dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute korraldamise juhendi ning 2022. a. uuringute kava kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. veebruar 2022
Viit
11
Registreeritud
1. veebruar 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2022
Vastutaja
Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎11 01.02.2022 Käskkiri.asice1050 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 01.02.2022 nr 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute korraldamise juhendi ning 2022. a. uuringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi põhimäärus“ § 25 lõike 2 punkti 3 ja § 26 alusel: 1. kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute korraldamise juhendi (lisa 1); 2. kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2022. aasta uuringute kava (lisa 2); 3. tunnistan kehtetuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri 15.01.2018 käskkirja nr 1.1 2/18 005 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute eelarve koostamise ja tellimise korra kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler KINNITATUD kantsleri 01.02.2022 käskkirjaga nr 11 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI UURINGUTE KORRALDAMISE JUHEND 1. peatükk ÜLDINE RAAMISTIK UURINGUTE KORRALDAMISEKS 1.1. Tellitavate uuringute korral tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) töötajatel järgida käesolevat korda. Uuringute tellimise eesmärk on teaduspõhiliselt kujundada poliitikat ministeeriumi valitsemisala valdkondades. 1.2. Uuringute planeerimisel ja tellimisel lähtub MKM Eesti Vabariigi Valitsuse eesmärkidest ja prioriteetidest, MKMi ja selle erinevate valitsemisala valdkondade arengukavadest ja strateegiatest, ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerlusleppest, rakenduskavadest ja prioriteetidest ning riigieelarves MKMile eraldatud rahalistest vahenditest. 1.3. Uuringute üldise koordineerimise eest vastutab strateegilise planeerimise osakond (SPO) koondades regulaarselt MKMi uuringute vajadused, koostades kvartaalselt MKMi kantslerile ja asekantsleritele (edaspidi juhtkond) ülevaate uuringute kava rakendamisest ning teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste (TAI) kulutustest. 1.4. MKMi kantsler kinnitab jaanuaris algavaks aastaks maja uuringu eelarvest rahastavate uuringute kava, mis põhineb MKMi osakondade poolt esitatud ja valdkondlike asekantslerite poolt kooskõlastatud uuringuvajaduste hinnangul. 1.5. Uuringute hangete läbiviimise, uuringute elluviimise ja uuringute tulemuste rakendamise eest vastutab uuringu algatanud MKMi osakond. 2. peatükk UURINGUTE KAVA JA EELARVE KOOSTAMINE 2.1. Uuringute kava koostamine ja rahalise kogumahu hindamine järgmiseks aastaks toimub eelneva aasta IV kvartalis. 2.2. Uuringute kava koostamisel sisestavad MKM-i osakonnad oma valdkonna asekantsleriga kooskõlastatud järgmise aasta uuringutaotlused MKMi uuringute tabelisse SPO määratud kuupäevaks. 2.3. Uuringutaotlused peavad sisaldama minimaalselt järgmist informatsiooni: 2.3.1. uuringu pealkiri; 2.3.2. uuringu seos valdkondliku arengukava ja/või strateegiaga; 2.3.3. uuringu eesmärk ja tulemuste rakendamine; 2.3.4. uuringu liik; 2.3.5. uuringu eest vastutav ametnik ja tema osakond; 2.3.6. uuringu eeldatav maksumus (käibemaksuta, sh planeeritav maht MKMi uuringute eelarvest); 2.3.7. eeldatav rahastusallikas; 2.3.8. uuringu alguse ja lõpu aeg, uuringu eeldatav(ad) teostaja(d). 2.4. Esitatud uuringutaotluseid analüüsib SPO ning vajadusel koostöös uuringu eest vastutava ametnikuga täiendab esitatud informatsiooni ja koostab uuringute kava ettepaneku. 2.5. Uuringutaotlusi, nende rahalist kogumahtu ning MKMi uuringute eelarvest rahastatavaid uuringuid arutab MKMi juhtkond kaasates SPO ja eelarveosakonda (EO). Arutelu käigus 1 kaalutakse igat uuringutaotlust eraldi ning prioriseeritakse järgnevalt. Prioriteet 1 – uuringud, millel on rahastusallikas olemas või rahastatakse MKMi uuringute eelarvest. Prioriteet 2 – uuringud, mis jäävad ootenimekirja, kuna rahastusallikas vastaval hetkel puudub. 2.6. Arutelu põhjal kinnitab oma käskkirjaga MKMi kantsler jaanuaris vastava aasta uuringute kava . 2.7. Uuringute kava täitmist seirab SPO koostöös EOga. SPO koostab kvartaalselt MKMi juhtkonnale ülevaate uuringu kava rakendamise seisust. 2.8. Juhul kui MKMi uuringute eelarves tekib aasta jooksul vabasid vahendeid, rahastatakse lisauuringuid uuringute ootenimekirja (prioriteet 2) alusel. MKMi uuringute eelarvest täiendavalt rahastatavad uuringud tuleb MKMi juhtkonnas eraldi arutada ja kantsleril kinnitada. 2.9. Lisaks uuringu kavas kinnitatud uuringutele tuleb kõik kava välised ministeeriumi tellitavad uuringud nende vastutajatel kanda jooksvalt uuringute seire tabelisse, andes sellest teada SPOle. 3. peatükk UURINGUTE TELLIMINE JA SEIRE 3.1. Uuringu tellimisel on soovituslik lähtuda SPO koostatud uuringu lähteülesande ja/või tehnilise kirjelduse vormist ning järgida lisa 1 skeemi. 3.2. Punktis 3.1. nimetatud vormide täitmise ja hanke korraldamise eest vastutab uuringu algatanud ametnik. Uuringuga seotud dokumendid (näiteks tehniline kirjeldus, hanke dokumendid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, uuringu vahe- ja/või lõpparuanded) tuleb suunata teadmiseks SPOle. Uuringu tellimisel tuleb lähtuda vastava rahastusallika tingimustest ja kasutamise korrast (n: Euroopa Liidu struktuurtoetusete kasutamise juhend, rahastusprogrammide tingimused jne). 3.3. Uuringu tellimisel ja lähteülesande koostamisel võib uuringu tellimise eest vastutav ametnik vajadusel kaasata SPOd. 3.4. Uuringu tellimise eest vastutav ametnik peab kinni pidama uuringute kavas toodud enda poolt seatud tähtaegadest hankelepingu sõlmimise ja väljamaksete tegemise osas, koheselt fikseerima uuringute tabelis muudatused nendes ja uuringu lõplikus maksumuses. Olulistest muudatustest (n: uuringu maksumuse suurenemine, uuringu sisu muutus) tuleb informeerida SPO ja EO. Vastavaid muudatusi tuleb juhtkonnas arutada ja kantsleril muudatused uuringute kavas kinnitada. 3.5. Uuringu lõppedes kontrollib üle ja täidab uuringu korraldanud ametnik uuringute seire tabelis kõik lahtrid ning avaldab uuringu lõpparuande MKMi kodulehel ning kontrollib kas uuring on kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis kui intellektuaalomandi tingimused ei sätesta teisiti. Uuringu lõpparuandes märgitakse, millistest vahenditest on projekti elluviimist rahastatud. 3.6. SPO roll uuringute koordineerimisel on: 3.6.1. teavitada osakondi uuringuettepanekute esitamise tähtaja lähenemisest; 3.6.2. valmistada juhtkonnale ette taustamaterjalid MKMi uuringute kava kinnitamiseks; 3.6.3. toetada ja nõustada osakondi uuringu lähteülesande või tehnilise kirjelduse koostamisel; 3.6.4. seirata uuringu hankimise ja teostamise käiku; 3.6.5. jälgida uuringute seire tabeli täitmist ja teha selle põhjal juhtkonnale kvartaalse ülevaate uuringute kava rakendamisest ja TAI kuludest. 2 LISA 1. UURINGU TELLIMISE SKEEM Uuringu vajaduse Uuringute tabeli väljaselgitamine EO koostamine ja uuringute seiramine MKM Uuringu taotluse sisuosakond koostamine ja MKM uuringute esitamine kava kinnitamine Rahastusallika välja selgitamine Lähteülesande SPO koostamine Turu-uuringu läbiviimine Hanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine Hanke läbiviimine ÕO (riigihangete ekspert) Uuringu läbiviimine Uuringu tulemuste avalikustamine ja rakendamine 3 Lisa 2 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute korraldamise juhendi ning 2022. a. uuringute kava kinnitamine" Uuringu/TA tegevuse Seos strateegia/ Probleemikirjeldus ja eesmärk (3-5 lauset) pealkiri arengukavaga „Eesti majanduslikku seisundit Enamus MKM Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate iseloomustavate valdkondlikud konjunktuuribaromeetrite koostamine ja majanduskonjunktuuri konjunktuuribaromeetrite arengukavad+teised uurimine. koostamine“ ja „Eesti ministeeriumid majanduskonjunktuuri uurimine koos kvartaalse brošüüri KONJUNKTUUR väljaandmise ja presenteerimisega" Turismivaldkonna tööjõuuuring Eesti 2035; Turismisektor on üks COVID kriisis enim kaotanud sektoreid. Lisaks ja poliitikaettepanekud Turismistrateegia 2022- sellele, et langenud on käive, on sektor kaotanud ka töötajaid - 2025 (väljatöötamisel) hotellid on kriisieelse ajaga võrreldes kaotanud 39 % oma töötajatest, restoranid 22 %. Juba praegu, aga veel enam piirangute kadudes ja turismi taastudes seisab sektor silmitsi tööjõupuudusega. Sektori maine ja tööandjate võime maksta ootustele vastavat tasu on madal. Vaja on paindlikke lahendusi - näiteks lihtsustatud võimalusi võõrtööju või tööampsude kasutamiseks, kiirendatud korras oskuste omandamine (õpiampsud, õpe töökohal jms). Need on aimdused. Tegelikkuses on vaja selgitada sektori tegelik tööjõuvajadus ja töötajate ootused, analüüsida lahendusi ja teha poliitikasoovitusi. EL ühtse digivärava (SDG ehk Eesti 2035, TAIE Ühtse digivärava eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel Single Digital Gateway) saada kogu EL siseturu ulatuses teenuseid piiriüleselt, veebipõhiselt rakendamisega seotud Eesti ning alates aastat 2023 kasutades andmete ühekordse küsimise registrite muudatusvajadused (EL põhimõtet. SDG aluseks on EL määrus. Digivärava toimimiseks kohustuse täitmine, SDG toimub siseriiklike e-teenuste süsteemide EL tehnilise määruse rakendamine) tõendivahetuse (andmed ja dokumendid) süsteemiga liidestumine. Süsteemiga liidestumine tagab võimaluse piiriüleselt pädevatel asutustel teenuse osutamiseks vajalikke andmeid jagada. Kuna EL süsteem on uus ja sellist suurt tõendivahetuse piiriülest süsteemi ei ole varem tehtud, siis ei ole teada, kas ja milliseid muudatusi on e- teenustega seotud registritel vaja teha selleks, et edukalt liidestuda. Uuringu eesmärk on välja selgitada, mida tuleb meie tänastest täiendavalt registrites teha/muuta, et liidestumine oleks võimalik ja töötav. Makselahendused SDG tehnilises Eesti 2035; TAIE Ühtse digivärava (SDG) tehnilise süsteemi edukaks toimimiseks süsteemis (EL kohustuse piiriüleselt on teatud juhtudel vajalik tasuda riigilõivu piiriüleselt täitmine, SDG määruse (s.o. olukord, kus tõend tuleb teisest EL riigist ja on lõivustatud). rakendamine) Hetkel on teadmata võimalused, kas ja kuidas seda piiriüleselt teha. Uuringu eesmärk on seega välja selgitada, kuidas ja milliseid olemasolevaid makselahendusi saaks uues tehnilises süsteemis kasutada selliselt, et SDG tehnilise süsteemi nõuded oleks täidetud. Kui maksed ei ole võimalikud, siis oleks vaja realistlikke alternatiive, mida saaks teha, et maksed ei oleks vajalikud. E-allkirjad ja esindusõigused SDG Eesti 2035 Ühtne digivärav peab olema kasutatav nii ettevõtjatele kui ka tehnilises süsteemis (EL kodanikele, sh läbi esindaja (nt ema saab e-teenust küsida oma kohustuse täitmine, SDG lapsele, ettevõtte esindusõiguslik isik ettevõttele jms). Selleks, et määruse rakendamine) see võimalik oleks on vaja teada esindaja seost esindatavaga (nt lapse ema, ettevõtja esindusõiguslik liige) ning seda kuidagi kontrollida. Praegusel hetkel ei ole teada lahendust, kuidas piiriüleste isikute puhul võiks toimuda esindusõiguste kontroll. Uuringu eesmärk on välja selgitada sellekohased võimalused ja rakendatavus SDG tehnilises süsteemis. Lisaks Eesti e-teenuste puhul on kohati vaja allkirjastamist. Piiriüleste e-allkirjadega on seis nadi, seega oleks vaja teada alternatiive allkirjadele või võimalusi allkirjade andmiseks, mis oleks kooskõlas EL ühtse digivärava(SDG) määrusega ja eIDAS määrusega. Suurem probleem e-allkirjade ja esindusõiguste taga on see, et süsteemi kasutamiseks peab olema kindlus, et teenuse taotleja on õigustatud teenust saama sellisel viisil nagu ta soovib. Isik teenuse taga ja seos taotlusega peab olema tõendatav. Kaevandamisel tekkivate Maapõuepoliitika Ehitusmaavarade kasutusele võtt hoogustub seoses maksimaalsete põhialused ehitusmaterjalide vajaduse kasvuga. Ehitusmaavarade ja keskkonnamõjude uuring turbakarjääride puhul on tihti tegemist väikesepindalaliste aladega, mis ei nõua keskkonnamõju hinnangu teostamist (alad, mis on väiksemad kui 25 ha). Puudub adekvaatne ülevaade, milline on võimalik tekitatav kahju, sest vajalikud on mõõtmisandmed, aga uuring eeldab tegelikku kaevandamistegevust selles kohas. Samal ajal kasutavad KOVid maapõue lubade taotlustele arvamuse andmisel seda tihti äraütlemise ja vaidlustamise argumendina, et võimalik heitmete kahju on teadmata. Reeperuuringuid pole. Eesti laevanduse TLAK, Eesti 2035, Laevanduse konkurentsivõime seisukohast on oluline teada, kus konkurentsivõime alusuuring Tulevane positsioneerub Eesti laevaregister kui toode maailmaturu vaates. meremajanduse valge Varasemalt ei ole tehtud terviklikku analüüsi, mis hõlmaks nii raamat, VVTP maksuerirežiimide tervikanalüüsi kui ka teiste riikide mitte tonnaažikorraga seotud meetmeid laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Analüüs sisaldaks ka rohepöördega seotud initsiatiive erinevates registrites, mile põhjal on võimalik luua Sadamakülastusega seotud TLAK, Eesti 2035, Riik on vähendanud veeteedetasusid 50%, mis on toonud tasude võrdlusanalüüs Tulevane kaubmahtude kasvu läbi Eesti sadamate olukorras, kus teiste Läänemere riikides meremajanduse valge lähinaabrite kaubamahud on kahanenud. Tulevaks aastaks on raamat planeeritud 25% vähendamine. Edasiste otsuste tarbeks on vajalik saada ülevaade Läänemereriikide sadama külastamisega seotud kulude võrdlust sh Venemaa, et hinnata Eesti tasude konkurentsivõimelisust. Analüüs peaks sisaldama võrdlusanalüüsis: 1. Lootsimistasusid 2. Sadamatasusid 3. Veeteetasusid 4. Muud täiendavad tasud sh erinevad keskkonnatasud. Privaatsust tagavate Eesti digiühiskonna Andmete ristkasutamine erinevate asutuste poolt ilma andmeid tehnoloogiate (PET) arengukava 2030 teisele asutusele ise jagamata on täna raskendatud. Seetõttu kontseptsioon ja teekaart võtavad kõikvõimalike andmeanalüüsi projektide läbiviimine kaua aega. Lisaks on täna keeruline tagada turvaline ja privaatsust säilitav andmetöötlus. Praegu puudub riigis lähenemine ja plaan privaatsust tagavate tehnoloogiate rakendamiseks. Samas järjest kasvab asutuste vajadus andmeid ristkasutada säilitades andmete privaatsus. Suurtehingute riskimudeli välja TAIE 2035 Uuringu eesmärgiks on suurtehingute fondi riskimudeli välja töötamine töötamine, sh riskide välja toomine ja maandusmeetodite välja pakkumine. Teenusepakkuja peab analüüsima, kuidas suurte tehingute riikliku rahastamise lahendus on otstarbekas lahendada - isetasuvana, riigi vastu avatud riski võtmisega või muul viisil. Rohepööörde majandusliku mõju TAIE, Eesti 2035, Rohepöörde mõjul toimuvad tööstusettevõtetes ja tööstussektoris analüüs tööstussektoritele – Keskkonnavaldkonna üldisemalt muutused. Eesti tööstuspoliitika kavandamine, kuidas mõjutavad EL ja Eesti arengukava 2030, ettevalmistamine, elluviimine nõuab teadmist, mil moel, millises rohepöörde regulatsioonid eesti tulevased mahus ja millal ajaliselt mõjutavad EL ja Eesti rohepöörde erinevate tööstusektorite Ringmajanduse valge regultasioonid, sekkumismehhanismid, toetusmeetmed, jms toimetulekut ja paber ja Tööstuspoliitika tööstussektori toiemetulekut ja konkurentsivõiemet ning loovad konkurentsivõimet arengudokument uusi ärivõimalusi Küberturvalisuse kulude TAIE Täna on küberturvalisuse kulud otseselt kaetud või koondatud arvestamise mudel organisatsiooni IKT eelarvesse, mistõttu on keeruline öelda, kas küberturvalisusele kulutatav eelarve on piisav või mitte. Lisaks võib iga organisatsioon defineerida küberturvalisust erinevalt, mistõttu tehtud kulutused ja tulemused on erinevad. Samuti on täna keeruline öelda, kui suur küberturvalisuse eelarve oleks näiteks riigiasutusel optimaalne, et tagada turvaline keskkond. Hoonete energiatõhususe ENMAK Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL kohaselt peab nõuete kulutõhususe analüüs liikmesriik hiljemalt iga 5 aasta tagant vaatama üle ja tehnilise progressi olemasolul läbi arvutama, kajastades tulemust uuendatud regulatsioonis. Viimaste aastate tehniline areng ja hinnamuutused tingivad kindla vajaduse regulatsiooni uuendada 2023 a-ks. Rekonstrueerimise valdkonnas REKS, LIFE IP LIFE IP raames tuleb uurida ca 5 Euroopa riigi REKSi puudutavaid teiste riikide poliitikate, äri- ja poliitikaid, meetmeid, ärimudeleid, sekkumisloogikaid võttes meetmemudelite ning arvesse ka kohalikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi ja õigusruumi sekkumistegevuste analüüs Elamuinvesteeringute fondi Ehituse pikk vaade Selge turutõrgete põhine ELIFO toodete tingimuste detailne mõjude ja tehniliste väljaselgitamine, et fond käivitada 2023. a-l. tingimuste analüüs Uute hoonete ligipääsetavuse VVTP p3.17 Ligipääsetavuse rakkerühm (Riigikantselei) esitas ettepanekud nõuete mõjuanalüüs hoonete ligipääsetavuse nõuete muutmiseks (määrus nr 28). Enne määrusesse integreerimist tuleb täpsustada mõjud (eelkõige rahalised), et hinnata, millisel määral määrust muuta. Eesti lennundusvaldkonna TLAK Lennundusvaldkonna ja tulevikustrateegia jaoks ei ole keskset tuleviku arenguseire ja Eesti 2035 konkurentsivõimet analüüsivat olukorrakirjeldust ning konkurentsivõime uuring. Tööstuspoliitika arengudokumenti koostatud. Valdkonna strateegiliste otsuste arengudokument tegemiseks on vaja süsteemset lähenemist Eesti lennundussektori VVTP ja sidusvaldkondade tulevikuvõimalustest ja -riskidest, arvestades erinevaid mõjutegureid, nende koosmõju ning peamisi määramatuseid. Teiseks eesmärgiks on uurida tervet lennunduse väärtusahelat ehk nii tuumik- kui sidusvaldkondi (näiteks taristu, kauba- ja reisijate vedu, jaotus ja logistika, lennukite hooldus ja remont, disain, seadmete ja materjalide tootmine, tarkvaraarendus, maapealne teenindus, finantseerimine jne), seejuures on väga oluline hõlmata ka arenemisjärgus valdkondi nagu elektrilised õhusõidukid, droonid ning kestlikud lennukikütused. Taktipõhise rongiliikluse Tulevikku vaatav raudtee järgmiste arenguhüpete teekaart, kus arendamise tegevuskava, Transpordi ja Liikuvuse 1520 mm raudtee kannab aina suuremat rolli inimeste liigutamisel vajadused (+ linnasiseste arengukava 2021-2035. linnades. Mõtteharjutus, kus rong on tipptundidel piltilikult öeldes rongiliinide kasutuselevõtuga näiteks iga 10 minuti jooksul põhi linnalähi suundadel inimesi tekkiv taristu arendamisvajadus) Uuringu ülesande teenindamas. Mängida läbi taristu arenguvajadused ja muu sinna kohustus MKM'ile juurde kuuluv, koos eelarvega "Ühistranspordi arenguprogrammist 2021-2025" Linnatänavate standardi Transpordi ja liikuvuse TLAK 2035 prioriteet liikuvuse arendamisel on aktiivsete ja uustöötlus arengukava 2021-2035 loodussäästlike liikumisviiside soodustamine, mille eelduseks on läbimõeldud ning omavahel ühendatud võimalikult kasutajasõbralik ning ohutu kergliiklusteede võrgustik ja tänavaruum. Selleks on MKM perioodil 2021-2027 investeerimas 96 MLN linnalisse keskkonda,eesmärgiga saavutada kauaoodatud modaalne nihe. 2021-2027 perioodi linnadele suunatud investeeringute tulemuslikkust silmas pidades on vajalik uue standardi koostamine võttes arvesse tänavate rekonstrueerimise võimalusi ja parimaid kogemusi kitsas linnaruumis, et jalakäijate ja jalgratturite huvid ja ligipääsetavus ei jääks tagaplaanile võrreldes autoliiklusega. Eeldatav tulemus ja selle Uuringu/tegevuse MKMi vastatav Osakond TERE teenus rakendamine (2-3 lauset) liik ametnik Koostatud konjunktuuribaromeetrite, Rakendusuuring SPO Joonas Pärenson uuritud majanduskonjunktuuri ning välja antud kvartaalselt brošüür KONJUNKTUUR koos presenteerimisega. Olemas on ülevaade turismisektori Poliitikasoovitus ETO Ede Teinbas Turismisektorit tööjõuvajadustest ja töötajate ootustest edendav ning tehtud ettepanekud turismivaldkonna poliitikakujundus tööturu ja hariduse valdkonnas muudatuste tegemiseks, et saavutada piisav ja kvaliteetne tööjõud ning sektori paindlikkus tööturu muudatustega kohanemiseks. Tulemuseks on ülevaade, milliseid Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja muudatusi on vaja teha registrite kaupa, et tarbimiskeskkonna Eesti saaks liidestuda ühtse digivärava kujundamine tehnilise süsteemiga. See tähendab on teada muudatused, et toimuks tõendivahetus (andmed, dokumendid) piiriüleselt, e-teenused suudaks vastata teiste liikmesriikide piiriülestele SDG päringutele ning EE poolt küsitud ja saadud tõendeid oleks menetletavad siseriiklikus e- teenuse menetluses, kus subjektiks on piiriülene kasutaja oma EL riigi eID vahendiga. Tulemuseks on ülevaade võimalustest Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja lahendamaks piiriüleste maksete probleemi tarbimiskeskkonna SDG tehnilise süsteemi jaoks. Seega on kujundamine teada, kuidas ja milliseid olemasolevaid makselahendusi saaks kasutada ning kui ei ole võimalik ühtegi kasutada, siis mis oleks realistlik alternatiiv probleemi lahendamiseks. Tulemuseks on ülevaade võimalustest, Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja millised on võimalused ja kuidas kontrollida tarbimiskeskkonna piiriüleste isikute esindusõigusi. E-allkirjade kujundamine osas on tulemuseks võimalused piiriülesteks e-allkirjade toimimiseks või lubatud alternatiivsed lahendused sellele, mida saaks SDG tehnilises süsteemis rakendada. Uuringus tuuakse välja reaalsed Rakendusuuring Maavarade Ene Jürjens ENEN0301, Tagada maksimaalsed võimalikud heitmete, müra, osakond jätkusuutlik vibratsiooni ja lõhna kahjud, mis saavad maapõuepoliitika vastaval kaevandamise liigil esineda. Kuna elluviimine mõjud võivad sõltuda asukohast ja kliima parameetritest nagu sademed, tuulekiirus, temperatuur kui ka kaevandatavast materjalist ning materjali töötlemisprotsessidest, siis annaks uuring hinnangud vastavate parameetrite osas. Karjääride heidet üldisemas plaanis pole Eestis varem uuritud. Teostatav uuring annab edaspidi ettevõtjatele võimaluse juba loa taotlemisel esitada andmed võimaliku keskkonnamõju kohta ja väldib ebamäärasust nendele poolt või vastu argumentide esitamisel. Valmis terviklik benchmark analüüs, mille Rakendusuuring Meremajandu Jaak Viilipus kaudu on võimalik hinnata registri sosakond konkurentsivõimet, planeerida muudatusi laevade lipu alla toomiseks ning luua selge toimiv turundusstrateegia. Tervikpilt Eesti sadamakülastusega Rakendusuuring Meremajandu Jaak Viilipus kaasnevate kulude osas vs lähiriigid. Alus sosakond dasiste otsuste tegemiseks, mis puudutab veeteede tasude vähendamist. Käesoleva projekti eesmärk on saada sisend Äriuuring Digiarengu Liis Ollin poliitikakujundamisse ning luua selle pinnalt osakond tegevuskava privaatsustehnoloogia kasutusele võtuks. Analüüsi raames tuleb leida vastus, kuidas saab PET kasutada tänaste andmeanalüüsiga seotud probleemide lahendamiseks,milliseid tegevusi tuleb selles osas planeerida, et haldusalade üleselt toetada, kus oleks mõistlikum rakendada ja mis oleks tegevuste/sekkumiste mõju. Privaatsustehnoloogia kasutusele võtt võimaldab ristkasutada tundlike andmeid ilma konfidentsiaalsust rikkumata. Analüüsi tulemusel pakub teenusepakkuja Rakendusuuring MAO Andres Võrang välja vähemalt 2 riskimudelit – isetasuv ja riigieelarvelistest vahendistest toetatav mudel koos mõjuga eelarvele. Uuring on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA uue sihtfondi "Suurtehnigute kapital" loomise aluseks Ülevaade, sekkumisloogikad, Rakendusuuring MAO Andri Haran poliitikasoovitused koos vajaminevate arvutustega. Uurimistöö tulemusena valmib juhend Rakendusuuring RKO Kristjan Kaskman riigiasutustele, mille alusel saavad nad selgelt välja tuua küberturvalisusega otseselt seotud kulud ja küberturvalisuse ja IKT segakulud. Samuti on võimalik välja selgitada, kui suur võiks olla küberturvalisuse eelarve, et tagada vajalik turvalisus. Antud tulemust on võimalik kasutada rahvusvaheliselt või siis ka arendada edasi laiemaks kasutamiseks koosrahvusvaheliste partneritega Uued kulutõhusate energiatõhususe nõuete Poliitikasoovitus EEO Erkki Seinre Ehitiste arvutused, lähteinfo määruste muutmiseks. keskkonnasäästlikkuse Määrused muudetakse 2023. a-ks. poliitika kujundamine Poliitikasoovitus EEO Lauri Suu Eluasemepoliitika kujundamine Lähteinfo ELIFO käivitamiseks. Rakendusuuring EEO Lauri Suu Eluasemepoliitika kujundamine Täidame VVTP p3.17 tegevuse, mille Poliitikasoovitus EEO Raiko Puustusmaa Ohutu ja toimiva kohaselt tuleb õigusaktiga kehtestada uued ehitatud keskkonna ehitiste ligipääsetavuse nõuded. poliitika kujundamine Tellitava töö väljund on uus lennunduse Poliitikasoovitus Lennundusosa Taivo Linnamägi Liikuvusteenuse strateegia ning sisend olulisemate tuumik- kond korraldamine ning ja sidussektorite äristrateegiate arendamine tulevikukindlusele koos võimalike (sh ühistranspordi ning puudujääkide esiletoomise ja soovituste nutikate andmisega. liikuvuslahenduste Lennunduse sidusvaldkondade arendamine). määratlemise ulatus ja detailsusaste selgub Rahvusvaheliste töö käigus, aga väärtusahela mõttes on transpordiühenduste põhjendatud lähtuda maksimaalsest poltiika kujundamine hoomatavast mahust ja kavandatavast ja poliitika elluviimise eelarvest. korraldamine. Tellitav arenguseire on jaotatud kolme etappi. Pakkuja võib uurimisküsimusi grupeerida või täiendada. Võib välja pakkuda täiendavaid uurimisülesandeid, kui need aitavad kaasa uuringu eesmärgi saavutamisele Taristu arenguvajadused, rongikoosseisude TAIO Indrek Gailan x vajadus koos indikatiivse eelarvega. Mõju rongikasutajate ja ÜT kasutajate arvule (kasv) Ajakohastatud Linnatänavate standard TAIO Liis Vahter x omavalitsustele tänavainvesteeringute tegemisel rakendamiseks, mis vastab nii omavalitsuste kui huvirühmade ootustele ja vajadustele kui toetab riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamist. Standardi uuendamist veab eest Eesti Linnade ja Valdade Liit ning hankemenetlust koordineedib Standardikeskus. Eesti linnades on tänavatesse tehtud investeeringutest keskmiselt u 30% välisabist, st et SF-i toetuste loogika võimaldab MKMi poolt standardi koostamist u 30% ulatuses toetada. Kokku Planeeritav maht Uuringu/ Uuringu/ Eelarve (KM- Rahastusallikas Eelarve (KM-ta) MKM uuringute/TA tegevuse tegevuse ga) (%) eelarvest (km-ta) algus lõpp 246 909,86 205 758,22 maja uuringuite 101 666,60 2022 I kvartal 2022 IV kvartal eelarve (50%); KOM (50%) 60 000,00 50 000,00 maja uuringuite 50 000,00 2022 III kvartal 2023 I kvartal eelarve (100%) 120 000,00 100 000,00 TEP (100%) 100 000,00 2022 II kvartal 2023 II kvartal 36 000,00 30 000,00 TEP (100%) 30 000,00 2022 II kvartal 2022 IV kvartal 60 000,00 50 000,00 TEP (100%) 50 000,00 2022 II kvartal 2022 IV kvartal 24 000,00 20 000,00 valdkondlik TA 20 000,00 2022 mai 2022 august (100%) 80 000,00 66 666,67 valdkondlik TA 66 666,67 2022 I kv 2022 IV kv (100%) 25 000,00 20 833,33 maja uuringuite 20 833,33 2022 I kv 2022 II kv eelarve (100%) 60 000,00 50 000,00 valdkondlik TA 50 000,00 2022 veebuar 2022 Juuli (100%) 40 000,00 33 333,33 maja uuringute 16 666,67 Ikv 2022 Ivkv 2022 eelarve (50%); EIS (50%) 100 000,00 83 333,33 maja uuringute - eelarve (100%) 72 000,00 60 000,00 RRT (50%); 30 000,00 2022 I kv 2022 II kv valdkondlik TA 50% 60 000,00 50 000,00 maja uuringute 50 000,00 Ikv 2022 IIkv 2022 eelarve (100%) 24 000,00 20 000,00 maja uuringute 20 000,00 Ikv2022 Ivkv 2022 eelarve (100%) 36 000,00 30 000,00 maja uuringute 15 000,00 IIIkv 2022 IVkv 2022 eelarve (50%); EIS (50%) 36 000,00 30 000,00 maja uuringute 4 500,00 IVkv 2021 Ikv 2022 eelarve (15%) 80 000,00 66 666,67 Maja uuringute 37 500,00 I kv 2022 III kv 2022 eelarve, Arenguseire Keskuse kaasrahastus 60 000,00 50 000,00 maja uuringute 2022 I kv 2022 IV kv eelarve (100%) Turu-uuring andis 30 000,00 maja uuringute 2022 II poolaasta 2023 IV kv standardi eelarve (30%) uuendamise esialgseks maksumuseks koos KM-ga 120 000, st, et MKMi osa sellest oleks koos KM-ga u 36 000 1 219 909,86 1 046 591,55 662 833,27 Võimalikud Valdkondlik TA MKM uuringute Otsus Prioriteet teostajad (km-ta) eelarve (km-ta) Eesti 101 666,60 1 Konjunktuurinstituut Rahastada Poliitikauuringute 50 000,00 1 Keskus Praxis, Eesti Konjunktuuriinstituut, Civitta, Ernst&Young, Tartu Ülikool Rahastada Uuringu/analüüsi 1 firmad; IT ettevõtted Rahastada eelmise aasta jäägist Uuringu/analüüsi 1 firmad; IT ettevõtted Rahastada eelmise aasta jäägist Uuringu/analüüsi 1 firmad; IT ettevõtted Rahastada eelmise aasta jäägist keskkonnauuringute 20 000,00 1 ettevõtted, ülikoolid Rahastada KPMG, PWC, EY 66 666,67 1 Rahastada KPMG, Taltech, PWC, 20 833,33 1 EY Rahastada Cybernetica, Taru 50 000,00 1 Ülikool Rahastada 16 666,67 1 Rahastada 83 333,33 1 Rahastada Erasektor 30 000,00 1 Rahastada Ülikoolid, muud 50 000,00 1 energiatõhususe valdkonna teadusuuringute asutused Rahastada Tartu Ülikool, Tallinna 20 000,00 1 Ülikool, konsultatsioonifirmad Rahastada Ülikoolid, 15 000,00 1 konsultatsiooni-firmad Rahastada Ülikoolid, muud 4 500,00 1 ehitusvaldkonna teadusuuringute asutused Rahastada Rahvusvahelised 37 500,00 1 konsultandid, ülikoolid Rahastada 50 000,00 1 Rahastada Rahastada 30 000,00 1 Summa (km-ta) 378 333,33 267 833,27 646 166,60 Rakendusuuring Poliitikasoovitus Õigusanalüüs Hindamine TA programm TA projekti rahastamine Seire Muu
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel