dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. veebruar 2022
Viit
1.10-17/2022/871-1
Registreeritud
3. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎10-47454-2 03.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc411 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.12.2021 nr 2021-15648 Tartu Linnavalitsus Meie 03.02.2022 nr 10-4/7454-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud Gea Kangilaski Pöördusite Tartu Linnavalitsuse nimel 06.12.2021 Justiitsministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi hoonejaotusplaani kohta. MKM andis Teile suuliselt teada, et vastamine võtab tavapärasest kauem aega, kuna arutame ministeeriumide vahel seaduse ja määruse tõlgendamise küsimust. Käesolev vastus on koostatud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3 kohaselt on isiku pöördumine, milles soovitakse õigusalaseid selgitusi õigusaktide kohta, selgitustaotlus. Sellest tulenevalt käsitab Justiitsministeerium Teie pöördumist selgitustaotlusena. Esmalt selgitame, et kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) roll korteriomandite moodustamisel ei ole muutunud võrreldes varasemaga. Nii varem kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) kui ka hetkel kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) regulatsiooni kohaselt ei ole hoonejaotusplaani kinnitamine KOV-i pädevuses. Sellise põhimõttelise muudatuse tegemine vajaks põhjalikumat analüüsi ning arutelu. Justiitsministeeriumi korraldatud avalikul konsultatsioonil 2019. aasta kevadel oli üheks teemaks korteriomandite moodustamine, täpsemalt kas peaks seaduses sätestama, et korteriomandid peaks moodustama vaid nende andmetega, mis on ehitisregistris. Meile laekunud tagasiside põhjal ei pooldanud enamus vastanuid sellist regulatsiooni. KrtS eelnõu kõige esimeses versioonis oli küll säte, mille kohaselt oleks ehituseksperdi asemel kinnituse andnud kohaliku omavalitsuse üksus (Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis toimik nr 11-1104). Eelnõule laekunud tagasiside põhjal seda sätet muudeti ja eelnõu järgmistes versioonides oli see säte juba uuel, st praegu kehtival kujul (Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis toimik nr 12-0814). Samas tuleb rõhutada, et ka juhul, kui see pädevus oleks antud KOV-ile, ei oleks selle ulatus erinenud sellest, mis praegu on ehituseksperdil, st hoonejaotusplaani KrtSi nõuetele vastavuse hindamine. Justiitsministeerium on küll täheldanud, et KOV-id mõistavad enda rolli korteriomandite moodustamise protsessis erinevalt. See võib tuleneda asjaolust, et KOV-il on varasemalt teatud olukorras olnud roll hoonejaotusplaani koostamisel. Nimelt kui korteriomandid kinnistati eluruumide erastamise seaduse (EES) § 214 alusel, oli KOV ka eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Siis oli tõesti KOV-i ülesanne koostada hoonejaotusplaan ja esitada see koos kinnistamisavaldusega kinnistusraamatu pidajale. Need olid aga omandireformi normid, mis edasist tsiviilkäivet ei reguleeri. KrtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud määrus reguleerib hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani nõudeid ning selle ehitisregistrisse kandmise korda. Kuna hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil ei ole korteriomandi piiritlemise jaoks vaja kajastada eriomandi eseme juurde kuuluvaid selliseid hoone osasid, mida saab korteriomanik muuta ilma teiste omanike nõusolekuta, on Justiitsministeerium olnud seisukohal, et määruse § 1 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et selliste ruumi osade kandmine hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile on võimalus, mitte kohustus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Jõudsime MKM-ga peetud arutelu tulemusena seisukohale, et KrtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud määruses sisalduv § 1 lg 2 p 4 ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ning vastuolu kõrvaldamiseks vajaliku määruse muutmiseks eelnõu algatamine on MKM-i pädevuses. Järgnevalt on vastatud Teie kirja konkreetsetele küsimustele. 1) Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma eriomandi esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi määrus nr 3 samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on plaani alusel välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea? KOV-i ülesanne on ainult hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja registrisse kandmine. KOV hindab seda, kas sellise kuju ja suurusega ehitis on tekkinud avalik-õigusliku ehitusõiguse seisukohalt nõuetekohaselt ning kinnitab seda, et hoonejaotusplaani aluseks olev plaan vastab ehitisregistrisse kantud plaanile või ehitatava hoone projektile. See tähendab, et KOV kinnitab ärakirja õigsust. Hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil ei ole pea olema veel tähistatud iga eriomandi esemeks olevaid ruume. Seega ei anna KOV hinnangut ka sellele, millisel viisil on korteriomandite loomine lubatav. 2) Küsimus: Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel on hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma? KOV-i ülesanne korteriomandite moodustamise protsessis on hinnata, kas ehitis vastab avalik- õigusliku ehitusõiguse nõuetele. Nagu eelmises punktis selgitatud, ei kinnita KOV lõplikku hoonejaotusplaani ennast ja seega ei ole omanikul tegelikult ka põhjust seda KOV-ile esitada. Nii eluruumi kui ka mitteeluruumi korteriomandi moodustamisel tuleb arvestada, et kehtiv õigus ei nõua, et korteriomandid tuleb moodustada täpselt ehitisregistri andmetele tuginedes. Korteriomandite moodustamisel tuleb lähtuda KrtS-is sätestatud nõuetest eriomandi esemele, mis peab olema eraldi kasutatav ja ligipääsetav (KrtS § 4 lg 1). Samas tuleb arvestada, et üldjuhul ei ole nende nõuete täitmine võimalik oluliselt teistsugusel viisil kui on ette nähtud ehitusõiguse kohaselt, st ühest eluruumist ei saa üldjuhul moodustada mitut korteriomandit, mis vastaksid KrtSi nõuetele. Ka mitteeluruumi korteriomandi puhul tuleb arvestada, et tegemist peab olema omaette kasutust võimaldava ruumilise üksusega. Siiski tuleb arvestada, et kuna mitteeluruumide funktsioonid ja nõuded neile on mitmekesisemad võrreldes eluruumidega, ei saa välistada ka omaette mitteeluruumi korteriomandi moodustamist hooneosast, mis ehitusõiguse tähenduses on ette nähtud hoone teenindamiseks või ruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks, kui seejuures on tagatud nii sellise mitteeluruumi kui ka kõigi teiste korteriomandite eraldi kasutatavus ja juurdepääsetavus. 3) Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest? KOV-i ülesanne on hoonejaotusplaan aluseks oleva plaani hindamine (vt vastust esimesele küsimusele). KrtS § 1 p 2 kohaselt hindab projekteerimiseks või ehitusekspertiisi tegemiseks pädev isik seda, kas korteriomandite loomine hoonejaotusplaanil näidatud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud nõuetele ehk et kas tegemist on iseseisvalt kasutatavate elu- ja mitteeluruumidega. 4) Küsimus: Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise otstarbega hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et neid saaks võõrandada? Kui hoone ning selles asuvad ruumid vastavad tingimustele, mis on korteriomandite moodustamise eeldusteks KrtSi kohaselt (juurdepääsetavus ja eraldi kasutatavus), ei ole notaril alust keelduda sellise tehingu tõestamisest ega kinnistusraamatu pidajal (Tartu maakohtu kinnistusosakonnal) alust keelduda korteriomandite registriosade avamisest. Kuna korteriomandi eriomandi esemeks võib olla nii eluruum kui ka mitteeluruum, ei saa hoone otstarve olla takistuseks korteriomandite moodustamisel. 5) Küsimus: Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete hoonejaotusplaanide aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste plaanide kinnitamisest, mis ei vasta planeeringutele? KOV-i roll sellises olukorras on sama, mis ehitatava hoone puhul, erinevus seisneb vaid selles, et ehitatava hoone puhul on hoonejaotusplaani koostamise aluseks projekt, mille realiseerimiseks on antud ehitusluba ning olemasoleva hoone puhul on hoonejaotusplaani aluseks hoone plaan, mis on koostatud hoone tegelike parameetrite mõõdistamise alusel. Kui KOV-ile esitatud plaanist nähtub, et hoone ei vasta planeeringule või muudele avalik-õiguslikele nõuetele, on KOV-il õigus rakendada seaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid sellise olukorra kõrvaldamiseks. 6) Kas KOV võib planeerimismenetluses seada piirangut korteriomandite arvule planeeringualale jäävas hoones? Justiitsministeerium on seisukohal, et planeeringu ega muude avalik-õiguslike vahenditega ei määrata kindlaks planeeringuala kinnisasjade lubatud omandivormi (ainuomand, kaasomand, korteriomand), kinnisasjade kasutamise õiguslikku alust (kasutamine omaniku enda poolt või üürile andmine) ega seda, mitu inimest konkreetses eluruumis elab või mitut autot nad kasutavad. Sisuliselt lähtutakse planeeringu koostamisel nendes küsimustes prognoosidest. Kui selgub, et prognoosid ei pidanud paika (näiteks kasutavad kümnes eluruumis elavad inimesed autosid oluliselt rohkem, kui planeerimisel eeldati), on seda teadmist võimalik rakendada järgmiste planeeringute juures, kuid puudub võimalus planeeringule tuginedes näiteks piirata autode kasutust. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Loodame, et selgitustest oli Teile abi! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Sutt Nõunik Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maria Sutt [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel