Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ vastuvõtmine

Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu tel 4479733, www.parnu.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, www.ramboll.ee Tellija Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Tel 715 1222, www.elering.ee PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGUT TÄPSUSTAV TEEMAPLANEERING HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 KV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Koostamise 15.01.2015 kuupäev Vastuvõetud: Kehtestatud: 2 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE SISUKORD I TEEMAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA TRASSI- KORIDORI VALIK................. 8 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk............................................................................ 10 1.2. Planeeringuala ..................................................................................................... 10 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid ..................................................... 11 1.4. Teostatud uuringud ja analüüsid ............................................................................ 11 1.5. Planeeringus käsitletavad mõisted .......................................................................... 12 1.6. Trassikoridori asukoha valiku põhjendused .............................................................. 14 1.6.1. Koonga vald ........................................................................................................ 14 1.6.2. Audru vald .......................................................................................................... 16 1.6.3. Sauga vald .......................................................................................................... 18 2. VALITUD TRASSIKORIDOR ................................................................................ 21 2.1. Trassikoridor Koonga vallas ................................................................................... 21 2.2. Trassikoridor Audru vallas ..................................................................................... 22 2.2.1. Kitsas olu Audru vallas .......................................................................................... 23 2.3. Trassikoridor Sauga vallas ..................................................................................... 23 2.3.1. Kitsas olu Sauga vallas ......................................................................................... 24 2.4. Planeeritavad elektriliinid ja alajaamade sisseviigud Pärnu maakonnas ........................ 25 3. TRASSIKORIDORI KASUTAMISE, PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED ..................................................................................................... 26 3.1. Planeeringute koostamise ja projekteerimise põhimõtted trassikoridoris ja selle lähiümbruses ....................................................................................................... 26 3.2. Trassikoridori üldised kasutamistingimused ............................................................. 26 3.2.1. Enne elektriliini ehitamist trassikoridoris kehtivad piirangud ....................................... 26 3.2.2. Elektriliini ehitamise ajal trassikoridoris kehtivad piirangud ........................................ 26 3.2.3. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis kehtivad piirangud .......................... 27 3.2.4. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad piirangud .................................. 27 3.3. Elektriliini projekteerimise ja rajamise põhimõtted ning tingimused ............................ 28 3.3.1. Elektriliini projekteerimise tingimused erandina kitsastes oludes ................................ 29 3.3.2. Uue alajaama rajamise tingimused ......................................................................... 29 3.4. Keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks .......................................................................................................................... 30 3.4.1. Planeerimisel ja projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed ............ 30 3.4.2. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine ............................................................ 30 3.4.3. Käitamisaegsed mõjud .......................................................................................... 32 3.4.4. Kohaspetsiifilised leevendusmeetmed ..................................................................... 33 3.4.5. Seire .................................................................................................................. 34 3.5. Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud trassikoridoris või selle läheduses ........ 35 3.5.1. Muinsuskaitse objektid .......................................................................................... 35 3.5.2. Looduskaitsealad ja kaitsealused objektid................................................................ 36 3.5.3. Maardlad ............................................................................................................. 36 3.5.4. Veekogud ............................................................................................................ 37 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE .................................................... 38 4.1. Teemaplaneeringu lahenduse kandmine kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse .............................................................................................. 38 3 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 4.2. Elektriliini trassikoridori alal algatatud või kehtestatud detailplaneeringud ja nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus ..................................................... 38 4.3. Projektide ja planeeringute koostamise vajadus ....................................................... 38 JOONISED 1. Põhijoonis M 1:100 000 2. Planeeringu lahendus Koonga vallas M 1:20 000 3. Planeeringu lahendus Audru vallas M 1:20 000 4. Planeeringu lahendus Sauga vallas M 1:20 000 KAUST II KSH Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Maves AS, 2014 KAUST III I LISAD 1. Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukorrale, Ramboll Eesti AS, 2013 2. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin, eksperthinnang, TTÜ, 2013 3. Alternatiivsete trassikoridoride võrdlustabelid, Maves AS ja Ramboll Eesti AS, 2014 4. Elektriliini alternatiivide ehituskulude analüüs, Ramboll Eesti AS, 2014 5. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes, Ramboll Eesti AS, 2014 II KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste tabel 2. Kooskõlastused 4 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE SISSEJUHATUS Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ (edaspidi teemaplaneering) koostamine algatati Pärnu maavanema 31.10.2011. a korraldusega nr 124. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Sarnased teemaplaneeringud koostatakse ka Harju ja Lääne maakondades. Enne teemaplaneeringute algatamist sõlmisid Elering AS, Pärnu Maavalitsus, Harju Maavalitsus ja Lääne Maavalitsus 12.10.2011. a koostöökokkulepe Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha planeerimiseks läbi kolme maakonna. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna teemaplaneeringutega planeeritakse 330/110 kV elektriliin Harku alajaamast Sindi alajaamani olemasoleva 110 kV Harku-Lihula-Sindi alajaamade vahelise elektriliini asemele. Kavandatav elektriliin on osa 330 kV Tartu–Pärnu–Tallinna elektrivõrgust, mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu Eesti mandriosas. Teemaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ja faktilised kaalutlused, mis kajastuvad planeeringu tekstilises osas ja joonistel. KSH aruandes seatud säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusi on arvestatud planeeringu koostamisel. Teemaplaneering koosneb tekstilisest osast ja joonistest. Koostatud on põhijoonis kogu maakonna elektriliini trassikoridoriga ja eraldi joonised trassikoridori lahendusega iga valla kohta. Tekstilises osas on seletatud ja põhjendatud trassikoridori asukoha valikut valdade kaupa. Elektriliini rajamise tingimused on maakonna kohta. Planeerimisprotsess Planeeringu koostamise I etapis koostati Planeeringu lähteseisukohad, mida tutvustati avalikel aruteludel ning olid üleval planeeringu veebilehel (http://elering.ee/harku-lihula-sindi/). Planeeringu lähteseisukohtades kirjeldati kavandatava elektriliini iseloomu ning anti ülevaade, mida kujutab endast planeeritav trassikoridor ja kus paikneb olemasolev 110 kV elektriliin. Koos Planeeringu lähteseisukohtadega tutvustati ka KSH programmi. Planeeringu koostamise II etapis koostati esimene eskiislahendus, kus õhuliini trassi koridor järgib võimalusel olemasoleva 110 kV õhuliini trassi koridori. Lõikudes, kus kavandatav 330/110 kV õhuliin ei saanud järgida olemasoleva 110 kV õhuliini trassi koridori, otsiti uusi võimalikke trassi asukohti (alternatiive). Planeeringu alternatiivsete variantidega esimest eskiislahendust tutvustati kohalike omavalitsuste avalikel aruteludel ning planeeringu veebilehel. Planeeringu koostamise III etapis täiendati ja korrigeeriti esimest eskiislahendust ning võrreldi alternatiivseid trassikoridore. Koostati alternatiivsete variantide ja eelistatud trassikoridoriga teine eskiislahendus, mida tutvustati kohalike omavalitsuste avalikel aruteludel ning planeeringu veebilehel. Planeeringu koostamise IV etapis korrigeeriti teist eskiislahendust avalikel aruteludel ja läbi veebilehe laekunud ettepanekute ning töökoosolekute kokkulepetest tulenevalt. Koostati planeeringu lahendusettepanek, mis esitati kooskõlastamiseks. Planeeringu menetlemise vahetähtajad vt Tabel 1 5 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Tabel 1. Planeeringu menetlemine Menetlus Aeg Tegevus Algatamine 31.10.2011 Pärnu maavanema korraldus nr 124. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine Harku-Lihula-Sindi 06.09.2012- 330/110 kV elektriliini, piirangute ja ehitusvajaduse 330/110 kV õhuliini 07.09.2012 selgitamine ning planeeringu lähteseisukohtade ja menetluse teemaplaneeringu infopäev tutvustamine kohalike omavalitsuste esindajatele Planeeringu 02.10.2012 Avalikud arutelud Audru ja Sauga valdades lähteseisukohtade ja KSH 03.10.2012 Avalik arutelu Koonga vallas programmi tutvustamine Töökoosolek 14.12.2012 Planeeringu lahenduse tutvustamine kohalike omavalitsuste esindajatele I eskiislahenduse 25.02.2013 Avaliku väljapaneku algus tutvustamine 19.03.2013 Avalikud arutelud Audru ja Sauga valdades 20.03.2013 Avalik arutelu Koonga vallas Töökoosolek 05.04.2013 Planeeringu lahenduse tutvustamine kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti esindajatele II eskiislahenduse 16.09.2013- Avalik väljapanek tutvustamine 30.09.2013 30.09.2013 Avalik arutelu Audru vallas 01.10.2013 Avalikud arutelud Koonga ja Sauga valdades Töökoosolek 17.01.2014 Planeeringu lahenduse tutvustamine kohalike omavalitsuste ja ametkondade esindajatele Töökoosolek 09.10.2014 Planeeringu lahenduse tutvustamine Sauga vallas Planeeringu mai- kooskõlastamine detsember 2014 Planeeringu vastuvõtmine jaanuar 2015 Avalik väljapanek veebruar- märts 2015 Avalike väljapanekute aprill 2015 tulemuste avalik arutelu Järelevalve KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti poolt Teemaplaneeringu heakskiitmine regionaalministri poolt Planeeringu kehtestamine Planeeringu koostamisel osalesid Teemaplaneeringu koostamiseks ja väljatöötamiseks moodustati töögrupp, kus osalesid Pärnu Maavalitsuse, Harju Maavalitsuse, Lääne Maavalitsuse, Elering AS, Ramboll Eesti AS ja Maves AS esindajad: Pärnu Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Heiki Mägi arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tiiu Pärn arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja Harju Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Joel Jesse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse juhataja Alan Rood arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse peaspetsialist Lääne Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Merle Mäesalu arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Liis Moor arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Elering AS: 6 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Illimar Vahtras projektijuht (alates juuli 2013) Priit Jürgenson projektijuht (sept. 2012-juuli 2013) Planeeringu konsultant Ramboll Eesti AS: Mildred Liinat vanemarhitekt-planeerija, planeeringu koostamist juhtiv ekspert Liisi Ventsel planeerija, tehniline sekretär (sept. 2012 – dets. 2014) Triin Lepland planeerija (alates jaanuar 2015) Andrus Oitsalu elektriinsener Toomas Raudsepp kõrgepinge õhuliinide projekteerija-ekspert (OÜ Eltom Projekt) Peeter Škepast finantsekspert KSH ekspert Maves AS: Karl Kupits keskkonnamõju hindamise juhtiv ekspert Koostööpartneritena osalesid planeeringu koostamisel: Koonga Vallavalitsus: Kirke Keert vallavanem (alates dets. 2013) Andres Hirvela vallavanem (sept. 2012 – dets. 2013) Silver Seegar asevallavanem Mihkel Kalmaru keskkonna- ja maanõunik Audru Vallavalitsus: Siim Suursild vallavanem Priit Annus abivallavanem Merle Mõttus planeeringute spetsialist Sauga Vallavalitsus: Priit Ruut vallavanem Merike Raudsepp ehitusnõunik Janne Soosalu keskkonnaspetsialist Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon: Toomas Kalda keskkonnakorralduse spetsialist Kadri Hänni looduskasutuse spetsialist Maanteeamet: Andres Urm planeeringute osakonna juhataja Margus Eisenschmidt Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht 7 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA TRASSI- KORIDORI VALIK Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO-E1 koostatud kavas TYNDP 20102-ning 2010. a ja hilisemates Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes. Elektriliin oli vaatluse all Harku-Sindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valiku uuringus3. Töö koosseisus otsiti liinitrassi ja alajaamade võimalikke asukohti. Esitati etappidena liini- ja alajaamade ehitusajakava, erinevate trassivariantide majanduslik võrdlus ning hinnang ehituse maksumuse kohta. Hetkel on koostamisel ka planeering Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine, mis täpsustab trassikoridori asukohta Riia suunal. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+4 kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallin-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Skeem 1. Eesti energiavarustuse ja võrguühenduste arengusuunad (Eesti 2030+) 1 European Network of Transmission System Operators for Electricity 2 Ten-Year Network Developnent Plan 3 Harku-Sindi-Riia 330kV liini alternatiivsete trasside valiku uuring, Ramboll Eesti AS, 2009 4 Eesti 2030+, 2010 8 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektriliini valmimine aitab oluliselt tagada Lääne-Eesti ja Tallinna piirkonna varustuskindlust, hajutada energiatootmist Eestis, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka kaugemas tulevikus, arendada energiaturgu Balti riikide ja Kesk-Euroopa riikide ning Skandinaavia vahel. Skeem 2. Eesti energiavarustuse areng Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitus on üks suurematest siseriiklikest infrastruktuuri projektidest - elektriliin läbib kolme maakonda ning 11 valda. Elektriliini trassikoridori asukoht määratakse alates Harku alajaamast, läbides Lihula alajaama ja lõpetades Sindi alajaamas. Planeeritava trassikoridori kogupikkus on ca 172,9 km. Planeeritaval Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil 330 kV ja 110 kV ahelad, et vähendada liinikaitsevööndi alla jäävat maa-ala (liinide kaitsevööndid kattuvad). Väiksemad on liini ehitamise materjali kulud (kahe rea mastide asemel üks rida maste) ja ka hilisemad hooldustööde kulud. Planeeritavalt 330/110 kV elektriliinilt tehakse 330 kV õhuliini sisseviigud Harku, Lihula ja Sindi alajaamadesse ning 110 kV sisseviigud Harku, Keila, Risti, Kullamaa, Lihula, Lõpe, Audru ja Sindi alajaamadesse ning vajadusel perspektiivsetesse Riisipere ja Lemmetsa alajaamadesse. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud orienteerivalt 2017. kuni 2020. aastani. Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, seetõttu määratakse elektriliini asukoht Harju, Lääne ja Pärnu maakondade teemaplaneeringutega ning planeeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseaduse § 291 erisustest. 9 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk Vastavalt teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lähteülesandele:  on planeeringu koostamise eesmärgiks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine ja olemasoleva Harku-Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trassi viimine vastavusse 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetega ning tagada planeerimisseaduse § 291 kohase aluse loomine õhuliini projekti koostamiseks;  planeeringu eesmärk tuleneb vajadusest viia tehniliselt amortiseerunud Harku-Lihula- Sindi 110 kV ühendus üle 330/110 kV pingele, et vastavalt võrgueeskirja varustuskindluse miinimumnõudele N-1 luua Pärnu piirkonnale alternatiivne 330 kV toite ühendus, tagada Lääne-Eesti ja Tallinna piirkonna varustuskindlus Narva toitepunktidest sõltumatult ning luua uued võimalused tootmisvõimsuste liitmiseks elektrisüsteemiga terves Lääne-Eesti regioonis. Kavandatud lõik on osa 330 kV ühendustest marsruudil Tartu – Pärnu – Tallinn, mis suurendab kogu Eesti varustuskindlust ning mille valmimisel on Eesti mandriosa kaetud 330 kV võrguga. 1.2. Planeeringuala Teemaplaneeringu planeeringualaks on Harku-Lihula-Sindi olemasolevate 110 kV ja lisanduva 330 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarvilik maa-ala Pärnu maakonnas (vt Skeem 3). Skeem 3. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin Pärnu maakonnas Planeeritav 330/110 kV elektriliini trassikoridor suundub Pärnu maakonda Koonga vallas, läbib Audru valla ning lõpeb Sauga vallas asuvas Sindi alajaamas. Pärnu maakonnas on planeeritava trassikoridori kogupikkus ca 57,5 km. Planeeringu koostamisel on jooniste alusena kasutatud Maa-ameti põhikaarti. 10 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid Teemaplaneeringu koostamise alused:  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Pärnu maavanema 31.10.2011 korraldus nr 124;  Teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lähteülesanne. Teemaplaneeringu lähtematerjalid:  Baltic Energy Market Interconnection Plan (BEMIP), Euroopa Komisjon;  Ten-Year Network Development Plan 2012 (TYNDP 2012), ENTSO-E (European Network of Transmission System Operators for Electricity);  Ten-Year Network Development Plan 2010 (TYNDP 2010), ENTSO-E;  Harku-Sindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valiku uuring, Ramboll Eesti AS, 2009;  Varustuskindluse aruanded 2013.a, 2012.a ja 2011.a, Elering AS;  Eesti Vabariigi seadused, sh planeerimisseadus ja elektriohutusseadus;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Planeeritavale alale varem koostatud planeeringud:  Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 21.12.1998;  Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud), kehtestatud 20.05.2003;  Sauga valla üldplaneering, kehtestatud 12.09.1997;  Audru valla üldplaneering, kehtestanud 13.05.2010;  Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“, kehtestatud 01.10.2012;  Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, kehtestatud 21.11.2013. 1.4. Teostatud uuringud ja analüüsid Planeeringu koostamisega seoses läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on planeeringu kaustas II KSH ning teostatud uuringud, analüüsid ja eksperthinnangud on planeeringu kaustas III LISAD. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Maves AS, 2014 (vt kaustas II KSH) Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt selgitati, kirjeldati ja hinnati kavandatava tegevuse eeldatavat negatiivset ning positiivset mõju keskkonnale. Koostöös planeerijatega võrreldi alternatiivseid trassikoridore ja otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti ning analüüsiti oluliste negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukorrale, Ramboll Eesti AS, 2013 (vt Lisa 1) Teemaplaneeringu koostamise alguses hinnati olemasoleva 110 kV elektriliini õhuliinide ja mastide tehnilist seisukorda. Uuringu „Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukord“ kohaselt on enamus elektriliine ületanud projekteeritud eluea (50 aastat). Elektriliini mastide 11 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE metallosad on väsinud ja roostetavad ning betoonosad lagunevad. Juhtmed on vigastustega ja korrodeerunud. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin, eksperthinnang, Tallinna Tehnikaülikool, 2013 (vt Lisa 2) Teemaplaneeringu koostamise alguses koostas TTÜ eksperthinnangu, mille järeldusena on soovitatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin rajada täies ulatuses õhuliinina. Kõrgepingeliste maakaabelliinide rajamine on väga kulukas ning seetõttu peavad nende planeerimised olema eelkõige elektritarbijatele väga hästi põhjendatud. 10-20 korda kallimate kaabelliinide ehitamine tõstab võrgutasude hinda ja aeglustab ülejäänud ülekandevõrgu osade kaasajastamist. Samuti on nii tehnilistest ja finantsilistest põhimõtetest lähtuvalt soovitav mitte rajada erinevatest õhu- ja maakaabelliini lõikudest koosnevat nn kombineeritud vahelduvvoolu kõrgepingeliini. Alternatiivsete trassikoridoride võrdlustabelid, Maves AS ja Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 3) Teemaplaneeringu koostamise käigus otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti ning lõpliku trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridore kriteeriumite alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Antud lisas asuvad kriteeriumite ja alternatiivide kaalumise tabelid. Elektriliini alternatiivide ehituskulude lokaalne analüüs, Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 4) Teemaplaneeringu koostamise ajal analüüsiti ja võrreldi liini ühikhindade alusel alternatiivsete trassikoridoride ehituskulusid vähimate kulude meetodil. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes, Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 5) Teemaplaneeringu koostamise ajal koostati ka elektriliini trassikoridori maanteega paralleelselt või lõikuvalt kavandamisel kitsa olu asukoha skeemid ja lõiked. Kitsa olu projekteerimise tingimused täpsustati koostöös Maanteeameti esindajatega. 1.5. Planeeringus käsitletavad mõisted Elektrivõrk on seadmete ja rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ning jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Kõrgema pingega toitevõrk (kõrgepingevõrk) toidab jaotusvõrke (keskpingevõrke), mis omakorda edastavad elektrienergiat madalpingevõrguga vahetult tarbijale. Pinge järgi eristatakse kõrge- ja madalpingeliine. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda kõrgepingevõrkudeks ja keskpingevõrkudeks. Eestis on kõrgepingevõrgud pingega 110 – 330 kV, keskpingevõrgud 6 – 35 kV ja madalpingevõrgud pingega 0,4 - 10 kV. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis koosneb enamasti jaotusseadmetest ja trafodest ning on mõeldud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Teemaplaneeringus käsitletakse 35-330 kV alajaamu. Elektriliin on voolujuhtidest, isolatsioonist ja abikonstruktsioonidest koosnev rajatis elektri edastamiseks. Omavahel ühendatud elektriliinid moodustavad elektrivõrgu. Teemaplaneeringus kavandatav elektriliin on õhuliin, mille elektrijuhid ehk juhtmed asetsevad maapinna kohal õhus mastide vahel. Mitmeahelaline elektriliin on õhuliin, kus ühel mastil on mitu elektriliini (nt 330/110 kV, 330/110/110 kV, 110/110 kV). Õhuliinide mastid võib tinglikult jagada vabalt seisvateks (sõrestikmastid) ja vantidega mastideks. Vantidega (ka tõmmitsatega) mastil on selle stabiliseerimiseks ja mõjuvate jõudude tasakaalustamiseks terasköisjuhtmetest vandid, mis kinnitatakse ankruvardale. Kandemast on tavaline liini keskel asetsev mast ja nurgamast on liini nurgas asetsev mast. 12 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Elektriliini kaitsevöönd on ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on planeeringus määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kV pingega liinidel 25 m ja 330 kV pingega liinidel 40 m. Alternatiivne trassikoridor on teemaplaneeringu koostamisel kaalutud elektriliini trassikoridori võimalik asukoht. Planeeringu koostamise ajal olid alternatiivsed kõik võimalikud trassikoridori asukohad, mida kaaluti ja võrreldi. Pärast lõpliku lahenduse selgumist jäid alternatiivseteks vaid need trassikoridorid, mida ei valitud. Trassikoridor on teemaplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub elektriliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga. Vajadusel on projekteerimisel võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga nihutada puhverala ulatuses. Mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridori laius on 100 m (vt Skeem 4). Skeem 4. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridor Kitsendatud trassikoridor on teemaplaneeringus määratud trassikoridoril olev ala, kus määratakse kaitsevööndiga elektriliini täpne asukoht. Mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini kitsendatud trassikoridori laius on 80 m (vt Skeem 5). Skeem 5. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini kitsendatud trassikoridor Kitsas olu on teemaplaneeringuga määratav trassikoridori ala, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt riigimaantee ja elektriliini kaitsevööndid kattuvad ning elektriliini masti orienteeruv asukoht asub maantee kaitsevööndis. 13 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Masti rajamise keeluala on teemaplaneeringuga määratav trassikoridori ala, kuhu ei või elektriliini maste paigaldada. 1.6. Trassikoridori asukoha valiku põhjendused 330/110 kV elektriliini trassikoridori planeerimisel analüüsiti kõigepealt olemasoleva Harku- Lihula-Sindi 110 kV elektriliini trassikoridori laiendamise võimalusi. Planeeritaval elektriliinil on 330 kV pingeklass, seetõttu tuleb olemasoleva liini kaitsevööndit laiendada 25 meetrilt 40 meetrini mõlemale poole liini telge. Muutub ka liini ilme, sest liini mastid peavad kandma nii 330 kV kui ka 110 kV liini ja on seetõttu olemasolevatest suuremad. Planeerimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja hoonete funktsiooni, olemasolevate elektriliinide paiknemist ning looduslikke tingimusi. Arvestati kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja muude seadusest tulenevate piirangutega. Arvestati ka kehtestatud maakonna-, üld- ja detailplaneeringute lahendustega, välja antud projekteerimistingimustega ning kohalike elanike ettepanekutega. Trassikoridori planeerimisel lähtuti põhimõttest, et elektriliin kulgeks võimalikult sirgete lõikudena. Võimalusel õgvendati trassikoridori. Vajadusel ja võimalusel on Harku-Lihula-Sindi elektriliinide mastidele kavandatud ka teiste 110 kV elektriliinide tõstmine, et vähendada liinikoridoride pinda. Trassikoridori paigutamisel arvestati ka metsaserva tuulekartlikkusega. Kui olukord võimaldas, planeeriti trassikoridori laiendamine nii, et selle valdavatele tuultele avatud serv jäi olemasoleva koridori servaga kohakuti. See tähendab, et uut koridori laiendati vaid valdava tuulesuuna vastasserva arvelt. Sobivusel planeeriti 330/110 kV elektriliin olemasoleva 110 kV elektriliini asukohta. Kui elektriliini kaitsevööndi laiendamisel jäi kaitsevööndisse eluhoone või muu laiendamist mittevõimaldav objekt, siis nihutati trassikoridori eluhoonest eemale. Kui nihutada ei olnud võimalik, siis otsiti trassikoridorile uusi asukohti (alternatiivseid trassikoridore). Trassikoridoride planeerimisel lähtuti põhimõttest, et trassikoridori ei jää eluhooneid. Alternatiivide kaalumisel võrreldi eluhoonete kaugust ja arvu kuni 250 m kaugusel trassikoridori teljest. Lõpliku trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridore kriteeriumite alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik (vaata Lisa 3 Alternatiivide võrdlemise tabelid). Hinnatud kriteeriumitele anti kaalud Analytic Hierarchy process5 meetodit kasutades. Trassikoridori uusi võimalikke asukohti otsiti ja alternatiivseid trassikoridore võrreldi kõigis kolmes vallas, mida elektriliin läbib. 1.6.1. Koonga vald Koonga vallas kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin (L107A, Lihula-Lõpe) läbi Oidrema küla, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa elamuid kaitsevööndisse. Võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis said alguse Lihula vallast Parivere külast, läbisid Koonga valla Sookatse, Tõitse, Oidremaa, Paimvere ja Lõpe külasid ning lõppesid Peantse ja Lõpe küla piiri lähedal. 5 Analytic Hierarchy Process: http://en.wikipedia.org/wiki/Analytic_hierarchy_process 14 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 6. Alternatiivsed trassikoridorid Lihula ja Koonga vallas Arutelude ja kohalike elanike poolt esitatud ettepanekute alusel kaaluti Koonga vallas kuut alternatiivi. Alternatiivide võrdlemisel osutus valituks K 1-5, mis saab alguse Lihula vallast Parivere külast ning kulgeb põhjast lõunasse jätkudes paralleelselt Parivere-Kunila küla piiri ja Oidrema peakraaviga. Koonga vallas Tõitse külas kulgeb trassikoridor jätkuvalt Oidrema peakraavi idaservas. Tõitse ja Oidrema küla piiri lähedal pöörab trassikoridor itta jätkates kulgemist Oidrema külas paralleelselt Oidrema peakraaviga kraavist põhja pool nii, et trassikoridori alasse ei jää põldude lõunapoolsete servade tuulekaitseribad. Paimvere külas suundub trassikoridor kagusse ja siis lõunasse ning läbib Lõpe ja Peantse külad. Lõpe ja Peantse küla tihedama asustusega alad jäävad trassikoridorist võrdsele kaugusele. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 2. 15 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Tabel 2. Alternatiivide võrdlus Koonga vallas Kriteeriumi Alternatiivid valdkond K 1-1 K 1-2 K 1-3 K 1-4 K 1-5 K 1-6 Majanduslik 75 % 75 % 92 % 72 % 83 % 100 % Sotsiaalne 53 % 53 % 89 % 58 % 89 % 100 % Looduskeskkondlik 79 % 74 % 100 % 81 % 89 % 75% Alternatiivide võrdlustabeli alusel on majanduslikult ja sotsiaalselt otstarbekam alternatiiv K 1-6. Looduskeskkondlikult on K 1-6 halvem kui teised alternatiivid. Majanduslikult on alternatiiv kõige väiksema materjalikuluga, ei läbi pehme pinnasega alasid ja raadatava metsamaa pind on väiksem. Sotsiaalselt jääb alternatiivi lähedusse kõige vähem elamuid. Looduskeskkondlikult on alternatiiv K 1-6 looduskaitse (sh Natura alad) seisukohast olulise negatiivse leevendamatu mõjuga (vt Lisa II KSH aruanne ptk. 7.6) – alternatiiv kulgeb üle endiste soopõldude, mida peetakse Eesti mastaabis üheks olulisemaks tetrede mängualaks. Natura alal (Lihula loodusala Oidrema külas) asuvad ka alternatiivid K 1-1 ja K 1-2, mis on ka majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas halvemad. Seetõttu ei osutunud valituks alternatiivid K 1-6 ning K 1-1 ja K 1-2. Alternatiivide võrdlustabeli alusel osutus looduskeskkondlikult otstarbekamaks alternatiiv K 1-3. Majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas on alternatiiv pigem otstarbekam. Majanduslikult on alternatiivi materjalikulu kõige suurem, kuid raadatava metsamaa pind teistest alternatiividest väikseim. Sotsiaalses valdkonnas jääb alternatiivi lähedale vähem elamuid kui alternatiividel K 1- 1, K 1-2 ja K 1-4. Looduskeskkondlikult jääb alternatiiv olulistest elupaikadest eemale. Alternatiiv K 1-3 ei osutunud valituks, kuna see ei sobi kohalikele elanikele – alternatiiv läbib Tõitse külas kohalike jaoks väärtuslikumaid puistusid ning ületab diagonaalselt põllumaid, mis raskendab põldude majandamist. Võrdlustabeli alusel valdkondade järgi otstarbekamad alternatiivid (K 1-6 ja K 1-3) ei osutunud kõiki valdkondi arvestades valituks. Seetõttu kaaluti tulemuste alusel järgmist alternatiivi K 1-5. Antud alternatiiv ei ole üheski valdkonnas otstarbekam, kuid hinnang on kõrgem kui alternatiividel K 1-1, K 1-2 ja K 1-4. Majanduslikus valdkonnas ei läbi alternatiiv pehme pinnasega alasid ning raadatava metsa pind on väiksem võrreldes alternatiividega K 1-1, K 1-2 ja K 1-4. Antud alternatiiv läbib metsamaid Oidrema peakraavi kõrval, kus kraavi servas on lagedad alad ja kohalike sõnul on vähem väärtuslikumad puistud. Sotsiaalses valdkonnas jääb alternatiivi lähedusse sama vähe elamuid kui alternatiivil K 1-3. Looduskeskkondlikult on alternatiiv sarnase K 1-3 väärtusega ja võimalik negatiivne mõju on leevendatav. Looduskeskkondlikult on alternatiivil K 1-5 väiksem risk I ja II kaitsekategooria liigi elupaikadele, väike mõju kaitsealadele, väiksem mõju II kaitsekategooria liigi elupaikadele ja muudele kaitstavatele loodusobjektidele (vääriselupaigad, kaitsekategooriata üksikobjektid). Alternatiivid K 1-3 ja K 1-5 on üksteisega sarnased. Sarnaste alternatiivide puhul on põhjust arvestada kaalukamalt kohaliku omavalitsuse seisukohta. Antud juhul eelistab kohalik omavalitsus alternatiivi K 1-5. Seetõttu peab ka planeerija ja KSH ekspert alternatiivi K 1-5 sobivaimaks. 1.6.2. Audru vald Audru vallas kaaluti alternatiivseid trassikoridore kahes erinevas võimalikus asukohas. Trassikoridorid A 1 Audru vallas Soeva, Ahaste ja Põhara külades kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin (L107B, Lõpe-Audru) olemasolevate elamute vahelt läbi, mistõttu kaitsevööndi laiendamisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis saavad alguse Soeva külast, läbivad Ahaste küla ning lõpevad Põhara külas. Üks alternatiividest läbib Laisma raba edelaserva Kiisamaa küla Lihula vallas. 16 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 7. Alternatiivsed trassikoridorid A 1 Audru vallas Kahe alternatiivi võrdlemisel osutus eelistatumaks A 1-2, mis kulgeb Ahaste küla keskuse elamute ja küla põhjapoolsemas osas asuva hajaasustuses paiknevate elamute vahelt. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud. Tabel 3. Alternatiivide võrdlus A 1 Audru vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond A 1-1 A 1-2 Majanduslik 71 % 100 % Sotsiaalne 100 % 79 % Looduskeskkondlik 94 % 100 % Alternatiiv A 1-2 osutus eelistatumaks, kuna see on majanduslikult otstarbekam: väiksem materjalikulu, ei läbi pehme pinnasega ega maardla alasid ja väiksem on ka raadatava metsamaa pind. Sotsiaalses valdkonnas jääb A 1-2 trassikoridori lähedusse mõni majapidamine rohkem võrreldes alternatiiviga A 1-1. Looduskeskkondlikus valdkonnas on väiksem risk I ja II kaitsekategooria liigi elupaikadele, väiksem mõju III kaitsekategooria liigi elupaikadele. Trassikoridorid A 2 Audru vallas Audru vallas kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin (L033, Audru-Sindi) Malda ja Lemmetsa külades elamute vahelt läbi, kus kaitsevööndi laiendamisel jääksid elamud kaitsevööndisse või selle vahetusse lähedusse. Võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis said alguse Malda küla piirilt, läbivad Lemmetsa küla ning lõpevad Lemmetsa külas Sauga-Jõõpre kõrvalmaantee läheduses, olemasoleva 110 kV elektriliini (L033, Audru-Sindi) trassi asukohas. 17 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 8. Alternatiivsed trassikoridorid A 2 Audru vallas Kolme alternatiivi võrdlemisel osutus eelistatumaks A 2-3, mis kulgeb olemasoleva 110 kV elektriliini trassil, ületab Audru jõe ja Pärnu-Lihula maantee. Pärast maantee ületamist pöördub trassikoridor tagasi maanteest põhjapoole ning kulgeb läbi Lemmetsa küla metsa alade. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 4. Tabel 4. Alternatiivide võrdlus A 2 Audru vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond A 2-1 A 2-2 A 2-3 Majanduslik 95 % 66 % 100 % Sotsiaalne 100 % 85 % 70 % Looduskeskkondlik 88 % 100 % 100 % Alternatiiv A 2-3 osutus eelistatumaks majanduslikust ja looduskeskkondlikust otstarbekusest lähtuvalt, sest raadatava metsamaa pind on väiksem ja trassikoridor ei läbi elamumaa sihtotstarbega kinnistuid. Sotsiaalses valdkonnas jääb trassikoridori lähedusse kõige rohkem elamuid. Enamuse elamute puhul jääb trassikoridori ja elamute vahele metsariba, mis on alternatiivi A 2-3 valikul leevendavaks asjaoluks, kuna liin jääb elamute suhtes puude varju. Ekspertide hinnangul on eelolevat arvesse võttes tegu parima lahendusega, sest asub olemasolevas trassikoridoris ja tekitab vähem häiringut. Looduskeskkondlikult on A 2-3 eelistatuim, sest ei läbi vääriselupaika ning killustab vähem rohelise võrgustiku ala. 1.6.3. Sauga vald Sauga vallas on olemasoleva 110 kV elektriliini asukohta Räägu ja Kilksama külas kavandatud perspektiivne põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla trassikoridor (Via Baltica, Pärnu suur ümbersõit). Seetõttu võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis saavad alguse Nurme külas Nurme raba piirilt ning lõpevad Urge külas Sindi alajaamas. 18 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 9. Alternatiivsed trassikoridorid Sauga vallas Kaaluti kolme alternatiivi. Kolme alternatiivi võrdlemisel osutus eelistatumaks S 1-1, mis saab alguse Nurme külas Nurme raba piirilt ning seejärel ületab perspektiivset Via Baltica trassikoridori ida-lääne suunaliselt kaks korda. Trassikoridor kulgeb paralleelselt Via Balticaga kuni Kilksama külas olemasoleva 110 kV õhuliinini (L107C, Pärnu-Jaagupi) kohaliku tee Oti tee (tee nr 7300180) läheduses. Trassikoridori nurgamast on planeeritud Via Baltica liiklussõlme rampide vahelisele alale. Edasi kulgeb trassikoridor sirgjooneliselt kagusuunas Sindi alajaama poole. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 5. Tabel 5. Alternatiivide võrdlus Sauga vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond S 1-1 S 1-2 S 1-3 Majanduslik 100 % 93 % 80 % Sotsiaalne 70 % 100 % 85 % Looduskeskkondlik 100 % 68 % 73 % Alternatiiv S 1-1 osutus valituks, kuna see on majanduslikult ja looduskaitseliselt otstarbekam. Võrreldes teiste alternatiividega on väiksem materjalikulu ja keskmine raadatava erametsa pind. Sotsiaalses valdkonnas on alternatiiv S 1-1 vähem eelistatud, kuna S 1-1 lähedusse jääb rohkem elamuid, milledest enamus asub trassikoridori teljest vähemalt 150 m kaugusel. Looduskeskkondlikus valdkonnas on alternatiiv otstarbekaim, kuna alternatiivil puudub risk I ja II kaitsekategooria liigile, ega mõjuta III kaitsekategooria liike ning killustab kõige vähem rohelist võrgustikku. Alternatiiv S 1-2 on sotsiaalselt otstarbekaim, sest alternatiivi lähedusse jääb kõige vähem elamuid. Majanduslikult on alternatiiv pigem otstarbekam – võrreldes teiste alternatiividega keskmine materjalikulu ja väiksem raadatava metsamaa pind. Trassikoridor asub I kaitsekategooria liigi elupaigas ning jääb pesitsus- ja toitumisala vahele. Liigi hukkumise risk on alternatiivi rakendamiseks liialt suur ning võimalik mõju pole leevendatav. Seetõttu tunnistati alternatiiv S 1-2 keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus teostamatuks. Alternatiiv S 1-3 ei osutunud valituks, sest on kõigis kolmes valdkonnas teistest alternatiividest halvem. Majanduslikus valdkonnas on materjalikulu ning raadatava metsamaa pind suurim. Looduskeskkondlikus valdkonnas säilib risk I ja II kaitsekategooria liigi elupaigale ning on suurem mõju III kaitsekategooria liigi elupaigale. Samuti killustab alternatiiv kõige enam rohelise võrgustiku alasid. Sotsiaalses valdkonnas on elamute arvult sarnane alternatiiviga S 1-2. 19 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Koostatud analüüsidest lähtuvalt kaalub eelistus majanduslikus ja looduskeskkondlikus valdkonnas üles väiksema eelistuse sotsiaalses valdkonnas. Looduskeskkondlikult on alternatiiv eelistatum, kuna seal on väiksem risk I ja II kaitsekategooria liikidele, puudub mõju muudele kaitstavatele loodusobjektidele ning killustab vähem rohelise võrgustiku ala. Eelistatud alternatiiv S 1-1 jääb ka planeeritava Via Baltica trassikoridori lähedusse. Tehnorajatiste lähestikku paiknemisel võtavad tehnorajatised vähem ruumi kui eraldi paiknedes, seega on mõju sotsiaalsele ja looduskeskkonnale väiksem. 20 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 2. VALITUD TRASSIKORIDOR Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ määratakse Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht Pärnu maakonnas. Teemaplaneering täpsustab Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridori osas Pärnu maakonna planeeringut ning Audru ja Sauga valla üldplaneeringuid. 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. 330 kV pingega õhuliinist tulenevalt on planeeritava elektriliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 m. Planeeritav elektriliini trassikoridor on laiusega 100 m, sest trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga ja 20 m laiune puhverala. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel on projekteerimise käigus võimalik nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses. Elektriliin on planeeringus kavandatud võimalikult sirgete lõikudena. Trassikoridori skeemid on toodud ptk 1.5 Planeeringus käsitletavad mõisted. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross. Trassikoridoril on kohti, kus olemasolevast olukorrast või hoonetest tulenevalt on võimalik rajada elektriliin koos kaitsevööndiga, aga elektriliini nihutamine puhverala piires ei ole võimalik. Planeeringus on sellised kohad tähistatud „kitsendatud trassikoridorina“ ja neis trassikoridori lõikudes on määratud kaitsevööndiga elektriliini täpne asukoht. Mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini „kitsendatud trassikoridori“ laius on 80 m. Trassikoridoril on kohti, kus elektriliini trassikoridorid lõikuvad või kulgevad kõrvuti maanteega ning kattuvad elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Trassikoridori kohad, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt asub masti orienteeruv asukoht maantee kaitsevööndis maantee kõrval, on planeeringus nimetatud „kitsas olu“ ning seal tuleb projekteerimisel lähtuda kitsa olu tingimustest (vt ptk 3.3.1 Elektriliini projekteerimise tingimused kitsastes oludes). Selleks, et elektriliini maste ei rajataks elamute lähedale, on teemaplaneeringus elamutele lähemal kui 100 m olevad trassikoridori alad määratud „masti rajamise keelualadena“. Planeeritavas trassikoridoris määratakse elektriliini ja mastide asukohad elektriliini ehitusprojektiga ning peale projekteerimist jääb trassikoridori laiuseks elektriliini kaitsevööndi laius. Projekteerimise käigus sõlmitakse iga maaomanikuga ka isiklik kasutusõiguse leping. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Lääne maakonnast Pärnu maakonda Koonga vallas, läbib Audru valda ja lõpeb Sauga vallas asuvas Sindi alajaamas (vt planeeringu joonis 1 "Põhijoonis"). 2.1. Trassikoridor Koonga vallas (vt joonis 2 Planeeringu lahendus Koonga vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Koonga vallas Tõitse, Oidrema, Paimvere, Lõpe, Peantse, Kalli ja Nätsi külades. Planeeritava elektriliini trassikoridori laius on 100 m. Planeeritav trassikoridor kulgeb Lihula vallast Koonga valda Tõitse külas uues trassikoridoris. Olemasolev 110 kV elektriliin (L107A, Lihula-Lõpe) kulgeb läbi Oidrema küla, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa elamuid kaitsevööndisse. Trassikoridor kulgeb Tõitse, Oidrema ja Paimvere külades uues asukohas Oidremaa küla asustusest lõunapool. Trassikoridor kulgeb Parivere-Kunila küla piiri ja Oidrema peakraavi kõrval üle metsamaade ja põldude. Paimvere külas suundub trassikoridor kagusse ja siis lõunasse ning läbib Lõpe ja Peantse külad. Lõpe ja 21 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Peantse küla tihedama asustusega alad jäävad trassikoridorist võrdsele kaugusele. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.1 Koonga vald). Tagasi olemasolevale 110 kV elektriliinile (L107A) suundub planeeritav trassikoridor Paimvere külas. Paimvere, Lõpe ja Peantse külades on planeeritav trassikoridor nihutatud olemasolevast trassist edelasuunas, et minna Lõpe küla elamutest kaugemale. Edasi kulgeb planeeritav trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini (L107A) trassil väikeste nihetega eluhoonetest kaugemale läbi Kalli ja Nätsi külade ning suundub Audru valda. Koonga vallas lõikub trassikoridor tugimaanteega nr 60 Pärnu-Lihula ning kahe kõrvalmaanteega: nr 16180 Karuse-Kalli ja nr 19131 Kalli-Tõstamaa-Värati. 2.2. Trassikoridor Audru vallas (vt joonis 3 Planeeringu lahendus Audru vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Audru vallas Soeva, Ahaste, Põhara, Liiva, Malda ja Lemmetsa külades. Planeeritava elektriliini trassikoridori laius on 100 m. Planeeritav elektriliini trassikoridor kulgeb Koonga vallast Audru valda Soeva külas mööda olemasoleva 110 kV elektriliini (L107B, Lõpe-Audru) trassi asukohta. Soeva, Ahaste, Põhara ja Liiva külades kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin (L107B) elamute vahelt läbi ning kaitsevööndi laiendamisel jääksid mitmed elamud kaitsevööndisse. Trassikoridor on uuel trassil viidud mööda põldude ja metsa servi olemasolevast asustusest kaugemale põhja ja kirde poole. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.2 Audru vald). Tagasi olemasolevale 110 kV elektriliinile (L033, Audru-Sindi) suundub trassikoridor Malda külas. Trassikoridor kulgeb mööda olemasolevat trassi Lemmetsa külas Pärnu-Lihula maanteeni ja ületab maantee. Tekib kitsas olu (vt p 2.2.1 Kitsas olu Audru vallas). Lõuna poole maanteed jääb üks mast, sest trassikoridor suundub uuesti üle maantee ning kulgeb sirgjooneliselt kuni olemasoleva elektriliini asukohani. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.1 Koonga vald). Lemmetsa külas asuvad elamud olemasoleva 110 kV elektriliini (L033) läheduses ja kaitsevööndi laiendamisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Seetõttu on planeeritav trassikoridor Lemmetsa külas uues asukohas nihutatud olemasolevast 110 kV elektriliinist põhja poole, mis ühtlasi ka õgvendab elektriliini. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.2 Audru vald). Lemmetsa külas on elamud olemasoleva 110 kV elektriliini (L033) läheduses ja kaitsevööndi laiendamisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Seetõttu on planeeritav trassikoridor Lemmetsa külas nihutatud olemasolevast 110 kV elektriliinist põhja poole. Trassikoridor kulgeb uues asukohas läbi metsa ja õgvendab ka elektriliini. Tagasi olemasolevale 110 kV elektriliinile (L033) suundub trassikoridor Lemmetsa külas enne Sauga-Jõõpre maantee ületamist ja kulgeb mööda olemasolevat liini peaaegu Audru valla piirini. Vahetult enne Audru valla piiri nihkub planeeritav trassikoridor veidi põhja poole ja suundub Sauga valda. Planeeritaval trassikoridoril on Audru vallas Lemmetsa külas kitsendatud trassikoridori lõik koos kitsa oluga. Lemmetsa külas elamute läheduses on kolm mastide rajamise keeluala, sh kaks kitsendatud trassikoridoris. Perspektiivne 110 kV alajaam on planeeritud Lemmetsa külla olemasoleva 35 kV liinide hargnemiskohta (KP20796395, 35 kV LAVASSAARE:AUD). Alajaam on kavandatud perspektiivsete tootmisalade ja tuuleparkide teenindamiseks. 22 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Trassikoridor lõikub Audru vallas tugimaanteega nr 60 Pärnu-Lihula ning nelja kõrvalmaanteega: nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste, nr 19103 Audru-Lavassaare-Vahenurme, nr 19118 Audru- Sauga ja nr 19106 Sauga-Jõõpre. 2.2.1. Kitsas olu Audru vallas Lemmetsa külas lõikub planeeritav trassikoridor tugimaanteega nr 60 Pärnu-Lihula 11. ja 12. kilomeetripunkti vahel. Planeeritav trassikoridor kulgeb mööda olemasoleva 110 kV (L033) elektriliini koridori, ületab tugimaantee nr 60 Pärnu-Lihula ja suundub erinevalt olemasolevast liinist tagasi maanteest põhja poole. Tegemist on olemasolevatest eluhoonetest tuleneva kitsendatud trassikoridori ja kitsa oluga. Maanteed ületav planeeritav nurgamast jääb olemasoleva liiniga samale teljele, kuid masti asukoht nihkub idapoole ja maanteest pisut kaugemale. Muutub ka masti tüüp, sest uus nurgamast on planeeritud sõrestikmastina (olemasolev on vantidega betoontorumast). Antud asukohas tuleb projekteerimisel lähtuda kitsa olu tingimustest (vt ptk 3.3.1) Skeem 10. Kitsendatud trassikoridor ja kitsas olu Audru vallas 2.3. Trassikoridor Sauga vallas (vt joonis 4 Planeeringu lahendus Sauga vallas) Planeeritav 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Sauga vallas Nurme, Räägu, Kilksama ja Urge külades. Planeeritava elektriliini trassikoridori laius on 100 m. Planeeritav elektriliini trassikoridor kulgeb Audru vallast Sauga valda Nurme külas uues asukohas. Nurme külas on olemasolev 110 kV elektriliin (L033, Audru-Sindi) elamute vahel ning kaitsevööndi laiendamisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Seetõttu on planeeritav trassikoridor nihutatud elamutest põhja poole, elamute ja Nurme raba vahelisele alale. Nurme külas puudub võimalus alternatiivsete trassikoridoride leidmiseks, sest olemasolevast 110 kV elektriliinist lõuna pool on Sauga jõgi ja tihedam asustus ning põhjapool Nurme raba. Via Baltica6 planeeringuga on Kilksama külas perspektiivne teekoridor planeeritud osaliselt olemasoleva 110 kV elektriliini (L033) asukohale. Seetõttu kulgeb planeeritav trassikoridor Räägu, Kilksama ja Urge külades uues asukohas. Räägu ja Kilksama külades kulgeb planeeritav elektriliini trassikoridor Via Baltica trassikoridori kõrval kirdes. Kilksama külas pöörab elektriliini trassikoridor Oti tee (tee nr 7300180) juurest itta ja suundub Urge külas asuvasse Sindi 6 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0, kehtestatud 01.10.2012 23 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE alajaama. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.3 Sauga vald). Enne Sindi alajaama sisenemist jaotub Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kaheks: 330 kV elektriliin suundub Paide 330 kV elektriliini koridori ning 110 kV elektriliin koos perspektiivse Pärnu-Jaagupi 110 kV elektriliiniga sisenevad alajaama paralleelselt olemasolevate 110 kV liinidega. Alajaama sisenevad 330 kV ja 110 kV liinid on koondatud pinge alusel trassikoridoridesse, et vältida liigsete elektriliinide trassikoridoride teket. Planeeritaval trassikoridoril on Kilksama külas elamute läheduses kaks mastide rajamise keeluala. Trassikoridor lõikub põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ning kolme kõrvalmaanteega: nr 19221 Kilksama-Räägu, nr 19210 Uduvere-Suigu-Nurme ja nr 19274 Urge-Kuiaru. 2.3.1. Kitsas olu Sauga vallas Räägu külas ületab planeeritav elektriliini trassikoridor Mägise tee (muu tee nr 7300150) perspektiivse eritasandilise ülesõidu juures Via Baltica trassikoridori ja kulgeb Via Baltica kirdepoolses servas Jänessselja-Urge maantee (kõrvalmaantee nr 19214) perspektiivse ristmikuni Kilksama külas. Kilksama külas jääb kitsa olu alale ka Via Baltica trassikoridori planeeritud Uduvere-Suigu-Nurme maantee (kõrvalmaantee nr 19210) eritasandiline ülesõit. Elektriliini juhtmed on kõige kõrgemal mastide juures, seetõttu on soovitav kavandada elektriliini nurgamastid või iseseisvad kandemastid Via Baltika liiklussõlmede lähedusse. Antud asukohas tuleb projekteerimisel lähtuda kitsa olu tingimustest (vt ptk 3.3.1). Skeem 10. Kitsas olu Sauga valla 24 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 2.4. Planeeritavad elektriliinid ja alajaamade sisseviigud Pärnu maakonnas Koonga valda suundub kaheahelaline Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin, mis kulgeb Koonga vallast kuni Sauga valla Kilksama külas asuva põhja-lõunasuunaliselt kulgeva 110 kV elektriliinini (L107C Pärnu-Jaagupi haruliin). Edasi on planeeritav Harku-Lihula-Sindi elektriliin kolmeahelaline: ühe 330 kV ja kahe 110 kV liiniga (liitub Pärnu-Jaagupi haruliin). Vahetult enne Sindi alajaama sisenemist elektriliinid jaotatakse: Sindi alajaama siseneb Harku- Lihula-Sindi 330 kV elektriliin Paide 330 kV elektriliini koridoris ja Harku-Lihula-Sindi 110 kV elektriliin koos perspektiivse Pärnu-Jaagupi 110 kV elektriliiniga paralleelselt teiste alajaama sisenevate 110 kV liinidega. Planeeritavalt Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinilt tehakse Pärnu maakonnas 330 kV ja 110 kV sisseviigud Sindi alajaama ning 110 kV sisseviigud Lõpe ja Audru alajamadesse ning vajadusel Audru valda Lemmetsa külasse kavandatud perspektiivsesse alajaama. Lemmetsa külas on perspektiivse 110 kV alajaama võimalik asukoht kavandatud olemasoleva 35 kV liinide hargnemiskohta (KP20796395, 35 kV LAVASSAARE:AUD). 330 kV ja 110 kV elektriliinide sisseviiguks vajab Sindi alajaam rekonstrueerimist. Vajadusel rekonstrueerida ka 110 kV sisseviiguks Lõpe ja Audru alajaam. 25 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 3. TRASSIKORIDORI KASUTAMISE, PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED Teemaplaneeringuga määratakse Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht ning trassikoridori jäävate maa- alade ja vooluveekogude üldised kasutamise tingimused enne elektriliini rajamist, ehitamise ajal ja peale ehitamist. Teemaplaneering on aluseks 330/110 kV elektriliini projekteerimisele ning seetõttu määratakse planeeringus tingimused elektriliini ning võimalike alajaamade projekteerimiseks. 3.1. Planeeringute koostamise ja projekteerimise põhimõtted trassikoridoris ja selle lähiümbruses Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini planeeritud asukohaga. Enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist trassikoridori alal tuleb uute ehitiste planeerimine ja projekteerimine kooskõlastada elektriliini omanikuga (AS Elering). Algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus on toodud ptk 4.2 Elektriliini trassikoridori alal algatatud või kehtestatud detailplaneeringud ja nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus. 3.2. Trassikoridori üldised kasutamistingimused Teemaplaneeringuga trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus, kuid majandustegevus (nt põlluharimine, maavarade kaevandamine, kuivenduskraavide rajamine ja hooldamine, puude langetamine) on elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist ohutuse eesmärgil piiratud. 3.2.1. Enne elektriliini ehitamist trassikoridoris kehtivad piirangud Planeeritud trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus ning tuleb arvestada elektriliini rajamisega kuni elektriliini ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama elektriliini rajamisega. Kuni teemaplaneeringus kavandatu elluviimiseni trassikoridori alal uute ehitiste planeerimine, projekteerimine ja ehitamine tuleb kooskõlastada elektriliini omanikuga (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. 3.2.2. Elektriliini ehitamise ajal trassikoridoris kehtivad piirangud Ehitustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke kahel korral: a) esimest korda elektriliini projekteerimisel isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel, kui lepitakse kokku aja periood, mille jooksul ehitama võidakse tulla; b) teist korda 1 kuu enne ehitustöid. Planeeringuga määratud elektriliini trassikoridoris oleva kinnisasja omanik peab lubama trassikoridori alal:  metsa raadamist kaitsevööndi ulatuses;  elektriliini rajamist oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis;  materjalide ladustamist;  ehitusmasinatega liikumist;  likvideeritavate elektriliinide demonteerimist. 26 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Trassikoridori alal maad ei võõrandata. Elektriliini ehitamise ajal toimuvad trassikoridoris ehitustööd. Olemasoleva kinnistu või maaüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus saab jätkuda peale elektriliini ehitamist mastidest vabal alal ja on liini kaitsevööndis piiratud. 3.2.3. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis kehtivad piirangud Vastavalt elektriohutusseadusele on planeeritud trassikoridori rajatud elektriliinil kaitsevöönd, kus kehtivad nõuded, mis tulenevad majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse elektriliini kaitsevööndis kinnisasja kasutamist. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis uute ehitiste planeerimine, projekteerimine ja ehitamine tuleb kooskõlastada elektriliini omanikuga (AS Elering). Kooskõlastus peab olema saadud enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Elektriliini kaitsevööndis oleva maa omanik või valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke ette. Etteteatamise aeg sõltub vajamineva hooldustöö kiireloomulisusest. Kaitsevööndis peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või ennetama kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamisel või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid kahju edasise süvenemise takistamiseks ja viivitamata teavitada olukorrast elektripaigaldise omanikku. Elektriliini kaitsevööndis on: 1) keelatud:  tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele;  põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda;  korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. 2) keelatud elektripaigaldise omaniku loata:  ehitada ning ladustada jäätmeid, materjale ja aineid;  teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;  teha tuld;  istutada ning langetada puid;  sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;  ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti. 3.2.4. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad piirangud Trassikoridori maanteega lõikumisel või kitsastes oludes kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad mõlemast kaitsevööndist tulenevad piirangud: a) elektriliinist - „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“7; b) teest - „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kehtestamise nõuded“8. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja elektriliini omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel. 7 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, majandus- ja kommunikatsiooni-ministri määrus nr 19, 26.03.2007 8 Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kehtestamise nõuded, teede- ja sideministri määrus nr 59, 15.09.2003 27 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise loa taotlemine: 1) on vajalik kui õhuliin lõikub maanteega ja üldjuhul taotleda kord aastas; 2) ei ole nõutav kui:  teehooldustöödel kasutatakse mehhanisme, mille kõrgus tööasendis on alla 4,5 m;  teede ehitus- ja rekonstrueerimistöödel kasutavate mehhanismide liigutatava töövahendi minimaalne vahekaugus kavandatava õhuliini juhtme projektsioonist maapinnal on väiksem kui 5 m ja vahetult õhuliini juhtmete all väiksem kui: 110 kV liinil- 3 m, 220 kV liinil – 4 m, 330 kV liinil – 5 m. 3.3. Elektriliini projekteerimise ja rajamise põhimõtted ning tingimused 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga ja 20 m laiune puhverala, mille ulatuses on trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel võimalik nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga. Trassikoridori lõigud, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt ei ole võimalik elektriliini nihutada, on planeeringus tähistatud „kitsendatud trassikoridorina“ ning neis lõikudes on määratud kaitsevööndiga elektriliini täpne asukoht. Alad trassikoridoris, mis on elamutele ligemal kui 100 m, on määratud „masti rajamise keelualaks“, kuna eesmärk on paigaldada mastid elamutest kaugemale. Trassikoridori maanteega lõikumisel või kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Trassikoridori lõike, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt asub masti orienteeruv asukoht maantee kõrval, on planeeringus nimetatud „kitsas olu“. Lähtuvalt Maanteede projekteerimisnormidest (p. 8.1. lg 4 ja p. 8.2 lg 4) koostati elektriliinide maanteega paralleelselt kulgemise või lõikumise asukohaskeemid ja lõiked (vt Kaust III Lisa 5, Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes). Koostöös Maanteeametiga töötati välja “kitsa olu“ projekteerimise tingimused, mis on toodud eraldi ptk 3.3.1. Elektriliini ehitusprojektiga määratakse planeeritavas trassikoridoris elektriliini ja mastide asukohad. Peale projekteerimist jääb trassikoridori laiuseks elektriliini kaitsevööndi laius. Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles lepitakse kokku, et maaomanik võimaldab oma maal liini ehitamist ning peale objekti valmimist võimaldab igal hetkel juurdepääsu liinile. Lepingus fikseeritakse trassi asukoht ja lepitakse kokku ka muud tingimused (nt tööde teostamise aeg, tasu). Elektriliini projekteerimise tingimused:  täpsustada planeeritava elektriliini mastide asukohad, vahekaugused ja kõrgused;  mastide kõrgus maapinnast on kuni 45 m ja kahe masti vaheline kaugus kuni 500 m;  maanteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtme suurima rippe korral on 330 kV puhul 8,5 m ja 110 kV puhul 7 m;  keskkonnaregistris arvel olevate maardlate aladel tagada elektriliini kaitsevööndis kuni 6,2 m kõrguste masinate töötamise võimalus;  vajadusel rekonstrueerida planeeritava elektriliini 110 kV alajaamad;  näha ette likvideeritavate elektriliinide demonteerimine;  liin projekteerida võimalusel kõlviku (nt põllumaa) servale;  mitte projekteerida maste „masti rajamise keelualale“;  elektriliini lõikumisel veekoguga projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m; 28 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  kitsaid maaüksuseid mastidega mitte poolitada;  elektriliini perspektiivse Via Baltica kõrval kulgemisel projekteerida mastid ristmike lähedusse (mastide juures on õhuliinid kõrgemal);  aiandis (Sauga vald Nurme küla) projekteerida mastid õunapuude vahele jäävatele vaheribadele;  Koonga vallas projekteerida põldudele põllumehe soovil vabalt seisvad või vantidega mastid;  olulisematele lindude kogunemise aladele ja rändeteedele näha ette liinile hästi märgatavate märgiste paigaldamine (märgistega liinide lõigud on toodud KSH-s eraldi joonisel);  võimalusel vältida elektriliini kaitsevööndi kattumist keskkonnakaitselise objektiga (nt kaitseala piir, vääriselupaik);  elektriliini asumisel looduskaitsealal, kaitsealal, hoiualal või kaitstava liigi püsielupaigas kooskõlastada ehitusprojekt Keskkonnaametiga;  õhuliini ja maantee kaitsevööndite kattumisel täpsustada koostöös Maanteeametiga õhuliini tehnilised lahendused ehitusprojekti koostamisel ning ehitusprojekt kooskõlastada Maanteeametiga;  maaparandussüsteemidega aladel tuvastada drenaažikollektorite ja kuivenduskraavide asukohad ning võimalusel vältida nendele mastide projekteerimist. Maaparandus- süsteemidega aladel kooskõlastada ehitusprojekt Põllumajandusametiga;  liini mastide projekteerimisel dreenkuivendusega maaparandussüsteemi maa-alale, tuleb elektriliini projekti lisada peatükk, kus käsitletakse drenaaži taastamist ja antakse torustike remondi tüüpjoonised ja üldised põhimõtted (remondiks kasutatava toru materjal, ühenduskohtade tihendamine, torualuse ehitus jne);  näha ette mastide ehitamise käigus eemaldatava kohaliku pinnase samas piirkonnas maksimaalne ära kasutamine. 3.3.1. Elektriliini projekteerimise tingimused erandina kitsastes oludes „Kitsa olu“ korral tuleb lisaks eelpool toodud projekteerimise tingimustele arvestada koostöös Maanteeametiga väljatöötatud elektriliini projekteerimise tingimusi kitsastes oludes. Elektriliini projekteerimise tingimused kitsastes oludes:  maanteega paralleelselt kulgeva elektriliini äärmise algasendis juhtme projektsioon peab üldjuhul jääma teemaast välja. Teemaa on maa, mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks;  kaugus maanteega paralleelselt kulgeva 330 kV liini äärmisest algasendis juhtme projektsioonist maapinnal kuni mulde servani peab olema vähemalt 8 m;  elektriliinimasti vigastuste vältimiseks on kohustuslik posti mistahes maapinnal oleva osa väiksemate vahekauguste puhul kasutada kõrget kupitsat või põrkepiiret;  maanteega lõikuva elektriliini rõhtkaugus peab olema liinipingel 330 kV vähemalt 5 m masti mis tahes osast mulde servani või kraavi välisservani;  maanteega lõikumisel kasutada maantee ääres vabaltseisvaid maste;  „kitsa olu“ täpsustatud lahendus kooskõlastada tööprojekti staadiumis Maanteeametiga. 3.3.2. Uue alajaama rajamise tingimused Teemaplaneeringuga on Audru valda Lemmetsa külla kavandatud ühe perspektiivse 110 kV alajaama rajamine. Alajaama ehitusprojekti või detailplaneeringuga täpsustada alajaama asukoht, krundi ehitusõigus ja juurdepääsuteed ning alajaamaga ühendatavate tehnovõrkude asukohad. Alajaam ei tohi asuda elektriliini juhtmete all. 29 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 3.4. Keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks Koostöös keskkonnamõju hindajaga võrreldi planeeringu koostamisel alternatiivseid trassikoridore ja otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti. Samaaegselt teemaplaneeringu koostamisega hinnati kavandatava tegevuse eeldatavat negatiivset ja positiivset mõju keskkonnale ning analüüsiti oluliste negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Võimalikud keskkonnamõjud on jaotatud ehitusaegseteks ja käitamisaegseteks. 3.4.1. Planeerimisel ja projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed Üldiste põhimõtetena on liinil väikseim negatiivne mõju, kui see asub:  olemasoleva liini koridoris – kaitsevööndisse haaratakse täiendavalt väiksem hulk maad kui täiesti uuel trassil;  teise tehnorajatise kõrval – 1) elektriliin maantee või raudtee servas hoiab kokku maad, sest mõlema tehnorajatise kaitsevööndid kattuvad, 2) nendes kohtades on maastik juba rikutud, 3) on liini ehitamiseks ja teenindamiseks vajalik tee kõrval olemas;  põllumajanduslikul maal – maaharimine on teostatav ka liini all, kasutusest langeb välja vaid mastialune maapind. Olulisem negatiivne mõju on siis, kui liin asub:  eluhoonete läheduses – rikub väljakujunenud keskkonda;  kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevate surmade põhjustajaid autode, majaakende ja koduloomade (peamiselt kasside) kõrval;  kaitstavatel metsaaladel – liini rajamisel mets raadatakse. Metsaraie probleemiks on uue metsaserva tuulekartlikkus. Puud pole tugeva tuulega kohanenud ja võib tekkida tuulemurdusid. Üldiseks leevendavaks meetmeks on liinikoridori planeerimine nii, et selle valdavatele tuultele avatud serv jääks olemasoleva koridori servaga kohakuti. Seega uut koridori laiendada valdava tuulesuuna vastasserva arvelt. Eestis on valdavad lääne- ja edelatuuled. Inimesele avaldab mõju liini asukoht maastikul. Eluhoonete läheduses planeerida mastide asukoht selliselt, et need ei jääks otse vaatevälja ehk otse akende ette maste mitte paigaldada. Maastikupilti mõjutavad kandemastid (õhulisemad) vähem kui nurgamastid (massiivsemad), mistõttu on üheks planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega (kuni kaheksa kraadi) trassikoridor. Negatiivset mõju leevendab ka võimalikult pikk mastidevahe ning nende peitumine muude objektide taha. Kultuurimälestise puhul jälgida, et mälestist ei kahjustataks liini käitamise ajal. Oluline on võimalusel tagada kaugelt eksponeeritavate objektide hea vaadeldavus. Kohtades, kus trassikoridor kulgeb maanteega või raudteega paralleelselt, projekteerida liin võimalikult selle tehnorajatise serva. Muudes kohtades peab liini trassikoridoris projekteerima nõnda, et selle kaitsevöönd hõlmaks võimalikult vähe uut looduslikku ala. 3.4.2. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine Uue liini pingeklassi tõusmise tõttu laieneb kaitsevöönd 50 meetrilt 80 meetrile (40 m mõlemale poole liini telge). Uue kaitsevööndi ulatuses mets raadatakse. Praeguste ohutustingimuste järgi võib kasvama jätta alla 4 m kõrgused puud. Liini rajamisega kaasneb maapinna tallamine ja müra, mis avaldavad mõju kaitstavatele loodusobjektidele (taimede tallamine, liikide häirimine, elupaikade hävitamine). Kuival pinnasel taastub rohttaimestik mõne aastaga, liigniisketel aladel võib kahju olla pöördumatu. 30 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Kultuurimälestiste puhul on oluline jälgida, et neid ehitamise käigus ei kahjustataks. Kohalikud teed jäävad ehitusperioodil tiheda kasutuse surve alla. Tavaliselt ei ole need teed arvestatud intensiivseks rasketehnika liikluseks. Varasemad kogemused näitavad, et suurem ehitustegevus võib ebasoodsates tingimustes (märg aastaaeg) selliseid teid oluliselt lõhkuda. Tööde ajal tõuseb liiklussagedus ning esineb olukordi, kus ajutiselt liiklus suletakse. Põhjuseks on juhtmete vedu üle tee ja tehnikaga manööverdamine. Tehnilistest tingimustest lähtuvalt võib juhtuda, et mõni mast kavandatakse veekogu kalda lähedale. Suuremate veekogude puhul seab piirangu ehituskeeluvöönd, kuivenduskraavidel sellist piirangut ei ole. Mastide ja (ajutiste) teede rajamine ning väiksemate vooluveekogude ületamine võib põhjustada nende ajutise tõkestamise, mis omakorda võib põhjustada häireid kuivendussüsteemi toimes. Tagajärjeks on üleujutus. Ehitamise käigus kasutatavad rasked masinad pressivad põldudel kokku viljakat mulda ning vundamentide rajamisel on oht lõhkuda drenaažisüsteem või ummistada lahtine maaparandussüsteem9, mis avaldab mõju pinnavee äravoolusüsteemile. Teemaplaneeringuga kavandatud elektriliinide rajamisel ja olemasolevate likvideeritavate elektriliinide demonteerimisel tekivad jäätmed: juhtmed, mastid ja vundamendid, pakendid, poolid jm. Leevendusabinõud:  Raadamise järgselt puhastada ala risust nii, et jääks esteetiline ilme;  Loodusliku tasakaalu säilitamise eesmärgil jätta alles rändrahnud.  Vältida tööde piirkonda jäävate kultuuriväärtuste kahjustamist. Kultuuriväärtuste ajakohastatud info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest. Kui tööd toimuvad kultuuriväärtuse kaitsevööndis (sh asulakohad ja muud maa-alused alad), tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Sellistesse kohtadesse vundamentide rajamisel tuleb arvestada arheoloogilise uuringu nõuetega;  Vältida kaitsealuste taimede tallamist ning kasvutingimuste muutmist. Kaitstavate liikide ajakohane info on leitav EELIS andmebaasist. Taimede levialad tähistada arusaadavalt enne tööde teostamist. Kasvutingimuste hulka kuuluvad ka niiskusrežiim ja valgus. Nendel aladel on tehnikaga liikumine lubatud vaid külmunud pinnasel. Muul ajal tuleb vajadusel liigelda jalgsi (võimalusel vältida tehnikaga liikumist):  Veekaitsevööndis on Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud puu- ja põõsarinde raie, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel (VeeS § 29 lg 4 p 2);  Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee-erikasutusluba.  Veekogude ületamisel (veekaitsevööndis) ja ehituskeeluvööndis tuleb ehitustöid teostada erilise hoolikusega, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud;  Vool kõikides veejuhtmetes (sh kraavid) tuleb tagada ka tööde teostamise ajal. Kui plaanitakse rajatava teega ületada veejuhet, on soovitav kaasata hüdrotehnikainsener. Liialt väikse truubi paigaldamisel võib ülesvoolu tekkida uputus, voolutulv võib vastrajatud tee ära uhtuda;  Kohalike teede olukord fikseerida (fotografeerida) enne tööde teostamist omavalitsuse esindaja juuresolekul. Leppida kokku ehitus- ja hooldustehnika liikumise trass ning aeg. Teed tuleb taastada vähemalt tööde eelsesse olukorda;  Kohalikke elanikke teavitada kavandatavatest töödest, tööde piirkonnast ja kestusest ning kontaktist, kuhu küsimuste korral pöörduda. Teavitamiseks on soovitatav kasutada omavalitsuste infokanaleid, samuti levitada infot külavanemate kaasabil ja teadetetahvlite kaudu;  Ehitustegevuse ajal kasutatavatel teedel tagada liikluskorraldus; 9 Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ettenähtud rajatis (Maaparandusseaduse § 3 lõige 2) 31 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  Pehmetele pinnastele rajada teenindusteed. Sood ja rabad on leitavad kaardilt ning liini projekteerimiseks tehtavast ehitusgeoloogilisest uuringust. Teenindusteede ülesvõtmisel lähtuda maaomaniku soovist (kas jätta tee alles või taastada olemasolev olukord);  Maaparandussüsteemidele ehitamisel kaasata maaparandusekspert, kes hindab esialgset ning prognoosib taastamisjärgset olukorda. Tööde järgselt peab drenaaž töötama vähemalt endisaegse efektiivsusega. Maaparandussüsteemide ajakohane asukoha info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest;  Likvideeritavatest elektriliinidest ei tohi maha jääda jäätmeid, maa tuleb korrastada, ümbritsevaga sarnaseks (sh tuleb täita vanadest vundamentidest jäävad augud);  Metsatööd teostada ajavahemikus 31.08-15.03, sest siis on looduses passiivsem periood. Vastavalt säästliku metsamajandamise põhimõtetele kehtestab Riigimetsa Majandamise Keskus kevadsuvisel perioodil raierahu;  Turbamaardla alale ehitamisel mitte planeerida ehitustööde aega tuleohtlikule perioodile;  Peamistel linnurändeteedel tähistada liinid lindudele. Vajalikud märgistamiskohad on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Lisas 2;  Kaitsealuste lindude pesitsusalade lähedal teha töid pesitsusperioodi välisel ajal juulist märtsini;  Maastikul liikumine kooskõlastada maaomanikuga aegsasti (võimalusel aasta ette). Leppida kokku liikumissuunad ning nende seisukord fikseerida (pildistada). Tööde kohast ja iseloomust etteteatamine on eriti oluline maaharijale;  Niiskemates kohtades (madalsoo, turbaväli, maha jäetud turbaväli, raba, soovik) võimalusel teha tööd külmunud pinnasel;  Kõikjal piirkonnas taastada tööde lõppemisel eelnenud olukord, kui ei ole maaomanikuga kokku lepitud teisiti. Tööde järgselt peab ala olema korrastatud – prügita, raadatud puude kännud eemaldatud, rööpad likvideeritud, likvideeritav elektriliin eemaldatud jne;  Elektriliinide rajamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, arvestades nende taaskasutamisvõimalusi (vanametall, betoon täitematerjaliks);  Tööde lõppedes peab ala olema korrastatud, rööpad likvideeritud, üldine ilme esteetiline. 3.4.3. Käitamisaegsed mõjud Liini kaitsevööndis on majandustegevus ohutuse eesmärgil piiratud. Seetõttu muutub läbitavates maardlates maavara kaevandamise tingimus, sest tööd tuleb kooskõlastada liini valdajaga. Olulisim probleem on seotud mastide ümbrusega, kus kaevandamine võib ohtu seada masti püsivuse. Turba kaevandamisel tekkiva tolmu mõju liinile on eeldatavalt väheoluline, turbatolmu süttimises probleemi ei ole. Kui tolm peaks ladestuma isolaatorkettidele ja mingil põhjusel toimuma ülelöök, põleb tolm hetkega ja maapinnale midagi põlevat ei jõua. Probleem võib esineda, kui turbaväli läheb põlema mingil muul põhjusel ning tahm, tuhk ja suits saastavad isolaatorkette sedavõrd, et tekib isolatsiooni ülelöök ja liin lülitub välja. Uuel liinil on rohkem juhtmeid ning need on jaotunud vertikaalselt suuremale alale, mis on potentsiaalseks ohuks (kaitsealustele) lindudele laskumisel ja tõusmisel (eriti veekogude juures). Kõrgema pinge kasutuselevõtust lähtuvalt on esitatud kahtlusi liinist põhjustatud müra suurenemise osas. Seni teostatud mõõtmised näitavad, et väljaspool kaitsevööndit on liini müra normikohane. Liini käitamise riskid (elektrilöögi võimalus) on madalad. Mida suurem on pingeklass, seda põhjalikum on liinihooldus (elektriühenduse katkemine on väga ulatusliku mõjuga). Positiivse looduskeskkonna mõjuna on täheldatud, et metsa läbiva liini kaitsevööndite servades kipuvad kasvama haruldasemad taimede servakooslused. Sotsiaalse positiivse mõjuna kasvab elektri põhivõrgu varustuskindlus. Majandusliku positiivse mõjuna väheneb ülekandekadu. Mida kõrgem pinge, seda väiksem kadu. Leevendusabinõud:  Olulisematel lindude kogunemise aladel tuleb paigaldada liinile märgised, mis on takistusena hästi märgatavad. Elektriliinile paigaldatavate märgistega lõigud on näidatud 32 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE KSH Lisa 2-s „Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal“. Liini hooldamisel iga-aastaselt kontrollida visuaalselt peletite seisukorda (värvuse tuhmumine, purunemine ja ärakukkumine).  Korralistel hooldustöödel teostada raie professionaalselt (madalad kännud, olukord taastada ning raiutud materjal ära vedada).  Maaomanike ja looduse häirimise minimeerimise eesmärgil teha liinialust hooldusraiet võimalikult harva. 3.4.4. Kohaspetsiifilised leevendusmeetmed Elektriliini trassikoridori lõigud, kus kehtivad spetsiifilised leevendusmeetmed, on toodud välja trassikoridori telje koordinaatide vahemikena vt Tabel 6. Tabel 6. Spetsiifilised leevendusmeetmed Jrk Vald Küla Koordinaadid Leevendusmeede nr 1 Koonga Oiderma 496396;6493832 – Tedre mängualal töid mitte teostada 497497;6493499 pesitsusajal aprillist juunini. Suvel ja sügisel alal mitte viibida varahommikul (kell 4-8). 2 Koonga Kalli 499541;6489642 – Projekteerimisel ehituslike raskuste ilmne- 499673;6489541 misel liini mitte nihutada edela suunas Nätsi-Võlla hoiualale ja loodusalale. 3 Koonga Nätsi 502923;6487494 – Maardla alale paigaldada võimalikult vähe 504000;6486978 maste. Liin projekteerida võimalikult nii, et kaitsevöönd jääb Nätsi-Võlla looduskaitseala Natura linnu- ja loodusala serva. Linnustikule olulise häiringu vältimiseks töid mitte teostada pesitsusajal märtsist juuli lõpuni. 4 Koonga Nätsi 504820;6486586 – Kasutada ära olemasolev kaitsevöönd. 505088;6486470 – Linnustikule häiringu vältimise eesmärgil 505758;6485959 töid mitte teostada pesitsusajal aprillist juuni lõpuni. Olemasolevast kaitsevööndist laiemal alal puude raadamine on keelatud. Projekteerimise käigus välja pakutav tehni- line lahendus kooskõlastada Keskkonna- ametiga. Ehitustegevuse käigus vältida mastide vahel tehnikaga liikumist. Alale paigutada võimalikult vähe maste. 5 Koonga Nätsi 505758;6485959 – Projekteerimisel ehituslike raskuste ilmne- 506519;6485382 misel liini mitte nihutada kirde suunas. Kasutada ära olemasolevat kaitsevööndit. Linnustikule häiringu vältimise eesmärgil töid mitte teostada pesitsusajal aprillist juuni lõpuni. Liinikoridori laiendamisel tuleb eelistatult maha raiuda kõik alla 50 aasta- sed puud (v.a. tamm ja jalakas ning künna- puu), vanemate puude ja üle 2m diameet- riga sarapuupõõsaste puhul hinnata nende ohtlikkust liinile ja võimalusel säilitada. Eelistatult säilitada madalakasvulised, madalalt harunevate okstega jändrikud puud (tammed, pärnad, vahtrad, 33 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Jrk Vald Küla Koordinaadid Leevendusmeede nr sanglepad, jalakad, künnapuud, metsvilja- puud) ning suure läbimõõduga sarapuu- põõsad. Selline valikuline raie jäljendab mingil määral puisrohumaade struktuuri ja võimaldab seal jätkuvalt kesta mõnedel puisrohumaadele tüüpilistel kaitstavatel taimeliikidel. Ehitustegevuse käigus vältida mastide vahel tehnikaga liikumist. Alale paigutada võimalikult vähe maste. 6 Audru Malda 526033; 6478030 - Vältida Lavassaare maardlale (34. ja 526134; 6478081 35. plokk) mastide paigaldamist. 7 Sauga Nurme 528777;6479351 – Paigaldada Lavassaare maardlale (34. ja 35 529561;6480007 plokk) võimalikult vähe maste. Masti vundamentide rajamisel välja kaevatud turvas üle anda Nurme Turvas tootmisala mäeeraldise kaevandajale. 8 Sauga Nurme 529995; 6480372 – Nurgamast võimalusel paigaldada 530001; 6480377 – väljapoole Lavassaare maardlat (34. ja 35 530009; 6480377 plokk) või võimalikult selle serva. 3.4.5. Seire Ehitusaegselt teostada tehnilise järelevalve kõrval ka keskkonnameetmete täitmise kontrolli. Seirearuanded edastada ülevaate saamise eesmärgil ka Keskkonnaametile, milleks leppida kokku kontaktisikud, kellega teavet vahetatakse. Lääne-Eesti piirkond on rahvusvahelise olulisusega lindude pesitsus-, rände- ja peatumispiirkond. Samas Eestis puudub seni kogemus ja andmed lindudele kõrgepingeliinide poolt põhjustatavate negatiivsete mõjude osas. Rajatud sarnase Tartu-Viljandi–Sindi 330/110 kV elektriliini (edaspidi TVS) osas pole tehtud linnustiku mõjude eel- ega järelseiret. Seetõttu tuleb kavandada TVS mõjude järelhindamine, mille järeldusi saab üle kanda ja arvestada Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV liini (edaspidi HLS) projekteerimisel. TVS järelduste ülekandmiseks tuleb seirata linnustikku HLS olulisemates piirkondades. Seirekavasse liita TVS neli piirkonda:  peletitega märgistatud liini ala,  haneliste ja luikede suurem kogunemisala kevad/sügisrändel,  suuremate röövlindude pesitsusalade lähiala,  metsas olev liiniala. Kaheaastase10 (kaks kevad- ja kaks sügisrännet) seire põhjal selgitada liini piirkonnas liikuvate isendite hulk ja liigiline koosseis ning tuvastada hukkunute arv ja võimalik põhjus. Samas selgitada välja peletite efektiivsus. Paralleelselt alustada HLS alal nelja olulisema linnustiku ala11 seirega. Seire eesmärk on selgitada alal liikuvate liikide liigiline koosseis ja hulk ning liikumisharjumused ning loetleda piirkonnas hukkunud isendid ja liigiline kuuluvus. Kaheaastase TVS ja HLS seire tulemuste põhjal anda suunised HLS peletitega märgistamise osas. 10 Seire vältust piirab liini rajamise ajakava, kus projekteerimine toimub eeldatavalt järgmise kahe aasta jooksul. Oluline on seire tulemuste järgi korrigeerida HLS projekti. 11 Valitakse kaks haneliste ja luikede kogunemispiirkonda ning kaks Natura linnuala lähedal olevat ala. 34 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Projekteerimise järgselt jätkata HLS seiret väljavalitud piirkondadest kahes (üks haneliste kogunemisala ja üks Natura linnuala lähedane piirkond). Seire võib lõppeda kaks aastat pärast liini valmimist vaadeldaval alal. Sellise järelseire eesmärk on selgitada lindudele avalduva mõju ja käitumise muutus. Seirega mõõdetavad indikaatorid:  elupaikade ja rände ning liikumiskoridoride kasutusmustri muutused seoses elektriliiniga ning nende mõju olulisus (sh. lindude jaoks kõrge väärtusega oluliste riskialade ja nende kasutusmustri täpsustamine);  lindude hukkumine elektrilöögi tagajärjel laskudes elektriliinidele;  lindude hukkumine või vigastamine kokkupõrgetel elektriliinide, maanduskaablite, mastide või nende kinnitusvaieritega;  eelnimetatud mõjude koostoime. Kavandatud TVS järelseire tulemusel selguvad võimalikud probleemsed lõigud, kasutatud linnumärgiste efektiivsus, täiendavate leevendusmeetmete vajalikkus, hukkuvate lindude hulk ja faunistiline koosseis ning kaotuste olulisus liigi asurkonnale. Seire täpsem metoodika ja seire läbiviija kooskõlastada Keskkonnaametiga ja Keskkonnaagentuuriga. Seire tulemused peavad olema võrreldavad Keskkonnagentuuri poolt läbi viidava riikliku seire andmetega. Et esimest seiretsüklit saaks viia läbi 2015. aasta kevadrände perioodil peab kava valmima sama aasta kevadeks. 3.5. Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud trassikoridoris või selle läheduses Planeeritava trassikoridori alal või selle läheduses asuvad muinsuskaitse või looduskaitse alused objektid ja alad, maardlad ning veekogud, mille kaitsevööndite või piirangutega tuleb elektriliini projekteerimisel arvestada. 3.5.1. Muinsuskaitse objektid Audru vallas ulatub planeeritavasse trassikoridori ühe väljaspool trassikoridori asuva kinnismälestise (reg. nr 11721) kaitsevöönd. Kinnismälestised on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 01. septembri 1997. a määrusega nr 59 "Kultuurimälestiseks tunnistamine". Tabel 7. Trassikoridoris asuvad kinnismälestised Kaitsevöönd Reg. Mälestise Mälestise Asukoht (mälestise nr nimi liik väliskontuurist) 11721 Kiviaja Pärnu maakond, Audru vald, Lemmetsa küla Arheoloogia- 50 m asulakoht Ülejõe(kat.tunnus 15904:003:0371) mälestis Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel keelatud: 1) teede, trasside ja võrkude rajamine; 2) mullatööd ja maaharimine; 3) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; 4) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine; 5) mälestisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine. 35 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Muinsuskaitse aluste objektide võimalike täienduste tõttu tuleb projekti koostamisel võtta aluseks Kultuurimälestiste register. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. 3.5.2. Looduskaitsealad ja kaitsealused objektid Planeeritavas trassikoridoris asub Koonga vallas üks looduskaitseala, üks kaitseala, üks hoiuala ja üks III kaitsealuse liigi leiukoht. Nedrema looduskaitsealal jäävad trassikoridori kolm III kaitsealuse liigi leiukohta. Tabel 8. Trassikoridoris asuvad looduskaitsealad ja kaitsealused objektid Reg. kood ja Kaitse alla võtmise Asukoht Liik objekti nimi õigusakt KLO9116841 Koonga vald - - III kaitsealuse liigi Oidrema küla leiukoht KLO2000284 Koonga vald hoiuala Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007.a määrus Nätsi-Võlla hoiuala Peantse küla nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ KLO1000022 Koonga vald kaitseala Pärnu raj TSN TK 05.02.1964.a otsus nr Pärdi mägi Kalli küla 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, Põliste puude, ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine“ KLO1000576 looduskaitseala Pärnu Maakonnavalitsuse 12.07.1991.a Nedrema määrus nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitseala looduskaitse objektide kohta“ KLO9113149 Laanepüü III kaitsealuse liigi (Bonasa bonasia) leiukoht Koonga vald KLO9113226 Nätsi küla Musträhn Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni III kaitsealuse liigi (Dryocopus martius) 13.12.2011.a kiri nr 10-3/3120 leiukoht KLO9113205 väike-kirjurähn III kaitsealuse liigi (Dendrocopos minor) leiukoht Allikas: Maa-amet 3.5.3. Maardlad Planeeritav trassikoridor asub maardla servas Koonga vallas ja Audru vallas ühes kohas ning Audru vallas kahes kohas. Tabel 9. Trassikoridoris asuvad maardlad Reg. kaardi Maardla nimi Asukoht Maavara Varu liik nr 95 Võlla Koonga vald Kalli ja Nätsi külad turvas passiivne reservvaru 197 Lavassaare Audru vald Lemmetsa küla, turvas aktiivne reservvaru Sauga vald Nurme küla Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale elektriliini ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamise lubade 36 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardla alal tagatakse elektriliini kaitsevööndis kuni 6,2 m kõrguste masinate töötamise võimalus. 3.5.4. Veekogud Planeeritava trassikoridori alal asuvad järgmised piiranguvöönditega veekogud:  jõed: Audru, ja Sauga;  ojad: Oara , Räägu ja Suuroja. Tabel 10. Trassikoridoris asuvad avalikud veekogud Piirangu- Ehituskeelu- Registri- Nimi Asukoht vöönd (m) vöönd kood (m) Oara oja Audru vald Ahaste ja Põhara külad VEE1122500 100 50 Audru jõgi Audru vald Malda ja Lemmetsa küla piiril VEE1122000 100 50 Sauga jõgi Sauga vald Nurme ja Räägu küla piiril VEE1148700 100 50 Räägu oja Sauga vald Räägu küla VEE1150600 100 50 Suuroja Sauga vald Urge küla VEE1445000 100 50* Allikas: Keskkonnaregister Märkus: *Kaldal on mets, seetõttu laieneb ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseadusele piiranguvööndini. Veekogu kalda piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 37 / 38  Pärnu maakonna planeeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE Teemaplaneering määrab Pärnu maakonnas Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoha ja täpsustab 1998. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeeringut. 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht on määratud Pärnu maakonna piirist Koonga vallas kuni Sindi alajaamani Sauga vallas. Trassikoridor kulgeb Koonga, Audru ja Sauga valdades. Planeering on aluseks elektriliini ja Audru valda vajaliku perspektiivse alajaama ehitusprojekti koostamiseks. 4.1. Teemaplaneeringu lahenduse kandmine kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Teemaplaneering täpsustab ning vastavalt planeerimisseaduse § 7 lg 5-le teeb ühtlasi ettepaneku muuta Audru ja Sauga valdade kehtestatud üldplaneeringuid Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridori osas. Vastavalt planeerimisseaduse § 291 lg 5 kantakse pärast teemaplaneeringu kehtestamist Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht ja kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused järgmistesse üldplaneeringutesse:  Sauga valla üldplaneering, kehtestatud 12.09.1997;  Audru valla üldplaneering, kehtestanud 13.05.2010. Kehtestatud teemaplaneeringu lahenduse üldplaneeringutesse kandmiseks märgitakse elektriliini trassikoridor üldplaneeringu joonistele ja teemaplaneeringu tekstiline osa pannakse üldplaneeringu Lisadesse. 4.2. Elektriliini trassikoridori alal algatatud või kehtestatud detailplaneeringud ja nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus Teemaplaneeringuga planeeritud elektriliini trassikoridoris ei ole ühtegi algatatud ega kehtestatud detailplaneeringut, seetõttu puudub detailplaneeringute ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus. 4.3. Projektide ja planeeringute koostamise vajadus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini rajamiseks tuleb koostada kehtestatud teemaplaneeringu alusel elektriliini ehitusprojekt, millega määratakse elektriliini ja mastide täpsed asukohad. Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles lepitakse kokku, et maaomanik võimaldab oma maal liini ehitamist ning peale objekti valmimist võimaldab igal hetkel juurdepääsu liinile. 330/110 kV elektriliini juurde kuuluva uue alajaama asukoht täpsustatakse koostöös kohaliku omavalitsusega ning rajatakse, kas omavalituse poolt väljastatud projekteerimistingimuste või koostatava detailplaneeringu alusel. Teemaplaneeringus näidatud alajaamade asukohad on indikatiivsed. 38 / 38