dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) muudatusettepanek ja selgitus hoonestustasu suuruse määramise kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. veebruar 2022
Viit
2-2/21-0352/873
Registreeritud
3. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0352
Vastutaja
Regina Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-221-0352873 03.02.2022 Väljaminev kiri.asice461 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 03.02.2022 nr 2-2/21-0352/873 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) muudatusettepanek ja selgitus hoonestustasu suuruse määramise kohta. Austatud Kristen Michael Vabariigi Valitsus esitas 2021. aasta 20. septembril Riigikogule ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses eelnõu 430 SE, edaspidi eelnõu). Eelnõu läbis esimese lugemise 27.10.2021. Pöördume Teie poole ettepanekuga: 1) täiendada eelnõu § 1 punktiga 15 kavandatavat § 1132 lõikega 3 ja muuta vastavalt järgmiste lõigete numeratsiooni: „(3) Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusest arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.“; Selgitus: Vältimaks vääriti mõistmist tulevikus, on kasulik seaduses täpsustada, et enam- ja vähempakkumine lähtub riigivara valitseja või tema poolt volitatud isik riigivara seadusest ja arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud erisusi. 2) paragrahvi 1 punktiga 15 kavandatav § 1132 lõige 6, varasema numbriga 5, muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Avaliku veekogu ehitisega koormamiseks riigi alustatava hoonestusloa menetlemise korra ja hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. Selgitus: Muudatusettepanek kätkeb täpsustusi Vabariigi Valitsuse määruse pealkirja sõnastamisel. Muudatused on esitatud allajoonitult. 3) paragrahvi 1 punktiga 15 kavandatav § 1139 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 „(1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kui nõuetele vastab mitu konkureerivat taotlust viiakse läbi käesoleva seaduse § 11310 lõikes 1 sätestatud konkurss.“; Selgitus: Muudatus on vajalik, sest see jätab paindlikkuse rakendada praktikas vajadusel erinevaid lähenemisi kaalumisotsuse tegemisel nende hoonestusloa taotluste osas, mis on pädevale asutusele esitatud alates 25.maist 2017. a ja hoonestusloa taotluste osas, mis esitatakse pärast ehitusseadustiku jõustumist ning mille osas tuleb rakendada konkureerivate taotluste hindamist. Kehtivas veeseaduses on hoonestusloa taotlemiseks esitatavate andmete maht väiksem kui ehitusseadustiku muutmise eelnõus (430 SE). Eelnõus kavandatav punktisüsteem seaks taotlejad ebavõrdsesse tingimusse, sest kehtiva veeseaduse alusel selline hindamise alus puudub ning eelnõus kavandatav punktisüsteemi rakendamine ei ole seaduses ka otstarbekas, sest hindamise kriteeriumid on sätestatud eelnõu sama paragrahvi lõikes 2. Muudatused on esitatud allajoonitult. 4) paragrahvi 1 punktiga 15 kavandatav § 1139 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Nende konkureerivate taotluste osas, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustele, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.“; Selgitus: Muudatusettepanek käsitleb ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 430 SE kavandatava hoonestuslubade punktisüsteemi alusel hindamise asendamise viitega sama paragrahvi lõikele 2, milles on juba hindamise kriteeriumid välja toodud. Muudatused on esitatud allajoonitult. 5) paragrahvi 1 punktiga 15 kavandatav § 11310 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui on esitatud mitu käesoleva seaduse § 1139 lõike 2 nõutele vastavat konkureerivat taotlust ei tee pädev asutus käesoleva seadustiku § 1139 lõikes 4 sätestatud otsust ja korraldab 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi kirjaliku enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).“; Selgitus: Muudatus on vajalik, sest §-s 1139 lõigetes 1 ja 3 ei lähtuta konkureerivate taotluste hindamisel punktisüsteemist vaid kavandata eelnõu 430 SE § 1139 lõikes 2 sätestatud hindamise alustest. Muudatus on esitatud allajoonitult. 6) paragrahviga 2 kavandatava § 251 pealkirja ja lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 251. Erisused enne ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisel (1) Kui alates 25. maist 2017. a kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisel avaldatakse veeseaduse § 219 lõikes 3 nimetatud teade, on teistel huvitatud isikutel õigus veeseaduse § 219 lõikes 4 nimetatud juhul esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks 60 päeva jooksul arvates veeseaduse § 219 lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel antakse hoonestusluba, võib pädev asutus selle veeseaduse § 227 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada juhul, kus hoonestusloa 2 (4) omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist. Selgitus: Muudatus on vajalik, sest sellega kohaldatakse teatud olulisi uusi norme ja tagatakse võrdset kohtlemist juba praegu pooleli olevate hoonestuslubade menetluste suhtes ning uute hoonestuslubade menetlemisel. Eelnõus praegu sisalduva rakendussätte sõnastuse kohaselt viiakse kõik uue regulatsiooni jõustumisel pooleli olevad hoonestuslubade menetlused lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt. Käesoleva muudatuse järgi kohaldatakse seaduseelnõuga nr 430 SE ehitusseadustikku (EhS) lisatavatest normidest kahte uut reeglit tagasiulatuvalt ka pooleli olevate menetluste suhtes, mida menetletakse uue seaduse vastuvõtmise hetkel kehtiva veeseaduse redaktsiooni alusel (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 22.02.2019, 1). Nimetatud kaks uut reeglit on järgmised: 1) Kõigepealt on oluline pikendada tähtaega, mis on ette nähtud olukorras, kus pädev asutus avaldab kehtiva veeseaduse § 219 lõigete 3 ja 4 enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Praegu kehtivas õiguses ette nähtud 20-päevase tähtaja asemel nähakse ette 60-päevane tähtaeg (SE 430 järgi uue EhS § 1137 lg 1), mis on menetlusosaliste suhtes soodsam ja ei kahjusta menetlusosaliste õigusi (vt lähemalt eelnõu SE 430 algteksti seletuskirja lk 15). 2) Teine oluline muudatus seondub küsimusega, kui kaua kehtib juba antud hoonestusluba. Kehtiva veeseaduse § 224 lõike 1 esimese lause kohaselt kehtib antud hoonestusluba 50 aastat. Kuna avalik mereala on piiratud avalik ressurss ning ehitiste ja rajatistega koormamisel kaotavad teised isikud võimaluse sama ala kasutada, siis ei tohi vastav ala olla hoonestusloaga hõivatud tarbetult. Nimetatud eesmärki järgides kohaldatakse seaduse vastuvõtmise hetkel pooleli olevate menetluste suhtes täiendavat kehtetuks tunnistamise alust olukorras, kus hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba ja hoonestusloa omaja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist (SE 430 järgi uue EhS § 11318 lg 2 p 3). Eeltoodu ei muuda võrreldes kehtiva olukorraga taotlejate olukorda sisuliselt ebasoodsamaks, sest ka täna võib pädev asutus kehtiva veeseaduse § 2224 lõike 1 teise lause järgi kehtestada hoonestusloale ehitise liiki ja otstarvet arvestades ka 50-st aastasest tähtajast lühema kehtivusaja (vt lähemalt eelnõu SE 430 algteksti seletuskirja lk 21). 7) paragrahviga 2 kavandatavat §-i 251 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse puhul esineb veeseaduse § 219 lõikes 5 sätestatud olukord, otsustatakse hoonestusloa menetluse algatamine ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse puhul esineb veeseaduse § 220 lõikes 2 sätestatud olukord, korraldatakse veeseaduse § 220 lõikes 2 nimetatud konkurss ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel kehtestatud määruse alusel. Selgitus: Muudatus on vajalik, sest lisatakse eelnõusse rakendussätted, millega nähakse ette erisus, et eelnõuga kehtestatavate volitusnormide alusel vastuvõetavaid määruseid kohaldatakse ka tagasiulatuvalt alates 25. maist 2017. a kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni esitatud hoonestusloa taotlustele, mida menetletakse uue seaduse vastuvõtmise hetkel kehtiva veeseaduse redaktsiooni alusel (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 22.02.2019, 1). Nimetatud üleminekusätetel on lihtsustav toime, sest ilma selleta tuleks lisaks uue seaduse alusel kehtestatavatele ministri määrustele (SE 430 järgi uue EhS § 1139 lõike 5 ja § § 11310 lõike 15 alusel) täiendavalt vastu võtta ministri määrus ka kehtiva veeseaduse § 220 lõike 10 alusel, mida ei ole tänaseni kehtestatud. 8) Selgitus hoonestustasu suuruse määramise osas. Riigikogu menetluses on lisaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise 3 (4) seaduse eelnõule (430 SE) maa hindamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE). EhS eelnõuga (430 SE) on meretuuleparkide hoonestustasu säte üle toodud muutmata kujul elektrituruseaduse §-st 923, mille kohaselt on hoonestustasu suurus 7% tootmismaa hinnast. Maa hindamise seaduse eelnõuga seonduvalt muutub tuuleparkide hoonestustasu suurus 3%-le hajaasustuse tootmismaa hinnast. Antud muudatus on oluline pärast maa hindamise seaduse muutumist, sest tootmismaa hind tõuseb 4,14 korda ja hoonestustasu tõuseks sellega seoses ca 1,7 korda. Kahe eelnõu samaaegsel menetlemisel võib tekkida arusaamatus, mille alusel hakatakse hoonestustasu määrama. MKM ei saa eelnõus viidata teise seaduse eelnõule, kuid oleme seda selgitanud seletuskirjas. Kui maa korralise hindamise seaduse muudatuse seaduse eelnõu (406 SE) jõustub enne ehitusseadustiku (430 SE) muudatuse seadust, siis tehakse muudatus ehitisseadustiku muudatuse eelnõus ja § 11321 lõikes 3 asendatakse sõnad „seitse protsenti tootmismaa“ sõnadega „kolm protsenti hajaasustuse tootmismaa“. Kui eelnõu 430 SE jõustub enne eelnõu 406 SE jõustumist, tuleb eelnõus 406 SE teha sõnastusmuudatus selliselt, et muudetakse EhS § 11321 lõiget 3, mitte elektrituruseaduse § 923. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Regina Rass 625 6479 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel