Riigikantselei Teie 13.12.2021 nr 2-5/21-02777, 1.1.1/21-
[email protected] 1305/-2T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 07.02.2022 nr 2-13/21-7439
MKMi sisend Global gateway teatisele
Austatud kolleegid
Saame toetada teatise üldist eesmärki pakkuda demokraatlikele riikidele käegakatsutavat ja
tõsiseltvõetavat tuge ühenduste välja arendamiseks, seda eriti transpordi valdkonnas. Samas
juhime tähelepanu täiendavale võimalustele keskendudes algatuse digimõõtmele. Konkreetsemalt:
- Tervitame süvendatud tähelepanu ja ELi konkreetset panust ühenduste
arendamisele ELi ja demokraatlike partnerriikide vahel. Ühendused, mis on
kvaliteetsed ja mille toimimisele saab igal ajal loota, aitavad kaasa majanduste kasvule ja
põimumisele, inimeste ja teadmiste liikumisele ning ühiskonna arengule üldisemalt –
riikide jõukust kasvatav innovatsioon ja ettevõtlus on tänapäeval võimalikult globaalne ja
jääb nii ka nähtavas tulevikus. Kui ühenduste arendamisel lähtutakse ühtsetest väärtustest
ja põhimõtetest – on selleks siis mittediskrimineerimine, keskkonna ja tööohutusõuete
järgmine, lapstööjõu mittekasutamine, jätkusuutliku majandamise ja haldamise põhimõtted
või parimad tehnilised standardid – siis võidab taristu toel arenevatest majandussuhetest
kõik selle osapoolteks olevad riigid - seda moel, et maksimeeritakse ühiskondlik kasu ja
jäetakse riigid ka tulevikuotsustes vabaks ja suveräänseks. Julgeolekukeskkonna
halvenemine ja eriti mõnede riikide poolt kasutatav praktika kasutada muu hulgas ka
majandushoobaasid oma (geo)poliitiliste sihtide saavutamiseks on lisanud
majandusjulgeoleku teravalt ELi päevakorda. Ühelt poolt on ses kontekstis loomulik, et EL
keskendub senisest enam iseenda võimekuste arendamisele. Teisalt peab EL jääma endiselt
avatud osaliseks maailmakaubanduses, kuid seda alustel, mis soodustavad ausat
kaubavahetust ja moonutusteta konkurentsi. Investeeringud demokraatlike riikide
taristusse aitavad mitmekesistada ELi globaalseid tarneahelaid ja vähendada sõltuvust neist
riikidest, kes seda võimalusel ebaausalt ära kasutaksid. Sarnaste sõltuvustega seotud
riskidele on osutanud nii viimase paari aasta tervisekriis kui ka hoogustuvad ja digi- ja
rohepööre, mille elluviimiseks tuleb kindlustada toimivad tarneahelad. Lõhe
investeerimisvajaduste ja -võimaluste vahel on strateegia huviorbiidis olevate riikide puhul
tõepoolest suur – on oluline, et seda vaakumit ei täidaks varjatud kavatsustega kapital ja
huvid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
- Olulised on ka digitaalsed teenused, mis füüsilise taristu potentsiaali selle kasutajate
jaoks täiel määral avavad. Teatise digipeatükk keskendub eelkõige füüsilise taristu
rajamisele. Kuigi viidatud saavad ka andmevahetusele ja koosvõimele, on siiski rakse leida
viiteid konkreetsetele ja soovitatavalt piiriülestele teenustele, mis riike, ettevõtjaid ja
kodanikke ka tõeliselt võiks ühendada. EL on aastaid tegelenud piiriülese koosvõime
küsimustega ja viimasel ajal on märgata teatud avanemist ja poliitilist tahet pakkuda EL
kodanikele teenuseid, mis soodustavad piiriülest reisimist, õppimist, töötamist ja
ettevõtlust. Kiirelt jõustatud vaktsineerimissertifikaat on illustreerinud mitte ainult ELis
vaid ka laiemalt taoliste lahenduste võimalikkust ja kasulikkust. ELis pingutused järgmiste
positiivsete kasutuslugude otsimisel ei tohiks piire seada EL füüsilistele piiridele vaid neid
peaks püüdma ka globaalselt skaleerida ja laiemalt kasutusele võtta. Näiteks digireptsepti
piiriülesest kasutamisest ka väljaspool ELi võidaksid tulevikus nii EL kui partnerriikide
kodanikud. Digilahenduste puhul on neid lihtsam arendada riikidega, kes jagavad samu
väärtusi, mis puudutavad muu hulgas ka peamisi andmekaitse, tehnoloogia ja
küberturvalisuse põhimõtteid. Andmete koosvõime, kvaliteedi tagamine ja andmete
avamine piiriüleseks kasutamiseks võimaldab ka erasektoril digitaliseerimise võimalused
palju paremini ära kasutada ja tarbijatele vajalikeks teenusteks disainida.
- Lisaks digitaalse infrastruktuuri arendamisele vajab enam tähelepanu ja adekvaatset
panustamist ka küberturvalisus. Teatises pööratakse küberturvalisusele tähelepanu, kuid
seda eelkõige infrastruktuuri ja tehnoloogia turvalisuse võtmes. Küberturvalisus ei tähenda
ainult investeeringuid taristusse, vaid ka selle pidevat uuendamist ja töökorras hoidmist.
Lisaks saavad määravaks riist- ja tarkvara kasutamise põhimõtted ning rakendatud
meetmed või protseduurid. Küberrünnakud muutuvad järjest keerulisemaks ja
arenenumaks ning nende mõju ja ulatus on suurenemas. Vaatamata kiirendanud liikumisele
virtuaalsesse ruumi, ei ole kahjuks küberturvalisus käinud selle arenguga kaasas. Pahatihti
on just IT ja küberturvalisus need valdkonnad, mille pealt on otsitud kokkuhoiukohti peale
kriisi. Seetõttu investeeringud küberturbesse varieeruvad, vaatamata sellele, et
küberrünnakute ärahoidmine ja ennetamine on alati kordades odavam, kui nende
tagajärgedega tegelemine. Selleks, et hinnata küberturbe tagamiseks tehtavate kulutuste
adekvaatsust, on vajalik välja töötada kulutuste hindamise metoodika ning parandada
organisatsioonide küberturbe taset ning kindlustada ennetavate meetmete rakendamine
piisavas mahus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Tammik
juhataja
Lisaadressaadid: Välisministeerium
Yana Laurand
+372 639 7623
[email protected]
2 (2)