Lp Aadu Must Riikogu kultuurikomisjoni esimees Lossi plats 1a, 15165 Tallinn Lp Indrek Saar Kultuuriminister Suur-Karja 23 10148 Tallinn Linnahalli konverentsi- ja kultuuri keskuse rajamine elav dab Eesti majandust Lugupeetud hr Aadu Must ja kultuuriminister hr Indrek Saar Teisipäeval arutas Riigikogu kultuurikomisjon Linnahalli renoveerimise ja lagunevale hoonele uue funktsionaalsuse leidmise küsimust. Olukorras, kus Linnahalli rekonstrueerimise plaanid on konkreetsemaks saamas, siis on pinnale tekkinud palju huvilisi. Linnahalliga aga ei saa lahendada kõigi ruumiprobleeme . Seoses sellega soovime suunata Teie tähelepanu järgmistele asjaoludele. Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv on tihedalt seotud teiste majandussektoritega. Turismimajanduse osatä htsus Eesti SKP-s o n kaudseid mõjusid arvestades ca 16 protsenti ning tööhõivest ca 15 protsenti. T urism annab olulise panuse ekspordituludesse , t ehes sellest ühe Eesti majandust kandva ja vedava ettevõtlussektori. Eelmisel aastal peatus Eestis 3,5 miljonit turisti, neist vaid 20 protsenti käisid siin ärireisil. Võrdluseks: Hels ingit külastab igal aastal üle 5 miljoni turisti, kellest üle 4 0% on ärituristid; Stockholmi ligi 13 miljonist külastajast on üle 35 % ärituristid. Ehk Tallinna ärituristide osakaal on Skandinaavia naabritest pea kaks korda väiksem. Rahvusvahelised konverentsid ja sündmused on olulise kasuliku mõjuga Eesti majandusele, teadus- ja erialakontaktide loomiseks ning kultuurielu arendamiseks. Välisdelegaat kulutab Eestis külastuse kohta ligikaudu 1 000 eurot, mida on kaks korda enam kui puhkuseturist. Ta viibib siin pikemalt ja tarbib rohkem. Konverentside teenindamisest ei saa kasu ainuüksi hotellid, keskused, toitlustajad ja tehnikafirmad, vaid väga ka paljud teised teenusepakkujad. Delegaatide kulutuste puhul on tegemist Eestisse sisse tuleva rahaga. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et konverentsid toimuvad aastaringselt ja elavdavad majandust ka madalhooajal. Samuti jõuavad külastajad ka Tallinnast väljapoole ning tihti naasevad hiljem ka puhkuseturistidena. Majandusliku kasu kõrval on olulisim aga sisuline väärtus – konverentsidel sõlmitakse Eestile kasulikke äri- ja teaduskontakte ning Eesti on nähtav eri valdkondade kompetentsikeskusena. Nii mõnegi suure konverentsi või erialamessi Eestisse meelitamine võib olla sellele valdkonnale kriitiliselt tähtsaks käimalükkavaks turundushoovaks. Täna on Tallinn ainus Põhjamaade pealinn kus puudub spetsiaalselt ehitatud multifunktsionaalne keskus. Olemas olevates hotellides ja kontserdisaalides on mitmeid häid ruume, aga vajaka jääb sellest, et ühe katuse all oleks suur multifunktsionaalne konverentsikeskus - enam kui 2000 istekohaga suur saal, palju väiksemaid saale ning pin da näitusteks ja suhtlemiseks. Omamata selliseid ruumivõimalusi ei ole Eesti konkurentsivõimeline ja kaotame äri lähinaabritele. Riia ja Vilnius on samuti keskusi arendamas ning lähevad lähiaastatel Tallinnast ette kui me Linnahalli projektiga jõudsalt edasi ei liigu. Toppama jäädes kaotab Eesti osa mitme miljoni euro suurusest konverentsiturust. Eesti on paljudele uus sihtkoht ja siia tahetakse konverentse pidama tulla kui vaid sobivad ruumid leiduksid. E elmise aasta alguses otsustas valitsus toetada Linnahalli rekonstrueerimist rahvusvaheliseks konvere ntsi- ja kultuurikeskuseks, mis võimaldaks meelitada Eestisse nii konverentse, kontserte, festivale kui ka muid sündmusi. Hiljuti läks Euroopa Komisjonile teele riigiabi loa taotlus, et a r enguplaanid ellu viia. Konverentsikeskuse rajamisel lisandub Ernst & Youngi hinnangul aastas 18 000 täiendavat välisturisti, mis toob ligi 13,6 miljonit eurot turismitulu aastas. Juurde luuakse kuni 1049 uut töökohta ja loota võib 5,38 miljonit eurot täiendavat maksutulu ning mõju lisandväärtusele ca 19,01 miljonit eurot aastas. Täitmaks keskust 365 päeva aastas on võtmesõnaks mitmekülgsus ja külastajasõbralikkus. Selle saavutamine vajab hoolikat planeerimist koos erinevate valdkondade ekspertidega ja rahvusvaheliste parimate praktikate järgimist, et keskus oleks tuleviku vajadustele vastav ka aastate pärast. Hoolega peab analüüsima, milliseid funktsioonid saavad sünergias sama katuse all toimida – konverentsid, kontserdid, festivalid, kino näitamine jmt. tegevused saavad s uurepäraselt ruume ristkasutada sh. Linnahalli suurt saali. Ei tohi aga langeda lõksu püüdes kõiki ruumivajadusi ühe katuse all lahendada nii et lõpuks ei sobi maja hästi ühelegi . Lisainfo: Feliks Mägus MTÜ Eesti Konverentsibüroo , juhatuse esimees 50 40 766
[email protected] Merike Hallik MTÜ Eesti Turismifirmade Lii t, president 6 313 013
[email protected] Verni Loodmaa E esti Hotellide ja Restoranide Liit, juhatuse esimees 50 34 722
[email protected] Eesti Konverentsibüroo (EKB) on riigi, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate koostöös loodud konverentsiturismi katusorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on tõsta Eesti kui konverentsisihtkoha tuntust ja suurendada siin toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu. EKB missioon on anda neutraalset ja tasuta teavet ning leida sobivad partnerid neile, kes plaanivad Eestis konverentse korraldada. EKB tegevus on suurepärane näide era- ja avaliku sektori tõhusast koostööst. EKB tegevust rahastavad EAS Turismiarenduskeskus, Tallinna ja Tartu linn ning eraettevõtjatest liikmed. Eesti Turismifirmade Liit (ETFL) on turismiga tegelevate tööandjate vabatahtlik ühendus, mis tegutseb liikmete tahte ja huvide kohaselt. ETFL loodi 4.aprillil 1990. aastal. Liidu põhiliikmeteks on Eesti reisibürood ja reisikorraldajad, kaasliikmeteks transpordiettevõtted, turismiorganisatsioonid, haridusasutused, hotellid, kindlustusfirmad, turismivaldkonna tugiteenuste pakkujad ning välismaised turismiorganisatsioonid. Liitu kuulub 77 liiget. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) on hotelli- ja restoranimajandusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik t ööandjate esindusorganisatsioon, mille eesmärk on e sindada ja kaitsta oma liikme te huve suhetes riigivõimuga, suhetes teiste juriidiliste- ja üksikisikutega; e dendada ettevõtluskeskko nda ja sektori jätkusuutlikkust. Liitu kuulub 198 ettevõtet või ettevõtete ühendust, s.h. hotelli- ja toitlustuserialasid õpetavad koolid.