dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. veebruar 2022
Viit
2-7/2022/869
Registreeritud
3. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Kaie Nurmik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. veebruar 2022

Failid

  • 📎Esituskiri.asice333 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

3690454 1189245 EELNÕU 01 . 02 .202 2 0 0 EELNÕU 01 . 02 .202 2 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr ….. Põllumajandusministri 20 . jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrust nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõi ge 1 sõnastatakse järgmiselt : „( 1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle põllu majandusliku standardkogutoodang u väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelne nud majandusaastal 4000 – 50 000 eurot (edaspidi taotleja ) .“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõi ke ga 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui lõikes 1 nimetatud põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtust ei ole võimalik arvutada, peab t aotleja põllumajanduslike toodete müügitulu olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 – 14 000 eurot. “; 3 ) paragrahvi 2 lõi ked 2 ja 4 , § 3 lõi ke 1 punkt 6 ning § 7 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 4 ) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „ Paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtja (edaspidi taotleja ) “ sõnaga „ Taotleja “; 5 ) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ kahe majandusaasta aruanded “ tekstiosaga „ aasta majandusaasta arua nde “; 6 ) paragrahvi 7 lõi get 1 täiendatakse punkt i dega 8 ja 9 järgmises sõnastuses : „8 ) selle kinnisasja k atastriüksuse, millel paikne va põllumajandusmaa ja kasvatatav a põllumajandus kultuuri kohta toetust taotletakse , katastritunnus j a põllu number ning selle põllumajandusmaa pindala taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta l 0,01 hektari täpsusega , kui taotleja ei ole selle põl lumajandusmaa kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal esitanud pindalatoetus t e taotlust, ning kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus ; 9 ) nende põllumajandusloomade arv, keda taotleja pidas taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. “; 7 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkti s t 13 jäetakse välja sõna „kahe“; 8 ) paragrahvi 7 lõi get 2 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses : „ 13 1 ) paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud juhul taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus ja taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtuse prognoos ; “; 9 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkti s 14 asendatakse sõna „taotleja“ t ekstiosaga „paragrahvi 2 lõikes 1 1 sätestatud juhul taotleja “ ; 1 0 ) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.“; 1 1 ) paragrahvi 10 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „väiksem“ sõnaga „ suurem “ ; 1 2 ) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid Põllumajandusministri 20.01.2015 määrus nr 7 „ Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ Lisa (maaeluministri xx.xx.20 22 määruse nr … sõnastuses) Väikeste põllumajandusettevõtete arendami s e toetus Taotluse hindamise kriteeriumid R ida Hindamisk riteerium Hindamisk riteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid 1 T aotleja, kes ei ole saanud investeeringutoetust Taotleja kohta ei ole „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ meetme 1.4 „ Põllumajandusettevõtete ajakohastamine “ või meetme 3.1 „ Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas “ raames tehtud toetuse maksmise otsust ega käesoleva meetme raames tehtud taotluse rahuldamise otsust 1 2 M ahetootja Taotleja ettevõte on tunnustatud mahepõllumajanduse seaduse alusel või ta on esitanud ettevõtte esmakordse tunnustamise taotluse mahepõllumajanduse seaduse alusel ja on alustanud mahepõllumajandusele üleminekut 4 3 T aotleja, kellel o li taotluse esitamisele eelnenud kalendri aastal kohustus keskkonna sõbraliku majandamise toetuse või loomade heaolu toetuse alusel Taotlejal on kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse või loomade heaolu toetuse alusel 3 4 T aotleja, kes sai taotluse esitamise le vahetult eelnenud majandusaastal suurima osa oma toodetud põllumajanduslik e toodete müügitulust alakriteeriumis märgitud tegevusalal küülikukasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus (sh viinamarjakasvatus) seene- ja trühvlikasvatus heintaimede seemnetootmine ja köögiviljaseemnete kasvatus linnukasvatus munatootmine 1 4 5 köögiviljakasvatus 12 6 mesindus 10 7 lamba- ja kitsekasvatus seakasvatus 8 8 T aotleja, kes ei jätka tegutsemist seakasvatuse tegevusalal S eakasvatus, kui taotleja ei jätka tegutsemist seakasvatuse tegevusalal vähemalt viis aastat 15 9 T aotleja, kes kavandab äriplaanis tegevusi s uurema omaosaluse osakaaluga Omaosalus 70,00–7 5 , 00 % 12 1 0 Omaosalus 65,00–69,99% 11 1 1 Omaosalus 60,00–64,99% 10 1 2 Omaosalus 55,00–59,99% 9 1 3 Omaosalus 50,00–54,99% 8 1 4 Omaosalus 45,00–49,99% 7 1 5 Omaosalus 40,00–44,99% 6 1 6 Omaosalus 35,00–39,99% 5 1 7 Omaosalus 30,00–34,99% 4 1 8 Omaosalus 25,00–29,99% 3 19 T aotleja , kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli taotl use e sita mise le vahetult eelnenud majandus aastal suurem Põllumajandusliku müügitulu osakaal 95,00–100,00% 12 2 0 Põllumajandusliku müügitulu osakaal 90,00 – 94,99% 10 2 1 Põllumajandusliku müügitulu osakaal 80,00–89,99% 8 2 2 Põllumajandusliku müügitulu osakaal 70,00–79,99% 6 2 3 Põllumajandusliku müügitulu osakaal 60,00–69,99% 4 2 4 Maksimaal ne hindepunktid e summa 44 2 5 Minimaalne hindepunktide summa 1 4 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord “ muutmine “ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Eelnõu hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava ) meetme 6 „Põllumajanduslike majapidamiste ja et tevõtluse areng“ tegevuse liiki 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ (edaspidi meede 6.3 ). Eelnõu ga teh akse vajalikud muudatused põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruses nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (edaspidi määrus) seetõttu, et edaspidi võimaldada toetust taotleda põllumajanduse valdkonnas tegutsev al ettevõtja l , kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu (edaspidi SKT ) väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelne nud majandusaastal vahemikus 4000 – 50 000 eurot . See tähe ndab, et kui varem sai toetust taotleda üksnes põllumajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kelle müügitulu oli vahemikus 4000 – 14 000 eurot , siis edaspidi määratletakse meetme 6.3 siht rühm esmalt põllumajandusliku SKT väärtuse alusel. Nende l taotlejatel, kelle puhul ei ole võimalik põllumajandusliku SKT väärtust arvutada, peab põllumajanduslike toodete müügitulu jätkuvalt olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot. Teine oluline muudatus tehakse määruse lisas kehtestatud taotluse hindamiskriteeriumites, kus muudetakse kriteeriumite eest antavaid hindepunkte . Edaspidi eelistatakse hindamisel enim neid taotlejaid, kelle omatoodetud põllum ajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Martin Ott (625 6232, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkti s 1 sätestatakse, kes saavad toetust taotleda . Muudatuse tulemusena saavad edaspidi toetust taotleda põllumajanduse valdkonnas tegutsev ad ettevõtj ad äriseadustiku § 1 tähenduses , kelle põllumajandusliku SKT väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelne nud maj andusaastal vahemikus 4000 – 50 000 eurot . Kehtiva määruse kohaselt saab toetust taotle da ettevõtja, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 5 0 % kogu müügitulust, kuid edaspidi määratletakse selle toetuse siht rühm põllumajandusliku SKT