dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. veebruar 2022
Seotud ettevõtted
MTÜ Väikesaarte Liit (adressaat)
Viit
1.15-5/2022/875-1
Registreeritud
4. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Väikesaarte Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Jaak Viilipus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)
Lahendamise tähtaeg
6. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf73 KB
  • 📎Ruhnu ühistransport 2022.pdf92 KB

Sisu (failidest)

MTÜ VÄIKESAARTE LIIT Adressaadid: Taavi Aas, Jaak Aab, Kaido Padar Monika Parksepp, Riina Nurmsaar Jaan Leivategija Ettepanek Ruhnu saare ühistranspordikorralduse muutmiseks 2022. aastal 03.02.2022 Probleem: 1. Ruhnu valla elanikel ei ole ühistranspordiga võimalik tuua saarele veoseid, näiteks kütus, ehitusmaterjalid jmt, mis vajavad sõidukiga/haagisega kohalevedu. Sellega kaasnev ebakindlus igapäevaste tegevuste planeerimisel ja korraldamisel; 2. Ruhnu puhul on täiendavaks probleemiks ametkondlik tahe tegeleda mõiste kaubavedu sisustamisega, selmet tegeleda tegeliku probleemi lahendamisega olemasoleva seadusandluse (ÜTS) piires. Fookus tuleb suunata sisule; 3. Ruhnu ebavõrdne kohtlemine võrreldes Kihnu ja Vormsiga (teiste väikesaartega ei ole probleem võrreldav, kuna puudub tehniline taristu parvlaevaühenduse korraldamiseks). Kestvus: Vähemalt 5+ aastat ei ole riigi tasandil suudetud toimivat lahendust välja pakkuda, probleem on jätkuv. Vastutaja MKM (ühistranspordi korraldamine on MKM vastutusala), tegeleb RAM (regionaalpoliitika osana?). Senine vastutus on hajutatud kaubaveo mõiste sisustamisega (näiteks viimane väikesaarte komisjon). Senised Ühekordsed RE eraldised KOVile vedude korraldamiseks ÜTS väliselt. lahendused Lahendused on bürokraatlikud ja ühekordsed. Seniste 1. Veosed on saarele jõudnud. lahenduste positiivne mõju: Seniste 1. RE eraldiste igakordne uuesti taotlemine ja selgitamine - probleem on lahenduse sama, aga igal aastal tuleb uuesti selgitada vajadust; negatiivne 2. Riigiabi küsimus - hall ala ja palju bürokraatiat; mõju: 3. Pikk menetlusperiood; 4. KOVile lisakoormus, peab sisuliselt hakkama korraldama maakondadevahelist ühistransporti, mis on ülejäänud riigis TRAM korraldada 5. Ruhnlastel puudub kindlus transpordiühenduse osas 6. Oluline lisakoormus KOV eelarvele võrreldes Kihnu ja Vormsiga. Külamaja, Hullo küla Tegevjuht Ingvar Saare SEB EE051010220279260221 Vormsi vald [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X Läänemaa 91301 +372 5119242 Registrikood 80548798 Väikesaarte Liidu seisukoht 1. Leiame, et Ruhnu saare puhul ei ole vajalik takerduda mõistesse “kaubavedu”, vaid tuleb keskenduda tegeliku probleemi lahendamisele. Tegelik probleem on asjaolu, et ühistransport on korraldatud selleks mittesobiva laevaga ning lahenduste leidmine antud olukorras on pandud kohaliku omavalitsuse õlule. 2. Ühistranspordiseaduse § 2 selgitab lahti mõiste ühistransport - ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Tähelepanu tuleb pöörata mõiste teisele osale, mis sätestab, et ühistransport on ka tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. 3. Seni on riigi tasandil keskendatud kaubaveo küsimuse lahendamisele ning tõdetud, et pole õiguslikku alust kaubaveo rahastamiseks. Nende aastatepikkuse arutelude tulem on teadmatus ja selgusetus Ruhnu saare elanikele ning omavalitsusele, kuidas tagada elementaarsete kaupade kättesaadavus saarel. Seda on üritatud lahendada viisil, mis tekitab täiendava halduskoormuse kohalikule omavalitsusele ning asja olemust ei lahenda riigipoolne osaline finantseerimine. See on pigem mure tulevikku lükkamine. Selle küsimusele on vaja kiiret lahendust ja kohest tegutsemist! Vastasel juhul ollakse aasta pärast jälle tagasi arutlemas, aga toimivaid lahendusi pole ning alternatiive samuti mitte. 4. Ruhnu saare kaubavedu ei erine Kihnu ega Vormsi saare kaubaveost. Kaupa (näiteks bensiini, ehitusmaterjali) tuuakse Kihnu ja Vormsi saarele kütuseautoga või veoautoga, kasutades selleks ühistranspordiks ettenähtud vahenditega rahastatavat laevaliini. Seega on kaubavedu ühistransport, mida tehakse tasu eest sõidukiga või selle haagisega ning nii peab see olema ka Ruhnu saarel puhul. 5. Teoreetiliselt peaks selline lahendusviis kehtima ka Ruhnu parvlaev Runö puhul, kuid praktikas on nii kõigile osapooltele (KOV, TRAM, MKM, RAM, VSL) teada, et Runöga ei ole mootorite ülekoormuse ning piiratud kandevõime tõttu võimalik vedada reisijaid ja sõidukeid (sh. neile olevata kaupa) samaaegselt. Osapooled on teadlikud, et talveperioodil on laevaühendus äärmiselt piiratud ning regulaarne ühendus toimub ainult lennutranspordiga. VSL lahendusettepanek Tegelik Ruhnu saare ja mandri vahelise ühistranspordi korraldamine selleks probleem mittevastava laevaga - laev ei ole võimeline samaaegselt teenindama reisijaid ja sõidukeid (sh kaupa vedavaid sõidukeid) Lahendus: 1. Täiendava ühistranspordiliini loomine: Pärnu-Ringsu 2. Mitte käsitleda Ruhnu saare ja mandri vahelist liiklus kaubaveona, sest tegemist on tavapärase ühistranspordi osaga sarnaselt Kihnu ja Vormsi saarega. Lahenduse 1. Liin Pärnu-Ringsu (alternatiivina lubada Roomassaare-Ringsu, kui võimalik osutub võimalikuks); spetsiifika: 2. 5-7 laevareisi aastas, perioodil aprill/mai - oktoober/november, s.o üks kord kuus fikseeritud liinigraafiku alusel; 3. Laev peab suutma võtta pardale kütuseveoki/veoauto, st kandevõime min 30 tonni; 4. Laev peab suutma võtta pardale reisijaid, näiteks 50-100 reisijat; 5. Varualusena arvestada näiteks AS Saarte Liinid Panda karakteristikuid. 6. Lahenduse orienteeruv maksumus 40 000 kuni 60 000 eurot aastas. Teadaolev 1. Eestis on olemas alused, mis võimaldaksid vedajatel hankes osaleda; info: 2. Kalkulatsiooni kohaselt üks Pärnu-Ringsu-Pärnu reis viie reisi korral 7800 eur (sis. KM), kokku 39 000 eurot aastas. Pikajalisem leping võib hinda muuta soodsamaks. 3. Täna on RAM valmis toetama 50% ulatuses ühistranspordi korraldamist, kuid selle toetuse realiseerumine tegelikkuses ei ole täna selge. 4. KOV rahaline kulu 50% 19 500 eurot, mis on ebamõistlik kulu KOVile riikliku ülesande teostamiseks. 5. Täna puudub selge arusaam, kuidas toetust realiseerida ning millised kohustused kaasnevad riigiabi kontekstis KOVile. Muud 1. Teiste väikesaarte võimalik ebavõrdne kohtlemine - ebavõrdse võimalikud kohtlemise printsiibist lähtudes peaks riik sellisel juhul ka Vormsi ja aspektid: Kihnu saarega parvlaevaühenduse katkestama ja ühistransporti ainult reisilaevaga korraldama. See oleks ebamõistlik, sest kõikidel saartel on olemas valmidus (veetee süvis, kaldarajatised) reisiparvlaevaga ühistransporti korraldada. Teistel väikesaartel puudub täna võimekus korraldada ühistransporti reisiparvlaevaga 2. Väikesaare ühistranspordi korraldamine mitme laevaga - teise ühistranspordiliini avamine eraldiseisva laevaga ei ole Eesti praktikas erakordne, sest Kihnu saare puhul on hoitud käigus kahte ühistranspordiliini kuni 2015. aastani: Kihnu-Munalaiu ja Kihnu-Pärnu, mida teenindati eraldi parvlaevadega. 3. Väikesaare ühistranspordi korraldamine mitme liiniga - Ruhnu on ka täna enim ühendusi omav väikesaar ning see ei ole põhjustanud ebavõrdsustunnet väikesaarte vahel. Ruhnul on ühendus Roomassaare, Munalaiu ja Pärnu sadamaga. Lahendusena 1. TRAM koostab konkusidokumentatsiooni koostöös Ruhnu vallaga, viib väljapakutav läbi konkursi veebruar-märts-aprill. tegevustik: Eeldada võib, et TRAM võimekus parvlaevahanget läbi viia on heal tasemel ning tegutsemine operatiivne; 2. Konkursi läbiviimise ajaline kestvus ca 2 kuud, positiivse programmi korral on mai 2022 vedaja leitud; 3. Lepingu ajaline kestvus - 3 aastat, lõpeb 2025 ning edaspidi võimalik ühtlustada väikesaarte koondhankega. 4. Vajalik on MKM vastav suunis TRAMile ning tagada rahastus kuni 60 000 eurot. Lahenduse 1. Konkursi viib läbi pädev asutus (TRAM), mitte Ruhnu vald - KOV positiivsed ülesanne ei ole omavalitsuste ja maakondade vahelist ühistransporti stsenaariumid: korraldada; 2. Järgmiseks kolmeks aastaks on kokku lepitud kindel raamistik ühistranspordi korraldamiseks Ruhnu ja mandri vahel - kindlus saareelanikele ja KOVile; 3. MKM, RAM, TRAM ei pea iga-aastaselt tegelema veoste toimumise korraldamisega, TRAM haldab lepingut sarnaselt teiste väikesaartega; 4. Pikaajalisem leping võib anda rahalise kokkuhoiu; 5. Akuutne probleem on saanud esialgse lahenduse ning pikaajalisem lahendus selgub TRAM tellitud uuringu tulemusena, mida realiseeritakse riiklike arengukavade kaudu. Lahenduse 1. Ei leita pakkujat, kes soovib vedusid teostada (tõenäoliselt siiski on negatiivsed pakkuja leitav esitatud eelarve piires, sest hinnakalkulatsioon on KOVile stsenaariumid: esitatud); 2. Pakkuja konkursi korras küsitav RE toetus ületab rahalisi võimalusi (kalkulatsioon on olemas, ligikaudne võrdlushind on teada). See annab siiski võimaluse pidada järgnevaks konkursiks läbirääkimisi, sest probleem vajab lahendust. 3. Konkursitulemuste vaidlustamine, mille tulemusena ei sõlmita lepingut (paratamatu oht, mis käib hankeprotsessiga kaasas, tegemist siiski lihtsakoelise tehnilise spetsifikatsiooniga). Alternatiivsed lahendused 1. Oleme teadlikud, et käimas on uuring ühistranspordi hetkeseisu kaardistamiseks ja lahenduste leidmiseks probleemkohtadele. 2. Asjassepuutuvatel isikutel on Ruhnu probleem teada pika aja jooksul ning ilmselt ei ole vaja oodata uuringutulemusi, et probleemi olemust teadvustada. 3. On tänuväärt, et väikesaarte ettepanek vastav uuring läbi viia, on saamas teoks, kuid kõigi eelduste kohaselt on Ruhnu saare ühistranspordi parendamise alternatiivsed ettepanekud pikaajalise investeeringuvajadusega (näiteks sadama suurendamine, süvendamine, uue laeva soetamine), mis ei taga probleemkoha kiiret lahendust. 4. Meie poolt pakutav lahendus annab teoreetiliselt võimaluse lahendada Ruhnu elanike aastatepikkune probleem kõige elementaarsemal määral juba käesoleval aastal, vältides tarbetud bürokraatiat RAMi eraldatud toetuse rakendamisel. Millised on takistused pakutud lahenduse elluviimisel? Ingvar Saare Andre Nõu VSL juhatuse liige Ruhnu vallavanem Saatja: Taavi Aas <[email protected]> Saadetud: 03.02.2022 16:43 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Ruhnu laevaühenduse korraldamine 2022 From: Väikesaarte Liit &lt;[email protected]&gt; Sent: Thursday, February 3, 2022 2:38 PMTo: Taavi Aas &lt;[email protected]&gt;; Jaak Aab &lt;[email protected]&gt;; Kaido Padar &lt;[email protected]&gt;Cc: Ruhnu vallavanem &lt;[email protected]&gt;; Riina Nurmsaar &lt;[email protected]&gt;; Moonika Parksepp &lt;[email protected]&gt;; Jaan Leivategija &lt;[email protected]&gt;Subject: Ruhnu laevaühenduse korraldamine 2022 Head adressaadid, Ruhnu laevaühendus vajab mõistlikku lahendust ning teoreetiline võimalus olemasolevate tehniliste võimaluste piires oleks meie arvates seda teha, olemas. Näitlikustatud on probleemkohta pikalt, nüüd on vaja lahendada. Oleme koos Andre Nõuga koostanud kokkuvõtliku ülevaate, mida võiks teha. Tegevused vajavad poliitilist ja ametkondlikku jah-sõna. Midagi väga nutikat pole vaja välja mõelda. Loodan, et põgusa tutvumise järgselt on võimalik arutada. Adressaatideks on osapooled, kes vahetult selle teemaga nii ehk naa kokku puutuks või juba tegelevad. Ei ole kavas kujundada meediaürituseks VSLi poolt, vaid leida lahendus, mõelda natukene kastist välja ning lahendada Ruhnu ühistranspordi kitsaskoht hädapärases korras ära kuniks saabuvad põhjalikumad lahendused. Parimate soovidega, Ingvar Saare Juhatuse liige / tegevjuht MTÜ Väikesaarte Liit +3725119242
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel