Otsuse eelnõue edastamien Euroopa Komisjonile

Sideturu osakond Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A Teie 02.12.14 nr 22-6/14-1332-004 Tallinn 10614 Meie 12.01.15 nr 1.1-12.1/14-0014-009 Edastatud e-posti aadressile: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht Olles tutvunud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 02.12.2014 koostatud „Ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavandiga“, teatame, et Konkurentsiametil ei ole otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Peadirektor Aira Pedak 6672467 Auna 6 Tel +372 667 2400 [email protected] 10317 Tallinn Faks/Fax +372 667 2401 www.konkurentsiamet.ee ESTONIA Reg nr/no 70000303  Summary Notification Form W ith respect to the market for wholesale broadcasting transmission ( former market 18 ) This form summari s es the information to be provided by national regulatory authorities to the Commission of the European Communities and to the national regulatory authorities of the Member States, pursuant to Electronic Communications Act § 48, transposing Article 7, para graph 3, of the Framework Directive 2002/21/EC and Commission Recommendation of 15 October 2008 on notifications, time limits and consultations provided for in Article 7 of Directive 2002/21/EC. Under the obligation set out in Electronic Communications Act chapter 5, transposing Articles 15 and 16 of the Directive 2002/21/EC (Framework Directive), the Estonian Technical Regulatory Authority ( E TRA ) has conducted an analysis on the market for wholesale broadcasting transmission ( former M18 ) . The draft decision on market definition, market analysis and non- designation of an undertaking with significant market power ( SMP ) on the market for wholesale broadcasting transmission was published for national consultation on December 3, 2014 . The ETRA receive one response from Levira AS , who supports the approach to deregulate the market . Comments to this draft measure may be sent to Mr Rivo Mets ( [email protected] ) . Standard Form Relating to Notifications of Draft Measures Pursuant to Article 7 of Directive 2002/21/EC (“Standard Notification Form”) Section 1 Market definition 1.1 The relevant product/service market. Is this market mentioned in the Recommendation on relevant markets? Broadcasting transmission market . The definition s are accordingly in line with that described as market 18 in the Commission’s 2003 Rec ommendation on relevant markets. 1.2 The relevant geographic market. The geographic scope of broadcasting transmission market is national , i.e. the territory of Estonia . ( see chapter 3. 2.6 of the proposed draft decision) . 1.3 A brief summary of the opinion of the national competition authority, where provided. Estonian Competition Authority ( ECA ) supports the approach and conclusion on the definition of the relevant market. 1.4 A brief overview of the results of the public consultation to date on the proposed market definition (e.g. how many comments were received, which respondents agreed with the proposed market definition, which respondents disagreed with it). The ETRA held a public consultation from December 3, 2014 to January 1 5 , 201 5 and received one response from AS Levira , who supports the approach to deregulate the market . The public con sultation has not given the ETRA cause to make material changes in the proposed market definition. 1.5 Where the relevant market is different from those listed in the Recommendation on relevant markets, a summary of the main reasons justifying the proposed market definition by reference to Section 2 of the Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications and services , and the three main criteria mentioned in recitals 5 to 13 of the Recommendation on relevant markets and Section 2.2 of the accompanying Explanatory Note. Not applicable . Section 2 Designation of undertakings with significant market power Please state where applicable: The name of the undertakings designated as having, individually or jointly, significant market power. Where applicable, the name of the undertakings considered no longer to have significant market power. AS Levira no longer has significant market power. 2.2 The criteria used to designate an undertaking as having significant market power, individually or jointly, or not. Three criteria test: barriers to entry and to the development of competition; dynamic aspects – tendency towards effective competition; relative efficiency of competition law. 2.3 The name of the main undertakings (competitors) active in the relevant market. Levira AS Elion Ettevõtted AS (after Elion Ettevõtted AS and EMT AS merger September 1, 2014 its name at present is Eesti Telecom AS) ; Eleks Telefon OÜ; Insenerteenuse Tulundusühistu Inteko ; Lassonia OÜ ; Starman AS ; STV AS ; Telset AS ; Uus Programm OÜ ; T-Telefon OÜ ; Võhma Ekraan MTÜ ; OÜ Interframe ; Infonet OÜ ; Viasat AS 2.4 The market shares of the undertakings mentioned above and the basis for calculation of market share (e.g. turnover, number of subscribers). Undertaking 2010 2011 2012 2013 Starman AS 31% 33% 31% 31% Elion Ettevõtted AS 21% 25% 27% 28% Levira AS 26% 20% 20% 19% STV AS 12% 12% 12% 12% Viasat AS 8% 8% 8% 8% Telset AS 1% 1% 1% 1% Others 1% 1% 1% 1% In all 100% 100% 100% 100% In table is presented market shares by subscribers. Please provide a brief summary of: 2.5 The opinion of the national competition, authority where provided. The ECA supports the approach and the findings of the market analysis . 2.6. The results of the public consultation to date on the proposed designation(s) as undertakings having significant market power (e.g. total number of comments received, numbers agreeing/disagreeing). The ETRA held a public consultation from December 3, 2014 to January 15, 2015 and received one response from AS Levira , who supports the approach to deregulate the market . Section 3 Regulatory obligations Please state where applicable: 3.1 The legal basis for the obligations to be imposed, maintained, amended or withdrawn (Articles 9 to 13 of Directive 2002/19/EC). Not applicable . 3.2 The reasons for which the imposition, maintenance or amendment of obligations on undertakings is considered proportional and justified in the light of the objectives laid down in Article 8 of Directive 2002/21/EC. Alternatively, indicate the paragraphs, sections or pages of the draft measure where such information is to be found. Not applicable . 3.3 Where the remedies proposed are other than those set out in Articles 9 to 13 of Directive 2002/19/EC, please indicate what "exceptional circumstances" within the meaning of Article 8 (3) of that directive justify the imposition of such remedies. Alternatively, indicate the paragraphs, sections or pages of the draft measure where such information is to be found. Not applicable. Section 4 Compliance with international obligations In relation to the third intend of the first subparagraph of Article 8(3) of Directive 2002/19/EC, please state where applicable: 4.1 Whether the proposed draft measure intends to impose, amend or withdraw obligations on market players as provided for in Article 8(5) of Directive 2002/19/EC. Not applicable. 4.2 The name of the undertakings concerned. Not applicable. 4.3 What international commitments entered into by the Community and the Member States are to be met. Not applicable. SUMMARY NOTIFICATION FORM With respect to the market for wholesale broadcasting transmission (former market 18) This form summarises the information to be provided by national regulatory authorities to the Commission of the European Communities and to the national regulatory authorities of the Member States, pursuant to Electronic Communications Act § 48, transposing Article 7, paragraph 3, of the Framework Directive 2002/21/EC and Commission Recommendation of 15 October 2008 on notifications, time limits and consultations provided for in Article 7 of Directive 2002/21/EC. Under the obligation set out in Electronic Communications Act chapter 5, transposing Articles 15 and 16 of the Directive 2002/21/EC (Framework Directive), the Estonian Technical Regulatory Authority (ETRA) has conducted an analysis on the market for wholesale broadcasting transmission (former M18). The draft decision on market definition, market analysis and non-designation of an undertaking with significant market power (SMP) on the market for wholesale broadcasting transmission was published for national consultation on December 3, 2014. The ETRA receive one response from Levira AS, who supports the approach to deregulate the market. Comments to this draft measure may be sent to Mr Rivo Mets ([email protected]).  Standard Form Relating to Notifications of Draft Measures Pursuant to Article 7 of Directive 2002/21/EC (“Standard Notification Form”) Section 1 Market definition 1.1 The relevant product/service market. Is this market mentioned in the Recommendation on relevant markets? Broadcasting transmission market. The definitions are accordingly in line with that described as market 18 in the Commission’s 2003 Recommendation on relevant markets. 1.2 The relevant geographic market. The geographic scope of broadcasting transmission market is national, i.e. the territory of Estonia. (see chapter 3.2.6 of the proposed draft decision). 1.3 A brief summary of the opinion of the national competition authority, where provided. Estonian Competition Authority (ECA) supports the approach and conclusion on the definition of the relevant market. 1.4 A brief overview of the results of the public consultation to date on the proposed market definition (e.g. how many comments were received, which respondents agreed with the proposed market definition, which respondents disagreed with it). The ETRA held a public consultation from December 3, 2014 to January 15, 2015 and received one response from AS Levira, who supports the approach to deregulate the market. The public consultation has not given the ETRA cause to make material changes in the proposed market definition. 1.5 Where the relevant market is different from those listed in the Recommendation on relevant markets, a summary of the main reasons justifying the proposed market definition by reference to Section 2 of the Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications and services1, and the three main criteria mentioned in recitals 5 to 13 of the Recommendation on relevant markets and Section 2.2 of the accompanying Explanatory Note.2 Not applicable. Section 2 Designation of undertakings with significant market power Please state where applicable: 2.1 The name of the undertakings designated as having, individually or jointly, significant market power. Where applicable, the name of the undertakings considered no longer to have significant market power. AS Levira no longer has significant market power. 2.2 The criteria used to designate an undertaking as having significant market power, individually or jointly, or not. Three criteria test: 1) barriers to entry and to the development of competition; 2) dynamic aspects – tendency towards effective competition; 3) relative efficiency of competition law. 2.3 The name of the main undertakings (competitors) active in the relevant market. • Levira AS • Elion Ettevõtted AS (after Elion Ettevõtted AS and EMT AS merger September 1, 2014 its name at present is Eesti Telecom AS); • Eleks Telefon OÜ; • Insenerteenuse Tulundusühistu Inteko; • Lassonia OÜ; • Starman AS; • STV AS; • Telset AS; • Uus Programm OÜ; 1 OJ C 165, 11.7.2002, p. 6. 2 Explanatory Note accompanying the Commission Recommendation of 17.12.2007 on Relevant Product and Service Markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communication networks and services, C (2007)5406 published at http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/implementation_enforcement/article_7/sec_ 2007_1483_2.pdf  • T-Telefon OÜ; • Võhma Ekraan MTÜ; • OÜ Interframe; • Infonet OÜ; • Viasat AS 2.4 The market shares of the undertakings mentioned above and the basis for calculation of market share (e.g. turnover, number of subscribers). Undertaking 2010 2011 2012 2013 Starman AS 31% 33% 31% 31% Elion 21% 25% 27% 28% Ettevõtted AS Levira AS 26% 20% 20% 19% STV AS 12% 12% 12% 12% Viasat AS 8% 8% 8% 8% Telset AS 1% 1% 1% 1% Others 1% 1% 1% 1% In all 100% 100% 100% 100% In table is presented market shares by subscribers. Please provide a brief summary of: 2.5 The opinion of the national competition, authority where provided. The ECA supports the approach and the findings of the market analysis. 2.6. The results of the public consultation to date on the proposed designation(s) as undertakings having significant market power (e.g. total number of comments received, numbers agreeing/disagreeing). The ETRA held a public consultation from December 3, 2014 to January 15, 2015 and received one response from AS Levira, who supports the approach to deregulate the market. Section 3 Regulatory obligations Please state where applicable: 3.1 The legal basis for the obligations to be imposed, maintained, amended or withdrawn (Articles 9 to 13 of Directive 2002/19/EC). Not applicable. 3.2 The reasons for which the imposition, maintenance or amendment of obligations on undertakings is considered proportional and justified in the light of the objectives laid down in Article 8 of Directive 2002/21/EC. Alternatively, indicate the paragraphs, sections or pages of the draft measure where such information is to be found. Not applicable. 3.3 Where the remedies proposed are other than those set out in Articles 9 to 13 of Directive 2002/19/EC, please indicate what "exceptional circumstances" within the meaning of Article 8 (3) of that directive justify the imposition of such remedies. Alternatively, indicate the paragraphs, sections or pages of the draft measure where such information is to be found. Not applicable. Section 4 Compliance with international obligations In relation to the third intend of the first subparagraph of Article 8(3) of Directive 2002/19/EC, please state where applicable: 4.1 Whether the proposed draft measure intends to impose, amend or withdraw obligations on market players as provided for in Article 8(5) of Directive 2002/19/EC. Not applicable. 4.2 The name of the undertakings concerned. Not applicable. 4.3 What international commitments entered into by the Community and the Member States are to be met. Not applicable.  SISALDAB ÄRISALADUST Ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu Tehnilise Järelevalve Amet 20. jaanuar 2015 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc409523127 \h 3 2. SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc409523128 \h 4 2.1. Üldine õiguslik raamistik PAGEREF _Toc409523129 \h 4 2.2. Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused PAGEREF _Toc409523130 \h 5 2.3. Koostöö Konkurentsiametiga PAGEREF _Toc409523131 \h 6 2.4. Riigisisene konsulteerimine PAGEREF _Toc409523132 \h 6 2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega PAGEREF _Toc409523133 \h 6 3. TURU PIIRITLEMINE PAGEREF _Toc409523134 \h 6 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid PAGEREF _Toc409523135 \h 6 3.1.1. Turgude seotus PAGEREF _Toc409523136 \h 9 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted PAGEREF _Toc409523137 \h 10 3.2. Ringhäälingu edastamise turu piiritlemine PAGEREF _Toc409523138 \h 10 3.2.1. Mõisted PAGEREF _Toc409523139 \h 10 3.2.2. Ringhääling Eestis PAGEREF _Toc409523140 \h 11 3.2.3. Ringhäälingu edastamise teenuse kirjeldus PAGEREF _Toc409523141 \h 14 3.2.4. Turgude seotus PAGEREF _Toc409523142 \h 16 3.2.5. Teenuste asendatavus PAGEREF _Toc409523143 \h 17 3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus PAGEREF _Toc409523144 \h 17 3.2.5.2. Pakkumispoolne asendatavus PAGEREF _Toc409523145 \h 18 3.2.5.3. Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte PAGEREF _Toc409523146 \h 19 3.2.6. Ringhäälingu edastamise/taasedastamise turu geograafiline käibimisala PAGEREF _Toc409523147 \h 20 3.2.7. Järeldus: ringhäälingu edastamise turg PAGEREF _Toc409523148 \h 20 4. KOLME KRITEERIUMI TESTI RAKENDAMINE RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE TURUL PAGEREF _Toc409523149 \h 21 4.1. Kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu PAGEREF _Toc409523150 \h 22 4.1.1. Regulatiivsed sisenemistõkked PAGEREF _Toc409523151 \h 22 4.1.2. Struktuursed sisenemistõkked PAGEREF _Toc409523152 \h 22 4.1.2.1. Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja suured pöördumatud kulud PAGEREF _Toc409523153 \h 23 4.1.2.2 . Mastaabi- ja profiilisääst PAGEREF _Toc409523154 \h 24 4.1.2.3. Kokkuvõte PAGEREF _Toc409523155 \h 25 4.2. Turustruktuur ja tõhusa konkurentsi saavutamine PAGEREF _Toc409523156 \h 25 4.3. Ringhäälingu edastamise hulgiturul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni kohaldamata jätmine PAGEREF _Toc409523157 \h 30 4.4. Konkurentsiõiguse kohaldamise piisavus PAGEREF _Toc409523158 \h 30 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE PAGEREF _Toc409523159 \h 31 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi Konk u rentsiameti pädevuses olnud elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA ) pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi TJA. T JA on käesolevas otsuse eelnõu s piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS ) 5. peatükiga ringhäälingu edastamise turu. Turu piiritlemise tulemustest järeldub, et ringhäälingu edastamise turg hõlmab rin g häälingu edast amise teenust, mis seisneb meedia teenuse osutaja programmide eda s tamises ja taasedastamises tele- ja raadioeetrisse, andes lõppkasutajale võimaluse teha see vastuvõtuseadmetega kättesaadavaks . Ringhäälingu edastamise teenus on hulg i teenus, kus operaator osutab teenust meedia teenuse osutaja st sideettevõtjale või teis e le sidevõrgu operaatorile. Piiritletud sideturu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. Läbiviidud turuanalüüsi raames hindas TJA piiritletud hulgiturul konkurentsiolukorda mitme kriteeriumi alusel ning leidis, et ringhäälingu edastamise turg liigub efektiivse konkurentsi poole, mistõttu ei ole sellel turul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodut, jätab TJA ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse t u rujõuga ettevõtja määramata. TJA viis ringhäälingu edastamise turu otsuse kavandi riigisisene konsulteerimise läbi 0 3 . detsembrist 2014 kuni 1 5 . j aanuarini 2015 (ESS § 47 lõiked 2 ja 3) . TJA-le esit a sid oma seisukohad Levira AS ja Konkurentsiamet, kelledel ei olnud vastuväiteid koostatud otsuse kavandi kohta. 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL ) elektrooniliste sidevõrk u de ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku . Elektroonilise side seaduse § 44 kohaselt tuleb mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul piiritletud sideteenuste turgudel teostada konkurentsiolukorra analüüsi koosk õ las Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest ja turuanalüüsi ja märkimisväärse t u rujõu hindamise suunistest ning Euroopa Kohtu otsustest. Aastatel 2005 – 2007 viis sideteenust e turgudel konkurentsiolukorra analüüse läbi S i deamet. 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurents i ameti ja TJA vahel. Alates 1. jaanuarist 2008 viis elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkuren t siamet. 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi Konk u rentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid TJA pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi TJA. Käesoleva otsuse eelnõu ga piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs ringhäälingu eda s tamise tur u l . Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse s, mille eesmärk on kindlaks teha need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerim i ne on õigustatud, ringhäälingu edastamise turgu sätestatud ei ole. Nimetatud soovituse preambula punkt 17 kohaselt peaksid soovituses loetlemata jäetud turgude puhul riigi reguleerivad asutused kontrollima, kas asjaomane turg vastab kolmele kriteeriumile. Samuti Euroopa Komisjoni 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses nimetatud, kuid Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses loetlemata turgude puhul peavad riigi reguleerivatel asutustel olema volitused kontrollida kolme kriteeriumi põhjal, kas riigi olukorda aluseks võttes on turg veel tundlik eelneva reg u leerimise suhtes. Kui turuanalüüsist tuleneb, et ringhäälingu edastamise turu l konkurents toimib , koo s tab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. Kui TJA turuanalüüsi käigus tuvastab, et ringhäälingu edastamise turul konkurents ei toimi ning nimetatud turgudel tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse kooskõlas ESS §-ga 45 kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat . Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 lähtub TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohu s tuse kehtestamisel ettevõtja suhtes ESS §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Eelnevalt on Sideamet ja Konkurentsiamet ringhäälingu edastamise turul viinud läbi turuanalüüsid ja määranud märkimisväärse turujõuga ettevõtja 2007 . ja 201 1 . aastal. Mõlemal korral tunnistati märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks AS Levira . 2.2. Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse preambula punkt 17 kohaselt peaksid soovituses loetlemata jäetud turgude puhul riigi reguleerivad asut u sed kontrollima, kas asjaomane turg vastab alltoodud kolmele kriteeriumile: kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekit a miseks. Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida. Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole ringhäälingu edastamise turul reg u latsiooniga jätkamine põhjendatud ning TJA koostab otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS § 44 lg 7). 2.3. Koostöö Konkurentsiametiga ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet. TJA esitas 02.12.2014 Konkurentsiametile „Ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi“. Konkurentsiamet teavitas 12.01.2015 , et Konkurentsiametil ei ole otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. 2.4. Riigisisene konsulteerimine ESS § 47 lõike 2 kohaselt on h uvitatud isikutel ühe kuu jooksul otsuse kavandi aval i kustamise päevast arvates õigus esitada selle kohta arvamusi. TJA avalikustas „Rin g häälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi“ 03.12.2014. Otsuse kavand i osas esitas oma seisukoha AS Levira , kes teav i tas, et nõustub TJA otsuse kavandi lõppjäreldusega, eelkõige selles osas, et AS Levira ei ole märkimisväärse turujõuga ettevõte. Samas märkis AS Levira otsuse kavandi p unkti 77 osas, et ainult ühe multipleksi katvusala on 100% ja teiste katvusala on ca 90% (seetõttu vajaks korrigeerimist ka punkti 108). Nimetatud ettepanekuga on TJA otsuse eelnõus arvestanud ja vastavad parandused sisse viinud. Samuti märkis AS Levira , et tegelikkuses toimub nn otseedastamine kõikide platvo r mide (maapealne, SAT, kaabel, IPTV) vahendusel ja seda tuleks lõpliku otsuse teksti vormistamisel arvestada. Nimetatud märkuse osas on TJA juba esitanud oma selgitused ot suse eelnõu punktides 58 ja 89, mistõttu otsuse eelnõud ei täiendatud . 2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega Kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab TJA informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või mä r kimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või meetmete kohta. Otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võtab TJA ESS § 49 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse ning edastab otsuse Euroopa Komisjon i le. 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest , piiritleb TJA esmalt kooskõlas ESS § 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euro o pa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega , juhindudes seejuures Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse tur u jõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 17 ning turuanalü ü si ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on TJA-l õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab TJA aga juhinduma 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. Käesoleva otsuses eelnõu s piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 18 nimetatud ringhäälingu edastamise hulgiturul . Kuna eelneva turuanalüüsi käigus valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritud ringhäälingu edastamise hulgiturg on 2007. aasta toote- ja teenuseturgude lisast eemaldatud, peab TJA enne turuanalüüsi läbiviimist esmalt hindama, kas ringhäälingu edastamise hulgiturg vastab kolmele kriteeriumile, mis on vajalik valdkonnaspetsiifilise regula t siooni jätkamiseks . Kui kolme kriteeriumi testist tuleneb ühe kriteeriumi mittetäitm i ne, siis ringhäälingu edastamise hulgiturul ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni jätkamine põhjendatud. Turu piiritlemiseks esitatakse otsuse eelnõu s esmalt sideteenuse (toote) kirjeldus, mille abil piiri tletakse konkreetne teenuseturg, seejärel piiritletakse nimetatud turu geogra a filine käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuni s tes sätestatud kriteeriumitest. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hind a mise suuniste punktid 38 ja 39). Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuan a lüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Ko h tu konkurentsiõiguse alasele kohtupraktikale hõlmab asjakohane turg kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja ne n de hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka asjakohase turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on k a sutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval mä ä ral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses 2.2.1.1. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral on kasutajad valmis asendama turul olulise konkreetse toote või te e nuse, teise toote või teenusega. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teen u seosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete k u ludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate t u ruletulekus). Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüp o teetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test ) rakendamine (turuanalüüsi ja märk i misväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu v ä henemine (kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused kaasata asendusteenustena asjak o hase turu koosseisu. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlaksteg e misel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavate teenustega sam a väärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui aga muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema t u ruosa kaotamise korral) . Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted. Samuti, a r vestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, saab hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 liikmesriigi regulaator kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab ase n datavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbi ei viida. Teine põhimõte, millest TJA lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS § 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näit a jaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga - spetsiif i line tehnoloogiline lahendus ei oma siinjuures olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahend u se eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rake n damine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. 3.1. 1 . Turgude seotus Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horiso n taalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85). Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on s i sendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava t u ruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohase turu teenustele siiski konkurentsi; üksteist täiendavad turu – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuan a lüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul. Seda juhul, kui k a he turu vahel on seosed sellised, et turujõud ühel turul võib üle kanduda teisele turule, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka t u ruanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of market power ). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asend a tavuse hindamisele. 3.1. 2 . Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle ge o graafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piiri t leda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõ i kele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt ühetoalised konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisvää r sel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurents i tingimustest. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiesti ühetoalised – piisab, kui ti n gimused on sarnased. Seega ei kuulu ühise turu käibimisalasse need piirkonnad, kus konkurentsitingimused on erinevad . Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regul a tiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 3.2. R inghäälingu edastamise turu piiritlemine 3.2.1. Mõisted 16.01.2011 jõust us uus m eediateenuste seadus , mis asendas seni kehtinud r inghäälinguseadus t. Lisaks ESS-is sätestatud mõistetele kasutatakse otsuse eelnõu s järgnevaid meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS ) sätestatud mõisteid: MeeTS § 4 kohaselt meediateenus on audiovisuaalmeedia teenus ja raadioringhäälingu teenus, mida osutatakse elektroonilise side võrgu kaudu, peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid. MeeTS § 5 alusel on m eediateenuse osutaja juriidiline või füüsilise isik, kellel on toimetusvastutus kogu audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioringhäälingu teenuse audiovisuaalse- või audiosisu valikul ja kes määrab selle edastamise ning taasedastamise viisi. Meediateenuse osutaja ( sh programmitootja ) edastab saateid või programme tegevusloa alusel . Operaator on elektro o nilise side ettevõtja ( ESS tähenduses ) või meediateenuse osutaja , kes edastab või taasedastab enda või teise meediateenuse osutaja saateid ja programme lõpptarbijatele vastuvõ t miseks . Kuna uues meediateenuste seaduses pole eraldi välja toodud mõisted edastamine ja taasedast a mine, edaspidi kasutatakse ot s us e eelnõu s e dastamise ja taasedastamise mõiste i d , mis on defineeritud p iiriülese televisiooni Euroopa konventsioon is . Piiriülese televisiooni Euroopa k onventsiooni art 2 punkti a järgi tähendab „edastamine“ televisiooniprogrammi esmast saatmist maapealse saatja, kaabli või mis tahes liiki satelliidi kaudu kodeeritud või kodeerimata kujul üldsusele vastuvõtmiseks. Edastamise puhul on tegu saadete või programmide üldsusele esmase kättesaadavaks tegemisega meediateenuse osutaja poolt aktsepteeritud viisil tema enese või ühe või mitme elektroonilise side ettevõtja poolt. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni art 2 punkti b kohaselt tähendab „taasedastamine“ televisiooniprogrammi või selle olulise osa täielikul ja muutmata kujul vastuvõtmist ning samaaegset edastamist üldsusele vastuvõtmiseks mis tahes tehniliste vahendite abil. Taasedastamise puhul tehakse meediateenuse osutaja teleprogramme kättesaadavaks täiendavale vaatajaskonnale (nt mõne teise riigi tegevusluba või asukohamaal muud õiguslikku alust omava teleprogrammi üldsusele kättesaadavaks tegemine Eesti kaabellevivõrgus ja IPTV andmeside võrgus ) . Kasutusse on jäänud ka mõiste ringhääling, mis tähistab seaduses teleringhäälingu- ja raadioringhäälingu teenust, kuid see ei hõlma tellitavai d audiovisuaalmeedia teenuseid. Ringhäälingu edastamise turu osapooled on meediateenuse osutaja sh. programmitootja, kes toodab tele- ja raadioringhäälingu programmi ning tellitavat meedia teenust ning elektroonilise side võrguoperaator, kes edastab või taasedastab saateid ja programme vaatajate või kuulajateni (ringhäälingu edastamise turu teenuse osutaja). 3.2.2. Ringhääling Eestis Eesti r inghääling u sektori puhul on tegemist kahe erineva valdkonnaga, mis kuulub kahe institutsiooni reguleerimisalasse . Eesti Rahvusringhäälingut ( ERR ) ning eraõiguslikke meediateenuse osutaja i d ja nende saateid ning programme reguleeri vad Kultuuriministeerium ja TJA juhindudes MeeTs-s , Eesti Rahvusringhäälingu seadus es ning kaudsemalt autoriõiguse seadus es sätestatud aluste st . P rogrammide edastamise, taasedastamisega ning ringhäälingus kasutatavate raadiosagedustega seonduvat reguleerib TJA lähtuvalt ESS-s sätestatud aluste st . Sealhulgas hindab TJA ringhäälingu edastamise turu konkurentsiolu korda ja kehtestab vajadusel konkurentsiolukorra parandamiseks valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni . Eestis eksisteerib kaks omandivormilt erinevat ringhäälinguorganisatsiooni tüüpi: avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik-õigusli kuks ringhäälinguorganisatsioon iks on Eesti Rahvusringhääling , mida finantseeritakse riiklikest vahenditest. Eraõiguslikud meediateenuse osutajad on erakapitalil põhinevad televisiooni- ja raadiojaamad. TJA analüüsib pidevalt rahvusvahelist ja riigisisest ringhäälingu raadio sageduste olukorda ning vaba sagedusressursi olemasolul viib läbi meediateenuste tegevuslubade konkursse. Samuti viiakse läbi konkurss, kui lõppeb mõne teenuseosutaja meediateenuste luba. Kultuuriministeerium võib määrata konkursi korras välja antavatele meediateenuste tegevuslubadele kõrvaltingimusi lähtuvalt MeeTs § 40 lg-le 3 ja 4 . Kui TJA otsustab anda tegevuslo a vaba juurdepääsuga televisiooni teenuse ja raadio teenuse osutamiseks , t oimub avalik konkurss ( MeeTs § 40 lg 1 ), kus võivad osaleda kõik soovijad. Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise, satelliittelevisiooni teenuse osutamise ja ajutise tegevusloa annab TJA välja esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata . Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale võib kultuuriminister määrata kõrvaltingimusi. MeeTS paragrahvid 33-36 sätestavad tegevuslubade liigid: v aba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne ja üleriigiline) ; t ingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne ja üleriigiline) ; r aadioteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne , üleriigiline ja rahvusvaheline ) ; s atelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba . Ülaltoodud punktides 2-4 sätestatud meediateenuste load antakse tähtajaga kuni viis aastat ja punktis 1 toodud televisiooniteenuse osutamise tegevus luba kuni küm me aasta t . Peale meediateenuse osutamise tegevusloa väljastamist peab meediateenuse osutaja taotlema TJA-lt sagedusluba kui teenuse osutamise tehniline viis eeldab selle olemasolu . Sagedusluba kehtib üks aasta (ESS § 11 lg 3). Eesti Rahvusringhääling taotleb oma sagedusload üldises korras. Kui isik taotleb sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks ringhää lingus, tuleb ESS § 12 lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada muuhulgas raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk, raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või koht ning raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg. Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks, tuleb ESS § 12 lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada raadioteenuse osutamise tegevusluba või kirjalik kokkulepe raadioteenuse osutamise tegevusluba omava raadioteenuse osutajaga tema programmi edastamiseks, kui nimetatud luba ei ole antud sagedusloa taotlejale. Kõikidel meediateenuse osutajatel on õigus oma programme ise edastada või osta programmide edastamise teenust teiselt operaatorilt. Eesti Rahvusringhäälingu programmide edastamis t on kohustatud osutama AS Levira (edaspidi Levira ) , samas ei ole Eesti Rahvusringhääling kohustatud tema teenuseid kasutama. Viimastel aastatel ongi Eesti Rahvusringhääling hakanud oma raadioringhäälinguprogramme uutel väikesevõimsuslikel sagedustel ise edastama või on ostnud vastavat teenust Eesti Telekom AS ilt (edaspidi Elion ) . Rahvusliku ringhäälingu programmi tootja Eesti Televisioon, nagu ka mõned eraõiguslikud televisiooni programmi tootjad , kasutavad täielikult Levira teenuseid . Levira rendib mastipinda ka osadele eraõiguslikele raadiojaamadele. Ringhäälingus aged usloa kasutamise õigusi ei saa üle anda kolmandatele isikutele . 2010. aasta 1. juulil läks Eesti täielikult üle digitaaltelevisioonile ning analoogsaatjad lülitati välja. Digitaaltelevisiooni sageduslubade väljastamist alustati Eestis 2006. aasta lõpus. Kolm esimest üleriigilist multipleksi anti Levirale kohustusega välja e hitada selleks kolm üleriigilise katvusalaga ringhäälingu ülekande võrku. Täna Levira arendab ja hoiab käigus ainukest maapealset digitaal ringhäälingu ülekandevõrku Eestis. Digitaalsete raadioprogrammide edastamiseks kasutatav tehnoloogia t ( D-TAB - Digital –Terrestrial Audio Broadcasting ) ei ole hetkel Eestis veel kasutusel, samuti ei ole ringhäälinguorganisatsioonid tundnud huvi vastava tehnoloogia kasutusele võtmiseks, kuna see nõuab neil suuremahulisi investeeringuid . S amuti puuduvad lõppkasutajatel hetkel programmide vastuvõtmiseks vastavad raadiovastuvõtjad . 2014. a asta seisuga on Levira kasutuses kuus üleriigilist multipleksi , mis edastavad televisiooni signaale DVB-T MPEG-4 AVC formaadis. Üks neist on avalik-õigusliku ringhäälingu teenuse edastamiseks , mis katab 100% riigi territooriumi ja ülejäänud multipkeside katvu s ala on ca 9 0 % Eesti riigi territooriumi s t. AS Starman tarbib ringhäälingu edastuse teenust Levira AS -le kuuluva ka he multipleksi vahendusel , et pakkuda tasulist kanalipaketti ZUUMtv kaubamärgi all . TJA väljastas 25.02.2011 AS-le Starman ühise sagedusloa televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise teenuse osutamiseks sagedusalas 470–790 MHz. Hetkel on lubade omanik Eesti Digitaalringhäälingu OÜ, mis kuulub Levira konsolideerimisgrupi koosseisu. Starman loobus loa saamisel kavand atud ringhäälingu võrgu rajamisest. Kokku on Eestis võimalik välja ehitada 6 üleriigilist multipleksi detsimeeterlainealas ja 2 multipleksi meeterlainealas . Üleriigiline multipleks on mitmesageduslik digitaalringhäälingu võrk ( Multi frequency Network – MFN ), mis koosneb erinevate sagedustega levipiirkondadest ( allotment ). Genf 2006 rahvusvahelise lepingu kohaselt koosneb Eestis üks üleriigilise kasutusega multipleks kuuest levipiirkonnast (Tallinn, Koeru, Kohtla, Valgjärve, Pärnu ja Orissaare). Levipiirkondade katmiseks annab TJA üksikute ringhäälingu saatjate kaupa sageduslubasid. Raadio ringhäälingu vastuvõtjaid (raadioaparaate) on Statistikaameti andmete kohaselt keskmiselt 3-4 majapidamise kohta – seega on Eestis hinnanguliselt kasutuses ligikaudu 2 miljonit raadiovastuvõtjat. Valdavaks vastuvõtuviisiks on maapealne levi, kuid suuremad kaabellevi- ja IPTV-teenuse osutajad on lisanud raadioprogrammid ka oma kaabellevi- ja IPTV-pakettidesse . Samuti edasta takse enamus Eesti raadioprogramm e ka üle interneti . R aadioprogrammide valik on mitmekesine. 31 kommertsraadioprogrammi on suuremalt osalt lokaalselt kättesaadavad ja kolm avalik-õiguslikku raadioringhäälinguprogrammi (Vikerraadio, Klassikaraadio ja Raadio 2) on kättesaadavad üle kogu riigi. Maapealse digitaalraadio ( DAB , Digital Audio Broadcasting ) levik Eestis puudub. 3.2.3 . Ringhäälingu edastamise teenuse kirjeldus Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni kohaselt seisneb ringhäälingu edastamise teenus ringhäälingu programmide toimetamises lõppkasutajateni ning see ei sisalda ringhäälinguprogrammide loomist ja kontrolli nende sisu üle; elektroonilise side seaduse mõistes on selline teenus käsitatav elektroonilise side teenus ena . Toote- ja teenuseturgude soovituse seletuskirjas ( explanatory memorandum ) on märgitud, et elektroonilise side teenused hõlmavad nii elektroonilise side võrke kui vastavaid vahendeid ringhäälingu sisu edastamiseks. Seega on ringhäälingu edastamise teenuse puhul tegemist elektroonilise side teenusega, mille puhul toimub ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud programmi üldsusele tajutavaks muutmine, sisaldades ringhäälingu programmide e dastamist ja/või taasedastamist. Ringhäälingu edastamise teenus on meediateenuse osutajatele vajalik selleks, et tele- ja raadioringhäälingu programmid ja -saated jõuaksid lõppkasutajani. Eesti Vabariigis tegutsevate Eesti Rahvusringhäälingu ning eraõiguslike meediateenuse osutajate teleringhäälingu- ja raadioringhäälingu teenust on lõppkasutajani võimalik otse edastada või taasedastada järgmiste elektrooniliste sidevõrkude kaudu (vt. joonis 1- 3 ): maapealsete ringhäälingusaatjate võrgud; kaabellevivõrgud; satelliitlevivõrgud; lairibavõrgud ( IPTV ). 1 – meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 - saatejaam, 5 - vastuvõtja. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Ringhäälinguprogrammide edastamine maapealse levi puhul. 1 - meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 – kaabellevivõrgu peajaam, 5 - vastuvõtja, 6 - kaabellevivõrk (ka IPTV), 7 - saatejaam. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Ringhäälinguprogrammide edasta mine kaabellevi puhul (ka IPTV ) 1 - meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 - satelliitmaajaam, 5 - vastuvõtja. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Ringhäälinguprogrammide edastamine satelliitlevi puhul. Ringhäälinguprogrammide edastamiseks lõppkasutajani ostavad meediateenuse osutajad ringhäälingu edastamise teenust selle teenuse pakkujalt (sh operaatoritelt). Võimalusel kasutavad meediateenuse osutajad teenuse edastamiseks ka enda infrastruktuuri (osutades seega endale ise ringhäälingu edastamise teenust). Samuti võib teenuse edastamine toimuda kombineeritult sisseostetud- ja endale osutatavate teenuste baasil. Võttes arvesse eeltoodut, on ringhäälingu edastamise teenus käsitatav elektroonilise side teenusena, mille puhul toimetatakse sidevõrgu kaudu teleringhäälingu ja raadioringhäälingu saated ja programmid tele- või raadioeetrisse. Oma olemuselt on ringhäälingu edastamise turu puhul tegemist hulgituruga, kus toimub televisiooni- ja raadioringhäälinguprogrammide edastamise ja/või taasedastamise teenuste osutamine . Ringhäälingu edastamise vahendiks on elektroonilise side infrastruktuur, muuhulgas ringhäälingu edastamise püsiliinid, raadiosaateseadmed, fiidrid, antennid, mastid, tugisüsteemid ning ruumid seadmete paiknemiseks. Ringhäälingu edastamise teenuse abil toimetatakse televisiooni- või raadioprogramm stuudiost saatejaamani ja saatejaamast raadioeetrisse, kus lõppkasutaja selle vastu võtab, või toimub see taasedastuse kaudu läbi kaabellevivõrgu , lairibavõrgu ja sateliitvõrgu . Suuremad kaabellevi ja IPTV teenuse osutajad kasutavad taasedastamiseks otsesignaali programmitootjatelt st tehniliset toimub ka nendes sidevõrkudes televisiooni signaali otseedastus . Ringhäälingu edastamise turul toodetakse sisendit ringhäälingu jaeturule, st ringhäälingu edastamise teenus võimaldab lõppkasutajatel vastu võtta nii televisiooni - kui ka raadioringhäälingu programme. Peamine erinevus seisneb selles, et ühel juhul edastatakse eetrisse moduleeritud videosignaal koos helisignaaliga, teisel juhul toimub ainult helisignaali edastamine. Erinevused seisnevad peamiselt signaalide edastamise mahtudes stuudiost saatjateni (televisioon vajab suuremat andmeedastusmahtu) ja saatjate erinevuses signaalide edastamisel eetrisse (televisioon vajab suuremat ribalaiust). Seetõttu on ringhäälingu edastamise turul otstarbekas vaadelda televisiooni- ja raadioringhäälingu edastamist koos, kuna antud turu mõistes ei ole oluline nende tehniline erinevus. Erinevus on vaid signaali edastamine mahtudes, kuid sisuliselt on tegemist samase teenusega. Kehtiva ringhäälingu edastamise turu otsusega on vaadeldaval turul reguleeritud maapealse ringhäälingu edastamise teenuse järgmised aspektid: ringhäälinguorganisatsiooni ehk programmi tootja juurest saatjani ja/või ühest saatjast teise saatjasse: ringhäälingu edastamise püsiliin; ringhäälingu programmi edastamine saatjast eetrisse ja masti rent ning multipleksimisteenuse osutamine (mastides, mis on kõrgemad kui 100 meetrit). Viimase kolme aasta jooksul on ringhäälingu edastamisturul toimunud muutused (vaadeldakse p eatükis 3.2.5 . ), mis on mõjutanud ringhäälingu edastamise turu tarbijate e hk meediateenuse osutajate valikuvõimalusi programmide edastamiseks lõpptarbijatele. Kuna lõpptarbijate valikuvõimalused te levisiooni ja raadioprogrammide vastuvõtmiseks on aasta aastalt laienenud , s iis v õttes arvesse eeltoodut kaasatakse ringhäälingu edastamise turu koosseisu nii televisiooni ringhäälingu programmi- kui ka raadioringhäälingu programmi otse edastamine ja taasedastamine hulgitasemel . 3.2.4 . Turgude seotus Ringhäälingu edastamise turuga ver tikaalselt ülespoole seotud turu ks on püsiliinide lõppsegmendi turg , mis võimalda b luua ringhäälingu edastamise püsiliine ehk kanaleid, mille vahendusel edastatakse ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud programmid stuudiost saatejaama . Siiski on tegu erinevate toodetega, kuna ringhäälingu edastamise püsiliiniteenus on suunatud teisele sihtgrupile (ringhäälinguorganisatsioonidele) kui tavalised hulgi püsiliiniteenused, mis on suunatud teistele sideettevõtjatele erinevate sideteenuste osutamiseks. Ringhäälingu edastamise turuga vertikaalselt allapoole seotud turgudeks on järgmised jaeturud: Kaabelleviteenuse jaeturg – turg, kus kaabelleviteenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele kaabellevivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt raadioeetri kaudu kaabellevi peajaama edastatud programme. IPTV jaeturg – turg, kus IPTV teenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele lairibateenuse kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt raadioeetri või püsiliini kaudu IPTV kesksesse võrgusõlme edastatud programme. Satelliittelevisiooniteenuse turg – turg, kus satelliittelevisiooniteenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele satelliidi kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt satelliidi maajaama edastatud saateid või programme. Nõudevideoteenuse ( VoD ) turg – turg, kus nõudevideo teenuse osutaja salvestab ringhäälinguorganisatsiooni saateid ja müüb neid kaabellevi- või satel liitvõrgu kaudu lõppkasutajale. Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 3.2.5 . Teenuste asendatavus 3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus Kuna ringhäälingu edastamise teenuseid tarbitakse eesmärgiga os utada ringhäälinguteenuseid lõppkasutajatele, tuleneb nõudlus ringhäälingu edastamise teenuse järele nõudlusest ringhäälingu jaeteenuse järele. Otsuse eelnõu p eatükis 3.2.3 . on väljatoodud, on ringhäälingu edastamise teenust on võimalik osutada maapealsete ringhäälingusaatjate võrgu-, kaabellevivõr gu -, satelliitlevivõr gu - ja lairibavõr gu ( IPTV ) kaudu. Eestis kasutatakse televisiooniringhäälingu otseedastamiseks lõppkasutajateni ainult maapealset digitaalringhäälingu võrku. Samuti on maapealne digitaalringhääling ainus platvorm, mille vahendusel on lõppkasutajatel kolme enamlevinud Eesti-sisestele programmidele vaba (tasuta) juurdepääs. Samas tingimus juurdepääsu (tasulised paketid, lepingulised kliendid) alusel pak u takse Eestis televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuseid enamuse edastuspla t vormide peal ( kaabellevivõrk, satel l iitvõrk, IPTV võrk ) ning vastavad teenusepakkujad konkureerivad omavahel lõppkasutajate pärast . Televisiooniringhäälingu puhul on lõppkasutaja seisukohalt lähtudes erinevate võ r kude vahendusel pakutavad teenused teatud ulatuses võrreldavad (vt . tabel 1). Televisiooniringhäälingu edastusplatvormid 2010 2011 2012 2013 Kaabel-TV 34,9% 35,7% 33,6% 33,0% IPTV 20,2% 23,8 % 25,8% 27,5% Sat-TV 7,4% 7,7% 7,5% 7,5% DVB-T tasuline 8,2% 9,5% 9,5% 9,3% DVB-T vaba 25,1% 19,1% 19,4% 18,5% ilma TV-ta 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Televisiooniringhäälingu edastusteenuse l õppkasutajate osakaalude jaotus erinevate edastusplatvorme aluseks võttes . Tabelis 1 toodud erinevaid teleringhäälingu edastusplatvorme aluseks võttes, on kaabellevi-, satelliit- ja lairibivõrgu kaudu televisiooniringhäälingu t aasedast a mise teenuse tarbimine lõppkasutajate arvu alusel püsinud aastatel 20 10 – 2013 stabiilselt üle 60%. Samas on selle perioodi vältel vabajuurdepääsuga (tasuta) televisiooniringhäälingu teenuse lõppkasutajate osakaal maapealse digitaalringhäälingu võr g u vahendusel vähenenud ca 7 % võrra. Kaabellevi-, satelliit ja lairibavõrkude tehnoloogiate vahendusel tarbitava televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuse osakaal vaadeldaval perioodil on kokku tõusnud 5,5%. Eeltoodust nähtub, et maapealse digitaalringhäälinguvõrgu vahendusel tarbitava t televisiooniringhäälinguteenust vahetatakse üha rohkem välja alternatiivsete tehnoloogiate vahendusel tarbitava vastu. Raadioringhäälingu puhul tingimusjuurdepääsu osas nõudlus sisuliselt puudub. Alternatiivsetes võrkudes küll pakutakse lepinguliste le lõppkasutajatele erinevaid (sh Eesti) raadiokanaleid, kuid need ei ole lõppkasutaja seisukohalt valikukriteeriumiks , et valida erinevate tee nusepakkujate vahel. Lisaks on kõik Eestis ringhäälinguluba omavad vastuvõetavad maapealses vaba juur depääsuga raadiojaamad analoogringhäälingus . Eestis on l õppkasutaja jaoks jätkuvalt ja ülekaalukalt peamiseks raadioringhäälingu vastuvõtmise viisiks maapealne analoogringhääling. Eeltoodud nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et alternatiivsed televisiooni ringhäälingu edastamise platvormid ( sh kaabelevivõrk, satelliit- ja lairibavõrk ) on lõppkasutaja seisukohalt oma hinnatasemelt ja funktsionaalsuselt , nii vaba- kui ka tingimusjuurdepääsuga maapealsele digitaalringhäälingule , asendusteenuseks. Raadioringhäälingus ei ole alternatiivsed ringhäälingu edastamise platvormid nõudlusepoolselt asendatavad maapealse digitaal ringhäälinguga . 3.2.5.2. Pakkumispoolne asendatavus Pakkumisepoolseks võimalikuks asendusteenuseks maapealse digitaalringhäälingu võrgu k audu televisiooniringhäälingu otseedastuse teenusele on ringhäälingu taasedastamise teenus ed , kas kaabellevis, IPTV võrgu s või satelliittehnoloogia kaudu. Televisiooniringhääli ngu otseedastuse teenust osutab Levira maap ealse digitaalringhäälingu võrgu baasil , mis katab (olenevalt kasutatavast multipleksist ) ca 90 või 100 % Eesti territo o riumi s t. Viasat AS (edaspidi Viasat ) poolt pakutav satelliitlevi teenus katab samuti praktiliselt c a 100% kogu Eesti territooriumis t. K aabellevivõrgu operaatorid osutavad ringhäälingu taasedastamise teenuseid peamiselt tiheasustuspiirkondades, siis Elion suurima fikseeritud sidevõrgu omanikuna pakub nii otseedastuse (kahele raadioprogrammile) kui ka taasedastuse teenuseid (siseriiklikele televisiooni programmidele) ca 75-80% Eesti territooriumi ulatuses t . Seega g eograafiline katvusala televisiooniringhäälingu alternatiivsete edastusplatvormide puhul on võrreldav maapealse ringhäälinguvõrgu katvusalaga. Lisaks tuleb märkida, et erinevalt maapealse st digitaaledastusest või raadiosagedustest, pole tingimusjuurdepääsuga teleringhäälingu sagedused tänases tehnoloogilises praktikas piiratud ressurss. Meediateenuse osutajatel on seega võimalik oma programme reeglina edastada nii kaabel- , IPTV ja satelliitvõrkudes kui ka maapealse digitaalringhäälingu võrgu kaudu ning seetõttu on IPTV ja kaabellevivõrkude vahendusel osutatavad ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenused olla asendusteenuseks maapealsele ringhäälinguvõrgu kaudu edastavatele ringhäälingu teenustele. T elevisiooniringhäälingu taasedastamise teenuse pakkujad ja meediateenuse osutajad on lepingulistes suhetes. Ringhäälingu taasedastamise teenuseosutajad tasuvad taasedastamise õiguse eest kohalikele meediateenuse osutajatele (programmide tootjatele) . Seega televisiooni programmide taasedastamine on vajalik mõlemale lepingupoolele – televisiooniteenuse edastuse teenuse osutajatele on maapealse ringhäälinguga konkureerimiseks hädavajalik taasedastada kohalikke programme ning meediateenuse osutaja on huvitatud tulu saamisest ning oma programmi toimetamisest võimalikult laia vaatajaskonnani. Seevastu maapealse vaba juurdepääsuga ringhäälingu puhul maksavad meediateenuste osutajad ise ringhäälingu edast us teenuse osut ajale oma programmi eetrisse edastamise eest. Kommerts programmitootjad on viimastel aastate vähendanud vaba juurdepääsuga televisiooni programmide edastamist (3 programmi ) ja viinud programmide edastamise valdavalt taasedastuse platvormile . Mis viitab sellele , et programmi tootjate seisukohast on ringhäälingu edastusteenuse ja taasedastus teenuse platvormid omavahel asendatavad . . Eeltoodud pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leiab TJA , et alternatiivse te ringhäälingu edastamise platvormi de kaudu taasedastatavad televisiooni ringhäälingu teenused on oma kasutamisvõimaluste ning meediateenuste osutajate vajaduste poolest maapealse ringhäälingu edastamis e teenuste le asendusteenusteks ning mõjuta vad oluliselt konkurentsiolukorda hulgiturul . 3.2.5.3 . Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse k okkuvõte Eeltoodud nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leiab TJA , et kaabellevi-, satelliit-, ja lairibavõrgu baasil on võimalik osutada hulgi edastus teenuseid, mis oleksid oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest maapealsele digitaalringhäälingu võrgu kaudu osutatavatele televisiooniringhäälingu edastus teenuste le asendusteenusteks ja mõjutaksid nimetatud turul oluliselt konkurentsiolukorda. Raadioringhäälingus ei ole alternatiivsed ringhäälingu edastamise platvormid nõudlusepoolselt asendatavad maapealse digitaalringhäälinguga. Sellest tulenevalt käesolevas turuanalüüsis vaadeld ak s e ringhäälingu edastamise hulgi tur gu laiemalt kui 2011. aastal läbiviidud analüüsis piiritletud turg u , kaasates asjakohase turu koosseisu IPTV , kaabellevi- ja satelliitvõrgu baasil osutatava ringhäälingu taasedastamise teenus ed . 3.2.6. Ringhäälingu edastamise /taasedastamise turu geograafiline käibimisala Ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest ning mida hinnatakse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse põhimõtetest lähtudes. Turgude geograafilist ulatust (nagu selgitatud otsuse eelnõu s p eatükis 3.1.4.) on võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude katvusala järgi ning õigusnormide või regulatiivsete vahendite olemasolu korral nende nõuetest lähtuvalt. R inghäälingu edastamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri omavad ettevõtjad , kes pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel . Lähtuval t sellest leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turg on üleriigilise ulatusega . Kuna kõnealuste ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuste osutamise tingimused on üle- e estiliselt homogeensed ning nõudlus asjakohaste teenuste järele ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, võib konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks. Lähtudes ülaltoodud kriteeriumitest ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2 piiritleb TJA ringhäälingu edastamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi. 3.2. 7 . Järeldus: ringhäälingu edastamise turg Turu piiritlemise tulemusel on TJA jõudnud järeldusele, et r inghäälingu edastamise turg hõlmab ringhäälingu edastamise teenust, mis seisneb meediateenuse osutajate tele- ja /või raadio programmide otse edastamises eetrisse ja taasedastamises kaabellevi ja/või IPTV võrkude vahendusel , andes lõppkasutajale võimaluse tarbida ringhäälingu teenuse i d eetri või sidevõrkude vahen d usel . Ringhäälingu edastamise teenus on hulgiteenus, kus operaator osutab meedia teenuse osutajast sideettevõtjale või teisele sidevõrgu operaatorile televisiooni ja/või raadio signaali ed a st a mist üle oma elektroonilise side võrgu . Ringhäälingu edastamise turu koosseisu kaasatakse maapealse ringhäälingu otse edastamise teenus, kuid ka kaabellevivõrgu - , satelliitvõrgu - ja andmesidevõrgu ( IPTV ) vahendusel ringhäälingu taasedastamise teenuse d . Asjakohase teenuse turu koosseisu on kaasatud ka sideettevõtjate ettevõttesisene ringhäälingu edastamise teenuse osutamine (nn self-supply ). Ringhäälingu edastamise teenuse osutamise tingimused on üle- e estiliselt ühe sugused ning asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 piiritleb TJA ringhäälingu edastamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti territooriumi. Eestis osutavad ringhäälingu edastamise /taasedastamise turul t eenuseid Levira , Elion , Viasat , Eleks Telefon OÜ (edaspid i Eleks Telefon ), Insenerteenuse Tulundusühistu Inteko (edaspidi TÜ Inteko ), Lassonia OÜ (edaspidi Lassonia ), Starman AS (edaspidi Starman ), STV AS (edaspidi STV ), Telset AS (edaspidi Telset ), Uus Programm OÜ (edaspidi Uus Programm ), T-Telefon OÜ(edaspidi T-Telefon ), Võhma Ekra an MTÜ (edaspidi Võhma Ekraan ), OÜ Interframe (edaspidi Interframe ) ning Infonet OÜ (edaspidi Infonet ) . 4. KOLME KRITEERIUMI TESTI RAKENDAMINE RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE TURUL Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt tuleb soovituse lisas loetlemata jäetud turgude reguleerimisel eelnevalt analüüsida, kas asjaomane turg vastab alltoodud kolmele kriteeriumile: Kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; Turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; Konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav konkurentsi tekitamiseks vaadeldaval turul. Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida. Ringhäälingu edastamise hulgiturul on nii Sideameti 12.09.2007 otsusega nr J.1-45/07/16, kui ka Konkurentsiameti 05.04.2011 otsusega nr 8-3-12/11-001 tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Levira . Kuna nimetatud turg on aga Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest eemaldatud, peab enne edasist turuanalüüsi rakendama kolme kriteeriumi testi. Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole põhjendatud ka regulatsiooni jätkamine ringhäälingu edastamise turul ning edasist turuanalüüsi läbi ei viida. Näiteks kui analüüsi käigus tuvastatakse, et puuduvad kõrged ja alalised sisenemistõkked, puudub ka vajadus analüüsida järgnevate kriteeriumide täitmist ning teostada edasist turuanalüüsi. Juhul, kui turg vastab kolmele eelpool toodud kriteeriumile, jätkatakse turuanalüüsiga, tuvastamaks, kas antud turul eksisteerib märkimisväärse turujõuga ettevõtja. Mõlema , nii Sideameti kui ka Konkurentsiameti , otsuse kehtimise perioodil ei ol e ükski meediateenuse osutajast sideettevõtja reguleeritud ringhäälingu edastamise teenust kasutanud. O tsuses kehtestatud kohustused rakenduvad ainult teenustele, mida märkimisväärse turujõuga ettevõtja (antud juhul Levira ) osutab teistele sideettevõtjatele . Üks k i meediateenuse osutaja ei ole registreerinud ennast sideet t evõtjaks. Lisaks tuleb märkida, et regulatsiooni perioodil on teleprogrammide vastuvõtmise/tarbimise võimalused ehk tehnilised lahendused lõpptarbijat e erinevate lõp p se a dmete osas laienenud ja konkurents erinevate ringhäälingu edastusplatvormide vahel kasvab . Seega ainult ühe sidevõrgu infrastruktuuri baasil ringhäälingu edastuse/taasedastuse reguleerimine arenevas konkurentsi olukorras ei ole enam asjakohane . Eeltoodust lähtuvalt leiab TJA , et ringhäälingu edastamise hulgiturul on otstarbekas läbi viia kolme kriteeriumi test hindamaks, kas ex ante regulatsiooni rakendamise jätkamine nimetatud turul on otstarbekas ja mõistlik . 4. 1 . Kõrgete ja alaliste s isenemistõk e te olemasolu Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. Sisenemistõkked võivad esineda eri vormis ning ilmneda väga erinevatel põhjustel. Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla struktuursed või regulatiivsed. 4.1. 1 . Regulatiivsed sisenemistõkked Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud teenuse osutamist võimaldavaid litsentse. Ringhäälingu edastamise turule sisenemisel või b olla regulatiivseks tõkkeks piiratud sagedusressur s s . 2010. a astal läbiviidud konkursiga on kasutusse antud lisaks kolmele olemasolevale kolm uut multipleksi , mis on siiani minimaalselt kasutses , et täita sagedusloa tingimusi. Vaba juurdepääsuga teleringhäälingu ja raadioringhäälingu teenuseosutajate arv on piiratud väljastatavate ringhäälingu edastamise teenust võimaldavate sageduslubade arv uga . Erinevalt ringhäälingu programmide edastamisest eetri vahendusel , pole fikseeritud sidevõrgus pakutava t ingimusjuurdepääsuga (ehk kaabel levi võrkude, IPTV ja veebi kaudu edastatavad programmid ja saated) tele ja raadioprogrammide arv sagedusressurs i ga piiratud. Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA , et nimetatud piirangud ei kujuta endast ringhäälingu edastamise turul sedavõrd kõrgeid regulatiivsed sisenemistõkkeid, et need takistaksid arvestataval määral piiritletud turule sisenemist tervikuna. 4.1. 2 . Struktuursed sisenemistõkked Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes on loetletud erinevaid indikaatoreid struktuursete sisenemistõkete hindamiseks. Struktuursed tõkked tähendavad tehnoloogiast- ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud erinevaid võimalusi turul juba tegutsevatele- ja turule siseneda soovivatele ettevõtjatele. Ringhäälingu edastamise turul esinevad struktuursed sisenemistõkked seisnevad peamiselt kontrollis raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle, mastaabisäästus ning suurtes pöördumatutes kuludes. 4.1.2.1 . Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja s uured pöördumatud kulud Sidevõrgu infrastruktuuri olemasolu ja ulatus omava d olulist tähtsust hulgi tasemel ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuse osutamisel. Laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamine annab ettevõtjale olulise eelise ringhäälingu edastamise teenuse osutamisel võrreldes ettevõtjatega, kellel vastav sidevõrgu infrastruktuur puudub või on oluliselt piiratud . Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüs näitab, et Levira omab kõige laialdasemat ja terviklikku ca 100% Eesti territooriumist katvat digitaalringhäälingu ülekandevõr g u infrastruktuuri , mille vahendusel on võimalik osutada hulgitasemel teenuseid ringhäälingu edastamise turul. Viasat pakub üleriigilise katvusalaga satelliit digitelevisiooni teenust, mis on kätte saadav ca 100% Eesti elanikonnast . Ülejäänu d a nalüüsit ud ettevõtjatest omab suurima katvusalaga sidevõr g u infrastruktuuri, mis võimaldab ringhäälin g u otseedastamist/taasedastamist Elion , mis katab ca 80% Eesti territooriumist. Suhteliselt laialdast juurdepääsu sidevõrku omavad ka Starman (50%) ja STV (40%). Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtja te sidevõrgud on väga piiratud ulatusega, piirdudes mõne linna või vallaga. Kuna raadio- ja teleringhääling jõuab läbi kõikide platvormide enamuseni Eesti elanikkonnast , saab meediateenuse osutaja valida millist edastusplatvormi ( sh kaabellevi, satelliit, IPTV või maapealne levi) kasutada oma programmide edastamiseks. Lähtuvalt eelto o dust leiab TJA , et ringhäälingu edastamise turg on muutunud konkurentsirohkeks ja Levira üleriigiline ülekandevõrgu infrastrukt uuri omamine ei anna olulisi eeliseid tele- ja raadioringhäälingu edastamise /taasedast a mise teenuste osutamisel hulgiturul . Üheks turule sisenemise tõkkeks on, kui turule sisenemine nõuab ettevõtjalt enne ka su misse jõudmist suurte ja pikaajaliste investeeringute tegemist. Ringhäälingu edastamise hulgitu r ul saab ringhäälingu otseedastus/taasedastus e teenus t pakkuda vaid ringhäälingu signaalide edastus teenus e osutamist võimaldav at sidevõrku (nii ülekande -, kui ka juurdepääsuvõrku ) omav ettevõtja. Kuna oma sidevõrgu rajamine nõuab ettevõtjalt investeeringute tegemist, eksisteerivad ringhäälingu edastamise turul sisenemistõkked, mis on seotud ringhäälingu edastamise turu kuuluvate teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks tehtavate investeeringutega. Problemaatiliseks võib osutuda ka juurdepääs finantsvahenditele, kuna investeeringute katmiseks vajalikku laenu saab võtta vaid piisavat tagatist omav ettevõtja . Eeltoodust järeldub, et asjakohasele turule sisenemist takistavad kõrged struktuursed sisenemistõkked, mis on seotud ringhäälingu edastamise teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ja tehniliste eelduste loomiseks vajalik e investeeringute tegemisega. Ilma investeeringuid tegemata puudub reaalne võimalus alustada ringhäälingu edastamise teenuse osutamist. Samas tuleb märkida, et Eestis on välja ehitatud mitu erinevat ringhäälingu teenuse edastamist/taasedastamist võimaldavat infrastruktuuri, mis omavahel konkureerivad. Seega on vähe tõenäoline, arvestades Eesti väikest lõpptarbijate jae turu mahtu, et uuele turu sisenejale oleks mõistlik taas välja ehitada olemasoleva elektroonilise side võrgu infrastruktuuriga paralleelselt uus elektroonilise side võrgu infrastruktuur . Pigem on võimalik turu le sisene da juba olemasoleva elekt r oonilise side võrgu infrastruktuuri ostmise /rentimise teel. 4.1.2.2 . Mastaabi- ja profiilisääst Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele või uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tõhustada tootmist. Mastaabisäästuga on tegemist näiteks juhul, kui väljundi kahekordistamisel kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse tuleb võtta majanduses toimivat skeemi, mille juures toote/teenuse keskmised kulud vähenevad toodangu/teenuse mahu kasvades. Kuna väljaehitatud sidevõrgu kasutusele võtmine alandab kulusid ühe lõppkasutaja kohta, saab suuremale hulgale lõppkasutajatele teenust osutav ettevõtja mastaabisäästult suur e mat tulu, mis annab talle omakorda konkurentsieelise teiste sideettevõtjate ees. Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA , et ringhäälingu edastamise turule siseneva ettevõtja jaoks võib mastaabisääst olla oluliseks struktuurseks sisenemistõkkeks. Profiilisääst saab tekkida teenuseosutajatel, kes osutavad sama tootmisvahendi vahendusel suuremat hulka teenuseid - näiteks sideettevõtjal, kes lisaks kõne- ja andmesideteenustele osutab ka ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenust. See teeb sideettevõtja jaoks ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuse osutamise oluliselt odavamaks, võrreldes olukorraga, kus ettevõtja osutab sidevõrgu baasil vaid ringhäälingu edastamise teenust – erinevate teenuste osutamine võimaldab nende osutamisega seonduvate kulude teenuste vahel jagamist . S amuti võib sellisel juhul profiilisääst seisneda juhtimiskulude kokkuhoius. Mida kõrgem on turul juba tegutseva sideettevõtja profiilisääst, seda keerulisem on uuel teenuseosutajal antud turule siseneda ja osutada sarnaseid teenuseid tasemel, mille on profiilisäästu tõttu saavutanud juba teised tu rul tegutsevad teenuseosutajad. Ringhäälingu edastamise turul teleringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuseid osutavate sideettevõtjate puhul on valdavalt tegemist ettevõtjatega, kes osutavad lisaks kaabelleviteenustele ka muid elektroonilise side teenuseid (eelkõige andmesideteenust). Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA , et ringhäälingu edastamise turule sisenevale ning oma sidevõrgu baasil teenuseid osutavale ettevõtja jaoks võib profiilisääst olla oluliseks struktuurseks sisenemistõkkeks. 4.1.2.3. Kokkuvõte TJA on seisukohal, et ringhäälingu edastamise turul ei kujuta regulatiivsed sisenemistõkked endast sedavõrd kõrgeid piiranguid, et need arvestataval määral takistaksid piiritletud sideturule sisenemist tervikuna. Küll aga võib turule siseneja jaoks olla olulisteks struktuurseteks sisenemistõketeks pöördumatud kulud, juurdepääs finantsvahenditele ning mastaabi- ja profiilisääst. Eeltoodu põhjal leiab TJA , et ringhäälingu edastamise hulgiturul ei esine regulatiivseid sisenemisetõkkeid, kuid esinevad struktuursed sisenemistõkked. Struktuurseid tõkkeid leevendab osaliselt asjaolu, et televi siooniringhäälingu teenuseid edastatakse/taasedastatakse erinevate platvormide kaudu (sh kaabellevi, satelliittehnoloogia, maapealne digitaalringhäälinguvõrk ning lairibavõrk) ning see on tekitanud konkurentsi ringhäälingu edastamise tur ul . 4.2 . Turustruktuur ja t õhusa konkurentsi saavutamine Otsuse eelnõu peatüki 3.2.4. kohaselt tarbitakse ringhäälingu edastamise turu teen u seid eelkõige eesmärgiga edastada lõppkasutaja ni raadio- ja teleringhäälingu pro g ramme. Seega on asjakohane vaadelda selle turuga lähedalt seotud turgu ehk telev i siooniteenuste jaeturgu (üldjuhul edastatakse ka raadio programme) , kuna nende kahe turu teenuste nõudluste vahel on tugev seos. Televisiooni jaeteenuste turul osalevad ja konkureerivad põhiliselt järgmised televisiooni teenuste pakku jad: Kaabellevioperaatorid; IPTV teenuse osutajad ; Maapealse ringhäälingu kaudu televisiooniteenuste osutajad; Satelliittelevisiooniteenuse osutaja. Järgneval joonisel on kajastatud kõiki Eestis kasutuses olevate ringhäälingu edastusplatvormide kaudu televisiooniteenuste lõppkasutajate koguarvu muutus aastatel 2010 - 2013 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Televisiooniteenuste kasutusstatistika lõppkasutajate arvu alusel ( sh t asuline m aap eal ne levi, kaabellevi, satell i it l e vi , IPTV ja vaba levi kasutajad). Leibkondade arvust lähtuvalt on televisiooniteenuste jaeturul lõppkasutajate koguarv aastatel 2010-2013 muutunud minimaalsel t ca 2% ning 2013. aasta lõpu seisuga kasutas televisiooni taasedastuse ja vabalevi teenust kokku 572 213 tarbijat (vt ülalpool joonis 4 ). Televisiooni taasedastuseks kasutatavate t ehnoloogiate kaupa vaadates on suurema osakaaluga kaabellevi vahendusel televisiooniteenuste lõppkasutajate arv, mis moodustas 2013. a asta lõpu sei suga 33 % Eesti l eibkondade arvust (vt. tabel 2). Tehnoloogia 2010 2011 2012 2013 Kaabellevi 34,9% 35,7% 33,6% 33,0% IPTV 20,2% 23,8 % 25,8% 27,5% Satelliitlevi 7,4% 7,7% 7,5% 7,5% DVB-T tasuline 8,2% 9,5% 9,5% 9,3% Vaba levi 25,1% 19,1% 19,4% 18,5% ilma TV-ta 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Televisiooniteenuse tarbijate jagunemine televisiooniteenuste edastusplatvormide järgi (leibkondade arvust lähtuvalt) . Suuruselt teine on IPTV võrgu vahendusel edastatavate televisiooni teenuste l õ ppkasutajate osakaal. Võrrel des 2010. a astaga on IPTV edastusplatvormi kaudu televisiooni taasedastuse teenuseid tarbivate klientide osakaal tõusnud ca 7%, samas on kaabellevi teenuste lõppkasutaja te os akaal kaha nenud sama perioodi jooksul ca 2%. 2013. aasta lõpu seisuga on vaba levi ehk tasuta televisiooni paketti ( kaudselt hinnates ) kasutanud Eestis vaid ca 1/5 leibkondade st . Võrreldes 2010. a asta seisuga on Levira vahendusel pakutava tasuta televisiooni teenus e lõppkasutajate arvu osakaal vähenenud ca 7%. Satelliitlevi ja maapeal s e tasuli s e levi platvormi kasuta b teleprogram m ide vaatamiseks alla 10 % Eesti leibkondade arvust . C a 4 % leibkondadest ei kasuta ühtegi nimetatud edastusplatvormi televisiooni teenuste tarbimiseks . Need leibkonnad kas ei vaata televisiooniprogr a mm e või kasutavad televisiooni programmide järgimisek s andmeside lahendusi st vaatavad televisiooni üle veebi. S a mas tuleb märkida , et tihtipeale lõppkasutajad tarbivad televisiooni teenuse id mitme erinevate edastusplatvormide kaudu (nt kaabellevi ja sate l liitlevi või IPTV ja tasuta vaba levi ). Seega tabelis 2 toodud edastusplatvormide osakaalud annavad vaid kaudse hinnangu , kuidas televisiooni teenu st vaatavate lõppklientide arv jaguneb erinevate televisiooni osteedastust/ taasedastust võimaldavate platvormide vahel . All toodud joonisel on näha kuidas vii mase kolme aasta jooksul on muutunud lõpp kasutajate arv lähtuvalt edastusplatvormi st . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Televisiooni teenuste lõppkasutajate arvu muutus aastatel 2010-2013 lähtuvalt edastus platvormi st . Joonise lt 5 nähtub , et televisiooni teenuse tarbijad eelistavad kõige rohkem kaabellevi ja IPTV võrgu vahendusel taasedastatavaid televisiooni teenuseid . Võrreldes 2010. aastaga, on Levira vahen dusel tarbitava tasuta televisiooni teenus e tarbijate arv u osakaal kahanenud ca 7 % võrra. Samas t eiste taasedastuse platvor mide ( sh kaabellevi, satelliitlevi, IPTV , tasuline maapealne levi ) kaudu televisiooni tarbijate koguarv u osakaal on vaadeldava perioodi jooksul kasvan u d ca 7 % . Eeltoodust järeldub, et televisiooni vabalevi teenuse kasutamine on muutu nud lõppkasutajate jaoks vähe m atraktiivseks , mida saab seostada lõpptarbijate tarbimisharjumuste muutusega . V iimastel aastatel on kiiresti suurenenud nutisedmete kasutamine ning nende seadmete vahendusel televisiooni programmide vaatamine on võimalik kaabellevi , IPTV või mobiiltelefoni sidel põhineva lairibateenuse klientidel. Nutise a dmeid kasutavad peamiselt nooremad kliendid , kes võtavad kasutus e le uusi lahendusi ja tarbivad uusi teenusid ning on valmis ne n de teenuste eest ka rohkem maksma. Samas traditsioonilise , ainult teleri vahendus e l , televisiooni programmide vaatajad on pigem vanemaealine tarbijaskond ning nemad on ka oluliselt hinnatundlikum ad kui noored tarbijad. Seega kasutavad vanemad tarbijad peamisel vabalevi või siis kaabellevi ja IPTV poolt osutatavaid väiksema maksumuse ja mahuga pakette. Kuna eelmise regulatsiooni perioodi jooksul on Levira vahendusel pakutava vabalevi klientide koguarv vähenenud, võib eeldada, et lähimate aastate jooksul see trend jätkub. Languse on tinginud kasvav konkurentsisurve kaabellevi, satelliitlevi ja IPTV võrkude vahendusel osutatavate televisiooni taasedastuse teenuste üha laialdasema te ja mitmekesisemate kasutus võimalustega . Turuanalüüsi käigus kogutud andmete põhjal osuta b oma võrgu vahendusel ringhäälingu otseedastuse teenust Levira , mis võimaldab tarbijatel tasuta vaadata Eesti televisiooni programme. Elion osutab otseedastus e teenust paarile raadioprogrammi tootjale . Ü lejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjad (vt otsuse eelnõu peatükk 3. 2 . 7 . ) kaasa arvates Elion osutavad televisiooni taas edastuse teenuseid. 2014. a asta II kv lõpu seisuga osutas Eestis televisiooni taasedastuse teenuseid 1 4 teenuse osutajat. Ettevõtja turujõu oluline näitaja asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%-line turuosa viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda, ilma et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on väheusutav, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste artiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata turujõu puudumisele konkreetsel turul. Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 alusel võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest. Järgnevalt vaatleme televisiooni taasedastuse ja vabalevi teenus t osutatavate ettevõtjate lõpptarbijate osakaalu aastatel 2010 kuni 2013. Ettevõtja 2010 2011 2012 2013 Starman 31% 33% 31% 31% Elion 21% 25% 27% 28% Levira 26% 20% 20% 19% STV 12% 12% 12% 12% Viasat 8% 8% 8% 8% Telset 1% 1% 1% 1% Teised 1% 1% 1% 1% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Ringhäälingu edastus teenuse (sh vabalevi) osutajate turuosa jagunemine lõpptarbijate arvu alusel aastatel 2010 – 2013. Ülaltoodud tabelist 3 nähtub, et ringhäälingu edastusteenuse lõppklientide arvu poolest on suurima turuosaga Starman , omades 20 13 . aastal 3 1% televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust. Siin tuleb märkida, et tabelis kajastatud Starmani lõppkasutajate arvu osakaal hõlmab nii kaabellevi kliente kui ka maapealse digitaalringhäälinguteenuse ehk nn ZUUMtv paketi kasutajaid. Suuruselt teine televisiooni taasedastuse teenuse osutaja on Elion , kelle kuulus 28% televisiooni teenuse lõpptarbijate koguarvust. Aastatel 2010-2013 on Elioni televisiooni taasedastuse teenuse lõpptarbijate arv u osakaal kasvanud 7 %. Vaadeldava perioodi jooksul on Levira vahendusel vabalevi teenus t tarbivate klientide osakaal televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust kahanenud 7% ning moodustas 2013. a asta lõpu seisuga 19% televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust . Ülejäänud televisiooni taasedastuse teenuse osutajate turuosa lõppkasutajate arvu alusel moodustas kokku 22% televisiooni teenuse lõpptarbijate koguarvust. Järgneval joonisel on toodud asjakohase turu regulatsiooni perioodil MTE-ks tunnistatud Levira raadioringhäälingu progra mmide ja televisooniprogrammide edastamisest saadud tulud ja televisiooni taasedastuse teenuse jaeturu kogukäive aastatel 2007-2013. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Televisiooni taasedastuse teenuse kogukäive ja Levira ringhäälingu edastamisest saadud hulgitulud aastatel 2007-2013 . Jooniselt 6 nähtub, et televisiooni taasaedastuse teenuse jaeturu kogukäive on tõusuva trendiga, samas Levira ringhäälingu edastamise st saadavad tulud langevad. Kuigi ülaltoodud joonisel 6 toodud taasedastuse kogukäive ja Levira ringhäälingu edastamisest saadud hulgitulu ei ole omavahel otseselt võrreldavad, annavad nad indikatsiooni turu arengute ja konkurentsiolukorra muutuste kohta. V õrreldes esimese regulatsiooni perioodi ga (aastatel 2007-2009) on Levira ringhäälingu edastamisest saadud kogutulu vähenenud eelmise regulatsiooni perioodi (aastatel 2011- 2013) jooksul 68%. T elevisiooni taasedastuse teenuse kogukäive on aastatel 2011-2013 kasvanud 16% võrreldes 2007-2009 kogukäibega. Järeldus : Eeltoodu kinnitab, et televisiooniteenuste jaeturul toimib konkuren t s televisiooni otseedastuse ja taasedastuse tee nus e vahel . T elevisiooni teenuse lõpp kasutaj atele on tagatud valikuvõimalus n ing üha suurem osa tarbijatest eelistab maapealse digitaalringhäälingu võrgu vahendusel tasuta vaadatava televisooniteenuse asemel kasutada televisiooni teenuse tarbimiseks taasedastusplatvorme ( sh kaabel levi, satelliit levi, IPTV võrk ja tasuline maapealne levi). Ka programmi tootjatel on laiem valikuvõimalus oma programmide edastamiseks lõptarbijatele . Nad võivad valida kas kasutada programmide edastamiseks esmaedastus platvormi või taasedastus platvormi erinevaid võimalusi. Viimasel aastatel on esmaedastus platvormil edastatavate kohalike programmide arv vähenenud kaheksalt viieni samas taasedastus platvormil on kättesaadav enam kui 10 kohalikku programmi. 4.3. Ringhäälingu edastamise hulgiturul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni kohaldamata jätmine TJA on läbiviidud analüüsi tulemusel leidnud, et kaabellevi-, satelliit-, ja lairibavõrgu baasil on võimalik osutada hulgiteenuseid, mis on oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest maapealsele digitaalringhäälingu võrgu kaudu osutatavatele televisiooniringhäälingu teenuste asendusteenusteks ja mõjuta vad nimetatud turul oluliselt konkurentsiolukorda. Samuti on ringhäälingu edastamise turule sisenemise tõkked olulisel määral langenud seoses asjaoluga, et televisiooniringhäälingu teenuseid edastatakse/taasedastatakse erinevate platvormide kaudu (sh kaabellevi, satelliittehnoloogia, maapealne digitaalringhäälinguvõrk ning lairibavõrk) ning see on tekitanud konkurentsi ringhäälingu edastamise hulgituruga lähedalt seotud televisiooni teenuste jaeturul. Sideameti 12. 09.07. a otsuse nr J.1-45/07/16 ja Konkurentsiameti 05.04.2011 otsuse nr 8.3-12/11-001 kehtimise perioodil ei ole r inghäälingu edastamise turu l ükski meediateenuse osutajast sideettevõtja reguleeritud ringhäälingu edastamise teenust kasutanud. Eelnevalt nimetatud o tsus t es kehtestatud kohustused rakendu sid ainult teenustele, mida märkimisväärse turujõuga ettevõtja (antud juhul Levira ) osuta s teistele sideettevõtjatele, kuid ükski meediateenuse osutaja ei registreerinud ennast sideettevõtjaks regulatsiooni kehtimise ajavahemikul ja seega MTE teenuseid tarbida ei saanud . Regulatsiooni perioodil on esmaedastusplatvormil edastatavate kohalike (Eesti siseste) programmide arv vähenenud kaheksalt viieni. Samas taaseda st us platvormidel on klientidel kättesaadav enam kui 10 kohalikku programmi. Eelmise regulatsiooni perioodi jooksul on Levira vahendusel pakutava vabalevi klientide koguarv vähenenud ning lisaks on Levira ringhäälingu edastamisest saadud kogutulu kahanenud aastatel 2011-2013 68% võrreldes esimese regulatsiooni perioodiga aastatel 2007-2009. Languse on tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt kaabellevi, satelliitlevi ja IPTV võrkude vahendusel osutatavate televisiooni taasedastuse teenuste üha laialdasemate ja mitmekesisemate kasutus võimalustega. TJA hinnagul jätkub selline tendents ka tulevikus. Eeltoodus lähtudes leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turu edaspidiseks reguleerimiseks puudub vajadus (vt ka otsuse eelnõu s järgnevas p eatükis 4 .4 . esitatud kolme kriteeriumi testi puudut a vaid põhjendusi). 4.4. Konkurentsiõiguse kohaldamise piisavus Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, on ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturu l ning rikkumiste ärahoidmisele . 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt võib liikmesriigi regulaator jätta soovituse lisas loetletud turgudel (antud juhul ringhäälingu turul) analüüsi läbi viimata, kui asjaomane turg ei vasta kriteeriumile, mille kohaselt konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekitamiseks. Otsuse eelnõu peatükis 4.3 . toodud põhjendustel on TJA leidnud, et ringhäälingu edastamise turul ei ole enam valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni rakendamisega jätkamine põhjendatud. T uru regulatsiooniperioodil aastatel 2007–2013, ei ole sellel turul konkurentsiprobleeme esinenud ning puudutavad sideettevõtjate kaebused MTE-ks tunnistatud ettevõtja peale. Samuti puuduvad alused, mis viitaksid selliste konkreetsete probleemide tõstatumisele tulevikus. Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et ringhäälingu edastamise turul on realiseerunud olukord (ka tulevikuperspektiivi silmas pidades), kus isegi esineda võivate konkurentsiprobleemide lahendamiseks ning piisava konkurentsi tekitamiseks piisab konkurentsiõiguse kohaldamisest. Seetõttu leiab TJA , et ka kolme kriteeriumi testi III-t kriteeriumit aluseks võttes, puudub edaspidiseks ringhäälingu edastamise turu reguleerimiseks vajadus. 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE Otsuse peatüki s 4 (koos alapunktidega) läbiviidud kolme kriteeriumi testist selgus, et ringhäälingu edastamise hulgiturg liigub tõhusa konkurentsiolukorra poole ning et nimetatud turu edaspidine valdkonnspetsiifiline reguleerimine ei ole põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes ESS § 44 lõikest 7 jätab TJA ringhäälingu edastamise hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. Konkurentsiameti 05.aprilli 2011 otsusega nr 8.3-12/11-001 tunnistati Levira AS ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused. Turuanalüüsi käigus kolme kriteeriumi testi läbiviimise tulemusel selgus, et ringhäälingu edastamise hulgiturg liigub tõhusa konkurentsi poole ning et nimetatud turu edaspidine valdkonnspetsiifiline reguleerimine ei ole põhjendatud. Otsuse 5. peatükis jättis TJA ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. Võttes arvesse eeltoodut, kaotavad Levira suhtes Konkurentsiameti 05.aprilli 2011 otsusest nr 8.3-12/11-001 tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused kehtivuse alates käesoleva ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kehtima hakkamisest. ESS § 49 lg 6 kohaselt teavitab TJA ESS § 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. SISALDAB ÄRISALADUST Ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu Tehnilise Järelevalve Amet 20. jaanuar 2015 1 SISUKORD 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE ...........................................................................................................3 2. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................4 2.1. ÜLDINE ÕIGUSLIK RAAMISTIK ...................................................................................................................... 4 2.2. KOLME KRITEERIUMI TESTI RAKENDAMISE ALUSED ..................................................................................... 5 2.3. KOOSTÖÖ KONKURENTSIAMETIGA ............................................................................................................... 6 2.4. RIIGISISENE KONSULTEERIMINE ................................................................................................................... 6 2.5. KONSULTEERIMINE EUROOPA KOMISJONI, EUROOPA SIDEAMETI JA EL LIIKMESRIIKIDE SIDETURU REGULAATORITEGA ............................................................................................................................................. 6 3. TURU PIIRITLEMINE ..............................................................................................................................6 3.1. TURU PIIRITLEMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID............................................................................................ 6 3.1.1. Turgude seotus ..................................................................................................................................... 9 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted .................................................................... 10 3.2. RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE TURU PIIRITLEMINE ...................................................................................... 10 3.2.1. Mõisted .............................................................................................................................................. 10 3.2.2. Ringhääling Eestis ............................................................................................................................. 11 3.2.3. Ringhäälingu edastamise teenuse kirjeldus ....................................................................................... 14 3.2.4. Turgude seotus .................................................................................................................................. 16 3.2.5. Teenuste asendatavus ........................................................................................................................ 17 3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus .......................................................................................................... 17 3.2.5.2. Pakkumispoolne asendatavus ......................................................................................................... 18 3.2.5.3. Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte .................................................................. 19 3.2.6. Ringhäälingu edastamise/taasedastamise turu geograafiline käibimisala ........................................ 20 3.2.7. Järeldus: ringhäälingu edastamise turg ............................................................................................ 20 4. KOLME KRITEERIUMI TESTI RAKENDAMINE RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE TURUL ....... 21 4.1. KÕRGETE JA ALALISTE SISENEMISTÕKETE OLEMASOLU ............................................................................. 22 4.1.1. Regulatiivsed sisenemistõkked ........................................................................................................... 22 4.1.2. Struktuursed sisenemistõkked ............................................................................................................ 22 4.1.2.1. Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja suured pöördumatud kulud .......................... 23 4.1.2.2 . Mastaabi- ja profiilisääst ...................................................................................................... 24 4.1.2.3. Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 25 4.2. TURUSTRUKTUUR JA TÕHUSA KONKURENTSI SAAVUTAMINE ..................................................................... 25 4.3. RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE HULGITURUL VALDKONNASPETSIIFILISE REGULATSIOONI KOHALDAMATA JÄTMINE ............................................................................................................................................................ 30 4.4. KONKURENTSIÕIGUSE KOHALDAMISE PIISAVUS ......................................................................................... 30 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE ........................... 31 2 1. OTSUSE EELNÕU KOKKUVÕTE 1. 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi Konku- rentsiameti pädevuses olnud elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi TJA. 2. TJA on käesolevas otsuse eelnõus piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga ringhäälingu edastamise turu. 3. Turu piiritlemise tulemustest järeldub, et ringhäälingu edastamise turg hõlmab ring- häälingu edastamise teenust, mis seisneb meedia teenuse osutaja programmide edas- tamises ja taasedastamises tele- ja raadioeetrisse, andes lõppkasutajale võimaluse teha see vastuvõtuseadmetega kättesaadavaks. Ringhäälingu edastamise teenus on hulgi- teenus, kus operaator osutab teenust meedia teenuse osutajast sideettevõtjale või teise- le sidevõrgu operaatorile. 4. Piiritletud sideturu geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. 5. Läbiviidud turuanalüüsi raames hindas TJA piiritletud hulgiturul konkurentsiolukorda mitme kriteeriumi alusel ning leidis, et ringhäälingu edastamise turg liigub efektiivse konkurentsi poole, mistõttu ei ole sellel turul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooniga jätkamine põhjendatud. 6. Võttes arvesse eeltoodut, jätab TJA ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse tu- rujõuga ettevõtja määramata. 7. TJA viis ringhäälingu edastamise turu otsuse kavandi riigisisene konsulteerimise läbi 03. detsembrist 2014 kuni 15. jaanuarini 2015 (ESS § 47 lõiked 2 ja 3). TJA-le esita- sid oma seisukohad2 Levira AS ja Konkurentsiamet, kelledel ei olnud vastuväiteid koostatud otsuse kavandi kohta. 1 RT I, 29.06.2014, 19. 2 Levira AS 09.01.2015 e-kiri ja Konkurentsiameti 12.01.15 kiri nr 1.1-12.1/14-0014-009 3 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik 8. 2005. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrku- de ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku3. 9. Elektroonilise side seaduse § 44 kohaselt tuleb mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul piiritletud sideteenuste turgudel teostada konkurentsiolukorra analüüsi kooskõ- las Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest4 ja turuanalüüsi ja märkimisväärse tu- rujõu hindamise suunistest5 ning Euroopa Kohtu otsustest. 10. Aastatel 2005 – 2007 viis sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüse läbi Si- deamet. 11. 31.12.2007 lõpetas Sideamet oma tegevuse6 ning tema ülesanded jagati Konkurentsi- ameti ja TJA vahel. 12. Alates 1. jaanuarist 2008 viis elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurent- siamet. 13. 01.07.2014 jõustus elektroonilise side seaduse muudatus, mille tulemusel viidi Konku- rentsiameti pädevuses olevad elektroonilise side turgude regulatsiooni funktsioonid TJA pädevusse. Seega alates 01.07.2014 viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi TJA. 14. Käesoleva otsuse eelnõuga piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs ringhäälingu edas- tamise turul. Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses, mille eesmärk on kindlaks teha need toote- ja teenuseturud, mille puhul eelnev reguleerimi- ne on õigustatud, ringhäälingu edastamise turgu sätestatud ei ole. Nimetatud soovituse 3 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi 2002. a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja - teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (“eridirektiivid”). 4 . Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services (notified under document number C(2007) 5406) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1410779775186&uri=CELEX:32007H0879. 5 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance). http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2002:165:0006:0031:EN:PDF. 6 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest” § 1 p 3 RT 2007, 66, 408. 4  preambula punkt 17 kohaselt peaksid soovituses loetlemata jäetud turgude puhul riigi reguleerivad asutused kontrollima, kas asjaomane turg vastab kolmele kriteeriumile. Samuti Euroopa Komisjoni 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses7 nimetatud, kuid Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses loetlemata turgude puhul peavad riigi reguleerivatel asutustel olema volitused kontrollida kolme kriteeriumi põhjal, kas riigi olukorda aluseks võttes on turg veel tundlik eelneva regu- leerimise suhtes. 15. Kui turuanalüüsist tuleneb, et ringhäälingu edastamise turul konkurents toimib, koos- tab TJA ESS § 44 lõige 7 kohaselt otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. 16. Kui TJA turuanalüüsi käigus tuvastab, et ringhäälingu edastamise turul konkurents ei toimi ning nimetatud turgudel tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse kooskõlas ESS §-ga 45 kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat. Vastavalt ESS § 46 lõikele 2 lähtub TJA märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohus- tuse kehtestamisel ettevõtja suhtes ESS §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. 17. Eelnevalt on Sideamet ja Konkurentsiamet ringhäälingu edastamise turul viinud läbi turuanalüüsid ja määranud märkimisväärse turujõuga ettevõtja 20078. ja 20119. aastal. Mõlemal korral tunnistati märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks AS Levira. 2.2. Kolme kriteeriumi testi rakendamise alused 18. Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse preambula punkt 17 kohaselt peaksid soovituses loetlemata jäetud turgude puhul riigi reguleerivad asutu- sed kontrollima, kas asjaomane turg vastab alltoodud kolmele kriteeriumile: 1. kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; 2. turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; 3. konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekita- miseks. 19. Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida. 20. Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole ringhäälingu edastamise turul regu- latsiooniga jätkamine põhjendatud ning TJA koostab otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta (ESS § 44 lg 7). 7 Euroopa Komisjoni soovitus 2003/311/EÜ: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1412148365727&uri=CELEX:32003H0311. 8 Sideameti 12.09.2007 otsus nr J.I.-45/07/16. 9 Konkurentsiameti 05.04.2011 otsus nr 8-3-12/11-011 http://www.tja.ee/ringhaalingu-edastamine/. 5 2.3. Koostöö Konkurentsiametiga 21. ESS § 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad TJA ja Konkurentsiamet elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel asjakohast teavet. 22. TJA esitas 02.12.2014 10 Konkurentsiametile „Ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi“. Konkurentsiamet teavitas 12.01.201511, et Konkurentsiametil ei ole otsuse kavandi suhtes vastuväiteid. 2.4. Riigisisene konsulteerimine 23. ESS § 47 lõike 2 kohaselt on huvitatud isikutel ühe kuu jooksul otsuse kavandi avali- kustamise päevast arvates õigus esitada selle kohta arvamusi. TJA avalikustas „Ring- häälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi“ 03.12.2014.Otsuse kavandi osas esitas oma seisukoha AS Levira, kes teavi- tas, et nõustub TJA otsuse kavandi lõppjäreldusega, eelkõige selles osas, et AS Levira ei ole märkimisväärse turujõuga ettevõte. Samas märkis AS Levira otsuse kavandi punkti 77 osas, et ainult ühe multipleksi katvusala on 100% ja teiste katvusala on ca 90% (seetõttu vajaks korrigeerimist ka punkti 108). Nimetatud ettepanekuga on TJA otsuse eelnõus arvestanud ja vastavad parandused sisse viinud. 24. Samuti märkis AS Levira, et tegelikkuses toimub nn otseedastamine kõikide platvor- mide (maapealne, SAT, kaabel, IPTV) vahendusel ja seda tuleks lõpliku otsuse teksti vormistamisel arvestada. Nimetatud märkuse osas on TJA juba esitanud oma selgitused otsuse eelnõu punktides 58 ja 89, mistõttu otsuse eelnõud ei täiendatud. 2.5. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoritega 25. Kooskõlas ESS § 48 ning raamdirektiivi artikliga 7 peab TJA informeerima Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või mär- kimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või meetmete kohta. 26. Otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võtab TJA ESS § 49 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse ning edastab otsuse Euroopa Komisjoni- le. 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid 27. Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval 10 TJA 02.12.14 kiri nr 22-6/14-1332-004 11 Konkurentsiameti 12.01.15 kiri nr 1.1-12.1/14-0014-009 6  määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest12, piiritleb TJA esmalt kooskõlas ESS § 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. 28. Vastavalt ESS § 43 lõikele 1 peab TJA piiritlema sideteenuste turud kooskõlas Euroo- pa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turu- jõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. 29. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3, Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 17 ning turuanalüü- si ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36, on TJA-l õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga. Üldjuhul peab TJA aga juhinduma 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 1 esitatud turgude määratlusest. 30. Käesoleva otsuses eelnõus piiritletakse ja viiakse läbi turuanalüüs 2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 18 nimetatud ringhäälingu edastamise hulgiturul. 31. Kuna eelneva turuanalüüsi käigus valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritud ringhäälingu edastamise hulgiturg on 2007. aasta toote- ja teenuseturgude lisast eemaldatud, peab TJA enne turuanalüüsi läbiviimist esmalt hindama, kas ringhäälingu edastamise hulgiturg vastab kolmele kriteeriumile, mis on vajalik valdkonnaspetsiifilise regulat- siooni jätkamiseks13. Kui kolme kriteeriumi testist tuleneb ühe kriteeriumi mittetäitmi- ne, siis ringhäälingu edastamise hulgiturul ei ole valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni jätkamine põhjendatud. 32. Turu piiritlemiseks esitatakse otsuse eelnõus esmalt sideteenuse (toote) kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg, seejärel piiritletakse nimetatud turu geograa- filine käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunis- tes sätestatud kriteeriumitest. 33. Euroopa Liidu konkurentsiõiguses väljakujunenud põhimõtete kohaselt piiritletakse kaubaturg konkreetse analüüsitava toote või teenuse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemise kaudu (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hinda- mise suuniste punktid 38 ja 39). 34. Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuana- lüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Koh- tu konkurentsiõiguse alasele kohtupraktikale14 hõlmab asjakohane turg kõiki tooteid 12 Sama definitsiooni erinevas redaktsioonis kasutatakse nii konkurentsiseaduses (§ 13 lg 1) kui ka elektroonilise side seaduses (§ 45 lg 2). 13 Vt 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 2. 14 Euroopa Kohtu 14. novembri 1996. a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I- 0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri 1980. a otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri 1983. a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli 1991. a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I- 03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni 1997. a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi 2000. a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri 7  või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nen- de hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka asjakohase turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Seejuures ei ole tooted, mis on vaid vähesel määral vahetatavad või asendatavad, sama turu osaks. 35. Nõudlusepoolse asendatavusena on turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 44 ja 51 kohaselt käsitatav olukord, kus kaks või enam toodet on ka- sutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval mää- ral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 sama turu koosseisu kuuluvaks. Seega, võttes arvesse suuniste alajaotuses 2.2.1.1. sätestatut, hinnatakse nõudlusepoolse asendatavuse puhul seda, mil määral on kasutajad valmis asendama turul olulise konkreetse toote või tee- nuse, teise toote või teenusega. 36. Pakkumispoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenu- seosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete ku- ludeta oma tootmise ümber korraldama nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendab kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate tu- ruletulekus). 37. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpo- teetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märki- misväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) teenuse hinda (eeldusel, et selline hinnatõus ei ole lühiajaline) ning läbimüük hinnatõusu tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide arvu vä- henemine (kliendid hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid) ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised teenused kaasata asendusteenustena asjako- hase turu koosseisu. 38. SSNIP-testi rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstege- misel turul tuleb hinnata konkreetsest turuolukorrast lähtudes ning võtta arvesse neid võimalikke asendusteenuseid, mis võivad pakkuda analüüsitavate teenustega sama- väärseid teenuseid. SSNIP-test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. 39. SSNIP-test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa vähenemine (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui aga muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema tu- ruosa kaotamise korral)15. Seega võib SSNIP-testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted. Samuti, ar- vestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, saab hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. 2001. a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari 1973. a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari 1979. a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 15 p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t ), kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 8  40. SSNIP-testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 liikmesriigi regulaator kaalutlusõiguse alusel. SSNIP-test ei ole ainus ega primaarne toote- ja teenuseturgude piiritlemise metoodika, vaid on üks võimalik viis turu piiritlemiseks. SSNIP-test on asendatavuse hindamise metoodika edasiarendus, mida kasutatakse vaid juhtudel, kus asjakohasel turul võib teoreetiliselt olla mitu toodet või teenust, mis üksteist asendavad. Kui TJA jõuab asen- datavuse hindamise metoodikat kasutades järeldusele, et konkreetsel turul asjakohaste teenustele ja toodetele asendustooteid ega -teenuseid ei eksisteeri, siis SSNIP-testi läbi ei viida. 41. Teine põhimõte, millest TJA lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip (ESS § 40 lõige 3). Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näita- jaid, mis on seotud ennekõike toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga - spetsiifi- line tehnoloogiline lahendus ei oma siinjuures olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahendu- se eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi raken- damine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata. 3.1.1. Turgude seotus 42. Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horison- taalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1., punktid 84 ja 85). 43. Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on si- sendiks). Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava tu- ruga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 44. Horisontaalselt seotud turud jagunevad muuhulgas: 1) põhiklientuuri kaudu seotud turud - tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjakohase turu tooted; 2) puuduliku asendaja kaudu seotud turud – tooted või teenused ei ole asjakohase turu toodete otsesteks asendajateks, kuid pakuvad asjakohase turu teenustele siiski konkurentsi; 3) üksteist täiendavad turu – seotud turu tooted või teenused täiendavad asjakohasel turul pakutavaid tooteid või teenuseid. 45. Turgude seotuse väljaselgitamine võib olla oluline nii turu piiritlemisel kui ka turuana- lüüsi läbiviimisel. Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul. Seda juhul, kui ka- he turu vahel on seosed sellised, et turujõud ühel turul võib üle kanduda teisele turule, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; vt ka tu- ruanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus 3.1.1. Leverage of market power). Samuti aitab turgude seotuse analüüs kaasa toodete ja teenuste asenda- tavuse hindamisele. 9 3.1.2. Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted 46. Pärast konkreetse toote- või teenuse turu piiritlemist, piiritletakse järgnevalt selle geo- graafiline ulatus. Peale teenuse- või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab TJA hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. 47. Vastavalt ESS § 43 lõikele 2 võib TJA sideteenuse geograafilise käibimisalana piirit- leda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõi- kele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt ühetoalised konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväär- sel määral erinevad. Sama põhimõte on välja toodud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu praktikas16: ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt ühetaolised konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsi- tingimustest. 48. Turu geograafilise käibimisala piiritlemiseks ei ole nõutav, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiesti ühetoalised – piisab, kui tin- gimused on sarnased. Seega ei kuulu ühise turu käibimisalasse need piirkonnad, kus konkurentsitingimused on erinevad17. 49. Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regula- tiivsete instrumentide nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 3.2. Ringhäälingu edastamise turu piiritlemine 3.2.1. Mõisted 50. 16.01.2011 jõustus uus meediateenuste seadus18, mis asendas seni kehtinud ringhäälinguseadust. 51. Lisaks ESS-is sätestatud mõistetele kasutatakse otsuse eelnõus järgnevaid meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS) sätestatud mõisteid: 52. MeeTS § 4 kohaselt meediateenus on audiovisuaalmeedia teenus ja raadioringhäälingu teenus, mida osutatakse elektroonilise side võrgu kaudu, peamise eesmärgiga pakkuda üldsusele teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid. 53. MeeTS § 5 alusel on meediateenuse osutaja juriidiline või füüsilise isik, kellel on toimetusvastutus kogu audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioringhäälingu teenuse audiovisuaalse- või audiosisu valikul ja kes määrab selle edastamise ning taasedastamise viisi. 16 Euroopa Kohtu 14. veebruari 1978. a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri 1988. a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.Komisjon, op. cit. lõik 102. 17 Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 18 RT I, 29.06.2014, 69. 10  54. Meediateenuse osutaja (sh programmitootja) edastab saateid või programme tegevusloa alusel. 55. Operaator on elektroonilise side ettevõtja (ESS tähenduses) või meediateenuse osutaja, kes edastab või taasedastab enda või teise meediateenuse osutaja saateid ja programme lõpptarbijatele vastuvõtmiseks. 56. Kuna uues meediateenuste seaduses pole eraldi välja toodud mõisted edastamine ja taasedastamine, edaspidi kasutatakse otsuse eelnõus edastamise ja taasedastamise mõisteid, mis on defineeritud piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonis19. 57. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni art 2 punkti a järgi tähendab „edastamine“ televisiooniprogrammi esmast saatmist maapealse saatja, kaabli või mis tahes liiki satelliidi kaudu kodeeritud või kodeerimata kujul üldsusele vastuvõtmiseks. Edastamise puhul on tegu saadete või programmide üldsusele esmase kättesaadavaks tegemisega meediateenuse osutaja poolt aktsepteeritud viisil tema enese või ühe või mitme elektroonilise side ettevõtja poolt. 58. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni art 2 punkti b kohaselt tähendab „taasedastamine“ televisiooniprogrammi või selle olulise osa täielikul ja muutmata kujul vastuvõtmist ning samaaegset edastamist üldsusele vastuvõtmiseks mis tahes tehniliste vahendite abil. Taasedastamise puhul tehakse meediateenuse osutaja teleprogramme kättesaadavaks täiendavale vaatajaskonnale (nt mõne teise riigi tegevusluba või asukohamaal muud õiguslikku alust omava teleprogrammi üldsusele kättesaadavaks tegemine Eesti kaabellevivõrgus ja IPTV andmeside võrgus). 59. Kasutusse on jäänud ka mõiste ringhääling, mis tähistab seaduses teleringhäälingu- ja raadioringhäälingu teenust, kuid see ei hõlma tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. 60. Ringhäälingu edastamise turu osapooled on meediateenuse osutaja sh. programmitootja, kes toodab tele- ja raadioringhäälingu programmi ning tellitavat meedia teenust ning elektroonilise side võrguoperaator, kes edastab või taasedastab saateid ja programme vaatajate või kuulajateni (ringhäälingu edastamise turu teenuse osutaja). 3.2.2. Ringhääling Eestis 61. Eesti ringhäälingusektori puhul on tegemist kahe erineva valdkonnaga, mis kuulub kahe institutsiooni reguleerimisalasse. Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) ning eraõiguslikke meediateenuse osutajaid ja nende saateid ning programme reguleerivad Kultuuriministeerium ja TJA juhindudes MeeTs-s, Eesti Rahvusringhäälingu seaduses ning kaudsemalt autoriõiguse seaduses sätestatud alustest. Programmide edastamise, taasedastamisega ning ringhäälingus kasutatavate raadiosagedustega seonduvat reguleerib TJA lähtuvalt ESS-s sätestatud alustest. 62. Sealhulgas hindab TJA ringhäälingu edastamise turu konkurentsiolukorda ja kehtestab vajadusel konkurentsiolukorra parandamiseks valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni. 63. Eestis eksisteerib kaks omandivormilt erinevat ringhäälinguorganisatsiooni tüüpi: avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik-õiguslikuks ringhäälinguorganisatsiooniks on 19 RT II 1999, 27, 167. 11  Eesti Rahvusringhääling, mida finantseeritakse riiklikest vahenditest. Eraõiguslikud meediateenuse osutajad on erakapitalil põhinevad televisiooni- ja raadiojaamad. 64. TJA analüüsib pidevalt rahvusvahelist ja riigisisest ringhäälingu raadiosageduste olukorda ning vaba sagedusressursi olemasolul viib läbi meediateenuste tegevuslubade konkursse. Samuti viiakse läbi konkurss, kui lõppeb mõne teenuseosutaja meediateenuste luba. Kultuuriministeerium võib määrata konkursi korras välja antavatele meediateenuste tegevuslubadele kõrvaltingimusi lähtuvalt MeeTs § 40 lg-le 3 ja 4. 65. Kui TJA otsustab anda tegevusloa vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamiseks, toimub avalik konkurss (MeeTs § 40 lg 1), kus võivad osaleda kõik soovijad. Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise, satelliittelevisiooni teenuse osutamise ja ajutise tegevusloa annab TJA välja esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale võib kultuuriminister määrata kõrvaltingimusi. 66. MeeTS paragrahvid 33-36 sätestavad tegevuslubade liigid: 1) vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne ja üleriigiline); 2) tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne ja üleriigiline); 3) raadioteenuse osutamise tegevusluba (regionaalne, üleriigiline ja rahvusvaheline); 4) satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba. 67. Ülaltoodud punktides 2-4 sätestatud meediateenuste load antakse tähtajaga kuni viis aastat ja punktis 1 toodud televisiooniteenuse osutamise tegevusluba kuni kümme aastat. 68. Peale meediateenuse osutamise tegevusloa väljastamist peab meediateenuse osutaja taotlema TJA-lt sagedusluba kui teenuse osutamise tehniline viis eeldab selle olemasolu. Sagedusluba kehtib üks aasta (ESS § 11 lg 3). Eesti Rahvusringhääling taotleb oma sagedusload üldises korras. 69. Kui isik taotleb sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks ringhäälingus, tuleb ESS § 12 lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada muuhulgas raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk, raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või koht ning raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg. 70. Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks, tuleb ESS § 12 lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada raadioteenuse osutamise tegevusluba või kirjalik kokkulepe raadioteenuse osutamise tegevusluba omava raadioteenuse osutajaga tema programmi edastamiseks, kui nimetatud luba ei ole antud sagedusloa taotlejale. 71. Kõikidel meediateenuse osutajatel on õigus oma programme ise edastada või osta programmide edastamise teenust teiselt operaatorilt. Eesti Rahvusringhäälingu programmide edastamist on kohustatud osutama AS Levira (edaspidi Levira), samas ei ole Eesti Rahvusringhääling kohustatud tema teenuseid kasutama. 12  72. Viimastel aastatel ongi Eesti Rahvusringhääling hakanud oma raadioringhäälinguprogramme uutel väikesevõimsuslikel sagedustel ise edastama või on ostnud vastavat teenust Eesti Telekom AS -ilt20 (edaspidi Elion). 73. Rahvusliku ringhäälingu programmi tootja Eesti Televisioon, nagu ka mõned eraõiguslikud televisiooni programmi tootjad, kasutavad täielikult Levira teenuseid. Levira rendib mastipinda ka osadele eraõiguslikele raadiojaamadele. 74. Ringhäälingusagedusloa kasutamise õigusi ei saa üle anda kolmandatele isikutele. 75. 2010. aasta 1. juulil läks Eesti täielikult üle digitaaltelevisioonile ning analoogsaatjad lülitati välja. Digitaaltelevisiooni sageduslubade väljastamist alustati Eestis 2006. aasta lõpus. Kolm esimest üleriigilist multipleksi anti Levirale kohustusega välja ehitada selleks kolm üleriigilise katvusalaga ringhäälingu ülekandevõrku. Täna Levira arendab ja hoiab käigus ainukest maapealset digitaalringhäälingu ülekandevõrku Eestis. 76. Digitaalsete raadioprogrammide edastamiseks kasutatav tehnoloogiat (D-TAB- Digital –Terrestrial Audio Broadcasting) ei ole hetkel Eestis veel kasutusel, samuti ei ole ringhäälinguorganisatsioonid tundnud huvi vastava tehnoloogia kasutusele võtmiseks, kuna see nõuab neil suuremahulisi investeeringuid. Samuti puuduvad lõppkasutajatel hetkel programmide vastuvõtmiseks vastavad raadiovastuvõtjad. 77. 2014. aasta seisuga on Levira kasutuses kuus üleriigilist multipleksi, mis edastavad televisiooni signaale DVB-T21 MPEG-4 AVC formaadis. Üks neist on avalik- õigusliku ringhäälingu teenuse edastamiseks, mis katab 100% riigi territooriumi ja ülejäänud multipkeside katvusala on ca 90% Eesti riigi territooriumist. 78. AS Starman tarbib ringhäälingu edastuse teenust Levira AS-le kuuluva kahe multipleksi vahendusel, et pakkuda tasulist kanalipaketti ZUUMtv kaubamärgi all. 79. TJA väljastas 25.02.2011 AS-le Starman ühise sagedusloa televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise teenuse osutamiseks sagedusalas 470–790 MHz. Hetkel on lubade omanik Eesti Digitaalringhäälingu OÜ, mis kuulub Levira konsolideerimisgrupi koosseisu. Starman loobus loa saamisel kavandatud ringhäälingu võrgu rajamisest. 80. Kokku on Eestis võimalik välja ehitada 6 üleriigilist multipleksi detsimeeterlainealas ja 2 multipleksi meeterlainealas. Üleriigiline multipleks on mitmesageduslik digitaalringhäälingu võrk (Multi frequency Network – MFN), mis koosneb erinevate sagedustega levipiirkondadest (allotment). Genf 2006 rahvusvahelise lepingu kohaselt koosneb Eestis üks üleriigilise kasutusega multipleks kuuest levipiirkonnast (Tallinn, Koeru, Kohtla, Valgjärve, Pärnu ja Orissaare). Levipiirkondade katmiseks annab TJA üksikute ringhäälingu saatjate kaupa sageduslubasid. 81. Raadioringhäälingu vastuvõtjaid (raadioaparaate) on Statistikaameti andmete kohaselt keskmiselt 3-4 majapidamise kohta – seega on Eestis hinnanguliselt kasutuses ligikaudu 2 miljonit raadiovastuvõtjat. Valdavaks vastuvõtuviisiks on maapealne levi, kuid suuremad kaabellevi- ja IPTV-teenuse osutajad on lisanud raadioprogrammid ka 20 1.september 2014 - Jõustus AS EMT, Elion Ettevõtted AS ja AS Eesti Telekom ühinemine. Ühinemise tulemusena liitusid EMT ja Elion Eesti Telekomiga. Ühisettevõtte ärinimi on AS Eesti Telekom, kasutusele jäid nii EMT kui Elioni kaubamärgid. 21 Digital Video Broadcast – Terrestrial 'Digitaalne Videosaade – Maapealne. 13  oma kaabellevi- ja IPTV-pakettidesse. Samuti edastatakse enamus Eesti raadioprogramme ka üle interneti. 82. Raadioprogrammide valik on mitmekesine. 31 kommertsraadioprogrammi on suuremalt osalt lokaalselt kättesaadavad ja kolm avalik-õiguslikku raadioringhäälinguprogrammi (Vikerraadio, Klassikaraadio ja Raadio 2) on kättesaadavad üle kogu riigi. Maapealse digitaalraadio (DAB, Digital Audio Broadcasting) levik Eestis puudub. 3.2.3. Ringhäälingu edastamise teenuse kirjeldus 83. Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni kohaselt seisneb ringhäälingu edastamise teenus ringhäälingu programmide toimetamises lõppkasutajateni ning see ei sisalda ringhäälinguprogrammide loomist ja kontrolli nende sisu üle; elektroonilise side seaduse mõistes on selline teenus käsitatav elektroonilise side teenusena. Toote- ja teenuseturgude soovituse seletuskirjas (explanatory memorandum) on märgitud, et elektroonilise side teenused hõlmavad nii elektroonilise side võrke kui vastavaid vahendeid ringhäälingu sisu edastamiseks. 84. Seega on ringhäälingu edastamise teenuse puhul tegemist elektroonilise side teenusega, mille puhul toimub ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud programmi üldsusele tajutavaks muutmine, sisaldades ringhäälingu programmide edastamist ja/või taasedastamist. 85. Ringhäälingu edastamise teenus on meediateenuse osutajatele vajalik selleks, et tele- ja raadioringhäälingu programmid ja -saated jõuaksid lõppkasutajani. 86. Eesti Vabariigis tegutsevate Eesti Rahvusringhäälingu ning eraõiguslike meediateenuse osutajate teleringhäälingu- ja raadioringhäälingu teenust on lõppkasutajani võimalik otseedastada või taasedastada järgmiste elektrooniliste sidevõrkude kaudu (vt. joonis 1-3):  maapealsete ringhäälingusaatjate võrgud;  kaabellevivõrgud;  satelliitlevivõrgud;  lairibavõrgud (IPTV). 14 1 – meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 - saatejaam, 5 - vastuvõtja. Joonis 1. Ringhäälinguprogrammide edastamine maapealse levi puhul. 1 - meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 – kaabellevivõrgu peajaam, 5 - vastuvõtja, 6 - kaabellevivõrk (ka IPTV), 7 - saatejaam. Joonis 2. Ringhäälinguprogrammide edastamine kaabellevi puhul (ka IPTV) 1 - meediateenuse osutaja stuudio, 2 - ringhäälingu püsiliin, 3 - koodekid, 4 - satelliitmaajaam, 5 - vastuvõtja. Joonis 3. Ringhäälinguprogrammide edastamine satelliitlevi puhul. 87. Ringhäälinguprogrammide edastamiseks lõppkasutajani ostavad meediateenuse osutajad ringhäälingu edastamise teenust selle teenuse pakkujalt (sh operaatoritelt). Võimalusel kasutavad meediateenuse osutajad teenuse edastamiseks ka enda infrastruktuuri (osutades seega endale ise ringhäälingu edastamise teenust). Samuti võib teenuse edastamine toimuda kombineeritult sisseostetud- ja endale osutatavate teenuste baasil. 15  88. Võttes arvesse eeltoodut, on ringhäälingu edastamise teenus käsitatav elektroonilise side teenusena, mille puhul toimetatakse sidevõrgu kaudu teleringhäälingu ja raadioringhäälingu saated ja programmid tele- või raadioeetrisse. Oma olemuselt on ringhäälingu edastamise turu puhul tegemist hulgituruga, kus toimub televisiooni- ja raadioringhäälinguprogrammide edastamise ja/või taasedastamise teenuste osutamine. 89. Ringhäälingu edastamise vahendiks on elektroonilise side infrastruktuur, muuhulgas ringhäälingu edastamise püsiliinid, raadiosaateseadmed, fiidrid, antennid, mastid, tugisüsteemid ning ruumid seadmete paiknemiseks. Ringhäälingu edastamise teenuse abil toimetatakse televisiooni- või raadioprogramm stuudiost saatejaamani ja saatejaamast raadioeetrisse, kus lõppkasutaja selle vastu võtab, või toimub see taasedastuse kaudu läbi kaabellevivõrgu, lairibavõrgu ja sateliitvõrgu. Suuremad kaabellevi ja IPTV teenuse osutajad kasutavad taasedastamiseks otsesignaali programmitootjatelt st tehniliset toimub ka nendes sidevõrkudes televisiooni signaali otseedastus. 90. Ringhäälingu edastamise turul toodetakse sisendit ringhäälingu jaeturule, st ringhäälingu edastamise teenus võimaldab lõppkasutajatel vastu võtta nii televisiooni- kui ka raadioringhäälingu programme. Peamine erinevus seisneb selles, et ühel juhul edastatakse eetrisse moduleeritud videosignaal koos helisignaaliga, teisel juhul toimub ainult helisignaali edastamine. Erinevused seisnevad peamiselt signaalide edastamise mahtudes stuudiost saatjateni (televisioon vajab suuremat andmeedastusmahtu) ja saatjate erinevuses signaalide edastamisel eetrisse (televisioon vajab suuremat ribalaiust). Seetõttu on ringhäälingu edastamise turul otstarbekas vaadelda televisiooni- ja raadioringhäälingu edastamist koos, kuna antud turu mõistes ei ole oluline nende tehniline erinevus. Erinevus on vaid signaali edastamine mahtudes, kuid sisuliselt on tegemist samase teenusega. 91. Kehtiva ringhäälingu edastamise turu otsusega on vaadeldaval turul reguleeritud maapealse ringhäälingu edastamise teenuse järgmised aspektid:  ringhäälinguorganisatsiooni ehk programmi tootja juurest saatjani ja/või ühest saatjast teise saatjasse: ringhäälingu edastamise püsiliin;  ringhäälingu programmi edastamine saatjast eetrisse ja masti rent ning multipleksimisteenuse osutamine (mastides, mis on kõrgemad kui 100 meetrit). 92. Viimase kolme aasta jooksul on ringhäälingu edastamisturul toimunud muutused (vaadeldakse peatükis 3.2.5.), mis on mõjutanud ringhäälingu edastamise turu tarbijate ehk meediateenuse osutajate valikuvõimalusi programmide edastamiseks lõpptarbijatele. Kuna lõpptarbijate valikuvõimalused televisiooni ja raadioprogrammide vastuvõtmiseks on aasta aastalt laienenud, siis võttes arvesse eeltoodut kaasatakse ringhäälingu edastamise turu koosseisu nii televisiooni ringhäälingu programmi- kui ka raadioringhäälingu programmi otseedastamine ja taasedastamine hulgitasemel. 3.2.4. Turgude seotus 93. Ringhäälingu edastamise turuga vertikaalselt ülespoole seotud turuks on püsiliinide lõppsegmendi turg, mis võimaldab luua ringhäälingu edastamise püsiliine ehk kanaleid, mille vahendusel edastatakse ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud programmid stuudiost saatejaama. 16  94. Siiski on tegu erinevate toodetega, kuna ringhäälingu edastamise püsiliiniteenus on suunatud teisele sihtgrupile (ringhäälinguorganisatsioonidele) kui tavalised hulgi püsiliiniteenused, mis on suunatud teistele sideettevõtjatele erinevate sideteenuste osutamiseks. 95. Ringhäälingu edastamise turuga vertikaalselt allapoole seotud turgudeks on järgmised jaeturud:  Kaabelleviteenuse jaeturg – turg, kus kaabelleviteenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele kaabellevivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt raadioeetri kaudu kaabellevi peajaama edastatud programme.  IPTV jaeturg – turg, kus IPTV teenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele lairibateenuse kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt raadioeetri või püsiliini kaudu IPTV kesksesse võrgusõlme edastatud programme.  Satelliittelevisiooniteenuse turg – turg, kus satelliittelevisiooniteenuse osutaja müüb oma lõppkasutajatele satelliidi kaudu ringhäälinguorganisatsiooni poolt toodetud ja ringhäälingu edastaja poolt satelliidi maajaama edastatud saateid või programme.  Nõudevideoteenuse (VoD22) turg – turg, kus nõudevideo teenuse osutaja salvestab ringhäälinguorganisatsiooni saateid ja müüb neid kaabellevi- või satelliitvõrgu kaudu lõppkasutajale. 96. Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. 3.2.5. Teenuste asendatavus 3.2.5.1. Nõudlusepoolne asendatavus 97. Kuna ringhäälingu edastamise teenuseid tarbitakse eesmärgiga osutada ringhäälinguteenuseid lõppkasutajatele, tuleneb nõudlus ringhäälingu edastamise teenuse järele nõudlusest ringhäälingu jaeteenuse järele. 98. Otsuse eelnõu peatükis 3.2.3. on väljatoodud, on ringhäälingu edastamise teenust on võimalik osutada maapealsete ringhäälingusaatjate võrgu-, kaabellevivõrgu-, satelliitlevivõrgu- ja lairibavõrgu (IPTV) kaudu. 99. Eestis kasutatakse televisiooniringhäälingu otseedastamiseks lõppkasutajateni ainult maapealset digitaalringhäälingu võrku. Samuti on maapealne digitaalringhääling ainus platvorm, mille vahendusel on lõppkasutajatel kolme enamlevinud Eesti-sisestele programmidele vaba (tasuta) juurdepääs. 100. Samas tingimus juurdepääsu (tasulised paketid, lepingulised kliendid) alusel paku- takse Eestis televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuseid enamuse edastusplat- vormide peal (kaabellevivõrk, satelliitvõrk, IPTV võrk) ning vastavad teenusepakkujad konkureerivad omavahel lõppkasutajate pärast. 101. Televisiooniringhäälingu puhul on lõppkasutaja seisukohalt lähtudes erinevate võr- kude vahendusel pakutavad teenused teatud ulatuses võrreldavad (vt. tabel 1). 22 Video-on-Demand. 17  Televisiooniringhäälingu 2010 2011 2012 2013 edastusplatvormid Kaabel-TV 34,9% 35,7% 33,6% 33,0% IPTV 20,2% 23,8% 25,8% 27,5% Sat-TV 7,4% 7,7% 7,5% 7,5% DVB-T tasuline 8,2% 9,5% 9,5% 9,3% DVB-T vaba 25,1% 19,1% 19,4% 18,5% ilma TV-ta 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel 1.Televisiooniringhäälingu edastusteenuse lõppkasutajate osakaalude jaotus erinevate edastusplatvorme aluseks võttes. 102. Tabelis 1 toodud erinevaid teleringhäälingu edastusplatvorme aluseks võttes, on kaabellevi-, satelliit- ja lairibivõrgu kaudu televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuse tarbimine lõppkasutajate arvu alusel püsinud aastatel 2010 – 2013 stabiilselt üle 60%. Samas on selle perioodi vältel vabajuurdepääsuga (tasuta) televisiooniringhäälingu teenuse lõppkasutajate osakaal maapealse digitaalringhäälingu võrgu vahendusel vähenenud ca 7% võrra. 103. Kaabellevi-, satelliit ja lairibavõrkude tehnoloogiate vahendusel tarbitava televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuse osakaal vaadeldaval perioodil on kokku tõusnud 5,5%. 104. Eeltoodust nähtub, et maapealse digitaalringhäälinguvõrgu vahendusel tarbitavat televisiooniringhäälinguteenust vahetatakse üha rohkem välja alternatiivsete tehnoloogiate vahendusel tarbitava vastu. 105. Raadioringhäälingu puhul tingimusjuurdepääsu osas nõudlus sisuliselt puudub. Alternatiivsetes võrkudes küll pakutakse lepingulistele lõppkasutajatele erinevaid (sh Eesti) raadiokanaleid, kuid need ei ole lõppkasutaja seisukohalt valikukriteeriumiks, et valida erinevate teenusepakkujate vahel. Lisaks on kõik Eestis ringhäälinguluba omavad vastuvõetavad maapealses vaba juurdepääsuga raadiojaamad analoogringhäälingus. Eestis on lõppkasutaja jaoks jätkuvalt ja ülekaalukalt peamiseks raadioringhäälingu vastuvõtmise viisiks maapealne analoogringhääling. 106. Eeltoodud nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et alternatiivsed televisiooniringhäälingu edastamise platvormid (sh kaabelevivõrk, satelliit- ja lairibavõrk) on lõppkasutaja seisukohalt oma hinnatasemelt ja funktsionaalsuselt, nii vaba- kui ka tingimusjuurdepääsuga maapealsele digitaalringhäälingule, asendusteenuseks. Raadioringhäälingus ei ole alternatiivsed ringhäälingu edastamise platvormid nõudlusepoolselt asendatavad maapealse digitaalringhäälinguga. 3.2.5.2. Pakkumispoolne asendatavus 107.Pakkumisepoolseks võimalikuks asendusteenuseks maapealse digitaalringhäälingu võrgu kaudu televisiooniringhäälingu otseedastuse teenusele on ringhäälingu taasedastamise teenused, kas kaabellevis, IPTV võrgus või satelliittehnoloogia kaudu. 108.Televisiooniringhäälingu otseedastuse teenust osutab Levira maapealse digitaalringhäälingu võrgu baasil, mis katab (olenevalt kasutatavast multipleksist) ca 90 või 100 % Eesti territooriumist. 18  109.Viasat AS (edaspidi Viasat) poolt pakutav satelliitlevi teenus katab samuti praktiliselt ca 100% kogu Eesti territooriumist. 110.Kaabellevivõrgu operaatorid osutavad ringhäälingu taasedastamise teenuseid peamiselt tiheasustuspiirkondades, siis Elion suurima fikseeritud sidevõrgu omanikuna pakub nii otseedastuse (kahele raadioprogrammile) kui ka taasedastuse teenuseid (siseriiklikele televisiooni programmidele) ca 75-80% Eesti territooriumi ulatusest. 111.Seega geograafiline katvusala televisiooniringhäälingu alternatiivsete edastusplatvormide puhul on võrreldav maapealse ringhäälinguvõrgu katvusalaga. 112.Lisaks tuleb märkida, et erinevalt maapealsest digitaaledastusest või raadiosagedustest, pole tingimusjuurdepääsuga teleringhäälingu sagedused tänases tehnoloogilises praktikas piiratud ressurss. 113.Meediateenuse osutajatel on seega võimalik oma programme reeglina edastada nii kaabel- , IPTV ja satelliitvõrkudes kui ka maapealse digitaalringhäälingu võrgu kaudu ning seetõttu on IPTV ja kaabellevivõrkude vahendusel osutatavad ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenused olla asendusteenuseks maapealsele ringhäälinguvõrgu kaudu edastavatele ringhäälingu teenustele. 114.Televisiooniringhäälingu taasedastamise teenuse pakkujad ja meediateenuse osutajad on lepingulistes suhetes. Ringhäälingu taasedastamise teenuseosutajad tasuvad taasedastamise õiguse eest kohalikele meediateenuse osutajatele (programmide tootjatele). Seega televisiooni programmide taasedastamine on vajalik mõlemale lepingupoolele – televisiooniteenuse edastuse teenuse osutajatele on maapealse ringhäälinguga konkureerimiseks hädavajalik taasedastada kohalikke programme ning meediateenuse osutaja on huvitatud tulu saamisest ning oma programmi toimetamisest võimalikult laia vaatajaskonnani. 115.Seevastu maapealse vaba juurdepääsuga ringhäälingu puhul maksavad meediateenuste osutajad ise ringhäälingu edastus teenuse osutajale oma programmi eetrisse edastamise eest. 116. Kommerts programmitootjad on viimastel aastate vähendanud vaba juurdepääsuga televisiooni programmide edastamist (3 programmi) ja viinud programmide edastamise valdavalt taasedastuse platvormile. Mis viitab sellele, et programmi tootjate seisukohast on ringhäälingu edastusteenuse ja taasedastus teenuse platvormid omavahel asendatavad.. 117.Eeltoodud pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leiab TJA, et alternatiivsete ringhäälingu edastamise platvormide kaudu taasedastatavad televisiooniringhäälingu teenused on oma kasutamisvõimaluste ning meediateenuste osutajate vajaduste poolest maapealse ringhäälingu edastamise teenustele asendusteenusteks ning mõjutavad oluliselt konkurentsiolukorda hulgiturul. 3.2.5.3. Nõudluse- ja pakkumispoolse asendatavuse kokkuvõte 118.Eeltoodud nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamise tulemusena leiab TJA, et kaabellevi-, satelliit-, ja lairibavõrgu baasil on võimalik osutada hulgi edastusteenuseid, mis oleksid oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest maapealsele digitaalringhäälingu võrgu kaudu osutatavatele televisiooniringhäälingu edastus teenustele asendusteenusteks ja mõjutaksid nimetatud turul oluliselt konkurentsiolukorda. 19  119.Raadioringhäälingus ei ole alternatiivsed ringhäälingu edastamise platvormid nõudlusepoolselt asendatavad maapealse digitaalringhäälinguga. 120.Sellest tulenevalt käesolevas turuanalüüsis vaadeldakse ringhäälingu edastamise hulgiturgu laiemalt kui 2011. aastal läbiviidud analüüsis piiritletud turgu, kaasates asjakohase turu koosseisu IPTV, kaabellevi- ja satelliitvõrgu baasil osutatava ringhäälingu taasedastamise teenused. 3.2.6. Ringhäälingu edastamise/taasedastamise turu geograafiline käibimisala 121.Ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest ning mida hinnatakse nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse põhimõtetest lähtudes. 122.Turgude geograafilist ulatust (nagu selgitatud otsuse eelnõus peatükis 3.1.4.) on võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude katvusala järgi ning õigusnormide või regulatiivsete vahendite olemasolu korral nende nõuetest lähtuvalt. 123.Ringhäälingu edastamise turu koosseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri omavad ettevõtjad, kes pakuvad oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel. Lähtuvalt sellest leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turg on üleriigilise ulatusega. 124.Kuna kõnealuste ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuste osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed ning nõudlus asjakohaste teenuste järele ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel, võib konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks. 125.Lähtudes ülaltoodud kriteeriumitest ning vastavalt ESS § 43 lõikele 2 piiritleb TJA ringhäälingu edastamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi. 3.2.7. Järeldus: ringhäälingu edastamise turg 126.Turu piiritlemise tulemusel on TJA jõudnud järeldusele, et ringhäälingu edastamise turg hõlmab ringhäälingu edastamise teenust, mis seisneb meediateenuse osutajate tele- ja/või raadio programmide otseedastamises eetrisse ja taasedastamises kaabellevi ja/või IPTV võrkude vahendusel, andes lõppkasutajale võimaluse tarbida ringhäälingu teenuseid eetri või sidevõrkude vahendusel. Ringhäälingu edastamise teenus on hulgiteenus, kus operaator osutab meedia teenuse osutajast sideettevõtjale või teisele sidevõrgu operaatorile televisiooni ja/või raadio signaali edastamist üle oma elektroonilise side võrgu. 127.Ringhäälingu edastamise turu koosseisu kaasatakse maapealse ringhäälingu otseedastamise teenus, kuid ka kaabellevivõrgu-, satelliitvõrgu- ja andmesidevõrgu (IPTV) vahendusel ringhäälingu taasedastamise teenused. 128.Asjakohase teenuse turu koosseisu on kaasatud ka sideettevõtjate ettevõttesisene ringhäälingu edastamise teenuse osutamine (nn self-supply). 129.Ringhäälingu edastamise teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt ühesugused ning asjakohaste teenuste nõudlus ei erine märkimisväärselt piirkondade vahel. Kooskõlas ESS § 43 lõikega 2 piiritleb TJA ringhäälingu edastamise turu geograafilise käibimisalana kogu Eesti territooriumi. 20  130.Eestis osutavad ringhäälingu edastamise/taasedastamise turul teenuseid Levira, Elion, Viasat, Eleks Telefon OÜ (edaspidi Eleks Telefon), Insenerteenuse Tulundusühistu Inteko (edaspidi TÜ Inteko), Lassonia OÜ (edaspidi Lassonia), Starman AS (edaspidi Starman), STV AS (edaspidi STV), Telset AS (edaspidi Telset), Uus Programm OÜ (edaspidi Uus Programm), T-Telefon OÜ(edaspidi T-Telefon), Võhma Ekraan MTÜ (edaspidi Võhma Ekraan), OÜ Interframe (edaspidi Interframe) ning Infonet OÜ (edaspidi Infonet). 4. KOLME KRITEERIUMI TESTI RAKENDAMINE RINGHÄÄLINGU EDASTAMISE TURUL 131.Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt tuleb soovituse lisas loetlemata jäetud turgude reguleerimisel eelnevalt analüüsida, kas asjaomane turg vastab alltoodud kolmele kriteeriumile: 132.Kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu, mis võivad olla oma olemuselt nii struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed; 133.Turustruktuur, mis ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist teatava aja jooksul. Selle kriteeriumi rakendamine hõlmab konkurentsiolukorra uurimist turutõketega turul; 134.Konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav konkurentsi tekitamiseks vaadeldaval turul. 135.Valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid kumulatiivselt, st mis tahes kriteeriumile mittevastavus tähendab, et turgu ei tule enam reguleerida.23 136.Ringhäälingu edastamise hulgiturul on nii Sideameti 12.09.2007 otsusega nr J.1- 45/07/16, kui ka Konkurentsiameti 05.04.2011 otsusega nr 8-3-12/11-001 tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks Levira. Kuna nimetatud turg on aga Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovitusest eemaldatud, peab enne edasist turuanalüüsi rakendama kolme kriteeriumi testi. 137.Juhul, kui üks kriteeriumitest ei ole täidetud, ei ole põhjendatud ka regulatsiooni jätkamine ringhäälingu edastamise turul ning edasist turuanalüüsi läbi ei viida. Näiteks kui analüüsi käigus tuvastatakse, et puuduvad kõrged ja alalised sisenemistõkked, puudub ka vajadus analüüsida järgnevate kriteeriumide täitmist ning teostada edasist turuanalüüsi. 138.Juhul, kui turg vastab kolmele eelpool toodud kriteeriumile, jätkatakse turuanalüüsiga, tuvastamaks, kas antud turul eksisteerib märkimisväärse turujõuga ettevõtja. 139.Mõlema, nii Sideameti kui ka Konkurentsiameti, otsuse kehtimise perioodil ei ole ükski meediateenuse osutajast sideettevõtja reguleeritud ringhäälingu edastamise teenust kasutanud. Otsuses kehtestatud kohustused rakenduvad ainult teenustele, mida märkimisväärse turujõuga ettevõtja (antud juhul Levira) osutab teistele sideettevõtjatele. Ükski meediateenuse osutaja ei ole registreerinud ennast sideettevõtjaks. 23 Vt 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 14. 21  140.Lisaks tuleb märkida, et regulatsiooni perioodil on teleprogrammide vastuvõtmise/tarbimise võimalused ehk tehnilised lahendused lõpptarbijate erinevate lõppseadmete osas laienenud ja konkurents erinevate ringhäälingu edastusplatvormide vahel kasvab. Seega ainult ühe sidevõrgu infrastruktuuri baasil ringhäälingu edastuse/taasedastuse reguleerimine arenevas konkurentsi olukorras ei ole enam asjakohane. 141.Eeltoodust lähtuvalt leiab TJA, et ringhäälingu edastamise hulgiturul on otstarbekas läbi viia kolme kriteeriumi test hindamaks, kas ex ante regulatsiooni rakendamise jätkamine nimetatud turul on otstarbekas ja mõistlik. 4.1. Kõrgete ja alaliste sisenemistõkete olemasolu 142.Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 80 on turul domineerimise tuvastamiseks oluline hinnata turule sisenemise lihtsust. Ettevõtja võime turul domineerida sõltub uute turuosaliste turule sisenemise võimalusest: kui turul puuduvad sisenemistõkked, on ettevõtja võimalused turul konkurente eirates tegutseda piiratud isegi juhul, kui ta omab kõnealusel turul suurt turuosa. 143.Sisenemistõkked võivad esineda eri vormis ning ilmneda väga erinevatel põhjustel. Olemuselt võivad turule sisenemise piirangud olla struktuursed või regulatiivsed. 4.1.1. Regulatiivsed sisenemistõkked 144.Regulatiivsed tõkked tähendavad, et teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 80). Näiteks võib potentsiaalsete turuosaliste arv olla piiratud seeläbi, et väljastatakse vaid teatud hulk teatud teenuse osutamist võimaldavaid litsentse. 145.Ringhäälingu edastamise turule sisenemisel võib olla regulatiivseks tõkkeks piiratud sagedusressurss. 146.2010. aastal läbiviidud konkursiga on kasutusse antud lisaks kolmele olemasolevale kolm uut multipleksi, mis on siiani minimaalselt kasutses, et täita sagedusloa tingimusi. 147.Vaba juurdepääsuga teleringhäälingu ja raadioringhäälingu teenuseosutajate arv on piiratud väljastatavate ringhäälingu edastamise teenust võimaldavate sageduslubade arvuga. Erinevalt ringhäälingu programmide edastamisest eetri vahendusel , pole fikseeritud sidevõrgus pakutava tingimusjuurdepääsuga (ehk kaabellevivõrkude, IPTV ja veebi kaudu edastatavad programmid ja saated) tele ja raadioprogrammide arv sagedusressursiga piiratud. 148.Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et nimetatud piirangud ei kujuta endast ringhäälingu edastamise turul sedavõrd kõrgeid regulatiivsed sisenemistõkkeid, et need takistaksid arvestataval määral piiritletud turule sisenemist tervikuna. 4.1.2. Struktuursed sisenemistõkked 149.Euroopa Komisjoni 2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes on loetletud erinevaid indikaatoreid struktuursete sisenemistõkete hindamiseks. Struktuursed tõkked tähendavad 22  tehnoloogiast- ja sellega seotud kulude struktuurist tingitud erinevaid võimalusi turul juba tegutsevatele- ja turule siseneda soovivatele ettevõtjatele. 150.Ringhäälingu edastamise turul esinevad struktuursed sisenemistõkked seisnevad peamiselt kontrollis raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle, mastaabisäästus ning suurtes pöördumatutes kuludes. 4.1.2.1. Kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja suured pöördumatud kulud 151.Sidevõrgu infrastruktuuri olemasolu ja ulatus omavad olulist tähtsust hulgitasemel ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuse osutamisel. Laialdase sidevõrgu infrastruktuuri omamine annab ettevõtjale olulise eelise ringhäälingu edastamise teenuse osutamisel võrreldes ettevõtjatega, kellel vastav sidevõrgu infrastruktuur puudub või on oluliselt piiratud. 152.Ettevõtjate sidevõrgu infrastruktuuri analüüs näitab, et Levira omab kõige laialdasemat ja terviklikku ca 100% Eesti territooriumist katvat digitaalringhäälingu ülekandevõrgu infrastruktuuri, mille vahendusel on võimalik osutada hulgitasemel teenuseid ringhäälingu edastamise turul. 153.Viasat pakub üleriigilise katvusalaga satelliit digitelevisiooni teenust, mis on kätte saadav ca 100% Eesti elanikonnast. 154.Ülejäänud analüüsitud ettevõtjatest omab suurima katvusalaga sidevõrgu infrastruktuuri, mis võimaldab ringhäälingu otseedastamist/taasedastamist Elion, mis katab ca 80% Eesti territooriumist. Suhteliselt laialdast juurdepääsu sidevõrku omavad ka Starman (50%) ja STV (40%). Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjate sidevõrgud on väga piiratud ulatusega, piirdudes mõne linna või vallaga. 155.Kuna raadio- ja teleringhääling jõuab läbi kõikide platvormide enamuseni Eesti elanikkonnast, saab meediateenuse osutaja valida millist edastusplatvormi (sh kaabellevi, satelliit, IPTV või maapealne levi) kasutada oma programmide edastamiseks. 156.Lähtuvalt eeltoodust leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turg on muutunud konkurentsirohkeks ja Levira üleriigiline ülekandevõrgu infrastruktuuri omamine ei anna olulisi eeliseid tele- ja raadioringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuste osutamisel hulgiturul. 157.Üheks turule sisenemise tõkkeks on, kui turule sisenemine nõuab ettevõtjalt enne kasumisse jõudmist suurte ja pikaajaliste investeeringute tegemist. Ringhäälingu edastamise hulgiturul saab ringhäälingu otseedastus/taasedastuse teenust pakkuda vaid ringhäälingu signaalide edastus teenuse osutamist võimaldavat sidevõrku (nii ülekande24-, kui ka juurdepääsuvõrku25) omav ettevõtja. 158.Kuna oma sidevõrgu rajamine nõuab ettevõtjalt investeeringute tegemist, eksisteerivad ringhäälingu edastamise turul sisenemistõkked, mis on seotud ringhäälingu edastamise turu kuuluvate teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri 24 Ülekandevõrk (ka „magistraalvõrk“) on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab peajaotajaid/võrgusõlmi ja/või juurdepääsuvõrke. Muuhulgas hõlmab ülekandevõrk elektroonilise side võrgu ülekandeliine (välja arvatud juurdepääsuvõrgu ülekandeliinid), elektroonilise side võrgu ülekandesüsteeme, elektroonilise side võrgu lülitusseadmeid ja ülekandevõrgu abisüsteeme ja -rajatisi. 25 Juurdepääsuvõrk koosneb kliendiliinidest, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääs elektroonilisele side võrgule. 23  rajamiseks tehtavate investeeringutega. Problemaatiliseks võib osutuda ka juurdepääs finantsvahenditele, kuna investeeringute katmiseks vajalikku laenu saab võtta vaid piisavat tagatist omav ettevõtja. 159.Eeltoodust järeldub, et asjakohasele turule sisenemist takistavad kõrged struktuursed sisenemistõkked, mis on seotud ringhäälingu edastamise teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ja tehniliste eelduste loomiseks vajalike investeeringute tegemisega. Ilma investeeringuid tegemata puudub reaalne võimalus alustada ringhäälingu edastamise teenuse osutamist. 160.Samas tuleb märkida, et Eestis on välja ehitatud mitu erinevat ringhäälingu teenuse edastamist/taasedastamist võimaldavat infrastruktuuri, mis omavahel konkureerivad. Seega on vähe tõenäoline, arvestades Eesti väikest lõpptarbijate jaeturu mahtu, et uuele turu sisenejale oleks mõistlik taas välja ehitada olemasoleva elektroonilise side võrgu infrastruktuuriga paralleelselt uus elektroonilise side võrgu infrastruktuur. Pigem on võimalik turule siseneda juba olemasoleva elektroonilise side võrgu infrastruktuuri ostmise/rentimise teel. 4.1.2.2. Mastaabi- ja profiilisääst 161.Mastaabisääst on keskmise tootmiskulu alanemine toodangumahtude suurenemise tagajärjel. Tooteühiku kulud võivad alaneda tänu suurte sisendikoguste ostmisega kaasnevatele mahuallahindlustele või uurimis- ja teadustöösse investeerimisele, mis võimaldab tõhustada tootmist. Mastaabisäästuga on tegemist näiteks juhul, kui väljundi kahekordistamisel kasvab väljundi mahu suurendamiseks tehtud kulu kahekordsest väiksemas määras. Arvesse tuleb võtta majanduses toimivat skeemi, mille juures toote/teenuse keskmised kulud vähenevad toodangu/teenuse mahu kasvades. 162.Kuna väljaehitatud sidevõrgu kasutusele võtmine alandab kulusid ühe lõppkasutaja kohta, saab suuremale hulgale lõppkasutajatele teenust osutav ettevõtja mastaabisäästult suuremat tulu, mis annab talle omakorda konkurentsieelise teiste sideettevõtjate ees. 163.Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turule siseneva ettevõtja jaoks võib mastaabisääst olla oluliseks struktuurseks sisenemistõkkeks. 164.Profiilisääst saab tekkida teenuseosutajatel, kes osutavad sama tootmisvahendi vahendusel suuremat hulka teenuseid - näiteks sideettevõtjal, kes lisaks kõne- ja andmesideteenustele osutab ka ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenust. See teeb sideettevõtja jaoks ringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuse osutamise oluliselt odavamaks, võrreldes olukorraga, kus ettevõtja osutab sidevõrgu baasil vaid ringhäälingu edastamise teenust – erinevate teenuste osutamine võimaldab nende osutamisega seonduvate kulude teenuste vahel jagamist. Samuti võib sellisel juhul profiilisääst seisneda juhtimiskulude kokkuhoius. 165.Mida kõrgem on turul juba tegutseva sideettevõtja profiilisääst, seda keerulisem on uuel teenuseosutajal antud turule siseneda ja osutada sarnaseid teenuseid tasemel, mille on profiilisäästu tõttu saavutanud juba teised turul tegutsevad teenuseosutajad. 166.Ringhäälingu edastamise turul teleringhäälingu edastamise/taasedastamise teenuseid osutavate sideettevõtjate puhul on valdavalt tegemist ettevõtjatega, kes osutavad lisaks kaabelleviteenustele ka muid elektroonilise side teenuseid (eelkõige andmesideteenust). 24  167.Võttes arvesse eeltoodut, leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turule sisenevale ning oma sidevõrgu baasil teenuseid osutavale ettevõtja jaoks võib profiilisääst olla oluliseks struktuurseks sisenemistõkkeks. 4.1.2.3. Kokkuvõte 168.TJA on seisukohal, et ringhäälingu edastamise turul ei kujuta regulatiivsed sisenemistõkked endast sedavõrd kõrgeid piiranguid, et need arvestataval määral takistaksid piiritletud sideturule sisenemist tervikuna. Küll aga võib turule siseneja jaoks olla olulisteks struktuurseteks sisenemistõketeks pöördumatud kulud, juurdepääs finantsvahenditele ning mastaabi- ja profiilisääst. Eeltoodu põhjal leiab TJA, et ringhäälingu edastamise hulgiturul ei esine regulatiivseid sisenemisetõkkeid, kuid esinevad struktuursed sisenemistõkked. Struktuurseid tõkkeid leevendab osaliselt asjaolu, et televisiooniringhäälingu teenuseid edastatakse/taasedastatakse erinevate platvormide kaudu (sh kaabellevi, satelliittehnoloogia, maapealne digitaalringhäälinguvõrk ning lairibavõrk) ning see on tekitanud konkurentsi ringhäälingu edastamise turul. 4.2. Turustruktuur ja tõhusa konkurentsi saavutamine 169.Otsuse eelnõu peatüki 3.2.4. kohaselt tarbitakse ringhäälingu edastamise turu teenu- seid eelkõige eesmärgiga edastada lõppkasutajani raadio- ja teleringhäälingu prog- ramme. Seega on asjakohane vaadelda selle turuga lähedalt seotud turgu ehk televi- siooniteenuste jaeturgu (üldjuhul edastatakse ka raadio programme), kuna nende kahe turu teenuste nõudluste vahel on tugev seos. Televisiooni jaeteenuste turul osalevad ja konkureerivad põhiliselt järgmised televisiooniteenuste pakkujad: • Kaabellevioperaatorid; • IPTV teenuse osutajad; • Maapealse ringhäälingu kaudu televisiooniteenuste osutajad; • Satelliittelevisiooniteenuse osutaja. 170.Järgneval joonisel on kajastatud kõiki Eestis kasutuses olevate ringhäälingu edastusplatvormide kaudu televisiooniteenuste lõppkasutajate koguarvu muutus aastatel 2010- 2013. 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2010 2011 2012 2013 Joonis 4. Televisiooniteenuste kasutusstatistika lõppkasutajate arvu alusel (sh tasuline maapealne levi, kaabellevi, satelliitlevi, IPTV ja vabalevi kasutajad). 25  171.Leibkondade arvust lähtuvalt on televisiooniteenuste jaeturul lõppkasutajate koguarv aastatel 2010-2013 muutunud minimaalselt ca 2% ning 2013. aasta lõpu seisuga kasutas televisiooni taasedastuse ja vabalevi teenust kokku 572 213 tarbijat (vt ülalpool joonis 4 ). 172.Televisiooni taasedastuseks kasutatavate tehnoloogiate kaupa vaadates on suurema osakaaluga kaabellevi vahendusel televisiooniteenuste lõppkasutajate arv, mis moodustas 2013. aasta lõpu seisuga 33 % Eesti leibkondade arvust (vt. tabel 2). Tehnoloogia 2010 2011 2012 2013 Kaabellevi 34,9% 35,7% 33,6% 33,0% IPTV 20,2% 23,8% 25,8% 27,5% Satelliitlevi 7,4% 7,7% 7,5% 7,5% DVB-T tasuline 8,2% 9,5% 9,5% 9,3% Vaba levi 25,1% 19,1% 19,4% 18,5% ilma TV-ta 4,2% 4,2% 4,2% 4,2% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel 2. Televisiooniteenuse tarbijate jagunemine televisiooniteenuste edastusplatvormide järgi (leibkondade arvust lähtuvalt). 173.Suuruselt teine on IPTV võrgu vahendusel edastatavate televisiooni teenuste lõppkasutajate osakaal. Võrreldes 2010. aastaga on IPTV edastusplatvormi kaudu televisiooni taasedastuse teenuseid tarbivate klientide osakaal tõusnud ca 7%, samas on kaabellevi teenuste lõppkasutajate osakaal kahanenud sama perioodi jooksul ca 2%. 174.2013. aasta lõpu seisuga on vaba levi ehk tasuta televisiooni paketti (kaudselt hinnates) kasutanud Eestis vaid ca 1/5 leibkondadest. Võrreldes 2010. aasta seisuga on Levira vahendusel pakutava tasuta televisiooni teenuse lõppkasutajate arvu osakaal vähenenud ca 7%. 175.Satelliitlevi ja maapealse tasulise levi platvormi kasutab teleprogrammide vaatamiseks alla 10 % Eesti leibkondade arvust. Ca 4 % leibkondadest ei kasuta ühtegi nimetatud edastusplatvormi televisiooni teenuste tarbimiseks. Need leibkonnad kas ei vaata televisiooniprogramme või kasutavad televisiooni programmide järgimiseks andmeside lahendusi st vaatavad televisiooni üle veebi. 176.Samas tuleb märkida, et tihtipeale lõppkasutajad tarbivad televisiooni teenuseid mitme erinevate edastusplatvormide kaudu (nt kaabellevi ja satelliitlevi või IPTV ja tasuta vaba levi). Seega tabelis 2 toodud edastusplatvormide osakaalud annavad vaid kaudse hinnangu, kuidas televisiooni teenust vaatavate lõppklientide arv jaguneb erinevate televisiooni osteedastust/taasedastust võimaldavate platvormide vahel. 177.Alltoodud joonisel on näha kuidas viimase kolme aasta jooksul on muutunud lõppkasutajate arv lähtuvalt edastusplatvormist. 26  250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 2010 2011 2012 2013 Kaabellevi IPTV Satelliitlevi DVB-T tasuline Vaba levi Joonis 5. Televisiooni teenuste lõppkasutajate arvu muutus aastatel 2010-2013 lähtuvalt edastusplatvormist. 178.Jooniselt 5 nähtub, et televisiooni teenuse tarbijad eelistavad kõige rohkem kaabellevi ja IPTV võrgu vahendusel taasedastatavaid televisiooni teenuseid. Võrreldes 2010. aastaga, on Levira vahendusel tarbitava tasuta televisiooni teenuse tarbijate arvu osakaal kahanenud ca 7% võrra. Samas teiste taasedastuse platvormide (sh kaabellevi, satelliitlevi, IPTV, tasuline maapealne levi) kaudu televisiooni tarbijate koguarvu osakaal on vaadeldava perioodi jooksul kasvanud ca 7 %. 179.Eeltoodust järeldub, et televisiooni vabalevi teenuse kasutamine on muutunud lõppkasutajate jaoks vähem atraktiivseks, mida saab seostada lõpptarbijate tarbimisharjumuste muutusega. Viimastel aastatel on kiiresti suurenenud nutisedmete kasutamine ning nende seadmete vahendusel televisiooni programmide vaatamine on võimalik kaabellevi, IPTV või mobiiltelefonisidel põhineva lairibateenuse klientidel. Nutiseadmeid kasutavad peamiselt nooremad kliendid, kes võtavad kasutusele uusi lahendusi ja tarbivad uusi teenusid ning on valmis nende teenuste eest ka rohkem maksma. Samas traditsioonilise, ainult teleri vahendusel, televisiooni programmide vaatajad on pigem vanemaealine tarbijaskond ning nemad on ka oluliselt hinnatundlikumad kui noored tarbijad. Seega kasutavad vanemad tarbijad peamisel vabalevi või siis kaabellevi ja IPTV poolt osutatavaid väiksema maksumuse ja mahuga pakette. 180.Kuna eelmise regulatsiooni perioodi jooksul on Levira vahendusel pakutava vabalevi klientide koguarv vähenenud, võib eeldada, et lähimate aastate jooksul see trend jätkub. Languse on tinginud kasvav konkurentsisurve kaabellevi, satelliitlevi ja IPTV võrkude vahendusel osutatavate televisiooni taasedastuse teenuste üha laialdasemate ja mitmekesisemate kasutusvõimalustega. 181.Turuanalüüsi käigus kogutud andmete põhjal osutab oma võrgu vahendusel ringhäälingu otseedastuse teenust Levira, mis võimaldab tarbijatel tasuta vaadata Eesti televisiooniprogramme. Elion osutab otseedastuse teenust paarile raadioprogrammi tootjale. Ülejäänud analüüsi kaasatud ettevõtjad (vt otsuse eelnõu peatükk 3.2.7.) kaasa arvates Elion osutavad televisiooni taasedastuse teenuseid. 182.2014. aasta II kv lõpu seisuga osutas Eestis televisiooni taasedastuse teenuseid 14 teenuse osutajat. 27  183.Ettevõtja turujõu oluline näitaja asjakohasel turul on ettevõtja turuosa suurus. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika kohaselt võib rohkem kui 40%-line turuosa viidata ettevõtja turgu valitsevale seisundile konkreetsel turul. Olulise suurusega turuosa on tähtis konkurentsieelis, kuna see annab ettevõtjale võimaluse tõsta teenuse hinda, ilma et tulud sellest tingitud tarbimise vähenemise tõttu langeksid. Kuigi on väheusutav, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei omaks turul märkimisväärset turuosa, ei ole suure turuosa omamine ainus faktor, mis võiks anda ettevõtjale vastaval turul märkimisväärse turujõu ja takistada konkurentsi toimimist. 184.Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste artiklis 75 viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktikale26 loetakse väga suurt turuosa (kohtupraktika kohaselt on selleks 50% ületav turuosa) iseenesest tõendiks turgu valitseva seisundi kohta, välja arvatud erandlike asjaolude korral. Suure turuosaga ettevõtja domineerivat positsiooni turul võib eeldada, kui ettevõtja turuosa on aja jooksul püsinud stabiilsena. Märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turuosa vähenemine aastate lõikes näitab, et konkurents elektroonilise side turul tiheneb, välistamata samas märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu turul. Ettevõtja kõikuv turuosa võib siiski viidata turujõu puudumisele konkreetsel turul. 185.Ka konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 alusel võib eeldada turgu valitseva seisundi omamist ettevõtja puhul, kellele kuulub konkreetsel kaubaturul vähemalt 40% käibest. 186. Järgnevalt vaatleme televisiooni taasedastuse ja vabalevi teenust osutatavate ettevõtjate lõpptarbijate osakaalu aastatel 2010 kuni 2013. Ettevõtja 2010 2011 2012 2013 Starman 31% 33% 31% 31% Elion 21% 25% 27% 28% Levira 26% 20% 20% 19% STV 12% 12% 12% 12% Viasat 8% 8% 8% 8% Telset 1% 1% 1% 1% Teised 1% 1% 1% 1% Kokku 100% 100% 100% 100% Tabel 3. Ringhäälingu edastusteenuse (sh vabalevi) osutajate turuosa jagunemine lõpptarbijate arvu alusel aastatel 2010 – 2013. 187.Ülaltoodud tabelist 3 nähtub, et ringhäälingu edastusteenuse lõppklientide arvu poolest on suurima turuosaga Starman, omades 2013. aastal 31% televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust. Siin tuleb märkida, et tabelis kajastatud Starmani lõppkasutajate arvu osakaal hõlmab nii kaabellevi kliente kui ka maapealse digitaalringhäälinguteenuse ehk nn ZUUMtv paketi kasutajaid. 26 C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon, op. cit., lõik 60; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. oktoobri 1999. a otsus kohtuasjas T-228/97: Irish Sugar vs. Komisjon; EKL 1999, lk II-02969, lõik 70; 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon, op. cit, lõik 41; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 22. novembri 2001. a otsus kohtuasjas T-139/98: AAMS vs. Komisjon; EKL 2001, lk II-03413, lõik 51. 28  188.Suuruselt teine televisiooni taasedastuse teenuse osutaja on Elion, kelle kuulus 28% televisiooni teenuse lõpptarbijate koguarvust. Aastatel 2010-2013 on Elioni televisiooni taasedastuse teenuse lõpptarbijate arvu osakaal kasvanud 7%. 189.Vaadeldava perioodi jooksul on Levira vahendusel vabalevi teenust tarbivate klientide osakaal televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust kahanenud 7% ning moodustas 2013. aasta lõpu seisuga 19% televisiooni teenuse lõppkasutajate koguarvust. 190.Ülejäänud televisiooni taasedastuse teenuse osutajate turuosa lõppkasutajate arvu alusel moodustas kokku 22% televisiooni teenuse lõpptarbijate koguarvust. 191.Järgneval joonisel on toodud asjakohase turu regulatsiooni perioodil MTE-ks tunnistatud Levira raadioringhäälingu programmide ja televisooniprogrammide edastamisest saadud tulud ja televisiooni taasedastuse teenuse jaeturu kogukäive aastatel 2007-2013. 30 25 20 milj.euro 15 10 5 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Taasedastuse teenuse kogukäive Levira hulgitulud Joonis 6. Televisiooni taasedastuse teenuse kogukäive ja Levira ringhäälingu edastamisest saadud hulgitulud aastatel 2007-2013. 192.Jooniselt 6 nähtub, et televisiooni taasaedastuse teenuse jaeturu kogukäive on tõusuva trendiga, samas Levira ringhäälingu edastamisest saadavad tulud langevad. 193.Kuigi ülaltoodud joonisel 6 toodud taasedastuse kogukäive ja Levira ringhäälingu edastamisest saadud hulgitulu ei ole omavahel otseselt võrreldavad, annavad nad indikatsiooni turu arengute ja konkurentsiolukorra muutuste kohta. 194.Võrreldes esimese regulatsiooni perioodiga (aastatel 2007-2009) on Levira ringhäälingu edastamisest saadud kogutulu vähenenud eelmise regulatsiooni perioodi (aastatel 2011- 2013) jooksul 68%. Televisiooni taasedastuse teenuse kogukäive on aastatel 2011-2013 kasvanud 16% võrreldes 2007-2009 kogukäibega. 195.Järeldus: Eeltoodu kinnitab, et televisiooniteenuste jaeturul toimib konkurents televisiooni otseedastuse ja taasedastuse teenuse vahel. Televisiooni teenuse lõppkasutajatele on tagatud valikuvõimalus ning üha suurem osa tarbijatest eelistab maapealse digitaalringhäälingu võrgu vahendusel tasuta vaadatava televisooniteenuse asemel kasutada televisiooni teenuse tarbimiseks taasedastusplatvorme (sh kaabellevi, satelliitlevi, IPTV võrk ja tasuline maapealne levi). Ka programmi tootjatel on laiem valikuvõimalus oma programmide edastamiseks lõptarbijatele. Nad võivad valida kas 29  kasutada programmide edastamiseks esmaedastus platvormi või taasedastus platvormi erinevaid võimalusi. Viimasel aastatel on esmaedastus platvormil edastatavate kohalike programmide arv vähenenud kaheksalt viieni samas taasedastus platvormil on kättesaadav enam kui 10 kohalikku programmi. 4.3. Ringhäälingu edastamise hulgiturul valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni kohaldamata jätmine 196.TJA on läbiviidud analüüsi tulemusel leidnud, et kaabellevi-, satelliit-, ja lairibavõrgu baasil on võimalik osutada hulgiteenuseid, mis on oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest maapealsele digitaalringhäälingu võrgu kaudu osutatavatele televisiooniringhäälingu teenuste asendusteenusteks ja mõjutavad nimetatud turul oluliselt konkurentsiolukorda. 197.Samuti on ringhäälingu edastamise turule sisenemise tõkked olulisel määral langenud seoses asjaoluga, et televisiooniringhäälingu teenuseid edastatakse/taasedastatakse erinevate platvormide kaudu (sh kaabellevi, satelliittehnoloogia, maapealne digitaalringhäälinguvõrk ning lairibavõrk) ning see on tekitanud konkurentsi ringhäälingu edastamise hulgituruga lähedalt seotud televisiooni teenuste jaeturul. 198.Sideameti 12. 09.07. a otsuse nr J.1-45/07/16 ja Konkurentsiameti 05.04.2011 otsuse nr 8.3-12/11-001 kehtimise perioodil ei ole ringhäälingu edastamise turul ükski meediateenuse osutajast sideettevõtja reguleeritud ringhäälingu edastamise teenust kasutanud. Eelnevalt nimetatud otsustes kehtestatud kohustused rakendusid ainult teenustele, mida märkimisväärse turujõuga ettevõtja (antud juhul Levira) osutas teistele sideettevõtjatele, kuid ükski meediateenuse osutaja ei registreerinud ennast sideettevõtjaks regulatsiooni kehtimise ajavahemikul ja seega MTE teenuseid tarbida ei saanud. 199.Regulatsiooni perioodil on esmaedastusplatvormil edastatavate kohalike (Eesti siseste) programmide arv vähenenud kaheksalt viieni. Samas taasedastus platvormidel on klientidel kättesaadav enam kui 10 kohalikku programmi. 200.Eelmise regulatsiooni perioodi jooksul on Levira vahendusel pakutava vabalevi klientide koguarv vähenenud ning lisaks on Levira ringhäälingu edastamisest saadud kogutulu kahanenud aastatel 2011-2013 68% võrreldes esimese regulatsiooni perioodiga aastatel 2007-2009. Languse on tinginud kasvav konkurentsisurve, mis kaasneb lõpptarbijate poolt kaabellevi, satelliitlevi ja IPTV võrkude vahendusel osutatavate televisiooni taasedastuse teenuste üha laialdasemate ja mitmekesisemate kasutus võimalustega. TJA hinnagul jätkub selline tendents ka tulevikus. 201.Eeltoodus lähtudes leiab TJA, et ringhäälingu edastamise turu edaspidiseks reguleerimiseks puudub vajadus (vt ka otsuse eelnõus järgnevas peatükis 4.4. esitatud kolme kriteeriumi testi puudutavaid põhjendusi). 4.4. Konkurentsiõiguse kohaldamise piisavus 202.Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14 rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldatakse turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post - kui ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, on ex ante 30  valdkonnaspetsiifiline regulatsioon preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning rikkumiste ärahoidmisele27. 203.2007. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 17 kohaselt võib liikmesriigi regulaator jätta soovituse lisas loetletud turgudel (antud juhul ringhäälingu turul) analüüsi läbi viimata, kui asjaomane turg ei vasta kriteeriumile, mille kohaselt konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole asjakohasel turul piisav konkurentsi tekitamiseks. 204.Otsuse eelnõu peatükis 4.3. toodud põhjendustel on TJA leidnud, et ringhäälingu edastamise turul ei ole enam valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni rakendamisega jätkamine põhjendatud. 205.Turu regulatsiooniperioodil aastatel 2007–2013, ei ole sellel turul konkurentsiprobleeme esinenud ning puudutavad sideettevõtjate kaebused MTE-ks tunnistatud ettevõtja peale. Samuti puuduvad alused, mis viitaksid selliste konkreetsete probleemide tõstatumisele tulevikus. 206.Võttes arvesse eeltoodut, on TJA seisukohal, et ringhäälingu edastamise turul on realiseerunud olukord (ka tulevikuperspektiivi silmas pidades), kus isegi esineda võivate konkurentsiprobleemide lahendamiseks ning piisava konkurentsi tekitamiseks piisab konkurentsiõiguse kohaldamisest. 207.Seetõttu leiab TJA, et ka kolme kriteeriumi testi III-t kriteeriumit aluseks võttes, puudub edaspidiseks ringhäälingu edastamise turu reguleerimiseks vajadus. 5. MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS MÄÄRAMATA JÄTMINE 208.Otsuse peatükis 4 (koos alapunktidega) läbiviidud kolme kriteeriumi testist selgus, et ringhäälingu edastamise hulgiturg liigub tõhusa konkurentsiolukorra poole ning et nimetatud turu edaspidine valdkonnspetsiifiline reguleerimine ei ole põhjendatud. 209.Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes ESS § 44 lõikest 7 jätab TJA ringhäälingu edastamise hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. 210.Konkurentsiameti 05.aprilli 2011 otsusega nr 8.3-12/11-001 tunnistati Levira AS ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning talle kehtestati märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused. 211.Turuanalüüsi käigus kolme kriteeriumi testi läbiviimise tulemusel selgus, et ringhäälingu edastamise hulgiturg liigub tõhusa konkurentsi poole ning et nimetatud turu edaspidine valdkonnspetsiifiline reguleerimine ei ole põhjendatud. Otsuse 5. peatükis jättis TJA ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata. 212.Võttes arvesse eeltoodut, kaotavad Levira suhtes Konkurentsiameti 05.aprilli 2011 otsusest nr 8.3-12/11-001 tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused kehtivuse alates käesoleva ringhäälingu edastamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kehtima hakkamisest. 27 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja 27. 31 213.ESS § 49 lg 6 kohaselt teavitab TJA ESS § 49 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 32