-864235 -144145 Määrus Põllumajandusministri 24 . juuli 20 08 . a määruse nr 76 „ Lemmikloomade pidamise nõuded ” muutmine . .20 2 2 nr ….. Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 1 alusel. Põllumajandusministri 2 4 . juuli 20 0 8 . a määrust nr 76 „ Lemmikloomade pidamise nõuded ” täiendatakse §- ga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Veokoera pidamine ( 1 ) Paragrahvi 10 l õikes 3 sätestatud nõuet koera liikumisruumi ulatuse kohta ei kohaldata vähemalt 2 m pikk usega ketis peetava veokoera suhtes . (2) L õikes 1 nimetatud veoko e rale tuleb tagada võimalus liikuda vähemalt kaks korda päevas vähemalt pool tun di korraga vähemalt 4 00 m 2 pin dalaga väliaedikus või tuleb rahuldada tema liigile ja tõule iseloomulikku liikumisvajadust muul viisil . (3 ) Veokoer ale tuleb tagada ööpäevas kokku vähemalt kaheksa tundi puhkeaega . ” . (allkirjastatu d digitaalselt) Urmas Kruuse Minister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Põllumajandusministri 2 4 . juuli 200 8 . a määruse nr 76 „ Lemmikloomade pidamise nõuded ” muutmine ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „ Põllumajandusministri 2 4 . juuli 200 8 . a määruse nr 76 „ Lemmikloomade pidamise nõuded ˮ muutmi n e ” eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud loomakaitseseaduse § 3 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „ Volitust e andmine l oomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks ” punkti 4 1 alusel. P õllumajandusministri 2 4 . juuli 200 8 . a määrus e nr 76 „ Lemmikloomade pidamise n õuded” (edaspidi määrus nr 76 ) muutmine tuleneb vajadusest ajakohastada 200 9 . aastal jõustunud koerte pidamise nõudeid lähtuvalt uue suunitlusega sektori (veokoerad) tekkest ning ühiskonna üldisest arengutasemest tingitud arusaamisest koerte heaolu kohta . Soodsate olude ehk lumikatte olemasolu puhul pakuvad veokoeri pidavad isikud turistidele võimalust sõita koerarakendiga. Muul ajal on kohati võimalik veokoeri rakendada ka ratastega sõiduki ette. Lisaks osalevad Eesti koerarakendid üha sagedamini Põhjamaades populaarsetel koerarakendi maratoni del kui spordivõistlustel. Ettepaneku d muuta m ääruse s nr 76 sätestatud koerte pidamise nõu deid on esitanud kollektiivse pöördumise „Aitab! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks” koostajad. Kollektiivses pöördumises esitatud muudatusettepanekutega on eelnõus osaliselt arvestatud. Maaeluministeerium küsis Eesti Maaülikooli teadlastelt veokoerte ja ketikoerte heaolu käsitleva eksper di arvamuse. Nimetatud e ksper di arvamuse kohaselt on koerte alaliselt ketis pidami se korra l ilma jalutamise ja sotsiaalse suhtluseta suur risk loom ad e jaoks nii vaimsete kui ka füüsiliste (võimalikud vigastused) kannatuste tekkeks ning seeläbi nende heaolutaseme oluliseks halvenemiseks. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka Eesti Kennelliidu, Eesti veokoer te ühendus t e ning füüsilisest isikust veokoerapidajate tehtud muudatusettepaneku te ga . Eelnimetatud m uudatusettepanekud on kirjalikult ja töögruppides läbi arutatud veokoerte pidajatega, Eesti Kennelliiduga ja loomaõiguslastega ning ettepanekutega arvestamine on kokku lepitud . Ettepaneku id on põhjendatud t ehnoloogia areng uga , uuema te tead usandme tega ning järelevalve käigus ilmnenud vajadusega suurem a õigusselguse järele . Lemmikloomade pidamise nõuded on kehtestatud lemmikloomade kaitsmiseks inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomakaitseseaduse ga on kehtestatud üldised nõuded lemmikloomade pidamise ja kohtlemise kohta. Määruses nr 76 on sätestatud lemmikloomade, sealhulgas koerte pidamise täpsemad nõuded , et tõhustada järelevalvet ning soodustada lemmikloomade tervise ja heaolu kaitset . Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja - heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6572,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6166,
[email protected] ). Keeleliselt on eelnõu toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendata kse määrust nr 76 §- ga 14 1 , milles sätestatakse nõuded veokoera pidamise kohta. Uue paragrahvi esimeses lõikes nähakse ette er and koerte ketis pidamise tavanõuetest veokoer a pidamise puhul, teises lõikes täpsustatakse, millised liikumisvõimalused tuleb tagada sellisel viisil ketis peetava le veokoera le , ning kolmandas lõikes sätestatakse nõue veokoera puhkeaja kohta . Eelnõus on võetud kasutusele termin „veokoer ” . Veokoerana käs itatakse eriülesandena vedamiseks treenitud koer a , keda kasutatakse erinevate veovahendite või veos t e vedamiseks . Kelgukoer on veokoer, kes on rakendatud kelgu ette ja kes tegeleb kelguveoga. Nemad on Eestis enim levinud. Koerte rak endamiseks veo eesmärgil on teisigi võimalusi: jooksja-, matka-, tõukeratta-, jalgratta- ja käruvedu jne. Veo eesmärgil kasutatakse lisaks p õhjamaiste kelgukoeratõugude esindajatele ka kõiki teisi selleks tegevuseks füüsiliselt ja vaimselt sobilike koeratõugude esindajaid ja tõutuid koeri. Lõikes 1 sätestatud e rand koerte ketis pidamise nõuetest on vaja määruses veokoerte puhul nõudena kehtestada , pidades silmas veokoerte valdkonna eripära. Eeskujuks on Norras ja Soomes koerte pidamise kohta kehtivaid nõudeid sisaldavad õigusaktid. Näiteks Norras on kelgukoerte minimaalseks lubatud keti pikkuseks ketis pidamise perioodil 2 meetrit. Selline suhteliselt lühike kett on lubatud, kuna kelgukoer saa b oma liikumisvajaduse rahuldatud treeningute ja töö käigus ning ketti pannakse ta pigem puhkeajaks. Seega nii töö kui puhkus on kohastunud loomale heaolu tagavad tegurid. Lõikes 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt tuleb vähemalt 2 m pikkusega ketis peetavale veoko e rale tagada võimalus liikuda vähemalt kaks korda päevas vähemalt pool tun di korraga vähemalt 4 00 m 2 pin dalaga väliaedikus või tuleb muul viisil rahuldada tema liigile ja tõule iseloomulikku liikumisvajadust . E nam ikus Eesti ettevõtetest ja majapidamistest, kus tegeletakse veokoerte pidamise ga , on olemas suur (vähemalt 4 00 m 2 ) jalutusaedik, kuhu koeri nende iseloomu ja omavahelist läbisaamist arvestades jalutama lastakse juhul , kui töökoormus teatud perioodil langeb või sootuks puudub. Jalutusrihma otsas jalutamine ei ole tihtipeale tehniliselt võimalik , kuna ühes rakendis on tavaliselt 10 kuni 12 koera ja kõigi nende suhtes päevas tunniajase jalutamise nõude täitmine eeldaks täisajaga töökoh tade loomist. Näiteks peetakse Eesti suurimas ettevõttes, kus pakutakse veokoerte rakendisõidu teenust , praegu 62 koera. Veokoerte ehk levinumalt kelgukoerte pidamine on hiljuti tekkinud ja arenev haru turismisektoris. Soodsate olude ehk lumikatte olemasolu korral pakuvad veokoeri pidavad isikud turistidele võimalust sõita koerarakendiga. Muul ajal on kohati võimalik veokoeri rakendada ka ratastega sõiduki ette. Lisaks osalevad Eesti koerarakendid üha sagedamini Põhjamaades populaarsetel koerarakendi maratonidel kui spordivõistlustel. Lõike s 3 sätestatakse nõue veokoer a puhkeaja kohta . Veokoer peab saama ööpäevas kokku vähemalt kaheksa tundi puhkeaega. Igapäevane puhkeaeg võib olla ka pikem. Normi sätestamisel on võetud eeskuju ks Põhjamaade õigusaktides ning hea tava juhistes sisalduvad normid. Võrreldes teiste töökoertega ehk eriülesannete täitmiseks treenitud koertega on veokoerad nende heaolu silmas pidades veidi halvemas olukorras. Kui Maksu- ja Tolliameti teenistuses olevate narkokoerte kasutamine on ajaliselt piiratud põhjusel , et väsides ei ole nad suutelised efektiivselt töötama (sama kehtib teiste ametite narko- ja pommikoerte kohta), siis veokoeri saab vastutustundetu omanik rakendispordi käigus üle koormata, eriti talvisel perioodil, mil kelgurakendi huvilisi turiste liigub mõnel päeval palju. Seega ei ole põhjust narko- ja pommi koerte puhkeaega maaeluministri määruses eraldi reguleerida. Teraapiakoerad nagu ka pimedate juhtkoerad seevastu on avatud loomuga suhtlejad, nende heaolu tase on tingitud suhtlusest inimesega ning tagatud pideva tegeluse ga . Puhata saavad nad omaniku puhkeajal üldjuhul piisavalt. Seega koerte heaolu silmas pidades ei ole ka nende puhkeaja reguleerimine otstarbekas. Samas veokoerte puhkeaja reguleerimine on ülaltoodud põhjustel vajalik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus tehtavad muudatused ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Kuivõrd lemmikloomade kaitse ei ole Euroopa Liidu ühishuvi ning Euroopa Liit ei ole siiani pidanud vajalikuks lemmikloomade pidamist oma territooriumil harmoneeritult reguleerida, vaid on jätnud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt lemmikloomadega seonduva liikmesriikide endi otsustada, ei ole määruse nr 76 muudatused vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Nõukogu lemmikloomade kaitse konventsiooni (Strasbourg, 13. november 1987) põhimõtteid. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega kaasneb keskmine mõju veokoerte pidajatele, mis seisneb eelkõige töökorralduse muudatustes. Sihtrühmadega seotud sotsiaalne mõju , sealhulgas mõju tervisele, toiduohutusele j a muule, ning mõju keskkonnale hinnanguliselt puudub. Mõju valdkond: mõju majandusele . Mõju sihtrühm : veo koerapidajad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : k õik veo koerapidajad , ke da on hinnanguli s elt Eestis umbes 15. M uudatus vähendab oluliselt veokoerapidajate töömahtu, mis on olnud seotud koerte liigiomase liikumisvajaduse rahuldamisega. Muudatus veokoerte pidamise kohta võimaldab veokoer a pidada puhkeajal lühemas ket is kui koerte puhul üldiselt lubatud , kuid üksnes tingimusel, et koeral e on tagatud võimal us pääseda liikumisvajaduse rahuldamiseks vähemalt kaks korda päevas vähemalt pooleks tunniks korraga vähemalt 4 00 m 2 pindalaga väliaedikusse või on muul moel rahulda tud tema liigile ja tõule iseloomulik liikumisvajadus. Nimetatud muudatus lihtsustab veokoerte pidamist, kuid ei ohusta nende heaolu. Veokoerad saavad oma sotsiaalse suhtluse ja liikumisvajaduse rahuldatud muul moel treeningute, võistluste ja töötegemise käigus või jooksuaedikus liikudes ning nende puhkeajal ketis pidamise korral ei ole vajalik kohaldada 40 m 2 suuruse liikumisruumi nõu et . Selline korraldus annab veokoerte pidamisega tegelevatele ettevõtja te le rohkem aega muudeks tegevusteks ning võimaldab hoiduda lisatöökohtade loomisega seotud kulutustest. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad korrastada veokoerte pidamise valdkonnas toimuvat, lihtsustada veokoerte pidamist, arvestades, et sellised koerad on eriülesannete täitmiseks treenitud loomad, kes ei ole loomakaitseseaduse tähenduses lemmikloomad, kuid kellele kohaldatakse lemmikloomade kohta käivaid sätteid. Samuti aitavad muudatused parandada nõuete õigusselgust, mis on eriti oluline järelevalve teostamisel. Eelnõus on arvestatud asjaoluga, et veokoerte valdkond on Eesti s suhteliselt uus ja vajab tavapärasest erinevat lähenemist selleks, et tagada just selleks tegevuseks aretatud ja välja õpetatud koerte le tavapärasest erinevaid heaolutingimusi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavat e mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on keskmine . Mõju valdkond: m õju riigiasutuste le. Mõju sihtrühm : Põllumajandus- ja Toiduamet . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : koerte pidamise n õuete järgimise üle teostab järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kes teeb seda riskipõhiselt või vihjete alusel. On arvata, et esialgu järelevalveasutuse koormus olulisel määral ei kasva, sest ei ole oodata vihjete arvu olulist kasvu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta : oluline mõju puudub. Erisuse kehtestamine veokoerte pidamise suhtes lühemate kettide seadustamise näol kombinatsioonis jalutusaedikuga lihtsustab veokoerte pidamist, kuid ei ohusta nende heaolu . N ad saavad oma sotsiaalse suhtluse ja liikumisvajaduse rahuldatud muul moel treeningute, võistluste ja töötegemise käigus. Selline korraldus annab ettevõtjale rohkem aega muudeks tegevusteks ning võimaldab hoiduda lisatöökohtade loomisega seotud kulutustest. Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too endaga kaasa olulisi lisategevusi avalikule sektorile. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulu sid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse arvamuse avaldamiseks Eesti Kennelliidule, Eesti veokoerte ühendustele, veokoerte pidamisega tegelevatele üksikisikutele, Eesti Loomakaitse Seltsile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 04.02.2022 nr 1.4-3/103
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse
„Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõudedˮ
muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_veokoer_02022022.docx;
2. Seletuskiri, SK_veokoer_02022022.docx.
Margus Proses
625 6571
[email protected]
Katrin Tuula
625 6166
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-0132 - Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.02.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d11d4ccc-07cf-4c39-b10f-bf1c3b1a02a4
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d11d4ccc-07cf-4c39-b10f-bf1c3b1a02a4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main