dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 10250101780(2) lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 5. mai 2011
Viit
-
Registreeritud
5. mai 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Toimik
0-0
Vastutaja
Annely Erm (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Pärnu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 10250101780(2) lõpetamise määrus.pdf153 KB

Sisu (failidest)

Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 02.05.2011, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: Prokuröri abi Allar Nisu Kriminaalasja number: 10250101780 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: J.P (ik: xxxx) J.P-d kahtlustatakse selles, et tema, 05.09.2010 umbes kella 00.44 ajal Pärnu linnas, NNN asuva pubi „YYY“ sissepääsu juures, pärast kahtlustatav RRR poolt kannatanu BBB suhtes toimepandud rünnakut, sooritas kannatanu BBB näo suunas vähemalt kaks rusikalööki, mis aga tabasid kannatanut parema käe piirkonda, kuna kannatanu BBB põikles löökide eest ära. Pärast toimepandut läks J.P NNN tänava kõnniteel seisva AAA juurde ning lõi teda rusikaga ühel korral parema põse piirkonda. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu AAA NNN tänava sõiduteele pikali maha, vigastades sellega oma paremat küünarvart. Seejärel läks J.P sõiduteel lamava kannatanu AAA juurde, istus tema puusade peale ning lõi rusikaga vähemalt viiel korral vastu AAA näo ees kaitseks olevaid käsi. Pärast seda tekkis poolte vahel rüselus, mille käigus üritas AAA end J.P haardest vabaks rabeleda. Selle käigus rebis J.P katki kannatanu AAA seljas olnud triiksärgi. Oma toimepandud teoga tekitas J.P kannatanu AAAle valu ning randme-, käe-, küünarvarre ja pea muude osade pindmised vigastused. Prokurör ei nõustu kohtueelses menetluses kriminaalmenetleja poolt esitatud kvalifikatsiooniga, milleks on KarS § 263 p 1 ja p 4. Prokuröri arvates tuleks kriminaalasjas nr 10250101780 menetletav kuritegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-60-09 kohaselt tuleb selleks, et kvalifitseerida isiku käitumine avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 järgi, esmalt tuvastada, kas kuritegu on toime pandud avalikus kohas. Peale selle tuleb igal konkreetsel juhul ka tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Kohtupraktikas on leitud, et avaliku korra rikkumisena võib vaadelda tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Käesolevas asjas on kohtueelses menetluses tuvastamist leidnud asjaolu, et menetletav kuritegu pandi toime avalikus kohas, s.o pubi „YYY“ sissepääsu ees. Siiski ei selgu aga kriminaalasja materjalidest, et rikutud oleks kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest küll tuleneb, et konflikti juures viibis veel ka teisi, s.t konfliktis otseselt mitteosalevaid inimesi. See aga ei anna alust pidada neid isikuid kõrvalisteks, asjasse mittepuutuvateks isikuteks. Riigikohus on korduvalt oma lahendites leidnud (3-1-1-15-07, 3-1-1-60-09, 3-1-1-29-10), et üldjuhul ei saa mõne konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibinud inimesi pidada kõrvalisteks, asjasse mittepuutuvateks isikuteks. Ka ei ilmne prokuröri arvates mõnd erakorralist asjaolu, mis annaks aluse lugeda konflikti osapoolega samas seltskonnas viibinud inimese täiesti kõrvaliseks ja asjasse mittepuutuvaks isikuks. Samuti omavad käesoleva kriminaalasja puhul tähtsust faktid, et tegu pandi toime öösel pubi vahetus läheduses. Riigikohus on lahendis 3-1-1-60-09 asunud seisukohale, et avaliku korra intensiivsusaste võib olla erinev olenevalt konflikti aset leidmise kohast. Seega, kui rääkida kolmandate isikute avaliku õigusrahu rikkumisest, siis öösel pubi vahetus läheduses toimepandud rikkumine peab olema intensiivsem, kui mitmetes muudes avalikes kohtades. Ehk see tähendab seda, et kolmandad isikud peavad arvestama asjaoluga, mille kohaselt on nt pubide, ööklubide ja muude selliste kohtade juures õigusrahu rikkumise aste kõrgem võrreldes tavapärasega. Käesolevas asjas aga ei selgu, et pubi juures toimunu oleks olnud sedavõrd intensiivne, mis annaks aluse rääkida ka avaliku korra raskest rikkumisest. Kokkuvõtvalt pole käesolevas asjas täidetud KarS § 263 p-de 1 ja 4 objektiivne koosseis, mistõttu tuleb prokuröri arvates kriminaalasjas nr 10250101780 menetletav kuritegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Seega pani J.P toime KarS §-s 121 sätestatud kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tegu tõendavad: 1. Kannatanu AAA poolt 05.09.2010 antud ütlused koos lisatud patsiendikaardiga ja fototabeliga (tl 2-10) 2. Kannatanu AAA poolt 07.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 11-14) 3. Kannatanu AAA poolt 18.10.2010 antud ütlused (tl 15-16) 4. Kannatanu BBB poolt 05.09.2010 antud ütlused koos lisatud patsiendikaardiga ja fototabeliga (tl 29-37) 5. Kannatanu BBB poolt 25.11.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 38-42) 6. BBBle äratundmiseks esitamise protokoll koos lisatud fototabeliga (tl 43-45) 7. Tunnistaja LLL poolt 08.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 49-54) 8. Tunnistaja KKK poolt 09.09.2010 antud ütlused (tl 58-59) 9. Tunnistaja PPP poolt 17.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 60-63) 10. Tunnistaja MMM poolt 27.09.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 72-75) 11. Tunnistaja RRR poolt 22.11.2010 antud ütlused koos lisatud joonisega (tl 91-94) 12. Tunnistaja VVV poolt 26.11.2010 antud ütlused (tl 95-96) 13. Tunnistaja TTT poolt 01.12.2010 antud ütlused (tl 97-99) 14. Tunnistaja DDD poolt 07.12.2010 antud ütlused (tl 100-101) 15. Tunnistaja EEE poolt 05.01.2011 antud ütlused (tl 102-104) 16. EEE-le äratundmiseks esitamise protokoll koos lisatud fototabeliga (tl 105-107) 17. Tunnistaja FFF poolt 19.01.2011 antud ütlused (tl 108-109) Nii kannatanu, tunnistajate kui ka äratundmiseks esitamise protokollidega on üheselt tõendatud, et 05.09.2010 umbes kella 00.44 ajal üritas J.P lüüa esmalt kannatanu BBB-d vähemalt kahel korral rusikaga näo piirkonda. Kuna kannatanu BBB suutis toimepandud löökide eest ära põigelda, siis tabasid J.P poolt tehtud löögid kannatanut parema käe piirkonda. Samuti on tõendatud, et pärast BBB ründamist läks J.P AAA juurde ning lõi teda ühel korral rusikaga parema põse piirkonda. Sooritatud löögi tagajärjel kukkus AAA pikali, misjärel istus J.P AAA-le peale ning hakkas teda rusikatega näo piirkonda peksma. Löögid tabasid aga AAA näo kaitseks asetatud käsi. J.P on kriminaalkorras karistatud 3-l korra. Väärtegude toimepanemise eest on J.P karistatud 12-l korral. J.P suhtes varem kriminaalasju KrMS § 201-2051 alusel lõpetatud ei ole. J.P poolt toimepandud kuriteoga on tekitatud ka tsiviilkahju. Kannatanu AAA on esitanud tsiviilhagi summas 500 krooni (31,95 €) tema ründamise ajal seljas olnud triiksärgi kahjustamise eest (tl 28). KrMS § 203 lg 1 p 1 ja lg 6 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava ja kannatanu nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Samuti peab uue kuriteo eest mõistetav karistus olema tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Käesoleval juhul on KarS § 121 näol tegemist teise astme kuriteoga. Samuti ei näe karistusseadustik §-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette vangistuse alammäära. Seega tuleb hinnata, kas käesolevas kriminaalasjas eeldatavalt mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kahtlustatav J.P-le Pärnu Maakohtu, Pärnu Kohtumaja poolt 01.07.2010.a tehtud ning 26.01.2011.a jõustunud kohtuotsusega, millega J.P mõisteti süüdi KarS § 423 lg 2 järgi ning määrati karistuseks 5 aastat vangistust. Valitsev on seisukoht, mille kohaselt on uus mõistetav karistus KrMS § 203 lg 1 p 1 mõttes tühine juhul, kui see ei suurenda teise kuriteo eest mõistetud karistust rohkem kui ühe kolmandiku võrra. Kuna KarS § 423 lg 2 alusel mõistis Pärnu Maakohus J.P-le karistuseks 5 aastat vangistust, siis tähendab see seda, et käesolevas kriminaalasjas oleks tühine karistus kuni 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Andes hinnangu J.P süü suurusele, võib öelda, et käesolevas asjas ei ole J.P poolt toimepandud teos realiseerunud sedavõrd suur ebaõigussisu, mis annaks aluse ka mõista isikule raskem karistus, kui seda on 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Seega on käesolevas asjas kahtlustatav J.P-le kuriteo eest eeldatavalt mõistetav karistus tühine võrreldes talle juba KarS § 423 lg 2 alusel mõistetud 5 aastase vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1 ja lg 6 ning § 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada menetlus J.P suhtes kriminaalasjas nr 10250101780. 2. Vahistuse andmed: J.P on viibinud vahistuses 09.09.2010 – 07.02.2011. 3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA-le, kannatanu BBB-le, kahtlustatav J.P-le ja tema kaitsja UUU-le. 4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. 5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Allar Nisu Olen kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus: __________________________________ (nimi ja allkiri)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →