Lääne Ringkonnaprokuratuur · 28. juuni 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 28. juuni 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 26.05.2011.a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Elle Keeman
Kriminaalasja number: 09250101612
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 3851
Kahtlustatava nimi: M.S
Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et OÜ DDD [xxxxxx] juhatuse liikmed on
jätnud pankrotiavalduse esitamata. Nimelt on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et OÜ
DDD netovara langes pöördumatult alla äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 alusel kehtestatud
osakapitali alammäära, so 40 000 krooni. Nii oli ettevõttel 2008 novembri lõpuks netovara 11 868
krooni ja 2008 detsembri lõpuks muutus see negatiivseks, olles - 176 153 krooni. Samuti ei katnud
äriühingu varad ettevõtte kohustusi ja tegutseti võlausaldajate arvelt, OÜ DDD ei suutnud täita
võlakohustusi ning see suutmatus ei olnud ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Vastavalt ÄS § 180 lg 51 sätestatule, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20
päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS §
187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ettevõtte
juhatuse liikmed TTT ja M.S jätsid 2008 novembri lõpust 20 päeva jooksul vastava taotluse
kohtule esitamata. OÜ DDDtaotlus osaühingu pankroti väljakuulutamiseks on esitatud Pärnu
Maakohtule alles 26.05.2009.a M.S poolt. Seega tuleb OÜ DDD juhatuse liikmete M.S ja TTT
tegevust ajavahemikul 20.12.2008.a kuni 26.05.2009.a käsitleda ÄS §-s 180 lg 51 sätestatud
juhatuse kohustuste täitmata jätmisena.
Lähtudes eeltoodust, esitati M.S´le kahtlustus KarS § 3851 järgi, mis on teise astme kuritegu ja
mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades
menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava
käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt
selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole
kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille
eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva
vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas
pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need
tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina
olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.
Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted.
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust,
st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle.
Kohtueelses uurimises ei ole M.S käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid
asjaolusid, samuti puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Kõike eelnevat arvestades
ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 3851 järgi on rahaline karistus või kuni
üheaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leian et M.S
süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur.
Kahjunõude väljenduseks kriminaalmenetluses on konkreetse kahjunõude esitamine tsiviilhagi
kujul. Süüteoga tekitatud kahju võib olla kas varaline, füüsiline või moraalne. Käesolevas
kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Küll aga esinevad kriminaalmenetluse kuluna KrMS §
175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopia tegemise kulu 14.45 eurot.
M.S ei ole kriminaalkorras karistatud ning seega on antud kriminaalasja arvestades isiku
õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku
karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada
avaliku huvi puudumise tõttu, kuna temale kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt
täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine
menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest
vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik.
Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks M.S suhtes puudub avalik
menetlushuvi ja kahtlustatav on nõus täitma talle pandud kohustusi
ning juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 09250101612 menetlus M.S suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksta riigituludesse Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2800049780 selgitusega käesolevale määrusele
500 eurot ning menetluskulu 14.45 eurot tähtajaga 27.06.2011.a.
3. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada
5. Asitõendid või äravõetud asjad M.S osas puuduvad.
Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata kuriteoteate esitanud isikule ning anda kahtlustatavale ja tema kaitsjale.
Elle Keeman
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus.
Olen määruse kätte saanud, olen kohustusega nõus ja kohustun selle täitma hiljemalt 27.06.2011.a.
___________________
nimi ja allkiri
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahaliste kohustuste täitmine
Kohustus tasuda kindel summa ehk 500 eurot ning kriminaalmenetluse kulu 14.45 eurot
riigituludesse hiljemalt 27.06.2011.a.
Makse tuleb teha enda nimelt ja maksekorraldusse tuleb kindlasti märkida järgmised andmed:
Saaja: Rahandusministeerium
Pangakonto: 10220034796011
Pank: SEB Pank
Viitenumber: 2800049780
Selgitus: 26.05.2011.a määrus kriminaalasjas 09250101612
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud
kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Elle Keeman
ringkonnaprokurör
Riigiprokuratuur
Finants- ja varahalduse talitus
Teade isikule KrMS § 202 alusel rahaliste kohustuste panemise kohta
1. Määruse tegemise aeg: 26.05.2011.a
2. Kriminaalasja number: 09250101612
3. Isiku nimi, kelle suhtes menetlus lõpetati: M.S
4. Kohustuse suurus (määratud kohustus): 514.45 eurot
5. Kohustuse täitmise viimane päev: 27.06.2011.a
Elle Keeman
ringkonnaprokurör
Lääne Ringkonnaprokuratuuri
Pärnu osakond