dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Ettekirjutus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 7. jaanuar 2019
Viit
3-1/19/69
Registreeritud
7. jaanuar 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Päästeamet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Kaitseressursside Amet. Ettekirjutus.pdf528 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.12.2018 Kehtib kuni: 21.12.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9 Teabevaldaja: Päästeamet ETTEKIRJUTUS Tartu 21.12.2018 nr 7.2-6.3/2665 28.11.2018 toimus paikvaatlus Puiestee 114c, Tartu linnas, Tartu maakonnas asuvas Kaitseressursside Ameti hallatavas hoones, kus tuvastati tuleohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/3144-2. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 alusel andsime menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited saates 20.12.2018 teatise nr 7.2-2.2/19650-1 kavandatava haldusakti andmise kohta. Menetlusosaline esitas 21.12.2018 teavituse, milles märkis, et neil ei ole vastuväiteid kavandatavale haldusaktile. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Aksana Bedaš, võtnud aluseks korrakaitseseaduse § 28 lõike 1 ning hinnanud haldusmenetluses kogutud tõendeid ja välja selgitatud asjaolusid, otsustas: anda käesoleva haldusakti adressaadile– Kaitseressursside Amet (registrikood: 70007647; aadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Aiandi tn 15, 12918) – järgmised ettekirjutused, mis tuleb täita määratud tähtajaks: 1. Varustada arhiiviruumi (ruum nr 17A) tuletõkkeuks sulguriga. Põhjendus: tuleohutuse seadus § 5 lõike 3 kohaselt tuleb ehitise kasutamisel tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määrus nr 17) § 11 kohaselt on tuletõkkesektsiooni kuuluvate uste eesmärk tulekahju leviku takistamine selliselt, et see põhjustaks võimalikult vähe ohtu hoonele, inimestele ja varale või keskkonnale ning kahju piirduks selle tuletõkkesektsiooniga, milles tulekahju alguse sai. Sama määruse § 14 lõigete 6 ja 7 kohaselt varustatakse tuletõkkeuks sulgemisseadisega, mis tagab ukse täieliku sulgumise. Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et arhiiviruumi nr 17A tuletõkkeuksel ei ole sulgurit, mistõttu võib uks avatuks jääda. Juhul, kui võimaliku tulekahju korral tuletõkkeuks jääb avatus asendisse, ei täida see oma otstarvet. Suitsu ja tule leviku takistamata jätmisel ühest tuletõkkesektsioonist teise võivad tulekahju korralohtu sattuda inimeste tervis ja elu ning ehitise varakahjud suureneda. 2 (5) Alus: tuleohutuse seaduse § 5 lõige 3, § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 14 lõiked 6 ja 7. Täitmise tähtaeg: 28.02.2019. 2. Täiendavalt paigaldada arhiiviruumi (ruum nr A17) ja puhkeruumi (keldrikorrus) märgistamata väljapääsutee kohale evakuatsioonivalgusti. Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 sätestab, et ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks evakuatsiooni-või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 42 lõike 4 kohaselt peavad kõik ehitises olevad evakuatsioonipääsud olema tähistatud. Paragrahv 45 lg 2 punkti 1 kohaselt peab evakuatsioonitee olema tähistatud vastava märgistusega. Kusjuures sama määruse § 32 lg 2 punkti 6 kohaselt peab V kasutusviisiga hoonesse, mille pindala on rohkem kui 300 ruutmeetrit olema varustatud vähemalt ühe tunnise toimimisajaga väljumistee valgustusega (evakuatsioonivalgustus). Ning sama määruse § 32 lg 2 punktide 4 ja 8 kohaselt peab väljapääsu valgustiga tähistatud olema evakuatsioonitee ning evakuatsioonitee ja väljumistee ühiskasutuses olevale alale. Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V kasutusviisiga hoonesse on paigaldatud evakuatsiooniteele ja väljapääsudele evakuatsiooni valgustid, kuid arhiiviruumi nr 17A on loodud üks töökoht, kuid seal olev evakuatsiooni väljapääs ei ole tähistatud. Samuti pimeala on keldrikorrusel paiknev puhkeruum. Mistõttu võib võimaliku tulekahju korral tekkinud elektrikatkestusel jääda alad pimedaks ja ruumis viibivad inimesed ei leia kiirelt väljapääsu. Evakuatsioonivalgustus tagab üldvalgustuse katkemise korral evakuatsiooniteede ja –pääsude asukohtade nähtavuse, võimaldades seeläbi kasutajatel ohu korral iseseisvalt, turvaliselt ja kiirelt lahkuda ohustatud kohast. Evakuatsioonivalgustuse puudumine (ka osaline) võib raskendada evakuatsiooniteede ja -pääsude kergesti identifitseerimise pimedas või suitsu täis ruumis, mistõttu võivad ohtu sattuda inimeste elu ja tervis. Alus: tuleohutuse seaduse § 6 lõige 2 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017 a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 55 lõige 2 vastavalt § 32 lg 2 punktidele 4, 6 ja 8, § 42 lõige 4 ning § 45 lg 2 punkt 1. Täitmise tähtaeg: 30.04.2019. 3 (5) 3. Paigaldada evakuatsioonitrepikojas I korruse ja vahekorruse vahel asuvale trepile trepikäsipuu. Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Sama seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et piiratud kinnisasjalt või ehitisest peab olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi siseministri määrus nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Siseministri määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele või erivajadusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni-ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. Siseministri määruse nr 17 § 45 lõike 6 sätestab, et evakuatsiooniteel oleval trepil, sealhulgas hoonevälisel trepil, mis asub evakuatsiooniteel, peab olema tagatud ohutu liikumine. Enama kui kolme astmega trepil peab olema trepikäsipuu. Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V kasutusviisiga hoones on üks evakuatsiooni trepikoda. Trepikojas I korruse ja vahekorruse vahel asuval trepil ei ole trepikäsipuud. Trepp, mis on nelja astmeline ja jääb evakuatsiooniteele. Nõuetekohaselt paigaldamata trepikäsipuude puudumise tõttu ei ole loodud eeldusi inimeste ohutuks evakuatsiooniks. Trepikäsipuu puudumisel võivad inimesed sattuda ohtu või kahjustada enda tervist, kui trepi astmete ulatus ei ole võimaliku pimenduse või suitsu tõttu eristatav. Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6, § 6 lõige 1 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg 2; § 41 lg 2 ja § 45 lg 6. Täitmise tähtaeg: 28.02.2019. 4. Teostada piksekaitsesüsteemi täielik kontroll ja vajadusel hooldus. Põhjendus: tuleohutuse seaduse 30 lg 1 punkti 6 kohaselt nimetatakse piksekaitset tuleohutuspaigaldiseks. Sama seaduse § 32 lg 1 sätestab, et tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Paragrahvi 31 kohaselt peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel vaatlust, kontrolli ja hooldust ning omama dokumentatsiooni kontrolli ja hoolduse kohta. Eesti standardi EVS-EN 62305-3:2007 „Piksekaitse“ osa 3 „Ehitisele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule“ punkti E.7 „piksekaitsesüsteemi hooldus ja kontroll“ kohaselt tuleb piksekaitsesüsteemi täielik kontroll teostada vähemalt üks kord iga kahe või nelja aasta tagant, 4 (5) sõltuvalt piksekaitse tasemest. Kusjuures visuaalne kontroll teostatakse vastavalt kas ühe või kahe aasta tagant. Paikvaatlusel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et hoonel on piksekaitsesüsteem. Süsteemi on visuaalselt kontrollitud augustis 2018 Elravel OÜ poolt, kuid täieliku kontrolli tõendavaid dokumente esitada ei ole. Kuna välk on ohtlik inimestele, ehitisele ning ehitises olevatele esemetele ja seadmestikule ning piksekaitse juhib tabamuse saades pinge maapinda, siis on vajalik piksekaitsesüsteemi kontrollimine ja vajadusel hooldus. Alus: tuleohutuse seaduse § 31 punkt 2, § 32 lg 1. Täitmise tähtaeg: 30.06.2019. 5. Moodustada evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsioon. Põhjendus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on isik kohustatud tagama ohutu evakuatsiooni. Ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. a kehtestatud siseministri määruse nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määruse nr 17) § 55 lõige 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Määruse nr 17 ptk 6 § 41 lõike 2 kohaselt peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni-ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. Määruse nr 17 § 12 lg 6 punkti 2 sätestab, et hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt eraldatakse evakuatsioonitrepikoda omaette tuletõkkesektsiooniks. Paikvaatlustel (28.11.2018 paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/3144-2) tuvastati, et V kasutusviisiga hoones on üks evakuatsiooni trepikoda, kus II korruse uks ei ole tuletõkkeuks. Tuletõkkesektsioonide moodustamisega luuakse eeldused tule ja suitsu leviku takistamiseks eri osade vahel ettenähtud aja vältel, millega ühtlaselt hõlbustakse evakuatsiooni läbi viimist. Terviklike tuletõkkesektsioonide puudumisega võib võimaliku tulekahju korral ehitises viibivate inimeste evakuatsioon olla ohtlik inimese tervisele ja elule, kui evakuatsiooniteed on suitsu ja/või tuld täis. Alus: tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 punkt 6 ning ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel 30. märtsil 2017. aastal kehtestatud siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“§ 55 lõige 2 vastavalt § 41 lõikele 2 ja § 12 lg 6 punkt 2. Täitmise tähtaeg: 30.06.2019. 5 (5) Juhul kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluses on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, 10124 Tallinn) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, 51010 Tartu, [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Ettekirjutuste täitmisest palume meid informeerida kirjalikult postiaadressil: Jaama 207, 50705 Tartu linn, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina e-posti aadressile [email protected] . (allkirjastatud digitaalselt) Aksana Bedaš ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Lõuna päästekeskus Käesolev ettekirjutus on saadetud elektrooniliselt: 1) Kaitseressursside Amet, [email protected] +372 5309 2586 [email protected]
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel