Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. veebruar 2022
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
01.02.2022 nr 11
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
uuringute korraldamise juhendi ning 2022. a.
uuringute kava kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi põhimäärus“ § 25 lõike 2 punkti 3 ja § 26 alusel:
1. kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute korraldamise juhendi
(lisa 1);
2. kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2022. aasta uuringute kava
(lisa 2);
3. tunnistan kehtetuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri
15.01.2018 käskkirja nr 1.1 2/18 005 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
uuringute eelarve koostamise ja tellimise korra kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
KINNITATUD
kantsleri 01.02.2022
käskkirjaga nr 11
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI UURINGUTE
KORRALDAMISE JUHEND
1. peatükk
ÜLDINE RAAMISTIK UURINGUTE KORRALDAMISEKS
1.1. Tellitavate uuringute korral tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi)
töötajatel järgida käesolevat korda. Uuringute tellimise eesmärk on teaduspõhiliselt
kujundada poliitikat ministeeriumi valitsemisala valdkondades.
1.2. Uuringute planeerimisel ja tellimisel lähtub MKM Eesti Vabariigi Valitsuse eesmärkidest ja
prioriteetidest, MKMi ja selle erinevate valitsemisala valdkondade arengukavadest ja
strateegiatest, ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerlusleppest, rakenduskavadest ja
prioriteetidest ning riigieelarves MKMile eraldatud rahalistest vahenditest.
1.3. Uuringute üldise koordineerimise eest vastutab strateegilise planeerimise osakond (SPO)
koondades regulaarselt MKMi uuringute vajadused, koostades kvartaalselt MKMi kantslerile
ja asekantsleritele (edaspidi juhtkond) ülevaate uuringute kava rakendamisest ning teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevuste (TAI) kulutustest.
1.4. MKMi kantsler kinnitab jaanuaris algavaks aastaks maja uuringu eelarvest rahastavate
uuringute kava, mis põhineb MKMi osakondade poolt esitatud ja valdkondlike asekantslerite
poolt kooskõlastatud uuringuvajaduste hinnangul.
1.5. Uuringute hangete läbiviimise, uuringute elluviimise ja uuringute tulemuste rakendamise eest
vastutab uuringu algatanud MKMi osakond.
2. peatükk
UURINGUTE KAVA JA EELARVE KOOSTAMINE
2.1. Uuringute kava koostamine ja rahalise kogumahu hindamine järgmiseks aastaks toimub
eelneva aasta IV kvartalis.
2.2. Uuringute kava koostamisel sisestavad MKM-i osakonnad oma valdkonna asekantsleriga
kooskõlastatud järgmise aasta uuringutaotlused MKMi uuringute tabelisse SPO määratud
kuupäevaks.
2.3. Uuringutaotlused peavad sisaldama minimaalselt järgmist informatsiooni:
2.3.1. uuringu pealkiri;
2.3.2. uuringu seos valdkondliku arengukava ja/või strateegiaga;
2.3.3. uuringu eesmärk ja tulemuste rakendamine;
2.3.4. uuringu liik;
2.3.5. uuringu eest vastutav ametnik ja tema osakond;
2.3.6. uuringu eeldatav maksumus (käibemaksuta, sh planeeritav maht MKMi uuringute
eelarvest);
2.3.7. eeldatav rahastusallikas;
2.3.8. uuringu alguse ja lõpu aeg, uuringu eeldatav(ad) teostaja(d).
2.4. Esitatud uuringutaotluseid analüüsib SPO ning vajadusel koostöös uuringu eest vastutava
ametnikuga täiendab esitatud informatsiooni ja koostab uuringute kava ettepaneku.
2.5. Uuringutaotlusi, nende rahalist kogumahtu ning MKMi uuringute eelarvest rahastatavaid
uuringuid arutab MKMi juhtkond kaasates SPO ja eelarveosakonda (EO). Arutelu käigus
1
kaalutakse igat uuringutaotlust eraldi ning prioriseeritakse järgnevalt. Prioriteet 1 – uuringud,
millel on rahastusallikas olemas või rahastatakse MKMi uuringute eelarvest. Prioriteet 2 –
uuringud, mis jäävad ootenimekirja, kuna rahastusallikas vastaval hetkel puudub.
2.6. Arutelu põhjal kinnitab oma käskkirjaga MKMi kantsler jaanuaris vastava aasta uuringute
kava .
2.7. Uuringute kava täitmist seirab SPO koostöös EOga. SPO koostab kvartaalselt MKMi
juhtkonnale ülevaate uuringu kava rakendamise seisust.
2.8. Juhul kui MKMi uuringute eelarves tekib aasta jooksul vabasid vahendeid, rahastatakse
lisauuringuid uuringute ootenimekirja (prioriteet 2) alusel. MKMi uuringute eelarvest
täiendavalt rahastatavad uuringud tuleb MKMi juhtkonnas eraldi arutada ja kantsleril
kinnitada.
2.9. Lisaks uuringu kavas kinnitatud uuringutele tuleb kõik kava välised ministeeriumi tellitavad
uuringud nende vastutajatel kanda jooksvalt uuringute seire tabelisse, andes sellest teada
SPOle.
3. peatükk
UURINGUTE TELLIMINE JA SEIRE
3.1. Uuringu tellimisel on soovituslik lähtuda SPO koostatud uuringu lähteülesande ja/või
tehnilise kirjelduse vormist ning järgida lisa 1 skeemi.
3.2. Punktis 3.1. nimetatud vormide täitmise ja hanke korraldamise eest vastutab uuringu
algatanud ametnik. Uuringuga seotud dokumendid (näiteks tehniline kirjeldus, hanke
dokumendid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, uuringu vahe- ja/või lõpparuanded) tuleb
suunata teadmiseks SPOle. Uuringu tellimisel tuleb lähtuda vastava rahastusallika
tingimustest ja kasutamise korrast (n: Euroopa Liidu struktuurtoetusete kasutamise juhend,
rahastusprogrammide tingimused jne).
3.3. Uuringu tellimisel ja lähteülesande koostamisel võib uuringu tellimise eest vastutav ametnik
vajadusel kaasata SPOd.
3.4. Uuringu tellimise eest vastutav ametnik peab kinni pidama uuringute kavas toodud enda
poolt seatud tähtaegadest hankelepingu sõlmimise ja väljamaksete tegemise osas, koheselt
fikseerima uuringute tabelis muudatused nendes ja uuringu lõplikus maksumuses. Olulistest
muudatustest (n: uuringu maksumuse suurenemine, uuringu sisu muutus) tuleb informeerida
SPO ja EO. Vastavaid muudatusi tuleb juhtkonnas arutada ja kantsleril muudatused
uuringute kavas kinnitada.
3.5. Uuringu lõppedes kontrollib üle ja täidab uuringu korraldanud ametnik uuringute seire
tabelis kõik lahtrid ning avaldab uuringu lõpparuande MKMi kodulehel ning kontrollib kas
uuring on kajastatud Eesti Teadusinfosüsteemis kui intellektuaalomandi tingimused ei sätesta
teisiti. Uuringu lõpparuandes märgitakse, millistest vahenditest on projekti elluviimist
rahastatud.
3.6. SPO roll uuringute koordineerimisel on:
3.6.1. teavitada osakondi uuringuettepanekute esitamise tähtaja lähenemisest;
3.6.2. valmistada juhtkonnale ette taustamaterjalid MKMi uuringute kava kinnitamiseks;
3.6.3. toetada ja nõustada osakondi uuringu lähteülesande või tehnilise kirjelduse
koostamisel;
3.6.4. seirata uuringu hankimise ja teostamise käiku;
3.6.5. jälgida uuringute seire tabeli täitmist ja teha selle põhjal juhtkonnale kvartaalse
ülevaate uuringute kava rakendamisest ja TAI kuludest.
2
LISA 1. UURINGU TELLIMISE SKEEM
Uuringu vajaduse
Uuringute tabeli väljaselgitamine
EO koostamine ja
uuringute seiramine MKM
Uuringu taotluse sisuosakond
koostamine ja
MKM uuringute esitamine
kava kinnitamine
Rahastusallika välja
selgitamine
Lähteülesande
SPO
koostamine
Turu-uuringu
läbiviimine
Hanke
alusdokumentide
koostamine ja
kooskõlastamine
Hanke läbiviimine ÕO (riigihangete
ekspert)
Uuringu läbiviimine
Uuringu tulemuste
avalikustamine ja
rakendamine
3
Lisa 2 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute
korraldamise juhendi ning 2022. a. uuringute kava kinnitamine"
Uuringu/TA tegevuse Seos strateegia/
Probleemikirjeldus ja eesmärk (3-5 lauset)
pealkiri arengukavaga
„Eesti majanduslikku seisundit Enamus MKM Eesti majanduslikku seisundit iseloomustavate
iseloomustavate valdkondlikud konjunktuuribaromeetrite koostamine ja majanduskonjunktuuri
konjunktuuribaromeetrite arengukavad+teised uurimine.
koostamine“ ja „Eesti ministeeriumid
majanduskonjunktuuri uurimine
koos kvartaalse brošüüri
KONJUNKTUUR väljaandmise ja
presenteerimisega"
Turismivaldkonna tööjõuuuring Eesti 2035; Turismisektor on üks COVID kriisis enim kaotanud sektoreid. Lisaks
ja poliitikaettepanekud Turismistrateegia 2022- sellele, et langenud on käive, on sektor kaotanud ka töötajaid -
2025 (väljatöötamisel) hotellid on kriisieelse ajaga võrreldes kaotanud 39 % oma
töötajatest, restoranid 22 %. Juba praegu, aga veel enam piirangute
kadudes ja turismi taastudes seisab sektor silmitsi
tööjõupuudusega. Sektori maine ja tööandjate võime maksta
ootustele vastavat tasu on madal. Vaja on paindlikke lahendusi -
näiteks lihtsustatud võimalusi võõrtööju või tööampsude
kasutamiseks, kiirendatud korras oskuste omandamine (õpiampsud,
õpe töökohal jms). Need on aimdused. Tegelikkuses on vaja
selgitada sektori tegelik tööjõuvajadus ja töötajate ootused,
analüüsida lahendusi ja teha poliitikasoovitusi.
EL ühtse digivärava (SDG ehk Eesti 2035, TAIE Ühtse digivärava eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel
Single Digital Gateway) saada kogu EL siseturu ulatuses teenuseid piiriüleselt, veebipõhiselt
rakendamisega seotud Eesti ning alates aastat 2023 kasutades andmete ühekordse küsimise
registrite muudatusvajadused (EL põhimõtet. SDG aluseks on EL määrus. Digivärava toimimiseks
kohustuse täitmine, SDG toimub siseriiklike e-teenuste süsteemide EL tehnilise
määruse rakendamine) tõendivahetuse (andmed ja dokumendid) süsteemiga liidestumine.
Süsteemiga liidestumine tagab võimaluse piiriüleselt pädevatel
asutustel teenuse osutamiseks vajalikke andmeid jagada. Kuna EL
süsteem on uus ja sellist suurt tõendivahetuse piiriülest süsteemi ei
ole varem tehtud, siis ei ole teada, kas ja milliseid muudatusi on e-
teenustega seotud registritel vaja teha selleks, et edukalt liidestuda.
Uuringu eesmärk on välja selgitada, mida tuleb meie tänastest
täiendavalt registrites teha/muuta, et liidestumine oleks võimalik ja
töötav.
Makselahendused SDG tehnilises Eesti 2035; TAIE Ühtse digivärava (SDG) tehnilise süsteemi edukaks toimimiseks
süsteemis (EL kohustuse piiriüleselt on teatud juhtudel vajalik tasuda riigilõivu piiriüleselt
täitmine, SDG määruse (s.o. olukord, kus tõend tuleb teisest EL riigist ja on lõivustatud).
rakendamine) Hetkel on teadmata võimalused, kas ja kuidas seda piiriüleselt
teha. Uuringu eesmärk on seega välja selgitada, kuidas ja milliseid
olemasolevaid makselahendusi saaks uues tehnilises süsteemis
kasutada selliselt, et SDG tehnilise süsteemi nõuded oleks täidetud.
Kui maksed ei ole võimalikud, siis oleks vaja realistlikke alternatiive,
mida saaks teha, et maksed ei oleks vajalikud.
E-allkirjad ja esindusõigused SDG Eesti 2035 Ühtne digivärav peab olema kasutatav nii ettevõtjatele kui ka
tehnilises süsteemis (EL kodanikele, sh läbi esindaja (nt ema saab e-teenust küsida oma
kohustuse täitmine, SDG lapsele, ettevõtte esindusõiguslik isik ettevõttele jms). Selleks, et
määruse rakendamine) see võimalik oleks on vaja teada esindaja seost esindatavaga (nt
lapse ema, ettevõtja esindusõiguslik liige) ning seda kuidagi
kontrollida. Praegusel hetkel ei ole teada lahendust, kuidas
piiriüleste isikute puhul võiks toimuda esindusõiguste kontroll.
Uuringu eesmärk on välja selgitada sellekohased võimalused ja
rakendatavus SDG tehnilises süsteemis. Lisaks Eesti e-teenuste
puhul on kohati vaja allkirjastamist. Piiriüleste e-allkirjadega on seis
nadi, seega oleks vaja teada alternatiive allkirjadele või võimalusi
allkirjade andmiseks, mis oleks kooskõlas EL ühtse digivärava(SDG)
määrusega ja eIDAS määrusega. Suurem probleem e-allkirjade ja
esindusõiguste taga on see, et süsteemi kasutamiseks peab olema
kindlus, et teenuse taotleja on õigustatud teenust saama sellisel
viisil nagu ta soovib. Isik teenuse taga ja seos taotlusega peab
olema tõendatav.
Kaevandamisel tekkivate Maapõuepoliitika Ehitusmaavarade kasutusele võtt hoogustub seoses
maksimaalsete põhialused ehitusmaterjalide vajaduse kasvuga. Ehitusmaavarade ja
keskkonnamõjude uuring turbakarjääride puhul on tihti tegemist väikesepindalaliste aladega,
mis ei nõua keskkonnamõju hinnangu teostamist (alad, mis on
väiksemad kui 25 ha). Puudub adekvaatne ülevaade, milline on
võimalik tekitatav kahju, sest vajalikud on mõõtmisandmed, aga
uuring eeldab tegelikku kaevandamistegevust selles kohas. Samal
ajal kasutavad KOVid maapõue lubade taotlustele arvamuse
andmisel seda tihti äraütlemise ja vaidlustamise argumendina, et
võimalik heitmete kahju on teadmata. Reeperuuringuid pole.
Eesti laevanduse TLAK, Eesti 2035, Laevanduse konkurentsivõime seisukohast on oluline teada, kus
konkurentsivõime alusuuring Tulevane positsioneerub Eesti laevaregister kui toode maailmaturu vaates.
meremajanduse valge Varasemalt ei ole tehtud terviklikku analüüsi, mis hõlmaks nii
raamat, VVTP maksuerirežiimide tervikanalüüsi kui ka teiste riikide mitte
tonnaažikorraga seotud meetmeid laevanduse konkurentsivõime
tõstmiseks. Analüüs sisaldaks ka rohepöördega seotud initsiatiive
erinevates registrites, mile põhjal on võimalik luua
Sadamakülastusega seotud TLAK, Eesti 2035, Riik on vähendanud veeteedetasusid 50%, mis on toonud
tasude võrdlusanalüüs Tulevane kaubmahtude kasvu läbi Eesti sadamate olukorras, kus teiste
Läänemere riikides meremajanduse valge lähinaabrite kaubamahud on kahanenud. Tulevaks aastaks on
raamat planeeritud 25% vähendamine. Edasiste otsuste tarbeks on vajalik
saada ülevaade Läänemereriikide sadama külastamisega seotud
kulude võrdlust sh Venemaa, et hinnata Eesti tasude
konkurentsivõimelisust. Analüüs peaks sisaldama võrdlusanalüüsis:
1. Lootsimistasusid 2. Sadamatasusid 3. Veeteetasusid 4. Muud
täiendavad tasud sh erinevad keskkonnatasud.
Privaatsust tagavate Eesti digiühiskonna Andmete ristkasutamine erinevate asutuste poolt ilma andmeid
tehnoloogiate (PET) arengukava 2030 teisele asutusele ise jagamata on täna raskendatud. Seetõttu
kontseptsioon ja teekaart võtavad kõikvõimalike andmeanalüüsi projektide läbiviimine kaua
aega. Lisaks on täna keeruline tagada turvaline ja privaatsust
säilitav andmetöötlus. Praegu puudub riigis lähenemine ja plaan
privaatsust tagavate tehnoloogiate rakendamiseks. Samas järjest
kasvab asutuste vajadus andmeid ristkasutada säilitades andmete
privaatsus.
Suurtehingute riskimudeli välja TAIE 2035 Uuringu eesmärgiks on suurtehingute fondi riskimudeli välja
töötamine töötamine, sh riskide välja toomine ja maandusmeetodite välja
pakkumine. Teenusepakkuja peab analüüsima, kuidas suurte
tehingute riikliku rahastamise lahendus on otstarbekas lahendada -
isetasuvana, riigi vastu avatud riski võtmisega või muul viisil.
Rohepööörde majandusliku mõju TAIE, Eesti 2035, Rohepöörde mõjul toimuvad tööstusettevõtetes ja tööstussektoris
analüüs tööstussektoritele – Keskkonnavaldkonna üldisemalt muutused. Eesti tööstuspoliitika kavandamine,
kuidas mõjutavad EL ja Eesti arengukava 2030, ettevalmistamine, elluviimine nõuab teadmist, mil moel, millises
rohepöörde regulatsioonid eesti tulevased mahus ja millal ajaliselt mõjutavad EL ja Eesti rohepöörde
erinevate tööstusektorite Ringmajanduse valge regultasioonid, sekkumismehhanismid, toetusmeetmed, jms
toimetulekut ja paber ja Tööstuspoliitika tööstussektori toiemetulekut ja konkurentsivõiemet ning loovad
konkurentsivõimet arengudokument uusi ärivõimalusi
Küberturvalisuse kulude TAIE Täna on küberturvalisuse kulud otseselt kaetud või koondatud
arvestamise mudel organisatsiooni IKT eelarvesse, mistõttu on keeruline öelda, kas
küberturvalisusele kulutatav eelarve on piisav või mitte. Lisaks võib
iga organisatsioon defineerida küberturvalisust erinevalt, mistõttu
tehtud kulutused ja tulemused on erinevad. Samuti on täna
keeruline öelda, kui suur küberturvalisuse eelarve oleks näiteks
riigiasutusel optimaalne, et tagada turvaline keskkond.
Hoonete energiatõhususe ENMAK Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL kohaselt peab
nõuete kulutõhususe analüüs liikmesriik hiljemalt iga 5 aasta tagant vaatama üle ja tehnilise
progressi olemasolul läbi arvutama, kajastades tulemust uuendatud
regulatsioonis. Viimaste aastate tehniline areng ja hinnamuutused
tingivad kindla vajaduse regulatsiooni uuendada 2023 a-ks.
Rekonstrueerimise valdkonnas REKS, LIFE IP LIFE IP raames tuleb uurida ca 5 Euroopa riigi REKSi puudutavaid
teiste riikide poliitikate, äri- ja poliitikaid, meetmeid, ärimudeleid, sekkumisloogikaid võttes
meetmemudelite ning arvesse ka kohalikke sotsiaalmajanduslikke tingimusi ja õigusruumi
sekkumistegevuste analüüs
Elamuinvesteeringute fondi Ehituse pikk vaade Selge turutõrgete põhine ELIFO toodete tingimuste
detailne mõjude ja tehniliste väljaselgitamine, et fond käivitada 2023. a-l.
tingimuste analüüs
Uute hoonete ligipääsetavuse VVTP p3.17 Ligipääsetavuse rakkerühm (Riigikantselei) esitas ettepanekud
nõuete mõjuanalüüs hoonete ligipääsetavuse nõuete muutmiseks (määrus nr 28). Enne
määrusesse integreerimist tuleb täpsustada mõjud (eelkõige
rahalised), et hinnata, millisel määral määrust muuta.
Eesti lennundusvaldkonna TLAK Lennundusvaldkonna ja tulevikustrateegia jaoks ei ole keskset
tuleviku arenguseire ja Eesti 2035 konkurentsivõimet analüüsivat olukorrakirjeldust ning
konkurentsivõime uuring. Tööstuspoliitika arengudokumenti koostatud. Valdkonna strateegiliste otsuste
arengudokument tegemiseks on vaja süsteemset lähenemist Eesti lennundussektori
VVTP ja sidusvaldkondade tulevikuvõimalustest ja -riskidest, arvestades
erinevaid mõjutegureid, nende koosmõju ning peamisi
määramatuseid.
Teiseks eesmärgiks on uurida tervet lennunduse väärtusahelat ehk
nii tuumik- kui sidusvaldkondi (näiteks taristu, kauba- ja reisijate
vedu, jaotus ja logistika, lennukite hooldus ja remont, disain,
seadmete ja materjalide tootmine, tarkvaraarendus, maapealne
teenindus, finantseerimine jne), seejuures on väga oluline hõlmata
ka arenemisjärgus valdkondi nagu elektrilised õhusõidukid, droonid
ning kestlikud lennukikütused.
Taktipõhise rongiliikluse Tulevikku vaatav raudtee järgmiste arenguhüpete teekaart, kus
arendamise tegevuskava, Transpordi ja Liikuvuse 1520 mm raudtee kannab aina suuremat rolli inimeste liigutamisel
vajadused (+ linnasiseste arengukava 2021-2035. linnades. Mõtteharjutus, kus rong on tipptundidel piltilikult öeldes
rongiliinide kasutuselevõtuga näiteks iga 10 minuti jooksul põhi linnalähi suundadel inimesi
tekkiv taristu arendamisvajadus) Uuringu ülesande teenindamas. Mängida läbi taristu arenguvajadused ja muu sinna
kohustus MKM'ile juurde kuuluv, koos eelarvega
"Ühistranspordi
arenguprogrammist
2021-2025"
Linnatänavate standardi Transpordi ja liikuvuse TLAK 2035 prioriteet liikuvuse arendamisel on aktiivsete ja
uustöötlus arengukava 2021-2035 loodussäästlike liikumisviiside soodustamine, mille eelduseks on
läbimõeldud ning omavahel ühendatud võimalikult kasutajasõbralik
ning ohutu kergliiklusteede võrgustik ja tänavaruum. Selleks on
MKM perioodil 2021-2027 investeerimas 96 MLN linnalisse
keskkonda,eesmärgiga saavutada kauaoodatud modaalne nihe.
2021-2027 perioodi linnadele suunatud investeeringute
tulemuslikkust silmas pidades on vajalik uue standardi koostamine
võttes arvesse tänavate rekonstrueerimise võimalusi ja parimaid
kogemusi kitsas linnaruumis, et jalakäijate ja jalgratturite huvid ja
ligipääsetavus ei jääks tagaplaanile võrreldes autoliiklusega.
Eeldatav tulemus ja selle Uuringu/tegevuse MKMi vastatav
Osakond TERE teenus
rakendamine (2-3 lauset) liik ametnik
Koostatud konjunktuuribaromeetrite, Rakendusuuring SPO Joonas Pärenson
uuritud majanduskonjunktuuri ning välja
antud kvartaalselt brošüür KONJUNKTUUR
koos presenteerimisega.
Olemas on ülevaade turismisektori Poliitikasoovitus ETO Ede Teinbas Turismisektorit
tööjõuvajadustest ja töötajate ootustest edendav
ning tehtud ettepanekud turismivaldkonna poliitikakujundus
tööturu ja hariduse valdkonnas muudatuste
tegemiseks, et saavutada piisav ja
kvaliteetne tööjõud ning sektori paindlikkus
tööturu muudatustega kohanemiseks.
Tulemuseks on ülevaade, milliseid Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja
muudatusi on vaja teha registrite kaupa, et tarbimiskeskkonna
Eesti saaks liidestuda ühtse digivärava kujundamine
tehnilise süsteemiga. See tähendab on
teada muudatused, et toimuks
tõendivahetus (andmed, dokumendid)
piiriüleselt, e-teenused suudaks vastata
teiste liikmesriikide piiriülestele SDG
päringutele ning EE poolt küsitud ja saadud
tõendeid oleks menetletavad siseriiklikus e-
teenuse menetluses, kus subjektiks on
piiriülene kasutaja oma EL riigi eID
vahendiga.
Tulemuseks on ülevaade võimalustest Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja
lahendamaks piiriüleste maksete probleemi tarbimiskeskkonna
SDG tehnilise süsteemi jaoks. Seega on kujundamine
teada, kuidas ja milliseid olemasolevaid
makselahendusi saaks kasutada ning kui ei
ole võimalik ühtegi kasutada, siis mis oleks
realistlik alternatiiv probleemi
lahendamiseks.
Tulemuseks on ülevaade võimalustest, Rakendusuuring ETO Stina Avvo Targa ettevõtlus- ja
millised on võimalused ja kuidas kontrollida tarbimiskeskkonna
piiriüleste isikute esindusõigusi. E-allkirjade kujundamine
osas on tulemuseks võimalused piiriülesteks
e-allkirjade toimimiseks või lubatud
alternatiivsed lahendused sellele, mida
saaks SDG tehnilises süsteemis rakendada.
Uuringus tuuakse välja reaalsed Rakendusuuring Maavarade Ene Jürjens ENEN0301, Tagada
maksimaalsed võimalikud heitmete, müra, osakond jätkusuutlik
vibratsiooni ja lõhna kahjud, mis saavad maapõuepoliitika
vastaval kaevandamise liigil esineda. Kuna elluviimine
mõjud võivad sõltuda asukohast ja kliima
parameetritest nagu sademed, tuulekiirus,
temperatuur kui ka kaevandatavast
materjalist ning materjali
töötlemisprotsessidest, siis annaks uuring
hinnangud vastavate parameetrite osas.
Karjääride heidet üldisemas plaanis pole
Eestis varem uuritud. Teostatav uuring
annab edaspidi ettevõtjatele võimaluse juba
loa taotlemisel esitada andmed võimaliku
keskkonnamõju kohta ja väldib
ebamäärasust nendele poolt või vastu
argumentide esitamisel.
Valmis terviklik benchmark analüüs, mille Rakendusuuring Meremajandu Jaak Viilipus
kaudu on võimalik hinnata registri sosakond
konkurentsivõimet, planeerida muudatusi
laevade lipu alla toomiseks ning luua selge
toimiv turundusstrateegia.
Tervikpilt Eesti sadamakülastusega Rakendusuuring Meremajandu Jaak Viilipus
kaasnevate kulude osas vs lähiriigid. Alus sosakond
dasiste otsuste tegemiseks, mis puudutab
veeteede tasude vähendamist.
Käesoleva projekti eesmärk on saada sisend Äriuuring Digiarengu Liis Ollin
poliitikakujundamisse ning luua selle pinnalt osakond
tegevuskava privaatsustehnoloogia
kasutusele võtuks. Analüüsi raames tuleb
leida vastus, kuidas saab PET kasutada
tänaste andmeanalüüsiga seotud
probleemide lahendamiseks,milliseid
tegevusi tuleb selles osas planeerida, et
haldusalade üleselt toetada, kus oleks
mõistlikum rakendada ja mis oleks
tegevuste/sekkumiste mõju.
Privaatsustehnoloogia kasutusele võtt
võimaldab ristkasutada tundlike andmeid
ilma konfidentsiaalsust rikkumata.
Analüüsi tulemusel pakub teenusepakkuja Rakendusuuring MAO Andres Võrang
välja vähemalt 2 riskimudelit – isetasuv ja
riigieelarvelistest vahendistest toetatav
mudel koos mõjuga eelarvele. Uuring on
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA uue
sihtfondi "Suurtehnigute kapital" loomise
aluseks
Ülevaade, sekkumisloogikad, Rakendusuuring MAO Andri Haran
poliitikasoovitused koos vajaminevate
arvutustega.
Uurimistöö tulemusena valmib juhend Rakendusuuring RKO Kristjan Kaskman
riigiasutustele, mille alusel saavad nad
selgelt välja tuua küberturvalisusega
otseselt seotud kulud ja küberturvalisuse ja
IKT segakulud. Samuti on võimalik välja
selgitada, kui suur võiks olla
küberturvalisuse eelarve, et tagada vajalik
turvalisus. Antud tulemust on võimalik
kasutada rahvusvaheliselt või siis ka
arendada edasi laiemaks kasutamiseks
koosrahvusvaheliste partneritega
Uued kulutõhusate energiatõhususe nõuete Poliitikasoovitus EEO Erkki Seinre Ehitiste
arvutused, lähteinfo määruste muutmiseks. keskkonnasäästlikkuse
Määrused muudetakse 2023. a-ks. poliitika kujundamine
Poliitikasoovitus EEO Lauri Suu Eluasemepoliitika
kujundamine
Lähteinfo ELIFO käivitamiseks. Rakendusuuring EEO Lauri Suu Eluasemepoliitika
kujundamine
Täidame VVTP p3.17 tegevuse, mille Poliitikasoovitus EEO Raiko Puustusmaa Ohutu ja toimiva
kohaselt tuleb õigusaktiga kehtestada uued ehitatud keskkonna
ehitiste ligipääsetavuse nõuded. poliitika kujundamine
Tellitava töö väljund on uus lennunduse Poliitikasoovitus Lennundusosa Taivo Linnamägi Liikuvusteenuse
strateegia ning sisend olulisemate tuumik- kond korraldamine ning
ja sidussektorite äristrateegiate arendamine
tulevikukindlusele koos võimalike (sh ühistranspordi ning
puudujääkide esiletoomise ja soovituste nutikate
andmisega. liikuvuslahenduste
Lennunduse sidusvaldkondade arendamine).
määratlemise ulatus ja detailsusaste selgub Rahvusvaheliste
töö käigus, aga väärtusahela mõttes on transpordiühenduste
põhjendatud lähtuda maksimaalsest poltiika kujundamine
hoomatavast mahust ja kavandatavast ja poliitika elluviimise
eelarvest. korraldamine.
Tellitav arenguseire on jaotatud kolme
etappi. Pakkuja võib uurimisküsimusi
grupeerida või täiendada. Võib välja
pakkuda täiendavaid uurimisülesandeid, kui
need aitavad kaasa uuringu eesmärgi
saavutamisele
Taristu arenguvajadused, rongikoosseisude TAIO Indrek Gailan x
vajadus koos indikatiivse eelarvega. Mõju
rongikasutajate ja ÜT kasutajate arvule
(kasv)
Ajakohastatud Linnatänavate standard TAIO Liis Vahter x
omavalitsustele tänavainvesteeringute
tegemisel rakendamiseks, mis vastab nii
omavalitsuste kui huvirühmade ootustele ja
vajadustele kui toetab riiklike strateegiliste
eesmärkide saavutamist. Standardi
uuendamist veab eest Eesti Linnade ja
Valdade Liit ning hankemenetlust
koordineedib Standardikeskus. Eesti
linnades on tänavatesse tehtud
investeeringutest keskmiselt u 30%
välisabist, st et SF-i toetuste loogika
võimaldab MKMi poolt standardi koostamist
u 30% ulatuses toetada.
Kokku
Planeeritav maht Uuringu/ Uuringu/
Eelarve (KM- Rahastusallikas
Eelarve (KM-ta) MKM uuringute/TA tegevuse tegevuse
ga) (%)
eelarvest (km-ta) algus lõpp
246 909,86 205 758,22 maja uuringuite 101 666,60 2022 I kvartal 2022 IV kvartal
eelarve (50%); KOM
(50%)
60 000,00 50 000,00 maja uuringuite 50 000,00 2022 III kvartal 2023 I kvartal
eelarve (100%)
120 000,00 100 000,00 TEP (100%) 100 000,00 2022 II kvartal 2023 II kvartal
36 000,00 30 000,00 TEP (100%) 30 000,00 2022 II kvartal 2022 IV kvartal
60 000,00 50 000,00 TEP (100%) 50 000,00 2022 II kvartal 2022 IV kvartal
24 000,00 20 000,00 valdkondlik TA 20 000,00 2022 mai 2022 august
(100%)
80 000,00 66 666,67 valdkondlik TA 66 666,67 2022 I kv 2022 IV kv
(100%)
25 000,00 20 833,33 maja uuringuite 20 833,33 2022 I kv 2022 II kv
eelarve (100%)
60 000,00 50 000,00 valdkondlik TA 50 000,00 2022 veebuar 2022 Juuli
(100%)
40 000,00 33 333,33 maja uuringute 16 666,67 Ikv 2022 Ivkv 2022
eelarve (50%); EIS
(50%)
100 000,00 83 333,33 maja uuringute -
eelarve (100%)
72 000,00 60 000,00 RRT (50%); 30 000,00 2022 I kv 2022 II kv
valdkondlik TA 50%
60 000,00 50 000,00 maja uuringute 50 000,00 Ikv 2022 IIkv 2022
eelarve (100%)
24 000,00 20 000,00 maja uuringute 20 000,00 Ikv2022 Ivkv 2022
eelarve (100%)
36 000,00 30 000,00 maja uuringute 15 000,00 IIIkv 2022 IVkv 2022
eelarve (50%); EIS
(50%)
36 000,00 30 000,00 maja uuringute 4 500,00 IVkv 2021 Ikv 2022
eelarve (15%)
80 000,00 66 666,67 Maja uuringute 37 500,00 I kv 2022 III kv 2022
eelarve, Arenguseire
Keskuse kaasrahastus
60 000,00 50 000,00 maja uuringute 2022 I kv 2022 IV kv
eelarve (100%)
Turu-uuring andis 30 000,00 maja uuringute 2022 II poolaasta 2023 IV kv
standardi eelarve (30%)
uuendamise
esialgseks
maksumuseks koos
KM-ga 120 000, st,
et MKMi osa sellest
oleks koos KM-ga u
36 000
1 219 909,86 1 046 591,55 662 833,27
Võimalikud Valdkondlik TA MKM uuringute
Otsus Prioriteet
teostajad (km-ta) eelarve (km-ta)
Eesti 101 666,60 1
Konjunktuurinstituut
Rahastada
Poliitikauuringute 50 000,00 1
Keskus Praxis, Eesti
Konjunktuuriinstituut,
Civitta, Ernst&Young,
Tartu Ülikool
Rahastada
Uuringu/analüüsi 1
firmad; IT ettevõtted
Rahastada eelmise
aasta jäägist
Uuringu/analüüsi 1
firmad; IT ettevõtted
Rahastada eelmise
aasta jäägist
Uuringu/analüüsi 1
firmad; IT ettevõtted
Rahastada eelmise
aasta jäägist
keskkonnauuringute 20 000,00 1
ettevõtted, ülikoolid
Rahastada
KPMG, PWC, EY 66 666,67 1
Rahastada
KPMG, Taltech, PWC, 20 833,33 1
EY
Rahastada
Cybernetica, Taru 50 000,00 1
Ülikool
Rahastada
16 666,67 1
Rahastada
83 333,33 1
Rahastada
Erasektor 30 000,00 1
Rahastada
Ülikoolid, muud 50 000,00 1
energiatõhususe
valdkonna
teadusuuringute
asutused
Rahastada
Tartu Ülikool, Tallinna 20 000,00 1
Ülikool,
konsultatsioonifirmad
Rahastada
Ülikoolid, 15 000,00 1
konsultatsiooni-firmad
Rahastada
Ülikoolid, muud 4 500,00 1
ehitusvaldkonna
teadusuuringute
asutused
Rahastada
Rahvusvahelised 37 500,00 1
konsultandid, ülikoolid
Rahastada
50 000,00 1
Rahastada
Rahastada 30 000,00 1
Summa (km-ta) 378 333,33 267 833,27 646 166,60
Rakendusuuring
Poliitikasoovitus
Õigusanalüüs
Hindamine
TA programm
TA projekti rahastamine
Seire
Muu