dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11250101500 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 21. oktoober 2011
Viit
-
Registreeritud
21. oktoober 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Toimik
0-0
Vastutaja
Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11250101500 lõpetamise määrus.pdf150 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUURI PÄRNU OSAKOND Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.10.2011 Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Pille Juhkov Kriminaalasja number: 11250101500 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 418 lg 1 Kahtlustatava nimi: J.V ik xxxxxxxxxx Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna prokuröri abi Pille Juhkov menetleb kriminaalasja nr 11250101500, milles J.V kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et et tema kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, kuid 2010.a. alguses talvel, hoidis ühe päeva vältel ebaseaduslikult enda valduses ilma Relvaseadusest tuleneva omamisõiguseta laskekõlbulikku üheraudset ühelasulist sileraudset jahipüssi TOZ-32 nr.N cal 32, millise võttis ilma omastamise tahtluseta Pärnumaal, S vallas, X külast AAA elukohast ning viis Pärnumaal, S vallas, Y külas BBB elukohta. Seega rikkus J.V sellega Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks. Samuti rikkus J.V Relvaseaduse § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 01.08.2011.a. kuulati isik kahtlustatavana üle. Kahtlustatav tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ja ta on asunud heastama kuriteoga tekitaud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 418 lg 1 on II astme kuritegu, mille eest nähakse ette kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega leidis, et põhjendatud on kriminaalmenetluse lõpetamine J.V suhtes. Seda alljärgnevatel põhjustel: Isikut kahtlustatakse KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur, kuna konkreetsel juhul puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. J.V on kriminaalkorras karistatud ühel korral teiselaadse kuriteo eest : 16.12.2009.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel, väärteokorras karistatud korduvalt .Samas nähtub kriminaalasja materjalist, et J.V käitles tulirelva ainult ühe päeva jooksul, saades AAA’lt tulirelva Pärnumaal S vallas X külas, millise viis Alo Raagmaa palvel BBBle viimase elukohta Pärnumaal S vallas Y külas, relva kasutamiseks kuritegelik või kaubanduslik eesmärk puudus. Ülaltoodust lähtudes ei ole J.V süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna J.V etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel pandav kohustus on talle piisavaks meetmeks. Seega on võimalik kriminaalasja menetlus lõpetada, kuna J.V süü pole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. J.V’le tuleb panna kohustus teha 80 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, prokuröri abi juhindudes KrMS § 202 lg 7 Määras 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11250101500 menetlus J.V suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: panna J.V’le kohustus - teha 80 tundi üldkasulikku tööd ja tähtajaks määrata: 31.01.2012 3. Tõkendi tühistamine:elukohast lahkumise keeld tühistada 4. Vahistatuse andmed: puuduvad. 5. Asitõendid või äravõetud asjad: ei ole. Pille Juhkov Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Kui isik, kelle suhtes kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. ____________________________________________ (nimi, allkiri ja kuupäev )
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →