Lääne Ringkonnaprokuratuur · 5. mai 2011
Sisu (failidest)
Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.05.2011, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu
Kriminaalasja number: 10250101780
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: J.P (ik: xxxx)
J.P-d kahtlustatakse selles, et tema, 05.09.2010 umbes kella 00.44 ajal Pärnu linnas, NNN asuva
pubi „YYY“ sissepääsu juures, pärast kahtlustatav RRR poolt kannatanu BBB suhtes toimepandud
rünnakut, sooritas kannatanu BBB näo suunas vähemalt kaks rusikalööki, mis aga tabasid
kannatanut parema käe piirkonda, kuna kannatanu BBB põikles löökide eest ära. Pärast toimepandut
läks J.P NNN tänava kõnniteel seisva AAA juurde ning lõi teda rusikaga ühel korral parema põse
piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu AAA NNN tänava sõiduteele pikali maha, vigastades
sellega oma paremat küünarvart. Seejärel läks J.P sõiduteel lamava kannatanu AAA juurde, istus
tema puusade peale ning lõi rusikaga vähemalt viiel korral vastu AAA näo ees kaitseks olevaid käsi.
Pärast seda tekkis poolte vahel rüselus, mille käigus üritas AAA end J.P haardest vabaks rabeleda.
Selle käigus rebis J.P katki kannatanu AAA seljas olnud triiksärgi. Oma toimepandud teoga tekitas
J.P kannatanu AAAle valu ning randme-, käe-, küünarvarre ja pea muude osade pindmised
vigastused.
Prokurör ei nõustu kohtueelses menetluses kriminaalmenetleja poolt esitatud kvalifikatsiooniga,
milleks on KarS § 263 p 1 ja p 4. Prokuröri arvates tuleks kriminaalasjas nr 10250101780
menetletav kuritegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-60-09 kohaselt
tuleb selleks, et kvalifitseerida isiku käitumine avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 järgi,
esmalt tuvastada, kas kuritegu on toime pandud avalikus kohas. Peale selle tuleb igal konkreetsel
juhul ka tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku
korra rikkumisena võib vaadelda tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse
mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Käesolevas asjas on kohtueelses
menetluses tuvastamist leidnud asjaolu, et menetletav kuritegu pandi toime avalikus kohas, s.o pubi
„YYY“ sissepääsu ees. Siiski ei selgu aga kriminaalasja materjalidest, et rikutud oleks kolmandate,
asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest küll
tuleneb, et konflikti juures viibis veel ka teisi, s.t konfliktis otseselt mitteosalevaid inimesi. See aga
ei anna alust pidada neid isikuid kõrvalisteks, asjasse mittepuutuvateks isikuteks. Riigikohus on
korduvalt oma lahendites leidnud (3-1-1-15-07, 3-1-1-60-09, 3-1-1-29-10), et üldjuhul ei saa mõne
konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibinud inimesi pidada kõrvalisteks, asjasse
mittepuutuvateks isikuteks. Ka ei ilmne prokuröri arvates mõnd erakorralist asjaolu, mis annaks
aluse lugeda konflikti osapoolega samas seltskonnas viibinud inimese täiesti kõrvaliseks ja asjasse
mittepuutuvaks isikuks. Samuti omavad käesoleva kriminaalasja puhul tähtsust faktid, et tegu pandi
toime öösel pubi vahetus läheduses. Riigikohus on lahendis 3-1-1-60-09 asunud seisukohale, et
avaliku korra intensiivsusaste võib olla erinev olenevalt konflikti aset leidmise kohast. Seega, kui
rääkida kolmandate isikute avaliku õigusrahu rikkumisest, siis öösel pubi vahetus läheduses
toimepandud rikkumine peab olema intensiivsem, kui mitmetes muudes avalikes kohtades. Ehk see
tähendab seda, et kolmandad isikud peavad arvestama asjaoluga, mille kohaselt on nt pubide,
ööklubide ja muude selliste kohtade juures õigusrahu rikkumise aste kõrgem võrreldes
tavapärasega. Käesolevas asjas aga ei selgu, et pubi juures toimunu oleks olnud sedavõrd
intensiivne, mis annaks aluse rääkida ka avaliku korra raskest rikkumisest. Kokkuvõtvalt pole
käesolevas asjas täidetud KarS § 263 p-de 1 ja 4 objektiivne koosseis, mistõttu tuleb prokuröri
arvates kriminaalasjas nr 10250101780 menetletav kuritegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi.
Seega pani J.P toime KarS §-s 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Tegu tõendavad:
1. Kannatanu AAA poolt 05.09.2010 antud ütlused koos lisatud patsiendikaardiga ja
fototabeliga (tl 2-10)
2. Kannatanu AAA poolt 07.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 11-14)
3. Kannatanu AAA poolt 18.10.2010 antud ütlused (tl 15-16)
4. Kannatanu BBB poolt 05.09.2010 antud ütlused koos lisatud patsiendikaardiga ja
fototabeliga (tl 29-37)
5. Kannatanu BBB poolt 25.11.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 38-42)
6. BBBle äratundmiseks esitamise protokoll koos lisatud fototabeliga (tl 43-45)
7. Tunnistaja LLL poolt 08.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 49-54)
8. Tunnistaja KKK poolt 09.09.2010 antud ütlused (tl 58-59)
9. Tunnistaja PPP poolt 17.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 60-63)
10. Tunnistaja MMM poolt 27.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 72-75)
11. Tunnistaja RRR poolt 22.11.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 91-94)
12. Tunnistaja VVV poolt 26.11.2010 antud ütlused (tl 95-96)
13. Tunnistaja TTT poolt 01.12.2010 antud ütlused (tl 97-99)
14. Tunnistaja DDD poolt 07.12.2010 antud ütlused (tl 100-101)
15. Tunnistaja EEE poolt 05.01.2011 antud ütlused (tl 102-104)
16. EEE-le äratundmiseks esitamise protokoll koos lisatud fototabeliga (tl 105-107)
17. Tunnistaja FFF poolt 19.01.2011 antud ütlused (tl 108-109)
Nii kannatanu, tunnistajate kui ka äratundmiseks esitamise protokollidega on üheselt tõendatud, et
05.09.2010 umbes kella 00.44 ajal üritas J.P lüüa esmalt kannatanu BBB-d vähemalt kahel korral
rusikaga näo piirkonda. Kuna kannatanu BBB suutis toimepandud löökide eest ära põigelda, siis
tabasid J.P poolt tehtud löögid kannatanut parema käe piirkonda. Samuti on tõendatud, et pärast
BBB ründamist läks J.P AAA juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga parema põse piirkonda.
Sooritatud löögi tagajärjel kukkus AAA pikali, misjärel istus J.P AAA-le peale ning hakkas teda
rusikatega näo piirkonda peksma. Löögid tabasid aga AAA näo kaitseks asetatud käsi.
J.P on kriminaalkorras karistatud 3-l korra. Väärtegude toimepanemise eest on J.P karistatud 12-l
korral. J.P suhtes varem kriminaalasju KrMS § 201-2051 alusel lõpetatud ei ole.
J.P poolt toimepandud kuriteoga on tekitatud ka tsiviilkahju. Kannatanu AAA on esitanud
tsiviilhagi summas 500 krooni (31,95 €) tema ründamise ajal seljas olnud triiksärgi kahjustamise
eest (tl 28).
KrMS § 203 lg 1 p 1 ja lg 6 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava ja kannatanu nõusolekul
kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse. Samuti peab uue kuriteo eest mõistetav karistus olema tühine, võrreldes
kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt
mõistetava karistusega.
Käesoleval juhul on KarS § 121 näol tegemist teise astme kuriteoga. Samuti ei näe karistusseadustik
§-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette vangistuse alammäära. Seega tuleb hinnata, kas
käesolevas kriminaalasjas eeldatavalt mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kahtlustatav J.P-le
Pärnu Maakohtu, Pärnu Kohtumaja poolt 01.07.2010.a tehtud ning 26.01.2011.a jõustunud
kohtuotsusega, millega J.P mõisteti süüdi KarS § 423 lg 2 järgi ning määrati karistuseks 5 aastat
vangistust. Valitsev on seisukoht, mille kohaselt on uus mõistetav karistus KrMS § 203 lg 1 p 1
mõttes tühine juhul, kui see ei suurenda teise kuriteo eest mõistetud karistust rohkem kui ühe
kolmandiku võrra. Kuna KarS § 423 lg 2 alusel mõistis Pärnu Maakohus J.P-le karistuseks 5 aastat
vangistust, siis tähendab see seda, et käesolevas kriminaalasjas oleks tühine karistus kuni 1 aasta ja
8 kuud vangistust. Andes hinnangu J.P süü suurusele, võib öelda, et käesolevas asjas ei ole J.P poolt
toimepandud teos realiseerunud sedavõrd suur ebaõigussisu, mis annaks aluse ka mõista isikule
raskem karistus, kui seda on 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Seega on käesolevas asjas kahtlustatav
J.P-le kuriteo eest eeldatavalt mõistetav karistus tühine võrreldes talle juba KarS § 423 lg 2 alusel
mõistetud 5 aastase vangistusega.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1 ja lg 6 ning § 206, prokuröri abi määras:
1. Lõpetada menetlus J.P suhtes kriminaalasjas nr 10250101780.
2. Vahistuse andmed: J.P on viibinud vahistuses 09.09.2010 – 07.02.2011.
3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanu AAA-le, kannatanu BBB-le, kahtlustatav J.P-le ja tema kaitsja UUU-le.
4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga
Wismari 7, Tallinn 15188.
5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Allar Nisu
Olen kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus: __________________________________
(nimi ja allkiri)