MÄÄRUS
03.02.2022 nr 12
Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a
määruse nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise
kompenseerimise tingimused ja kord” muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruses nr 62 „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise
kompenseerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse enne sõna „kompensatsiooni“ sõnaga „võrgutasude“;
2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Elektrituruseaduse §-s 8 nimetatud võrguettevõtjale (edaspidi elektri võrguettevõtja)
kompenseeritakse:
1) 50 protsenti perioodil 2021. aasta 1. oktoobrist kuni 2022. aasta 31. märtsini kodutarbijale
elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71
lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust;
2) 50 protsenti perioodil 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. märtsini äritarbijale, kellele
kompenseeritakse § 21 alusel kodutarbijale müüdav või vahendatav elektrihinna kulu ja sellelt
tasumisele kuuluv käibemaks, elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest
võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja nendelt
tasumisele kuuluvast käibemaksust;
3) 50 protsenti perioodil 2021. aasta 1. oktoobrist kuni 2021. aasta 31. detsembrini äritarbijale
elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71
lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust;
4) 100 protsenti perioodil 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. märtsini äritarbijale, välja
arvatud punktis 2 nimetatud äritarbija, elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse
eest võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja
nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust.“;
3) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõnad „50 protsendi võrra ning gaasi võrguettevõtja 100
protsendi võrra“ sõnadega „ulatuses, milles ta sai vastava tarbija eest kompensatsiooni“;
4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Elektri ja gaasi hinna kompensatsiooni arvestamine
(1) Elektri müüjale kompenseeritakse iga kodutarbija kohta kuni 650 kWh ulatuses ühe
kalendrikuu kohta üle 120 euro/MWh maksumusega elektrihinna kulu ja sellelt kulult
tasumisele kuuluv käibemaks perioodil 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. märtsini
kodutarbija tegelikult tarbitud elektri eest.
(2) Gaasi müüjale kompenseeritakse iga kodutarbija kohta 2,75 MWh või 263 kuupmeetri ulatuses
ühe kalendrikuu kohta üle 65 euro/MWh või 0,6972 eurot/m3 maksumusega gaasihinna kulu
ja sellelt kulult tasumisele kuuluv käibemaks perioodil 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2022.
aasta 31.märtsini kodutarbija tegelikult tarbitud gaasi eest.
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud kompensatsiooni makstakse:
1) kodutarbija kohta, kellega on elektri või gaasi müüjal sõlmitud leping või kellele ta elektrit
või gaasi muul alusel vahendab;
2) kodutarbija kohta, kellele vahendab elektrit või gaasi korteriühistust,
mittetulundusühingust või muust ühistust elektri või gaasi müüjaga lepingut omav tarbija, mille
liikmeks on kodutarbija.
(4) Elektri müüja käesoleva määruse tähenduses on:
1) elektrit müüv ettevõtja elektrituruseaduse tähenduses;
2) muu juriidiline isik, kes müüb või vahendab elektrit kodutarbijale, kelle kohta ei ole makstud
lõikes 1 sätestatud kompensatsiooni.
(5) Gaasi müüja käesoleva määruse tähenduses on:
1) gaasi müüja maagaasiseaduse tähenduses;
2) muu juriidiline isik, kes müüb või vahendab gaasi kodutarbijale, kelle kohta ei ole makstud
lõikes 2 sätestatud kompensatsiooni.
(6) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegelikult tarbitud elektri või gaasi koguse hilisemal
korrigeerimisel kohaldatakse § 2 lõigetes 2 ja 21 sätestatud põhimõtteid.
(7) Lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab elektri või gaasi müüja
kodutarbijale ja lõike 3 punktis 2 nimetatud korteriühistust, mittetulundusühingust või muust
ühistust tarbijale, kes vahendab kodutarbijale elektrit või gaasi, esitatavat vastava kalendrikuu
elektri või gaasi arvet kompensatsiooni võrra.“;
5) määruse § 3 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Paragrahvi 21 lõikes 1 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada Eestis
tegutsev elektri müüja.
(13) Paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada Eestis
tegutsev gaasi müüja.“;
6) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „§ 2 lõikes 1 või 11“ sõnad „ja § 21 lõikes 1 või
2“;
7) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „võrguettevõtja“ sõnadega „, elektri või gaasi
müüja“;
8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Paragrahvis 21 sätestatud kompensatsiooni saamise avaldusest peab selguma § 21 lõikes 3
nimetatud isikule, kelle kohta on arvestatud kompensatsioon, müüdud elektri või gaasi kogus
elektri puhul kilovatt-tundides ning gaasi puhul nii kilovatt-tundides kui kuupmeetrites ning
taotletav kompensatsiooni summa.“;
9) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse lauseosa „§-s 2“ lauseosaga „§-des 2 ja 21“;
10) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Kompensatsiooni saanud elektri või gaasi võrguettevõtja ning elektri või gaasi müüja selgitab
tarbijale esitataval arvel kompensatsiooni saamist, võimalusel näitab tarbijale arvel
kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava § 2 lõike 4 ja § 2 1 lõike 7 kohast
kohustust arvesse võtva summa.“;
11) paragrahvides 6 ja 7 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnadega „avalduse esitaja“ vastavas
käändes;
12) paragrahvi 7 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „võrguteenuse kogust“ sõnadega „või § 21 lõike
6 alusel elektri või gaasi kogust“;
13) määrust täiendatakse §-ga 8 järgmises sõnastuses:
„§ 8. Rakendussäte
(1) Korteriühistust, mittetulundusühingust või muust ühistust tarbija, kes vahendab oma
liikmetest kodutarbijatele elektrit, üle 120 euro/MWh maksumusega elektrihinna kulu ja sellelt
kulult tasumisele kuuluv käibemaks kompenseeritakse elektri müüjale 2022. aasta jaanuaris
tarbitud kogu elektri koguse eest.
(2) Korteriühistust, mittetulundusühingust või muust ühistust tarbija, kes vahendab oma
liikmetest kodutarbijatele gaasi, üle 65 euro/MWh või 0,6972 eurot/m3 maksumusega gaasihinna
kulu ja sellelt kulult tasumisele kuuluv käibemaks kompenseeritakse gaasi müüjale 2022. aasta
jaanuaris tarbitud kogu gaasi koguse eest.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
02.02.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise
kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on
täiendavalt leevendada elektrienergia ja gaasi hüppelist hinnatõusu tarbijatele. Algselt nägi
määrus ette vaid elektrienergia võrgutasu kompenseerimise1, detsembris 2021 laiendati määrust
ka gaasi võrgutasudele. 2 Vabariigi Valitsus on otsustanud 25. jaanuari 2022. a
kabinetinõupidamisel abimeetmeid veelgi laiendada. Käesoleva määruse eesmärk on sätestada
täiendavad abimeetmed.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347,
[email protected]) ja SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) jurist Kaido Floren (
[email protected]). Eelnõu
õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801,
[email protected]).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.4. Märkused
Arvestades meetme rakendamise ajakriitilisust, on määrus koostatud turuosaliste vahetu
tagasiside alusel. Seetõttu ei eelnenud määruse kehtestamisele ametlikku kooskõlastusringi.
Meetmega adresseeritakse gaasi ja elektrienergia lõpphinna vähendamist. Vabariigi Valitsus on
rääkimas läbi ka kaugküttega seotud meetmete potentsiaalset rakendamist, kuid need
potentsiaalsed lisameetmed rakenduvad tõenäoliselt veebruarikuu tarbimisele.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2022. a kabinetinõupidamisel vastu võetud
otsusega töötada välja toetusmeede, millega leevendatakse täiendavalt elektrienergia ja gaasi
hüppelise hinna tõusu mõju kodu- ja mittekodutarbijatele. Nimetatud meetmete järgi
kompenseeritakse perioodil jaanuar 2022 kuni märts 2022 tarbitud energia kohta:
1) kodutarbijatele tarbimise 650 kWh/kuu ulatuses üle 120 €/MWh elektrihinna kulu, 2)
kodutarbijatele tarbimise 2,75 MWh/kuu ulatuses üle 65 €/MWh gaasihinna kulu; ning 3)
mittekodutarbijast elektritarbijale 100% ulatuses võrguteenuse kulu.
1
Majandus- ja taristuministri 5.11.2021 määrus nr 62 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106112021001.
2
Majandus- ja taristuministri 28.12.2021 määrus nr 88 - https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021025.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Elektrienergia ja gaasi hinnatõusu tagajärjel on kodutarbija
kulu oluliselt suurenenud. Detsembrikuu keskmine elektrienergia hind oli elektribörsil
NordPool 202,65 €/MWh (eelmisel aastal samal ajal 53,55 €MWh). Gaasi hind liigub
hinnatasemel 100 €/MWh (eelmisel aastal samal ajal ca 20 €/MWh). See on omakorda
põhjustanud olulise kulutuste suurenemise kõigi tarbijate hulgas. Käesoleva määrusega
vähendatakse kodutarbijate kulutusi elektrienergiale ja gaasile ning mittekodutarbijatele elektri
võrguteenuse kulu.
Elektrienergia ja gaasi kodutarbija kulude kompenseerimise eelarve perioodil jaanuar 2022 –
märts 2022 käesoleva meetme alusel on ca 75 miljonit eurot. Meetme rahastamiseks vajalikud
vahendid eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist.
Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on
välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi
ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele
1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Eelnõuga kavanvatavas muudatuses puudub ühe riigiabi mõistes kohustusliku kriteeriumina
valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises,
sest toetuse mõju laieneb kõigile elektrienergia ja gaasi kodutarbijatele elektrituruseaduse ja
maagaasiseaduse tähenduses.
Elektrienergia võrguteenuse kulu hüvitamine mittekodutarbijast elektritarbijale st äritarbijale
100% ulatuses ei ole valikuline, vaid laieneb kõigile mittekodutarbijatele sõltumata nende
tegevusalast. Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi,
kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud
kaalutlusõigust (riigiabi mõiste teatise punktid 124–125). Samasugune 100% kompensatsioon
nähti juba eelviidatud detsembri 2021 muudatusega kõigile tarbijatele ette maagaasi
võrguteenuse eest.
Võrguettevõtja ega elektrienergia- või gaasimüüja ei saa meetme kaudu eelist, vaid kogu
kompensatsioon kandub edasi vastavatele tarbijatele. Võrguettevõtja ega elektrienergia- või
gaasimüüja finantsseisund riigi sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste teatise punkt 67).
Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud kompensatsiooni
õigesti üle kandnud vastavate tarbijate tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole käesolevate
meetmete puhul tegemist riigiabiga.
Järgnevalt on muudatuste lõikes eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud ja selgitatud.
Punktiga 1 täpsustatakse § 2 pealkirja selliselt, et paragrahv kataks ainult võrgutasude
kompenseerimisega seonduvat.
Punktiga 2 täpsustatakse § 2 lõike 1 sisu selliselt, et 50% võrguteenuse kompensatsiooni saab
perioodil 2022. a jaanuar kuni märts ainult kodutarbija, sealhulgas ka juhul kui kodutarbijale
vahendab teenust korteriühistu või muu sarnane juriidiline isik. Ülejäänud tarbijad saavad
nimetatud perioodil 100% võrguteenuse kompensatsiooni. Punkt on sõnastatud parema
arusaamise tagamiseks ümber tervikuna.
Punktiga 3 sätestatakse võrguettevõtjate kohustust vähendada kompensatsiooni saamisel
tarbija arvel kajastatavat summat selle võrra, kui palju sai võrguettevõtja võrguteenuse
kompensatsiooni.
Punktiga 4 lisatakse määrusele uus paragrahv 21. See käsitleb elektrienergia ja gaasi hinna
kompenseerimise põhimõtteid.
Elektri hinna kompensatsiooni arvestatakse kodutarbijatele elektrituruseaduse tähenduses,
gaasi puhul maagaasiseaduse tähenduses. Tulenevalt sellest, et elektrituruseadus ei loe
kodutarbijaks isikut, kes kasutab elektrienergiat eesmärgil, mis seondub tema majandus- või
kutsetegevusega, ei loeta füüsilisest isikust ettevõtjaid kodutarbijateks. Vaidluse korral, kas
tegu on kodu- või äritarbijaga, lähtutakse sellest, kas isik on tarbimiskoha suhtes sõlminud
lepingu füüsilise isikuna või ettevõtjana (vastavalt kas seal on esitatud isiku- või äriregistri
kood). Gaasi ja elektri hinna kompensatsiooni arvestatakse mõõtepunkti kaupa (EIC-koodi
alusel). Ühele EIC-koodiga tarbimiskohale ei arvestata nii täiendavat 100% võrguteenuse
toetust kui energiahinna kompenseerimise toetust (käesolevas paragrahvis kirjeldatud toetust).
Ka välisriikide kodanikest kodutarbijad, kellel võib-olla puudub Eesti isikukood, on
kompensatsiooniga hõlmatud.
Paragrahvi 21 lõike 1 järgi kompenseeritakse elektrimüüjale iga kodutarbija kohta kuni 650
kWh/kuu tarbimismahu ulatuses üle 120 €/MWh elektrihind (ei sisalda käibemaksu).
Nimetatud piirmäär sisaldab müüja marginaali, lepingu püsitasu, jmt kuid ei sisalda
kõrvalteenuste nagu kindlustusmakse vms kulu. Elektri tarbimismaht 650 kWh/kuu on
keskmise kodutarbija hinnanguline tarbimine.
Paragrahvi 21 lõige 2 näeb ette gaasi kulu kompensatsiooni vastavalt Vabariigi Valitsuse
eespool viidatud otsuses ette nähtud määradele. Gaasi kompensatsiooni arvestatakse
põhimõttel, et piiriks on 2750 kWh/kuu või 263 m3/kuu (kütteväärtuse 10,45 MWh/tuh m3
alusel). Tarbimine 2,75 MWh on keskmise gaasi soojuse tootmiseks kasutava kodutarbija kuine
tarbimismaht.
Paragrahvi 21 lõikes 3 sätestatakse, kes on õigustatud riigilt kompensatsiooni läbi müüja saama.
Sellised isikud on kodutarbijad, kellel on elektri või gaasi leping või kellele elektrit või gaasi
muul alusel vahendatakse ja ka need kodutarbijad, kellele vahendab elektrit või gaasi
korteriühistu, MTÜ või muu ühistu, kellel on leping müüjaga.
Paragrahvi 21 lõikes 4 selgitatakse, millisele definitsioonile vastab elektri müüja käesoleva
määruse tähenduses. Selleks on elektri müüja elektrituru seaduse (edaspidi ELTS) tähenduses
ning muu juriidiline isik (nt korteriühistu, põllumajandusühistu, haldusettevõtja vms), kes müüb
või vahendab elektrit kodutarbijale ning kellele ei ole arvestatud toetust elektri müüja poolt
ELTS tähenduses. Näiteks kui elektri müüja ELTS tähenduses ei ole kodutarbijatele elektrit
vahendavale korteriühistule soodustust teinud, pöördub selline ühistu ise KIK poole asjakohase
avaldusega. Eesmärk on, et kõik kodutarbijad kõnealust soodustust võimalikult kiiresti saaksid
ja seda ka olukorras, kus elektri müüjale pole teada, et tema äriklient vahendab elektrit
kodutarbijale.
Paragrahvi 21 lõikes 5 selgitatakse, millisele definitsioonile vastab gaasi müüja käesoleva
määruse tähenduses. Selleks on sarnaselt eelmisele lõikele gaasi müüja maagaasiseaduse
(edaspidi MGS) tähenduses või selline juriidiline isik, kes müüjalt MGS tähenduses ei ole veel
kodutarbijatele gaasi vahendamise eest toetust saanud, kuid on õigustatud seda saama.
Paragrahvi 21 lõige 6 näeb analoogiliselt senise võrgutasu kompensatsiooniga ette, et võimalik
on tarbitud energia koguste hilisem korrigeerimine ning sellisel juhul esitab teatab müüja sellest
KIKile. Vajadusel tehakse saadud kompensatsioonis korrigeeritud koguste alusel
ümberarvutused.
Paragrahvi 21 lõike 7 järgi peab kompensatsiooni saaja vähendama kodutarbija arvel
kajastatavat elektri või gaasi kulu kompensatsiooni võrra.
Punktiga 5 lisatakse §-i 3, mis käsitleb kompensatsiooniavalduste esitamist, uued lõiked 12 ja
13 selle kohta, kes esitavad elektrienergia ja gaasi hinna kompensatsiooni avaldusi. Nendeks on
elektrimüüjad ja gaasimüüjad vastavalt § 21 lõigetes 1 ja 2 toodud definitsioonile.
Kompensatsiooni saab küsida ainult kodutarbijate tarbitud energia ulatuses. Kui
kompensatsiooni küsitakse rohkem kui kodutarbijad tarbisid, peab kompensatsiooni saaja selle
summa tagastama.
Punktidega 6 ja 7 tehakse § 3 lõikes 2 tehniline täpsustus, et võtta arvesse, et edaspidi esitavad
kompensatsiooni avaldusi ka elektri ja gaasi müüjad.
Punktiga 8 lisatakse paragrahvile 3 uus lõige 31, mis määratleb elektrihinna ja gaasihinna
kompensatsiooni avalduse sisu. Avalduses peab olema kajastatud tarbijatele esitatud arvete
summa arveldusperioodi kohta, kompensatsiooni summa ning tarbitud energia kogus
kompensatsiooniperioodil.
Punktiga 9 tehakse § 3 lõikes 4 tehnilise täpsustus seoses määruses lisandud meetmetega.
Punktiga 10 muudetakse § 5 tekst. Muudatus on seotud kompensatsioonimeetme laienemisega
elektri ja gaasi müüjatele.
Punktiga 11 asendatakse sõna „võrguettevõtjalt“ sõnadega „avalduse esitajalt“ seoses elektri
ja gaasi müüjate lisandumisega.
Punktiga 12 tehtav muudatus on seotud sellega, et kompensatsioonimeedet laiendatakse ka
elektri ja gaasi müüjatele. Muudatuse järgi peab märkima korrigeeritud andmete alusel
väiksemaks ka tarbitud gaasi ja elektrienergia kogust.
Punktiga 13 lisatakse määrusesse rakendussäte. Selle järgi ei pea korteriühistutes,
mittetulundusühingus või muus ühistus jaanuarikuu arvete koostamisel lähtuma sellest, et
selliste ühistute korterid (kodutarbijad) saavad soodustust ainult 650 kWh/kuu või gaasi puhul
2,75 MWh/kuu tarbimise eest. Kuna müüjatele ei ole meetme loomise ajal veel täpselt teada,
kui palju on Eesti enam kui 17 000 korteriühistus kortereid, ei ole võimalik korterite arvu
jaanuarikuu arvete kompenseerimisel veel arvestada. Eelduslikult loetakse, et kogu
korteriühistu energiatarbimine toimub tema liikmeteks olevate elanike huvides ja reeglina ei
ületa ühe korteri (kodutarbija) tarbimine määruses toodud piirmäärasid. Eriregulatsioon
jaanuariks on koostatud eesmärgil, et kodutarbijad saaksid toetuse kätte võimalikult kiiresti
ning ühistud ei peaks eraldi asuma oma liikmetele toetust taotlema. Eesmärk on, et
kompensatsiooni summasid oleks võimalik arvesse võtta kõigi kodutarbijatele jaanuari kuu
tarbimise eest esitatavatel arvetel. Aiandusühistu on siin samuti võrdsustatud korteriühistuga.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusse uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Määruse mõjud
Meedet rakendatakse perioodil jaanuar 2022 – märts 2022 tarbitud elektrienergia ja gaasi ning
gaasi võrguteenuse tarbimise kulude osas.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele.
1) Elektriarve tõusu täiendav leevendamine kodutarbijatele
Kodutarbijatele tarbimismahu kuni 650 kWh/kuus eest 120 €/MWh elektri ühikuhinna taset
ületava osa hüvitamine 100% määras, 2022. a jaanuarist märtsini, koos sellelt arvestatud
käibemaksuga.
Meetme järgi kompenseeritakse tarbijale igakuiselt tarbimismahu 650 kWh ulatuses kulu
elektrile, mis ületas kuu keskmisena 120 €/MWh. Elektrimüüja küsib tarbija käest 650 kWh
ulatuses elektrienergia eest kuni 120 €/MWh (lisandub käibemaks) ning küsib puudujääva osa
KIK-lt tagasi. Näiteks kui tarbija kasutas jaanuaris elektrienergiat mahus 1000 kWh kogukuluga
200 € (keskmine hind seega 200 €/MWh), tasub tarbija selle eest arvestuslikult 650 kWh
ulatuses kõnealuse meetme raames 93,6 € (0,65 x 120 €/MWh x 1,2 = 93,6 €) ning ülejäänud
350 kWh eest keskmise hinna alusel 84 € (0,35 x 200 €/MWh x 1,2 = 84 €) ehk kokku 177,6 €.
Riiklik meede vähendab seega tarbija kogukulu 22,4 € ehk ca 11,2%.
Meetme kogukulu on teadaolevate andmete alusel arvestuslikult 21 miljonit eurot.
Hüvitiseks vajalik kulu võib sellest prognoosist oluliselt erineda, arvestades et all toodud
eeldustele vastavad väärtused võivad tegelikkuses osutuda teistsuguseks.
2) Kodutarbijatele tarbimismahu kuni 2,75 MWh/kuus eest 65 €/MWh ühikuhinna taset
ületava osa hüvitamine 100% määras, 2022. a jaanuarist märtsini, koos sellelt arvestatud
käibemaksuga.
Meetme järgi kompenseeritakse gaasi kodutarbijale ühes kuus kuni 2,75 MWh ulatuses gaasi
tarbimine hinna 65 €/MWh ulatuses. Seni on gaasi hind kõikunud turul 100 €/MWh ümbruses.
Müüja arvestab välja gaasitarbija keskmise kogukulu konkreetse kuu kohta ning küsib tarbijalt
kuni 2,75 MWh ulatuses gaasi eest hinda 65 €/MWh (lisandub käibemaks). Ülejäänud tarbimise
eest maksab tarbija lepingujärgset hinda. Tarbijalt saamata jäänud kulu küsib müüja tagasi KIK-
lt. Kui kodutarbija tarbis nt jaanuarikuus 3 MWh gaasi keskmise hinnaga 100 €/MWh, kujuneb
kuluks 300 eurot. Riik maksab tarbijale kinni 2,75 MWh tarbimise ulatuses 65 €/MWh
(lisandub käibemaks) ületanud gaasi hinna. 100 €/MWh juures on selleks kuluks (2,75 MWh x
(100 €/MWh – 65 €/MWh) = 96,25 €. Selle järgi kujuneks tarbija juures gaasi arve kokkuhoiuks
ca 32%.
Meetme kogukulu on teadaolevate andmete alusel ca 9 miljonit eurot.
Hüvitiseks vajalik kulu võib sellest prognoosist oluliselt erineda, arvestades, et vastavad
väärtused võivad tegelikkuses osutuda teistsuguseks.
3) Elektriarve tõusu leevendamine mittekodutarbijatele
Äritarbijatele elektri võrgutasu hüvitamine 100% ulatuses 2022.a jaanuarist märtsini (s.t
täiendav katmine „teise 50%“ ulatuses lisaks 28.10.21 otsustatud 50% elektri võrgutasu
hüvitamise meetmele).
Kõnealuse meetme raames võimendatakse mittekodutarbijatele seni kehtinud KIK hallatava
võrgutasude 50% soodustuse meedet täiendavalt 50% ulatuses. See tähendab, et
mittekodutarbijad (isikut, kes ei saa kasu memos toodud meetmest nr 1 – elektrihinna
kompenseerimine) saavad elektrienergiat võrgutasuta. Võrguettevõtja küsib tarbijalt vaid
taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja sellele lisanduva käibemaksu. Puudujääva tulu küsib
võrguettevõtja tagasi KIK-lt sarnaselt juba toimiva KIK meetmega. Keskmisele
mittekodutarbijale tähendab see elektri lõpphinna kokkuhoidu ca 10%.
Meetme eelduslik maksumus kõigile mittekodutarbijatele on ca 45 miljonit eurot.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulu on hinnanguliselt 75 miljonit eurot, millele lisandub KIKi halduskulu
hinnanguliselt summas 50 tuhat eurot. Selleks vajalikud vahendid on kavandatakse eraldada
Vabariigi Valitsuse korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse
Vabariigi Valitsuse reservist.
7. Määruse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldkorras, tõenäoliselt veebruari alguses. Nimetatud
jõustumistähtaeg tagab, et on müüjatel ning gaasi võrguettevõtjatel on võimalus väljastada
tarbijatele veebruarikuu arved jaanuarikuus kasutatud energia ja võrguteenuse eest selliselt, et
neil on juriidiline kindlus küsida KIK-lt tarbijalt saamata jäänud tulu täies ulatuses tagasi. 8.
Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamise ajal koguti tagasisidet kõigilt asjaosalistelt, s.h müüjatelt ja
võrguettevõtjatelt. Koordineerivad koosolekud turuosaliste ja MKM vahel meetme
väljatöötamiseks toimusid kolmel korral: 21.01, 26.01 ja 28.01. Seoses meetmemääruse
kiireloomulisusega ei esitatud määruse eelnõu kooskõlastamisringile.