dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maardu linna üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. veebruar 2022
Viit
1.10-17/2022/931-1
Registreeritud
7. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Ülle Otsepp
Lahendamise tähtaeg
9. märts 2022

Failid

  • 📎2019 09 23 ÜP ja KSH eelnõu esitamine kooskõlastamiseks.bdoc127 KB
  • 📎2019 10 23_15-2185095-9 23.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc903 KB
  • 📎2020 04 14 Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitamine koos (1).asice232 KB
  • 📎2020 05 14_15-22019023-2 14.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc272 KB
  • 📎2020 09 01 MaarduYP_MNT.asice21 KB
  • 📎2020 09 28 Teavituskiri Maardu uldplaneering.asice122 KB
  • 📎2020 11 03_15-22019023-6 03.11.2020 Väljaminev kiri.asice267 KB
  • 2020 11 19 Maardy_YP_Maanteeamet.asice

Sisu (failidest)

MAARDU LINNAVALITSUS Ehitus- ja planeerimisosakond Maardu linna üldplaneeringu Meie: 28.09.2020 nr 7-1.2/4419 koostamisse kaasatud asutused Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine, üldplaneeringu avalik väljapanek Maardu linnas on menetluses uue üldplaneeringu koostamine, mis algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 01.04.2020 kuni 30.04.2019 ning avalik arutelu 23.05.2019. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks kaasatud asutustele ja isikutele septembris 2019. Maardu Linnavolikogu võttis Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande vastu 22. septembril otsusega nr 100. Planeerimisseaduse § 87 lg 5 alusel teavitame Teid üldplaneeringu avalikust väljapanekust, mis toimub 12.10.2020 kuni 15.11.2020 Avaliku väljapaneku jooksul saab üldplaneeringu lahendusega tutvuda linna veebilehel https://maardu.kovtp.ee/uldplaneering-koostamisel- ning paberkandjal Maardu linnavalitsuses tööpäeviti tööaja jooksul. Avaliku väljapaneku jooksul on võimalik esitada üldplaneeringu osas kirjalikult ettepanekuid, küsimusi ja märkusi DHXi kaudu, e-kirjaga [email protected] või posti teel: Ehitus- ja planeerimisosakond, Maardu Linnavalitsus, Kallasmaa tn 1, 74111 Maardu. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtetes kokku leppida, kuidas maad kasutada, kuidas ehitada. Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduses toodud ülesanded linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Säilib Maardule omane struktuur ning jagunemine funktsionaalselt eriilmelisteks asumiteks. Elupiirkondade arendamisel rakendatakse kvaliteetse elukeskkonna loomise põhimõtteid ehk lahendus peab arvestama konkreetse piirkonna arhitektuurset üldilmet, elupiirkond peab sisaldama mitmekesist avalikku ruumi. Lisaks määratakse puhke- ja haljasalade asukohad ja kasutus, luuakse sidus ja kergliiklejale turvalisem asumitevaheline ja sisene ühendus. Maardu linnas jääb ka edaspidi tööstus tähtsale kohale - planeering võimaldab tulevikus mitmekesist tegevust äri- ja ettevõtluspiirkondades. Suunaks on eelkõige linnakeskkonda sobiva ja väikse keskkonnamõjuga äri- ja tootmistegevuse arendamine. Leevendamaks ettevõtlusega kaasnevaid mõjusid, kavandatakse puhveralad ettevõtlusalade piirnemisel tundlike aladega ning seatakse tingimused, mida tuleb arvestada ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete rajamisel. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused on integreeritud üldplaneeringu seletuskirja. KSH tulemusel selgus, et Maardu linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju linna arengule, võimaldades kõikide väljakujunenud asumite edasist arengut ning tuginedes valdavalt väljakujunenud maakasutusmustritele ja piirkondlikele eelistele. Piiriülest mõju Maardu linna üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Rebane Juhataja MAARDU LINNAVALITSUS Ehitus- ja planeerimisosakond Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teie: 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6 Maanteeamet Meie: 19.11.2020 nr 7-1.3/4419-4 Maardu linna üldplaneeringu lahendusest Vastavalt 23.10.2020 toimunud võrgukoosolekule ning Maanteeameti 03.11.2020 kirjas nr 15- 2/20/19023-6 esitatud ettepanekutele oleme valmis saanud üldplaneeringu muudatusettepaneku trammitee koridori ja risteid puudutavas osas. Üldplaneeringu seletuskirjas soovime trammiteed puudutavat osa täiendada järgnevalt: Trammitee Maardu trammiliini eesmärk on suurendada keskkonnasäästliku ja ökonoomse elektritranspordi osatähtsust ning vähendada autoliiklust Maardu linna tänavatel, muutes ühistranspordi kasutamise Maardu ja Tallinna vahel senisest atraktiivsemaks ja kiiremaks. Rööbastranspordi olemasolu suurendab linna atraktiivsust elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, loob mugavama, kiirema ning turvalisema ühenduse erinevate sihtkohtade vahel. Üldplaneeringuga planeeritakse trammitee põhimõtteline koridor, mis ühendab pikas perspektiivis Maardu linna Kallavere elamupiirkonda Tallinnaga. Trammitee koridori laius kitsamates oludes on 20 m ning hoonestamata piirkondades 40 m, et võimaldada võimalikke nihkeid ühele või teisele poole teed ning tagada normidest tulenev ruumivajadus. Trammitee rajamise tingimusi täpsustab Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusuuring ning projekt. Trammitee projekteerimise käigus lahendatakse ka trammitee ristete või ristumiskohtade liikluskorraldus. Uuendatud Maardu linna üldplaneeringu liiklusskeem koos trammitee koridoriga on lisatud kirjale. Palume esitada oma seisukoht trammitee koridori puudutavate ettepanekute osas hiljemalt 10.12.2020. _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE24110220007995014 74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 Täiendavalt märkis Maanteeamet 03.11.2020 kirjas nr 15-2/20/19023-6, et Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivse Helsingi-Tallinna raudteekoridori risted riigiteedega nr 11608 ja nr 11607 peaksid olema lahendatud eritasandiliselt ning selle vajadusega tuleb arvestada Maardu linna üldplaneeringus. Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et kõnealuse transpordiühenduse täpsema ruumilise ja tehnilise lahenduse väljatöötamine peab planeerimisseaduse § 27 lg 1 ja 2 alusel toimuma riigi eriplaneeringu raames, mistõttu ei ole antud küsimust võimalik lahendada Maardu linna üldplaneeringu koostamise käigus. Kutsume Teid ka osa võtma Maardu linna üldplaneeringu avalikust arutelust, mis toimub 17.12.2020 kell 17:00 Maardu Vaba Aja Keskuses eelregistreerimise alusel. Arutelust on võimalik osa võtta ka interneti vahendusel. Selleks esitage palun oma sooviavaldus aadressile [email protected] ning enne koosoleku algust saadetakse Teile link koosolekuga ühinemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Rebane Juhataja LISA: 1. Maardu linna üldplaneeringu liiklusskeemi muutmise ettepanek. MAARDU LINNAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISOSAKOND Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 07.02.2022 nr 7-1.2/1577 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks Maardu Linnavolikogu algatas 18.04.2017 otsusega nr 264 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumiste määratlemine. Maardu Linnavalitsus esitas 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ning arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jättis 24.10.2019 kirjaga nr 1.10-17/19-0042/7872 Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamata, viidates asjaolule, et Maanteeameti varasemalt esitatud märkused polnud selleks hetkeks lahendatud. Maanteeamet jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata esmalt 23.10.2019 kirjaga nr 15- 2/18/5095-9 ning seejärel 14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2. Maardu Linnavalitsus edastas Maanteeametile 01.09.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-30 oma seisukoha, mille kohaselt on PlanS § 3 lõike 1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud ülesanded üldplaneeringus lahendatud ning antud juhul on tegemist seisukohtade erinevusega planeeringulahenduse osas. Sellest tulenevalt puudus Maardu Linnavalitsuse hinnangul alus üldplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks. Sellest hoolimata jõudis Maardu Linnavalitsus Maanteeameti poolt esitatud märkuste osas üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku etapis kokkuleppele ning Maanteeamet kinnitas uuendatud üldplaneeringu lahenduse sobivust 10.12.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-9. Maardu Linnavalitsus esitas 13.12.2021 kirjaga nr 7-1.2/6044 Maardu linna üldplaneeringu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium jättis üldplaneeringu heaks kiitmata 28.01.2022 kirjaga nr 14-11/8855-2, milles tõi muuhulgas välja, et kuivõrd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole üldplaneeringut kooskõlastanud, on vajalik kohalikul omavalitsusel esitada üldplaneering uuesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastuse saamiseks. Eelnevast tulenevalt palume uuesti läbi vaadata Maardu linna üldplaneeringu materjalid ning esitada võimalusel oma kooskõlastus hiljemalt 09.03.2022 vastavalt planeerimisseaduse §-le 85. Maardu linna üldplaneeringu materjalid võite leida Maardu linna kodulehelt: https://maardu.kovtp.ee/uldplaneering- koostamisel- _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 tel +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu fax +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Kirjale on lisatud kirjavahetus Maanteeameti ja Maardu Linnavalitsuse vahel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Rebane osakonna juhataja Lisad: 1. Maardu Linnavalitsuse 23.09.2019 kiri nr 7-1.2/4944; 2. Maanteeameti 23.10.2019 kiri nr 15-2/18/5095-9; 3. Maardu Linnavalitsuse 14.04.2020 kiri nr 7-1.2/4944-23; 4. Maanteeameti 14.05.2020 kiri nr 15-2/20/19023-2; 5. Maardu Linnavalitsuse 01.09.2020 kiri nr 7-1.2/4944-30; 6. Maardu Linnavalitsuse 28.09.2020 kiri nr 7-1.2/4419; 7. Maanteeameti 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6; 8. Maardu Linnavalitsuse 19.11.2020 kiri nr 7-1.3/4419-4; 9. Maanteeameti 10.12.2020 kiri nr 15-2/20/19023-9. Taavi Rebane 6060729 [email protected] MAARDU LINNAVALITSUS Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teie: 14.05.2020 nr 15-2/20/19023-2 Maanteeamet Meie: 01.09.2020 nr 7-1.2/4944-30 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamata jätmisest Austatud Marek Lind Maardu Linnavalitsuses on menetluses Maardu linna uus üldplaneering, mis algatati Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Maardu Linnavalitsus esitas üldplaneeringu Maanteeametile kooskõlastamiseks 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944 ning teistkordseks kooskõlastamiseks 14.04.2020 kirjaga nr 7-1.2/4944-23. Maanteeamet jättis üldplaneeringu 14.05.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-2 kooskõlastamata. Vastame Teie kirjas toodud märkustele ja ettepanekutele punktide haaval. 1. Maardu Linnavalitsus jääb Maanteeametiga eriarvamusele trammitee eritasandilise ristmiku vajaduse nõude osas. Vana-Narva maantee (Viimsi valla territooriumil Narva maantee) ning Saha-Loo tee on mõlemad asulasisese liikluskeskkonnaga teed, kus nii jalakäijate ristumised, mahasõidud kruntidele kui ka ristmikud teiste tänavatega on kõik lahendatud samatasandiliselt. Piirkiiruseks on mõlemal teel 50 km/h ning teadaolevalt pole ka Maanteeametil kavas seda piirkiirust tõsta. Sellest tulenevalt on meie hinnangul põhjendamatu nõue näidata trammitee ristumist Saha-Loo tee ja/või Vana-Narva maanteega eritasandiliselt, kui kõigi ülejäänud transpordiliikide liiklus eelnimetatud riigiteede suhtes toimub samal tasandil. Liiklusohutust on võimalik tagada ka samatasandiliste lahendustega. 2. Maardu Linnavalitsus jääb Maanteeametiga eriarvamusele trammitee trassikoridori märkimist puudutavas osas. Ka joonobjektide puhul tuleb arvestada üldplaneeringu täpsusastmega. Selguse huvides märgime joonisele ning ka seletuskirja, et tegemist on põhimõttelise trassikoridoriga ning täpsem lahendus selgub edasise projekteerimise käigus. 