MTÜ VÄIKESAARTE LIIT
Adressaadid:
Taavi Aas, Jaak Aab, Kaido Padar
Monika Parksepp, Riina Nurmsaar
Jaan Leivategija
Ettepanek Ruhnu saare
ühistranspordikorralduse muutmiseks 2022. aastal 03.02.2022
Probleem: 1. Ruhnu valla elanikel ei ole ühistranspordiga võimalik tuua saarele
veoseid, näiteks kütus, ehitusmaterjalid jmt, mis vajavad
sõidukiga/haagisega kohalevedu. Sellega kaasnev ebakindlus igapäevaste
tegevuste planeerimisel ja korraldamisel;
2. Ruhnu puhul on täiendavaks probleemiks ametkondlik tahe tegeleda
mõiste kaubavedu sisustamisega, selmet tegeleda tegeliku probleemi
lahendamisega olemasoleva seadusandluse (ÜTS) piires. Fookus tuleb
suunata sisule;
3. Ruhnu ebavõrdne kohtlemine võrreldes Kihnu ja Vormsiga (teiste
väikesaartega ei ole probleem võrreldav, kuna puudub tehniline taristu
parvlaevaühenduse korraldamiseks).
Kestvus: Vähemalt 5+ aastat ei ole riigi tasandil suudetud toimivat lahendust välja
pakkuda, probleem on jätkuv.
Vastutaja MKM (ühistranspordi korraldamine on MKM vastutusala), tegeleb RAM
(regionaalpoliitika osana?). Senine vastutus on hajutatud kaubaveo mõiste
sisustamisega (näiteks viimane väikesaarte komisjon).
Senised Ühekordsed RE eraldised KOVile vedude korraldamiseks ÜTS väliselt.
lahendused Lahendused on bürokraatlikud ja ühekordsed.
Seniste 1. Veosed on saarele jõudnud.
lahenduste
positiivne
mõju:
Seniste 1. RE eraldiste igakordne uuesti taotlemine ja selgitamine - probleem on
lahenduse sama, aga igal aastal tuleb uuesti selgitada vajadust;
negatiivne 2. Riigiabi küsimus - hall ala ja palju bürokraatiat;
mõju: 3. Pikk menetlusperiood;
4. KOVile lisakoormus, peab sisuliselt hakkama korraldama
maakondadevahelist ühistransporti, mis on ülejäänud riigis TRAM
korraldada
5. Ruhnlastel puudub kindlus transpordiühenduse osas
6. Oluline lisakoormus KOV eelarvele võrreldes Kihnu ja Vormsiga.
Külamaja, Hullo küla Tegevjuht Ingvar Saare SEB EE051010220279260221
Vormsi vald
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X
Läänemaa 91301 +372 5119242 Registrikood 80548798
Väikesaarte Liidu seisukoht
1. Leiame, et Ruhnu saare puhul ei ole vajalik takerduda mõistesse “kaubavedu”, vaid
tuleb keskenduda tegeliku probleemi lahendamisele. Tegelik probleem on asjaolu, et
ühistransport on korraldatud selleks mittesobiva laevaga ning lahenduste
leidmine antud olukorras on pandud kohaliku omavalitsuse õlule.
2. Ühistranspordiseaduse § 2 selgitab lahti mõiste ühistransport - ühistransport on
tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras,
ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.
Tähelepanu tuleb pöörata mõiste teisele osale, mis sätestab, et ühistransport on ka
tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.
3. Seni on riigi tasandil keskendatud kaubaveo küsimuse lahendamisele ning tõdetud, et
pole õiguslikku alust kaubaveo rahastamiseks. Nende aastatepikkuse arutelude tulem
on teadmatus ja selgusetus Ruhnu saare elanikele ning omavalitsusele, kuidas tagada
elementaarsete kaupade kättesaadavus saarel. Seda on üritatud lahendada viisil, mis
tekitab täiendava halduskoormuse kohalikule omavalitsusele ning asja olemust ei
lahenda riigipoolne osaline finantseerimine. See on pigem mure tulevikku lükkamine.
Selle küsimusele on vaja kiiret lahendust ja kohest tegutsemist! Vastasel juhul ollakse
aasta pärast jälle tagasi arutlemas, aga toimivaid lahendusi pole ning alternatiive
samuti mitte.
4. Ruhnu saare kaubavedu ei erine Kihnu ega Vormsi saare kaubaveost. Kaupa (näiteks
bensiini, ehitusmaterjali) tuuakse Kihnu ja Vormsi saarele kütuseautoga või
veoautoga, kasutades selleks ühistranspordiks ettenähtud vahenditega rahastatavat
laevaliini. Seega on kaubavedu ühistransport, mida tehakse tasu eest sõidukiga või
selle haagisega ning nii peab see olema ka Ruhnu saarel puhul.
5. Teoreetiliselt peaks selline lahendusviis kehtima ka Ruhnu parvlaev Runö puhul, kuid
praktikas on nii kõigile osapooltele (KOV, TRAM, MKM, RAM, VSL) teada, et
Runöga ei ole mootorite ülekoormuse ning piiratud kandevõime tõttu võimalik vedada
reisijaid ja sõidukeid (sh. neile olevata kaupa) samaaegselt. Osapooled on teadlikud,
et talveperioodil on laevaühendus äärmiselt piiratud ning regulaarne ühendus toimub
ainult lennutranspordiga.
VSL lahendusettepanek
Tegelik Ruhnu saare ja mandri vahelise ühistranspordi korraldamine selleks
probleem mittevastava laevaga - laev ei ole võimeline samaaegselt teenindama reisijaid ja
sõidukeid (sh kaupa vedavaid sõidukeid)
Lahendus: 1. Täiendava ühistranspordiliini loomine: Pärnu-Ringsu
2. Mitte käsitleda Ruhnu saare ja mandri vahelist liiklus kaubaveona, sest
tegemist on tavapärase ühistranspordi osaga sarnaselt Kihnu ja Vormsi
saarega.
Lahenduse 1. Liin Pärnu-Ringsu (alternatiivina lubada Roomassaare-Ringsu, kui
võimalik osutub võimalikuks);
spetsiifika: 2. 5-7 laevareisi aastas, perioodil aprill/mai - oktoober/november, s.o üks
kord kuus fikseeritud liinigraafiku alusel;
3. Laev peab suutma võtta pardale kütuseveoki/veoauto, st kandevõime
min 30 tonni;
4. Laev peab suutma võtta pardale reisijaid, näiteks 50-100 reisijat;
5. Varualusena arvestada näiteks AS Saarte Liinid Panda karakteristikuid.
6. Lahenduse orienteeruv maksumus 40 000 kuni 60 000 eurot aastas.
Teadaolev 1. Eestis on olemas alused, mis võimaldaksid vedajatel hankes osaleda;
info: 2. Kalkulatsiooni kohaselt üks Pärnu-Ringsu-Pärnu reis viie reisi korral
7800 eur (sis. KM), kokku 39 000 eurot aastas. Pikajalisem leping võib
hinda muuta soodsamaks.
3. Täna on RAM valmis toetama 50% ulatuses ühistranspordi
korraldamist, kuid selle toetuse realiseerumine tegelikkuses ei ole täna
selge.
4. KOV rahaline kulu 50% 19 500 eurot, mis on ebamõistlik kulu KOVile
riikliku ülesande teostamiseks.
5. Täna puudub selge arusaam, kuidas toetust realiseerida ning millised
kohustused kaasnevad riigiabi kontekstis KOVile.
Muud 1. Teiste väikesaarte võimalik ebavõrdne kohtlemine - ebavõrdse
võimalikud kohtlemise printsiibist lähtudes peaks riik sellisel juhul ka Vormsi ja
aspektid: Kihnu saarega parvlaevaühenduse katkestama ja ühistransporti ainult
reisilaevaga korraldama. See oleks ebamõistlik, sest kõikidel saartel on
olemas valmidus (veetee süvis, kaldarajatised) reisiparvlaevaga
ühistransporti korraldada. Teistel väikesaartel puudub täna võimekus
korraldada ühistransporti reisiparvlaevaga
2. Väikesaare ühistranspordi korraldamine mitme laevaga - teise
ühistranspordiliini avamine eraldiseisva laevaga ei ole Eesti praktikas
erakordne, sest Kihnu saare puhul on hoitud käigus kahte
ühistranspordiliini kuni 2015. aastani: Kihnu-Munalaiu ja Kihnu-Pärnu,
mida teenindati eraldi parvlaevadega.
3. Väikesaare ühistranspordi korraldamine mitme liiniga - Ruhnu on
ka täna enim ühendusi omav väikesaar ning see ei ole põhjustanud
ebavõrdsustunnet väikesaarte vahel. Ruhnul on ühendus Roomassaare,
Munalaiu ja Pärnu sadamaga.
Lahendusena 1. TRAM koostab konkusidokumentatsiooni koostöös Ruhnu vallaga, viib
väljapakutav läbi konkursi veebruar-märts-aprill.
tegevustik: Eeldada võib, et TRAM võimekus parvlaevahanget läbi viia on heal
tasemel ning tegutsemine operatiivne;
2. Konkursi läbiviimise ajaline kestvus ca 2 kuud, positiivse programmi
korral on mai 2022 vedaja leitud;
3. Lepingu ajaline kestvus - 3 aastat, lõpeb 2025 ning edaspidi võimalik
ühtlustada väikesaarte koondhankega.
4. Vajalik on MKM vastav suunis TRAMile ning tagada rahastus kuni
60 000 eurot.
Lahenduse 1. Konkursi viib läbi pädev asutus (TRAM), mitte Ruhnu vald - KOV
positiivsed ülesanne ei ole omavalitsuste ja maakondade vahelist ühistransporti
stsenaariumid: korraldada;
2. Järgmiseks kolmeks aastaks on kokku lepitud kindel raamistik
ühistranspordi korraldamiseks Ruhnu ja mandri vahel - kindlus
saareelanikele ja KOVile;
3. MKM, RAM, TRAM ei pea iga-aastaselt tegelema veoste toimumise
korraldamisega, TRAM haldab lepingut sarnaselt teiste väikesaartega;
4. Pikaajalisem leping võib anda rahalise kokkuhoiu;
5. Akuutne probleem on saanud esialgse lahenduse ning pikaajalisem
lahendus selgub TRAM tellitud uuringu tulemusena, mida
realiseeritakse riiklike arengukavade kaudu.
Lahenduse 1. Ei leita pakkujat, kes soovib vedusid teostada (tõenäoliselt siiski on
negatiivsed pakkuja leitav esitatud eelarve piires, sest hinnakalkulatsioon on KOVile
stsenaariumid: esitatud);
2. Pakkuja konkursi korras küsitav RE toetus ületab rahalisi võimalusi
(kalkulatsioon on olemas, ligikaudne võrdlushind on teada). See annab
siiski võimaluse pidada järgnevaks konkursiks läbirääkimisi, sest
probleem vajab lahendust.
3. Konkursitulemuste vaidlustamine, mille tulemusena ei sõlmita lepingut
(paratamatu oht, mis käib hankeprotsessiga kaasas, tegemist siiski
lihtsakoelise tehnilise spetsifikatsiooniga).
Alternatiivsed lahendused
1. Oleme teadlikud, et käimas on uuring ühistranspordi hetkeseisu kaardistamiseks ja
lahenduste leidmiseks probleemkohtadele.
2. Asjassepuutuvatel isikutel on Ruhnu probleem teada pika aja jooksul ning ilmselt ei
ole vaja oodata uuringutulemusi, et probleemi olemust teadvustada.
3. On tänuväärt, et väikesaarte ettepanek vastav uuring läbi viia, on saamas teoks, kuid
kõigi eelduste kohaselt on Ruhnu saare ühistranspordi parendamise alternatiivsed
ettepanekud pikaajalise investeeringuvajadusega (näiteks sadama suurendamine,
süvendamine, uue laeva soetamine), mis ei taga probleemkoha kiiret lahendust.
4. Meie poolt pakutav lahendus annab teoreetiliselt võimaluse lahendada Ruhnu elanike
aastatepikkune probleem kõige elementaarsemal määral juba käesoleval aastal,
vältides tarbetud bürokraatiat RAMi eraldatud toetuse rakendamisel.
Millised on takistused pakutud lahenduse elluviimisel?
Ingvar Saare Andre Nõu
VSL juhatuse liige Ruhnu vallavanem
Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 03.02.2022 16:43
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Ruhnu laevaühenduse korraldamine 2022
From: Väikesaarte Liit <
[email protected]> Sent: Thursday, February 3,
2022 2:38 PMTo: Taavi Aas <
[email protected]>; Jaak Aab
<
[email protected]>; Kaido Padar
<
[email protected]>Cc: Ruhnu vallavanem
<
[email protected]>; Riina Nurmsaar
<
[email protected]>; Moonika Parksepp
<
[email protected]>; Jaan Leivategija
<
[email protected]>Subject: Ruhnu laevaühenduse korraldamine
2022
Head adressaadid,
Ruhnu laevaühendus vajab mõistlikku lahendust ning teoreetiline võimalus
olemasolevate tehniliste võimaluste piires oleks meie arvates seda teha,
olemas. Näitlikustatud on probleemkohta pikalt, nüüd on vaja lahendada.
Oleme koos Andre Nõuga koostanud kokkuvõtliku ülevaate, mida võiks teha.
Tegevused vajavad poliitilist ja ametkondlikku jah-sõna. Midagi väga
nutikat pole vaja välja mõelda.
Loodan, et põgusa tutvumise järgselt on võimalik arutada. Adressaatideks
on osapooled, kes vahetult selle teemaga nii ehk naa kokku puutuks või
juba tegelevad.
Ei ole kavas kujundada meediaürituseks VSLi poolt, vaid leida lahendus,
mõelda natukene kastist välja ning lahendada Ruhnu ühistranspordi
kitsaskoht hädapärases korras ära kuniks saabuvad põhjalikumad
lahendused.
Parimate soovidega,
Ingvar Saare
Juhatuse liige / tegevjuht
MTÜ Väikesaarte Liit
+3725119242