Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. veebruar 2022
Sisu (failidest)
Tallinn 07.12.2021 nr 11.2-1 / 1565
VAIDEOTSUS
1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 51 alusel vaatas
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi vaide esitaja) 17.08.2020 esitatud vaide, milles vaide esitaja taotleb:
Tunnistada kehtetuks RTK kui rakendusüksuse 17.07.2020 finantskorrektsiooni otsus nr 1.16-
1/0785 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi (edaspidi FKO).
2. Asjaolud
2.1 Vaide esitaja avaldas projekti ellu viimiseks riigihangete registris avatud
hankemenetlusega riigihanke „Reisikorraldamiseteenuse tellimine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele“ (viitenumber
199767) hanketeate (edaspidi HT) 27.07.2018.
2.2 Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollis projekti „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ (projekt nr 2014-2020.13.01.16-0014)
kulusid ja seoses sellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigihanke
„Reisikorraldusteenuste tellimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
ministeeriumi valitsemisala asutustele“ (viitenumber 199767). Hanketeate p-s III.1.3
„Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ seati pakkujatele muuhulgas järgmine
kvalifitseerimistingimus: „Pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi
Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat
(pakkumuse esitamisest arvates). Pakkuja esitab esialgse tõendina vastava kinnituse
hankepassis. Pakkuja esitab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA)
akrediteeringu sertifikaadi koopia hanke korraldaja nõudmisel.“.
2
2.8 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.09.2014 määruse nr. 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lõike 11
punkti 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 %, kui riigihangete
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või
pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides on nimetatud kriteerium, mis on
vastuolus RHS-iga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19
nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. RTK kaalus riigihankes esinenud rikkumiste raskust ja leidis, et
asjakohane on rakendada 5 % suurust finantskorrektsiooni määra.
2.9 Vaide esitaja esitas 17.08.2020 FKO kohta vaide. Vaides ei tunnista vaide esitaja RHS
rikkumist. Selgitusena on vaides välja toodud, et IATA nõude küsimine ei ole
ebaproportsionaalne, mistõttu puudub õiguslik alus FKO tegemiseks põhjendusega, et toetuse
saaja on saanud toetuse mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Vaide esitaja leiab, et hankes on
sätestatud pakkujatele nõuded, mis tulenesid hanke läbiviimisi ajal kehtinud siseriiklikest
õigusaktidest ( RHS § 98 lg 1, § 101 lg 1 ja § 3) ja seega ei ole hankija seadnud nõuet, mis
piiraks konkurentsi või oleks õigusvastane.
2.10 Vaide esitaja ja RTK on ajavahemikus 17.08.2020 – 02.12.2021 pidanud läbirääkimisi ja
esitanud oma seisukohti riigiasutuste vahel kokkulepitud erimeelsuste ümarlaua formaadis.
Muuhulgas on vaide esitaja kirjalikult 02.20.2020 edastanud oma seisukohad RTK
23.09.2020 esitatud vaideotsuse eelnõu kohta.
3. Seisukohad
3.1 Kvalifitseerimistingimus „Pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi
Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat
(pakkumuse esitamisest arvates). Pakkuja esitab esialgse tõendina vastava kinnituse
hankepassis. Pakkuja esitab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA)
akrediteeringu sertifikaadi koopia hanke korraldaja nõudmisel.“
Vaide esitaja hinnangul on IATA-ga liitumine puhas formaalsus, IATA annab
akrediteeringu eeldusel, et reisibüroo hakkab korrektselt täitma IATA nõudeid, nagu
müügiraportite täpne esitamine, püsiv ja täpne finantskohutuste täimine IATA ees, mis
eeldab reisibüroolt finantsplaneerimise oskust, mis aga selgub aja jooksul, mis järgneb
akrediteeringu väljastamisele. IATA peatab akrediteeringu, kui reisibüroo ei pea kinni
IATA finantsdistsipliinist. Peatatud akrediteeringu korral ei saa reisibüroo väljastada
lennupileteid. Seega kui hankija jätab kontrollimata pakkuja võimekuse hankelepingut
täita, on hankija jätnud täitmata hoolsuskohustuse.
RTK seisukohalt hankija seatud kvalifitseerimise tingimus, et pakkuja peab olema IATA
akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat, piirab põhjendamatult
konkurentsi ning tekitab ebavõrdset kohtlemist. Toetuse saaja on kehtestanud hankes nr 19767
mitte õiguspärase kvalifitseerimistingimuse, rikkudes RHS § 3 p 2 ja § 101 lg-t 1. Lisaks on
3
toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lg-s 1 pandu kohustust järgida hangete korraldamisel
RHS-is sätestatud nõudeid.
4. Vaide lahendaja seisukoht
4.1 Käesoleva vaideotsuse asjaolu osas asub vaide lahendaja seisukohale, et nõude osas,
mille kohaselt peab pakkuja olema IATA akrediteeritud piletimüügiagent viimased
kolm järjestikust aastat on piirav.
RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,
mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement
Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik
isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuete kehtestamisel peab hankija meeles pidama, et
tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema objektiivsed, põhjendatud,
mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hankelepingu eseme suhtes asjakohased. Seatud
tingimused ei tohi takistada lühemat aega turul tegutsevate ettevõtjate osalemist
hankemenetluses, kui nad suudavad tõestada, et on võimelised tingimusi täitma.
Kõnealune tingimus oli seatud tehnilise ja kutsealase suutlikkusena, mille alus tuleneb RHS §
101 lg-st 1. Antud lõike punktides 1-12 märgitud loetelu puhul on tegemist ammendava
loeteluga andmetest ja dokumentidest, mida hankija võib pakkuja tehnilise ja kutsealase
pädevuse tõendamiseks nõuda, kuid seatud tingimus ei vasta ühelegi antud loetelus loetletule.
Hankija ei saa nõuda kvalifitseerimise tingimustena rohkem kui on sätestatud RHS §-s 101.
Seatud tingimuse õiguspärasus ei saa tulla ka RHS § 98 lõikest 1, sest antud säte ei luba
selliste tingimuste seadmist, mida §-s 101 ette ei ole nähtud: § 98 on üldsäte ning § 101
erisäte – sellise konstruktsiooni puhul on erisäte ülimuslik.
Samuti ei tohi seatud tingimused takistada lühemat aega turul tegutsevate reisibüroode
osalemist hankemenetluses, kui nad suudavad tõendada, et on võimelised tingimusi täitma.
Seatud tingimus piiras lühemat aega IATA sertifikaati omavatel reisibüroodel hankes
osalemast. Vaide lahendaja on seisukohal, et ka esmakordne IATA sertifikaadi saamine
tõendab, et reisibürool on olemas vajalik tehniline baas ja kompetentne personal, mistõttu ka
vähem kui kolm aastat IATA sertifikaati omav ettevõte on suuteline lepingut täitma. Kuivõrd
IATA sertifikaadi saamise tingimuste täitmist kontrollitakse igal aastal, siis ei näita
hanketeates seatud tingimus pakkuja suutlikkust omada hankelepingu täitmise perioodil IATA
sertifikaati.
Vaide esitaja on välja toonud, et sertifikaadi väljastamine ei tõenda seda, kuidas reisibüroo
hakkab täitma IATA reglemendi nõudeid ja maksekohustusi IATA ees, kuna see selgub alles
aja jooksul. Samuti toob vaide esitaja välja, et teoreetiliselt võidakse akrediteering peatada
juba nt nädala möödumisel, kui reisibüroo ei pea kinni finantsdistsipliinist. Vaide lahendaja
4
hinnangul seda enam ei ole põhjendatud kolme järjestikuse aasta IATA olemasolu nõue. Juhul
kui reisibüroo on ühe aasta vältel nõudeid ja maksekohustusi täinud võib eeldada, et
reisibüroo on võimeline nõudeid täitma ka edasipidi, kuna iga nädal tuleb esitada IATA-le
aruandeid. Aasta vältel iganädalasi kohustusi IATA ees täites annab kinnitust, et reisibürool
on piisavalt vahendeid ja reisibüroo oskab finantse planeerida, et tagada IATA-ga tähtaegne
arveldamine. Samuti ei anna vaide esitajale kolme aastase nõude nõudmine kindlust selle
osas, et lepingu täitmise ajal ei võiks reisibüroo ilma jääda IATA sertifikaadist. Täpselt sama
palju annab selles osas kindlust ka ühe aastase nõude seadmine.
Selleks, et reisibüroo saaks IATA sertifikaadi tuleb reisibürool täita IATA poolt seatud
nõudeid. Üheks nõudeks on kahe eelneva aasta finantsandmete esitamine. Finantsandmeid
analüüsitakse, et veenduda selles, kas reisibüroo on võimeline tulevikus nõudeid täitma.
IATA ei väljasta reisibüroole sertifikaati ilma veendumata, et reisibüroo on võimeline täitma
kohustusi. Selleks, et reisibüroo täidaks oma kohustusi IATA ees peab tal ennekõike olemas
olema finantsvõimekus, et seda teha. Selle kindluse annab juba ka IATA sertifikaadi
väljastamisele eelnev finantsvõimekuse kontroll.
Vaide lahendaja hinnangul ei ole pakkuja viimase kolme järjestikuse aasta müügiagendiks
olemise nõue vaatamata vaide esitaja põhjendustele asjakohane, kuna suutlikkus
hankelepingut täita ei sõltu müügiagendina tegutsemise ajast. Kuulumine IATA-sse ja vastav
litsents annab reisibüroole õiguse väljastada lennufirmade pileteid, mis tähendab lennupiletite
müümiseks kvalifitseeritud reisikonsultantide olemasolu büroos ja reisibüroo head
majanduslikku seisu, mida kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Vaide lahendaja hinnangul ei
ole asjakohane ja proportsionaalne nõuda müügiagendiks olemist teatud aja jooksul, sest ka
lühemat aega akrediteeritud piletimüügiagendid võivad olla suutelised hankelepingut täitma.
Pakkuja suutlikkust hankelepingut täita oleks saanud kontrollida ka proportsionaalsemate
tingimuste abil (müügikäive, sarnaste lepingute varasem täitmine). Seega müügiagendi
tegutsemisaja nõude lisamine ei ole vajalik ja piirab põhjendamatult konkurentsi. Mistõttu ei
ole esitatud kvalifitseerimistingimus kooskõlas RHS § 3 punktiga 2.
Kokkuvõtvalt on vaide lahendaja seisukohal, et vaides esitatud seisukohad ning
täiendavalt esitatud kirjalikud seisukohad FKO kohta ei ole põhjendatud ning RTK
jääb FKO-s esitatud järelduste juurde.
5. Otsus
5.1 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 jätta vaie
rahuldamata.
6. Edasikaebamise õigus
Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse
teatavaks tegemisest arvates.
5
/allkirjastatud digitaalselt/
Martin Karro
peadirektori asetäitja