väärtuse alusel. Põllumajandustootjate müügitulu mõjutavad mitmed põllumajandustootja tegevusest sõltumatud asjaolud ja tegurid, nagu näiteks ebasoodsad ilmastikutingimused, põllumajandustoote hinna kõikumine, viiruse levik ( näiteks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik) ja sellest tingitud põllumajandustootja haigestumine, loomahaigused jms. Seega on põllumajanduses majanduskeskkond ettearvamatu ja mõjutab oluliselt toetuse taotlemisel ja saamisel kaasnevate kohustuste täitmist. Näiteks COVID-19 levikust tulenevalt on ettevõtjad sattunud majanduslikult raskesse olukorda, mille tõttu on muutunud toetuse taotlemiseks vajaliku müügitulu saavutamine keeruliseks või isegi võimatuks. Seega majanduslikust olukorrast tingituna pidi osa põllumajandustootja i d hoopis põllumajandusmaad rentima ja seda ei arvestata põllumajanduslike toodete müügitulu hulka, kuigi tegelikkuses need põllumajandustootjad tegutsevad endiselt põllumajanduse valdkonnas ning müüvad omatoodetud põllumajandustoodet. Samuti mõjutab ebastabiilne majanduslik olukord eelkõige just väiksemaid põllumajandustootjaid, sest neil puuduvad lisavahendid ettenägematute olukordadega toimetulekuks. Seega võimaldab müügitulu nõude asendamine põllumajandusliku SKT väärtuse nõudega toetust taotleda ka sellistel väikestel põllumajandustootjatel, kelle müügitulu on vähenenud COVID-19 leviku tõttu . Põllumajanduslik SKT väärtus t ehakse kindlaks selle koefitsientide baasil , mis ar vutatakse viie aasta keskmisena vastavalt vaatlusaluste aastate saagikus- ja tootmis näitajatele ning hindadele. SKT koefitsientides ei kajastu toetused. SKT mõiste ja arvutamise põhimõtted on sätestatud k omisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/220 VI lisa s . Nimetatud määruse IV lisa punkti b kohaselt tähendab SKT põllumajandusliku tegevusala toodangu väärtus t lähtuvalt vastava piirkonna keskmisest olukorrast. SKT arvutamise metoodika alusel on vä lja töötatud põllu m ajandusliku suuruse ja tootmistüübi kalkulaator , mis aitab SKT väärtusi kindlaks määrata (edaspidi SKT-kalkulaator ) . SKT-k alkulaator tugineb SKT „ 201 7 “ koefitsientidele (aastate 201 5 – 201 9 keskmiste näitajate alusel arvutatud SKT koefitsiendid). SKT - k alkulaatori kasutamisel tuleb sisestada majapidamises kasutuses olev põllumajandusmaa kasvatatavate kultuuride kaupa ja põlluma jandusloomade arv. Nende andmete põhjal arvutatakse ettevõtte tootmistüüp nii üldisel tasemel kui ka spetsialiseerumise järgi ja ettevõtte majanduslik suurus eurodes ning määratakse ettevõtte kuulumine majandusliku suuruse vastavasse klassi. Näiteks 4000 euro suuruse põllumajandusliku SKT väärtuse saavutamiseks on vajalik 13 hektari suuruse lühiajalise rohumaa olemasolu (SKT koefitsient ühe hektari kohta on 308 eurot) , p ikaajali st rohumaa d (haritavale maale rohkem kui viieks aastaks rajatud rohumaa) peaks taotleja saama kasutada sama SKT väärtuse juures 33,5 hektarit (SKT koefitsient ühe hektari kohta on 119 eurot) ning l ooduslikku rohumaad peaks taotleja saama kasutada sama SKT väärtuse juures 117,2 hektarit (SKT koefitsient ühe hektari kohta on 34 eurot) . Põllumajandus maa hektari mediaanhind oli 2020. aastal 3612 eurot . Seega näiteks 4000 euro suuruse põllumajandusliku SKT väärtuse saavutamiseks oleks vaja investeerida lühiajalise rohumaa puhul vähemalt 46 956 eurot, pikaajalis e rohumaa puhul 121 002 eurot ja l oodusliku rohumaa puhul 423 326 eurot . Nende arvutuste juures ei ole arvesse võetud teisi tootmisega seotud investeeringuid, näiteks tehnika t . P õllumajandusmaa puhul arvutatakse põllumajanduslik SKT väärtus selle põllumajandusmaa hektarite alusel, millel taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal kasvatas asjakohaseid põllumajanduskultuure. S elleks esitab taotleja e elnõu punkti 6 kohaselt avalduses selle põllumajandusmaa pindal a , mille kohta ta toetust taotleb . Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) kontrollib põllumajandusmaa hektarite arvu olemasolevate andmete põhjal (näiteks 2021. aasta ühtse pindalatoetus t e menetlemise käigus kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala ga , satelliidifotodega , p õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, riigi to idu ja sööda käitlejate registris ning taimetervise registris olevate andmetega jne) või küsib taotlejalt vajalikke andmeid juurde (nt põlluraamat ut , maakasutus e õiguslik ku alus t jne). Põllumajandusloomade puhul arvutatakse põllumajanduslik SKT väärtus nende põllumajandusloomade arvu alusel , keda taotleja pidas taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. S elleks esitab taotleja e elnõu punkti 6 kohaselt avalduses nende põllumajandusloomade arvu, keda taotleja pidas taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. Põllumajandusloomade üle arvestuse pidamine toimub v eterinaarseadus e § 31 kohaselt . Põllumajandusloomad peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris. Põllumajandus loomade hulka arvestatakse kõik enne taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta 31. detsembrit registreeritud põllumajandus loomad . Näiteks 2021. aasta 31. detsembri seis võetakse toetuse taotlemisel aluseks kaalutlusel, et ühelt poolt aitab see tagada täpse põllumajandusloomade arvu registris ja seeläbi võimaldab anda toetust ka tegelikult põllumajanduslooma de kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele ning teiselt poolt väldib see võimalikku ebaõiget põllumajandusloomade arvu registris . Samuti saab põllumajandusloomade arvuga seonduvat kontrollida äriregistrile esitatud taotleja majandusaasta aruande alusel. Põllumajandusliku SKT väärtuse nõue on taotlejatele soodustav ja aitab täita meetme 6.3 üldeesmärki , milleks on aidata kaasa mitme kesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele , ning erieesmärke , milleks on ajakohastada väikeste p õllumajandusettevõtete põhivara ja parandada väikeste põllumajandusettevõtete majanduslikku toimimist . Eelnõu punkt iga 2 täiendatakse määrus e § 2 lõi kega 1 1 . Määruse § 2 lõikes 1 1 sätestatakse , et kui põllumajanduslikku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, siis peab taotleja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu suurus olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal endiselt vahemikus 4000 – 14 000 eurot . E espool nimetatud SKT - kalkulaatori t kasutades ei ole võimalik määrata põllumajandusliku SKT väärtus t selliste ettevõtjate puhul, kes tegelevad hobuste, alpakade või seente kasvatu sega. SKT - kalkulaatori metoodika tugineb ka k omisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1874 sätestatule. Nimetatud määruse kohaselt ei arvutata koefitsiente m aakasutuse ja loomade tunnuste kohta , kui need on vähese tähtsusega või puuduvad muutujad ja nende kohta andmeid ei koguta. Se ll e, kas p õllumajandusloomad e ja põllukul tuurid e kohta andme d pu udu vad või kas need on vähese tähtsusega , määrab Eestis Statistikaamet. Kuna alpaka ja seente kasvatusega tegelevad vähesed põllumajandustootjad, siis on need määratletud kui vähese tähtsusega valdkonnad ning nende kohta andmeid ei koguta. Määruse § 2 lõike 3 kohaselt on põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted . Nimetatud I lisas on sellis t eks too de teks mh elusloomad, seega näiteks ka hobused. H obuste puhul lähtutakse asjaolust, et enamasti ei peeta hobust enam põllumajandusloomana (hobuse kasutamine põllutöödel) , vaid spordi ja ratsutamise eesmärgil, mistõttu ei arvestata hobuste kohta saadavat statistikat põllumajanduslike majapidamiste statistika hulka ja seepärast ei kajastata hobuseid ka SKT- kalkulaatoris. Võttes arvesse meetme 6.3 üldeesmärki, milleks on aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele , siis on oluline võimaldada toetust taotleda ka nendel põllumajandustootjatel, kes tegutsevad sellises põllumajandustootmise valdkonnas, mida statistika kohaselt loetakse vähese tähtsusega valdkonnaks. Seetõttu võimaldatakse nendel põllumajandustootjatel, kes tegutsevad sellises põllumajandustootmise valdkonnas, kus statistilised näitajad puuduvad (hobuste, alpakade ja seente kasvatus) , toetust taotleda müügitulu näitajate alusel. Seega, k ohtlemaks võrdselt kõiki väikeseid põllumajandustootjaid , kes soovivad toetust taotleda , kehtestatakse erand nendele põllumajandus tootjatele, kelle puhul põllumajanduslikku SKT väärtust arvutada ei ole võimalik. Erandi alusel ei ole seega taotlejate hulgast välistatud sellised ettevõtjad, kes tegutsevad sellistel tegevusaladel , mille kohta andmed puuduvad ja mis ei ole nimetatud SKT- kalkulaatoris , nagu näiteks seente kasvatus . Seega , kui taotleja tegeleb hobuste , alpakate või seente kasvatusega, siis peab tema müügitulu olema taotluse esitamisele vahetult eelne nud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot. Oluline on, et põllumajandusliku SKT väärtust ja müügitulu suurust omavahel ei kombineerita . Seega , kui taotleja põllumajanduslik u SKT väärtus või müügitulu suurus ei ole taotluse esitamisele vahetult eelne nud maj andusaastal nõutud vahemikus, siis määruses nõutud suuruse vahemiku saavutamiseks müügitulu suurust ja põllumajandusliku SKT väärtust omavahel ei liideta. Taotleja esitatud põllumajandusliku SKT väärtuse põhjal võetakse arvesse, kas see vastab nõutud põllumajandusliku S KT väärtusele või kas erandi puhul vastab taotleja esitatud müügitulu suurus nõutud müügitulu suurusele . Kui näiteks toetust taotlev ettevõtja te geleb hobusekasvatusega ja müüb hobuseid ning ta tegutseb põllumajandusmaa l , kus hobuse i d kasvatatakse , siis sellisel juhul ei tegele ta põllumajandusmaaga seotud tegevuste arendamisega , vaid hobustega seotud tegevusega. Sellisel juhul ei saa taotleja arvestada taotlemisel põllumajandusmaa SKT väärtust, vaid peab arvestama oma müügitulu suuru st hobusekasvataja na . Samas n äit eks , k ui taotleja müüs enda kasvatatud seeni ja kurke , siis saab taotleja v alida , kas tema puhul vaadatakse ainult SKT väärtus t , võttes arvesse kurkide kasvatamise ks kasutatava põllumajandusmaa suurust , või vaadatakse ainult müügitulu suurus t , liites kurkide st ja seentest saadud tulu d . Eelnõu punkti s 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 2 ja 4 ning § 7 lõike 1 punkt 3 , mille tulemusena ei sätestata toetuse taotlemisel enam erisust neile taotlejatele , kes tegelevad hobusekasvatusega (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 0143 ) . Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 1 punkt 6, mille tulemusena ei pea taotleja enam enne taotluse esitamist olema tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaasta on vähemalt 12 kuu pikkune , sest edaspidi vaadatakse ainult taotluse esitamisele vahetult eelnenud ühte majandusaastat (eelnõu punktid 1 ja 2). Kehtiva määruse § 2 lõike 2 kohaselt võib toetust taotleda ka hobusekasvatusega tegelev ettevõtja , kes peab olema tegelenud hobusekasvatusega vähemalt ka hel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta l ning tema omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete ning hobusekasvatusega seonduvate teenuste müügitulu kokku pidi taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal olema vahemikus 4000 – 14 000 eurot ning moodustama mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust, sh põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu pidi moodustama vähemalt 30% kogu müügitulust. Taotlemise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal pidi tema omatoodetud põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toodete ning hobusekasvatusega seonduvate teenuste müügitulu olema vähemalt 1200 eurot. Seega kui varasemalt arvestati hobusekasvatusega tegeleva ettevõtja müügitulu hulka ka hobusekasvatusega seotud teenuste osutamisest saadav tulu (näiteks ratsa teenused, ratsutamistunnid, hobuste rent võistlusteks, teenused hoburakenditega, hobus t e esmane väljaõpe, hobuse treening, sõitja või ratsaniku treening, hobustega seonduvate oskuste koolitus ja atesteerimine, ratsutamisõpetus), siis edaspidi hobusekasvatusega seotud teenustest saadavat tulu müügitulu hulka ei arvestata. Muudatus tuleneb sellest, et kui varasem alt peeti hobuseid kui põllumajandusloomi, keda kasutati põllutöödel , siis nüüd peetakse neid valdavalt spordi ja ratsutamise eesmärgil, millest tulenevalt ei ole tegemist enam põllumajandusloomade ga ning seega ei ole sellisel tegevusalal tegutsev ettevõtja ka põllumajandustootja. Seega ei arvestata hobuste kohta saadavat statistikat põllumajanduslike majapidamiste statistika hulka, millest tulenevalt ei kajastata hobuseid ka SKT-kalkulaatoris (täpsem selgitus eelnõu punktis 2) . Seega, et võimaldada nende l põllumajandustootjatel, kes veel ka s vatavad hobuseid kui põllumajandusloomi (põllutööde tegemise eesmärgil), toetust taotleda , sätestatakse neile er and , et nende põllumajandustootjate puhul läheb arvesse üksnes hobuste müügist saadav tulu. Seega peab m uudatuse tulemusel taotleja p õllumajanduslike toodete müügitulu olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000 – 14 000 eurot . Seega koheldakse erineva te valdkon dade põllumajandustootjaid edaspidi võrdsemalt . Näiteks kui põllumajandustootja tegeleb teravilja kasvatusega, siis sellest saadav müügitulu oleneb palju teravilja börsihinnast ning saadava saagi suurus ilmastikutingimustest. Seega kui taotlejalt nõutakse teatud müügitulu suurus t , siis ühel aastal saaks selline põllumajandustootja toetust taotleda , aga kui järgmisel aastal börsihind langeb, siis sell isel aastal ta toetust taotleda ei saaks, kuigi ta tegeleb aktiivselt teravilja müügiga. Müügitulu suuruse asendamist põllumajandusliku SKT väärtusega on t äpsemalt selgitatud eelnõu punkti de 1 ja 2 selgitava osa juures. Eelnõu punktis 4 tehakse normitehniline viite muudatus, mis on seotud eelnõu punktiga 1 . Eelnõu punktides 5 ja 7 tehtav ad muudatus ed on seotud eelnõu punktidega 1 ja 2. Kui varasemalt pidi äriühingust taotleja, kes äriseadustiku kohaselt peab äriregistrile esitama majandusaasta aruande, olema äriregistrile esitanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, siis edaspidi peab ta olema äriregistrile esitan ud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruan de , sest nii meetme 6.3 sihtrühma määratlemisel kui ka hindepunktide andmisel võetakse edaspidi arvesse taotluse esitamisele vahetult eelnenud ühte majandusaastat ehk kõige viimasema i d andme i d. Eelnõu punkti ga 6 täiendatakse nende andmete loetelu, mida taotleja peab avalduses esitama. Edaspidi peab taotleja avalduses esitama selle kinnisasja k atastriüksuse, millel paikneva põllumajandusmaa ja kasvatatava põllumajanduskultuuri kohta ta toetust taotleb , katastritunnuse ja põllu numbri . Samuti esitab taotleja selle põllumajandusmaa pindala taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta l 0,01 hektari täpsusega, kui taotleja ei ole selle põllumajandusmaa kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal esitanud maaeluministri 17. aprilli 2015. aasta määruse nr 32 „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus “ alusel pindala toetus t e taotlust. Samuti esitab taotleja kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse. Neid andmed kasutab PRIA põllumajandusliku SKT väärtuse kontrollimiseks . Lisaks peab taotleja edaspidi avalduses esitama nende põllumajandusloomade arvu, keda ta pidas taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta 31. detsembri seisuga. Neid andmed kasutab PRIA põllumajandusliku SKT väärtuse kontrollimiseks. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 7 lõi get 2 punktiga 13 1 seoses eelnõu punkti st 1 t uleneva muudatusega. Taotleja peab edaspidi esitama äriplaanis ka põllumajandusliku SKT väärtusega seotud andmed . Muudatuse tulemusena esitab t aotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta põllumajandusliku SKT väärtuse ning tema taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta põllumajandusliku SKT väärtuse prognoosi. Neid andmeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas taotleja vastab sätestatud nõudele (eelnõu punkt 1) ehk kas taotlejaks on ettevõtja, kes tegutseb põllumajandustootmise valdkonnas ning jätkab põllumajandustootmise valdkonnas tegutsemist ka pärast toetuse saamist. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 7 lõi ke 2 punkti 14 . M uudatus tehakse tulenevalt eelnõu punktis 2 tehtavast muudatusest. K ui põllumajanduslikku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada, siis peab taotleja endiselt esitama taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta müügitulu prognoos i ja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu prognoos i , märkides iga toote või teenuse kohta müüa planeeritavate ühikute koguse ja müügitulu summa. Andmeid müügitulu prognoosi kohta kasutatakse selleks , et teha kindlaks, kas tegemist on põllumajandustootmise valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, kes tegeleb põllumajandustood ete kasvatamise või tootmisega ning jätkab põllumajandustootmise valdkonnas tegutsemist ka pärast toetuse saamist. Eelnõu punktiga 10 ühtlustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate majandusnäitajate kontrollimiseks esitatavaid dokumente. Kui seni küsis PRIA Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA ) tuludeklaratsiooni vormi E andmeid (edaspidi vorm E ) ainult nende toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kes peavad raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamist , siis edaspidi küsitakse vormi E andmeid kõigi toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate kohta olenemata nende kasutatavast raamatupidamisarvestuse viisist. Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas füüsilisest isikust ettevõtja peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamist , võimaldab muudatus PRIA-l edaspidi küsida MTA-lt vormi E andmeid kõigi füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate kohta . Eelnõu punkti ga 11 muudetakse määruse § 10 lõike 4 teise lause sõnastust. Kui varem eelistati v õrdset e hindepunktide summad ega taotluste puhul selle taotleja taotlust, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal väiksem omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu , siis edaspidi eelistatakse võrdsete hindepunktide summa puhul selle taotleja taotlust, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu . Muudatus on seotud eelnõu punktis 1 tehtava muudatusega, sest edaspidi saab toetust taotleda põllumajandusliku SKT väärtuse alusel , mis laiendab toetuse sihtrühma , sest võimalda b toetust taotleda ka nendel põllumajandustootjatel, ke s tegelevad põllumajandusmaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega (näiteks rohu hekseldamine) või kes peavad põllumajandusloom a olenemata sellest, kas nad tegelevad aktiivselt põllumajandustootmisega. Tagamaks, et toetust saavad eelkõige need põllumajandustootjad, kes tegutsevad aktiivselt põllumajandusvaldkonnas ( tegelevad põllumajanduslike toodete tootmise ja nende müümiseg a ) ehk on saanud omatoodetud põllumajanduslike toodete müügist ka tulu , siis nii hindamiskriteeriumites kui ka võrdsete hindepunktide summa puhul eelistatakse edaspidi neid põllumajandustootjaid, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu . Eelnõu punktiga 1 2 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses. Edaspidi saavad hindamiskriteeriumite ridade 19 –23 alusel suuremad hindepunktid need taotlejad, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem . Muudatus tuleneb sellest, et edaspidi määratletakse meetme 6.3 siht rühm põllumajandusliku SKT väärtuse alusel ehk toetust saavad taotleda ka need ettevõtjad, ke s tegelevad põllumajandusmaa l põllumajandusliku tegevusega või kes peavad põllumajandusloom a . Hindamiskriteeriumite kaudu eelista taks e aga selliseid taotlejaid, kes lisaks põllumajandusmaa l tegutsemisele või põllumajanduslooma pidamisele ka tegutsevad aktiivsel t põllumajandusvaldkonnas ehk on saanud omatoodetud põllumajanduslike toodete müügist ka t ulu. Hindepunktide arvu vähendatakse nendel taotlejatel, kes ei ole saanud meetme 6.3 raames tehtud taotluse rahuldamise otsust ega investeeringutoetust „ Eesti maaelu arengukava 2007–2013 “ meetme 1.4 „ Põllumajand usettevõtete ajakohastamine “ või meetme 3.1 „ Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas “ raames. H indamis kriteeriumi real 1 vähendatakse hindep unkte, et luua võrdsemaid tingimusi taotlejatele, sest edaspidi ei eelistata nii suure l määral neid taotlejaid, kes ei ole varem saanud nimetatud investeeringutoetuseid, mistõttu antakse neile vaid üks hindepunkt. Kuna selle toetuse üldeesmärk on aidata kaasa mitme kesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele , siis ei ole põhjendatud anda nii suur eelis neile taotlejatele, kes ei ole varem ühtegi nimetatud investeeringutoetust saanud. Samuti v ähendatakse hindepunkte nendel taotlejatel, kes said taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurima osa omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu st hindamiskriteeriumi real 4 nimetatud tegevusalal . Hindep unkte vähendatakse, et luu a taotlejatele võrdsemad tingimus ed , sest hindamiskriteeriumi real 4 nimetatud tegevusalal taotlust esitades ületati minimaalset saadavat hindepunktide summat samal ajal teis tele hin d amis kriteerium itele vastamata . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) , komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad (ELT L 46, 19. 0 2.2015, lk 1 – 106) , ning k omisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1874 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011) 2020. aasta kohta esitatavate andmete muutujate loendi ja kirjelduse kohta ( ELT L 306, 30.11.2018, lk 14 – 49) . Eelnõus n imetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud M uudatustel on positiivne mõju väikestele põllumajandustootjatele, sest võtab arvesse seda, et müügitulu mõjutavad sag eli mitmed põllumajandustootja tegevusest sõltumatud asjaolud ja tegurid , mistõttu edaspidi saavad sellised ettevõtjad toetust taotleda üksnes põllumajandusliku SKT väärtuse alusel. Selleks, et kohelda taotlejaid võ rdselt , sätestatakse erisus nen dele taotlejatele, kelle puhul põllumajandusliku SKT väärtust ei ole võimalik arvutada , ning n ende taotlejate puhul vaadat a k se endiselt müügitulu suurus t . Muudatused ei too kaasa PRIA töökoormuse kasvu, sest tõenäoliselt väheneb võimalike järelepärimiste arv . Tehtavad muudatused lihtsustavad taotleja nõuetele vastavuse kontrollimist ning seetõttu muutub ka taotluste menetlus kiiremaks, sest müügitulu kindlaks tegemine on aeganõud ev, kuna võib vajada järelepärimiste tegemist . Muudatused soodustavad maapiirkonna arengut ettevõtluskeskkonnana ning aitavad seeläbi kaudselt kaasa maapiirkondade elanike arvu vähenemise tendentsi peatamisele ja elanikkonna vanuselise struktuuri paranemisele. Muudatus ed on vajalik ud ja aita vad saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärk e . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu on koostatud koostöös PRIA-ga. Eelnõu saadetakse e-posti teel arvamuse avaldamiseks PRIA-le. Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 03.02.2022 nr 1.4-3/96 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_meede _6_3.docx; 2. Lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid_meede_6_3.docx; 3. Seletuskiri, SK_meede_6_3.docx. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Martin Ott 625 6232 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0126 - Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec32765-c8e1-4f1e-bf76-852f4be34272 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4ec32765-c8e1-4f1e-bf76-852f4be34272?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel