ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 21.12.2018
Kehtib kuni: 21.12.2023
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9
Teabevaldaja: Päästeamet
ETTEKIRJUTUS
Tartu
21.12.2018 nr 7.2-6.3/2665
28.11.2018 toimus paikvaatlus Puiestee 114c, Tartu linnas, Tartu maakonnas asuvas
Kaitseressursside Ameti hallatavas hoones, kus tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille
olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/3144-2.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 alusel andsime menetlusosalisele võimaluse esitada asja
kohta oma arvamus ja vastuväited saates 20.12.2018 teatise nr 7.2-2.2/19650-1 kavandatava
haldusakti andmise kohta. Menetlusosaline esitas 21.12.2018 teavituse, milles märkis, et neil ei
ole vastuväiteid kavandatavale haldusaktile.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Aksana Bedaš,
võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike 1 ning hinnanud haldusmenetluses kogutud
tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid,
otsustas:
anda käesoleva haldusakti adressaadile– Kaitseressursside Amet (registrikood: 70007647;
aadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Aiandi tn 15, 12918) – järgmised
ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks:
1. Varustada arhiiviruumi (ruum nr 17A) tuletõkkeuks sulguriga.
Põhjendus: tuleohutuse seadus § 5 lõike 3 kohaselt tuleb ehitise kasutamisel tagada, et suitsu
ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Ehitusseadustiku § 11
lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud
siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ (edaspidi siseministri määrus nr 17) § 11 kohaselt on tuletõkkesektsiooni
kuuluvate uste eesmärk tulekahju leviku takistamine selliselt, et see põhjustaks võimalikult
vähe ohtu hoonele, inimestele ja varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle
tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Sama määruse § 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt
varustatakse tuletõkkeuks sulgemisseadisega, mis tagab ukse täieliku sulgumise.
Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et arhiiviruumi
nr 17A tuletõkkeuksel ei ole sulgurit, mistõttu võib uks avatuks jääda. Juhul, kui võimaliku
tulekahju korral tuletõkkeuks jääb avatus asendisse, ei täida see oma otstarvet. Suitsu ja tule
leviku takistamata jätmisel ühest tuletõkkesektsioonist teise võivad tulekahju korralohtu sattuda
inimeste tervis ja elu ning ehitise varakahjud suureneda.
2 (5)
Alus: tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3, § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja
tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr
17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 14 lõiked 6 ja 7.
Täitmise tähtaeg: 28.02.2019.
2. Täiendavalt paigaldada arhiiviruumi (ruum nr A17) ja puhkeruumi
(keldrikorrus) märgistamata väljapääsutee kohale evakuatsioonivalgusti.
Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks
evakuatsiooni-või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava
tuleohutusmärgiga. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30.
märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et
enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele
ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest
vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud
nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.
Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 42 lõike 4 kohaselt peavad kõik ehitises olevad
evakuatsioonipääsud olema tähistatud. Paragrahv 45 lg 2 punkti 1 kohaselt peab
evakuatsioonitee olema tähistatud vastava märgistusega. Kusjuures sama määruse § 32 lg 2
punkti 6 kohaselt peab V kasutusviisiga hoonesse, mille pindala on rohkem kui 300 ruutmeetrit
olema varustatud vähemalt ühe tunnise toimimisajaga väljumistee valgustusega
(evakuatsioonivalgustus). Ning sama määruse § 32 lg 2 punktide 4 ja 8 kohaselt peab väljapääsu
valgustiga tähistatud olema evakuatsioonitee ning evakuatsioonitee ja väljumistee
ühiskasutuses olevale alale.
Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V
kasutusviisiga hoonesse on paigaldatud evakuatsiooniteele ja väljapääsudele evakuatsiooni
valgustid, kuid arhiiviruumi nr 17A on loodud üks töökoht, kuid seal olev evakuatsiooni
väljapääs ei ole tähistatud. Samuti pimeala on keldrikorrusel paiknev puhkeruum. Mistõttu võib
võimaliku tulekahju korral tekkinud elektrikatkestusel jääda alad pimedaks ja ruumis viibivad
inimesed ei leia kiirelt väljapääsu.
Evakuatsioonivalgustus tagab üldvalgustuse katkemise korral evakuatsiooniteede ja –pääsude
asukohtade nähtavuse, võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral iseseisvalt, turvaliselt ja
kiirelt lahkuda ohustatud kohast. Evakuatsioonivalgustuse puudumine (ka osaline) võib
raskendada evakuatsiooniteede ja -pääsude kergesti identifitseerimise pimedas või suitsu täis
ruumis, mistõttu võivad ohtu sattuda inimeste elu ja tervis.
Alus: tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse
§ 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017 a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 55 lõige 2 vastavalt § 32 lg 2 punktidele
4, 6 ja 8, § 42 lõige 4 ning § 45 lg 2 punkt 1.
Täitmise tähtaeg: 30.04.2019.
3 (5)
3. Paigaldada evakuatsioonitrepikojas I korruse ja vahekorruse vahel asuvale trepile
trepikäsipuu.
Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu
evakuatsiooni. Sama seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab
olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Ehitusseadustiku § 11 lõike
4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
(edaspidi siseministri määrus nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist
õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe
kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5,
12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.
Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones
olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende
liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid
väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg
peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni-ja väljumistee ei
või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
Siseministri määruse nr 17 § 45 lõike 6 sätestab, et evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas
hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, peab olema tagatud ohutu liikumine. Enama
kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu.
Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V
kasutusviisiga hoones on üks evakuatsiooni trepikoda. Trepikojas I korruse ja vahekorruse
vahel asuval trepil ei ole trepikäsipuud. Trepp, mis on nelja astmeline ja jääb evakuatsiooniteele.
Nõuetekohaselt paigaldamata trepikäsipuude puudumise tõttu ei ole loodud eeldusi inimeste
ohutuks evakuatsiooniks. Trepikäsipuu puudumisel võivad inimesed sattuda ohtu või
kahjustada enda tervist, kui trepi astmete ulatus ei ole võimaliku pimenduse või suitsu tõttu
eristatav.
Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6, § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel
ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55
lg 2; § 41 lg 2 ja § 45 lg 6.
Täitmise tähtaeg: 28.02.2019.
4. Teostada piksekaitsesüsteemi täielik kontroll ja vajadusel hooldus.
Põhjendus: tuleohutuse seaduse 30 lg 1 punkti 6 kohaselt nimetatakse piksekaitset
tuleohutuspaigaldiseks. Sama seaduse § 32 lg 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb
projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja
tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma
otstarvet. Paragrahvi 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama
tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel
vaatlust, kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni kontrolli ja hoolduse kohta.
Eesti standardi EVS-EN 62305-3:2007 „Piksekaitse“ osa 3 „Ehitisele tekitatavad füüsikalised
kahjustused ja oht elule“ punkti E.7 „piksekaitsesüsteemi hooldus ja kontroll“ kohaselt tuleb
piksekaitsesüsteemi täielik kontroll teostada vähemalt üks kord iga kahe või nelja aasta tagant,
4 (5)
sõltuvalt piksekaitse tasemest. Kusjuures visuaalne kontroll teostatakse vastavalt kas ühe või
kahe aasta tagant.
Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et hoonel on
piksekaitsesüsteem. Süsteemi on visuaalselt kontrollitud augustis 2018 Elravel OÜ poolt, kuid
täieliku kontrolli tõendavaid dokumente esitada ei ole. Kuna välk on ohtlik inimestele, ehitisele
ning ehitises olevatele esemetele ja seadmestikule ning piksekaitse juhib tabamuse saades pinge
maapinda, siis on vajalik piksekaitsesüsteemi kontrollimine ja vajadusel hooldus.
Alus: tuleohutuse seaduse § 31 punkt 2, § 32 lg 1.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2019.
5. Moodustada evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsioon.
Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu
evakuatsiooni. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30.
märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne
käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele
ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest
vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud
nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut.
Määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle
kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende
liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid,
evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema
hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni-ja väljumistee ei või läbida
tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume.
Määruse nr 17 § 12 lg 6 punkti 2 sätestab, et hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt
eraldatakse evakuatsioonitrepikoda omaette tuletõkkesektsiooniks.
Paikvaatlustel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V
kasutusviisiga hoones on üks evakuatsiooni trepikoda, kus II korruse uks ei ole tuletõkkeuks.
Tuletõkkesektsioonide moodustamisega luuakse eeldused tule ja suitsu leviku takistamiseks eri
osade vahel ettenähtud aja vältel, millega ühtlaselt hõlbustakse evakuatsiooni läbi viimist.
Terviklike tuletõkkesektsioonide puudumisega võib võimaliku tulekahju korral ehitises
viibivate inimeste evakuatsioon olla ohtlik inimese tervisele ja elule, kui evakuatsiooniteed on
suitsu ja/või tuld täis.
Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ja
tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 55 lõige 2
vastavalt § 41 lõikele 2 ja § 12 lg 6 punkt 2.
Täitmise tähtaeg: 30.06.2019.
5 (5)
Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluses on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124
Tallinn) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu,
[email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse
esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.
Ettekirjutuste täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil: Jaama 207, 50705
Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressile
[email protected] .
(allkirjastatud digitaalselt)
Aksana Bedaš
ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor
Lõuna päästekeskus
Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt:
1) Kaitseressursside Amet,
[email protected]
+372 5309 2586
[email protected]