Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Endla 13
10122 Tallinn
Tallinn
14.12.2018
Advokaadibüroo NOVE OÜ
ESITATUD E-POSTIGA Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
[email protected] 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Marika Oksaar
Urmas Volens, dr. iur Prof. Karin Sein, dr.iur
Andrus Kattel Kaija Riismaa
Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann
Kristjan Tamm Veiko Vaske
Veikko Puolakainen Triin Tiru
Mari Matjus Maret Kruus
Riigihanke viitenumber: 199438
Vaidlustajad: ByteLife Solution OÜ
Registrikood 11179901
Aadress Toompuiestee 35, 10133 Tallinn
CybExer Technologies OÜ
Registrikood 14013437
Aadress Toompuiestee 35, 10133 Tallinn
Esindajad: vandeadvokaat Urmas Volens
vandeadvokaat Veiko Vaske
Aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn
Telefon 610 8010
E-post
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood 70009764
Aadress Järve 34a, 11314 Tallinn
E-post
[email protected]
Kontaktisik RHR-s Käthlin Lilp
Telefon 717 0448
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „NATO Cyber Range WP2 –
Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438) tehtud otsusele ühistaotlejate
ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ kõrvaldamise kohta
1 T AO T L U S
1.1. Peatada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihange „NATO Cyber Range
WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438).
1.2. Tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 11.12.2018 käskkiri
nr 461H osas, milles tehti otsus kõrvaldada ühistaotlejad ByteLife Solutions OÜ
(registrikood 11179901) ja CybExer Technologies OÜ (registrikood 14013437)
NOVE - 2/8 -
riigihankest „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri
viitenumber 199438).
1.3. Mõista ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ poolt tasutud riigilõiv
välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt.
Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil otsustada vaidlustuse menetlusse võtmine või võimalik
läbi vaatamata jätmine ning riigihanke peatamine viivitamata, kuna arvutuslikult on võimalik,
et pakkumuste esitamise tähtpäev saabub juba esmaspäeval, 17.12.2018, mistõttu võib
selleks ajaks riigihanke peatamata jätmine muuta vaidlustaja õiguste sisulise kaitse võimatuks.
2 F AK TI L I S E D AS J AO L UD
1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) korraldab piiratud hankemenetluse
teel riigihanget „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber
199438). 14.09.2018 avaldatud hanketeate p III.1.3 alapunkti 1 kohaselt kehtestati taotlejatele
muu hulgas kvalifitseerimistingimuseks, et taotleja vähemalt kaks meeskonna liiget peavad
omama NATO Restricted taseme juurdepääsuluba.
2. Ühistaotlejad ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ (edaspidi ühistaotlejad
või vaidlustaja) esitasid 15.10.2018 ühise taotluse hankemenetluses osalemiseks. Koos
taotlusega esitasid ühistaotlejad kinnituse, et neljal nende meeskonna liikmel on vähemalt
nõutud tasemega salastatud välisteabe juurdepääsu sertifikaat. Ühistaotlejad esitasid koos
taotlusega Tanel Tetlovi sertifikaadi, mille koopia oli ühistaotlejatele kättesaadav. Ülejäänud
meeskonna liikmete kohta selgitasid ühistaotlejad, et vastavalt Läti Infokaitse seadusele ja
Eesti avaliku teabe seadusele on sertifikaate puudutav info tunnistatud asutusesiseseks
kasutamiseks, mistõttu ühistaotlejatel sellele juurdepääs puudub ning sertifikaatide esitamine
on õiguslikult võimatu. Ühistaotlejad palusid hankijal seetõttu pöörduda sertifikaatide koopiate
saamiseks esmalt otse meeskonna liikmete Bernhards Blumbergsi, Ragnar Rattase ja Aare
Reintami poole.
3. 2.11.2018 pöördus Andri Rebane Kaitseministeeriumist B. Blumbergsi poole palvega
edastada koopia oma NATO sertifikaadist. B. Blumbergs edastas sertifikaadi koopia
5.11.2018, kuid inimliku eksituse tõttu lisas B. Blumbergs oma e-kirjale märkuse, et ta esindab
antud projektis Tallinna Tehnikaülikooli.
4. Eesti kodanike Aare Reintami ja Ragnar Rattase osas on hankemenetluse käigus
selgunud, et nende NATO sertifikaadid on tunnistatud kehtetuks, neid endid, samuti
ühistaotlejaid sellest teavitamata. Mõlemad spetsialistid lahkusid eelmisest töökohast ja asusid
tööle CybExer Technologies OÜ-s alates juunist 2018. Aare Reintami Eesti riigisaladuse luba
ning NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabe juurdepääsusertifikaate on viimati uuendatud
18.01.2018 viieks aastaks, kuni 2023. Seoses eelmisest töökohast lahkumisega avaldas A.
Reintam soovi, et tema load edastataks Kaitsepolitseiametisse. Teadaolevalt on Eesti
riigisaladuse luba jätkuvalt kehtiv ja tänaseks edastatud Kaitsepolitseiametist edasi hoiule
Kaitseliitu. Ragnar Rattas palus seoses töökoha vahetusega saata oma riigisaladuse loa ja
NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaadi Kaitseliitu. Mõlemat luba uuendati 2016.
aastal viieks aastaks, kuni 2021. Teadaolevalt on riigisaladuse luba hoiul Kaitseliidus ja
jätkuvalt kehtiv.
5. Ühtegi küsimust sertifikaatide kohta hankija hankemenetluse käigus ühistaotlejatele ei
esitanud.
6. 20.11.2018 andis hankija direktor käskkirja nr 432H, milles tegi otsuse jätta ühistaotlejad
kvalifitseerimata. Otsuse põhjenduste kohaselt Taotleja esitas kinnituse nelja isiku sertifikaadi
kehtivuse kohta. Kuna kahe Eesti kodaniku kohta ei olnud lisatud sertifikaadi koopiat, esitas
hankija järelpärimise Välisluureameti riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle vastusest
NOVE - 3/8 -
selgus, et kahe isiku sertifikaat on tunnistatud kehtetuks. Bernhards Blumbergs edastas
järelpärimisel nõutud NATO salastatud teabe sertifikaadi, kuid kinnitas, et esindab ainult
Tallinna Tehnikaülikooli (Tallinn University of Technology), mida ei ole ühistaotlejana märgitud.
Eelnevast tulenevalt on taotleja esitanud valeandmeid ning jätnud tähtaegselt esitamata
hankes nõutud tehnilist ja kutsealast pädevust kinnitavad dokumendid.
7. B. Blumbergs sai oma eksitusest seoses antud kinnitusega Tallinna Tehnikaülikooli
esindamise kohta teada ühistaotlejate käest pärast seda, kui ühistaotlejatele oli 20.11.2018
saadetud väljavõte hankija direktori sama päeva käskkirjast nr 432H. B. Blumbergs saatis
hankijale koheselt, 22.11.2018 selgituse oma eksituse kohta ja palus jätta oma 5.11.2018
e-kirjas sisaldunud täiendava märkuse Tallinna Tehnikaülikooli esindamise kohta
tähelepanuta.
8. 27.11.2018 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija
20.11.2018 otsusele. Hankija vastas vaidlustusele 3.12.2018, teatades, et aktsepteeris
B. Blumbergsi poolt esitatud täiendavat teavet ja muudab selles osas oma otsust.
9. 11.12.2018 laekus vaidlustajale vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustuse läbi vaatamata
jätmise kohta, mille alusena on viidatud hankija sama päeva käskkirjale nr 461H. Otsuse
põhjenduste kohaselt on hankija antud käskkirjas tunnistanud oma varasema otsuse
ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmise kohta kehtetuks, mistõttu tegi vaidlustuskomisjon
otsuse jätta vaidlustus läbi vaatamata. Samuti on vaidlustuskomisjoni otsuses viidatud, et
samas käskkirjas on hankija teinud otsuse kõrvaldada ühistaotlejad riigihankest.
10. 14.12.2018 edastas hankija käskkirja nr 461H ka vaidlustajale. Käskkirja kohaselt
kõrvaldati vaidlustaja riigihankest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel valeandmete esitamise tõttu kahe
meeskonna liikme NATO sertifikaadi olemasolu kohta. Hankija on võtnud ühendust
Välisluureametiga ja saanud teada, et Aare Reintami ja Ragnar Rattase sertifikaadid on
tunnistatud kehtetuks enne hankemenetluse algust. Hankija peab seega kinnituse esitamist
sertifikaatide kohta valeandmete esitamiseks ning näeb selles ohtu riigi julgeolekule, kuna
salastatud teabele oleks saanud juurdepääsu isikud kellel puudub selleks vastav sertifikaat.
Vaidlustaja peab hankija otsust õigusvastaseks ja oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks, kuna
ühistaotlejatel ei esine ühtegi RHS §-st 95 tulenevat riigihankest kõrvaldamise alust.
3 Õ I G U S L I K U D P Õ H J E N DU S ED
11. Vaidlustaja on kõrvaldatud riigihankest valeandmete esitamise ettekäändel olukorras,
kus vaidlustaja on esitanud endale ja oma meeskonna liikmetele teadaolevalt eranditult õigeid
andmeid. Ebamõistlik on heita vaidlustajale ette seda, et kahele meeskonnas olevale
spetsialistile, kellel on jätkuvalt nõutust kõrgema tasemega riigisaladuse luba ja kõik eeldused
Kaitseministeeriumi nõusoleku korral taastada oma NATO salastatud teabe
juurdepääsusertifikaadid, ei teatatud vahetult enne hankemenetluse algust formaalsete
sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest. Vaidlustaja on seisukohal, et ta ei ole valeandmeid
esitanud ja alust tema riigihankest kõrvaldamiseks ei esine.
12. Vaidlustaja kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas käesolevaks ajaks vaidlus
puudub, kuna hankija on tuvastanud, et vähemalt kahel vaidlustaja meeskonna liikmel olid
nõutavad sertifikaadid kogu hankemenetluse vältel olemas. Isegi kui vaidlustajale teadaolevalt
õiged andmed veel kahe meeskonna liikme NATO sertifikaatide olemasolu kohta osutusid
hankemenetluse ajal ebaõigeks, puudub alus RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamiseks, kuna esiteks
ei olnud kahe täiendava meeskonna liikme kohta esitatud andmed vajalikud vaidlustaja
kvalifikatsiooni tõendamiseks, ning teiseks, kõik sisulised eeldused sertifikaatide olemasoluks
on jätkuvalt täidetud ning vaidlustajal puudus objektiivne võimalus formaalseid sertifikaate
puudutavate andmete ebaõigsusest teada saada.
NOVE - 4/8 -
3.1. Mis tahes ohtu riigi julgeolekule ega võimalikule hankelepingu täitmisele ei ole
tekkinud
13. Esiteks soovib vaidlustaja rõhutada, et isegi sõltumata sellest, kas formaalselt saab
Aare Reintami ja Ragnar Rattase sertifikaatide kohta ekslikult vananenud teabe esitamine täita
RHS § 95 lg 4 p 9 koosseisu, ei ole ega saa tekkida sellest ohtu riigi julgeolekule ega muudele
olulistele avalikele huvidele. Hankija väide, et sertifikaatide kehtetuks tunnistamise tõttu oleks
NATO Restricted tasemega teabele juurdepääsu saanud inimesed, kellel selleks õiguslik alus
puudub, on juba ainuüksi õiguslikult absurdne. Hankes osalemisest ega isegi hankelepingu
sõlmimisest ei saa tekkida isiku juurdepääsuõigus salastatud teabele. Juurdepääs salastatud
teabele antakse üksnes vajaduspõhiselt, kontrollides eelnevalt kõiki selle eeldusi.
14. Teiseks on oluline rõhutada, et mõlemal eksperdil on täidetud kõik sisulised eeldused
NATO Restricted või kõrgema taseme juurdepääsusertifikaadi saamiseks. Riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 50 lg 1 kohaselt kohaldatakse salastatud välisteabele
selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid sätteid. Sisuline
julgeolekukontroll teostatakse riigisaladuse loa väljastamisel ja sellele lisaks NATO salastatud
teabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisel täiendavat julgeolekukontrolli ei teostata ja
menetlus on formaalne. Kuivõrd mõlemal spetsialistil on olemas vähemalt NATO restricted
tasemele vastav riigisaladuse juurdepääsuluba ja mõlemal on olnud ka kuni selle aasta suveni
nõutust kõrgema taseme NATO sertifikaat, siis puudub mõistlik alus eeldada, et neile ei
väljastataks vajaduspõhiselt Restricted taseme sertifikaati.
15. Sertifikaadi väljastamine eeldab aga RSVS § 51 lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt hankijat
valitseva Kaitseministeeriumi poolset tahteavaldust ning isikutel endal ei ole võimalik
sertifikaadi väljastamist taotleda. Kuivõrd mõlemal kõnealusel spetsialistil on kehtivana olemas
nõutava või kõrgema tasemega riigisaladuse luba ja samas vastupidiselt halduspraktikale ei
olnud kumbagi spetsialisti loaga koos antud NATO sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest
teavitatud, puudus nii neil endil kui ühistaotlejatel alus hankemenetluses osalemise hetkel
täiendavalt teadaolevaid andmeid üle kontrollida. Ühistaotlejad on esitanud endale ja enda
poolt nimetatud meeskonna liikmetele teadaoleva info põhjal eranditult tõeseid andmeid.
Hankija ei ole sealjuures küsinud ühistaotlejatelt ühtegi selgitust ega palunud esitatud teavet
täpsustada või täiendada.
16. Hankija väide, nagu oleks ühistaotlejad seadnud ohtu riigi julgeoleku ja kaotanud oma
usaldusväärsuse, kahjustab ühistaotlejate mainet ning on faktidega selges vastuolus. Eesti
riigi julgeolek on ühistaotlejatele ülimalt oluline, mida tõendab osalemine Kaitseministeeriumi
koostööpartnerina mitmetes julgeolekuvaldkonna projektides. Samuti on nii Ragnar Rattas kui
Aare Reintam tegevad ametikohtadel, mis eeldavad juurdepääsu salastatud teabele. Kehtiva
riigisaladuse loa olemasolul on vastava tasemega NATO sertifikaatide väljastamine formaalne
toiming, mis on olulises osas Kaitseministeeriumi enda kontrolli all ning Kaitseministeeriumi
valitsemisala asutuse poolt sellises olukorras riigi julgeolekuohule viitamine on põhjendamatu
ja pahatahtlik.
17. Kui vaidlusaluste sertifikaatide olemasolul oleks üldse saanud olla reaalne mõju, oleks
see saanud mõjutada ühistaotlejate plaanitud sisemist töökorraldust selles osas, milliseid
meeskonna liikmeid kasutatakse ülesannetes, mis eeldavad piiratud tasemega teabele
juurdepääsu. Kuna kvalifitseerimistingimustes nõutud kaks sertifikaati omavat meeskonna
liiget on igal juhul olemas, ei oleks täiendavate sertifikaadiga isikute olemasolu mõjutanud
hankelepingu nõuetekohast täitmist. Seetõttu ei omanud väidetavad valeandmed ka mis tahes
tähtsust ühistaotlejate kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollimisel.
NOVE - 5/8 -
3.2. Hankemenetlusest kõrvaldamiseks annaks aluse ainult raske eksimus, mida
praegu ei esine
18. RHS § 95 lg 4 p 9, mis annab hankijale valikulise aluse pakkuja või taotleja riigihankest
kõrvaldamiseks valeandmete esitamise tõttu, on valikuline kõrvaldamise alus, mille
kohaldamisel peab hankija kaaluma kõrvaldamise põhjendatust ja proportsionaalsust.
Riigikohus on rõhutanud, et valeandmete esitamise tuvastamisel on hankijal asjaolude
uurimise ja andmete kogumise kohustus (RKHKo 15.03.2017 nr 3-3-1-7-17, p 10). Seadusest
tuleneva diskretsiooni kasutamine pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus.
19. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et hankemenetlusest kõrvaldamine ei tohi
toimuda pelgalt formaalsetel alustel, sest see takistaks efektiivset konkurentsi (22.05.2018
otsus haldusasjas nr 3-18-307, p 16). Samas asjas selgitas kohus eelmise riigihangete
seaduse kontekstis, kus valeandmete esitamise tõttu kõrvaldamine oli kohustuslik, mitte
valikuline kõrvaldamise alus, et „valeandmete“ esitamisena ei saa käsitada igasugust
ebaolulist ja ilmselt tahtmatut eksimust, mis ei mõjuta kuidagi hankemenetluse käiku, vaid
eeskätt olukorda, kus pakkumuses sisaldunud ebatäpsust arvestades ei saaks hankijalt
mõistlikult eeldada hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamist sellise pakkuja
käsutusse.
20. Euroopa Kohus on 4.05.2017 otsuses kohtuasjas C-387/14 (Esaprojekt) rõhutanud, et
eelkõige võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on hankija poolt nõutavate
andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või on jätnud sellised andmed esitamata (p 68) ja
kõrvaldamisele kuulub, ettevõtja, kes vastutab hooletuse eest, millel võib olla määrav mõju
hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele (p 71).
21. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise alused täidetud.
Sealhulgas ei ole täidetud isegi eeldused, mida kohtud sedastasid olukorras, kus RHS-i
regulatsioon nägi valeandmete tõttu kõrvaldamise ette kohustuslikuna. Vaidlustaja poolt talle
ja sertifikaatide omajatele teadaolevalt kehtivate sertifikaatide kohta kinnituse andmisel
puudus mis tahes mõju vaidlustaja kvalifikatsioonile või hanke tulemustele. Vaidlustaja soovis
omal valikul pakkuda hankijale täiendavat lisaväärtust nõutust (2) suurema hulga meeskonna
liikmete nimetamisega, mis ei mõjutanud mingil viisil kvalifitseerimistingimusele vastavust ega
hanke lõpptulemust.
22. Vaatamata väidetavatele probleemidele seoses A. Reintami ja R. Rattase NATO
sertifikaatidega ei esitanud hankija neile ega ka ühistaotlejatele kogu hankemenetluse vältel
ühtegi küsimust. Hankija otsuse põhjendusest ja vaidlustusele esitatud vastusest nähtuvalt
pöördus hankija vahetult Välisluureameti poole, kust väidetavalt edastati info, et mõlemad
sertifikaadid on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustajale ei ole teada, mis põhjusel sertifikaadid
kehtetuks tunnistati või miks ei ole sellest antud isikuid teavitatud, kuid arvestades
riigisaladuse lubade jätkuvat kehtivust ei saanud selle põhjused olla sisulised ega seotud
isikute usaldusväärsusega. Seega puudub igasugune alus kahelda sertifikaatide kehtetuks
tunnistamise tõttu ühistaotlejate usaldusväärsuses avalike vahendite kasutamiseks ja
salastatud välisteabele juurdepääsu eeldava hankelepingu täitmiseks.
23. Sellises olukorras ühistaotlejate hankemenetlusest kõrvaldamisel on hankija ilmselgelt
teostanud oma uurimiskohustust mittetäielikult, on omistanud asjaoludele ebaõige tähenduse
ja ületanud oma kaalutluspädevust. Vaidlustajal puudus andmete esitamisel nii objektiivne
teadmine sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest kui mõistlik kahtlus selles. Esitatud andmetel
puudus mitte üksnes määrav, vaid igasugune mõju hanke tulemustele ja tehtud otsus on
ilmselt ebaproportsionaalne.
NOVE - 6/8 -
3.3. Hankija on kontrollinud sertifikaate hankemenetluse vales etapis
24. Lisaks oleme seisukohal, et hankija on oluliselt rikkunud ka julgeolekulubade suhtes
RHS §-s 178 kehtestatud eriregulatsiooni, mis näeb lubade kontrollimise ette alles pärast
pakkumuse edukaks tunnistamist. Ehkki hankija on väitnud, et ta ei ole vaidlusalust riigihanget
korraldanud kaitse- või julgeolekuvaldkonna hankena, tuleneb õiguslik alus nõuda
kvalifikatsiooni raames julgeolekulubade olemasolu üksnes RHS § 178 lg-st 3, mis sätestab
õigusliku aluse nõuda pakkuja või taotleja või tema töötaja riigisaladuse loa või salastatud
välisteabe juurdepääsu sertifikaadi olemasolu, mida hankija on antud juhul teinud. Antud normi
ei saa aga käsitleda üksnes võimaliku täiendusena RHS § 101 lg-s 1 esitatud võimalike
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelule (erinevalt näiteks § 178 lg-s 1 sätestatud
loetelust), vaid lõiget 3 tuleb kohaldada koos sama paragrahvi lõikega 5, mis sätestab
riigisaladuse ja salastatud välisteabe lubade kontrollimiseks ka tavalisest erineva
menetluskorra.
25. Nimelt sätestab § 178 lg 5 sõnaselgelt, et hankija kontrollib vajaliku loa olemasolu enne
hankelepingu sõlmimist, nõudes pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist
riigisaladuse töötlemise loa või tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa või salastatud
välisteabele juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta hankija määratud päeva seisuga pärast
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Alles seejärel, kui ilmneb, et pakkujal ei
ole nimetatud päeval vajalikku luba või sertifikaati, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut
ja teeb otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta. Järelikult tuleb hankijal alles pärast
pakkumuse edukaks tunnistamist määrata kuupäev, millise seisuga peab edukas pakkuja
tõendama kõigi nõutud riigisaladuse lubade ja salastatud välisteabe sertifikaatide olemasolu.
26. Selline regulatsioon ei ole funktsionaalselt kohaldatav ettevõtja kvalifikatsiooni
tavapärase kontrollskeemi raames, kus eeldatakse pakkuja või taotleja vastavust
kvalifitseerimistingimusele kogu hankemenetluse vältel. Seetõttu tuleb seda käsitada tervikliku
eriregulatsiooniga julgeolekulubade kontrollimiseks. Regulatsioon sarnaneb olemuselt RHS
§ 95 lg 1 p-st 4 ja lg-st 6 tuleneva regulatsiooniga maksuvõlast tuleneva kõrvaldamise aluse
kontrollimiseks, mille puhul maksuvõla objektiivne esinemine ei too veel kaasa pakkuja
kõrvaldamist, vaid hankija määrab puuduse tuvastamisel samuti eraldi tähtaja selle
kõrvaldamiseks. Hankijal puudub õiguslik alus määrata julgeolekuloa kontrollimise tähtpäeva
enne pakkumuse edukaks tunnistamist, ammugi piiratud hankemenetluse taotluste
kontrollimise etapis. Isegi kui vastav nõue esineb loetelus kõrvuti muude
kvalifitseerimistingimustega, puudub õiguslik alus nõuda julgeolekuloa olemasolu taotlejalt
enne pakkumuse esitamist. Järelikult ei ole ettevõtjal võimalik esitada ka julgeolekulubade
olemasolu kui kvalifikatsiooni näitava asjaolu kohta valeandmeid enne, kui hankija on
tunnistanud tema pakkumuse edukaks ja määranud kuupäeva, millise seisuga peavad nõutud
load olemas olema. Seega on antud juhul vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine
õigusvastane ka ainuüksi õigusliku aluse puudumise tõttu.
27. Selline RHS § 178 lg 5 tõlgendus on täielikult kooskõlas ka riigisaladuse lubade ja
salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamise loogikaga. Nii juurdepääs
konkreetsele teabele kui ka vastav luba antakse isikule üksnes vajaduspõhiselt. Kui salastatud
teabele juurdepääsu vajadus seostub üksnes hankelepingu täitmisega, mitte
hankemenetluses osalemisega, puudub ettevõtjal ka õigustatud alus enne hankelepingu
sõlmimise tõenäoliseks muutumist luba taotleda ja hankijal selle olemasolu kontrollida.
28. Veelgi enam kehtib see loogika salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide puhul.
Sertifikaadiga ei anta nimelt isikule olemuslikult uut pädevust teabe salastatuse taseme
mõttes, vaid õigus juurdepääsuks välisteabele samal tasemel, mille osas tal on siseriiklikult
riigisaladusele juurdepääsu või töötlemisluba. Kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe
NOVE - 7/8 -
kaitse korra §-ga 124 on seega vastava taseme riigisaladuse luba salastatud välisteabe
juurdepääsusertifikaadi andmise materiaalseks aluseks.
29. Nagu juba eelnevalt rõhutasime, nii A. Reintamil kui R. Rattasel on kehtiv riigisaladuse
luba kõrgemal salastatuse tasemel, kui on vajalik NATO Restricted taseme
juurdepääsusertifikaadi eeldusena. Järelikult puudub hankijal ka objektiivne alus arvata, et
nimetatud isikutel ei oleks võimalik saada nõutud taseme sertifikaati hankija poolt määratud
tähtpäevaks pärast potentsiaalset ühistaotlejate pakkumuse edukaks tunnistamist.
4 H AN K E M E N E TL U S E P E A T AM I S E T AO T L U S
30. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel
teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse
peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Antud
juhul on hankemenetluse peatamine vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitseks tingimata
vajalik.
31. Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise järel on hankijal RHS § 194 lg 4 ja § 201 lg
2 kohaselt võimatu sõlmida kehtivat hankelepingut kuni 14 päeva möödumiseni vaidlustuse
sisulisest lahendamisest. Kui avatud hankemenetluse puhul on see automaatne õiguskaitse
hankija otsuste vaidlustamise korral piisav, kuna õiguslik olukord pärast pakkumuste avamist
sisuliselt ei muutu, siis piiratud hankemenetluses kvalifitseerimata jätmise otsuse
vaidlustamisel ei taga automaatne õiguskaitse vaidlustaja õiguste sisulist kaitset ega
vaidlustuse eesmärgi saavutamist.
32. Vaidlustaja huvi on vaidlustuse rahuldamise tulemusel tühistada kvalifitseerimata jätmise
otsus, riigihankes kvalifitseeruda, saada hankijalt ettepanek pakkumuse esitamiseks ja
pakkumuse edukaks tunnistamisel sõlmida hankeleping. Vaidlustajal on võimalik oma
eesmärk saavutada eeldusel, et tal on võimalik esitada pakkumus võrreldavatel tingimustel
teiste kvalifitseeritud taotlejatega. Kui vaidlustajal õnnestub vaidlustuse tulemusena saavutada
enda ennistamine hankemenetlusse alles pärast teiste taotlejate poolt pakkumuste esitamist
ja avamist, tuleb hankijal lugeda hankemenetlus nurjunuks.
33. Kvalifitseeritud taotlejatele tegi hankija pakkumuse esitamise ettepaneku sama
20.11.2018 käskkirjaga, milles sisaldus ka vaidlustatud otsus. Ehkki vaidlustajale edastatud
väljavõttest ei selgu pakkumuste esitamise tähtpäev, võib eeldada, et see on kas RHS § 95 lg
3 p kohaselt 25 päeva või § 174 lg 1 p 2 kohaselt 35 päeva pärast 20.11.2018. Vaidlustuse
laekumisel 14.12.2018 ei ole võimalik, et vaidlustusmenetlus lõppeks piisavalt vara enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva, et vaidlustajal oleks positiivse lahendi korral võimalik esitada
teiste taotlejatega võrdsetel tingimustel pakkumus või negatiivse lahendi korral praktiline
võimalus pöörduda enne pakkumuste avamist kaebusega kohtusse ja taotleda esialgset
õiguskaitset.
34. Ehkki vaidlustajale ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva teatatud, on arvestuslikult
võimalik ja tõenäoline, et teiste pakkujate pakkumuste esitamise tähtpäev saabub juba
esmaspäeval, 17.12.2018. Kui hankija jõuab pakkumused avada ja vaidlustus osutub
edukaks, võib see tuua kaasa kogu hankemenetluse nurjumise. Samuti ei saa välistada
olukorda, kus hankijale laekub ainult üks pakkumus, selle kohta tehakse otsused avamise
päeval ja kooskõlas RHS § 120 lg-ga 3 tekib hankijal võimalus sõlmida hankeleping juba
17.12.2018 kuupäeva jooksul.
35. Seega esineb oluline risk, et ilma riigihanke viivitamatu peatamiseta ei ole vaidlustajal
reaalset võimalust oma õigusi hankemenetluses kaitsta, mis kahjustaks pöördumatult
vaidlustaja huvi hange võita ja hankelepingu täitmisest tulu teenida, ning ka
vaidlustuskomisjoni positiivse otsuse korral on märgatav risk riigihanke nurjumiseks.
NOVE - 8/8 -
Vaidlustajale ei ole teada olulisi hankija või kolmandate isikute huve, mida riigihanke
peatamine vaidlustuse läbivaatamise ajaks võiks märgatavalt kahjustada.
5 M E N E TL U S L I K U D AV AL D U S E D
36. Vaidlustaja on kooskõlas RHS §-ga 186 ja RLS § 258 lg 1 p-ga 2 ning juhindudes sama
paragrahvi lg-st 2 tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot, mida tõendab lisatud
maksekorraldus (lisa 1).
37. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuskomisjoni istungil.
38. Vaidlustaja sai hankija 11.12.2014 käskkirja väljavõtte 14.12.2018, samal päeval
esitatud vaidlustus on RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne.
39. Eeldades, et hankemenetluse dokumendid on vaidlustuskomisjonile riigihangete registri
kaudu kättesaadavad, ei ole neid vaidlustusele lisatud.
40. Allakirjutanu on vaidlustaja lepinguline esindaja, mida tõendab lisatud volikiri (lisa 2).
Lisad:
1) Riigilõivu maksekorralduse koopia;
2) Vaidlustaja esindajate volikiri.
Lugupidamisega
Urmas Volens Veiko Vaske
vandeadvokaat vandeadvokaat