Saatja: .TALL WI-1000 Marin, Jana <
[email protected]>
Saatmisaeg: 27. jaanuar 2015. a. 10:21
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Traadita sidev�rgu (WLAN) �iguslik raamistik
T�htsus: Madal
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere
P��rdun Teie poole Saksa saatkonnast j�rgmise p�ringuga:
Saksamaa liidukantsleri amet on saatnud meile k�simustiku palvega edastada see Eesti p�devatele
ametkondadele, et saada �levaadet avalike traadita kohtv�rkude (WLAN) kasutamise �igusliku
raamistiku kohta. WLAN-i avamine kolmandatele isikutele (n�it. kohviku k�lastajatele) v�ib raskendada
seaduserikkumise tuvastamist. Juhul, kui avatakse WLAN kolmandatele isikutele, kellel puudub seos
teenusepakkujaga, siis seadusrikkumise korral on v�imalik tuvastada v�rgu haldaja, kuid mitte teo
sooritaja. See aga raskendab kiiremate ja laiema levialaga traadita kohtv�rkude v�ljaehitamiseks, et
sellega t�sta n�it. linna kui turismisihtkoha atraktiivsust.
Liiduvalitsus tunneb huvi, kuidas n�hakse seda problemaatikat erinevatest �iguslikest aspektidest Eestis
ja eelk�ige milliseid v�imalusi pakub olemasolev seadusandlus avalike WLANi juurdep��suga punktide
tegevuse kohta?
Kas Eestis on avalikus ruumis piisavalt WLANi v�rke? Kas on olemas poliitiline toetus avalike v�rkude
v�ljaehitamiseks?
Kes pakuvad WLANi �hendust (erafirmad, telekommunikatsiooniteenuse pakkujad, avalikud
teenusepakkujad)?
Kas avaliku WLANi kasutajatel on seadusest tulenevalt kohustus end registreerida v�i on p�him�tteliselt
lubatud teenuse anon��mne kasutamine?
Milliseid n�udeid, muuhulgas seadusest tulenevaid, peab registreerimisn�ue t�itma (isikut t�endava
dokumendi esitamine, mobiiltelefoni numbri registreerimine jne.)?
Milliseid andmeid tuleb koguda? On veel teisi seadusest tulenevaid n�udeid internetiteenuse pakkujale
ja/v�i kasutajale (n�it. ruuteri kr�pteerimine)?
Juhul, kui pole seadusega ette n�htud regulatsioone: Kas WLANi pakkujad (kohvikud, poed jne.) n�uavad
teenuse kasutajatelt mingite tingimuste t�itmist (kasutaja peab kinnitama, et ei kasuta teenust
pahatahtlikul eesm�rgil)?
Kas WLANi on v�imalik kasutada avalikus ruumis ka vabalt (s.t. ilma, et tuleks eelnevalt t�ita mingeid
n�udeid)?
Kas WLANi pakkujatel on registreerimiskohustus?
Kas anon��msete kasutajate (kelle identiteeti pole v�imalik kindlaks teha) seaduserikkumised omavad
�iguslikke tagaj�rgi WLANi v�rguteenuse pakkujale?
Kas WLAN �henduse pakkujad saavad seaduserikkumise korral WLAN kasutajaid vastutusele v�tta
(tsiviil�iguslikult (kahjutasu), kriminaalvastutus)?
Millist rolli omab andmete s�ilitamine v�i teised ennetavad abin�ud, et seadusrikkumisi avatud WLAN
�henduste kaudu tuvastada?
Kas WLAN teenuse pakkujatele on antud korraldusi julgeolekuteenistuste teavitamiseks/nende
t���lesannete toetamiseks? Kui ja, siis millised? Juhul kui ei, siis milliseid meetmeid rakendatakse?
Kas taotletakse �iguslike meetmete karmistamist, et seaduserikkumisi paremini tuvastada ja seel�bi
parandada WLANi k�ttesaadavust?
Kas seadusandlusega on m��ratletud, mis on andmeside ja telekommunikatsiooni j�lgimise aluseks
(julgeolekuasutuste luba, telekommunikatsiooniteenuse pakkujate koost�� kohustus)?
Milliseid meetmeid rakendatakse lisaks ohtude �rahoidmiseks v�i kriminaalj�lituse tarvis? Milliste
juhtumite puhul (s�ltuvalt teo raskusastmest) neid meetmeid rakendatakse?
Oleksin t�nulik, kui saaksite sellele p�ringule vastata hiljemalt 29.01.2015.
Tervitades
Jana Marin
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond
Botschaft der Bundesrepublik Deutschland Toom-Kuninga 11
15048 Tallinn
Tel.: +372 6275 328
Fax: +372 6275 304
E-Mail:
[email protected]
www.tallinn.diplo.de