3. Arvestame ettepanekuga ja märgime riigiteede numbrid liiklusskeemile. Maardu Linnavalitsus on seisukohal, et PlanS § 3 lõike 1 ning PlanS § 75 lg 1 punktis 1 toodud ülesanded on üldplaneeringus lahendatud ning antud juhul on tegemist seisukohtade erinevusega planeeringulahenduse osas. Sellest tulenevalt puudub meie hinnagul alus üldplaneeringu kooskõlastamata jätmiseks. _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov linnapea Taavi Rebane, 6060729 [email protected] Maardu Linnavalitsus Teie 19.11.2020 nr 7-1.3/4419-4 [email protected] Teie 04.12.2020 nr 7-1.2/5519 Meie 10.12.2020 nr 15-2/20/19023-9 Maardu linna üldplaneeringu avalikust arutelust ja üldplaneeringu muudatusettepanekutest Olete teavitanud Maanteeametit Maardu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude toimumisest kirjaga nr 7-1.2/5519 ning esitanud meile üldplaneeringu muudatusettepanekud trammitee koridori ja ristumisi puudutavas osas kirjaga nr 7-1.3/4419-4. Meie hinnangul olete trammiteed ja selle koridori üldplaneeringus käsitlenud piisavas mahus, tagades selle elluviimise tulevikus. Teie vastusest ei selgunud, kas olete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Helsinki– Tallinna tunneli teemal suhelnud ja milline on ministeeriumi seisukoht. Soovime, et suhtleksite Harju maakonnaplaneeringus esitatud perspektiivse raudteekoridori ja selle ristumiste täpsustamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. On vajalik välja selgitada, kas perspektiivne raudtee vajab täpsemat käsitlust üldplaneeringus või on sobilik, et transpordiühenduse täpsem ruumiline ja tehniline lahendus selgitatakse välja riikliku eriplaneeringu raames. Võttes aluseks varasemad töökoosolekud ja sellele järgnenud muudatusettepanekud leiame, et Maardu linna üldplaneering vastab Maanteeameti ootustele ja esitatud seisukohtadele, kui täiendate planeeringut vastavalt Teie kirjas nr 7-1.3/4419-4 esitatud muudatusettepanekutele. Me ei pea vajalikuks nende ettepanekute arutamist avalikul arutelul, mille esitasime Teile avalikul väljapanekul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Maardu üldplaneeringu liiklusskeem [Maardu liiklusskeem.pdf] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2) Maardu Linnavalitsus Teie 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23 [email protected] Meie 14.05.2020 nr 15-2/20/19023-2 Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete Maanteeametile saatnud kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu eelnõu. Oleme Maardu linna üldplaneeringu koostamise ajal esitanud seisukohti kirjadega 30.05.2017 nr 15-2/17- 00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3, 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5 ja 23.10.2019 nr 15- 2/18/5095-9. Olete esitanud 14.04.2020 kirjas nr 7-1.2/4944-23 põhjendused ja vastulaused Maanteeameti 23.10.2019 kirjale 15-2/18/5095-9. Esitame järgnevalt märkused ja ettepanekud üldplaneeringu eelnõule. 1. Oleme 23.10.2019 kirja nr 15-2/18/5095-9 punktis 6 palunud arvestada perspektiivse trammitee Saha-Loo tee ja Vana-Narva maantee ristumisel võimaliku eritasandilise lahendusega. Kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu kaardil eritasandilist ristumist ega selle ruumivajaduse arvestamist ette ei ole nähtud. Kirjas nr 7-1.2/4944-23 viitate, et Teie hinnangul ei ole eritasandilised lahendused mõistlikud, kuna tulenevalt ehitusmaksumusest ja hoolduskuludest väheneb trammitee sotsiaalmajanduslik tasuvus. Juhime Teie tähelepanu, et me ei ole oma kirjas märkinud, et trammitee ristumiskoht oleks vaja planeeringusse kanda kui eritasandiline ristmik. Planeeringus tuleb arvestada selle võimaliku lahendusega, sest kuniks pole vastavaid liiklusuuringuid ning pole teada ristuvate liiklusvoogude sagedusi, ei saa välistada ka eritasandilise ristumiskoha vajalikkust. Sellest tulenevalt on vajalik planeeringu kavandamisel arvestada eritasandilise ristega. Soovitame planeeringu raames teha vastavad liiklusuuringud, mis kinnitaksid kas perspektiivse samatasandilise või eritasandilise ristmiku toimivuse ja liiklusohutuse. Juhime tähelepanu, et tee valdaja vastutab vastavalt liiklusseaduse § 52 lõikele 3 ja ehitusseadustiku § 97 lõikele 4 tee seisundinõuete ja ohutu liikluskeskkonna tagamise eest. Liiklusuuringut teostamata palume planeeringus endiselt kajastada riigiteede ja trammiteede ristumiskohad perspektiivsete eritasandiliste ristumiskohtadena ning näha ette Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) nende ruumivajadus. Planeeringu seletuskirjas vajadusel selgitada, et trammiteede ristmiku tüüp (sama- või eritasandiline) selgub projekteerimise käigus. 2. Oleme 23.10.2019 kirja nr 15-2/18/5095-9 punktis 7 palunud selgitada trammitee trassivalikut. Kirjas nr 7-1.2/4944-23 viitate, et trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise asukohana ning selle täpne asukoht ja detailsed lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Üldplaneering on alus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmisele (PlanS § 74 lg 5). Planeeringus on trammitee kujutatud joonobjektina ning sellelt saab selgelt eristada kavandatava lahenduse põhimõtteid. Näiteks kummale poole riigiteed trammitee kavandatakse, ristumise tüüpi, ruumivajadust jms. Palume planeeringus kavandatud trammitee võimalik lahendus ja selle ruumivajadus täpsemalt läbi töötada või asendada joonobjekt (trammi)teekoridoriga, mis võimaldaks trammitee (sh ristumiskohtade) rajamiseks erinevaid lahendusi. 3. Palume planeeringu loetavuse huvides kanda kaardile ka riigiteede numbrid. Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täpsustada ja täiendada. Ebaselge kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lõige 1. Lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu ei kooskõlasta Maanteeamet planeerimislahedust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2) -864235 -144145 Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1 74111 Maardu [email protected] Teie 27.04.2017 nr 7-1.2/1721 Meie 30.05.17 nr 15-2/17-00013/062 Seisukohad Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks Olete Maanteeameti t teavitanud Maardu Linn avolikogu 18.04.2017 otsuse st nr 264 " Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine " . Võttes aluseks planeerimisseaduse, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja Maanteeameti põhimääruse, esitab Maanteeamet seisukohad Maardu linna üldplaneeringu (edaspidi planeeringu) teedevõrgu kujundamiseks , liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramiseks. Planeeringus käsitleda riigiteede kaitsevööndite laiused EhS § 71 alusel ja tee kaitsevööndis kehtivad piirangud EhS § 70 ja § 72 alusel . Riigi põhimaantee l nr 1 Tallinn- Narva , mis ühtlasi on Euroopa Teedevõrgu maantee, lähtuda EhS § 71 lg 2 alusel kaitsevööndi ulatusest 50m. Planeeringu seletavas osas märkida, et riigiteede kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Vastavalt EhS § 70 lg 3 võib ehitiste kavandamisel kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ainult Maanteeameti nõusolekul eeldusega, et kavandatu ei ohusta ehitist (riigiteed) või selle korrakohast kasutamist . Arvestades riigimaanteede võimalikku teekoridori laiendamise vajadust teede rekonstrueerimisel kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Tehnoloogilises vööndis tuleb ehitustegevuse planeerimisel tee ohutuse tagamiseks teha koostööd Maanteeametiga. Palume planeeringus sätestada vajadus mitut aktiivses kasutuses olevat kinnistut teenindavate erateede avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt ehitusseadustikule teeregistrisse kandmiseks, et tagada juurdepääs planeeringualal asuvatele kinnistutele. Planeerida juurdepääsud kinnistutele, millel juurdepääs avalikele teedele puudub, kuid on perspektiivselt vajalik (elamumaad, tootmismaad jms). Planeeringu seletuskirjas kajastada, et kinnistute jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. Detailplaneeringu kohustuseta alade ehitustingimuste määratlemisel sätestada, et ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal tuleb juurdepääsuks reeglina kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. Arendustegevusega seotud juurdepääsude planeerimisel arvestada arendusest avalduva mõjuga olemasolevale riigiteede võrgule, sh liiklusohutusele alltoodud üldpõhimõtetel: Lahendada lähestikku asuvate arendusalade juurdepääsud riigiteelt ühe ühise ristumiskohana, so juurdepääsud koondada planeeringuala siseseks kogujateeks. Planeeringujoonistel näidata tingmärgiga perspektiivne juurdepääs avalikult kasutatavatele teedele. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda tee funktsiooniga seotud põhimõttest, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee, so madalama klassi tee. Vältida tuleb planeerimisel kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. Arendusalade juurdepääsude edasisel kavandamisel lähtuda üldplaneeringus näidatud juurdepääsuteede lahendusest ning näha ette ülejäänud olemasolevate juurdepääsuteede sulgemine. Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste (nt kaubanduskeskused jne) kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast väljapoole, mis toob kaasa pendelliikluse. Väljaspool tiheasustusala tuleb vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks. Uute arendus- ja elamualade määratlemisel analüüsida, kas olemasolev teedevõrk seda toetab ning lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta enda kohustuseks riigiteede ümberehitamist arendustegevuse võimaldamiseks. Planeeringus tuleb määrata põhimaanteedele juurdepääsu põhimõtted ja perspektiivsete kohalike- ja kogujateede asukohad. Põhimaanteele ei ole lubatud rajada uusi samatasandilisi ristumiskohti. Liitumine põhimaanteega toimub ainult olemasolevate sõlmede kaudu. Planeeringu seletuskirjas käsitleda parkimise korraldamise põhimõtteid. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) tuleb lahendada parkimine väljaspool riigiteed soovitavalt kavandatuga samale poole teed liiklejate ohutuse tagamiseks. Planeerimisel vältida müra- ja saastetundliku arenduse kavandamist riigitee kaitsevööndis . Juhul, kui riigitee kaitsevööndis siiski kavandatakse müra- ja saastetundlikke arendustegevusi, peab arendaja arvestama liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõjuga ja tagama normidele vastavuse leevendavate meetmete tarvitusele võtmise ning finantseerimise läbi. Nimetatud kohustus peab olema fikseeritud üldplaneeringu seletuskirjas. Teeme ettepaneku üldplaneeringus käsitleda maardlate üldisi kasutustingimusi. Kavandatavatele maardlate kasutustingimuste juurde lisada tingimusena liikluskoormusele vastavate juurdepääsuteede tagamine, sh vajadusel tuleb planeerida olemasolevate teede, kaasa arvatud riigiteede kandevõime tugevdamine. Planeeringu seletuskirjas välja tuua põhimõte, et üldjuhul arendusalade sademevett riigiteede kraavidesse mitte juhtida. Tehnovõrkude koridoride planeerimisel tuleb vältida nende kavandamist riigitee t ranspordimaale, mis on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. Lisaks tuleb arvestada riigiteede alusel maal ja kaitsevööndis „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk „Tehnovõrgud“ esitatud nõuetega ning tehnovõrkude ja -rajatiste paigaldamist käsitlevad planeeringud, projekteerimistingimused ja projektid kooskõlastada Maanteeametiga. Palume arvestada, et Normide p 8.2. „ Õhuliinide paigutamine “ lg 2 alusel peab maanteega lõikumisel p laneerima side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti (sh tuul ik , sidemast) tee muldkeha servast vähemalt võrd sele kaugusele posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Seletuskirjas kasutada Riikliku T eeregistri ( https://teeregister.riik.ee/mnt/index.do ) põhisei d teede nimetusi ning numbreid. Palume kõik eeltoodud punktid planeeringus kajastada ja valminud planeerimislahendus esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks HYPERLINK "mailto: [email protected] " [email protected] . Märgime, et soovime olla kaasatud planeeringu koostamise protsessi ning oleme valmis selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud seisukohti ning ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnatalituse juhataja planeeringute osakonna juhataja ülesannetes Elle Tamm 611 9384 [email protected] Merike Joonsaar 611 9375 [email protected] Teie 15.03.2019 nr 7-1.2/1417 Maardu Linnavalitsus Kallasmaa 1 Meie 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3 74111, Maardu, Harju maakond [email protected] Maardu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust Olete Maanteeametit teavitanud Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust 01.04.2019-30.04.2019. Maanteeamet on tutvunud avalikustatava üldplaneeringu lahendusega ning KSH aruande eelnõuga. Kirjaga 30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062 esitas Maanteeamet seisukohad Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks. Märgime, et avalikustatavas planeeringulahenduses on Maanteeameti seisukohti kajastatud kasinalt. Veendumaks, et Maanteeameti seisukohad on planeerimisprotsessis kaalumist leidnud ning vajalikul määral planeeringusse integreeritud, palume koostada tabeli vormis vastused Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktidele, vajadusel planeeringumaterjale täiendades või põhjendades punktides kajastatu arvestamata jätmist. Ühtlasi esitame järgnevad tähelepanekud üldplaneeringu materjalidele: 1. Riigi põhimaantee 1 Tallinn-Narva kaitsevööndi kajastamisel planeeringus lähtuda EhS § 71 lg 2 määratud kaitsevööndi ulatusest, mis Euroopa teedevõrgu maanteel on 50m. 2. Arvestada planeerimislahenduse koostamisel, et Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo tee (tee nr 4464031) osas on langetatud otsus teede võõrandamiseks riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on käimas). Sellega seoses esitab Maanteeamet allpool ka ettepanekud nimetatud teede kui tulevaste riigiteede kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele. 3. Riigiteede kaitsevööndid kanda planeeringu joonistele ning vormistada eraldi kõikide riigiteede kaitsevööndeid käsitlev kaardikiht GIS või CAD formaadis, mis on vajalik peale planeeringu kehtestamist Maa-ametile esitada seoses kaitsevööndite ulatuse kandmisega kitsenduste kaardirakendusse. 4. Keemikute tänava pikendusel Kroodi liiklussõlmeni on tähistatud raudteega eritasandiline ristumine. Kasutada selle konkreetse eritasandilise ristumise kajastamiseks teist (värvi) tingmärki. Planeeringus on kasutatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ planeeringule vastavat tingmärki, kuid viadukt ei tulene nimetatud planeeringust ja sama tingmärk on seega eksitav. 5. Planeeringu joonistel ei ole kajastatud perspektiivseid arendusalasid (nt äri- ja tootmise maa-alad) teenindavat kohalikku teedevõrgustikku, mis võimaldaks lahendada ühiseid juurdepääse riigiteelt ning teede sidumist võrgustikuks. Seetõttu esitame ettepaneku analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ka perspektiivsetel arendusaladel. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Palume täpsustada, kas planeeringu seletuskirja lk 98 on termini „liikluskoormus“ asemel silmas peetud terminit „liiklussagedus“. Seoses riigiteede kaitsevöönditega esitab Maanteeamet EhS § 71 lg 3 tulenevalt järgmised ettepanekud riigiteede kaitsevööndi laiendamiseks põhjendades alljärgnevalt: a) Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m, kuna nimetatud riigitee täidab tugimaantee funktsiooni, tagab transiitliikluse ühenduse Muuga sadamasse, vastab maantee liikluskeskkonnale, mitte asulasisesele liikluskeskkonnale, sh kiirusrežiimi osas (70 km/h) ning tee külgedel puudub väljekujunenud hoonestusjoon. Riigitee liiklussagedus 2018.a andmetel on 5812 autot/ööp , sh raskeliikluse osakaal on 18%. Perspektiivis võib tee muutuda Euroopa teedevõrgu maanteeks. b) Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m, kuna nimetatud tee kaudu toimub Vana-Narva mnt-lt ühendus Muuga sadamaga, riigitee vastab maantee liikluskeskkonnale, mitte asulasisesele liikluskeskkonnale, sh kiirusrežiimi osas (70 km/h) ning tee külgedel puudub väljekujunenud hoonestusjoon. c) Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi lõikes) määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi ulatusega ning kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel, mistõttu on tee lõikes põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus. d) Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m, kuna tegemist on põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklussõlme rampide ja ühendusteedega, mis on liiklussõlme osad. Nimetatud teede liikluskeskkond on maantee liikluskeskkond ja ei ole asulasisesele tänavale iseloomulik. e) Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul määrata kaitsevööndiks 30m, kuna tee vastab maantee liikluskeskkonnale, liiklussagedus on kõrge (8500 autot/ööp 2016.a andmetel), sh suur raskeliikluse osakaal (1100 autot/ööp). Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt lõigul Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning aktsepteerib 10m kaitsevööndi ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav kiirusrežiim. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten Juhataja Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko Elle Tamm 6119384 [email protected] Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 2 (2) Hr Taavi Rebane Maardu Linnavalitsus Teie 27.05.2019 nr 7-1.2/1417-10 [email protected] Kallasmaa 1 Meie 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5 74111, Maardu, Harju maakond Maardu linna koostatavast üldplaneeringust Maanteeamet on tutvunud Maardu Linnavalituse vastustega Maanteeameti 24.04.2019 kirjas nr 15-2/18/5095-3 väljendatud seisukohtadele, mis Maanteeamet esitas Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamise käigus. Esitame käesolevalt omakorda täiendavad selgitused punktide osas, mis vajaksid arutelu jätku ning käsitlemist üldplaneeringu materjalides. Maanteeameti 24.04.2019 kiri nr 15-2/18/5095-3 p 1 – Ettepanek riigiteede kaitsevööndeid kaartidel kajastada vaid osaliselt (laiendatavas või vähendatavas lõigus) ei taga lugeja informeeritust riigiteest lähtuvast olemasolevast kitsendusest. Riigitee kaitsevöönd on analoogne kitsendus looduskaitseseadusest tuleneva veekogude ehituskeelu- ja piiranguvööndiga, mida kajastatakse üldplaneeringu maakasutuse ja kitsenduste kaardil veekogude kaupa terves ulatuses. Maanteeamet leiab, et üldplaneeringus on vajalik riigiteede kaitsevööndite ulatuse kujutamine terviklikult, selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna see teave peab olema kättesaadav avaliku infona koos planeeritud maakasutus- ja ehitustingimustega. Lähtudes 30.02.2019 Rahandusministeeriumis toimunud seminaril räägitust soovitame kaaluda üldplaneeringus kaitsevööndi käsitluses eristamist – kaitsevööndi kajastamine (üle kandmine) seadusest tulenevas ulatuses vs muudatuse (kaitsevööndi laiendamine või vähendamine) kehtestamine. See võimaldab seaduse muutumise korral lähtuda nendes lõikudes, kus üldplaneering vaid kajastab kehtiva seaduse alusel kehtestatud piirangut (mitte ei kehtesta), muutunud seadusest. P 2 – Palume jätkuvalt kaaluda tingimuse määramist, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul ehitusloakohustuslikke hooneid ei kavandata. Selgitame, tingimuse vajadust järgmiselt. Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse saab toimuda EhS § 70 lg 2 p 2 lähtuvalt üksnes Maanteeameti nõusolekul olenemata sellest, kas seda kavandatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel. Nõusoleku andmisel kaalutleb Maanteeamet igakordselt, kas see on põhjendatud (nt olemasoleva hoonestusjoone olemasolu), kas riigitee liiklusohutus ja nõuetekohane teehoiu korraldamine on tagatud, samuti kas leevendatud on riigiteelt lähtuvad keskkonnakahjulikud ja inimestele ohtlikud mõjud. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) leevendamisega. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) P 3 – Maanteeamet konkreetseid ettepanekuid ei esita. Palume KOV kaalutlusotsust, kas tehnoloogilise vööndi määramist peetakse vajalikuks või mitte käsitleda seletuskirjas koos põhjendustega. P 11 ja p 12 – Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist ÜP-s jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes ÜP seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid anda ÜP lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või tehnilised juhised on olemas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko Elle Tamm 6119384 [email protected] 2 (2) Hr Vladimir Arhipov Maardu Linnavalitsus Teie 23.09.2019 nr 7-1.2/4944 [email protected] Kallasmaa 1 Meie 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9 74111, Maardu, Harju maakond Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Maanteeamet on tutvunud üldplaneeringu lahendusega ning KSH aruande eelnõuga. Menetluse käigus on Maanteeamet Maardu linna üldplaneeringu koostamiseks esitanud seisukohti kirjadega 30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3 ja 13.06.2019 nr 15-2/18/5095- 5. Esitame järgneva märkused ja ettepanekud üldplaneeringu materjalidele: 1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede kaitsevööndite käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV territooriumile jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt, vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu seletuskirjas eristada EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava kaitsevööndi ulatuses üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda Maanteeameti 24.04.2019 ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja seletuskirjas on riigiteede kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja vastuoluliselt, mistõttu ei ole tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega määratavatest kitsendusest. 2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019 esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või muul viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute arvestamata jätmise kohta. 3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo tee (tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed) võtta arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele. 4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2, 3, 11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud selgitusi. Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või tehnilised juhised on olemas. 5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige. 6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha ette ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada ristmiku tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee ristumistel Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega ning reserveerida üldplaneeringus selleks vajalik maa. 7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad. Sellise trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste lahendamiseks. Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee katisevööndite puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust kooskõlastada. Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades esitatud märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeerimist uuesti kooskõlastamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Maanteeameti kirijad 30.05.2017 nr 15-2/17-00013/062, 24.04.2019 nr 15-2/18/5095-3 ja 13.06.2019 nr 15-2/18/5095-5 Lisaadressaadid: OÜ Hendrikson & Ko Elle Tamm 6119384 [email protected] Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 2 (2) MAARDU LINNAVALITSUS Marek Lind Teie: 23.10.2019 nr 15-2/18/5095-9 Taristu teenuste osakond Maanteeamet Meie: 14.04.2020 nr 7-1.2/4944-23 Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud Marek Lind Esitame taaskordseks kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1. Maardu linna uue üldplaneeringu koostamise algatas Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsusega nr 264. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduse paragrahvis 75 toodud ülesanded linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Maardu Linnavalitsus esitas Maanteeametile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu 23.09.2019 kirjaga nr 7-1.2/4944. Maanteeamet jättis Maardu linna üldplaneeringu kooskõlastamata 23.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/5095-9, kuna Maanteeameti hinnangul ei ole täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1. Oma märkused ja ettepanekud planeeringulahenduse osas on Maanteeamet esitanud 7 punkti all. Maardu linnavalitsus kaalus põhjalikult esitatud märkusi ning kujundas nende arvestamise või mittearvestamise osas järgmised põhjendatud seisukohad: 1. Täiendavat ülevaatlikkust ja üheselt mõistetavust on vaja lisada riigiteede kaitsevööndite käsitlusse ja kajastusse. Palume selguse huvides kanda kõikide KOV territooriumile jäävate riigiteede kaitsevööndid maakasutusplaanile (sh Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt, vt edaspidi p 3). Soovitame jooniste tingmärkides ning planeeringu seletuskirjas eristada EhS § 71 tuleneva kehtiva piirangu kajastamist ning muudetava kaitsevööndi ulatuses üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. Lähtuda Maanteeameti 24.04.2019 ja 13.06.2019 kirjades toodust. Planeeringu joonistel ja seletuskirjas on riigiteede kaitsevööndite käsitlus esitatud skemaatiliselt, valikuliselt ja _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa tn 1 telefon +372 6060 702 IBAN EE141010002031289008 74111 Maardu faks +372 6060 701 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 vastuoluliselt, mistõttu ei ole tagatud lugeja informeeritus kehtivatest ega määratavatest kitsendusest. Kaitsevööndeid puudutavat osa on täpsustatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.5.3.1. Üldplaneeringu joonistele on kantud riigiteede kaitsevööndid, lisaks on täiendatud maakasutusplaanile lisatud eraldiseisvat väiksemat joonist riigiteede kaitsevööndite kohta. Kaardi loetavuse huvides ei pea me põhjendatuks Maanteeameti soovi eristada tingmärkides EhS §-st 71 tulenevaid piiranguid ning üldplaneeringuga kavandatud muudatuse kehtestamist. 2. Kuivõrd planeeringus ei ole arvestamist leidnud kõik Manteeameti poolt 24.04.2019 esitatud riigiteede kaitsevööndite määramise ettepanekud, palume esitada tabeli või muul viisil vastuste kujul teede kaupa põhjendused Maanteeameti ettepanekute arvestamata jätmise kohta. 24.04.2019 kirjaga esitatud ettepanekute osas kaitsevööndit laiendada esitame põhjendused siinjuures vastavalt Teie poolt esitatud nimekirjale: a. Riigitee 94 Muuga sadama tee kaitsevööndiks määrata 30m. Ettepanekuga on arvestatud. b. Riigitee 1159 Põhjaranna tee kaitsevööndiks määrata 30m. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m. Sisuliselt on tegemist arendusalaga, kus detailplaneeringud äri- ja tootmishoonete rajamiseks juba kas kehtestatud või pooleli või võimaldatakse ettevõtlust tuleviks vastavalt üldplaneeringu arengusuundadele ja maakasutusele. Seega on tulevikus tegemist ettevõtluspiirkonnaga, kus arendustegevuse tulemusena on kujunemas ehitusjoon. Eelnevast lähtudes on mõistlik võtta aluseks linlik liikluskeskkond ja kiirusepiirang 50 km/h (praegusel hetkel 70 km/h). Seega puudub ka argumenteeritud põhjus, miks peaks teekaitsevöönd olema linna ettevõtluskeskkonnas maanteele sobilik 30 m. c. Riigitee 11601 Loo-Loovälja tee kaitsevööndiks (Maardu linna territooriumi lõikes) määrata 30m, kuna tee jätkub Jõelähtme valla külades 30m kaitsevööndi ulatusega ning kulgeb Maardu linna territooriumil hoonestamata aladel, mistõttu on tee lõikes põhjendatud säilitada ühetaoline kaitsevööndi ulatus. Ei nõustu ettepanekuga. Jõelähtme valla territooriumil 30 m kaitsevööndi kehtimine ei ole argumenteeritud põhjendus kaitsevööndi laiendamiseks ka linna territooriumil. Samuti ei ole hoonestamata ala piisav põhjendus, kuna planeeringu maakasutus võimaldab perspektiivis piirkonda hoonestuse kavandamist. Märgime, et olukorda ei saa hinnata üksnes olemasolevast olukorrast lähtuvalt, arvestada tuleb ka üldplaneeringu lahendust. Vastasel juhul kerkib küsimus, miks üldplaneeringut üldse koostada, kui kavandatava maakasutusega ei arvestata. d. Riigiteede 1160, 1162, 1165 kaitsevööndiks määrata 30m. 3 1160, 1162, 1165 – nõustume ettepanekuga määrata tee kaitsevööndiks 30 m, kuna tegemist on ühendusteedega, mis vastavad maantee liikluskeskkonnale. 1166 - ettepanek määrata kaitsevööndiks 20 m, kuna liikluskeskkond läheb üle linnaliseks keskkonnaks Kombinaadi tänaval, lisaks piirneb tee perspektiivis hoonestatava alaga. e. Riigiteel 1191 Saha-Loo tee ja riigiteeks võõrandataval Saha-Loo tee lõigul määrata kaitsevööndiks 30m. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt, st planeeringuga määratakse kaitsevöönd 20 m. Piirkonnas kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Liiklussagedus on küll suur, kuid sisuliselt on juba tegemist väljakujunenud ettevõtluskeskkonna ja hoonestusalaga, kus tänaval on palju mahasõite ning hoonestus paikneb mitmes kohas teele lähemal kui 30 m (enamasti 20). f. Riigiteel 11606 Vana-Narva mnt ning KOV-ilt võõrandataval Vana-Narva mnt lõigul Maanteeamet kaitsevööndi suurendamise ettepanekut ei esita ning aktsepteerib 10m kaitsevööndi ulatust, kuna teel on väljakujunenud selge asulasisene liikluskeskkond ja sellele vastav kiirusrežiim. Nõustume. 3. Palume üldplaneeringus kajastada Vana-Narva mnt (tee nr 8900451) ning Saha-Loo tee (tee nr 4464031) võõrandamist riigi omandisse riigiteedeks (võõrandamise protsess on pooleli) ning lähtudes teede tulevasest funktsioonist ja omandivormist (riigiteed) võtta arvesse Maanteeameti ettepanekuid kaitsevööndite ulatuse kajastamiseks vastavalt riigiteedel kehtivatele põhimõtetele. Võõrandamist on kajastatud, kaitsevööndite arvestamine ja mitte arvestamine on kajastatud punktis 2. 4. Peame vajalikuks planeeringus kajastada Maanteeameti 30.05.2017 kirja punktides 2, 3, 11, 12 käsitletud teemad võttes arvesse Maanteeameti 13.06.2019 kirjas toodud selgitusi. Peame nimetatud punktides sisalduva info edasiandmist planeeringus jätkuvalt asjakohaseks, teeme ettepaneku punktide mõte kajastada informatiivses võtmes seletuskirjas, kus eesmärk ei ole tingimata viidata konkreetsele määrusele või sättele, vaid anda lugejale (sh arendaja, maaomanik) edasi vajalik teave, et teatud piirangud või tehnilised juhised on olemas. Planeeringut on täiendatud põhimõttega, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid mitte kavandada. Punktidega 3, 11 ja 12 ei arvestata, kuna nõuded ei ole põhjendatud. Tee tehnoloogilise vööndi (20m) määramiseks puudub vajadus ja põhjendus. Tehnoloogiline vöönd kattub tee kaitsevööndiga, tegevusi tee kaitsevööndis reguleerib EhS. Tehnovõrkude ja õhuliinide paigutamisel tuleb arvestada linnatänavate ja tehnovõrkude standardeid ja projekteerimisnorme ning nende planeeringus sätestamine ei ole vajalik ja põhjendatud. 4 5. Palume korrigeerida seletuskirja p 6.4.3.1 ning mitte nimetada riigi põhimaanteed 1 ja tugimaanteed 94 linna magistraaltänavateks, mis on ebaõige. Teksti sõnastust on planeeringus korrigeeritud. 6. Perspektiivse trammitee ristumine riigiteega 94 tähistada eritasandilisena ning näha ette ruumivajadus eritasandilise lahenduse väljaehituseks. Kuni ei ole teostatud liiklusuuringuid ja ei ole teada ristuvate liiklusvoogude sagedused, st ei ole teada ristmiku tüüp (samas tasapinnas või eritasandiline), arvestada perspektiivse trammitee ristumistel Saha-Loo tee ja Vana-Narva mnt-ga eritasandiliste ristumiste vajadusega ning reserveerida üldplaneeringus selleks vajalik maa. Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Eritasandilise riste vajadus nähakse ette ristumisel riigiteega 94, kuna ka Rail Baltic raudteega ristumine on kavandatud eritasandilisena. Mujal eritasandiliste lahenduste üldplaneeringuga kavandamine ei ole meie hinnangul mõistlik, sest iga täiendav viadukt vähendab oma suure ehitusmaksumuse ja hoolduskulu tõttu märgatavalt trammitee sotsiaalmajanduslikku tasuvust ja seega peab iga viadukti vajadus olema selgelt põhjendatud. Trammitee rajamise tingimused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. 7. Palume selgitada perspektiivse trammitee trassivalikut. Nt Saha-Loo teega külgnevas lõigus on perspektiivne trammitee kavandatud tootmisala poolsele teeküljele, mitte elamupiirkonnaga samale teeküljele, kus asuvad eeldatavad trammitee kasutajad. Sellise trammitee paigutuse korral tekib mh vajadus sõidutee teeületuste lahendamiseks. Palume ülaltoodud märkustest lähtuvalt planeeringulahendust täiendada. Riigitee katisevööndite puuduliku ja ebaselge (vastuolulise) kajastamise, aga ka teiste Maanteeameti poolt tõstatatud aspektide käsitlemata jätmise tõttu ei ole Maanteeameti hinnangul täidetud PlanS § 3 lg 1 ja § 10 lg 1 põhimõtted, lisaks ei ole trammitee eritasandiliste ristumiste reserveerimata jätmine kooskõlas PlanS § 75 lg 1 punktiga 1, mistõttu on Maanteeametil ennatlik käesolevat planeerimislahedust kooskõlastada. Tagamaks planeeringu kooskõla PlanS § 10 p 1 (huvide tasakaalustamine ning kaalumine) palume vastuseid Maanteeameti käesolevas ning varasemates kirjades esitatud märkustele ja ettepanekutele. Planeeringulahendust ootame peale korrigeeri Trammitee on üldplaneeringus määratud põhimõttelise asukohana. Selle rajamise täpne asukoht asukoht ja detailsed (tehnilised) lahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Eeltoodud punktidest ning ka teiste kooskõlastavate asutuste märkustest lähtudes on üldplaneeringu ja KSH aruande materjale täpsustatud. Uued materjalid (sh vektorformaadis kaardikihid) on võimalik alla laadida järgneva lingi kaudu: http://gofile.me/6tNNn/xRqEr6wD8 Palume kooskõlastada Maardu linna üldplaneering vastavalt PlanS § 85 lõikele 1. Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. 5 PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX kaudu, elektrooniliselt e-posti teel [email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1, 74111, Maardu linn, Harju maakond. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov linnapea Taavi Rebane, 6060729 [email protected] MAARDU LINNAVALITSUS Üldplaneeringu koostamisse Meie: 23.09.2019 nr 7-1.2/4944 kaasatud asutused Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1. Planeeritavaks alaks on Maardu linna territoorium. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Planeeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt. Maardu linna ruumilise arengu vajadused lähtuvad väljakujunenud üldstruktuuri – üksteisest funktsionaalselt eristuvate ja eriilmeliste asumite – säilitamise ning asumite jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Planeeringu ja KSH aruande eelnõuga (seletuskirjad, joonised, KSH aruanne) saab tutvuda http://gofile.me/6tNNn/W7nZROIGe. Üldplaneeringu maakasutusplaani veebirakendus on kättesaadav http://www.hendrikson.ee/maps/Maardu-ÜP/ . Üldplaneeringu kaardikihtide vektorfailid on allalaaditavad alljärgnevalt lingilt: https://www.dropbox.com/sh/zjwl7l58ghn7vb9/AACkILPXMKbh5dmCJEK0x_c2a?dl=0 . Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. _____________________________________________________________________________________________ Kallasmaa 1 telefon +372 6060 737 IBAN EE24110220007995014 74111 Maardu faks +372 6060 751 SEB pank Eesti e-post: [email protected] Registrikood 75011470 2 Kooskõlastused edastada kirjalikult Maardu Linnavalitsusele dokumendivahetuskihi DHX kaudu, elektrooniliselt e-posti teel [email protected] või aadressil Kallasmaa tn 1, 74111, Maardu linn, Harju maakond. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Arhipov Linnapea Maardu Linnavalitsus Teie 28.09.2020 nr 7-1.2/4419 [email protected] Meie 03.11.2020 nr 15-2/20/19023-6 Maardu linna üldplaneeringu avalikust väljapanekust Olete teavitanud Maanteeametit Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmisest ja üldplaneeringu avalikust väljapanekust. Esitasime üldplaneeringu raames seisukohad 29.09.2020 kirjaga nr 15-2/20/19023-4. Ülesjäänud küsimuste arutamiseks korraldasime Teiega 23.10.2020 võrgukoosoleku. Koosolekul leppisime kokku, et planeeringusse on vaja viia sisse järgnevad muudatused. 1. Määrate vähemalt riigitee nr 11607 Saha-Loo tee ja riigitee nr 11608 Vana-Narva maantee ulatuses teekoridori trammitee kavandamiseks. Kuna konkreetseid projekte trammitee kohta pole, tuleb trammitee koridor määrata kaardil piisava laiusega, et see arvestaks trammitee võimalikke nihkeid ühele või teisele poole riigiteed ja muid normidest tulenevaid ruumivajadusi. 2. Trammitee ristete või ristumiskohtade teemat täpsustate seletuskirjas selliselt, et trammitee ristumiste liikluskorraldus lahendatakse trammitee projekteerimise käigus. 3. Planeeringuga seotud muudatused kooskõlastate täiendavalt Maanteeametiga esimesel võimalusel enne avaliku arutelu toimumist. Soovime lisaks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et Harju maakonnaplaneeringus on kavandatud perspektiivne raudteekoridor paralleelselt riigiteega nr 11607 Saha–Loo ning ristumine riigiteega nr 11608. Palume üldplaneeringus arvestada, et perspektiivse raudtee (Helsinki–Tallinn) risted riigiteega peaksid olema lahendatud eritasandiliselt. Meie hinnangul vajab Helsinki–Tallinna raudtee küsimus täiendavat koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, selgitamaks välja perspektiivse raudtee ruumivajadus ja paiknemine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisaadressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
📎
22 KB
  • 📎2020 12 10_15-22019023-9 10.12.2020 Väljaminev kiri.asice1075 KB
  • 📎Maardu UP kooskolastamiseks 07022022.asice23 KB