dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustuse esitamise teade

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 17. detsember 2018
Viit
2-7/18/3635-6
Registreeritud
17. detsember 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎vaidlustus.199438-ByteLife_Solutions-RKIK.2018-12-14.bdoc399 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Endla 13 10122 Tallinn Tallinn 14.12.2018 Advokaadibüroo NOVE OÜ ESITATUD E-POSTIGA Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus [email protected] 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Marika Oksaar Urmas Volens, dr. iur Prof. Karin Sein, dr.iur Andrus Kattel Kaija Riismaa Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann Kristjan Tamm Veiko Vaske Veikko Puolakainen Triin Tiru Mari Matjus Maret Kruus Riigihanke viitenumber: 199438 Vaidlustajad: ByteLife Solution OÜ Registrikood 11179901 Aadress Toompuiestee 35, 10133 Tallinn CybExer Technologies OÜ Registrikood 14013437 Aadress Toompuiestee 35, 10133 Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Urmas Volens vandeadvokaat Veiko Vaske Aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn Telefon 610 8010 E-post [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 Aadress Järve 34a, 11314 Tallinn E-post [email protected] Kontaktisik RHR-s Käthlin Lilp Telefon 717 0448 E-post [email protected] VAIDLUSTUS Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438) tehtud otsusele ühistaotlejate ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ kõrvaldamise kohta 1 T AO T L U S 1.1. Peatada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihange „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438). 1.2. Tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 11.12.2018 käskkiri nr 461H osas, milles tehti otsus kõrvaldada ühistaotlejad ByteLife Solutions OÜ (registrikood 11179901) ja CybExer Technologies OÜ (registrikood 14013437) NOVE - 2/8 - riigihankest „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438). 1.3. Mõista ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ poolt tasutud riigilõiv välja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil otsustada vaidlustuse menetlusse võtmine või võimalik läbi vaatamata jätmine ning riigihanke peatamine viivitamata, kuna arvutuslikult on võimalik, et pakkumuste esitamise tähtpäev saabub juba esmaspäeval, 17.12.2018, mistõttu võib selleks ajaks riigihanke peatamata jätmine muuta vaidlustaja õiguste sisulise kaitse võimatuks. 2 F AK TI L I S E D AS J AO L UD 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) korraldab piiratud hankemenetluse teel riigihanget „NATO Cyber Range WP2 – Automaatjuhtimissüsteem“ (registri viitenumber 199438). 14.09.2018 avaldatud hanketeate p III.1.3 alapunkti 1 kohaselt kehtestati taotlejatele muu hulgas kvalifitseerimistingimuseks, et taotleja vähemalt kaks meeskonna liiget peavad omama NATO Restricted taseme juurdepääsuluba. 2. Ühistaotlejad ByteLife Solutions OÜ ja CybExer Technologies OÜ (edaspidi ühistaotlejad või vaidlustaja) esitasid 15.10.2018 ühise taotluse hankemenetluses osalemiseks. Koos taotlusega esitasid ühistaotlejad kinnituse, et neljal nende meeskonna liikmel on vähemalt nõutud tasemega salastatud välisteabe juurdepääsu sertifikaat. Ühistaotlejad esitasid koos taotlusega Tanel Tetlovi sertifikaadi, mille koopia oli ühistaotlejatele kättesaadav. Ülejäänud meeskonna liikmete kohta selgitasid ühistaotlejad, et vastavalt Läti Infokaitse seadusele ja Eesti avaliku teabe seadusele on sertifikaate puudutav info tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, mistõttu ühistaotlejatel sellele juurdepääs puudub ning sertifikaatide esitamine on õiguslikult võimatu. Ühistaotlejad palusid hankijal seetõttu pöörduda sertifikaatide koopiate saamiseks esmalt otse meeskonna liikmete Bernhards Blumbergsi, Ragnar Rattase ja Aare Reintami poole. 3. 2.11.2018 pöördus Andri Rebane Kaitseministeeriumist B. Blumbergsi poole palvega edastada koopia oma NATO sertifikaadist. B. Blumbergs edastas sertifikaadi koopia 5.11.2018, kuid inimliku eksituse tõttu lisas B. Blumbergs oma e-kirjale märkuse, et ta esindab antud projektis Tallinna Tehnikaülikooli. 4. Eesti kodanike Aare Reintami ja Ragnar Rattase osas on hankemenetluse käigus selgunud, et nende NATO sertifikaadid on tunnistatud kehtetuks, neid endid, samuti ühistaotlejaid sellest teavitamata. Mõlemad spetsialistid lahkusid eelmisest töökohast ja asusid tööle CybExer Technologies OÜ-s alates juunist 2018. Aare Reintami Eesti riigisaladuse luba ning NATO ja Euroopa Liidu salastatud teabe juurdepääsusertifikaate on viimati uuendatud 18.01.2018 viieks aastaks, kuni 2023. Seoses eelmisest töökohast lahkumisega avaldas A. Reintam soovi, et tema load edastataks Kaitsepolitseiametisse. Teadaolevalt on Eesti riigisaladuse luba jätkuvalt kehtiv ja tänaseks edastatud Kaitsepolitseiametist edasi hoiule Kaitseliitu. Ragnar Rattas palus seoses töökoha vahetusega saata oma riigisaladuse loa ja NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaadi Kaitseliitu. Mõlemat luba uuendati 2016. aastal viieks aastaks, kuni 2021. Teadaolevalt on riigisaladuse luba hoiul Kaitseliidus ja jätkuvalt kehtiv. 5. Ühtegi küsimust sertifikaatide kohta hankija hankemenetluse käigus ühistaotlejatele ei esitanud. 6. 20.11.2018 andis hankija direktor käskkirja nr 432H, milles tegi otsuse jätta ühistaotlejad kvalifitseerimata. Otsuse põhjenduste kohaselt Taotleja esitas kinnituse nelja isiku sertifikaadi kehtivuse kohta. Kuna kahe Eesti kodaniku kohta ei olnud lisatud sertifikaadi koopiat, esitas hankija järelpärimise Välisluureameti riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle vastusest NOVE - 3/8 - selgus, et kahe isiku sertifikaat on tunnistatud kehtetuks. Bernhards Blumbergs edastas järelpärimisel nõutud NATO salastatud teabe sertifikaadi, kuid kinnitas, et esindab ainult Tallinna Tehnikaülikooli (Tallinn University of Technology), mida ei ole ühistaotlejana märgitud. Eelnevast tulenevalt on taotleja esitanud valeandmeid ning jätnud tähtaegselt esitamata hankes nõutud tehnilist ja kutsealast pädevust kinnitavad dokumendid. 7. B. Blumbergs sai oma eksitusest seoses antud kinnitusega Tallinna Tehnikaülikooli esindamise kohta teada ühistaotlejate käest pärast seda, kui ühistaotlejatele oli 20.11.2018 saadetud väljavõte hankija direktori sama päeva käskkirjast nr 432H. B. Blumbergs saatis hankijale koheselt, 22.11.2018 selgituse oma eksituse kohta ja palus jätta oma 5.11.2018 e-kirjas sisaldunud täiendava märkuse Tallinna Tehnikaülikooli esindamise kohta tähelepanuta. 8. 27.11.2018 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 20.11.2018 otsusele. Hankija vastas vaidlustusele 3.12.2018, teatades, et aktsepteeris B. Blumbergsi poolt esitatud täiendavat teavet ja muudab selles osas oma otsust. 9. 11.12.2018 laekus vaidlustajale vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta, mille alusena on viidatud hankija sama päeva käskkirjale nr 461H. Otsuse põhjenduste kohaselt on hankija antud käskkirjas tunnistanud oma varasema otsuse ühistaotlejate kvalifitseerimata jätmise kohta kehtetuks, mistõttu tegi vaidlustuskomisjon otsuse jätta vaidlustus läbi vaatamata. Samuti on vaidlustuskomisjoni otsuses viidatud, et samas käskkirjas on hankija teinud otsuse kõrvaldada ühistaotlejad riigihankest. 10. 14.12.2018 edastas hankija käskkirja nr 461H ka vaidlustajale. Käskkirja kohaselt kõrvaldati vaidlustaja riigihankest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel valeandmete esitamise tõttu kahe meeskonna liikme NATO sertifikaadi olemasolu kohta. Hankija on võtnud ühendust Välisluureametiga ja saanud teada, et Aare Reintami ja Ragnar Rattase sertifikaadid on tunnistatud kehtetuks enne hankemenetluse algust. Hankija peab seega kinnituse esitamist sertifikaatide kohta valeandmete esitamiseks ning näeb selles ohtu riigi julgeolekule, kuna salastatud teabele oleks saanud juurdepääsu isikud kellel puudub selleks vastav sertifikaat. Vaidlustaja peab hankija otsust õigusvastaseks ja oma subjektiivseid õigusi rikkuvaks, kuna ühistaotlejatel ei esine ühtegi RHS §-st 95 tulenevat riigihankest kõrvaldamise alust. 3 Õ I G U S L I K U D P Õ H J E N DU S ED 11. Vaidlustaja on kõrvaldatud riigihankest valeandmete esitamise ettekäändel olukorras, kus vaidlustaja on esitanud endale ja oma meeskonna liikmetele teadaolevalt eranditult õigeid andmeid. Ebamõistlik on heita vaidlustajale ette seda, et kahele meeskonnas olevale spetsialistile, kellel on jätkuvalt nõutust kõrgema tasemega riigisaladuse luba ja kõik eeldused Kaitseministeeriumi nõusoleku korral taastada oma NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaadid, ei teatatud vahetult enne hankemenetluse algust formaalsete sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest. Vaidlustaja on seisukohal, et ta ei ole valeandmeid esitanud ja alust tema riigihankest kõrvaldamiseks ei esine. 12. Vaidlustaja kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas käesolevaks ajaks vaidlus puudub, kuna hankija on tuvastanud, et vähemalt kahel vaidlustaja meeskonna liikmel olid nõutavad sertifikaadid kogu hankemenetluse vältel olemas. Isegi kui vaidlustajale teadaolevalt õiged andmed veel kahe meeskonna liikme NATO sertifikaatide olemasolu kohta osutusid hankemenetluse ajal ebaõigeks, puudub alus RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamiseks, kuna esiteks ei olnud kahe täiendava meeskonna liikme kohta esitatud andmed vajalikud vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendamiseks, ning teiseks, kõik sisulised eeldused sertifikaatide olemasoluks on jätkuvalt täidetud ning vaidlustajal puudus objektiivne võimalus formaalseid sertifikaate puudutavate andmete ebaõigsusest teada saada. NOVE - 4/8 - 3.1. Mis tahes ohtu riigi julgeolekule ega võimalikule hankelepingu täitmisele ei ole tekkinud 13. Esiteks soovib vaidlustaja rõhutada, et isegi sõltumata sellest, kas formaalselt saab Aare Reintami ja Ragnar Rattase sertifikaatide kohta ekslikult vananenud teabe esitamine täita RHS § 95 lg 4 p 9 koosseisu, ei ole ega saa tekkida sellest ohtu riigi julgeolekule ega muudele olulistele avalikele huvidele. Hankija väide, et sertifikaatide kehtetuks tunnistamise tõttu oleks NATO Restricted tasemega teabele juurdepääsu saanud inimesed, kellel selleks õiguslik alus puudub, on juba ainuüksi õiguslikult absurdne. Hankes osalemisest ega isegi hankelepingu sõlmimisest ei saa tekkida isiku juurdepääsuõigus salastatud teabele. Juurdepääs salastatud teabele antakse üksnes vajaduspõhiselt, kontrollides eelnevalt kõiki selle eeldusi. 14. Teiseks on oluline rõhutada, et mõlemal eksperdil on täidetud kõik sisulised eeldused NATO Restricted või kõrgema taseme juurdepääsusertifikaadi saamiseks. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 50 lg 1 kohaselt kohaldatakse salastatud välisteabele selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid sätteid. Sisuline julgeolekukontroll teostatakse riigisaladuse loa väljastamisel ja sellele lisaks NATO salastatud teabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisel täiendavat julgeolekukontrolli ei teostata ja menetlus on formaalne. Kuivõrd mõlemal spetsialistil on olemas vähemalt NATO restricted tasemele vastav riigisaladuse juurdepääsuluba ja mõlemal on olnud ka kuni selle aasta suveni nõutust kõrgema taseme NATO sertifikaat, siis puudub mõistlik alus eeldada, et neile ei väljastataks vajaduspõhiselt Restricted taseme sertifikaati. 15. Sertifikaadi väljastamine eeldab aga RSVS § 51 lg 1 ja § 31 lg 1 kohaselt hankijat valitseva Kaitseministeeriumi poolset tahteavaldust ning isikutel endal ei ole võimalik sertifikaadi väljastamist taotleda. Kuivõrd mõlemal kõnealusel spetsialistil on kehtivana olemas nõutava või kõrgema tasemega riigisaladuse luba ja samas vastupidiselt halduspraktikale ei olnud kumbagi spetsialisti loaga koos antud NATO sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest teavitatud, puudus nii neil endil kui ühistaotlejatel alus hankemenetluses osalemise hetkel täiendavalt teadaolevaid andmeid üle kontrollida. Ühistaotlejad on esitanud endale ja enda poolt nimetatud meeskonna liikmetele teadaoleva info põhjal eranditult tõeseid andmeid. Hankija ei ole sealjuures küsinud ühistaotlejatelt ühtegi selgitust ega palunud esitatud teavet täpsustada või täiendada. 16. Hankija väide, nagu oleks ühistaotlejad seadnud ohtu riigi julgeoleku ja kaotanud oma usaldusväärsuse, kahjustab ühistaotlejate mainet ning on faktidega selges vastuolus. Eesti riigi julgeolek on ühistaotlejatele ülimalt oluline, mida tõendab osalemine Kaitseministeeriumi koostööpartnerina mitmetes julgeolekuvaldkonna projektides. Samuti on nii Ragnar Rattas kui Aare Reintam tegevad ametikohtadel, mis eeldavad juurdepääsu salastatud teabele. Kehtiva riigisaladuse loa olemasolul on vastava tasemega NATO sertifikaatide väljastamine formaalne toiming, mis on olulises osas Kaitseministeeriumi enda kontrolli all ning Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse poolt sellises olukorras riigi julgeolekuohule viitamine on põhjendamatu ja pahatahtlik. 17. Kui vaidlusaluste sertifikaatide olemasolul oleks üldse saanud olla reaalne mõju, oleks see saanud mõjutada ühistaotlejate plaanitud sisemist töökorraldust selles osas, milliseid meeskonna liikmeid kasutatakse ülesannetes, mis eeldavad piiratud tasemega teabele juurdepääsu. Kuna kvalifitseerimistingimustes nõutud kaks sertifikaati omavat meeskonna liiget on igal juhul olemas, ei oleks täiendavate sertifikaadiga isikute olemasolu mõjutanud hankelepingu nõuetekohast täitmist. Seetõttu ei omanud väidetavad valeandmed ka mis tahes tähtsust ühistaotlejate kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollimisel. NOVE - 5/8 - 3.2. Hankemenetlusest kõrvaldamiseks annaks aluse ainult raske eksimus, mida praegu ei esine 18. RHS § 95 lg 4 p 9, mis annab hankijale valikulise aluse pakkuja või taotleja riigihankest kõrvaldamiseks valeandmete esitamise tõttu, on valikuline kõrvaldamise alus, mille kohaldamisel peab hankija kaaluma kõrvaldamise põhjendatust ja proportsionaalsust. Riigikohus on rõhutanud, et valeandmete esitamise tuvastamisel on hankijal asjaolude uurimise ja andmete kogumise kohustus (RKHKo 15.03.2017 nr 3-3-1-7-17, p 10). Seadusest tuleneva diskretsiooni kasutamine pole mitte üksnes administratsiooni õigus, vaid ka kohustus. 19. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et hankemenetlusest kõrvaldamine ei tohi toimuda pelgalt formaalsetel alustel, sest see takistaks efektiivset konkurentsi (22.05.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-307, p 16). Samas asjas selgitas kohus eelmise riigihangete seaduse kontekstis, kus valeandmete esitamise tõttu kõrvaldamine oli kohustuslik, mitte valikuline kõrvaldamise alus, et „valeandmete“ esitamisena ei saa käsitada igasugust ebaolulist ja ilmselt tahtmatut eksimust, mis ei mõjuta kuidagi hankemenetluse käiku, vaid eeskätt olukorda, kus pakkumuses sisaldunud ebatäpsust arvestades ei saaks hankijalt mõistlikult eeldada hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamist sellise pakkuja käsutusse. 20. Euroopa Kohus on 4.05.2017 otsuses kohtuasjas C-387/14 (Esaprojekt) rõhutanud, et eelkõige võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on hankija poolt nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes eksimuses või on jätnud sellised andmed esitamata (p 68) ja kõrvaldamisele kuulub, ettevõtja, kes vastutab hooletuse eest, millel võib olla määrav mõju hankemenetlusest kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise otsustele (p 71). 21. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise alused täidetud. Sealhulgas ei ole täidetud isegi eeldused, mida kohtud sedastasid olukorras, kus RHS-i regulatsioon nägi valeandmete tõttu kõrvaldamise ette kohustuslikuna. Vaidlustaja poolt talle ja sertifikaatide omajatele teadaolevalt kehtivate sertifikaatide kohta kinnituse andmisel puudus mis tahes mõju vaidlustaja kvalifikatsioonile või hanke tulemustele. Vaidlustaja soovis omal valikul pakkuda hankijale täiendavat lisaväärtust nõutust (2) suurema hulga meeskonna liikmete nimetamisega, mis ei mõjutanud mingil viisil kvalifitseerimistingimusele vastavust ega hanke lõpptulemust. 22. Vaatamata väidetavatele probleemidele seoses A. Reintami ja R. Rattase NATO sertifikaatidega ei esitanud hankija neile ega ka ühistaotlejatele kogu hankemenetluse vältel ühtegi küsimust. Hankija otsuse põhjendusest ja vaidlustusele esitatud vastusest nähtuvalt pöördus hankija vahetult Välisluureameti poole, kust väidetavalt edastati info, et mõlemad sertifikaadid on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustajale ei ole teada, mis põhjusel sertifikaadid kehtetuks tunnistati või miks ei ole sellest antud isikuid teavitatud, kuid arvestades riigisaladuse lubade jätkuvat kehtivust ei saanud selle põhjused olla sisulised ega seotud isikute usaldusväärsusega. Seega puudub igasugune alus kahelda sertifikaatide kehtetuks tunnistamise tõttu ühistaotlejate usaldusväärsuses avalike vahendite kasutamiseks ja salastatud välisteabele juurdepääsu eeldava hankelepingu täitmiseks. 23. Sellises olukorras ühistaotlejate hankemenetlusest kõrvaldamisel on hankija ilmselgelt teostanud oma uurimiskohustust mittetäielikult, on omistanud asjaoludele ebaõige tähenduse ja ületanud oma kaalutluspädevust. Vaidlustajal puudus andmete esitamisel nii objektiivne teadmine sertifikaatide kehtetuks tunnistamisest kui mõistlik kahtlus selles. Esitatud andmetel puudus mitte üksnes määrav, vaid igasugune mõju hanke tulemustele ja tehtud otsus on ilmselt ebaproportsionaalne. NOVE - 6/8 - 3.3. Hankija on kontrollinud sertifikaate hankemenetluse vales etapis 24. Lisaks oleme seisukohal, et hankija on oluliselt rikkunud ka julgeolekulubade suhtes RHS §-s 178 kehtestatud eriregulatsiooni, mis näeb lubade kontrollimise ette alles pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Ehkki hankija on väitnud, et ta ei ole vaidlusalust riigihanget korraldanud kaitse- või julgeolekuvaldkonna hankena, tuleneb õiguslik alus nõuda kvalifikatsiooni raames julgeolekulubade olemasolu üksnes RHS § 178 lg-st 3, mis sätestab õigusliku aluse nõuda pakkuja või taotleja või tema töötaja riigisaladuse loa või salastatud välisteabe juurdepääsu sertifikaadi olemasolu, mida hankija on antud juhul teinud. Antud normi ei saa aga käsitleda üksnes võimaliku täiendusena RHS § 101 lg-s 1 esitatud võimalike kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelule (erinevalt näiteks § 178 lg-s 1 sätestatud loetelust), vaid lõiget 3 tuleb kohaldada koos sama paragrahvi lõikega 5, mis sätestab riigisaladuse ja salastatud välisteabe lubade kontrollimiseks ka tavalisest erineva menetluskorra. 25. Nimelt sätestab § 178 lg 5 sõnaselgelt, et hankija kontrollib vajaliku loa olemasolu enne hankelepingu sõlmimist, nõudes pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist riigisaladuse töötlemise loa või tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa või salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta hankija määratud päeva seisuga pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Alles seejärel, kui ilmneb, et pakkujal ei ole nimetatud päeval vajalikku luba või sertifikaati, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja teeb otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta. Järelikult tuleb hankijal alles pärast pakkumuse edukaks tunnistamist määrata kuupäev, millise seisuga peab edukas pakkuja tõendama kõigi nõutud riigisaladuse lubade ja salastatud välisteabe sertifikaatide olemasolu. 26. Selline regulatsioon ei ole funktsionaalselt kohaldatav ettevõtja kvalifikatsiooni tavapärase kontrollskeemi raames, kus eeldatakse pakkuja või taotleja vastavust kvalifitseerimistingimusele kogu hankemenetluse vältel. Seetõttu tuleb seda käsitada tervikliku eriregulatsiooniga julgeolekulubade kontrollimiseks. Regulatsioon sarnaneb olemuselt RHS § 95 lg 1 p-st 4 ja lg-st 6 tuleneva regulatsiooniga maksuvõlast tuleneva kõrvaldamise aluse kontrollimiseks, mille puhul maksuvõla objektiivne esinemine ei too veel kaasa pakkuja kõrvaldamist, vaid hankija määrab puuduse tuvastamisel samuti eraldi tähtaja selle kõrvaldamiseks. Hankijal puudub õiguslik alus määrata julgeolekuloa kontrollimise tähtpäeva enne pakkumuse edukaks tunnistamist, ammugi piiratud hankemenetluse taotluste kontrollimise etapis. Isegi kui vastav nõue esineb loetelus kõrvuti muude kvalifitseerimistingimustega, puudub õiguslik alus nõuda julgeolekuloa olemasolu taotlejalt enne pakkumuse esitamist. Järelikult ei ole ettevõtjal võimalik esitada ka julgeolekulubade olemasolu kui kvalifikatsiooni näitava asjaolu kohta valeandmeid enne, kui hankija on tunnistanud tema pakkumuse edukaks ja määranud kuupäeva, millise seisuga peavad nõutud load olemas olema. Seega on antud juhul vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine õigusvastane ka ainuüksi õigusliku aluse puudumise tõttu. 27. Selline RHS § 178 lg 5 tõlgendus on täielikult kooskõlas ka riigisaladuse lubade ja salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamise loogikaga. Nii juurdepääs konkreetsele teabele kui ka vastav luba antakse isikule üksnes vajaduspõhiselt. Kui salastatud teabele juurdepääsu vajadus seostub üksnes hankelepingu täitmisega, mitte hankemenetluses osalemisega, puudub ettevõtjal ka õigustatud alus enne hankelepingu sõlmimise tõenäoliseks muutumist luba taotleda ja hankijal selle olemasolu kontrollida. 28. Veelgi enam kehtib see loogika salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide puhul. Sertifikaadiga ei anta nimelt isikule olemuslikult uut pädevust teabe salastatuse taseme mõttes, vaid õigus juurdepääsuks välisteabele samal tasemel, mille osas tal on siseriiklikult riigisaladusele juurdepääsu või töötlemisluba. Kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe NOVE - 7/8 - kaitse korra §-ga 124 on seega vastava taseme riigisaladuse luba salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi andmise materiaalseks aluseks. 29. Nagu juba eelnevalt rõhutasime, nii A. Reintamil kui R. Rattasel on kehtiv riigisaladuse luba kõrgemal salastatuse tasemel, kui on vajalik NATO Restricted taseme juurdepääsusertifikaadi eeldusena. Järelikult puudub hankijal ka objektiivne alus arvata, et nimetatud isikutel ei oleks võimalik saada nõutud taseme sertifikaati hankija poolt määratud tähtpäevaks pärast potentsiaalset ühistaotlejate pakkumuse edukaks tunnistamist. 4 H AN K E M E N E TL U S E P E A T AM I S E T AO T L U S 30. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Antud juhul on hankemenetluse peatamine vaidlustaja subjektiivsete õiguste kaitseks tingimata vajalik. 31. Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise järel on hankijal RHS § 194 lg 4 ja § 201 lg 2 kohaselt võimatu sõlmida kehtivat hankelepingut kuni 14 päeva möödumiseni vaidlustuse sisulisest lahendamisest. Kui avatud hankemenetluse puhul on see automaatne õiguskaitse hankija otsuste vaidlustamise korral piisav, kuna õiguslik olukord pärast pakkumuste avamist sisuliselt ei muutu, siis piiratud hankemenetluses kvalifitseerimata jätmise otsuse vaidlustamisel ei taga automaatne õiguskaitse vaidlustaja õiguste sisulist kaitset ega vaidlustuse eesmärgi saavutamist. 32. Vaidlustaja huvi on vaidlustuse rahuldamise tulemusel tühistada kvalifitseerimata jätmise otsus, riigihankes kvalifitseeruda, saada hankijalt ettepanek pakkumuse esitamiseks ja pakkumuse edukaks tunnistamisel sõlmida hankeleping. Vaidlustajal on võimalik oma eesmärk saavutada eeldusel, et tal on võimalik esitada pakkumus võrreldavatel tingimustel teiste kvalifitseeritud taotlejatega. Kui vaidlustajal õnnestub vaidlustuse tulemusena saavutada enda ennistamine hankemenetlusse alles pärast teiste taotlejate poolt pakkumuste esitamist ja avamist, tuleb hankijal lugeda hankemenetlus nurjunuks. 33. Kvalifitseeritud taotlejatele tegi hankija pakkumuse esitamise ettepaneku sama 20.11.2018 käskkirjaga, milles sisaldus ka vaidlustatud otsus. Ehkki vaidlustajale edastatud väljavõttest ei selgu pakkumuste esitamise tähtpäev, võib eeldada, et see on kas RHS § 95 lg 3 p kohaselt 25 päeva või § 174 lg 1 p 2 kohaselt 35 päeva pärast 20.11.2018. Vaidlustuse laekumisel 14.12.2018 ei ole võimalik, et vaidlustusmenetlus lõppeks piisavalt vara enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et vaidlustajal oleks positiivse lahendi korral võimalik esitada teiste taotlejatega võrdsetel tingimustel pakkumus või negatiivse lahendi korral praktiline võimalus pöörduda enne pakkumuste avamist kaebusega kohtusse ja taotleda esialgset õiguskaitset. 34. Ehkki vaidlustajale ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva teatatud, on arvestuslikult võimalik ja tõenäoline, et teiste pakkujate pakkumuste esitamise tähtpäev saabub juba esmaspäeval, 17.12.2018. Kui hankija jõuab pakkumused avada ja vaidlustus osutub edukaks, võib see tuua kaasa kogu hankemenetluse nurjumise. Samuti ei saa välistada olukorda, kus hankijale laekub ainult üks pakkumus, selle kohta tehakse otsused avamise päeval ja kooskõlas RHS § 120 lg-ga 3 tekib hankijal võimalus sõlmida hankeleping juba 17.12.2018 kuupäeva jooksul. 35. Seega esineb oluline risk, et ilma riigihanke viivitamatu peatamiseta ei ole vaidlustajal reaalset võimalust oma õigusi hankemenetluses kaitsta, mis kahjustaks pöördumatult vaidlustaja huvi hange võita ja hankelepingu täitmisest tulu teenida, ning ka vaidlustuskomisjoni positiivse otsuse korral on märgatav risk riigihanke nurjumiseks. NOVE - 8/8 - Vaidlustajale ei ole teada olulisi hankija või kolmandate isikute huve, mida riigihanke peatamine vaidlustuse läbivaatamise ajaks võiks märgatavalt kahjustada. 5 M E N E TL U S L I K U D AV AL D U S E D 36. Vaidlustaja on kooskõlas RHS §-ga 186 ja RLS § 258 lg 1 p-ga 2 ning juhindudes sama paragrahvi lg-st 2 tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot, mida tõendab lisatud maksekorraldus (lisa 1). 37. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist vaidlustuskomisjoni istungil. 38. Vaidlustaja sai hankija 11.12.2014 käskkirja väljavõtte 14.12.2018, samal päeval esitatud vaidlustus on RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne. 39. Eeldades, et hankemenetluse dokumendid on vaidlustuskomisjonile riigihangete registri kaudu kättesaadavad, ei ole neid vaidlustusele lisatud. 40. Allakirjutanu on vaidlustaja lepinguline esindaja, mida tõendab lisatud volikiri (lisa 2). Lisad: 1) Riigilõivu maksekorralduse koopia; 2) Vaidlustaja esindajate volikiri. Lugupidamisega Urmas Volens Veiko Vaske vandeadvokaat vandeadvokaat
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel