dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. veebruar 2022
Viit
2-7/2022/868
Registreeritud
3. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Maarja Roht (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2022

Failid

  • 📎EIS_esitus_POLAS_muutmine_03_02_2022.asice256 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0125 - põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/689203a0-1183-495f-8727-d19993516364 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/689203a0-1183-495f-8727-d19993516364?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main right 90735 EELNÕU 01 .02 .202 2 0 0 EELNÕU 01 .02 .202 2 Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmi s e seadus Põllumajandusloomade aretuse seadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 9 lõi g e t 1 täiendatakse tekstiosaga „ ja muudele nimetatud määruses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis ning käesoleva s seaduse s ja selle alusel kehtestatud õigusakti s sätestatud asjakohastele nõuetele “ ; 2) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse t ekstiosa „aretusprogrammis peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osad“ tekstiosaga „käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud asjakohastele nõuetele“ ; 3 ) paragrahvi 11 lõi g e t 2 täiendatakse tekstiosaga „ või muudele nimetatud määruses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või käesoleva s seaduse s või selle alusel kehtestatud õigusakti s sätestatud asjakohastele nõuetele “ ; 4 ) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ ei sisalda käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud osasid “ tekstiosaga „ käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud asjakohastele nõuetele “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 2 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …... …….2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Põllumajandusloomade aretuse seaduse (edaspidi PÕLAS ) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) eesmärk on muuta aretusprogrammi ga ja selle heakskiitmisest keeldumise alusega seotud sätted selgemaks ja üheselt mõistetavamaks, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi . Eelnõus kavandatakse sätted, mis aitavad paremini mõista, et aretusprogramm i sisu kirjeldamisel peab arvestama ka asjakohase id nõu deid ja selle rikkumise korral on võimalik keelduda aretusprogrammi heakskiitmisest. Muudatus ed tehakse õigusselguse huvides , et välistada kitsam t õlgend amise võimalus . Uusi nõudeid ega tingimusi ei kehtestata , muudatused on tehnilis t laadi . 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Sirje Jalakas (tel 625 6578, [email protected] ). Eelnõu le tegi juriidilise ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (tel 625 62 5 9, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165, [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/1012 t õupu haste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/ EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (edaspidi tõuaretuse määrus ) , rakendamisega. Eelnõus kavandatakse põllumajandusloomade aretuse seaduse (RT I, 17.11.2021, 16) m uudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta põllumajandusloomade aretusprogrammi ga ja selle heakskiitmisest keeldumise alusega seotud sätted selgemaks, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi. Kehtiva PÕLAS -i kitsama tõlgendamise kohaselt peab aretusprogramm vastama üksnes sisu nõuetele, see tähendab sisalda ma aretuse eesmärgi ja aretustegevus t e kirjeldusi , kuid ei ole ette nähtud , et aretusprogrammis kirjeldatu peab olema kooskõlas ka kehtestat ud asjakohaste nõuetega. Sam uti on aretusprogrammi heakskiitmisest keeldumise aluse na praegu viidatud üksnes sisu nõuetele ning puudub viide muudele asjakohastele nõuetele. Seaduse kitsama tõlgendamise tagajärjel võib tekkida väär arusaam, et heaks kiita tohib ka aretusprogrammi, mis sisaldab küll ette nähtud eesmärke ja tegevus i , kuid mi lle kirjeldused tegelikult ei ole kooskõlas kehtestatud nõuetega. Eelnõus kavandatakse sätted, mis aitavad luua otsese seose aretusprogrammi sisu nõuete, selle heakskiitmisest keeldumise alus t e ja muude kehtestatud asjakohaste nõuete vahel. Sellega välistatakse kitsam tõlgendamise võimalus. Kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju , siis ei eelnenud eelnõu ettevalmistamisele seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb neljast punkti st . Eelnõu punkti de s 1 ja 2 täpsustatakse PÕLAS -i § 9 lõi get es 1 ja 3 sätestatud nõudeid aretusprogrammis sisaldu va teabe kohta. Lisaks kehtiva PÕLAS -i tekstis viidatud tõuaretuse määruse artikli 8 nõuetele peavad seaduse eesmärgi kohaselt veiste, sigade, hobuslaste , lammaste , kitsede ja ohustatud tõugu põllumajanduslindude aretusprogrammid vastama ka muudele tõuaretuse määruses ja PÕLAS - is kehtestatud asjakohastele nõuetele. Muudatus on tingitud asjaolust , et kehtiva PÕLAS-i § 9 lõigete 1 ja 3 sõnastust on võimalik mitmeti tõlgendada. Kui kasutada nimetatud lõigete tõlgendamisel grammatilis t viisi, mis põhineb üksnes õigusnormi tekstil ega vaata selle eesmärki ja seost ülejäänud valdkonda reguleerivate normidega , siis peaks aretusprogramm vastama üksnes tõuaretuse määruse art iklis 8 kehtestatud nõuetele . See tähendab, et aretusprogrammis peaks olema esitatud üksnes teatud sisu: aretusprogrammi eesmärgi ning aretustegevuste kirjeldus. Pr aegu ei ole otseselt sätestatud, et aretustegevuste kir jeldamisel on vaja arvestada ka muid asjakohaseid nõudeid. Näiteks loomade jõudluskontrolli läbiviimis e ja geneetilis e väärtuse hindamisel tuleks arvestada ka tõuaretuse määruse 5. peatükis ja 3. lisas kehtestatud nõuetega. Samuti puudub praeguses sõnastuses ots ene nõue, et aretusprogramm pea b olema kooskõlas ka riigisisest e õigusaktide nõuetega. Näiteks tuleneb PÕLAS -i § 8 lõikest 2 nõue, et juhul , kui tõusiseselt on eristatud mitu alampopulatsiooni, tohib aretusprogrammis kirjeldada ainult ühe populatsiooniga seonduvat . See aga ei tähenda, et aretusprogrammi puhul ei peaks juba praegu tulenevalt seaduse eesmärgist arvestama ka muid asjakohaseid Euroopa Liidu ja riigisise ste õigusaktide nõudeid. Kuid s ellise tõlgenduseni jõudmisek s tuleb rakendada süstemaatilis -loogilist tõlgendamise viisi, mis vaatab normi seost ülejäänud valdkonna normidega. S ee aga on keeruline ja nõuab põhjalikumat analüüsi , mis ei ole otstarbekohane. Seega on põhjendatud täienda da PÕLAS-i § 9 lõikeid 1 ja 3 selliselt, et oleks üheselt mõistetav , et aretusprogramm peab lisaks tõuaretuse määruse artiklis 8 sätestatud nõuetele vastama ka muudele tõuaretuse määruse s ja PÕLAS - i s sä te statud nõuetele. Sellega muutub § 9 lõigete 1 ja 3 sisu selgemaks ka ar etusühingute ja aretusettevõtjate jaoks, kes tegelevad aretusprogrammi de koostamise või muutmisega ja kes peavad selles tegevuses arvestama lisaks tõuaretuse määruse artiklis 8 sätestatud nõuetele ka muid nõudeid . Eelnõu punkti de ga 3 ja 4 täpsustatakse PÕLAS-i § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aretusprogrammi heakskiitmise keeldumise aluseid selliselt, et veiste, sigade, hobuslaste , lammaste, kitsede ja ohustatud tõugu põllumajanduslindude aretusprogrammi heakskiitmisest võib keelduda ka juhul , kui aretusprogramm ei vasta muudele tõuaretuse määruses ja PÕLAS is kehtestatud asjakohastele nõuetele . Probleem on põhimõtteliselt sama mis eelnõu punktide 1 ja 2 puhul. Muudatus on tingitud sellest, et PÕLAS-i § 11 lõigete 2 ja 3 sõnastust on praegu võimalik mitmeti tõlgendada. Sellist sõnastus t üksnes grammatilis el viisil tõlgenda des saaks aretusprogramm i heakskiitmisest keelduda üksnes juhul , kui see ei ole kooskõlas tõuaretuse määruse art ikliga 8 e hk siis , kui on jäetud kirjeldamata aretuse eesmärk või mõni aretustegevus. Seaduse mõte ja eesmärk on aga see , et aretusprogrammi heakskiit misest peab saama keelduda ka siis, kui see ei vasta ka muudele asjakohastele nõuetele . N äiteks juhul, kui ohustatud tõu aretusprogrammis kirjeldatud aretustegevuse puhul ei ole arvestatud PÕLAS -i § s 3 sätestatud keeldu kasutada ohustatud tõu aretuses teist tõugu põllumajanduslooma , v õi juhul, kui aretusprogrammis käsit letakse kahte alampopulatsiooni, mida ei luba tud PÕLAS -i § 8 lõi k e 2 kohaselt . Juhu l kui tõusiseselt on eristatud kaks alampopulatsiooni, peab igal populatsioonil olema eraldi aretusprogramm. Sellise tõlgenduseni jõudmiseks tuleb praegu rakendada süstemaatilis -loogilist tõlgendamise viisi, mis on keeruline ja ebaotstarbekas . Samuti võib sätte mitmeti mõistmine põhjustada tarbetuid vaidlusi. Seega on põhjendatud täiendada aretuspr o grammi heakskiitmise alust selliselt, et tuleks selgelt välja mõte, et heakskiitmisest võib keelduda k a juhul , kui aretusprogrammi sisu kirjelduses ei ole järgitud Euroopa Liidu õigusaktide või PÕLAS -i asjakohaseid nõudeid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas tõuaretuse määrusega . 6. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne sihtrühmadega seotud otsest ja olulist sotsiaal-demograafilist mõju, samuti ei kaasne mõju riigi julgeolekule , regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale , rahvusvahelisele koostööle ega välissuhetele. 6.1 Mõju majandusele, s eal h ulgas põllumajandusettevõtlusele Otsest m õju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele eelnõu seadusena rakendamise ga ei kaasne, kuna sisulisi muudatusi ei tehta ( ü htegi lisanõuet ei kehtestata ega ühtegi kehtivat nõuet ei jäeta välja ) . Seaduse t ekst muudetakse üheselt mõistetava ma ks , et välistada võimalus sõnastust mitmeti tõlgendada , mis mõningal määral vähendab osapoolte ajakuluga seotud halduskoormust . E elnõu ga muudetakse üheselt mõistetavaks aretusühingute ja aretusettevõtjate aretusprogrammide heakskiitmise ks kohald atavad nõu ded. Eestis on aretuse tegevusluba omavaid aretusühinguid 14. A retusühingud ja aretusettevõtjad esita vad aretusprogrammid pädevale asutusele heakskiitmiseks. Selles menetluses kontrollitavaid nõudeid ning heakskiitmisest keeldumise aluseid üheselt mõistetavaks käesoleva seaduseelnõu ga muudetaksegi. 6. 2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõul on m õningane mõju riigiasutuste töökorraldusele . Kuna eelnõuga muudetakse seaduse sõnastus selgemaks ja üheselt mõistetavamaks, väheneb vajadus selgitada sätete sõnastust, s amuti võib väheneda võimalike õiguslike vaidluste hu lk ning selle ga võib kaasneda aja ja rahalise ressursi kokkuhoid. Eelnimetatud mõjude ulatus ja sagedus ning sihtrühm ei ole suur . Sihtrühma kuuluvad kõik aretusühingud ja aretusettevõtjad . Praeguseks on enam ikul neist kehtiv tegevusluba ning heakskiidetud aretusprogramm, seega mõju nendele praktiliselt puudub, kuna need ühingud ei pea mingeid lisategevusi tegema. Positiivne mõju avaldub, kui aretusühingud või aretusettevõtjad soovivad aretusprogramme muuta või esitada heakskiitmiseks uusi aretusprogramme, kuna sellisel juhul on üheselt mõistetav, millistele nõuetele aretusprogrammid peavad vastama. V õimalikud kaasne vad ebasoovitavad mõjud puuduvad . Kuna puudub oluline mõju, siis ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne lisa tegevusi, kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele ega riigile. 8. Rakendusaktid Eelnõu ga kavandatavad muudatused ei too kaasa vajadust valmistada ette r akendusakt e . 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile. Samuti esitatakse eel nõu arvamuse avaldamiseks kõigile aretusühingutele ja aretusettevõtjatele. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ... ……2022. a (allkirjastatud digitaalselt) Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium Meie: 03.02.2022 nr 1.4-1/95 Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Minister Lisad: 1. SE_POLAS_muutmine_01_02_2022 2. SK_POLAS_muutmine_1_02_2022 Sirje Jalakas 625 6578 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel