Küsimustik

-864235 -144145 0 0 Pr Jana Marin Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Toom-Kuninga 11 15048 Tallinn Teie 27.01.15 e-kiri Meie 29.01.15 nr 22-1/15-0251-002 Traadita sidevõrgu (WLAN) õiguslik raamistik Austatud proua Marin Esitasite Tehnilise Järelevalve Ametile küsimustiku avalike traadita sidevõrkude (WLAN) õigusliku raamistiku kohta. Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet elektroonilise side seaduses (ESS) ja sellega kaasnevates õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. ESS kohaselt ei käsitleta selliseid avalikke võrke sidevõrkudena ja sellise teenuse pakkujatele ei laiene sideteenuse osutamise registreerimise kohustus. Seega puudub meil täpne ülevaade, kui palju kõnealuse teenuse pakkujaid on ja meile teadaolevalt ei ole sellise teenuse osutamiseks ka kehtestatud õiguslikku regulatsiooni. Seega saame vastata Teie poolt edastatud küsimustele vaid osaliselt. Kas Eestis on avalikus ruumis piisavalt WLANi võrke? Kas on olemas poliitiline toetus avalike võrkude väljaehitamiseks? WLAN võrke on Eestis piisavalt palju. Eesti Infoühiskonna Arengukava 2015-2018 hõlmab muu hulgas ka avalikke traadita sidevõrke (nt 2015. a. jooksul on kavas välja töötada WiFi turvalisuse juhend). Kes pakuvad WLANi ühendust (erafirmad, telekommunikatsiooniteenuse pakkujad, avalikud teenusepakkujad)? WLAN ühenduse pakkujad on nii registreeritud sideettevõtjad kui ka asutused, ettevõtted ja eraisikud. Kas avaliku WLANi kasutajatel on seadusest tulenevalt kohustus end registreerida või on põhimõtteliselt lubatud teenuse anonüümne kasutamine? Teenuse kasutamine on anonüümne. Milliseid nõudeid, muuhulgas seadusest tulenevaid, peab registreerimisnõue täitma (isikut tõendava dokumendi esitamine, mobiiltelefoni numbri registreerimine jne.)? Nõudeid ei ole kehtestatud. Milliseid andmeid tuleb koguda? On veel teisi seadusest tulenevaid nõudeid internetiteenuse pakkujale ja/või kasutajale (näit. ruuteri krüpteerimine)? Nõudeid ei ole kehtestatud. Juhul, kui pole seadusega ette nähtud regulatsioone: Kas WLANi pakkujad (kohvikud, poed jne.) nõuavad teenuse kasutajatelt mingite tingimuste täitmist (kasutaja peab kinnitama, et ei kasuta teenust pahatahtlikul eesmärgil)? Kuna üldisi reegleid ei ole kehtestatud, siis teenusepakkujad võivad kehtestada omapoolseid nõudmisi: mõnel juhul nõutakse autentimist, mõnel juhul annab teenuseosutaja teenuse kasutamiseks parooli, vahel aga tuleb kinnitada, et oled teadlik turvariskidest. Kas WLANi on võimalik kasutada avalikus ruumis ka vabalt (s.t. ilma, et tuleks eelnevalt täita mingeid nõudeid)? Jah Kas WLANi pakkujatel on registreerimiskohustus? Ei ole. Kohustus tekib vaid siis kui ta pakub võrgu baasil sideteenust, st sõlmib tarbijaga sideteenuse osutamise lepingu. Kas anonüümsete kasutajate (kelle identiteeti pole võimalik kindlaks teha) seaduserikkumised omavad õiguslikke tagajärgi WLANi võrguteenuse pakkujale? Me ei oma sellekohast teavet. Kas WLAN ühenduse pakkujad saavad seaduserikkumise korral WLAN kasutajaid vastutusele võtta (tsiviilõiguslikult , kahjutasu , kriminaalvastutus)? Me ei oma sellekohast teavet. Millist rolli omab andmete säilitamine või teised ennetavad abinõud, et seadusrikkumisi avatud WLAN ühenduste kaudu tuvastada? WLAN võrgule ei laiene sideteenuse osutajatele kehtestatud andmete säilitamise nõue. Kas WLAN teenuse pakkujatele on antud korraldusi julgeolekuteenistuste teavitamiseks/nende tööülesannete toetamiseks? Kui ja, siis millised? Juhul kui ei, siis milliseid meetmeid rakendatakse? Me ei oma sellekohast teavet. Kas taotletakse õiguslike meetmete karmistamist, et seaduserikkumisi paremini tuvastada ja seeläbi parandada WLANi kättesaadavust? Me ei oma sellekohast teavet. Kas seadusandlusega on määratletud, mis on andmeside ja telekommunikatsiooni jälgimise aluseks (julgeolekuasutuste luba, telekommunikatsiooniteenuse pakkujate koostöö kohustus)? Jah, elektroonilise side seaduses on sätestatud, milliseid andmeid tuleb säilitada ja kellel on õigus andmeid küsida aga see ei puuduta WLAN´i. Milliseid meetmeid rakendatakse lisaks ohtude ärahoidmiseks või kriminaaljälituse tarvis? Milliste juhtumite puhul (sõltuvalt teo raskusastmest) neid meetmeid rakendatakse? Sellele küsimusele on pädevad vastama jälitus- ja julgeolekuasutused. Lugupidamisega Anne Tuisk Side- ja meediateenuste osakonna peaspetsialist