dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Riigihanke alusdokumendid

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 6. detsember 2018
Viit
2-10/18/3703
Registreeritud
6. detsember 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
RHR
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Kvalifitseerimistingimused.rtf
  • 📎Lisa 1 Maksumuse esildis_1.rtf
  • 📎Lisa 2 Lepingu projekt.rtf
  • 📎Lisa 3 TK.pdf440 KB
  • 📎Lisa 4 Julgeolekutingimused_1.rtf
  • 📎PEE_1.rtf
  • 📎Vastavustingimused_1.rtf

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS 1. Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2. Objekti nimetus: Ladu. 3. Asukoht: Loode 35, Tapa. 4. Hanke teostaja: leitakse riigihanke tulemusena. 5. Hanke koosseis: 5.1. tehnilise kirjelduse ning olemasoleva tööprojekti alusel uuendatud tööprojekti koostamine (sh asendiplaaniline osa) ning kooskõlastamine tellijaga; 5.2. koostatud tööprojekti põhjal ehitusloa taotlemine, sh vähendatud infoga jooniste vormistamine ehitusloa menetluseks vastavalt tellija juhistele; 5.3. vastavalt koostatud ja kooskõlastatud tööprojektile ehitustööde teostamine; 5.4. Projekteerijal arvestada töögraafiku koostamisel, et iga projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab aega kuni 30 päeva. 6. Ehitusetapid: hooned ja neid ümbritsevad platsid, teed, rajatised ja vajalikud tehnovõrgud projekteeritakse ja rajatakse põhilinnaku olemasolevatest kommunikatsioonidest alates. 7. Ruumiprogramm: Hanke sisuks on lao asendiplaanilise osa, hoidlate, abihoone ja rajatiste projektmaterjalide alusel uuendatud tööprojektide vormistamine, kõikide objektide asendiplaaniline sidumine asukohta ja koostatud ning kooskõlastatud tööprojekti põhjal kogu territooriumi ja objektide ehitus. Projekteeritav territoorium kujutab piirdeaedadega piiratud eraldi tsoonideks jaotatud maa-ala, kahekümne raudbetoonist hoidla ja nende teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide teedevõrgustiku, platside ja abihoonega. Esitatud on olulisemad muudatusvajadused, millega tuleb uute tööprojektide vormistamisel ja pakkumuse koostamisel arvestada. Jrk Muudatus Märkused nr Kõik projekti osad (kaasa arvatud teostusdokumentatsioon 1. Kõik projekti osad. ja kasutus-hooldus juhendid) tuleb vormistada kaks- keelsetena, samaväärsena eesti ja inglise keeles. Koostada olemasolevale asendiplaanilisele lahendusele lisaks alternatiivne asendiplaaniline lahendus, kus hoidlate kagu-loode suunalist omavahelist vahet on vähendatud 20 2. Asendiplaan meetrini, lao üldsuurust vähendamata. Välimisele perimeetriaiale projekteerida vaatlust takistav kate ja dimensioneerida aia materjalid ning kinnitusvahendid piirkonna suurima tuulekoormusega teostatud ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 kontrollarvutuse tulemustele tuginedes. Projekteerida ja rajada välimisest piirdeaiast 5 m kaugusele ümber perimeetri kulgev kaitsekraav orienteeruvate mõõtmetega (s x l) 1 m x 3 m. Täiendada hoidlate maanduspaigaldist eesmärgiga saavutamaks maandustakistuse väärtuseks < 3 Ω Projekteerida ja paigaldada hoiuruumi seina siseküljele kogu perimeetri ulatuses põrandast 0,5 meetri kõrgusele distantspuksidel paiknev horisontaalne vasest maanduslatt 6 x 30 mm. Latile projekteerida ühendused 10 – 50 mm2 maanduskaablite ühendamiseks, samm 0,2 m. (kõikidele ühenduskohtade jaoks valmistada 2,5 m pikkused, 3. Hoidlad GB01-GB20 mõlemast otsast kaablikingadega varustatud 16 mm2 peenkiudkaablid. Projekteerida hoidlate soojusvarustus ümber muudetud arvestusliku sisekliima parameetritele, talvine arvestuslik sisetemperatuur + 15º C. Lisasoojusallikana kasutada mitte hõõguva pinnaga küttekeha. Tuletõkkeklappidena kasutada elektrilise ajamiga klappe koos asendianduriga ja info edastamisega hoone automaatikasüsteemi. Vormistada iga hoone eraldi objektina, mis sisaldab kõiki konkreetse hoone juurde kuuluvaid eriosade projekte ja 4. Vormistamine muid dokumente (k.a. asendiplaan, tehnovõrkude koondplaan jne). Iga objekt vormistada eraldi CD plaadile ja märgistada vastavalt konkreetse objekti numbrile. Lisada igale eraldi vormistatud objektile eraldi kooskõlastuse leht koos kolmandate osapoolte 5. Kooskõlastuste leht kooskõlastajate andmete ja kooskõlastuse sisu ning kuupäevaga. 8. Võimsusnäitajad: 8.1. Töömaala suurus ca 19 ha. 9. Üldnõuded: 9.1. projekteerimise ja ehitamise tulemusena soovitakse saada Kaitseväe vajadustele ja nõuetele vastav funktsionaalne ja ökonoomne lahendus; arvestada kõigi asjassepuutuvate seaduste, eeskirjade ja normidega. Töövõtja kohustus on küsida projekteerimise käigus tellijalt kõik asjakohased sisendid, sh on töövõtja vastutus püstitada erialaspetsialistina ja tellija nõustajana kõik objektiga seonduda võivad probleemsed ja lahendamist vajavad teemad projekteerimise käigus. 9.2. töövõtja peab töövõtu käigus lahendama kõik osad, mis hea projekteerimis- ja ehitustava kohaselt tavapäraselt selliste hoonete ja rajatiste puhul peaks olema lahendatud, sh elemendid, mis lähteülesandest on välja jäänud. Kõik sellised osad kuuluvad projekteerimise ja ehitamise töömahtu. 2/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 9.3. pöörata tähelepanu ja kontrollida olemasolevate tööprojektide vastavust hetkel kehtivatele nõutele kogu projekti ulatuses ja kõikide erialade lõikes. Kõikide projekteeritavate lahenduste vastavusse viimine kehtivate nõuetega on hanke mahus. 9.4. Projekteerimisel lähtuda teiste seas alljärgnevatest normdokumentidest: 9.4.1. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; 9.4.2. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 9.4.3. EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; 9.4.4. EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“; 9.4.5. Ehitiste elektripaigaldised: 9.4.5.1.Osa 1: EVS-HD 60364-1 9.4.5.2.Osa 4-41: EVS-HD 60364-4-41 9.4.5.3.Osa 4-42: EVS-IEC 60364-4-42 9.4.5.4.Osa 4-43: EVS-IEC 60364-4-43 9.4.5.5.Osa 4-44: EVS-HD 60364-4-44 9.4.5.6.EVS-EN 60529 9.4.5.7.EVS-EN 61000-6-1 9.4.5.8.EVS-EN 61140 9.4.5.9.EVS-HD 384.7.753 S1 9.4.5.10. EVS-HD 60364-5-534 9.4.5.11. EVS-HD 60364-5-54 9.4.5.12. EVS-HD-60364-5-559 9.4.5.13. EVS-HD 60364-7-701 9.4.5.14. EVS-EN 62305 osad 1-4 9.4.6. Töökohavalgustus. Osa 1: EVS-EN 12464-1 9.4.7. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded RTI, 09.11.2004,75, 525 9.4.8. Sisetööde RYL 2013; 9.4.9. Kaitseväe logistikakeskuse ülema 01.06.2011 käskkiri nr 435 „Kaitseväe kinnisvara objektide numereerimise juhend“; 9.4.10. Kaitseväe juhataja 17.10.2006 käskkiri nr 274 „Kaitseväe elektritarbijate jaotamine varustuskindluse järgi“; 9.4.11. Kaitseväe juhataja 01.02.2008 käskkiri nr 35 „Hoonete ja rajatiste piksekaitsesüsteemide klassid“; 9.4.12. Kaitseväe juhataja 29.07.2011 käskkirja nr 224 „Kaitsejõudude julgeoleku eeskiri“ lisa 5 „Nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavatele lukkudele“. 9.4.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus „Nõuded ehitusdokumentatsioonile“. 9.5. nimetatud kaitseväesisesed normdokumendid edastatakse projekteerimise alustamisel; 9.6. käsitleda kõiki EVS standardeid projekteerimisel kohustuslike normdokumentidena. Projekteerija kinnitab, et omab teavet asjakohaste EVS normatiivdokumentide kohta; 9.7. käsitleda vastavaid Soome vabariigis kehtestatud normatiivdokumente projekteerimisel kohustuslikena, kui mõne projekteerimise osa jaoks ei ole välja antud EVS standardit. Projekteerija kinnitab, et omab teavet asjakohaste Soome normatiivdokumentide kohta; 9.8. kõikide normdokumentide puhul kasutada projekteerimise alustamisel kehtivaid redaktsioone; 3/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 9.9. kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke, RKAS-i „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017“ ja/või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid; 9.10. vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub projekteerijal ning hankijapoolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta projekteerijat vastutusest; 9.11. juhul, kui hankedokumendid on omavahel vastuolus või võimaldavad mitmesugust tõlgendust (näiteks vastuolu normide vahel), lähtutakse rangematest nõuetest ja/või valitakse hankija jaoks soodsam tõlgendus; 9.12. abihoone projekteerimisel tuleb tagada hoone energiatõhusus, keskkonna-, rajamis- ja halduskulude säästlikus. Projekteeritav abihoone peab vastama Vabariigi Valitsuse 03.06.2015 määruse nr 55 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“ kehtivale redaktsioonile. Hoone energiatõhususe klass peab olema vähemalt B. Projekteerijal koostada ja esitada Tellijale hoone B energiaklassile vastava tarbimise saavutamiseks vajalike lahenduste majanduslik tasuvusanalüüs. Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada arvutusliku meetodi alusel kasutades sobivat valideeritud tarkvara. Tulemused esitada projektdokumentatsiooni koosseisus. Koostada hoonele nõuetekohane energiamärgis. Projekteerija vastutus on tagada hoone vastamine seadusandlusega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele ehitusloa väljastamise hetkel; 9.13. töövõtja kinnitab, et tal on kompetents kõikide tehnilises kirjelduses nimetatud elementide projekteerimiseks ning teave kõikidest nimetatud elementidega seotud asjakohastest normatiivdokumentidest ja nende rakendamisest. 10. Muud üldnõuded: 10.1. Ehitustööde aluseks on tööprojekt, mis on koostatud käesoleva tehnilise kirjelduse ja selle lisade ning olemasolevate projektide põhjal. Kooskõlastada uuendatud tööprojekt enne ehitust tellija esindajatega. Töövõtjal ei ole lubatud teha muudatusi projektlahendustes, mis ei tulene olemasolevatest tööprojektidest ja selle käesolevas tehnilises kirjelduses välja toodud muudatusvajadustest. 10.2. Hanke mahus koostatav tööprojekt on projekteerija töömahus täies ulatuses, võtta olemasolevaid tööprojekte juhendmaterjalina, mille põhjal uued tööprojektid koostatakse. Koostatavates tööprojektides kontrollida üle kõikide erialade tehnilised lahendused, normatiivdokumentide viited jms. 10.3. Koostatava tööprojekti kõik osad tuleb koostada antud hanke projekteerija või tema alltöövõtja kirjanurgaga. 10.4. Koostatava tööprojekti kõik osad tuleb digitaalselt allkirjastada antud hanke projekteerija või tema alltöövõtja vastavate erialade vastutavate spetsialistide poolt. 10.5. Ehitustööde käigus kaitsta säilitatavaid konstruktsioone ja objekte (hooned, juurdepääsuteed, haljastus, maa-alused kommunikatsioonid) tekkida võivate vigastuste eest, vajadusel rajada kaitsepiirded, tugipostid, tugiseinad. 10.6. Koostada tööde teostamise ajagraafik ja kooskõlastada see Tellija esindajaga. 10.7. Kõik abihoone tööprojektis kirjeldatud kohtkindlad sisustuse ja tehnoloogia lahendused (sh ehitise osad; köögid; san. seadmed jms) kuuluvad koos paigaldustarvikute ja paigaldusega hanke mahtu kogu projekteeritava hoone ulatuses vastavalt ruumide funktsioonidele. 4/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 10.8. Kõik, mis antud TK ja selle lisade järgi kuulub projekteerimisele, kuulub ka ehitushanke mahtu (välja arvatud lahtine sisustus). 10.9. Töövõtja kohustub teostama kõik vajalikud kooskõlastused ja lubade taotlemised, mis tulenevalt ehitusseadustikust ja heast ehitustavast on vajalikud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde teostamiseks. 10.10. Hanke võitnud firma poolt töid teostavad isikud annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks vastavalt KKS § 413 alusel. Tööde teostamise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine. 10.11. Töövõtja kohustub pakkumise esitamisel esitama alltöövõtjate firmade nimed ning alltöövõtjate poolt tehtavad tööde mahud. 10.12. Töövõtjal ja kõikidel alltöövõtjatel peavad olema nõuetekohased registreeringud majandustegevuse registris. 10.13. Ehitustööde järgselt teostada kogu ehitusalal ja kasutatud juurdepääsuteedel suurpuhastus. Juurdepääsuteede olulisel määrdumisel ehituse käigus tagada nende viivitamatu hooldus ja puhastus. 11. Elektripaigaldis: 11.1. Lao elektripaigaldis projekteerida ja ehitada alates alajaamast GD1. Töövõttu kuuluvad kõik elektripaigaldise tarbijapoolsed materjalid ja paigaldustööd, (k.a. reservgeneraator). Alajaam GD1 ning kesk- ja kõrgepingekaablid rajatakse väljaspool käesolevat töövõttu. 12. Hooneautomaatika 12.1. Projekteerida ja ehitada kõikidele territooriumi hoonete ühtne BACnet protokollil põhinev hooneautomaatikasüsteem (BACS - Building Automation and Control System) nii, et süsteem võimaldaks jälgida reaalajas hetkelist, pikemaajalist ja keskmist energiatarbimist eraldi kulude osas ja kokku ning võimaldaks koguda andmeid energiakasutuse ja tehnoseadmete seisundi osas. BACS on ette nähtud hoonete energiasäästlikumaks ja operatiivsemaks haldamiseks. BACS projekteerimisel lähtuda muuhulgas ka süsteemi tõhususe standardist EVS-EN 15232 „Hoonete energiatõhusus - mõju hoone automaatikale, juhtimisele ja tehnilisele haldamisele“. 12.2. Hooneautomaatikasüsteemid projekteerida vabalt programmeeritavate loogiliste kontrolleritega avatud võrgu põhimõttel. Sidekanal alakeskuste vahel ja alakeskuste ning hoonete järelvalvekeskuse vahel peab olema eraldi füüsiline kanal kasutades standardset võrguprotokolli (BACnet, LonTalk, Modbus vms.), kusjuures peab olema tagatud territooriumi objektide piires kasutatavate protokollide optimaalne ühildumine. 12.3. Juhtimine ja jälgimine peab olema korraldatud BACS juhtimis-/järelvalvekeskuse kaudu (tehnilised võimalused täpsustatakse projekteerimise käigus). 12.4. Hooneautomaatikasüsteemi monitooring koondada territooriumil olemasolevasse juhtimiskeskusesse. Erinevad tehnosüsteemid, kulumõõtjad, hoone energiatarbimise kuva, seadmete olekuandmed, korruseplaanid, jne esitada objekti põhiselt hierarhilise struktuurina (nn puuna). Tehnosüsteemide visualisatsioonid esitada reaalselt teostatud tehnoloogiliste skeemidena. Kulumõõtjatelt vajalik hetke näit, kumulatiivne näit, eelmise X päeva/ nädala/ kuu/ aasta keskmine ja edastada 3. prioriteedi häire keskmise näidu olulise ületamise korral. Korruse plaanidel esitada ruumipõhised näidud ruumides, kus toimub kliima jälgimine ja / või juhtimine. Näidata temperatuuri seadearv, tegelik väärtus, kütte- ja jahutusregulaatorite olek. 5/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 12.5. Keskuses esitada kõikide BACS ühendatud seadmete tööaja seadistused ja kõikide häirete loetelu tabeli kujul koos parameetriga. 12.6. Projekteeritav hooneautomaatika süsteem peab võimaldama: - kesksete tehnosüsteemide põhiparameetrite olekumonitooringut juhtimiskeskuse arvuti kaudu; - kõigi arvestite näitude esitamist ühel lehel; - vea- ja olekuteadete edastamist üle interneti e-mailiga ja SMS-ga vähemalt 4 adressaadile vastavalt häirete prioriteetidele. - Süsteem peab välistama ruumide samaaegse kütmise ja jahutamise. Kõiki seadmete töö põhiparameetreid peab olema võimalik kujutada graafiliselt. - Punktide valikul visualisatsioonidesse lähtuda heast tavast ning energiasäästu tagamise vajadustest. Konkreetse tehnosüsteemi parameetrite graafikud peavad olema kättesaadavad tehnosüsteemi visualisatsioonilt lingina. Süsteemi kasutajale peavad jääma õigused valida ja muuta trendi kujul esitatavaid väärtusi koos kasutajaliidesega nende töötlemiseks (perioodi pikkus, trendipunktide valik, trendigraafiku telgede ühikute piirväärtused vabalt valitavad, ühele graafikule peab olema võimalus kuvada mitme erineva trendipunkti muutumine. 12.7. Süsteemi funktsionaalsuse minimaalsed mahud (jälgitavad parameetrid) on toodud tabelis: Hoonete üldine aktiivenergia tarbimine ja olekud, jahutus- ja/või Elektrivarustus ventilatsioonienergia tarbimine. Generaatori, UPS-i, ja PJK töö-, abi- ja häiresignaalid. Temperatuur ja niiskus kõigis Ruumipõhised parameetrid reguleeritavate tsoonide ruumides; Tuleoht; külmumisoht; ventilatsioonisüsteemi energia tarbimine; Ventilatsioon, jahutus süsteemide olekud, sh sisse- ja väljatõmbe temperatuurid, häired; Sooja üldmõõtja, küttekontuur, Soojavarustus ventilatsioonikontuur. Veevarustus Vee (üld, soe ja külm) tarbimine; Häired klappide, reoveepuhastite / Reovesi, kanalisatsioon pumplate / õli-rasvapüüdurite töös. BACS peab olema laiendatav 10% Reserv, lisafunktsioonid. ulatuses ilma täiendavate keskseadmete Muud süsteemid vajaduseta ja võimalike litsentsiuuendusteta. Alakeskused (kontrollerid) peavad töötama iseseisvalt, st sõltumatult juhtimiskeskusest ning omama eraldi reservtoidet. Alakeskused peavad lisaks juhitava süsteemi veateadetele edastama oma komponentide töövõimekuse kohta häired: - moodulite riketest; - kommunikatsiooni riketest moodulite ja platsiseadmetega; - mõõtetulemuse väljumisest mõõtepiirkonnast; - alakeskustes peavad autonoomselt toimima reguleerimis-, juhtimis- ja mõõtmis-, 6/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 aja- sündmus-, ja arvestusprogrammid, piirväärtuste jälgimine ning blokeeringu- ja sundkäivitusprogrammid; - alakeskustesse paigaldada omaette juhtpaneelid, millel on paroolikaitse, tekstipõhine menüüvalik, kus saab jälgida nii süsteemi- kui ka programmipunkte (seadeväärtusi), ajaprogramme, punktide positsioonitunnused, juhtpaneelilt tehtud muudatused salvestuvad süsteemi mälusse ja on jälgitavad ka juhtimiskeskuses; 12.8. rajatavad süsteemid peavad olema seotud kõikide territooriumil asuvate hoonete automaatikasüsteemidega 13. Elektripaigaldise ja hooneautomaatika välistrassid 13.1. Hankesse kuuluvad elektri ja nõrkvoolusüsteemide välistrasside täies komplektsuses (koos kaevudega) projekteerimine. - Kaablikanalisatsioon projekteerida kasutades 100 mm läbimõõduga A klassi torusid (standardi SFS 5608 järgi Klass: A - 16 kN/m²) - Kaevudena kasutada täiskaevusid ( nt. KKS-3). - Nõrkvoolusüsteemide liitumispunktide asukohad ja tehnilised tingimused täpsustatakse projekteerimise käigus nõrkvoolusüsteemide projekteerijaga, Tellija esindajatega ja teiste tehnosüsteemide projekteerijatega. 14. Nõrkvool: hoonesisesed nõrkvoolusüsteemid ning perimeetri- ja territooriumide turvasüsteemid lahendatakse eraldi tehnilise kirjelduse alusel. 15. Keskkonna-, tervise- ja tulekaitse nõuded: 15.1. jäätmekäitluses lähtuda kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduse regulatsioonidest; vajalik prügi sorteerida; 15.2. platsidelt juhtida sadevesi läbi õlipüüduri eelvoolu; 15.3. arvestada kehtivate tervisekaitse ja tuletõrjenormidega; 15.4. kõik vajalikud kooskõlastamised kuuluvad töövõtja töömahtu. 16. Tehniliste tingimuste taotlemise vajadus projekteerija poolt: vastavalt vajadusele; kuulub projekteerija töömahtu. 17. Uuringute vajadus projekteerija poolt: Kõik vajalikud uuringud, ekspertiisid, tehnilised tingimused ja mõõdistamised kuuluvad projekteerija töömahtu (tellija edastab projekteerimise alustamisel kõik omapoolsed abistavad materjalid ja uuringud, mis varasemalt on tehtud, aga projekteerijal arvestada kõik eeldatavad uuringud, ekspertiisid, tehnilised tingimused ja mõõdistused täies mahus enda töömahtu). 18. Ehitusaegse vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustuse võimalused ja nõuded selleks: tagatakse koostöös Tapa linnaku esindajatega. Projekteerijal lisada projekti koosseisu punktid, kust saab ehitusaegset elektrit, vett ja vajadusel kanaliseerimisteenust. Pakkumuses arvestada tugevvoolu ajutise kilbi paigalduse ning ajutise veemõõtja paigaldusega töövõtja poolt. Ehituse käigus kuluv elekter, vesi ja kanalisatsiooniteenus kuulub hüvitamisele Tellijale vastavalt tellija sisseostuhindadele. 19. Projekti staadiumid: 19.1. Kõikide projekti osade kõik staadiumid esitada vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhistele. 7/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 19.2. Eskiisprojekt (Eskiis): valmimise tähtaeg vastavalt lepingule. 19.3. Eelprojekt (EP): eraldi ei vormistata, sisaldub tööprojekti mahus. 19.4. Põhiprojekt (PP): eraldi ei vormistata, sisaldub tööprojekti mahus. 19.5. Tööprojekt (TP): valmimise tähtaeg vastavalt lepingule. 20. Projektdokumentatsiooni vormistamine: 20.1. Ehitusprojekt vormistatakse teiste seas vastavalt alljärgnevatele dokumentidele: 20.1.1. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; 20.1.2. Vabariigi Valitsuse 03.12.2015 määrusele nr 124 „Nõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise dokumenteerimisele“; 20.1.3. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; 20.1.4. Sisetööde RYL 2013; 20.1.5. Kaitseväe logistikakeskuse ülema 01.06.2011 käskkiri nr 435 „Kaitseväe kinnisvara objektide numereerimise juhend“; 20.1.6. MKM juhendmaterjal „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ koos antud juhendamterjali lisadega 1-4. 20.2. Iga joonis (PDF, DWG) tuleb salvestada omaette failiks. 20.3. Projekti koosseisus olevate failinimede pikkus on max 40 tähemärki. 20.4. Projekti koosseisus olevate kaustanimede pikkus on max 15 tähemärki. 20.5. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda, trükkida, välja printida jne. 20.6. Kõikide jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide jm nimedes peavad olema kajastatud lisaks joonise/dokumendi nimetusele ka projekti etapp ning objekti nimetus. 20.7. Ruumide numereerimisel järgida projektis põhimõtet, et joonistele on kantud ainult ruumi number ja pindala; ruumide nimetused vormistada eraldi eksplikatsioonijoonisele, mis järgneb jooniste nimekirjas vahetult vastavalt igale korruse põhiplaani joonisele. 20.8. Kõik projekti osad on juurdepääsupiiranguga „asutusesiseseks kasutamiseks“ Avaliku Teabe seaduse §35 lg 1 p 61 alusel; kanda vastav märge läbivalt projekti kõikidele osadele. 20.9. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osad tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc3 krüpto programmiga. 20.10. Juurdepääsupiiranguga (AK) materjale ei tohi kopeerida töövõtja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud jms). Täpsustada tellijaga projekteerimise alustamisel, kuidas on töövõtjal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda. 21. Lõppdokumentatsioon vormistatakse eraldi köidetena alljärgnevalt: 21.1. Järgida MKM juhendmaterjali „Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ koos antud juhendamterjali lisadega 1-4. 21.2. Antud dokumendis ja selle lisades esitatud soovituslikud vormistunõuded on projektide vormistamisel kohustuslikud. 21.3. Projektide vormistuse kaustastruktuur kooskõlastada tellijaga enne iga projektistaadiumi esitamist. 8/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 22. Tööprotsessi haldamine: 22.1. Töövõtja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on töövõtja-poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning tellija nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad). 22.2. Töövõtja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, tellija projekteerimisjuhised, protokollid jms). 22.3. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 22.4. Töövõtja pakkumine sisaldab objektikülastusi vastavalt vajadusele. 22.5. Projekteerimis-ehituskoosolekud toimuvad tellija poolt valitud ajal ja asukohas Tallinna linnas või ehitusobjektil. 23. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamise nõuded: 23.1. kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollida projekteerimiskoosolekutel. 23.2. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh RKIK esindaja). 23.3. Protokollid vormistada, allkirjastada ja säilitada digitaalselt. 23.4. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata vastuväiteid) on kehtetud. 23.5. Projektdokumentatsioon kooskõlastada tellijaga ning läbi Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) viimase poolt määratud asutustega. 23.6. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub projekteerija töömahtu. 23.7. Vastavalt tellija hinnatud vajadusele kuulub projekteerija töömahtu vähendatud informatsiooniga lisajooniste vormistamine. 23.8. Projektdokumentatsiooni ei ole lubatud ehitusregistrisse ehituslubade menetluseks projekteerijal enne ülesse laadida, kui selle materjali on üle vaadanud tellija esindaja ning andnud selleks kooskõlastuse. 23.9. Vähemalt kaks nädalat enne tööprojekti üleandmist tellijale kooskõlastada üleantava projekti kõikide osade jooniste koosseis, seletuskirja sisukord ning projekti lisade koosseis tellijaga. 23.10. Arvestada projekteerimistööde graafikut koostades, et iga üleantud projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab kuni 30 päeva. 24. Vajalik dokumentatsiooni eksemplaride arv: 24.1. Projektdokumentatsioon antakse Tellijale üle 1 eksemplaris iga hoone kohta eraldi paberkandjal ja samaväärsena digitaalselt eraldi CD-l (sh joonised trükikõlbulikult vormistatud DWG- ja PDF-vormingus; joonise nimetus peab kajastuma faili nimes). 24.2. Digitaalselt üleantava projekti koosseis ja kaustastruktuur peavad vastama paberkandjal esitatule. 24.3. Paberkandjal ja digitaalne eksemplar peavad sisaldama koondloetelu esitatavatest dokumentidest eraldi failina digitaalselt ning paberil. 24.4. Kõik digitaalselt üleantavad materjalid (sh joonised, seletuskirjad jms) peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastava eriala vastutava spetsialisti poolt. 9/10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Märge tehtud: 14.11.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.11.2023 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 24.5. Nimetatud nõudeid eirates koostatud projekti ei loeta üleantuks ei digitaal- ega paberkujul. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kaasik taristuosakonna ehitusbüroo juht Vastutav koostaja: (allkirjastatud digitaalselt) Martti Maipuu taristuosakonna ehitusbüroo 717 0508 [email protected] 10/10
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel