dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seaduseelnõu 426 SE muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. veebruar 2022
Viit
17-4/2022/794-1
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-4 Energiaturuga seotud kirjavahetus (elekter, gaas, kütus) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-4/2022
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-42022794-1 01.02.2022 Väljaminev kiri.asice549 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Riigikogu [email protected] 01.02.2022 nr 17-4/2022/794-1 Seaduseelnõu 426 SE muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon algatas 2021. aasta 13. septembril elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE)1. Eelnõu menetluse käigus on laekunud eelnõu täpsustavaid ettepanekuid erinevatelt turuosalistelt, sealhulgas Elering AS-ilt ning Konkurentsiametilt. Ettepanekud on seotud 426 SE raames muudetava elektrituruseaduse sätetega ning on seotud elektrituru andmevahetusplatvormi ning tarbimisejuhtimise sätete eelnõus selgemalt lahendamisega seoses direktiivi ülevõtmisega. Sellest tulenevalt esitame Riigikogu majanduskomisjonile järgmised eelnõu täpsustavad ja täiendavad ettepanekud 426 SE raames muudetava elektrituruseaduse täpsustamiseks ning võlaõigusseaduse ja maagaasiseaduse muudatuste lisamiseks. 1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: „Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“. Selgitus: muudatusettepanekutega lisatakse eelnõusse maagaasiseaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, mistõttu vajab muutmist eelnõu pealkiri. 2. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 82–86 järgmises sõnastuses: „82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel; 83) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping; 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat; 1 426 SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/40352cd6-cbef-409f-ae11- c3af8ae0c613/Elektrituruseaduse%20ja%20riigivaraseaduse%20muutmise%20seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 85) energiateenuse osutaja – energiateenuse osutaja energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 11 tähenduses; 86) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;“;“. Selgitus: Eelnõu täiendatakse lisades elektrienergia salvestamise (punkt 82) definitsiooni salvestuseperiood selgitamaks, ajalist kestust, mil salvestatud elektrienergia eest võrku tagastamisel edastamistasu ei nõuta. Eelnõu täiendatakse energiateenuse osutaja terminiga (punkt 85). Definitsiooni sätestamise vajadus tuleneb direktiiviga ülevõetavast energiakogukondade teemast, kus eelnõu punktis 17 toodud § 122 lõike 1 punktis 3 antakse energiakogukondadele võimalus osutada oma liikmetele energiateenuseid. Mõiste on Eestis juba eelnevalt defineeritud energiamajanduse korralduse seaduses2 ning ühese arusaamise tekitamiseks on vajalik elektrituruseadusesse tuua ka vastav viide. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 3. Muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: „8) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 223–225 järgmises sõnastuses: „223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; 224) salvestusperiood – ajavahemik 1. aprill kuni 31. märts, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks; 225) sidusettevõtja – ettevõtja, milles teine ettevõtja omab 20 protsenti või rohkem aktsionäride või osanike hääleõigusest ning mille tegevus- ja finantspõhimõtetele avaldab kõnealune teine ettevõtja märkimisväärset mõju.“.“. Selgitus: Eelnõu täiendatakse salvestusperioodi (punkt 224) ja sidusettevõtja (punkt 225) terminitega. Kehtivas elektrituruseaduses on kaudselt sätestatud salvestusperioodiks 1 tund, sest kauplemisperioodi sees võrgust võetud ja võrku antud elektrikogus tasandatakse omavahel. Seega on elektrienergia salvestamise jaoks vajalik sätestada kauplemisperioodist pikem salvestusperiood. Salvestusperioodi pikkuse määramisel lähtutakse antud juhul vajadusest salvestada talvise sesoonse energianõudluse tagamiseks vajalikku elektrienergiat enne kütteperioodi algust. Eelnõu toob kaasa põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele kohustuse hankida paindlikkus- ja tugiteenuseid riigihankega. Ausa konkurentsiolukorra huvides tuleb riigihanget korraldades ettevõtjatel oma sidusettevõtjaid mitte eelistada, et anda kõigile turuosalistele võrdne võimalus osalemiseks. Sidusettevõtja termini üheselt mõistmiseks defineeritakse see käesolevas seaduses. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 4. Muuta eelnõu § 1 punktis 12 toodud elektrituruseaduse § 3 punkti 263 ja sõnastada see järgmiselt: „263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata tasakaalustamiseks, 2 Energiateenuse osutaja - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020008?leiaKehtiv 2 (11) kadude kompenseerimiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks;“; Selgitus: Eelnõu terminit täielikult integreeritud võrgukomponent (punkt 263)definitsiooni täiendatakse lisades selguse mõttes lause osa, et kõnesolevat võrgukomponenti ei kasutataks muuhulgas ka kadude kompenseerimiseks. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt ei tohiks võrguettevõtjad energiasalvestusüksusi omada, arendada, hallata ega käitada. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Erijuhtumitel võivad võrguettevõtjaid energiasalvestusüksusi siiski omada. Seda ainult juhul, kui tegemist on täielikult integreeritud võrgukomponentidega, mida ei kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks ning kadude kompenseerimiseks. Elektrituru uue korralduse kohaselt peavad energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 5. Muuta eelnõu § 1 punkti 23 ja sõnastada see järgmiselt: „23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei piira jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigust samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestamata küsimusi. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“;“. Selgitus: Täienduse (lõike 11) eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse § 18 sõnastust selliselt, et võrguettevõtja igapäevane juhtimine peab olema eraldatud üksnes muust võrguteenuse osutamisega mitteseotud tegevustest. Teisisõnu ei tohiks seadusega olla vastuolus valitseva mõju kaudu seotud mitme võrguettevõtja igapäevase majandustegevusega seotud isikute kattumine. Direktiivi eesmärk on tagada jaotusvõrguettevõtja eraldatus ja sõltumatus muust jaotusega mitteseotud tegevusest, kuna on oht, et liigne seotus ja vajalike meetmete rakendamata jätmine 3 (11) võib luua võrguettevõtjaga seotud elektriettevõtetele konkurentsiturul põhjendamatuid eeliseid, mis omakorda võib pärssida elektrituru arengut tervikuna. Mitme samasse kontserni kuuluva võrguettevõtja omavaheliste seostega sarnaseid ohte ei kaasne. Küll aga loob see võrguettevõtjate koondumisel ja selle raames teeninduspiirkondade ühendamisel üleminekuperioodiks täiendavat paindlikkust ja efektiivsust. Kehtivas elektrituruseaduses laieneb paragrahvi 18 lõikes 1 kirjeldatud piirang kõigile võrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtjatele, kelleks paragrahvile 6 tuginevalt on ka võrguettevõtjad. Muudatusettepanek eelnõu §-i 18 lõike 14 kohaselt teeb riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, üldkoosolekule nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse (RVS) §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes RVS § 801 lõigetes 2 ja 3 sätestatust. Eeltoodud sättes peetakse jaotusvõrguettevõtja all silmas Elektrilevi OÜ-d ja riigi osalusega elektriettevõtja all Eesti Energia AS-i. Kõik Eesti Energia AS aktsiad kuuluvad riigile, seega on Eesti Energia AS näol tegemist mitte riigi osalusega äriühinguga, vaid riigi äriühinguga (RVS § 3 lg 1 p-d 1 ja 2). Eesti Energia AS on Elektrilevi OÜ ainuosanik ehk riigi äriühingust elektriettevõtjal – Eesti Energia AS – on Elektrilevi OÜ-s ainuosalus. Kuna eelnõu §-i 18 lisatava lõike 14 sõnastuses peetakse silmas olemasolevat olukorda, kus AS Eesti Energia riigi äriühinguna on Elektrilevi OÜ ainuosanik, oleks kohane, kui ka sätte sõnastus vastaks kirjeldatud olukorrale ning oleks ühtlasi kooskõlas RVS-s kasutatavate mõistetega. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 6. Muuta eelnõu § 1 punkti 27 ja jätta välja elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 52. Selgitus: Eelnõu säte nägi ette jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutavale isikule keeldu omada, arendada, hallata ning käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamuse kohaselt piirab säte liigselt ettevõtlusvabadust. Kuid kui vaidlusaluse sätte eesmärgiks on jaotusvõrguettevõtja valduses oleva tundliku teabe kaitse, siis tuleks sätte sõnastusega seda eesmärki ka täpselt sihtida. See on ühtlasi vajalik õigusnormi adekvaatsuse nõude täitmiseks, mille kohaselt peab sätte sõnastus kajastama seda mõtet, mida väljendada tahetakse. Seetõttu oleks kohane ette näha mitte tegevuspiirangud jaotusvõrguettevõtjale teenust osutavale isikule, vaid teenuslepingus tuleks sätestada isiku kohustus hoida teenuse kaudu saadud tundlikku teavet konfidentsiaalsena. MKM on nõus sellega, et jaotusvõrguettevõtja juures olev turuosalistele kasulik info peab olema kõigile turuosalistele võrdselt kättesaadav. Antud juhul aga ei ole Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect puhul selline põhimõte täidetud. Selle järgi on Enefit Connect OÜ-l äriliselt kasulikult infole ligipääs läbi nõukogu taseme olemas. Seda infot ei ole aga teistel turuosalistel samalaadselt kättesaadavaks tehtud. Arvestades Vabariigi Valitsuse ootust Eesti Energia AS-le selles, et 2020. aastal Elektrilevi OÜ-lt Enefit Connect OÜ-le edastatud varad ja ülesanded tuleb Elektrilevi OÜ-le tagasi anda, on MKM nõus kõnealusest § 18 täiendavast lõikest 52 loobuma. Varade ja kohustuste tagastamine jaotusvõrguettevõtjale täidab kõnealuse sätte põhimõtet. 4 (11) 7. Muuta eelnõu § 1 punktis 29 toodud elektrituruseaduse § 214 lõige 4 lõikeks 8 ning täiendada muudatust lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimused peavad sisaldama bilansiselgituse turumudelit tarbimiskaja selgitamiseks. Turumudel võib ette näha, et agregaator ja tarbimiskaja pakkumises osalev tarbija hüvitavad tarbimiskaja pakkumises osaleva tarbija bilansihaldurile tema poolt tarbimiskaja aktiveerimise tõttu kantud otsesed kulud. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitist võib agregaatorilt või tarbimiskaja pakkumises osalevalt tarbijalt nõuda üksnes juhul kui lõikes 4 nimetatud kulud ületavad tarbimiskaja tõttu bilansihaldurile tekkinud tulu ja ulatuses, milles kantud kulu ületab tekkinud tulu. (6) See osa tarbimiskaja pakkumises osalevate tarbijate bilansihalduritele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kuludest, mida ei hüvitata käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, hüvitatakse kõigi bilansihaldurite poolt, võttes arvesse põhimõtet, et tulu saanud osapool hüvitab kulud. (7) Tarbimiskaja tõttu tekkinud tulu hindamiseks viib Konkurentsiamet vähemalt kord iga nelja aasta jooksul läbi tarbimiskaja tulude põhjendatuse analüüsi ja võtab selle tulemusi arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud turumudeli hüvitise põhimõtte välja töötamisel.“. Selgitus: Direktiivi ülevõtmine lisas elektrituruseadusesse uue teema, tarbimiskaja ning eelnõu menetlemise ajal on Konkurentsiamet töötamas välja tarbimiskaja turumudelit, mis on tinginud vajaduse täpsustada elektrituruseaduse sellekohaseid sätteid. Eelnõu lõige 4 sätestab, et tarbimiskajas osalemise tingimused peavad sisaldama tarbimiskaja turumudeli bilansiinfot ning rahalise hüvitamise võimalusi. Seejuures võib turumudel näha ette, turuosaliste vahelist arveldussüsteemi tarbimiskaja kulude ja tulude jaotamiseks bilansihaldurite ja tarbimiskaja pakkujate vahel. Arveldussüsteem peab olema põhjendatud tarbimiskaja tulukuse hindamise analüüsiga. Eelnõu lõige 5 sätestab, millega turuosalised tarbimiskaja võimaliku arveldussüsteemi puhul arvestama peavad. Oluline on, et kui turumudel näeb ette tarbimiskaja pakkumises osalevatelt tarbijatelt hüvitisse panustamisse, siis see peab olema määras, et oleks põhjendatud ja ei tekitaks turubarjääri tarbimiskajale, aga samas ka mitte liigset kulu bilansihalduritele, kelle portfellist agregeeriti. Hüvitist võib nõuda selle sätte järgi vaid juhul, kui tarbimiskaja tõttu tekib bilansihaldurile netokulu. Eelnõu lõike 6 järgi peavad kõik bilansihaldurid katma solidaarselt kulud sellele bilansihaldurile, kes tarbimiskaja tõttu kahju on kannatanud. Eelnõu lõige 7 sätestab Konkurentsiameti kohustuse viia läbi tarbimiskaja mõjude hindamiseks turule tulukuse põhjendatuse analüüsi vähemalt kord iga nelja aasta jooksul ning võtta tulemusi turumudeli hüvitise põhimõtte loomisel arvesse. 8. Muuta eelnõu § 1 punkti 40 ja sõnastada see järgmiselt: „40) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“ ning pärast sõna „edastamiseks“ sõnadega „ja saamiseks“;“. 5 (11) Selgitus: Muudatusega täpsustatakse elektrituruseaduse elektrituru andmevahetuse sätet ning täpsustatakse, et turuosalised mitte ainult ei edasta mõõteandmeid andmevahetusplatvormile, vaid ka saavad sealt mõõteandmeid. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 9. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 41–44, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „41) paragrahvi 421 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võrguettevõtja, liinivaldaja ja avatud tarnija“ sõnaga „elektriettevõtjad“; 42) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „elektrilepingu“ sõnadega „ning agregeerimislepingu“; 43) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“; 44) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Süsteemihalduril on õigus andmevahetusplatvormile edastatud andmeid kasutada energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika kättesaadavaks avalikes huvides. Energiastatistika on anonüümne.“.“. Selgitus: Punkt 41 muudatusettepanek on seotud eelnõu punktiga 15, millega muudetakse §-i 6 ning täiendatud elektriettevõtja definitsiooni. Elektriturul osalejate nimistu kasvab seoses direktiiviga (EU) 2019/944 ülevõetavate uute teemadega nagu energiakogukond, agregaator jne ning seoses sellega on vajalik täiendada ka elektrituru andmevahetusplatvormile vajalike andmete edastajate nimistut. Punkt 42 muudatusettepanek on seotud eelnõu § 1 punktiga 40, millega tehakse elektrituruseaduses muudatus, mille kohaselt on andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus muuhulgas ka agregaatori vahetamiseks. Sätte sõnastuse täiendamine agregaatoriga sõlmitava lepingu andmete edastamise kohta kohustab elektriettevõtjaid edastama andmevahetusplatvormile ka agregeerimislepingu andmed. Punkt 43 muudatusettepanek on seotud eelnõu § 1 punktiga 40, millega tehakse elektrituruseaduses muudatus, mille kohaselt on andmevahetusplatvorm digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja ka agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Sellega seoses vajab täiendamist ka andmevahetusplatvormile esitatavate andmete loetelu ja lisatakse agregaatori kohta andmete esitamise kohustus. Punkt 44 muudatusettepanek puudutab usaldusväärsete otsuste tegemiseks vajalikke kvaliteetseid statistilisi andmeid. Põhivõrguettevõtja ülesanne on muuhulgas ka hallata andmeid, mis hõlmab andmehaldussüsteemide väljatöötamist, küberturvalisust ja andmekaitset kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega ning ilma et see piiraks teiste asutuste pädevust. Tarbijale peab olema tagatud võimalus teha oma mõõtmisandmetest väljavõtteid või edastada need kolmandale isikule ilma lisakuludeta ning kooskõlas andmete ülekandmise õigusega vastavalt andmekaitsealastele õigusnormidele. 10. Muuta eelnõu § 1 punkti 45 (muudatusettepanekut nr 9 mitte arvestades punkt 41) ja sõnastada 6 (11) see järgmiselt: „45) paragrahvi 421 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „, agregaatorile või energiateenuse osutajale,“;“. Selgitus: Elektrituruseaduse säte vajab täiendamist agregaatori ja energiateenuse osutaja teemadel. Sõnastuse täiendamine annab õiguse andmevahetusplatvormi kaudu edastada isikustatud andmeid füüsilisest isikust tarbija nõusolekul mitte ainult müüjale, vaid ka agregaatorile ja energiateenuse osutajale. Agregaator ei ole otseselt elektrienergia tootja ega müüja, ta on elektrienergia tarbimise juhtija. Agregaatoriga sõlmitakse leping elektrienergia tarbimise juhtimiseks ning agregaator vastutab bilansi eest, aga kapitalinõuet tal konkreetselt ei ole. Energiateenuse osutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab energiateenuseid või rakendab muid energiatõhususe parandamise meetmeid lõpptarbija seadmetes või ruumides. Tal ei pruugi olla bilansivastutust, aga kui on, siis tal võib olla vajadus ka tarbija andmete kohta. 11. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 46 muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „46) paragrahvi 594 lõikes 7 asendatakse sõnad „lõikes 2 nimetatud korralduses sätestatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise“ sõnadega „lõikes 1 sätestatud“;“. Selgitus: Elektrituruseaduse § 594 lõige 7 sisaldab viidet „käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldusele“, kuigi lõige 2 on antud redaktsioonis tunnistatud kehtetuks. Ebakõla saab korrigeeritud, muutes § 594 lõike 7 sõnastust. 12. Asendada eelnõu § 1 punktis 48 (meie muudatusettepanekuid nr 9 ja 11 mitte arvestades punkt 43) esitatud elektrituruseaduse § 64 lõikes 16 arv „2021“ arvuga „2022“. Selgitus: Muudatusettepanek puudutab aastaarvu muudatust. Kohustusi kaasa toovad sätted ei saa jõustuda minevikus. 13. Muuta eelnõu § 1 punktis 54 (muudatusettepanekuid mitte arvestades punkt 49) esitatud elektrituruseaduse § 66 lõiget 12 ja täiendada seda punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) vajalikud tugiteenused.“: Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on seaduse tõlgendamine selgemaks muuta, täiendades põhivõrguettevõtja arengukava loetelu vajalike tugiteenustega. Tugiteenuste kohta luuakse eelnõus ka § 663, millega sätestatakse võrguettevõtjate vaheline koostöö võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel ning kus võrguettevõtjad lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused. 14. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 56 muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „56) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljuva“ sõnadega „ning salvestatud“;“. Selgitus: Muudatusettepanek puudutab võrguettevõtja kohustust mõõteandmeid koguda ja 7 (11) töödelda õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga. 15. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 58 muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „58) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet.“;“. Selgitus: Muudatusettepanek puudutab võrguettevõtja kohustust tagada turuosaliste võrdne kohtlemine ja seda ka võrguteenuste osutamisega seotud teabele ligipääsu suhtes. 16. Muuta eelnõu § 1 punktis 60 (muudatusettepanekuid mitte arvestades punkt 53) esitatud elektrituruseaduse § 71 lõiget 10 ja sõnastada see järgmiselt: „(10) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei rakendata.“;“. Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest edastamistasu ei rakendada. Direktiivi eesmärk on vältida topelt võrgutasusid energiasalvestusele. Eesmärk on vältida energiasalvestusele edastamistasu topelt rakendamist. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 17. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 61 ja 62 muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „61) paragrahvi 72 lõike 13 punktis 1 asendatakse number „3“ numbriga „2““; 62) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurepääsuks ning võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis.“;“. Selgitus: Punkti 61 muudatusettepanek käsitleb elektrituruseadusesse varasemalt sisse jäänud viiteviga, mis on tekstis alates 09.07.2018 redaktsioonist. Paragrahvi 72 lõike 13 punktis 1 viidatud energiamajanduse korralduse seaduse § 3 punkti 21 peab olema § 2 punkti 21. Punkt 62 muudatusettepanek käsitleb läbivalt jaotusvõrgu neutraalsust ja tõhusat toimimist selliselt, et jaotusvõrgu näol oleks tegemist olulist vahendit omava isikuna konstruktiivse partnerina kõigile turuosalistele, kellel on oma äritegevuse teostamisel vaja kasutada jaotusvõrku. Nii keelab direktiiv läbivalt eelistada oma sidusettevõtjat nii teenuste ostmisel kui teenuste pakkumisel, kohustab jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele andmetele ning kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omandis olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. 18. Muuta eelnõu § 1 punktis 79 (muudatusettepanekuid mitte arvestades punkt 70) esitatud elektrituruseaduse § 88 lõiget 5 ja sõnastada see järgnevalt: 8 (11) „(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ette nähtud tarbijaga sõlmitud lepingus ning tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.“;“. Selgitus: Muudatusettepaneku järgi jäetakse välja lauseosa, mis seab ennetähtaegse lepingu lõpetamise sanktsioonile piiri (kuni 50% tekkinud kahjust) jättes alles põhimõtte, et sanktsioon peab olema põhjendatud. Ühtlasi on sõnastust täpsustatud kodutarbija mõistega tagamaks, et tarbijakaitseline säte laieneb seni katmata regulatsioonis kodutarbijatele. 19. Asendada eelnõu § 1 punktis 84 (muudatusettepanekuid mitte arvestades punkt 75) toodud elektrituruseaduse § 93 lõike 6 punktis 222 arv „422“ arvuga „214“. Selgitus: Muudatusettepanekuga korrigeeritakse eelnõu menetlemise ajal muutunud paragrahvi viidet. 20. Muuta eelnõu § 1 punkti 90 (muudatusettepanekuid mitte arvestades punkt 81) ja sõnastada see järgmiselt: 90) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2023. aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti väljastatavat usaldusmärgist. (8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil. (9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil. (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aasta 31.detsembril.“; Selgitus: Eelnõu menetlemine on võtnud oma aja ning muudatusettepanekuga ajakohastatakse rakendussätete jõustumise aega. Ühtlasi on turuosalistel tekkinud segadus, et eelnõust ei selgu, milliseks kuupäevaks peab põhivõrguettevõtja olema täielikult integreeritud võrgukomponendi võrku ühendanud, et kohalduks eelnõus sätestatud erand. Direktiiv EL 2019/944 sätestab, et salvestusüksuste investeerimisotsus peab olema tehtud jaotusvõrguettevõtjal 2019 aasta 4.juuliks ja põhivõrguettevõtjal 2024. aastal ning et salvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat lõpliku investeerimisotsuse tegemist. Jaotusvõrguettevõtjale jääb eelnõu järgi selleks kohustuse täitmise kuupäevaks 4.juuli 2021 ja põhivõrgule 2026 aasta 31.detsember. Balti riikide elektrisüsteem on praegu tehniliselt võttes osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kätkeb endas geopoliitilist riski. Sagedust, mis on elektrisüsteemi üks olulisemaid parameetreid, kontrollib Venemaa ning seeläbi on meie idanaabril võimekus mõjutada 9 (11) elektrisüsteemi toimimist Balti riikides. Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks on põhivõrguettevõtja alustanud ettevalmistavaid tegevusi, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda 2026. aasta jaanuaris Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Sealt tuleneb ka direktiivi nõue põhivõrguettevõtjale lubada täielikult integreeritud võrgukomponente ühendada võrku 2026 aasta lõpuni. Eelnõus 426 SE muudatusettepanekuga tehtavad muudatused on esitatud allajoonitult. 21. Täiendada eelnõu §-ga 2 (muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni ning lisades eelnõus esitatud paragrahvidele pealkirjad) järgmises sõnastuses: „§ 2. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „lõpetada“ sõnaga „tähtajatu“; 2) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Müüja võib nõuda tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ette nähtud tarbijaga sõlmitud lepingus ning tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.“;“. Selgitus: Maagaasiseaduses tehakse muudatused, mis võimaldavad tarbijale soodsamaid fikseeritud tähtajalisi hinnalepinguid. Lõiget 8 muudetakse selliselt, et 14päevane vahetamisaeg kehtib tähtajatu lepingu puhul. See võimaldab fikseeritud lepinguid pikemaajalisena sõlmida. Lõike 10 eesmärk on reguleerida tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest nõutavat sanktsiooni. Muudatuse järgi võib ennetähtaegse lõpetamise eest nõuda tasu, kui see on selgelt lepingus välja toodud ja tarbija on selgelt aru saanud, et ennetähtaegne lõpetamine toob endaga kaasa leppetrahvi. Seejuures peab see leppetrahv olema põhjendatud. 22. Täiendada eelnõu §-ga 4 (meie muudatusettepanekut 21 arvestades) järgmises sõnastuses: „§ 4. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduse § 234 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajatu lepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud leping, mis on sõlmitud tähtajalisena pikemaks perioodiks kui 7 aastat, muutub 7 aasta möödudes tähtajatuks lepinguks. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“;“. Selgitus: 426SE-s on elektrituruseaduse § 88 lõikes 5 (1. lugemisele läinud eelnõu p 70) välja toodud, et elektrimüüja võib tarbijalt elektrilepingu ennetähtaegse ülesütlemise puhul nõuda tasu. Turuosaliste tagasiside järgi tekiks eelnõu järgselt olukord, kus elektrituruseadus eriseadusena küll lubab lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tarbijalt tasu võtta, kuid võlaõigusseadus ei võimalda pikaajalisi tähtajalisi siduvaid lepinguid eratarbijaga sõlmida (VÕS § 234 lg 3). Seega ei ole täna ükski lepingus olev leping tarbijale pikaajaliselt siduv. Kuigi antud olukorras tuleks lähtuda eriseadusest ehk elektrituruseadusest, on õigusselguse mõttes vajalik täpsustada 10 (11) asjakohast regulatsiooni hoopis võlaõigusseaduses. Elektrituruseadus reguleerib muudatuste järgi tasu, mida müüja võib ennetähtaegse lõpetamise eest tarbijalt küsida. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 234 lõike 3 kohaselt võib füüsilisest isikust tarbija öelda elektri müügilepingu üles, teatades sellest soovist müüjale ette 30 päeva. Esitatud VÕS § 234 lg 3 muudatusettepanek võimaldab sõlmida tarbijaga tähtajaliselt siduvaid lepinguid ning täpsustab, milline on füüsilisest isikust tarbijale mõistliku pikkusega tähtajaline leping. Selline sõnastus välistab hilisemad vaidlused tähtajaliste lepingute kestvuse üle. Muutes § 234 lõikes 3 toodud tähtajalise lepingu siduvust ja võimaldades seeläbi leppida tarbijaga kokku tähtaegse lepingu lõpetamise hüvitises, on elektri ja gaasi müüjatel ja tootjatel suurem kindlus pikemaajaliste lepingute vastu suuremaid riske võtta ning pakkuda tarbijale senisest soodsamat elektri või gaasi hinda. Selliselt on planeeritav regulatsioon oluliselt selgem, välistab vaidlused õigusakti tõlgendamise üle ning hoiab kokku tarbijate, müüjate ja vaidluse lahendaja koormust. Loodame, et esitatud muudatusettepanekuid on võimalik 426 SE menetluses juhtivkomisjoni muudatustena arvesse võtta. Oleme igati valmis muudatusi majanduskomisjonile ka täpsemalt tutvustama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Marie-Ursula Vaks 639 7674 [email protected] 11 (11)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel