Otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtiv kuni: Alus: Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 09.04.2026 nr 7-10/2026-002 Aktsiaseltsi Tallinna Sadam võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise kohta Aktsiaselts Tallinna Sadama (edaspidi ka Tallinna Sadam) 24.03.2026 esitatud taotluse alusel hindas Konkurentsiamet võrgulepingu tüüptingimusi ning otsustab kooskõlastada Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimused vastavalt otsuse Lisale 1. Otsuse vaidlustamise võimalused Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. Tüüptingimuste kooskõlastamise õiguslikud alused Elektrituruseaduse § 73 lg-d 1-2, § 93 lg 6 p 6, võlaõigusseaduse § 37 lg 3, § 42 lg-d 1-2 (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Väino Siilbek [email protected] Lisa 1: Tallinna_Sadam_AS_vorgulepingu_tuuptingimused.pdf. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (8) 1. Haldusmenetluse alustamise õiguslikud alused Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõike 6 punkti 6 ja ELTS § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtjale võrguteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 2. Menetlusosalised Aktsiaselts Tallinna Sadam, äriregistrikood: 10137319; aadress: Sadama tn 25, Tallinn, Harju maakond, 15051; telefon; +372 6318002, +372 6318555; e-post: [email protected] 3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt 21.10.2025 edastas Tallinna Sadam Konkurentsiametile esmase taotluse võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63 A muudatuste kooskõlastamiseks (edaspidi 21.10.2025 taotlus), mis registreeriti Konkurentsiametis samal päeval ning millest lähtuvalt viis Konkurentsiamet läbi menetluse Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimuste muudatuste osas. 22.12.2025 teavitas amet Tallinna Sadamat, et tema poolt esitatud sõnastuses amet tüüptingimusi kooskõlastada ei saa. Amet tõi välja, et on läbi vaadanud „Aktsiaseltsi Tallinna Sadam võrguteenuse osutamise tüüptingimused“ (edaspidi Võrguteenuse tüüptingimused) ning lisanud sellele asjakohased märkused ja kommentaarid. Amet palus teha Võrguteenuse tüüptingimustesse vastavad muudatused (ning lisada asjakohased selgitused, kui seda on nõutud või kui Tallinna Sadam peab seda vajalikuks) ning esitada need korrigeeritud kujul hiljemalt 12.01.2026. Samuti juhtis amet tähelepanu, et juhul kui Tallinna Sadam vajab vastamiseks ajapikendust (nt vahepealsetest riigipühadest tulenevalt), tuleb sellest teada anda e-posti aadressil [email protected]. Kuna muudatusi oli palju, tegi amet ettepaneku füüsiliseks ja/või virtuaalseks (MS Teams) kokkusaamiseks ja aruteluks pärast seda, kui Tallinna Sadam on jõudnud kõik muudatusettepanekud läbi mõelda ja Võrguteenuse tüüptingimusi kaalutletult korrigeerida. 09.01.2026 vastamistähtaja pikendustaotluses tõi Tallinna Sadam välja, et kuna aasta lõpp ja esimene töönädal on olnud väga tempokad ja palju erinevaid teemasid on käsil, siis palub ta täiendavat aega tüüptingimuste märkuste korrigeerimiseks. Samuti tegi Tallinna Sadam ettepaneku, et esitab ametile korrektuurid jaanuari kolmandal nädalal (19-23.01) ja seejärel võiks kohtuda MS Teamsis või Konkurentsiametis. 09.01.2026 vastamistähtaja pikendusteatises märkis amet, et tulenevalt Tallinna Sadama 09.01.2026 taotlusest pikendab amet vastamistähtaega kuni 23.01.2026. 21.01.2026 e-kirjas märkis Tallinna Sadam, et vaatas ameti ettepanekud üle, tegi dokumendis  3 (8) korrektuure ja andis selgitusi. Tallinna Sadam lisas, et on valmis ametiga arutama punkte MS Teamsis või kohapeal. Tallinna Sadam tõi välja, et antud hetkel teadaolevalt ei sobi neile aruteluks veebruari esimene nädal. 19.02.2026 e-kirjas teavitas amet, et vaatas Tallinna Sadama muudatused üle ja lisas oma kommentaarid. Amet tõi välja, et kuivõrd tal on mõningaid küsimusi ja selgitusi, mille kirja teel lahkamine oleks liiga ajamahukas, peab amet mõistlikuks arutada tõstatunud küsimusi koosoleku vormis (nagu Tallinna Sadam välja pakkus). Amet soovis, et Tallinna Sadam vaataks ameti selgitused ja küsimused enne koosolekut üle selleks, et koosolek oleks produktiivsem. Amet pakkus välja koosoleku toimumisaegade ajavahemikud ning soovis, et Tallinna Sadam teavitaks ametit talle sobivast ajast, et oleks võimalik saata koosolekukutse. 25.02.2026 toimus Tallinna Sadama ja Konkurentsiameti vaheline koosolek, kus pooled arutasid Tallinna Sadama Võrguteenuse tüüptingimuste sisu ja õiguslikke aluseid. Samuti selgitas amet, miks mõnedes punktides Tallinna Sadama poolt välja pakutud sõnastustega amet nõustuda ei saa. Ametile oli selgusetu, et kas tüüptingimustega soovitakse reguleerida ka liitumisi. Koosolekul selgus, et dokumendiks, mida soovitakse kooskõlastada, ei ole mitte võrguteenuse (ELTS § 65 lg 1 p-de 1-7 mõistes) tüüptingimused, vaid võrgulepingu tüüptingimused, mis reguleerivad võrguteenuseid ELTS § 65 lg 1 p-de 3 ja 4 osas. 26.02.2026 e-kirjas saatis Tallinna Sadam viimase tüüptingimuste versiooni korrigeerituna, asendades ühtlasi „Võrguteenuse tüüptingimused“ nii pealkirjas kui ka sisu osas „võrgulepingu tüüptingimustega“. Tüüptingimused ei reguleeri liitumisega seonduvat. 10.03.2026 järelepärimises tõi amet välja, et vaatas Tallinna Sadama 26.02.2026 muudatused üle ja lisas oma kommentaarid tüüptingimustesse. Amet tõi lühidalt ja kokkuvõtvalt välja ka olulisemad märkused: a) Amet tegi ettepaneku korrigeerida pealkirja. b) Amet tegi ettepanekud 7. peatüki sõnastuse ja selle punktide järjekorra muutmiseks. c) Amet soovis selgust, millistest kaalutlustest lähtus Tallinna Sadam leppetrahvi määra suuruse määratlemisel. Amet märkis, et ei väida, et see summa on õige või vale, vaid soovib teada neid kaalutlusi, mille pinnalt otsustati, et see võiks olla 1000 €. d) Amet selgitas, et tüüptingimuste kehtivuse algusaega ei saa haldusaktiga määrata. e) Amet tegi ettepaneku teha muudatusi mõistete sõnastuses. f) Amet tegi ettepaneku korrigeerida tüüptingimuste p 3.6 sõnastust, et see vastaks Riigikohtu lahendi sisule. g) Amet tegi ettepaneku vääramatu jõu loetelust ühe klausli eemaldamiseks. h) Kuna osad tüüptingimuste punktid olid Tallinna Sadama poolt kustutatud, muutus numeratsioon ja sellest tulenevalt tuli muuta viiteid õigetele/asjakohastele punktidele. Sisse on viidud parandused. Amet palus Tallinna Sadamal üle kontrollida, et kõik viited oleksid asjakohased ja et numeratsioon oleks õige. Amet palus saata vastused hiljemalt 23.03.2026. 19.03.2026 e-kirjas saatis Tallinna Sadam viimase tüüptingimuste versiooni korrigeerituna. 20.03.2026 e-kirjas juhtis amet Tallinna Sadama tähelepanu asjaolule, et tüüptingimuste korrigeeritud versiooni kooskõlastamiseks tuleb esitada taotlus, mis on allkirjastatud allkirjaõiguslike isikute poolt. 24.03.2026 esitas Tallinna Sadam allkirjaõiguslike isikute poolt allkirjastatud taotluse tüüptingimuste korrigeeritud versiooni kooskõlastamiseks. 24.03.2026 vastas Tallinna Sadam ameti küsimusele, et milline on Tallinna Sadama klientide keskmine võrguteenuse arve ja kas leppetrahv suuruses 1000 € on proportsionaalne, järgmiselt:  4 (8) Keskmine arve on 10 000 eurot või üle selle, selliste summade juures 100 eurot ei ole kuigi motiveeriv number, et võimalikest rikkumistest hoiduda. Kui meie liitumispunktides tingimusi rikume, oma klientidest tulenevalt, siis rakendavad Elering ja Elektrilevi omakorda, vastavalt nende tingimustes sätestatud põhimõtetele, meile leppetrahve. Seega tundes oma kliente soovime ennetada võimalikke rikkumisi piisavalt motiveeriva leppetrahvi suurusega. 25.03.2026 järelepärimises soovis amet selgust, et kas ta on õigesti aru saanud, et Tallinna Sadamal on võrgulepingud nii jaotusvõrguettevõtjaga Elektrilevi OÜ kui ka põhivõrguettevõtjaga Elering AS. Amet märkis, et kui Tallinna Sadamal on sõlmitud Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingud, siis kas need on keskpingel, sh madalpingel üle 63A, lisades, et küsimuse sisu ja mõte on selles, et Tallina Sadamale rakenduksid sel juhul „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63 A ja keskpingel“ , mitte alla 63 A tüüptingimused, kuivõrd Elektrilevi OÜ-l on eraldi tüüptingimused ka alla 63 A võrguühendustega võrgulepingutele. 01.04.2026 e-kirjas kinnitas Tallinna Sadam, et neil on võrguettevõtjana võrgulepingud nii Elektrilevi OÜ-ga kui ka Elering AS-iga ja et Elektrilev OÜ-ga on neil kui võrguettevõtjal kõik võrgulepingud sõlmitud ainult keskpingel. Konkurentsiamet töötas läbi Tallinna Sadama poolt 24.03.2026 kooskõlastamiseks esitatud võrgulepingu tüüptingimused ning võttis arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud seisukohtasid ja selgitusi. Alljärgnevalt käsitab Konkurentsiamet 24.03.2026 tüüptingimuste kooskõlastamise menetluse olulisemaid seisukohti. 3.1. Peatükk 3: Võrguteenuse osutamine ja kvaliteedinõuded 1. Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimuste punkt 3.2: „3.2 Liitumispunkti asukoht, võrguühenduse läbilaskevõime ja muud läbilaskevõimet määravad olulised asjaolud lepitakse poolte vahel kokku liitumislepingus. Võrgulepingus võib liitumislepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet poolte kokkuleppel muuta.“ ELTS § 42 lg 3, § 426 lg 4 ja § 72 lg 63 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi EsT VE) § 2 lg 2 p 8 sätestab mõiste tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht. EsT VE § 2 lg 2 p 9 sätestab mõiste tootmistingimused – pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht. EsT VE § 20 lg 1 p 1 näeb ette, et elektripaigaldisele uue võrguühenduse loomiseks või toimiva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja taotluse alusel lepingupakkumise, mis sisaldab vähemalt järgmisi tingimusi: soovitavad tarbimis- või tootmistingimused. EsT VE § 27 lg 1 p 1 näeb ette, et võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid. Seega lepitakse tarbimis- või tootmistingimused kokku liitumislepingus ja juhul, kui ostja (tüüptingimuste p 1.18 mõistes on ostja - aktiivne võrguteenuse kasutaja, s.h elektriettevõtja ja tarbija, kes tegutseb võrguettevõtja tegevuspiirkonnas ja on sõlminud võrguettevõtjaga võrguteenuse lepingu) soovib asuda kasutama võrguühendust, tuleb tal sõlmida asjakohane võrguleping, mis sõlmitakse reeglina liitumislepingu alusel.  5 (8) Amet peab vajalikuks tüüptingimuste p 3.2 teise lause osas välja tuua, et selle rakendamisel tuleb Tallina Sadamal lähtuda ka Tallinna Sadama „Elektrivõrgu liitumistasu ning tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikas“ (edaspidi Metoodika) sätestatust. Juhul, kui liitumislepingu alusel ehitati välja võrguühendus, mille läbilaskevõime osutus suuremaks, kui ostja vajab, on tal õigus poolte kokkuleppel sõlmida võrguleping väiksemale läbilaskevõimele. Samuti tuleb arvestada, et Metoodika p 13 näeb ette, et juhul kui tarbimisvõimsuse vähendamine ja hilisem võimsuse taastamine ei too võrguettevõtjale kaasa kulutusi, siis eraldi tasu selle eest ei võeta. Amet selgitab, et liitumislepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet ei saa poolte kokkuleppel võrgulepingu alusel suurendada neil juhtudel, kui see toob kaasa kulusid. Sellisel juhul tuleb sõlmida liitumisleping võrguühenduse läbilaskevõime suurendamiseks ja ostjal tuleb tasuda võrguühenduse läbilaskevõime suurendamise eest vastavalt Metoodika p-dele 8-12. Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimustesse punkti 3.2 lisamist põhjendatuks. 3.2. Peatükk 4: Nõuded elektripaigaldistele ja mõõtmisele 1. Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimuste punkt 4.3: „4.3. Ostja tagab tema omandis või valduses oleval territooriumil ja/või ehitises paiknevate plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide ja mõõtmata vooluahelate plommide puutumatuse vastavalt kehtivatele valdkondlikele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud lepingu(te)le. Ostja ei tohi ilma võrguettevõtja loata mõõtmisvahendeid maha võtta, ümber paigaldada ega ümber ehitada. Ostja ei tohi ilma võrguettevõtja loata jätta mõõteseadet pingetuks või muul viisil häirida mõõteandmete edastamist võrguettevõtja võrku.“ EsT VE § 30 lg 4 sätestab, et mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur. EsT VE § 30 lg 5 näeb ette, et kauglugemisseade peab võimaldama järgmist: 1) andmesidevõrgu kaudu edastada võrguettevõtjale vähemalt üks kord ööpäevas igal kauplemisperioodil registreeritud mõõteandmeid; 2) tagada turuosalise ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud isiku juurdepääs punktis 1 nimetatud mõõteandmetele. EsT VE § 30 lg 7 kohaselt teeb võrguettevõtja tarbijale kättesaadavaks info kauglugemisseadme kohta ja teavitab teda kauglugemisseadme paigaldamisel või enne seda kauglugemisseadme funktsionaalsustest, sealhulgas energiatarbimise ja -tootmise jälgimise võimalustest, ning annab talle teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas lõike 6 punktis 3 nimetatud nõuetega. Seega on seadusandja pannud võrguettevõtjale kohustuse koguda ostja kauglugemisseadme mõõteandmeid ja neid andmesidevõrgu kaudu ostjale kättesaadavaks teha. Lubamatu on olukord, kus ostja teeks (ilma võrguettevõtja selgesõnalise loata) mõõteseadme pingetuks või muul viisil häiriks (ka enda või teiste turuosaliste) mõõteandmete edastamist võrguettevõtja võrku, sest selline ostja teguviis takistaks võrguettevõtjal täita talle seadusega pandud kohustust. Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimustesse punkti 4.3 lisamist põhjendatuks.  6 (8) 3.3. Peatükk 9: Vastutus ja kahju hüvitamine 1. Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimuste punktid 9.8, 9.10 ja 9.11: „9.8. Võrgu ümberehitamine või võrguühenduste (liitumispunkti) asukoha omavoliline muutmine on keelatud ning tegemist on olulise rikkumisega. Nimetatud tegevuste tuvastamisel on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot iga rikkumise kohta. Võrguettevõtjal on õigus ostja taotlusel leppetrahvi konkreetsel juhul põhjendatud suuruseni vähendada. Kui rikkumise tagajärjel esialgse olukorra taastamise või ümberehitatud võrgu nõuetele vastavusse viimisega seonduvad kulud ületavad 1000 (üks tuhat) eurot, siis kohustub ostja need kulud võrguettevõtjale hüvitama. 9.10. Ostja ei või pingestada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust või asendada kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet piiravat kaitseseadet. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta pingestatud või kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade asendatud, siis on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot. 9.11. Kui ostja rikub korduvalt punktides 4.3 ja 4.5 sätestatud kohustusi, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot kohustuse iga rikkumise kohta.“ Tüüptingimuste p 9.10 esimese lause osas märgib amet, et võrguühenduse läbilaskevõime lepitakse poolte vahel kokku võrgulepingus (vt käesoleva dokumendi p 3.1) ja see on muu hulgas õiguslikuks aluseks pooltevaheliste õiguste ja kohustuste piiritlemisel ning võrguteenuste eest arveldamisel. Läbilaskevõimet piirav kaitseseade (ja selle paigaldamine) on aga võrguettevõtja otsustada, arvestades siinjuures ka erisusi, mis tulenevad ELTS § 90 lg-st 8 ja mille kohaselt ELTS § 90 lõikega 7 ei ole vastuolus, et tarbija võrguühenduse võimsuse piiramiseks paigaldab võrguettevõtja asjakohase tehnilise kaitseseadme ja kasutab seda, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest ettenähtud rahasumma tasumata või kui ta on võrgulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tarbijale tuleb võimsuse piiramisest ELTS § 90 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras ette teatada vähemalt 15 päeva. Ameti küsimusele, et millistest kaalutlustest lähtus Tallinna Sadam leppetrahvi suuruse määratlemisel, märkis Tallinna Sadam, et tunneb oma kliente, kes sadama territooriumitel, kus Tallinna Sadam võrguteenust osutab, tegutsevad. Leppetrahvi summa on valitud motiveerivana, et rikkumisi ei korraldataks. Analoogset leppetrahvi rakendab Tallinna Sadam ka vee edastamise korral. Ameti täpsustavale küsimusele, et milline on Tallinna Sadama klientide keskmine võrguteenuse arve ja kas leppetrahv suuruses 1000 € on proportsionaalne, tõi Tallinna Sadam välja, et tema klientide keskmine arve on 10 000 eurot või üle selle. Selliste summade juures ei ole nt 100 € kuigi motiveeriv summa, et võimalikest rikkumistest hoiduda. Tallinna Sadam tõi välja, et on oma jaotusvõrgus elektrivarustuse tagamiseks sõlminud asjakohased lepingud põhivõrguettevõtjaga Elering AS ja jaotusvõrguettevõtjaga Elektrilevi OÜ. Seega, kui omaenda klientidest tulenevalt rikub Tallinna Sadam põhivõrguettevõtja Elering AS ja/või jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ liitumispunktides võrgulepingu tingimusi, siis rakendavad Tallinna Sadamale vastavalt Elering AS ja Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustes sätestatud põhimõtteid ja vastavaid leppetrahve. Seega, tundes oma kliente, soovib Tallinna Sadam ennetada võimalikke rikkumisi piisavalt motiveeriva leppetrahvi suurusega. Tallinna Sadam saab võrguühendust Elektrilevi OÜ jaotusvõrgu kaudu, mistõttu kehtivad ka Tallinna Sadamale „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63 A ja keskpingel“ (edaspidi Elektrilevi VL TT üle 63 A). Elektrilevi VL TT üle 63 A p 12.13 näeb  7 (8) ette, et Ostja ei või pingestada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust või asendada kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet määravat kaitseseadet või kasutada ilma tootmistingimustes kokku leppimata elektritootmisseadet. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta pingestatud või kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade asendatud või kasutatakse ilma tootmistingimustes kokku leppimata, mh suurema maksimumvõimsusega, elektritootmisseadet, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi madalpingel 1 eurot võrguühenduse läbilaskevõime ampri kohta ja keskpingel 2 eurot võrgulepingus toodud võrguühenduse läbilaskevõime kilovati kohta. Sarnased leppetrahvi rakendamise alused sätestatud on 14.11.2023 Konkurentsiameti otsusega nr 7-10/2023-006 kooskõlastatud „Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused“ asjakohastes sätetes, mh p-des 11.2.21, 12.3, 14.7.2 (vt ka https://elering.ee/hinnakiri-ja- tuuptingimused). Tallinna Sadam peab võrgulepingu tüüptingimustega looma olukorra, kus oleks välistatud ostja käitumine, mis põhjustaks Tallinna Sadamale lepingurikkumised kolmanda osapoole ees ja sellest tulenevad kolmanda osapoole leppetrahvid. Ühe ostja võrgulepingu rikkumisest tulenevalt ei tohi tekitada olukorda, kus selle kulu maksaks kinni teised Tallinna Sadama ostjad. Enamgi veel, Tallinna Sadama poolt kasutusele võetavad meetmed peavad demotiveerima ostjat asendama kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet piiravat kaitseseadet või pingestama võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust, sest teatud juhtudel võib ostja selline tegevus kaasa tuua olukorra, mille tagajärjel võidakse ohustada isikute elu ja tervist (nt võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühenduse omavoliline taaspingestamine) ja/või teiste ostjate varustuskindlust (nt alajaama väljalülitumine vms). ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 - Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et "Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: 5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust." Amet hindas Tallinna Sadama leppetrahvi regulatsiooni ja on seisukohal, et see on põhimõtteliselt lubatav ega ole vastuolus VÕS-s sätestatuga. Seadusandja on pannud võrguettevõtjale kohustuse osutada võrgulepingus kokkulepitud teenuseid (ELTS § 87 lg 1 p 2). Lubamatu on olukord, kus ostja saab rikkuda võrgulepingut viisil, kus see võib potentsiaalselt ohustada kas isikute tervist ja vara ja/või võrgu varustuskindlust. Siiski ei ole ameti kooskõlastus (käesolev haldusakt) käsitatav leppetrahvi konkreetse summa kinnitamisena ega asenda leppetrahvi kohaldamise eelduste ja suuruse hindamist igal üksikjuhul. Leppetrahvi kohaldamise eeldused ja konkreetne suurus sõltuvad iga juhtumi asjaoludest ning alluvad vaidlustamisele ja õiguskaitsele üldises korras. Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimustesse punktide 9.8, 9.10 ja 9.11 lisamist põhjendatuks.  8 (8) 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Tallinna Sadama poolt 24.03.2026 kooskõlastamiseks esitatud Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimused ning võtnud arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud seisukohtasid ja selgitusi. Ameti hinnangul vastavad Tallinna Sadama võrgulepingu tüüptingimused ELTS § 73 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning Tallinna Sadama ja teenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud võrgulepingu tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37 lg-s 3 ja § 42 lg-tes 1-2 sätestatuga. Võrgulepingu tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Kehtivad alates XX.XX.2026 Kooskõlastatud Konkurentsiameti ………… otsusega nr…………. Aktsiaseltsi Tallinna Sadam võrgulepingu tüüptingimused 1 Mõisted 1.1 Arveldusperiood – ajavahemik, mille jooksul osutatud teenuse kohta esitab võrguettevõtja ostjale arve. 1.2 Edastamistasu põhitariif – elektrienergia edastamise tasu, mõõtühik senti/kWh. 1.3 Edastamistasu päevatariif– elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni, v.a riiklik püha kell 7.00-22.00; mõõtühik senti/kWh, kui hinnapaketiga ei ole määratud teisiti. 1.4 Edastamistasu öötariif – elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni, v.a riiklik püha kell 22.00–7.00 ja laupäeval, pühapäeval ning riiklikul pühal kogu ööpäeva jooksul; mõõtühik senti/kWh, kui hinnapaketiga ei ole määratud teisiti. 1.5 Elektrimüüja – võrguarvelduslepingu sõlminud elektrienergia müüja, kes on ostjaga tarbimiskoha suhtes sõlminud avatud tarne elektrilepingu, või üldteenuse osutaja. 1.6 Elektritootja – ostja, kes kasutab elektrienergia tootmiseks elektritootmisseadet ja kelle võrgulepingus on tootmistingimustes kokku lepitud. 1.7 Elektritootmisseade – tootmismoodul ja/või salvestusseade, mis on võrguga paralleeltöös ja mis võib edastada võrku aktiivenergiat. 1.8 Hinnakiri – dokument, mis fikseerib teenuse tasumäärad (tariifid), hinna- ja teenuspaketid, nendega seotud allahindlused või muud hinnastamistingimused. 1.9 Kaugloetav mõõteseade – mõõteseade, mis salvestab elektrienergia koguste andmed ja edastab need regulaarselt võrguettevõtjale. 1.10 Katkestus – võrgu ja ostja elektripaigaldise vahelise elektrilise ühenduse katkestamine (sh remondi või ehitustegevuse käigus võrguettevõtja algatusel tehtav katkestus) või osaline või täielik elektrilise ühenduse katkemine võrguettevõtja võrgus, mille tulemusel ostja elektripaigaldis ei tööta normaaltingimustel. Katkestusena ei käsitata kuni 3-minutilist elektrivarustuse katkemist avariiautomaatikaseadme toimimise ajal. 1.11 Koduleht – võrguettevõtja veebileht www.ts.ee. 1.12 Võrguleping – võrguteenuse osutamise kirjalik kokkulepe, milles määratakse kindlaks võrguteenuse osutamise olulised tingimused, sh liitumispunktide asukohad, tehniliste tingimustega lubatud läbilaskevõime, arveldamise kord ja lepingupoolte andmed. 1.13 Liitumisleping – leping, milles lepitakse kokku poolte kohustused võrguteenusega liitumiseks vajaliku liitumispunkti rajamiseks. 1.14 Liitumispunkt – kliendi elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Liitumispunkti asukoht lepitakse Poolte vahel kokku liitumislepingus tekstiliselt ja/või liitumislepingule lisatud piiritlusaktis graafiliselt. 1.15 Mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed, sealhulgas seadmed, mis ei edasta ega võta vastu andmeid. 1.16 Mõõteseadme näit – arvestil kuvatav või kaugloetava mõõteseadme poolt edastatud kumulatiivne tarbitud või võrku antud aktiiv- või reaktiivenergia kogus. 1.17 Nõuetekohane mõõtesüsteem – võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis vastab valdkondlikele õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele. Võrguettevõtja kasutab tootestandardi kohaselt täpsuskatsetatud mõõtetrafosid. Mõõtesüsteem on nõuetekohane, kui seda ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist mõjutatud muul viisil, sh on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud  mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane. 1.18 Ostja - aktiivne võrguteenuse kasutaja, s.h elektriettevõtja ja tarbija , kes tegutseb võrguettevõtja tegevuspiirkonnas ja on sõlminud võrguettevõtjaga võrguteenuse lepingu. 1.19 Pingeastmed – madalapinge nimipinged 3x230/400 V, keskpinge nimipinged 6 kV, 10 kV. 1.20 Pool – ostja või võrguettevõtja, koos nimetatud pooled. 1.21 Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud. 1.22 Tüüptingimused – Aktsiaseltsi Tallinna Sadam võrguteenuse osutamise tüüptingimused. 1.23 Valdkondlikud õigusaktid – elektrituruseadus ja selle alusel antud rakendusaktid. 1.24 Võrgutasud – edastamistasu ja reaktiivenergia tasu. 1.25 Võrguteenus – võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ja/või elektrienergia edastamine liitumispunkti suhtes mõlemas suunas ja/või edastatud elektrienergia koguse mõõtmine ja/või määramine. 1.26 Võrguettevõtja– äriühing aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikoodiga 10137319, kes on 15.11.2004 tegevusloa nr 198-TL/ElTS alusel oma sadamate (Paldiski Lõunasadam, Vanasadam, Muuga sadam) territooriumitel jaotusvõrguettevõtja ning osutab elektrienergia võrguteenust. 2 Üldsätted 2.1 Tüüptingimused reguleerivad võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist ostjale ja kehtivad kõigi ostjate suhtes. Pooled loevad terviklikuks kokkuleppeks lepingu koos kõikide vastava võrguteenuse kasutamist ja osutamist reguleerivate tingimustega. Mistahes ajahetkel kehtivad tüüptingimused on lepingu, sh kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata tüüptingimuste vahetust lisamisest lepingule. 2.2 Võrguettevõtja osutab ostjale võrguteenuseid lepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2.3 Tüüptingimustes ja lepingus kasutatakse mõisteid tüüptingimuste peatükis 1 kirjeldatud tähenduses. 2.4 Tüüptingimused on tutvumiseks kättesaadavad võrguettevõtja kodulehe www.ts.ee kaudu. 2.5 Tüüptingimused ei reguleeri elektrienergia müüki, v.a tüüptingimuste punktis 7 sätestatud juhul. 2.6 Mistahes ajal kehtivad võrguettevõtja hinnakirjad on võrgulepingu lahutamatu osa, sõltumata sellest, kas hinnakirjad on võrgulepingule otseselt lisatud. 2.7 Võrguettevõtjal on õigus igal ajal ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja järgides valdkondlikes õigusaktides sätestatud korda. Muudatustest teavitatakse ostjaid valdkondlikes õigusaktides ettenähtud tingimustel. 2.8 Võrguettevõtja võib lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on ostja kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema poolt nimetatud kolmanda isiku ees. 2.9 Lepingu ja tüüptingimustega reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled õigusaktidest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. 2.10 Võrgulepingu sõlmimisega on ostja kinnitanud, et ta on võrgulepingu, sh tüüptingimuste ja hinnakirjade sisuga tutvunud, sellest aru saanud ja nõustub nendega. 3 Võrguteenuse osutamine ja kvaliteedinõuded 3.1 Võrguettevõtja tagab võrguühenduse kasutamise võimaluse liitumispunktis, elektrienergia edastamise liitumispunktini. Võrguettevõtja osutab võrguteenuseid ja nendega seotud 2  lisateenuseid vastavalt kehtivatele valdkondlikele õigusaktidele. Võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja mõõteseadme asukohad määrab võrguettevõtja. 3.2 Liitumispunkti asukoht, võrguühenduse läbilaskevõime ja muud läbilaskevõimet määravad olulised asjaolud lepitakse poolte vahel kokku liitumislepingus. Võrgulepingus võib liitumislepingus kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet poolte kokkuleppel muuta. 3.3 Võrguettevõtja tagab liitumispunktis kehtivatele normidele vastava pinge. Võrguettevõtja vastutab pinge kvaliteedi eest liitumispunktini. 3.4 Ostja nõudmisel korraldab võrguettevõtja pingekvaliteedi kontrolli aeglaste pingemuutuste osas. Kui pingekvaliteet osutub nõuetele vastavaks, kannab pingekvaliteedi kontrolli kulud ostja. Kui kehtivatele normidele vastava mõõtmismetoodikaga kontrollimisel selgub, et võrguettevõtja ei ole taganud liitumispunktis pinge vastavust kehtivatele normidele aeglaste pingemuutuste osas, siis alandab võrguettevõtja ostja asjakohase kalendrikuu võrgutasu summa võrra, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.04.2005 määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ sätestatud vastava ühenduse suhtes kohaldatava võrgutasu vähendamise miinimumtasuna. Võrguettevõtja vähendab võrgutasu vastavas ulatuses järgneva kuu arvel elektrivarustuse taastamisest arvates. 3.5 Ostja ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises. 3.6 Ostja võib kasutada võrguühendust kokkulepitud läbilaskevõime ulatuses. Võrguühenduse läbilaskevõime on määratud võrgulepingus. Võrguühenduse läbilaskevõimet piiratakse maksimaalset koormust piirava seadme nimivoolu või -võimsusega, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Võrguühenduse läbilaskevõimet määravate seadmete väärtusi tohib muuta ainult kirjalikul kokkuleppel võrguettevõtjaga. Ostja ei või ületada võrguühenduse kokkulepitud läbilaskevõimet elektrienergia võrgust tarbimisel või võrku andmisel. Kui ostja poolt tarbitav võimsus ületab võrguühenduse lepingus määratud läbilaskevõime, on võrguettevõtjal õigus rakendada täiendavat tasu ületatud osa eest. Tasu suurus on 0,3 (null koma kolm) eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud määras kilovati kohta iga 15-minutilise mõõteintervalli jooksul, mil ületamine on tuvastatud. 3.7 Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ning katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa lepingus või valdkondlikes õigusaktides sätestatud aega. Selle aja hulka ei arvestata katkestusi, mis esinevad ostja taotlusel või lepingu olulisel rikkumisel või on põhjustatud vääramatust jõust tüüptingimuste punktis 9.4 sätestatud juhtudel või toimuvad poolte kokkuleppel. 3.8 Elektrikatkestuste kestust hakatakse arvestama, kui võrguettevõtja tuvastab elektrikatkestuse alguse või ostja teavitab sellest võrguettevõtjat, ning lõpeb, kui ostja tarbimiskoha elektrivarustus liitumispunktis on taastatud. 3.9 Elektrivarustuse kindluse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise korral vähendab võrguettevõtja ostja vastava kalendrikuu võrgutasu valdkondlikes õigusaktides sätestatud miinimumtasu võrra sõltuvalt ostja liitumispunkti läbilaske võimest ja pingeastmest. 3.10 Võrguettevõtja ei vastuta elektrikatkestuse eest peale liitumispunkti ostja elektripaigaldises. 3.11 Kui ostja ei ole 3 (kolme) aasta jooksul pärast liitumislepingu kohast tarbimis- ja/või tootmistingimuste loomist nendes võrgulepingus kokku leppinud, ei pea võrguettevõtja nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust tagama. 4 Nõuded elektripaigaldistele ja mõõtmisele 4.1 Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised vastavad valdkondlikele õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele kogu kasutusaja vältel. 4.2 Võrguettevõtja tagab talle kuuluvate mõõtesüsteemide nõuetekohasuse ja korrasoleku ning viib läbi perioodilise kontrolli ning õigeaegse taatluse. Vajadusel vahetab süsteemi välja. 4.3 Ostja tagab tema omandis või valduses oleval territooriumil ja/või ehitises paiknevate plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide ja mõõtmata vooluahelate plommide puutumatuse vastavalt kehtivatele valdkondlikele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud lepingu(te)le. Ostja ei tohi ilma võrguettevõtja loata mõõtmisvahendeid maha võtta, ümber paigaldada ega ümber ehitada. Ostja ei 3  tohi ilma võrguettevõtja loata jätta mõõteseadet pingetuks või muul viisil häirida mõõteandmete edastamist võrguettevõtja võrku. 4.4 Ostja teatab võrguettevõtjale viivitamatult plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide või taatlusmärgiste ja mõõtmata vooluahelate plommide kahjustustest, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi nähtavast rikkest või selle näitude nähtavast mõjutamisest või moonutamisest. 4.5 Ostja ei või kasutada elektriseadmeid, mis häirivad teiste elektriseadmete kasutamist, võrgu talitust, kaugloetava mõõteseadme tööd või mille kasutamine on Eesti Vabariigis kehtestatud normide kohaselt keelatud. 4.6 Võrguettevõtja paigaldab tema poolt nõutud tingimustele vastavalt valmisehitatud mõõtepunktidesse mõõteseadmed võrguteenuste ja elektrienergia koguste määramiseks ja tagab arvelduste aluseks olevate mõõteseadmete korrasoleku ja vastavuse Eesti Vabariigis kehtivatele valdkondlikele õigusaktidele ning tehnilistele normidele. 4.7 Ostja kirjalikul nõudmisel korraldab võrguettevõtja mõõtesüsteemi kontrolli. Kui kontrollimisel selgub, et mõõteseade ei vasta nõuetele, kannab kontrolli kulud võrguettevõtja. Kui mõõteseade vastab nõuetele, kannab mõõteseadme kontrolli ja taatlemise kulud ostja. Kui mõõteseadme viga on lubatust suurem, võivad pooled nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamist kuni 12 (kaheteistkümne) kuu ulatuses. 4.8 Nõuetekohase mõõtesüsteemiga mõõtmata jäänud elektrienergia tarbimise või võrku andmise korral, mis ei ole tingitud ostjast, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest arvestades sesoonsusest tuleneva eripäraga. Arvestusperiood on kuni viimase kontrollitud mõõtetulemuseni, kui mitte pikemalt kui 12 kuud. 4.9 Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus määratakse valdkondlikes õigusaktides sätestatud korras. 4.10 Pooled tagavad enda omandis või valduses olevate elektripaigaldiste käidu ja ümberehituse ulatuses, mis tagab nende vastavuse valdkondlikele õigusaktidele ja eeskirjadele ning tingimustele, mis võimaldab pooltel täita nõuetekohaselt võrgulepingut, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.11 Ostja esitab võrguettevõtjale kirjalikult viimase poolt nõutud teavet liinide, trafode, generaatorite, salvestusseadmete ja kompenseerimisseadmete parameetrite ja nende kasutamise kohta. 4.12 Ostja tagab võrguettevõtjale võimaluse päevasel ajal (8.00-17.00) takistamatult kontrollida ostja elektripaigaldisi, mis võivad mõjutada jaotusvõrgu talitlust, kui võrguettevõtja on sellest soovist ostjale ette teatanud 3 (kolm) kalendripäeva. Ostja lubab vajadusel muuta mõõteseadmete asukohta, võtta kontrollnäite ja teha muid asjakohaseid toiminguid. Ostja tagab võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele võrguettevõtja kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata vooluahelatele ja lubab vajadusel muuta mõõteseadmete asukohta. Võrguettevõtja võib vahetada mõõteseadmeid ja muuta nende asukohta ostja juuresolekuta, vajadusel sellest ostjat eelnevalt teavitades. 4.13 Ostja poolt volitatud ja võrguettevõtjale eelnevalt esitatud nimekirjas toodud piisava kvalifikatsiooniga isikutel on õigus päevasel ajal kontrollida ostja elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist kirjalikult võrguettevõtjale 3 (kolm) päeva ette. 4.14 Võrguettevõtja korraldab võrguteenuste osutamiseks ja elektrienergia müügiks vajalike mõõteandmete kogumise ja töötlemise. 4.15 Pooled hoiavad nende omandis või valduses olevad võrgu releekaitse ja automaatikaseadmed ning sündmuste salvestid töökorras. Ostja elektripaigaldiste automaatika peab vastama võrguettevõtja poolt ette antud tingimustele. Ostja teavitab võrguettevõtjat automaatika sätete muutusest vähemalt 2 (kaks) kuud ette ning kooskõlastab muudatused enne muudatuste tegemist võrguettevõtjaga. 4.16 Võrguettevõtja annab tehnilist informatsiooni jaotusvõrguga liidetava elektripaigaldise jaotusvõrguga liidetava elektripaigaldise ja jaotusvõrgu elektripaigaldise kaitseseadmete ühilduvusest ja annab ostjale kaitseseadmete sätete väärtused. 4.17 Ostja on teadlik, et võrgus võivad esineda kiired pingemuutused, sh toitepinge lohud, mis võivad põhjustada häireid kliendi elektripaigaldiste ja elektrienergia tarvitite töös või põhjustada elektripaigaldiste ja elektrienergia tarvitite kahjustumist. Ostja saab oma elektripaigaldisi kaitsta 4  kiirete pingemuutuste vastu (sh liigpinged ja toitepinge lohud), paigaldades oma elektripaigaldisse liigpinge kaitsme kooskõlas kehtiva standardiga. Kui ostja ei rakenda viidatud meetmeid, ei hüvita võrguettevõtja ostja elektripaigaldiste või elektrienergia tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju. 5 Lülitustoimingud ja katkestamine 5.1 Üks pool võib teise poole juhtimisel olevat elektripaigaldist iseseisvalt sisse või välja lülitada üksnes võrgulepingus ettenähtud juhtudel, samuti otsese ohu tekkimisel elule, tervisele või varale, sellest teist poolt viivitamatult teavitades. 5.2 Elektripaigaldise, sh selle üksikelementide, releekaitse ning automaatika poolt lülitustoimingute tegemine toimub võrgulepinguga kokkulepitud korras. 5.3 Avariitõrjeautomaatika poolt väljalülitatud võrguettevõtja võimsuslüliteid võib erijuhiste puudumisel sisse lülitada võrguettevõtja korraldusel. 5.4 Võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestusi või lülitustoiminguid või piirata võrguühenduse läbilaskevõimet, millest ta teavitab ostjat valdkondlikes õigusaktides ja/või tingimustes ettenähtud juhtudel ja korras. Ostja võtab tarvitusele abinõud temale katkestusega, piiramisega või lülitustoiminguga tekkida võiva kahju ärahoidmiseks. 5.5 Võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist või piirata võrguühenduse läbilaskevõimet: 5.5.1 avariiolukorras ja rikke korral, kui see on vältimatu elu, tervise või vara kaitseks, elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks, avariiolukorra või rikke likvideerimiseks, ärahoidmiseks või kahju vältimiseks; 5.5.2 kui ostja kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad kaugloetava mõõteseadme tööd; 5.5.3 erakorralistes olukordades valdkondlikes õigusaktides sätestatud korras; 5.5.4 kui katkestus on tingitud vääramatust jõust; 5.5.5 võrgulepingu, üldteenuse või avatud tarne ahela katkemise elektrimüügi tingimuste olulisel rikkumisel, sh võlgnevuse korral võrguettevõtjale; 5.5.6 võrgus ehitus- või remonditööde tegemiseks; 5.5.7 ostja taotlusel; 5.5.8 muul valdkondlikes õigusaktides sätestatud alusel. 5.6 Oluliseks lepingu rikkumiseks loetakse, kui ostja: 5.6.1 ei ole maksnud võrgulepinguga ettenähtud tasu või tasu üldteenuse osutamise eest ja/või elektrienergia avatud tarne katkemise korral osutatud avatud tarne eest; 5.6.2 ületab võrguühenduse läbilaskevõimet, rikub võrguettevõtja elektripaigaldisi, mõõtesüsteeme plomme või teeb omavolilisi töid võrguettevõtja võrgus; 5.6.3 kasutab elektriseadmeid, mis ei ole lubatud, ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad võrgu toimimist, sh mõõteandmete edastamist, või ohustavad elektrivarustuse kindlust või häirivad teiste aktiivsete võrguteenuse kasutajate ühendusi; 5.6.4 kasutab võrguteenuseid ja elektrienergiat ebaseaduslikult; 5.6.5 ei taga võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu ahelatele või ei luba muuta nende asukohta; 5.6.6 rikub võrgulepingust tulenevaid kohustusi nii, et võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda võrgulepingu täitmise jätkamist; 5.6.7 on korduvalt katkestanud võrguühenduse tarbimiskohas kauemaks kui 24 tunniks selliselt, et kaugloetav mõõteseade on pingetu, mille tulemusena ei ole võrguettevõtjal võimalik saada mõõteseadmest vajalikku infot; 5.6.8 elektritootmisseade ei ole nõuetekohaselt käitatav ja juhitav. 5.7 Kui ostjast tuleneval põhjusel (mh taotlusel), toimus katkestus, võrguühenduse ja/või mõõtepunkti likvideerimine või hävinemine, hüvitab ostja vastavalt lülitustoimingute ja/või võrguühenduse taastamise või ümberpaigaldamisega seotud kulutused. Ostja võimaldab võrguettevõtjale juurdepääsu võrguettevõtja mõõtesüsteemidele, kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele. 5 5.8 Planeeritud võrguühenduste katkestusest teavitab võrguettevõtja teist poolt sellest 5 (viis) päeva ette, teatades muuhulgas planeeritud katkestuse aja ja kestuse. 6 Tingimused elektritootjale 6.1 Kui ostja soovib kasutada elektritootmisseadet, mis on ühendatud elektripaigaldiste kaudu liitumispunktiga, sõlmib Ostja võrguettevõtjaga täiendava tootja liitumislepingu ja võrgulepingu. 6.2 Enne elektritootmisseadme paigaldamist taotleb ostja võrguettevõtjalt tehnilised tingimused. Olemasolevate võrguga ühendatud elektritootmisseadmete asendamine võrguettevõtja nõusolekuta tehnilistelt parameetritelt senisest erinevate elektritootmisseadmetega või elektritootmisseadmete arvu suurendamine ei ole lubatud. 6.3 Ostja tagab katkestuse korral elektritootmisseadme kasutamisel oma elektripaigaldise eraldamise võrgust. 6.4 Võrguettevõtja nõudmisel esitab ostja teavet liinide, trafode, elektritootmisseadmete, salvestusseadmete jm paigaldiste parameetrite ja nende kasutamise kohta. 7 Üldteenuse osutamine ja elektrimüük avatud tarne katkemisel 7.1 Võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja tarnib ostjaga sõlmitud elektrilepingu alusel ostjale elektrienergiat avatud turu elektripakettide hinnakirja hinnaga. 7.2 Kui ostja ei ole sõlminud avatud tarne elektrilepingut elektrimüüjaga, osutab võrguettevõtja talle üldteenust tema elektrilepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates. 7.3 Kui turuosaline, kes ei ole väiketarbija, ei ole sõlminud elektrimüüjaga avatud tarne elektrilepingut ehk tema avatud tarne on katkenud, tarnib võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja vastavale turuosalisele elektrienergiat alates elektrilepingu lõppemise päevale järgnevast päevast. 8 Arvete esitamine ja tasu maksmine 8.1 Arveldusperiood on 1 (üks) kalendrikuu. 8.2 Ostja tasub võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise eest vastavalt võrgulepingus kokku lepitud hinnapaketile hinnakirja ja tüüptingimuste alusel võrguühenduse edastamistasu ja reaktiivenergia tasu ning võrguteenusega kaasnevad õigusaktides sätestatud riiklikud maksud ja tasud. 8.3 Kui tarbimiskohal on mitu liitumispunkti, tasub ostja edastamistasu elektrienergia edastamise eest iga liitumispunkti kohta eraldi, kui võrgulepingus ei ole teisti kokku lepitud. 8.4 Pingesüsteemi, liitumispunkti asukoha või võrguühenduse läbilaskevõime muutmisel on võrguettevõtjal õigus võrgulepingus kokkulepitud hinnapaketti ühepoolselt muuta ja viia see vastavusse võrguettevõtja hinnakirjaga. 8.5 Võrguettevõtja võtab kaugloetava arvesti näidud vastavalt valdkondlikes õigusaktides kirjeldatud põhimõtetel. 8.6 Arve väljastatakse ostjale elektrooniliselt. Kui Ostja ei võta vastu e-arveid, esitatakse arve PDF formaadis võrgulepingus määratud e-posti aadressile. 8.7 Arve tasumise tähtaeg on 14 (neliteist) kalendripäeva arve väljastamisest arvates, kui võrgulepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 8.8 Kui ostja ei saanud võrguettevõtjalt arvet jooksva kuu 10. (kümnendaks) päevaks, siis peab ostja sellest võrguettevõtjat kohe teavitama. Kui ostja ei nõustu võrguettevõtja esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest võrguettevõtjat kirjalikult 3 (kolme) päeva jooksul arve kättesaamisest, ühtlasi põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab ostja aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Võrguettevõtja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli tulemustest 10 (kümne) päeva jooksul pärast teate kättesaamisest. Kui ostja avaldus ei olnud põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega. 6 8.9 Kui võrguettevõtja ei ole saanud ostjalt jooksva kuu 15. kuupäevaks teadet, et eelmise kuu arvet pole kätte saadud, arvestatakse, et ostja on arve õigel ajal kätte saanud ning tal ei ole arvel esitatud andmete osas pretensioone. 8.10 Ostja maksab võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise ja muud võrgulepingutest tulenevad tasud arvetel esitatud maksetähtpäevadeks, viidates arve numbrile ja arve kuupäevale. 8.11 Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtja arvelduskontole. 8.12 Arve hilisemal tasumisel kohustub juriidilisest isikust ostja tasuma võrguettevõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Kui ostja peab tasuma lisaks rahalisele põhikohustusele viivist või leppetrahvi, on võrguettevõtjal õigus kustutada võlgnevusest kõigepealt viivis või leppetrahv ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud tasu kustutatakse enne hiljem sissenõutavat tasu. 8.13 Kui andmete edastamine kaugloetavast mõõteseadmest on häiritud, prognoosib võrguettevõtja arvesti mõõteandmed varasema tarbimise alusel. 8.14 Vaba ligipääsu korral on võrguettevõtjal õigus võtta mistahes ajal mõõtesüsteemide kontrollnäite ja viia võrguteenuste arvestus vastavusse tegeliku kasutamisega, sealhulgas esitada täiendav arve kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vaba ligipääsu puudumisel võimaldab ostja mõõtesüsteemi näite kontrollida 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates lepingus määratud kontakt e-posti aadressile vastavasisulise pöördumise edastamisest. 8.15 Võrguettevõtja võtab kontrollnäidu igast mõõtepunktist vähemalt 1 (üks) kord aastas. 9 Vastutus ja kahju hüvitamine 9.1 Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest. 9.2 Pooled vastutavad isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma kohustuste täitmiseks. 9.3 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 9.4 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, sealhulgas: 9.4.1 loodusõnnetused; 9.4.2 elektripaigaldiste ehitamise ajal kehtinud projekteerimisnorme ületav äike, tuul, vihma- ja lumesadu ning jäide; 9.4.3 tulekahju; 9.4.4 streik; 9.4.5 sõda; 9.4.6 eriolukorra väljakuulutamine; 9.4.7 süsteemihalduri õiguspärane tegevus elektrisüsteemi normaalolukorra tagamiseks, sh elektri tarbimise piiramine vastavalt seadusele; 9.4.8 muud poole tahtest sõltumatud asjaolud, mis muudavad võimatuks lepingust tulenevate kohustuste täitmise. 9.5 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 9.6 Kui mõõtesüsteemi või selle osa rikke, rikkumise või kadumise põhjustas ostja, hüvitab ta võrguettevõtjale selle parandus-, vahetus-, asendus- või ümberehituskulud. 9.7 Pool hüvitab teisele poolele üksnes võrgulepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Otseseks varaliseks kahjuks on ka kohustuse rikkumise tõttu võrgu või selle osa, sh mõõtesüsteemide kahjustuste kõrvaldamisega ja/või ümberehitamisega seotud kulud. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 7 9.8 Võrgu ümberehitamine või võrguühenduste (liitumispunkti) asukoha omavoliline muutmine on keelatud ning tegemist on olulise rikkumisega. Nimetatud tegevuste tuvastamisel on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot iga rikkumise kohta. Võrguettevõtjal on õigus ostja taotlusel leppetrahvi konkreetsel juhul põhjendatud suuruseni vähendada. Kui rikkumise tagajärjel esialgse olukorra taastamise või ümberehitatud võrgu nõuetele vastavusse viimisega seonduvad kulud ületavad 1000 (üks tuhat) eurot, siis kohustub ostja need kulud võrguettevõtjale hüvitama. 9.9 Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise korral mõõtesüsteemi asukohta muuta ja nõuda ostjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 9.10 Ostja ei või pingestada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust või asendada kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet piiravat kaitseseadet. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta pingestatud või kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade asendatud, siis on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot. 9.11 Kui ostja rikub korduvalt punktides 4.3 ja 4.5 sätestatud kohustusi, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot kohustuse iga rikkumise kohta. 9.12 Kui ostja on jätnud kohustuse täitmata, on võrguettevõtjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Ostja on kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. 9.13 Äikesega kaasnevate liigpingete esinemine ei ole võrguettevõtjapoolne lepingu rikkumine ja võrguettevõtja ei hüvita ostjale elektriseadmete või -tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju. Samuti ei hüvita võrguettevõtja tüüptingimuste punktis 4.17 nimetatud juhtudel elektriseadmete või -tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju kiirete pingemuutuste korral, sh toitepinge lohud. 9.14 Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 10 Lepingu jõustumine muutmine ja lõpetamine 10.1 Võrgulepinguid võib sõlmida tähtajaliselt või tähtajatult. 10.2 Võrguleping lõpeb: 10.2.1 tähtajalise lepingu korral lepingus sätestatud tähtaja möödumisel; 10.2.2 poolte kirjalikul kokkuleppel; 10.2.3 tähtajatu lepingu ülesütlemisel lepingus, tüüptingimustes või valdkondlikes õigusaktides nimetatud põhjustel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada teisele poolele järgides valdkondlikes õigusaktides sätestatud tähtaega; 10.2.4 muudel võrgulepingus, tüüptingimustes või õigusaktides ettenähtud juhtudel. 10.3 Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. 10.4 Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta hinnakirju ja tüüptingimusi, järgides seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja annab ostja nõudmisel selgitusi muudatuste kohta. 10.5 Kui poolte vahel on eraldi sõlmitud võrguleping ja elektrileping, siis lõppeb elektrileping võrgulepingu lõppemisel. 10.6 Ostja teatab võrgulepingu lõppemisel võrguettevõtjale mõõtesüsteemide lõppnäidud, võimaldab võrguettevõtjale tarbimiskoha mõõtesüsteemide ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendamise, samuti maksab arvel näidatud tähtpäevaks kõik võrgulepingust tulenevad tasud. 10.7 Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast selle lõppemist neid võrgulepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast võrgulepingu lõppemist. Samuti tuleb sõltumata võrgulepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sh tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või võrgulepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast võrgulepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud tasud. 8 11 Teabevahetus ja andmete töötlemine 11.1 Võrgulepinguga seoses olevad teated esitatakse võrgulepingus toodud või teisele poolele teatatud e-posti aadressile või postiaadressile. 11.2 Informatsioonilise iseloomuga teated, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed, võib pool edastada teisele poolele võrgulepingus määratud tehnilisele kontaktisikule telefoni teel. 11.3 Võrguettevõtja teavitab ostjat võrgulepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest oma kodulehel. 11.4 Ostja teavitab võrguettevõtjat viivituseta võrgulepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest, esitades teate võrgulepingus määratud aadressidele ja isikutele 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul. 11.5 Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust ostja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras, vastavuses õigusaktidega ning andmekaitsetingimustega, mis on avaldatud võrguettevõtja kodulehel. Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319, asukoht Sadama tn 25, 15051 Tallinn). 11.6 Juhul, kui ostja ei täida temaga sõlmitud võrgulepingu tingimusi, vaatamata võrguettevõtja sellekohasele meeldetuletusele, on võrguettevõtjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Ostja on kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. 11.7 Ostja isikuandmeid, sealhulgas isikukoodi, võlasummat, võla algus- ja lõppkuupäeva ning muid andmeid, mis on vajalikud võlgnevuse töötlemiseks, võib avaldada maksehäireregistrites. 12 Muud sätted 12.1 Ostja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 24 (kahekümne nelja) tunni jooksul, teavitama võrguettevõtjat kõigist talle teatavaks saanud turvaintsidentidest, mis võivad mõjutada võrguettevõtja andmete ja/või teenuse käideldavust, terviklust või konfidentsiaalsust. Võrguettevõtja nõudmisel peab ostja kohe võrguettevõtja konfidentsiaalse teabe oma andmekandjatelt, serveritest, süsteemist jms kustutama. 12.2 Tüüptingimustest ja võrgulepingust tulenevate nõuete täitmise või mittekohase täitmisega seotud eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled ennekõike läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei õnnestu, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. Vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus ka juhul, kui ostja asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada. 12.3 Füüsilisest isikust ostja võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole. 12.4 Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 12.5 Punktidest 9.7 kuni 9.12 ja punktist 9.14 tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse üksnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis punktis 12.3 ja/või maakohtus punktis 12.2 sätestatud korras. 9