dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. veebruar 2022
Viit
2-1/17-0452/879
Registreeritud
4. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/17-0452
Vastutaja
Kaie Kunst (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎2-117-0452879 04.02.2022 Väljaminev kiri.asice967 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 04.02.2022 nr 2-1/17-0452/879 Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: määruse eelnõu; määruse seletuskiri. Kaie Kunst 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 03.02.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruses nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „abikõlblik“ sõnaga „toetatav“ vastavas käändes; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõnu „lõike 1“ sõnadega „, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetuse andmisel taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75) reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus).“; 4) paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja saavutatav tulemus“; 5) paragrahvi 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eesmärgid“ sõnadega „ja saavutatav tulemus“; 6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) paranenud energiatõhususega väikeelamute arv.“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse puntiga 51 järgmises sõnastuses: „51) toetuse saaja – paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud juhul üldtingimuste määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja;“; 8) paragrahvi 3 punktist 6 jäetakse välja sõnad „, samuti suvila või aiamaja, kui see rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil alaliseks kasutamiseks ja ehitisregistris muudetakse kasutamise otstarve tööde lõppemisel üksikelamuks“; 9) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: 1 „§ 41. Vaiete menetleja EISi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. Vaide lahendab EIS.“; 10) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks“ sõnadega „tarbimiskoormuse juhtimiseks“; 11) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõna „toetatavast“ sõnadega „punktides 3-6 nimetatud“; 12) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 punktis 7 nimetatud töö puhul tuleb teha ka vähemalt sama lõike punktis 1 või 2 nimetatud tööd.“; 13) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) paigaldatava gaasikatla tootemärgise energiatõhususe klass peab olema vähemalt A;“; 14) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „ruumide põhiselt“ sõnadega „ruumitemperatuuri alusel“; 15) paragrahvi 6 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 7 pealkirjas ja lõike 9 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „mitteabikõlblikud“ sõnaga „mittetoetatavad“; 17) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse arv „2500“ arvuga „1500“; 18) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „200 kilovatti ning planeeritud aastane tootmismaht ei ületa tarbimiskoha aastast elektri tarbimist“ tekstiosaga „15 kilovatti“; 19) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „abikõlblik“ sõnadega „riigieelarve seaduse alusel toetuse andmisel“; 20) paragrahvi 7 lõiget 9 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) lisakorruse ehitamise, pööningu- või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu.“; 21) paragrahvis 8, § 16 lõike 4 punktis 6 ja § 17 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „abikõlblikkuse periood“ sõnaga „elluviimisperiood“ vastavas käändes; 22) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Terviklikul rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena 20 protsenti ja kuni 20 000 eurot; 2) punktis 1 nimetamata asustus- ja haldusüksuses 30 protsenti ja kuni 30 000 eurot. 2 (2) Osalisel rekonstrueerimisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 20 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 20 000 eurot. (3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud tööde tegemisel on toetuse määr toetatavatest kuludest 30 protsenti ja maksimaalne toetussumma väikeelamu kohta kuni 30 000 eurot.“; 23) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „14“; 24) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse sõnad „kinnitatud vormil EISi e-keskkonna kaudu või e-allkirjastatuna e-kirjaga“ sõnadega „kodulehe kaudu“; 25) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud suvila ja aiamaja,“; 26) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ehitusprojekt ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral;“; 27) paragrahvi 13 lõike 3 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Lubatav ei ole võtta hinnapakkumust tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikult.“; 29) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõnad „rekonstrueerimistööde kogumahust“ sõnadega „toetatavatest tegevustest“; 30) paragrahvi 18 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud suvila või aiamaja puhul“; 31) paragrahvi 18 lõike 6 sissejuhatavat aluseosa ja lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „esitama“ sõnadega „elektroonselt“; 32) paragrahvi 18 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kasutusteatise esitamine ei kajastu ehitisregistris, lisatakse maksetaotlusele kasutusteatise esitamist tõendavad dokumendid.“; 33) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „lõikes 1“; 34) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lõikes“ tekstiosaga „2 ja“; 35) paragrahvi 20 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „90 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemisest“ tekstiosaga „60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest“. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 3 03.02.2022 Majandus- ja taristuministri 1. juuni 2020. a määruse nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahenditest. Määrust täiendatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus) asjakohaste sätetega. Ühtlasi täpsustatakse toetatavaid tegevusi ja kulusid ning nendega seotud toetuse määra ja toetussummat. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 35 punktist. Punktiga 1 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kuna riigieelarve seaduses vastav terminoloogiline eelistus puudub, võetakse käesoleva muudatusega kasutusele üldtingimuste määruse termin. Punkti 2 kohaselt kehtestatakse määrus ühtlasi RRFi õigusraamistiku alusel. Punktis 3 tehtav muudatus seob toetuse andmise osaliselt üldtingimuste määruse ja põhimõtetega. Toetuse andmisel RRFi vahenditest peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) tagama vastavuse nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega. Punktides 4-6 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruse regulatsioonist. Toetuse andmise tingimusi täiendatakse taaste- ja vastupidavuskava reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu „Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine“ kohase tulemusnäitajaga. Punktiga 7 täiendatakse toetuse andmise tingimusi toetuse saaja mõistega tulenevalt üldtingimuste määruses sätestatust. Punktiga 8 täpsustatakse toetuse objekti. Arvestades toetuse eelarvet ja nõudlust ning lähtudes Vabariigi Valitsuse heakskiidetud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast1 (edaspidi REKS), on otstarbekas loobuda väikeelamute mõiste laiendamisest suvilatele ja aiamajadele. Ühtlasi väldime suuremahulist suvilapiirkondade kujunemist alaliseks asustuseks 1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf, kättesaadav seisuga 21.1.2022 1 ilma selleks vajalike teenuste ja taristuga, mille väljaarendamine on kulukas ning mis on linna tõhusa toimimise seisukohalt mitte kõige sobivam. Punktiga 9 täiendatakse toetuse andmise tingimusi vaidemenetlusega vastavalt üldtingimuste määruse §-le 15. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab selle toetuse andmise tingimuste kohaselt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). Punktiga 10 tehtav täiendus täpsustab toetatavat tegevust. Kodumajapidamiste osakaal Eesti elektritarbimises moodustas Statistikaameti 2020. aasta andmetel 28% kogutarbimisest (1998 GWh). Kodumajapidamised on koormuste mitmekesisuse poolest tarbimise juhtimiseks oluline ressurss. 2012. aastal koostatud leibkondade energiatarbimise uuringu lõppraporti2 tabelist A2-6.2 võib välja tuua järgmised seadmed, mille tarbimine on ajas nihutatav: elektriradiaatorid, elektrilised soojavee boilerid, soojuspumbad, sügavkülmikud, pesumasinad (sh nõudepesumasinad). Vabalt juhitavad energiat salvestatavad võimsused on elektriboiler, - radiaator ja soojuspump. Vabalt juhitavad nihutatavad võimsused on sügavkülmik, pesumasin ja nõudepesumasin. Senised uuringud on näidanud, et elektriliste kütteseadmetega majapidamistes moodustab tarbimisest vähemalt poole just nende seadmete tarbimine. Seega on elektrituru stabiilsuse ja kodumajapidamiste kulude optimeerimise vaatest oluline stimuleerida eelnimetatud seadmete tarbimise juhtimise süsteeme. Sellised süsteemid on tänapäeval turupõhiselt olemas. Eeldatakse, et nimetatud tarbimise juhtimise süsteemidega (sh füüsilised seadmed ja automaatika) reguleeritakse üksnes konkreetse hoone tehnosüsteeme, - seadmeid või kodumasinaid. Punktiga 11 täpsustatakse siseviimistluse taastamise kui toetatava tegevusega seonduvat. Toetuse rakendamisel tõusetunud vaidluste edaspidiseks vältimiseks sätestatakse sõnaselgelt, et toetatav on ainult konkreetsest tööst, mille tegemisega paratamatult kaasneb korterisisese olemasoleva siseviimistluse kahjustamine, tulenev siseviimistluse taastamine. Kaasnevate töödena on käsitletav nt aknavahetuse korral aknalaua ja veepleki paigaldus, vana akna äraviimine ja uue paigaldustöö. Ventilatsiooni rajamisel hoonesse, kuhu seda pole enne ette nähtud, kaasnevad reeglina tööd ka soojasõlmes-küttesüsteemis, elektrisüsteemis, üldehitustööd jne. Punktiga 12 täpsustatakse päikesepaneelide paigaldamisega seonduvat. Taastuvenergia tootmisseadme kasutuselevõtt on toetatav juhul, kui tehakse ühtlasi korda väikeelamu fassaad või katus. Olenemata sellest, millisele pinnale, nt abihoone katusele, päikesepaneel paigaldatakse. Toetuse eesmärki – energiatõhususe saavutamine, silmas pidades on nimetatud kaasnev kohustus ülimalt oluline. Samas ei ole tegemist ebamõistlikult piirava nõudega kuna kohustust teha korda hoone „karp“ tervikuna, ei sätestata. Seda ka ei välistata. Rekonstrueerimata piiretega hoonele energiatootmisvõimaluse lisamine ei ole mõistlik ega otstarbekas ning ei toeta ka teist toetuse eesmärki – energiakulude vähendamine. Punktiga 13 ühtlustatakse gaasikatelde energiatõhususe nõuded teiste kütteseadmete nõuetega. Gaasikateldel on tootemärgised olemas ja toetusega paigaldatavate seadmete energiatõhusus tagatakse tootemärgise energiamärgise kõrgema klassi alusel. Punktiga 14 täpsustatakse küttesüsteemide reguleerimise tehnilisi lahendusi. Ruumide kaupa juhtimine asendati ruumitemperatuuri alusel juhtimisega. Põrandkütet juhitakse põrandas asetsevate küttekontuuride põhiselt. Kui üks kontuur hõlmab mitut ruumi, siis ei ole võimalik 2 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/9/93/Leibkondade_energiatarbimine_2012.pdf, kättesaadav seisuga 26.1.2022 2 sama kontuuri poolt köetavates ruumides kasutada erinevaid ruumitemperatuuride seadeväärtusi. Punktiga 15 kaotatakse hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamise vajadus. Kehtivate nõuete kohaselt on päikesepaneelide lubatav paigaldatav võimsus seotud hoone aastase elektritarbimisega. Praktikas on hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamine osutunud taotleja jaoks keeruliseks ja EISi jaoks keeruliseks esitatud andmete tõepärasust kontrollida. Muudatuse kohaselt ei ole lubatud paigaldatav süsteemi võimsus seotud hoone elektritarbimisega. Hoone aastast elektrikasutust ei ole vaja enam hinnata. Punktiga 16 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kuna riigieelarve seaduses vastav terminoloogiline eelistus puudub, võetakse käesoleva muudatusega kasutusele üldtingimuste määruse termin. Punktiga 17 täpsustatakse siseviimistluse taastamisega seotud kulu hüvitatavat maksimumsummat tervikliku rekonstrueerimise korral. Muudatus on seotud punkti 22 muudatusega. Punktiga 18 muudetakse taastuvenergia elektritootmisseadme suuruse nõuet, st toetatav on seade suurusega kuni 15 kW ja seda järgmistel põhjustel. Kuni 15 kW jaamade elektrivõrguga liitumiseks on olemas lihtsustatud menetlus, mille kulud katab võrguettevõtja; see teeb liitumise kiiremaks ja soodsamaks. Ehk väiketootjatele on eeldatavalt võrgus alati ruumi. Kuni 15 kW on samuti oma tarbeks energiatootmiseks piisav seadme suurus. Elamumajanduse toetusmeetmeid läbiva põhimõtte – äritegevusele suunatud projekte ei toetata kuna neid on sellisena võimalik omafinantseeringuga ellu viia, kohaselt ei toetata ka käesolevast toetusest ärilisel ehk võrku tootmise eesmärgil kavandatavaid projekte. Toetuse eesmärk on väikeelamute energiatõhususe parandamine, mitte päikeseelektrijaamade rajamine. Punktiga 19 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust. üldtingimuste määruse § 3 punkti 7 kohaselt ei ole kogu projekti käibemaks toetatav kulu, kuid selle võib arvata omafinantseeringu osaks. Punktiga 20 täiendatakse mittetoetatavate kulude loetelu. Vältimaks edaspidiseid vaidlusi, sätestatakse sõnaselgelt, et väikeelamu laiendamise kulu ei toetata. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka väikeelamutes, kus lisapinda ehitatakse, võimalik saadud tulust hoonet rekonstrueerida ning toetus ei pruugigi olla vajalik. Punktiga 21 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust. Ka riigieelarve seadus kasutab verbi „ellu viima“. Punktis 22 tehtav muudatus täpsustab tegevuste toetuse määra, toetussummat ja nimetatute regionaalset rakendamist. Toetuse määrad ja maksimaalsed summad töötati välja lähtudes toetuse kavandatud rahastamisest, nõudlusest ja strateegilisest suunisest, mille kohaselt peab riigi toetus jõudma võimalikult paljude objektide ja isikuteni. Toetuse määramisel arvestati ka pikaajalisi (REKS) eesmärke. 2050. aasta eesmärgi täitmiseks vajalik keskmine aastane tervikliku rekonstrueerimise pindala on ~470 000 m2 ehk ~13 korda suurem, kui praegune hinnanguline tervikliku rekonstrueerimise maht. Seega 3 peavad toetuse tingimused olema piisavalt motiveerivad mahtude suurendamiseks, kuid tagama sama toetusmahu juures abi võimalikult paljudele hoonetele. Toetuse peamise eesmärgi - energiatõhususe saavutamiseks, ehk terviklikul rekonstrueerimisel on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas 20% ja kuni 20 000 eurot ning mujal 30% ja kuni 30 000 eurot. Osalisel rekonstrueerimisel ehk üksikute tööde tegemisel üleriigiliselt 20% ja kuni 20 000 eurot. Päikesepaneelide paigaldamisel samuti üleriigiliselt 30% ja kuni 30 000 eurot. Tervikrekonstrueerimisinvesteeringu tegemine on Tallinnas ja Tartus lisaks elukeskkonna parendamisele ka rahaliselt otstarbekam ja riiklik abivajadus pigem minimaalne. Seetõttu on põhjendatud toetuse määra ja maksimaalse toetuse summa diferentseerimine selliselt, et Tallinnas ja Tartus toetatakse töid võrreldes teiste piirkondadega väiksemal määral. Rekonstrueerimise toetamine on oluline väikeelamu ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev keskkonnamõju. Oma tarbeks energiatootmise võimaldamine annab väikeelamu omanikele võimaluse juhtida oma energiatarbimist. Lokaalne taastuvenergia tootmine aitab ühtlasi juhtida leibkonna rahavoogu, st suviste säästude arvelt saab katta talveperioodi elektrienergia kulusid. Punktiga 23 pikendatakse taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast teavitamise aega eesmärgiga anda toetuse taotlejatele piisavalt aega muudatustega tutvumiseks kuna need puudutavad toetuse andmise olulisi tingimusi ehk toetusmäära ja -summat. Punktiga 24 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruses sätestatust. Toetuse taotlemise nn kontaktpunktiks on EISi koduleht, seega puudub vajadus erinevate taotluse esitamise viiside määruse tasandil loetlemiseks. Seda enam, et taotleja ei pea teadma, millisest konkreetsest allikast toetust rahastatakse; allikaga aga võib olla seotud taotluse esitamise keskkond. Punktiga 25 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 8 muudatusest. Punktiga 26 täpsustatakse ehitusprojekti kui taotluse lisadokumendiga seonduvat. Praktikas on tõusetunud küsimus, millal tuleb ehitusprojekt esitada ja kas selle esitamise kohustus laieneb kõikidele toetatavatele tegevustele. Edasiste arusaamatuste ennetamise eesmärgil sätestatakse sõnaselgelt, et ehitusprojekt esitatakse tööde, millele laieneb ehitusseadustiku asjakohane nõue, tegemise alusena. Punktiga 27 kaotatakse hoone aastase elektrienergia kasutuse andmete esitamise kohustus. Hetkel on päikesepaneelide lubatav paigaldatav võimsus seotud hoone aastase elektritarbimisega. Praktikas osutus hoone aastase elektrienergia kasutuse hindamine taotleja jaoks keeruliseks ja EISi jaoks keeruliseks esitatud andmete tõepärasust kontrollida. Kavandatava muudatusega ei ole lubatud paigaldatav süsteemi võimsus seotud hoone elektritarbimisega. Hoone aastase elektrikasutuse andmeid ei ole vaja enam esitada. Punktiga 28 sätestatakse sõnaselgelt, et pakkumist tegevad ettevõtjad peavad ka toetuse saajast sõltumatud olema. See annab võimaluse välistada nii omaniku kui ka kontrollorgani tasandil hinnapakkumuse tegijaga seotuse, samuti ei saaks toetuse saaja olla hinnapakkumust tegevas ettevõtjas töötaja, töösuhet ei saa EIS küll äriregistrist kontrollida, kuid praktikast nähtub, et sageli see teave ikkagi tuleb kas vihje, kaebuse või mingi seoses kaudu, mis seondub mõne muu projektiga. 4 Punktiga 29 täpsustatakse maksetaotluse esitamise tingimusi. Maksetaotluse esitamise eelduseks olev vastu võetud tööde maht seotakse toetatavate tegevustega. Ehitusprojekt võib hõlmata rekonstrueerimistöid, mida toetusest ei rahastata, seega ei ole põhjendatud makse tegemise sidumine rekonstrueerimistööde kogumahuga. Punktiga 30 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 8 muudatusest. Punktiga 31 täiendatakse sätet dokumentide esitamise viisiga ja seda praktikast tuleneval põhjusel. Täienduse eesmärgiks on tagada taotluste võimalikult sujuv ja kiire menetlus, millele ei aita sugugi kaasa kingakarbis dokumentide ja ärakirjade esitamine. Punktiga 32 täiendatakse määruses kasutusteatise esitamisega seonduvat. Kasutusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) elektroonselt läbi ehitisregistri. Esitatud kasutusteatis aga ei ole esitamisest kuni menetlusse võtmiseni nähtav kolmandatele isikutele, sh ka EIS-le. KOVi menetleja tegevust toetuse saaja mõjutada ei saa, toetuse andmise tingimusi ta järgima peab. Täiendus annab EIS-le aluse eelkirjeldatud juhul nõuda toetuse saajalt kasutusteatise esitamist tõendavaid dokumente. Punktidega 33 ja 34 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 22 muudatusest. Punktiga 35 tehtav muudatus tuleneb üldtingimuste määruse § 11 lõikes 6 sätestatust ja on kooskõlas riigieelarve seaduse regulatsiooniga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75). Väikeelamute rekonstrueerimise meetme raames füüsilistele isikutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8)alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kõnealune abimeede ei ole suunatud ettevõtjatele, vaid füüsilistele isikutele, kes meetme raames ei tegele majandustegevusega. 4. Määruse mõjud Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb eelkõige ja otseselt läbi käimasoleva toetuse, mitte läbi eelnõus kavandatud toetuse andmise tingimuste muudatuste. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suure kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni 5 vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna väikeelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõigis Eesti piirkondades, siis on kõigil Eesti väikeelamutes elavatel elanikel võimalus oma elamispinna seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja ühtlase arengu. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksusele ega riigile. Toetuse rahastatakse 2022. aasta riigieelarve seaduses ja RRF-s ette nähtud vahenditest, vastavalt siis 1,3 mln ja 2,4 mln eurot. Hinnanguliselt saab toetada 150 väikeelamu rekonstrueerimist. Täiendava rahastuse korral on võimalik toetada enamate väikeelamute rekonstrueerimist. Täiendav rahastus on kaalumisel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kehtiva määruse alusel toetuste taotlemine on lõppenud, esitatud taotlused menetletud ja uusi taotlusi enne muudatuste jõustumist vastu ei võeta. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel