NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
220
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehver
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22 kuueteistkümnendal (16.) jaanuaril
(01.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019.) aastal ning selles notariaalaktis
osalejad on
EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja
alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik,
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn 12915, e-posti
aadress
[email protected], edaspidi Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja
alusel Peeter Lellsaar, isikukood 36007254912, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik,
edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Omaniku ja Kasutaja
õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 11329150 kantud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega, mille
jagudesse on tehtud järgmised kanded:
1.1.1. I jagu kinnistu koosseis: katastriüksus katastritunnusega 56701:001:0047,
sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga Järva maakond, Paide linn, Paide linn,
Ringtee 3a, pindalaga 24872,0 m2.
1.1.2. II jagu omanik: Eesti Vabariik;
1.1.3. III jagu koormatised ja kitsendused: kanded puuduvad.
1.1.4. IV jagu hüpoteegid: kanded puuduvad.
1.2. Punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omavas
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise
päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
1.3. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule asuvad
katastriüksusel järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 308 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (Aniküla:PAB);
Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 24871 m²; nähtus:
riigikaitseline ehitis (Järva maleva staabi- ja tagalakeskus);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: geodeetilised
märgid (72);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2619 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) (Prääma:PAB);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2632 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-
20 kV (Keskpingeliin) (Mäo:PAB);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 333 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA085).
Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste
olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil
kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest
kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud
tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi
põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191).
Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate
objektide olemasolu eest.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega ja
Kaitseministri käskkirjaga nr 5, 07.01.2019, ning nimetatud otsus on jõus ja
muutmata.
2.1.2. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV78647.
2.1.3. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu eset puudutavaid avaldusi.
2.1.4. Lepingu ese on Omaniku omandis, Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata.
2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud
ettekirjutust.
2
2.1.7. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on ta või mis on talle siduv.
2.2. Kasutaja avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik Lepingu eseme koosseisu kuuluvate
maaüksuste suurusest ja piiridest ning käesoleva lepinguga tehnorajatise omamiseks ja
kasutamiseks määratud kasutusala seisukorrast ning kasutusala ulatusest.
2.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole
muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused
ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või
takistaks käesoleva tehingu tegemist.
2.4. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole
muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused
ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või
takistaks käesoleva tehingu tegemist.
3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid
järgmises tähenduses: Elektriliin – elektriõhuliinid, samuti ka maapõues asuvad
elektrikaabelliinid; Elektrivõrk – elektriliinide, alajaamade ning muude elektrienergia
edastamiseks, jaotamiseks, transformeerimiseks ja mõõtmiseks vajalike ehitiste ja
seadmete kogumist koosnev tehnovõrk; Elektrivõrgu Kaitsevöönd – elektriliine ning
nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus Elektrivõrgu ohtlikkusest
ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja
tegevust.
3.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Lepingu esemele Kasutaja kasuks avalikes
huvides (asjaõigusseaduse § 1581 järgne) tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri
maakaabelliini, kaitsevööndiga, mis on piki kaabelliini kulgev ala ja ulatub 1 m
mõlemale poole äärmisest kaablist, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud
tegevused koos Elektrivõrgu Majandamine).
3.3. Kasutajal on õigus kasutada Lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mis asub
katastriüksusel katastritunnusega 56701:001:0047, suurusega 323 m2, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (Lisa 2) tähistatud punase viirutatud
alana (edaspidi nimetatud Elektrivõrgu Kaitsevöönd). Elektrivõrgu Kaitsevööndis
kehtivad kitsendused on fikseeritud elektriohutusseaduse §-s 12.
3.4. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks
kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes.
4. POOLTE KOKKULEPPED
4.1. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektrivõrgu
Kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektrivõrgu Majandamiseks ning samuti kohustub
3
mitte takistama Elektrivõrgu Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki
sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel Lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektrivõrgu
Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
Elektrivõrgu toimimist.
4.2. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:
4.2.1. teavitama Omanikku Elektrivõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest
vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektrivõrgu avariiremondi korral
alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule. Pärast lepingu esemel teostatud Elektrivõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. kasutama Elektrivõrgu Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.4. hoidma Elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.5. kandma Elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute
ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud
kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne
(30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku
vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta,
mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta,
ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku
kasutusõiguse kustutamiseks Kinnistusregistrist.
5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või
Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6)
kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev
Elektrivõrk, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku
kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 11329150
kolmandasse (3.) jakku, esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne
tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks
vastavalt 16.01.2019 lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr
4
kaks (2) olevale plaanile.
6.2. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 11329150 kantud kinnistu
koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega Omaniku enda
äranägemisel.
7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE
7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi ›
notariaalsed dokumendid). Kasutajale väljastatakse notariaalakti digitaalärakiri aadressil
[email protected].
7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme
(3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast.
7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja.
8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele
kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju
notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle
taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar
tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste
kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise
kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda
ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud
dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
5
Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seadus §
10 lg 3, 22 ja 23 p 2).
Käibemaks 20% 7,66 eurot.
Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 45,96 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine
ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga
A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
Riigilõiv servituudi kinnistusraamatusse kandmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130
eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Käesolevas dokumendis on kümme (10) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. mm
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend
6
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud
õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225).
1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda,
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja
esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate
kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk
või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja
omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226).
1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik,
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute
notariaalselt tõestatud kokkuleppele.
1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale
maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga
mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis
on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev
talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
1.5. Vastavalt elektriohutusseaduse §-le 12 on elektripaigaldise kaitsevöönd on
elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või
veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu
elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja
korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara
või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis
massiüritusi.
1.7. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: elektripaigaldise kaitsevööndis
ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,
istutada ning langetada puid; veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga
ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd; õhuliinide
kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; kõrgepingepaigaldise õhuliinide
kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti;
maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui
0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.
1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab
lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke
elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise
tähiseid.
2 x allkiri
7
1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise
kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või
kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja
viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.
1.10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007.a määrusega nr 19.
1.11. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,
nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja
kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
1.12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu,
tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei
saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus.
Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
1.13. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest
tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
1.14. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või
-rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha
ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1,
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on
vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi
osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja
sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu
või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
2 x allkiri
8
1.17. Vastavalt 01.01.2019 a. jõustunud asjaõigusseaduse rakendamise seadusele
(edaspidi AÕSRS):
1.17.1. Tehnovõrgu talumise kohustus.
AÕSRS § 15 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat
tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist;
AÕSRS § 154 lg 1 sätestab, et: „Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb
käesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -
rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des
155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.”
1.17.2. Talumistasu suurus.
AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa
maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et kitsenduse ruumilise
ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala (tehnorajatise kaitsevööndi pindala) suhe
katastriüksuse pindalasse.
1.17.3. Tehnovõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus.
AÕSRS lisa kohaselt on kitsenduse sisuline koefitsient 1 kui maa kasutamine
tehnorajatise tõttu on võimatu või 0,5 kui maa kasutamine on võimalik või osaliselt
võimalik ning talumistasu tasutakse ainult maatulundusmaale ehitatavate
tehnovõrkude eest.
1.17.4. Talumistasu taotlemise kord.
AÕSRS § 156 lg 1 kohaselt tuleb tehnovõrgu talumistasu saamiseks kinnisasja
omanikul esitada taotlus tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole
taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise
kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on jooksva aasta eest talumistasu saamise õigus isikul,
kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril (lg
4).
Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus Elektrilevi OÜ kodulehe kaudu:
https://www.elektrilevi.ee/abi/tehnovorgu-talumine.
2 x allkiri
9
Servituudi seadmise asendiplaan
Ringtee 3a (56701:001:0047) reg. osa nr 11329150
M 1:1000
76
51
r1
tn 5
M n 0 ,0
km
76
51
r1
tn 0
M n 0 ,0
km
- Katastriüksuse piir
- Kasutusõiguse ala 323 m²
- Maakaabelliin
Mikk Reiter Teie 31.10.2018
[email protected] Meie 19.11.2018 nr 12-1/18/4541
Ringtee 3a, Paide elektrivõrgu projekti kooskõlastamine
Austatud härra Reiter
Esitasite Kaitseministeeriumisse taotluse elektrivõrgu projekti kooskõlastamiseks Paide linnas
Ringtee 3a maaüksusel. Projektiga planeeritakse muuhulgas Ringtee 3a maaüksusele uus 10 kV
maakaabelliin ning trassivalikul on lähtutud olemasolevate kommunikatsioonide paiknemisest
(ELASA sidetrass ja olemasolev elektrikaabel). Kaasneva tööna on ette nähtud Ringtee 3a
maaüksuselt kahe paralleelse 10 kV õhuliini demonteerimine.
Kaitseministeerium on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise objekti
töövõimet ning kooskõlastab Paide linnas Prääma 10 kV liini rekonstrueerimisprojekti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Raudsepp
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
asetäitja
Sten-Patrick Kreek 7170028
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 700004502
Servituudi seadmise asendiplaan
Ringtee 3a (56701:001:0047) reg. osa nr 11329150
M 1:1000
76
51
r1
tn 5
M n 0 ,0
km
76
51
r1
tn 0
M n 0 ,0
km
- Katastriüksuse piir
- Kasutusõiguse ala 323 m²
- Maakaabelliin
Teema: FW: Kasutusõigus riigimaal
From: Sten-Patrick Kreek
[mailto:
[email protected]
<mailto:
[email protected]> ]
Sent: 3. detsember 2018. a. 9:35
To: Sirje Tomiste <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Kasutusõigus riigimaal
Dokumendi liik: InDoc
Asja number: 2018020132
Teema: Kasutusõigus riigimaal
Organisatsioon: Elektrilevi OÜ
Sarja indeks: 12-7/18 Kaitseministeeriumi valitsetava kinnisvara müügi,
võõrandamise, kasutusse andmise, mahakandmise dokumendid
Tere Sirje
Palun RKIK-il koostada KK IKÕ seadmiseks.
Tervitades,
Dokumendi avamiseks klõpsa lingil:
<Notes://dhs1/C22574D5001780A6/216C6605A35BD1BEC22575D6004F1C3F/9E7A6AD1
349BC5CBC2258351004B2EC2>
Viide veebikeskkonda
<https://dhs1.kmin.sise/GoPro/gm.nsf/doc.xsp?documentId=9E7A6AD1349BC5CB
C2258351004B2EC2>