Lääne Ringkonnaprokuratuur · 13. mai 2011
Sisu (failidest)
LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUUR
KRINAALMENETLUSE ÜMBERKVALIFITSEERIMISE JA LÕPETAMISE
M Ä Ä R U S
Koostamise kuupäev ja koht : 13.05.2011.a.
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 08257000178
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: R.R
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr.08257000178, milles alustati
menetlust 31.05.2008.a. KarS § 263 p 1,4 tunnustel selles, et 31.05.2008.a. kella 01.30 ajal
helistas meeskodanik ja teatas, et Lääne maakonnas XXX asuvas Y baaris tülitatakse noorte
seltskonna poolt, ei lasta piljardit mängida ning kipub kakluseks minema.
Kohtueelse uurimise käigus on KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises esitatud kahtlustus R.Rle, TTT, PPP, EEE, RRR, MMM, NNN ja LLL.
Kohtueelse menetluse kokkuvõttest tulenevalt kahtlustatakse R.R KarS § 263 p 1, 4 järgi
kvalifitseeritava kuriteo, s.o. grupis vägivallaga seotud avaliku korra raske rikkumise,
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema alkoholijoobes olles, grupis koos NNN, LLL,
RRR, MMM, PPP, TTT ja seni eeluurimisega kindlaks tegemata isikutega, 31.mail 2008
kella 01.30 paiku, avalikus kohas, Lihulas XXX asuvas Y baaris rikkus oma käitumisega
kaasinimeste vahel heade tavade ja kommetega kinnistatud suhtlemiskorda ning häiris samas
viibinud isikute rahu ja kindlustunnet sellega, et korraldas kakluse, mis algas baariruumis
sees, kus loopis baarikülastajaid õllekannude, pudelite ja klaasidega, lõi korduvalt rusikate ja
jalgadega baaris viibinud isikuid, lõhkus kii väärtusega 400 krooni ja tekitas kannude-klaaside
lõhkumisega varalise kahju 500 krooni suuruses summas, ning jätkas kaklust baari välisukse
juures väljas – mille käigus lõhkus välisvalgustuse kupli väärtusega 220 krooni ja
päikesevarju väärtusega 300 krooni ning lõi korduvalt rusikate ja jalgadega baari välisukse
läheduses viibinud isikuid, millega tekitas kannatanutele AAA pindmise peavigastuse -
parema kulmu kohal 2 cm haava ning haava ümbruse turse ja valuliku nina, BBB parema
kõrva piirkonnas 2 põrutushaava, pea põrutushaava, pea põrutuse ja pealaenaha pindmise
vigastuse - kukla piirkonnas põrutushaava, CCC parema käsivarre siseküljel ca 5 cm pikkuse
haava, DDD parema põse punetuse ja hematoomi, GGG vasaku kõrvalesta ülemise serva
haava, FFF parema käe pöidla alaosa ja küünarnuki haava, HHH pindmise peavigastuse -
otsaesise haava, JJJ hematoomi nina piirkonnas ja lõua haava, KKK 5 cm pikkuse kukla
piirkonna haava, UUU valu parema lõualuu ja silmaaluse piirkonnas, OOO parema silma
hematoomi ja otsaesise kriimustused ning põhjustas oma tegevusega kannatanutele füüsilist
valu ning OÜ-le Y kokku varalise kahju 1420 krooni suuruses summas.
Käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et kogu sündmuste ahel
31.05.2008.aastal Lääne maakonnas XXX asuvas Y baaris sai alguse 30.05.2008.a. kella
20.00 paiku baariomaniku SSS ja baari külastanud kahtlustatava LLL omavahelise
sõnavahetuse pinnalt, mille käigus LLL kasutas füüsilist vägivalda SSS suhtes, lüües
eeluurimise käigus kindlakstegemata esemega kannatanule rinna piirkonda, millega põhjustas
SSS füüsilist valu. Seejärel LLL koos kahtlustatava PPPga, kes kannatanu ütluste kohaselt oli
kaine ja rahulik autojuht, lahkusid baarist. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnikud VVV
ja QQQ on andnud ütlusi selles, et 31.05.2008.aastal kella 01.02 paiku said nad väljakutse
Lihula linna Y baari põhjusel, et võõrad noormehed lubasid baari segamini peksta. Kohale
jõudes selgus, et käib vaidlus kohalike Lihula noormeeste ja LLL vahel. Kuna baaris oli
rahulik, lahkusid tunnistajad sealt, kuid arvestades eelnevalt saadud informatsiooni, jäid baari
lähedusse seisma nii, et silmside oli olemas. Umbes 10 minuti möödudes jooksid baari sisse
võõrad noormehed, peale mida jooksis rahvast baarist välja ning sai alguse kaklus kohalike ja
võõraste vahel. Kakluse käigus ei olnud aru saada kes keda ja millega lõi. Oli üldine
rüselemine. Seega tekkis olukord, kus eelnevalt kahtlustatava LLL ja kannatanu SSS isiklike
suhete pinnalt alguse saanud tülisse sekkusid käesolevas kriminaalasjas kannatanuteks
tunnistatud kohalikud noormehed ja LLL liitunud tuttavad, kes on käesolevas kriminaalasjas
kahtlustatavad. Olukorras, kus kahtlustatavad ja kannatanud otsustasid omavahelise tüli
lahendada füüsilisel teel, on tegemist nn kaassüülise olukorraga, kuhu kaasati ka osapoolte
lähedased ning tegemist on jätkuvalt konkreetsete isikute vahelise, gruppide sisse jääva
konfliktiga, mis ei ole ületanud asjasse puutuvate poolte sfääri. Riigikohtu seisukohalt:
„Vastasel korral oleks igasugune avalikus kohas isiklikel motiividel toimunud konflikt,
mille tunnistajaks - või ka hilisemaks osapooleks - on ühe või teise konflikti algataja
lähedased, hinnatav avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 p 1 mõttes“. Tsiteerides
taas kord kõneallolevat Riigikohtu lahendit: „Oluline on veelkord toonitada, et kas konflikti
olemus või siis selle lahendamise koht või viis peavad olema sellist laadi, et annaks alust
rääkida mitte ainult isikuvastasest süüteost, vaid ka sellega kaasnenud avaliku korra
raskest rikkumisest. Vaid sellisel juhul ulatub KarS §-s 121 kirjeldatud teise inimese
kehaline väärkohtlemine avaliku korra raske rikkumiseni KarS § 263 p 1 mõttes, neeldudes
selles“. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole, et R.Ril oleks
esinenud tahtlus oma käitumisega rikkuda ka avalikku korda, mistõttu tuleb tema käitumine
KarS § 263 p-lt 1,4 ümber kvalifitseerida teise inimese kehaliseks väärkohtlemiseks, s.o KarS
§ 121 järgi kvalifitseeritavaks kuriteoks. R.R ei kasutanud vägivalda mitte eesmärgiga
rikkuda avalikku korda, vaid kriminaalasja materjalidest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et
see oli ajendatud liigsest alkoholi tarvitamisest tingitud emotsionaalsest ärritusseisundist, mil
kannatanutega tekkinud konfliktsituatsioonis oli reaktsioon impulsiivne ja kahtlustataval oli
lihtsaim moodus enda maksmapanemiseks vägivallategu teise isiku vastu.
Oma 17.05.2007.a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-15-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et
„avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning
seda teo toimepanemise hetkel. Teole õigusliku hinnangu andmise aluseks ei saa olla
kannatanu teojärgne käitumine. Igasugune süütegu rikub avalikku õigusrahu ning
õiguslik hinnang ei saa sõltuda sellest, kas ja kui suurele isikute ringile sai tegu teatavaks“.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et „isikutevahelise tüli lahendamine
võib toimuda sellisel viisil, et see väljub pelgalt näiteks isikuvastase süüteo raamidest KarS
§ 121 mõttes ning süütegu kvalifitseeritakse kui avaliku korra raske rikkumine KarS § 263
järgi. Kuid tähele tuleb panna, pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel
määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS § 16. peatüki tähenduses ning sellisest
teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata
ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi.
Kriminaalasja lahendamisel tuleb alati silmas pidada ka konkreetse juhtumi eripära ning
mitte iga kolmas, vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva,
kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse KarS § 263 mõttes“.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest
lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.
Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku
hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on
kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni
kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi
täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse
need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on
reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest
lähtuvalt.
Kohtueelse kriminaalmenetluse kulud puuduvad.
Asitõendid puuduvad.
Ülaltoodust nähtub, et R.R on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Kahtlustatavat on kriminaalkorras karistatud neljal
korral. Liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on karistatud 5 korral. Kahetseb oma
tegu. Rasket tagajärge kahtlustatav oma käitumisega kannatanule ei põhjustanud, mistõttu
tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. Kannatanud ei soovi
kriminaalmenetluse jätkamist, OÜ Y on loobunud haginõudest.
Seega puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas avalik
menetlushuvi, mistõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku
menetlushuvi puudumisel, s.o. KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale
konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist.
R.Rle on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 193 lg 1, § 194 lg 2, § 202 lg 7, § 206
prokuröri abi
m ä ä r a s:
1. Kvalifitseerida kriminaalasjas 08257000178 KarS § 263 p 1,4 järgi alustatud
menetlus ümber KarS § 121 järgi, kuna on muutunud kriminaalmenetluse alus ja
ajend
2. Lõpetada kriminaalasjas nr.08257000178 R.R osas menetlus.
3. Panna R.Rle kohustuseks:
- maksta riigituludesse 01.oktoobriks 2011.a. 385 eurot .
4. Tühistada R.R suhtes kohaldatud tõkend-elukohast lahkumise keel.
5. Käesoleva määruse koopia saata kahtlustatavale R.Rle ja kannatanutele CCC, GGG,
AAA (aadress), BBB (aadress), FFF (aadress), JJJ, KKK (aadress), SSS (aadress),
OOO (aadress), VVV (aadress), HHH (aadress).
6. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
7. Kannatanul on õigus vastavalt KRMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu
Sadama 21.
Ülle Tamm
Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust:
___________________________________________________________________________
____/________________/ Allkiri
Olen määruse koopia kätte saanud 13.05.2011.a..____________________ /R.R/
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahaliste kohustuste täitmine.
Kohustus maksta riigituludesse 01.oktoobriks 2011.a. 385 eurot.
Makse tuleb teha enda nimelt ja maksekorraldusse tuleb kindlasti märkida järgmised andmed:
Saaja: Rahandusministeerium
Pangakonto: 10220034796011
Pank: SEB Ühispank
Viitenumber: 2800049780
Selgitus: määrus kriminaalasjas n r.08257000178
Ülle Tamm
Prokuröri abi
Riigiprokuratuur
Finants- ja varahalduse talitus
Teade isikule KrMS § 202 alusel rahaliste kohustuste panemise kohta
1. Määruse tegemise aeg: 13.05.2011.a.
2. Kriminaalasja number: 08257000178
3. Isiku nimi, kelle suhtes menetlus lõpetati: R.R
4. Kohustuse suurus : 385 eurot riigituludesse
5. Kohustuse täitmise viimane päev: 01.oktoober 2011.a.
Ülle Tamm
Prokuröri abi
Lääne Ringkonnaprokuratuur
(Haapsalu)