Lääne Ringkonnaprokuratuur · 21. oktoober 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 21. oktoober 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUURI PÄRNU OSAKOND
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 18.10.2011 Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Pille Juhkov
Kriminaalasja number: 11250101500
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 418 lg 1
Kahtlustatava nimi: J.V ik xxxxxxxxxx
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna prokuröri abi Pille Juhkov menetleb
kriminaalasja nr 11250101500, milles J.V kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et et tema kohtueelse
menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid 2010.a. alguses talvel, hoidis ühe
päeva vältel ebaseaduslikult enda valduses ilma Relvaseadusest tuleneva omamisõiguseta
laskekõlbulikku üheraudset ühelasulist sileraudset jahipüssi TOZ-32 nr.N cal 32, millise võttis
ilma omastamise tahtluseta Pärnumaal, S vallas, X külast AAA elukohast ning viis
Pärnumaal, S vallas, Y külas BBB elukohta.
Seega rikkus J.V sellega Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku
relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja
edasitoimetamiseks.
Samuti rikkus J.V Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona
hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks,
müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.
01.08.2011.a. kuulati isik kahtlustatavana üle. Kahtlustatav tunnistas end kuriteo
toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja
selles kahtlustatava süü ei ole suur ja ta on asunud heastama kuriteoga tekitaud kahju ning
võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või
näeb ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata
prokuratuur.
KarS § 418 lg 1 on II astme kuritegu, mille eest nähakse ette kas rahaline karistus või kuni
kolmeaastane vangistus.
Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega leidis, et põhjendatud on kriminaalmenetluse
lõpetamine J.V suhtes. Seda alljärgnevatel põhjustel:
Isikut kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on
teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni
kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur, kuna
konkreetsel juhul puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel
tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku
kahetsust toimepandud teo suhtes. J.V on kriminaalkorras karistatud ühel korral teiselaadse
kuriteo eest : 16.12.2009.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel, väärteokorras
karistatud korduvalt .Samas nähtub kriminaalasja materjalist, et J.V käitles tulirelva ainult
ühe päeva jooksul, saades AAA’lt tulirelva Pärnumaal S vallas X külas, millise viis Alo
Raagmaa palvel BBBle viimase elukohta Pärnumaal S vallas Y külas, relva kasutamiseks
kuritegelik või kaubanduslik eesmärk puudus.
Ülaltoodust lähtudes ei ole J.V süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema
suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamist.
Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna J.V etteheidetava süüteo
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude
vahenditega kui avaliku karistamisega, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel pandav
kohustus on talle piisavaks meetmeks.
Seega on võimalik kriminaalasja menetlus lõpetada, kuna J.V süü pole suur ja asjas puudub
avalik menetlushuvi. J.V’le tuleb panna kohustus teha 80 tundi üldkasulikku tööd.
Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi, prokuröri abi juhindudes KrMS § 202 lg 7
Määras
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11250101500 menetlus J.V suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: panna J.V’le kohustus
- teha 80 tundi üldkasulikku tööd ja tähtajaks määrata: 31.01.2012
3. Tõkendi tühistamine:elukohast lahkumise keeld tühistada
4. Vahistatuse andmed: puuduvad.
5. Asitõendid või äravõetud asjad: ei ole.
Pille Juhkov
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus.
Kui isik, kelle suhtes kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi,
uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
____________________________________________
(nimi, allkiri ja kuupäev )