MAARDU LINNAVALITSUS
Ehitus- ja planeerimisosakond
Maardu linna üldplaneeringu Meie: 28.09.2020 nr 7-1.2/4419
koostamisse kaasatud asutused
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine,
üldplaneeringu avalik väljapanek
Maardu linnas on menetluses uue üldplaneeringu koostamine, mis algatati Maardu
Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2020 kuni 30.04.2019 ning
avalik arutelu 23.05.2019. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks
ning arvamuse avaldamiseks kaasatud asutustele ja isikutele septembris 2019. Maardu
Linnavolikogu võttis Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande vastu 22. septembril
otsusega nr 100.
Planeerimisseaduse § 87 lg 5 alusel teavitame Teid üldplaneeringu avalikust väljapanekust,
mis toimub 12.10.2020 kuni 15.11.2020 Avaliku väljapaneku jooksul saab üldplaneeringu
lahendusega tutvuda linna veebilehel https://maardu.kovtp.ee/uldplaneering-koostamisel- ning
paberkandjal Maardu linnavalitsuses tööpäeviti tööaja jooksul.
Avaliku väljapaneku jooksul on võimalik esitada üldplaneeringu osas kirjalikult ettepanekuid,
küsimusi ja märkusi DHXi kaudu, e-kirjaga
[email protected] või posti teel: Ehitus- ja
planeerimisosakond, Maardu Linnavalitsus, Kallasmaa tn 1, 74111 Maardu.
Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on
linna ruumilise arengu põhimõtetes kokku leppida, kuidas maad kasutada, kuidas ehitada.
Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduses toodud ülesanded linna ruumilistest
vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud
üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning
asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Säilib Maardule omane struktuur ning jagunemine funktsionaalselt eriilmelisteks asumiteks.
Elupiirkondade arendamisel rakendatakse kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõtteid ehk
lahendus peab arvestama konkreetse piirkonna arhitektuurset üldilmet, elupiirkond peab
sisaldama mitmekesist avalikku ruumi. Lisaks määratakse puhke- ja haljasalade asukohad ja
kasutus, luuakse sidus ja kergliiklejale turvalisem asumitevaheline ja sisene ühendus.
Maardu linnas jääb ka edaspidi tööstus tähtsale kohale - planeering võimaldab tulevikus
mitmekesist tegevust äri- ja ettevõtluspiirkondades. Suunaks on eelkõige linnakeskkonda
sobiva ja väikse keskkonnamõjuga äri- ja tootmistegevuse arendamine. Leevendamaks
ettevõtlusega kaasnevaid mõjusid, kavandatakse puhveralad ettevõtlusalade piirnemisel
tundlike aladega ning seatakse tingimused, mida tuleb arvestada ohtlike ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtete rajamisel.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrab vajadusel mõjude
leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH
tulemused on integreeritud üldplaneeringu seletuskirja.
KSH tulemusel selgus, et Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist
negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju linna arengule,
võimaldades kõikide väljakujunenud asumite edasist arengut ning tuginedes valdavalt
väljakujunenud maakasutusmustritele ja piirkondlikele eelistele. Piiriülest mõju Maardu linna
üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Rebane
Juhataja
MAARDU LINNAVALITSUS
Ehitus- ja planeerimisosakond
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond Teie: 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6
Maanteeamet Meie: 19.11.2020 nr 7-1.3/4419-4
Maardu linna üldplaneeringu lahendusest
Vastavalt 23.10.2020 toimunud võrgukoosolekule ning Maanteeameti 03.11.2020 kirjas nr 15-
2/20/19023-6 esitatud ettepanekutele oleme valmis saanud üldplaneeringu
muudatusettepaneku trammitee koridori ja risteid puudutavas osas.
Üldplaneeringu seletuskirjas soovime trammiteed puudutavat osa täiendada järgnevalt:
Trammitee
Maardu trammiliini eesmärk on suurendada keskkonnasäästliku ja ökonoomse
elektritranspordi osatähtsust ning vähendada autoliiklust Maardu linna tänavatel, muutes
ühistranspordi kasutamise Maardu ja Tallinna vahel senisest atraktiivsemaks ja kiiremaks.
Rööbastranspordi olemasolu suurendab linna atraktiivsust elu-, töö- ja puhkekeskkonnana,
loob mugavama, kiirema ning turvalisema ühenduse erinevate sihtkohtade vahel.
Üldplaneeringuga planeeritakse trammitee põhimõtteline koridor, mis ühendab pikas
perspektiivis Maardu linna Kallavere elamupiirkonda Tallinnaga. Trammitee koridori laius
kitsamates oludes on 20 m ning hoonestamata piirkondades 40 m, et võimaldada võimalikke
nihkeid ühele või teisele poole teed ning tagada normidest tulenev ruumivajadus.
Trammitee rajamise tingimusi täpsustab Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi
teostatavus- ja tasuvusuuring ning projekt. Trammitee projekteerimise käigus lahendatakse ka
trammitee ristete või ristumiskohtade liikluskorraldus.
Uuendatud Maardu linna üldplaneeringu liiklusskeem koos trammitee koridoriga on lisatud
kirjale. Palume esitada oma seisukoht trammitee koridori puudutavate ettepanekute osas
hiljemalt 10.12.2020.
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE24110220007995014
74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
Täiendavalt märkis Maanteeamet 03.11.2020 kirjas nr 15-2/20/19023-6, et Harju
maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivse Helsingi-Tallinna raudteekoridori risted
riigiteedega nr 11608 ja nr 11607 peaksid olema lahendatud eritasandiliselt ning selle
vajadusega tuleb arvestada Maardu linna üldplaneeringus. Maardu Linnavalitsus on
seisukohal, et kõnealuse transpordiühenduse täpsema ruumilise ja tehnilise lahenduse
väljatöötamine peab planeerimisseaduse § 27 lg 1 ja 2 alusel toimuma riigi eriplaneeringu
raames, mistõttu ei ole antud küsimust võimalik lahendada Maardu linna üldplaneeringu
koostamise käigus.
Kutsume Teid ka osa võtma Maardu linna üldplaneeringu avalikust arutelust, mis toimub
17.12.2020 kell 17:00 Maardu Vaba Aja Keskuses eelregistreerimise alusel. Arutelust on
võimalik osa võtta ka interneti vahendusel. Selleks esitage palun oma sooviavaldus aadressile
[email protected] ning enne koosoleku algust saadetakse Teile link koosolekuga
ühinemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Rebane
Juhataja
LISA:
1. Maardu linna üldplaneeringu liiklusskeemi muutmise ettepanek.
MAARDU LINNAVALITSUS
EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKOND
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 07.02.2022 nr 7-1.2/1577
Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande esitamine kooskõlastamiseks
Maardu Linnavolikogu algatas 18.04.2017 otsusega nr 264 Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumiste määratlemine.
Maardu Linnavalitsus esitas 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944 Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ning arvamuse
avaldamiseks kaasatud isikutele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jättis 24.10.2019 kirjaga nr 1.10-17/19-0042/7872
Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata, viidates asjaolule, et Maanteeameti
varasemalt esitatud märkused polnud selleks hetkeks lahendatud.
Maanteeamet jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata esmalt 23.10.2019 kirjaga nr 15-
2/18/5095-9 ning seejärel 14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2. Maardu Linnavalitsus edastas
Maanteeametile 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-30 oma seisukoha, mille kohaselt on PlanS § 3 lõike
1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud ülesanded üldplaneeringus lahendatud ning antud juhul on
tegemist seisukohtade erinevusega planeeringulahenduse osas. Sellest tulenevalt puudus Maardu
Linnavalitsuse hinnangul alus üldplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks. Sellest hoolimata jõudis
Maardu Linnavalitsus Maanteeameti poolt esitatud märkuste osas üldplaneeringu ja KSH aruande
avaliku väljapaneku etapis kokkuleppele ning Maanteeamet kinnitas uuendatud üldplaneeringu
lahenduse sobivust 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9.
Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu
heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium jättis üldplaneeringu heaks kiitmata
28.01.2022 kirjaga nr 14-11/8855-2, milles tõi muuhulgas välja, et kuivõrd Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ei ole üldplaneeringut kooskõlastanud, on vajalik kohalikul
omavalitsusel esitada üldplaneering uuesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
kooskõlastuse saamiseks.
Eelnevast tulenevalt palume uuesti läbi vaadata Maardu linna üldplaneeringu materjalid ning esitada
võimalusel oma kooskõlastus hiljemalt 09.03.2022 vastavalt planeerimisseaduse §-le 85. Maardu linna
üldplaneeringu materjalid võite leida Maardu linna kodulehelt: https://maardu.kovtp.ee/uldplaneering-
koostamisel-
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Kirjale on lisatud kirjavahetus Maanteeameti ja Maardu Linnavalitsuse vahel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Rebane
osakonna juhataja
Lisad:
1. Maardu Linnavalitsuse 23.09.2019 kiri nr 7-1.2/4944;
2. Maanteeameti 23.10.2019 kiri nr 15-2/18/5095-9;
3. Maardu Linnavalitsuse 14.04.2020 kiri nr 7-1.2/4944-23;
4. Maanteeameti 14.05.2020 kiri nr 15-2/20/19023-2;
5. Maardu Linnavalitsuse 01.09.2020 kiri nr 7-1.2/4944-30;
6. Maardu Linnavalitsuse 28.09.2020 kiri nr 7-1.2/4419;
7. Maanteeameti 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6;
8. Maardu Linnavalitsuse 19.11.2020 kiri nr 7-1.3/4419-4;
9. Maanteeameti 10.12.2020 kiri nr 15-2/20/19023-9.
Taavi Rebane 6060729
[email protected]
MAARDU LINNAVALITSUS
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond Teie: 14.05.2020 nr 15-2/20/19023-2
Maanteeamet Meie: 01.09.2020 nr 7-1.2/4944-30
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamata jätmisest
Austatud Marek Lind
Maardu Linnavalitsuses on menetluses Maardu linna uus üldplaneering, mis algatati Maardu
Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Maardu Linnavalitsus esitas üldplaneeringu
Maanteeametile kooskõlastamiseks 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944 ning teistkordseks
kooskõlastamiseks 14.04.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-23. Maanteeamet jättis üldplaneeringu
14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2 kooskõlastamata.
Vastame Teie kirjas toodud märkustele ja ettepanekutele punktide haaval.
1. Maardu Linnavalitsus jääb Maanteeametiga eriarvamusele trammitee eritasandilise ristmiku
vajaduse nõude osas. Vana-Narva maantee (Viimsi valla territooriumil Narva maantee) ning
Saha-Loo tee on mõlemad asulasisese liikluskeskkonnaga teed, kus nii jalakäijate
ristumised, mahasõidud kruntidele kui ka ristmikud teiste tänavatega on kõik lahendatud
samatasandiliselt. Piirkiiruseks on mõlemal teel 50 km/h ning teadaolevalt pole ka
Maanteeametil kavas seda piirkiirust tõsta. Sellest tulenevalt on meie hinnangul
põhjendamatu nõue näidata trammitee ristumist Saha-Loo tee ja/või Vana-Narva maanteega
eritasandiliselt, kui kõigi ülejäänud transpordiliikide liiklus eelnimetatud riigiteede suhtes
toimub samal tasandil. Liiklusohutust on võimalik tagada ka samatasandiliste lahendustega.
2. Maardu Linnavalitsus jääb Maanteeametiga eriarvamusele trammitee trassikoridori
märkimist puudutavas osas. Ka joonobjektide puhul tuleb arvestada üldplaneeringu
täpsusastmega. Selguse huvides märgime joonisele ning ka seletuskirja, et tegemist on
põhimõttelise trassikoridoriga ning täpsem lahendus selgub edasise projekteerimise käigus.
3. Arvestame ettepanekuga ja märgime riigiteede numbrid liiklusskeemile.
Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et PlanS § 3 lõike 1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud
ülesanded on üldplaneeringus lahendatud ning antud juhul on tegemist seisukohtade erinevusega
planeeringulahenduse osas. Sellest tulenevalt puudub meie hinnagul alus üldplaneeringu
kooskõlastamata jätmiseks.
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
linnapea
Taavi Rebane, 6060729
[email protected]
Maardu Linnavalitsus Teie 19.11.2020 nr 7-1.3/4419-4
[email protected] Teie 04.12.2020 nr 7-1.2/5519
Meie 10.12.2020 nr 15-2/20/19023-9
Maardu linna üldplaneeringu avalikust arutelust
ja üldplaneeringu muudatusettepanekutest
Olete teavitanud Maanteeametit Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste
avalike arutelude toimumisest kirjaga nr 7-1.2/5519 ning esitanud meile üldplaneeringu
muudatusettepanekud trammitee koridori ja ristumisi puudutavas osas kirjaga nr 7-1.3/4419-4.
Meie hinnangul olete trammiteed ja selle koridori üldplaneeringus käsitlenud piisavas mahus,
tagades selle elluviimise tulevikus.
Teie vastusest ei selgunud, kas olete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Helsinki–
Tallinna tunneli teemal suhelnud ja milline on ministeeriumi seisukoht. Soovime, et suhtleksite
Harju maakonnaplaneeringus esitatud perspektiivse raudteekoridori ja selle ristumiste
täpsustamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. On vajalik välja selgitada, kas
perspektiivne raudtee vajab täpsemat käsitlust üldplaneeringus või on sobilik, et
transpordiühenduse täpsem ruumiline ja tehniline lahendus selgitatakse välja riikliku
eriplaneeringu raames.
Võttes aluseks varasemad töökoosolekud ja sellele järgnenud muudatusettepanekud leiame, et
Maardu linna üldplaneering vastab Maanteeameti ootustele ja esitatud seisukohtadele, kui
täiendate planeeringut vastavalt Teie kirjas nr 7-1.3/4419-4 esitatud muudatusettepanekutele. Me
ei pea vajalikuks nende ettepanekute arutamist avalikul arutelul, mille esitasime Teile avalikul
väljapanekul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
- Maardu üldplaneeringu liiklusskeem [Maardu liiklusskeem.pdf]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)
Maardu Linnavalitsus Teie 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23
[email protected]
Meie 14.05.2020 nr 15-2/20/19023-2
Maardu linna üldplaneeringu
kooskõlastamata jätmine
Olete Maanteeametile saatnud kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu eelnõu. Oleme
Maardu linna üldplaneeringu koostamise ajal esitanud seisukohti kirjadega 30.05.2017 nr 15-2/17-
00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3, 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5 ja 23.10.2019 nr 15-
2/18/5095-9.
Olete esitanud 14.04.2020 kirjas nr 7-1.2/4944-23 põhjendused ja vastulaused Maanteeameti
23.10.2019 kirjale 15-2/18/5095-9.
Esitame järgnevalt märkused ja ettepanekud üldplaneeringu eelnõule.
1. Oleme 23.10.2019 kirja nr 15-2/18/5095-9 punktis 6 palunud arvestada perspektiivse
trammitee Saha-Loo tee ja Vana-Narva maantee ristumisel võimaliku eritasandilise
lahendusega.
Kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu kaardil eritasandilist ristumist ega selle
ruumivajaduse arvestamist ette ei ole nähtud. Kirjas nr 7-1.2/4944-23 viitate, et Teie
hinnangul ei ole eritasandilised lahendused mõistlikud, kuna tulenevalt ehitusmaksumusest
ja hoolduskuludest väheneb trammitee sotsiaalmajanduslik tasuvus.
Juhime Teie tähelepanu, et me ei ole oma kirjas märkinud, et trammitee ristumiskoht oleks
vaja planeeringusse kanda kui eritasandiline ristmik. Planeeringus tuleb arvestada selle
võimaliku lahendusega, sest kuniks pole vastavaid liiklusuuringuid ning pole teada
ristuvate liiklusvoogude sagedusi, ei saa välistada ka eritasandilise ristumiskoha
vajalikkust. Sellest tulenevalt on vajalik planeeringu kavandamisel arvestada eritasandilise
ristega. Soovitame planeeringu raames teha vastavad liiklusuuringud, mis kinnitaksid kas
perspektiivse samatasandilise või eritasandilise ristmiku toimivuse ja liiklusohutuse.
Juhime tähelepanu, et tee valdaja vastutab vastavalt liiklusseaduse § 52 lõikele 3 ja
ehitusseadustiku § 97 lõikele 4 tee seisundinõuete ja ohutu liikluskeskkonna tagamise eest.
Liiklusuuringut teostamata palume planeeringus endiselt kajastada riigiteede ja
trammiteede ristumiskohad perspektiivsete eritasandiliste ristumiskohtadena ning näha ette
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
nende ruumivajadus. Planeeringu seletuskirjas vajadusel selgitada, et trammiteede ristmiku
tüüp (sama- või eritasandiline) selgub projekteerimise käigus.
2. Oleme 23.10.2019 kirja nr 15-2/18/5095-9 punktis 7 palunud selgitada trammitee
trassivalikut.
Kirjas nr 7-1.2/4944-23 viitate, et trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise
asukohana ning selle täpne asukoht ja detailsed lahendused täpsustuvad edasise
projekteerimise käigus.
Üldplaneering on alus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu
koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimuste andmisele (PlanS § 74 lg 5). Planeeringus on trammitee kujutatud
joonobjektina ning sellelt saab selgelt eristada kavandatava lahenduse põhimõtteid.
Näiteks kummale poole riigiteed trammitee kavandatakse, ristumise tüüpi, ruumivajadust
jms.
Palume planeeringus kavandatud trammitee võimalik lahendus ja selle ruumivajadus
täpsemalt läbi töötada või asendada joonobjekt (trammi)teekoridoriga, mis võimaldaks
trammitee (sh ristumiskohtade) rajamiseks erinevaid lahendusi.
3. Palume planeeringu loetavuse huvides kanda kaardile ka riigiteede numbrid.
Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täpsustada ja täiendada. Ebaselge
kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole
Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lõige 1. Lisaks ei ole trammitee eritasandiliste
ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu ei kooskõlasta
Maanteeamet planeerimislahedust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)
-864235 -144145 Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1 74111 Maardu
[email protected] Teie 27.04.2017 nr 7-1.2/1721 Meie 30.05.17 nr 15-2/17-00013/062 Seisukohad Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks Olete Maanteeameti t teavitanud Maardu Linn avolikogu 18.04.2017 otsuse st nr 264 " Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine " . Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Maanteeameti põhimääruse, esitab Maanteeamet seisukohad Maardu linna üldplaneeringu (edaspidi planeeringu) teedevõrgu kujundamiseks , liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks. Planeeringus käsitleda riigiteede kaitsevööndite laiused EhS § 71 alusel ja tee kaitsevööndis kehtivad piirangud EhS § 70 ja § 72 alusel . Riigi põhimaantee l nr 1 Tallinn- Narva , mis ühtlasi on Euroopa Teedevõrgu maantee, lähtuda EhS § 71 lg 2 alusel kaitsevööndi ulatusest 50m. Planeeringu seletavas osas märkida, et riigiteede kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib ehitiste kavandamisel kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ainult Maanteeameti nõusolekul eeldusega, et kavandatu ei ohusta ehitist (riigiteed) või selle korrakohast kasutamist . Arvestades riigimaanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimisel kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga. Palume planeeringus sätestada vajadus mitut aktiivses kasutuses olevat kinnistut teenindavate erateede avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt ehitusseadustikule teeregistrisse kandmiseks, et tagada juurdepääs planeeringualal asuvatele kinnistutele. Planeerida juurdepääsud kinnistutele, millel juurdepääs avalikele teedele puudub, kuid on perspektiivselt vajalik (elamumaad, tootmismaad jms). Planeeringu seletuskirjas kajastada, et kinnistute jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. Detailplaneeringu kohustuseta alade ehitustingimuste määratlemisel sätestada, et ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal tuleb juurdepääsuks reeglina kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. Arendustegevusega seotud juurdepääsude planeerimisel arvestada arendusest avalduva mõjuga olemasolevale riigiteede võrgule, sh liiklusohutusele alltoodud üldpõhimõtetel: Lahendada lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt ühe ühise ristumiskohana, so juurdepääsud koondada planeeringuala siseseks kogujateeks. Planeeringujoonistel näidata tingmärgiga perspektiivne juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda tee funktsiooniga seotud põhimõttest, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee, so madalama klassi tee. Vältida tuleb planeerimisel kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. Arendusalade juurdepääsude edasisel kavandamisel lähtuda üldplaneeringus näidatud juurdepääsuteede lahendusest ning näha ette ülejäänud olemasolevate juurdepääsuteede sulgemine. Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste (nt kaubanduskeskused jne) kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, mis toob kaasa pendelliikluse. Väljaspool tiheasustusala tuleb vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks. Uute arendus- ja elamualade määratlemisel analüüsida, kas olemasolev teedevõrk seda toetab ning lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta enda kohustuseks riigiteede ümberehitamist arendustegevuse võimaldamiseks. Planeeringus tuleb määrata põhimaanteedele juurdepääsu põhimõtted ja perspektiivsete kohalike- ja kogujateede asukohad. Põhimaanteele ei ole lubatud rajada uusi samatasandilisi ristumiskohti. Liitumine põhimaanteega toimub ainult olemasolevate sõlmede kaudu. Planeeringu seletuskirjas käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) tuleb lahendada parkimine väljaspool riigiteed soovitavalt kavandatuga samale poole teed liiklejate ohutuse tagamiseks. Planeerimisel vältida müra- ja saastetundliku arenduse kavandamist riigitee kaitsevööndis . Juhul, kui riigitee kaitsevööndis siiski kavandatakse müra- ja saastetundlikke arendustegevusi, peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga ja tagama normidele vastavuse leevendavate meetmete tarvitusele võtmise ning finantseerimise läbi. Nimetatud kohustus peab olema fikseeritud üldplaneeringu seletuskirjas. Teeme ettepaneku üldplaneeringus käsitleda maardlate üldisi kasutustingimusi. Kavandatavatele maardlate kasutustingimuste juurde lisada tingimusena liikluskoormusele vastavate juurdepääsuteede tagamine, sh vajadusel tuleb planeerida olemasolevate teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõime tugevdamine. Planeeringu seletuskirjas välja tuua põhimõte, et üldjuhul arendusalade sademevett riigiteede kraavidesse mitte juhtida. Tehnovõrkude koridoride planeerimisel tuleb vältida nende kavandamist riigitee t ranspordimaale, mis on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. Lisaks tuleb arvestada riigiteede alusel maal ja kaitsevööndis „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk „Tehnovõrgud“ esitatud nõuetega ning tehnovõrkude ja -rajatiste paigaldamist käsitlevad planeeringud, projekteerimistingimused ja projektid kooskõlastada Maanteeametiga. Palume arvestada, et Normide p 8.2. „ Õhuliinide paigutamine “ lg 2 alusel peab maanteega lõikumisel p laneerima side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (sh tuul ik , sidemast) tee muldkeha servast vähemalt võrd sele kaugusele posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Seletuskirjas kasutada Riikliku T eeregistri ( https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do ) põhisei d teede nimetusi ning numbreid. Palume kõik eeltoodud punktid planeeringus kajastada ja valminud planeerimislahendus esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks HYPERLINK "mailto:
[email protected] "
[email protected] . Märgime, et soovime olla kaasatud planeeringu koostamise protsessi ning oleme valmis selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud seisukohti ning ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnatalituse juhataja planeeringute osakonna juhataja ülesannetes Elle Tamm 611 9384
[email protected] Merike Joonsaar 611 9375
[email protected]
Teie 15.03.2019 nr 7-1.2/1417
Maardu Linnavalitsus
Kallasmaa 1 Meie 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3
74111, Maardu, Harju maakond
[email protected]
Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu avalikust väljapanekust
Olete Maanteeametit teavitanud Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust 01.04.2019-30.04.2019.
Maanteeamet on tutvunud avalikustatava üldplaneeringu lahendusega ning KSH aruande
eelnõuga. Kirjaga 30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062 esitas Maanteeamet seisukohad Maardu linna
üldplaneeringu koostamiseks. Märgime, et avalikustatavas planeeringulahenduses on
Maanteeameti seisukohti kajastatud kasinalt. Veendumaks, et Maanteeameti seisukohad on
planeerimisprotsessis kaalumist leidnud ning vajalikul määral planeeringusse integreeritud,
palume koostada tabeli vormis vastused Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktidele, vajadusel
planeeringumaterjale täiendades või põhjendades punktides kajastatu arvestamata jätmist.
Ühtlasi esitame järgnevad tähelepanekud üldplaneeringu materjalidele:
1. Riigi põhimaantee 1 Tallinn-Narva kaitsevööndi kajastamisel planeeringus lähtuda EhS §
71 lg 2 määratud kaitsevööndi ulatusest, mis Euroopa teedevõrgu maanteel on 50m.
2. Arvestada planeerimislahenduse koostamisel, et Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning
Saha-Loo tee (tee nr 4464031) osas on langetatud otsus teede võõrandamiseks riigi
omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on käimas). Sellega seoses esitab
Maanteeamet allpool ka ettepanekud nimetatud teede kui tulevaste riigiteede
kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele.
3. Riigiteede kaitsevööndid kanda planeeringu joonistele ning vormistada eraldi kõikide
riigiteede kaitsevööndeid käsitlev kaardikiht GIS või CAD formaadis, mis on vajalik peale
planeeringu kehtestamist Maa-ametile esitada seoses kaitsevööndite ulatuse kandmisega
kitsenduste kaardirakendusse.
4. Keemikute tänava pikendusel Kroodi liiklussõlmeni on tähistatud raudteega eritasandiline
ristumine. Kasutada selle konkreetse eritasandilise ristumise kajastamiseks teist (värvi)
tingmärki. Planeeringus on kasutatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee
trassi koridori asukoha määramine“ planeeringule vastavat tingmärki, kuid viadukt ei
tulene nimetatud planeeringust ja sama tingmärk on seega eksitav.
5. Planeeringu joonistel ei ole kajastatud perspektiivseid arendusalasid (nt äri- ja tootmise
maa-alad) teenindavat kohalikku teedevõrgustikku, mis võimaldaks lahendada ühiseid
juurdepääse riigiteelt ning teede sidumist võrgustikuks. Seetõttu esitame ettepaneku
analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata
perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ka perspektiivsetel arendusaladel.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
6. Palume täpsustada, kas planeeringu seletuskirja lk 98 on termini „liikluskoormus“ asemel
silmas peetud terminit „liiklussagedus“.
Seoses riigiteede kaitsevöönditega esitab Maanteeamet EhS § 71 lg 3 tulenevalt järgmised
ettepanekud riigiteede kaitsevööndi laiendamiseks põhjendades alljärgnevalt:
a) Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m, kuna nimetatud riigitee täidab
tugimaantee funktsiooni, tagab transiitliikluse ühenduse Muuga sadamasse, vastab
maantee liikluskeskkonnale, mitte asulasisesele liikluskeskkonnale, sh kiirusrežiimi osas
(70 km/h) ning tee külgedel puudub väljekujunenud hoonestusjoon. Riigitee liiklussagedus
2018.a andmetel on 5812 autot/ööp , sh raskeliikluse osakaal on 18%. Perspektiivis võib
tee muutuda Euroopa teedevõrgu maanteeks.
b) Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m, kuna nimetatud tee kaudu
toimub Vana-Narva mnt-lt ühendus Muuga sadamaga, riigitee vastab maantee
liikluskeskkonnale, mitte asulasisesele liikluskeskkonnale, sh kiirusrežiimi osas (70 km/h)
ning tee külgedel puudub väljekujunenud hoonestusjoon.
c) Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi lõikes)
määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi ulatusega ning
kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel, mistõttu on tee lõikes
põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus.
d) Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m, kuna tegemist on põhimaantee
1 Tallinn-Narva liiklussõlme rampide ja ühendusteedega, mis on liiklussõlme osad.
Nimetatud teede liikluskeskkond on maantee liikluskeskkond ja ei ole asulasisesele
tänavale iseloomulik.
e) Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul määrata
kaitsevööndiks 30m, kuna tee vastab maantee liikluskeskkonnale, liiklussagedus on kõrge
(8500 autot/ööp 2016.a andmetel), sh suur raskeliikluse osakaal (1100 autot/ööp).
Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt lõigul
Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning aktsepteerib 10m kaitsevööndi
ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav
kiirusrežiim.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
Juhataja
Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko
Elle Tamm
6119384
[email protected]
Merike Joonsaar
6119375
[email protected]
2 (2)
Hr Taavi Rebane
Maardu Linnavalitsus Teie 27.05.2019 nr 7-1.2/1417-10
[email protected]
Kallasmaa 1 Meie 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5
74111, Maardu, Harju maakond
Maardu linna koostatavast üldplaneeringust
Maanteeamet on tutvunud Maardu Linnavalituse vastustega Maanteeameti 24.04.2019 kirjas nr
15-2/18/5095-3 väljendatud seisukohtadele, mis Maanteeamet esitas Maardu linna üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise käigus.
Esitame käesolevalt omakorda täiendavad selgitused punktide osas, mis vajaksid arutelu jätku ning
käsitlemist üldplaneeringu materjalides.
Maanteeameti 24.04.2019 kiri nr 15-2/18/5095-3 p 1 – Ettepanek riigiteede kaitsevööndeid
kaartidel kajastada vaid osaliselt (laiendatavas või vähendatavas lõigus) ei taga lugeja
informeeritust riigiteest lähtuvast olemasolevast kitsendusest. Riigitee kaitsevöönd on analoogne
kitsendus looduskaitseseadusest tuleneva veekogude ehituskeelu- ja piiranguvööndiga, mida
kajastatakse üldplaneeringu maakasutuse ja kitsenduste kaardil veekogude kaupa terves ulatuses.
Maanteeamet leiab, et üldplaneeringus on vajalik riigiteede kaitsevööndite ulatuse kujutamine
terviklikult, selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna see teave peab olema kättesaadav avaliku infona
koos planeeritud maakasutus- ja ehitustingimustega. Lähtudes 30.02.2019
Rahandusministeeriumis toimunud seminaril räägitust soovitame kaaluda üldplaneeringus
kaitsevööndi käsitluses eristamist – kaitsevööndi kajastamine (üle kandmine) seadusest tulenevas
ulatuses vs muudatuse (kaitsevööndi laiendamine või vähendamine) kehtestamine. See võimaldab
seaduse muutumise korral lähtuda nendes lõikudes, kus üldplaneering vaid kajastab kehtiva
seaduse alusel kehtestatud piirangut (mitte ei kehtesta), muutunud seadusest.
P 2 – Palume jätkuvalt kaaluda tingimuse määramist, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul
ehitusloakohustuslikke hooneid ei kavandata. Selgitame, tingimuse vajadust järgmiselt.
Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse saab toimuda EhS § 70 lg 2 p 2
lähtuvalt üksnes Maanteeameti nõusolekul olenemata sellest, kas seda kavandatakse
projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel. Nõusoleku andmisel kaalutleb
Maanteeamet igakordselt, kas see on põhjendatud (nt olemasoleva hoonestusjoone olemasolu), kas
riigitee liiklusohutus ja nõuetekohane teehoiu korraldamine on tagatud, samuti kas leevendatud on
riigiteelt lähtuvad keskkonnakahjulikud ja inimestele ohtlikud mõjud. Nendel juhtudel on oluline,
et arendaja ja/või tulevane omanik peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste,
vibratsioon) leevendamisega.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
P 3 – Maanteeamet konkreetseid ettepanekuid ei esita. Palume KOV kaalutlusotsust, kas
tehnoloogilise vööndi määramist peetakse vajalikuks või mitte käsitleda seletuskirjas koos
põhjendustega.
P 11 ja p 12 – Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist ÜP-s jätkuvalt
asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes ÜP seletuskirjas,
kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid anda ÜP lugejale (sh
arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või tehnilised juhised on olemas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko
Elle Tamm
6119384
[email protected]
2 (2)
Hr Vladimir Arhipov
Maardu Linnavalitsus Teie 23.09.2019 nr 7-1.2/4944
[email protected]
Kallasmaa 1 Meie 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9
74111, Maardu, Harju maakond
Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata
jätmine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.
Maanteeamet on tutvunud üldplaneeringu lahendusega ning KSH aruande eelnõuga. Menetluse
käigus on Maanteeamet Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks esitanud seisukohti kirjadega
30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3 ja 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-
5.
Esitame järgneva märkused ja ettepanekud üldplaneeringu materjalidele:
1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede kaitsevööndite
käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV territooriumile
jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt,
vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu seletuskirjas eristada
EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava kaitsevööndi ulatuses
üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda Maanteeameti 24.04.2019
ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja seletuskirjas on riigiteede
kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja vastuoluliselt, mistõttu ei ole
tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega määratavatest kitsendusest.
2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019
esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või muul
viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute arvestamata
jätmise kohta.
3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo tee
(tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on
pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed) võtta
arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt
riigiteedel kehtivatele põhimõtetele.
4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2, 3,
11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud selgitusi.
Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus jätkuvalt
asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes
seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või
tehnilised juhised on olemas.
5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja
tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige.
6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha ette
ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud
liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada ristmiku
tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee ristumistel
Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega ning reserveerida
üldplaneeringus selleks vajalik maa.
7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas
lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte
elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad. Sellise
trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste lahendamiseks.
Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee katisevööndite
puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud
aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10
lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas
PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust
kooskõlastada. Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning
kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades esitatud
märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeerimist uuesti
kooskõlastamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Maanteeameti kirijad 30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3 ja
13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5
Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko
Elle Tamm
6119384
[email protected]
Merike Joonsaar
6119375
[email protected]
2 (2)
MAARDU LINNAVALITSUS
Marek Lind Teie: 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9
Taristu teenuste osakond
Maanteeamet Meie: 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Austatud Marek Lind
Esitame taaskordseks kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1.
Maardu linna uue üldplaneeringu koostamise algatas Maardu Linnavolikogu 18.04.2017
otsusega nr 264. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu
koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduse paragrahvis 75 toodud ülesanded linna
ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad
väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite –
säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest.
Maardu Linnavalitsus esitas Maanteeametile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel
kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944. Maanteeamet
jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 23.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/5095-9, kuna
Maanteeameti hinnangul ei ole täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee
eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oma
märkused ja ettepanekud planeeringulahenduse osas on Maanteeamet esitanud 7 punkti all.
Maardu linnavalitsus kaalus põhjalikult esitatud märkusi ning kujundas nende arvestamise või
mittearvestamise osas järgmised põhjendatud seisukohad:
1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede
kaitsevööndite käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV
territooriumile jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee
ja Vana-Narva mnt, vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu
seletuskirjas eristada EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava
kaitsevööndi ulatuses üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda
Maanteeameti 24.04.2019 ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja
seletuskirjas on riigiteede kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008
74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
vastuoluliselt, mistõttu ei ole tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega
määratavatest kitsendusest.
Kaitsevööndeid puudutavat osa on täpsustatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.3.1.
Üldplaneeringu joonistele on kantud riigiteede kaitsevööndid, lisaks on täiendatud
maakasutusplaanile lisatud eraldiseisvat väiksemat joonist riigiteede kaitsevööndite kohta.
Kaardi loetavuse huvides ei pea me põhjendatuks Maanteeameti soovi eristada tingmärkides
EhS §-st 71 tulenevaid piiranguid ning üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist.
2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019
esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või
muul viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute
arvestamata jätmise kohta.
24.04.2019 kirjaga esitatud ettepanekute osas kaitsevööndit laiendada esitame põhjendused
siinjuures vastavalt Teie poolt esitatud nimekirjale:
a. Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m.
Ettepanekuga on arvestatud.
b. Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m.
Sisuliselt on tegemist arendusalaga, kus detailplaneeringud äri- ja tootmishoonete
rajamiseks juba kas kehtestatud või pooleli või võimaldatakse ettevõtlust tuleviks
vastavalt üldplaneeringu arengusuundadele ja maakasutusele. Seega on tulevikus
tegemist ettevõtluspiirkonnaga, kus arendustegevuse tulemusena on kujunemas
ehitusjoon. Eelnevast lähtudes on mõistlik võtta aluseks linlik liikluskeskkond ja
kiirusepiirang 50 km/h (praegusel hetkel 70 km/h). Seega puudub ka argumenteeritud
põhjus, miks peaks teekaitsevöönd olema linna ettevõtluskeskkonnas maanteele sobilik
30 m.
c. Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi
lõikes) määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi
ulatusega ning kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel,
mistõttu on tee lõikes põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus.
Ei nõustu ettepanekuga. Jõelähtme valla territooriumil 30 m kaitsevööndi kehtimine ei
ole argumenteeritud põhjendus kaitsevööndi laiendamiseks ka linna territooriumil.
Samuti ei ole hoonestamata ala piisav põhjendus, kuna planeeringu maakasutus
võimaldab perspektiivis piirkonda hoonestuse kavandamist. Märgime, et olukorda ei
saa hinnata üksnes olemasolevast olukorrast lähtuvalt, arvestada tuleb ka
üldplaneeringu lahendust. Vastasel juhul kerkib küsimus, miks üldplaneeringut üldse
koostada, kui kavandatava maakasutusega ei arvestata.
d. Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m.
3
1160, 1162, 1165 – nõustume ettepanekuga määrata tee kaitsevööndiks 30 m, kuna
tegemist on ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale.
1166 - ettepanek määrata kaitsevööndiks 20 m, kuna liikluskeskkond läheb üle
linnaliseks keskkonnaks Kombinaadi tänaval, lisaks piirneb tee perspektiivis
hoonestatava alaga.
e. Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul
määrata kaitsevööndiks 30m.
Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m.
Piirkonnas kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Liiklussagedus on küll suur, kuid sisuliselt on
juba tegemist väljakujunenud ettevõtluskeskkonna ja hoonestusalaga, kus tänaval on
palju mahasõite ning hoonestus paikneb mitmes kohas teele lähemal kui 30 m (enamasti
20).
f. Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt
lõigul Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning
aktsepteerib 10m kaitsevööndi ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge
asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav kiirusrežiim.
Nõustume.
3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo
tee (tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess
on pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed)
võtta arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks
vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele.
Võõrandamist on kajastatud, kaitsevööndite arvestamine ja mitte arvestamine on kajastatud
punktis 2.
4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2,
3, 11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud
selgitusi. Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus
jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses
võtmes seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või
sättele, vaid anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud
piirangud või tehnilised juhised on olemas.
Planeeringut on täiendatud põhimõttega, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte
kavandada.
Punktidega 3, 11 ja 12 ei arvestata, kuna nõuded ei ole põhjendatud.
Tee tehnoloogilise vööndi (20m) määramiseks puudub vajadus ja põhjendus. Tehnoloogiline
vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS.
Tehnovõrkude ja õhuliinide paigutamisel tuleb arvestada linnatänavate ja tehnovõrkude
standardeid ja projekteerimisnorme ning nende planeeringus sätestamine ei ole vajalik ja
põhjendatud.
4
5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja
tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige.
Teksti sõnastust on planeeringus korrigeeritud.
6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha
ette ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud
liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada
ristmiku tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee
ristumistel Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega
ning reserveerida üldplaneeringus selleks vajalik maa.
Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Eritasandilise riste vajadus nähakse ette ristumisel riigiteega
94, kuna ka Rail Baltic raudteega ristumine on kavandatud eritasandilisena. Mujal
eritasandiliste lahenduste üldplaneeringuga kavandamine ei ole meie hinnangul mõistlik, sest
iga täiendav viadukt vähendab oma suure ehitusmaksumuse ja hoolduskulu tõttu märgatavalt
trammitee sotsiaalmajanduslikku tasuvust ja seega peab iga viadukti vajadus olema selgelt
põhjendatud. Trammitee rajamise tingimused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.
7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas
lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte
elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad.
Sellise trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste
lahendamiseks.
Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee
katisevööndite puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste
Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti
hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee
eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1,
mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust kooskõlastada.
Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning
kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades
esitatud märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeeri
Trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise asukohana. Selle rajamise täpne
asukoht asukoht ja detailsed (tehnilised) lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise
käigus.
Eeltoodud punktidest ning ka teiste kooskõlastavate asutuste märkustest lähtudes on üldplaneeringu
ja KSH aruande materjale täpsustatud. Uued materjalid (sh vektorformaadis kaardikihid) on
võimalik alla laadida järgneva lingi kaudu: http://gofile.me/6tNNn/xRqEr6wD8
Palume kooskõlastada Maardu linna üldplaneering vastavalt PlanS § 85 lõikele 1.
Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või
arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
5
PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele
vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX
kaudu, elektrooniliselt e-posti teel
[email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1,
74111, Maardu linn, Harju maakond.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
linnapea
Taavi Rebane, 6060729
[email protected]
MAARDU LINNAVALITSUS
Üldplaneeringu koostamisse Meie: 23.09.2019 nr 7-1.2/4944
kaasatud asutused
Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1.
Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on
linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Planeeringuga lahendatakse
planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu
linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest
funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku
edasiarendamise põhimõttest.
Planeeringu ja KSH aruande eelnõuga (seletuskirjad, joonised, KSH aruanne) saab tutvuda
http://gofile.me/6tNNn/W7nZROIGe. Üldplaneeringu maakasutusplaani veebirakendus on
kättesaadav http://www.hendrikson.ee/maps/Maardu-ÜP/ . Üldplaneeringu kaardikihtide
vektorfailid on allalaaditavad alljärgnevalt lingilt:
https://www.dropbox.com/sh/zjwl7l58ghn7vb9/AACkILPXMKbh5dmCJEK0x_c2a?dl=0 .
Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või
arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või
eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta
teisiti.
PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või
maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu
õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
_____________________________________________________________________________________________
Kallasmaa 1 telefon +372 6060 737 IBAN EE24110220007995014
74111 Maardu faks +372 6060 751 SEB pank
Eesti e-post:
[email protected] Registrikood 75011470
2
Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX
kaudu, elektrooniliselt e-posti teel
[email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1,
74111, Maardu linn, Harju maakond.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Arhipov
Linnapea
Maardu Linnavalitsus Teie 28.09.2020 nr 7-1.2/4419
[email protected]
Meie 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6
Maardu linna üldplaneeringu avalikust
väljapanekust
Olete teavitanud Maanteeametit Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avalikust väljapanekust.
Esitasime üldplaneeringu raames seisukohad 29.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-4. Ülesjäänud küsimuste
arutamiseks korraldasime Teiega 23.10.2020 võrgukoosoleku. Koosolekul leppisime kokku, et
planeeringusse on vaja viia sisse järgnevad muudatused.
1. Määrate vähemalt riigitee nr 11607 Saha-Loo tee ja riigitee nr 11608 Vana-Narva maantee ulatuses
teekoridori trammitee kavandamiseks. Kuna konkreetseid projekte trammitee kohta pole, tuleb
trammitee koridor määrata kaardil piisava laiusega, et see arvestaks trammitee võimalikke nihkeid
ühele või teisele poole riigiteed ja muid normidest tulenevaid ruumivajadusi.
2. Trammitee ristete või ristumiskohtade teemat täpsustate seletuskirjas selliselt, et trammitee
ristumiste liikluskorraldus lahendatakse trammitee projekteerimise käigus.
3. Planeeringuga seotud muudatused kooskõlastate täiendavalt Maanteeametiga esimesel võimalusel
enne avaliku arutelu toimumist.
Soovime lisaks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et Harju maakonnaplaneeringus on kavandatud
perspektiivne raudteekoridor paralleelselt riigiteega nr 11607 Saha–Loo ning ristumine riigiteega nr 11608.
Palume üldplaneeringus arvestada, et perspektiivse raudtee (Helsinki–Tallinn) risted riigiteega peaksid
olema lahendatud eritasandiliselt. Meie hinnangul vajab Helsinki–Tallinna raudtee küsimus täiendavat
koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, selgitamaks välja perspektiivse raudtee
ruumivajadus ja paiknemine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisaadressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)