Teie 06.12.2021 nr 2021-15648
Tartu Linnavalitsus
Meie 03.02.2022 nr 10-4/7454-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Gea Kangilaski
Pöördusite Tartu Linnavalitsuse nimel 06.12.2021 Justiitsministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi hoonejaotusplaani kohta.
MKM andis Teile suuliselt teada, et vastamine võtab tavapärasest kauem aega, kuna arutame
ministeeriumide vahel seaduse ja määruse tõlgendamise küsimust. Käesolev vastus on koostatud
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS)
§ 2 lg 2 p 2 ja § 3 kohaselt on isiku pöördumine, milles soovitakse õigusalaseid selgitusi õigusaktide
kohta, selgitustaotlus. Sellest tulenevalt käsitab Justiitsministeerium Teie pöördumist
selgitustaotlusena.
Esmalt selgitame, et kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) roll korteriomandite moodustamisel ei ole
muutunud võrreldes varasemaga. Nii varem kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) kui ka hetkel
kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) regulatsiooni kohaselt ei ole hoonejaotusplaani
kinnitamine KOV-i pädevuses. Sellise põhimõttelise muudatuse tegemine vajaks põhjalikumat
analüüsi ning arutelu. Justiitsministeeriumi korraldatud avalikul konsultatsioonil 2019. aasta kevadel
oli üheks teemaks korteriomandite moodustamine, täpsemalt kas peaks seaduses sätestama, et
korteriomandid peaks moodustama vaid nende andmetega, mis on ehitisregistris. Meile laekunud
tagasiside põhjal ei pooldanud enamus vastanuid sellist regulatsiooni.
KrtS eelnõu kõige esimeses versioonis oli küll säte, mille kohaselt oleks ehituseksperdi asemel
kinnituse andnud kohaliku omavalitsuse üksus (Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis toimik nr
11-1104). Eelnõule laekunud tagasiside põhjal seda sätet muudeti ja eelnõu järgmistes versioonides
oli see säte juba uuel, st praegu kehtival kujul (Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis toimik nr
12-0814). Samas tuleb rõhutada, et ka juhul, kui see pädevus oleks antud KOV-ile, ei oleks selle ulatus
erinenud sellest, mis praegu on ehituseksperdil, st hoonejaotusplaani KrtSi nõuetele vastavuse
hindamine.
Justiitsministeerium on küll täheldanud, et KOV-id mõistavad enda rolli korteriomandite moodustamise
protsessis erinevalt. See võib tuleneda asjaolust, et KOV-il on varasemalt teatud olukorras olnud roll
hoonejaotusplaani koostamisel. Nimelt kui korteriomandid kinnistati eluruumide erastamise seaduse
(EES) § 214 alusel, oli KOV ka eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Siis oli tõesti KOV-i
ülesanne koostada hoonejaotusplaan ja esitada see koos kinnistamisavaldusega kinnistusraamatu
pidajale. Need olid aga omandireformi normid, mis edasist tsiviilkäivet ei reguleeri.
KrtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud määrus reguleerib hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani nõudeid
ning selle ehitisregistrisse kandmise korda. Kuna hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil ei ole
korteriomandi piiritlemise jaoks vaja kajastada eriomandi eseme juurde kuuluvaid selliseid hoone
osasid, mida saab korteriomanik muuta ilma teiste omanike nõusolekuta, on Justiitsministeerium olnud
seisukohal, et määruse § 1 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et selliste ruumi osade kandmine
hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile on võimalus, mitte kohustus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Jõudsime MKM-ga peetud arutelu tulemusena seisukohale, et KrtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud
määruses sisalduv § 1 lg 2 p 4 ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ning vastuolu kõrvaldamiseks
vajaliku määruse muutmiseks eelnõu algatamine on MKM-i pädevuses.
Järgnevalt on vastatud Teie kirja konkreetsetele küsimustele.
1) Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma
eriomandi esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi määrus
nr 3 samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on plaani alusel
välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea?
KOV-i ülesanne on ainult hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja registrisse kandmine.
KOV hindab seda, kas sellise kuju ja suurusega ehitis on tekkinud avalik-õigusliku ehitusõiguse
seisukohalt nõuetekohaselt ning kinnitab seda, et hoonejaotusplaani aluseks olev plaan vastab
ehitisregistrisse kantud plaanile või ehitatava hoone projektile. See tähendab, et KOV kinnitab ärakirja
õigsust. Hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil ei ole pea olema veel tähistatud iga eriomandi
esemeks olevaid ruume. Seega ei anna KOV hinnangut ka sellele, millisel viisil on korteriomandite
loomine lubatav.
2) Küsimus: Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol
maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel on
hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi
korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma?
KOV-i ülesanne korteriomandite moodustamise protsessis on hinnata, kas ehitis vastab avalik-
õigusliku ehitusõiguse nõuetele. Nagu eelmises punktis selgitatud, ei kinnita KOV lõplikku
hoonejaotusplaani ennast ja seega ei ole omanikul tegelikult ka põhjust seda KOV-ile esitada.
Nii eluruumi kui ka mitteeluruumi korteriomandi moodustamisel tuleb arvestada, et kehtiv õigus ei
nõua, et korteriomandid tuleb moodustada täpselt ehitisregistri andmetele tuginedes. Korteriomandite
moodustamisel tuleb lähtuda KrtS-is sätestatud nõuetest eriomandi esemele, mis peab olema eraldi
kasutatav ja ligipääsetav (KrtS § 4 lg 1). Samas tuleb arvestada, et üldjuhul ei ole nende nõuete
täitmine võimalik oluliselt teistsugusel viisil kui on ette nähtud ehitusõiguse kohaselt, st ühest
eluruumist ei saa üldjuhul moodustada mitut korteriomandit, mis vastaksid KrtSi nõuetele.
Ka mitteeluruumi korteriomandi puhul tuleb arvestada, et tegemist peab olema omaette kasutust
võimaldava ruumilise üksusega. Siiski tuleb arvestada, et kuna mitteeluruumide funktsioonid ja
nõuded neile on mitmekesisemad võrreldes eluruumidega, ei saa välistada ka omaette mitteeluruumi
korteriomandi moodustamist hooneosast, mis ehitusõiguse tähenduses on ette nähtud hoone
teenindamiseks või ruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks, kui seejuures on tagatud nii sellise
mitteeluruumi kui ka kõigi teiste korteriomandite eraldi kasutatavus ja juurdepääsetavus.
3) Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide
nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest?
KOV-i ülesanne on hoonejaotusplaan aluseks oleva plaani hindamine (vt vastust esimesele
küsimusele). KrtS § 1 p 2 kohaselt hindab projekteerimiseks või ehitusekspertiisi tegemiseks pädev
isik seda, kas korteriomandite loomine hoonejaotusplaanil näidatud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud
nõuetele ehk et kas tegemist on iseseisvalt kasutatavate elu- ja mitteeluruumidega.
4) Küsimus: Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise
otstarbega hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et neid
saaks võõrandada?
Kui hoone ning selles asuvad ruumid vastavad tingimustele, mis on korteriomandite moodustamise
eeldusteks KrtSi kohaselt (juurdepääsetavus ja eraldi kasutatavus), ei ole notaril alust keelduda sellise
tehingu tõestamisest ega kinnistusraamatu pidajal (Tartu maakohtu kinnistusosakonnal) alust
keelduda korteriomandite registriosade avamisest. Kuna korteriomandi eriomandi esemeks võib olla
nii eluruum kui ka mitteeluruum, ei saa hoone otstarve olla takistuseks korteriomandite
moodustamisel.
5) Küsimus: Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete
hoonejaotusplaanide aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste
plaanide kinnitamisest, mis ei vasta planeeringutele?
KOV-i roll sellises olukorras on sama, mis ehitatava hoone puhul, erinevus seisneb vaid selles, et
ehitatava hoone puhul on hoonejaotusplaani koostamise aluseks projekt, mille realiseerimiseks on
antud ehitusluba ning olemasoleva hoone puhul on hoonejaotusplaani aluseks hoone plaan, mis on
koostatud hoone tegelike parameetrite mõõdistamise alusel.
Kui KOV-ile esitatud plaanist nähtub, et hoone ei vasta planeeringule või muudele avalik-õiguslikele
nõuetele, on KOV-il õigus rakendada seaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid sellise
olukorra kõrvaldamiseks.
6) Kas KOV võib planeerimismenetluses seada piirangut korteriomandite arvule
planeeringualale jäävas hoones?
Justiitsministeerium on seisukohal, et planeeringu ega muude avalik-õiguslike vahenditega ei määrata
kindlaks planeeringuala kinnisasjade lubatud omandivormi (ainuomand, kaasomand, korteriomand),
kinnisasjade kasutamise õiguslikku alust (kasutamine omaniku enda poolt või üürile andmine) ega
seda, mitu inimest konkreetses eluruumis elab või mitut autot nad kasutavad. Sisuliselt lähtutakse
planeeringu koostamisel nendes küsimustes prognoosidest. Kui selgub, et prognoosid ei pidanud
paika (näiteks kasutavad kümnes eluruumis elavad inimesed autosid oluliselt rohkem, kui
planeerimisel eeldati), on seda teadmist võimalik rakendada järgmiste planeeringute juures, kuid
puudub võimalus planeeringule tuginedes näiteks piirata autode kasutust.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Loodame, et selgitustest oli Teile abi!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Sutt
Nõunik
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maria Sutt
[email protected]