EELNÕU
08.02.2022
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest Eesti energia- ja kliimapoliitika
eesmärkide1 täitmiseks suurendada taastuvenergia toodangut. Taastuvenergia osatähtsuse
suurendamiseks meie energiatarbimises on juba rakendamisel mitmeid meetmeid2, kuid
praktikas3 on selgunud vajadus täiendava meetme – kohaliku kasu instrumendi – rakendamise
järele. Seaduseelnõu eesmärgiks on luua selge ning asjaosalistele usaldusväärne raamistik
jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) ja
tuulepargi lähikonnas elavate inimestega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga
kaasneda võivaid negatiivseid mõjutusi, näiteks omavalitsusüksuse avaliku ruumi ressursi
kasutamise eest.
Eelnõu sätestab tuulikutasu maksmise kohustuse maismaal paikneva tuuleelektrijaama
(sealhulgas tuulepargi) valdajale ja Eesti sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleelektrijaama
(sealhulgas meretuulepargi) valdaja poolt riigile makstud hoonestustasust osa tasumise
kohaliku omavalitsuse üksusele tuulepargi mõju kompenseerimiseks ja tuulepargi kasu
jagamiseks kohalikul tasandil.
Eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust, tuulikutasu rakendatakse
tuuleektrijaamadele, mis annavad elektrienergiat võrku või otseliini pärast eelnõu jõustumist.
Eelnõud ei kehtestata tagasiulatuvalt kuna olemasolevate tuuleparkide kasutustegurid on
madalamad kui tänapäeva tuuleelektrijaamade omad, samuti oli kallim ka tehnoloogia ning
ehitamise hind. Tuulikutasu kehtestamine juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele seaks
ohtu nende töös hoidmise, sest olemasolevate tuuleparkide omanikud on juba erinevat liiki
lepingutega seotud ja euroopalikus õiguskultuuri on juurdunud põhimõte, et normi adressaadile
ebasoodsat regulatsiooni tagasiulatuvalt ei kehtestata.
Eelnõu soodustab tuuleelektrijaamade rajamist, kuna eelnõu kehtestamise järgselt ei pea
osapooled pidama senise praktika kohaseid vabatahtlikke läbirääkimisi, mis on Praxise
uuringu3 kohaselt olnud senini ebaselged ja hägusad. Samuti omab eelnõu eelduslikult
positiivset4 mõju kohalike elanike vastuvõtlikkusele tuuleparkide rajamiseks ka nende
elukohale lähemale.
Eelnõuga seatakse läbipaistev ja selge raamistik tuulikutasu määra, arvestamise ja jaotamise
osas, mis annab kindlustunde kõikidele osapooltele. Tuulikutasu on seadusega sätestatud ja
läbipaistev. Sarnast tuulikutasu ülesehituse loogikat kasutab ka näiteks Taani, kus alates
1
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030,
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf
2
Näiteks taastuvelektri vähempakkumised, riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine.
3
Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs),
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid
4
Tuuleparkide meelsusuuring - 72 protsenti vastanutest toetab meretuuleparkide ja 62 protsenti maismaa
tuuleparkide rajamist, https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_vahearuanne.pdf
1
1. jaanuarist 2009. a on kehtestatud taastuvenergia edendamise seadusega5
kompensatsioonimehhanismid. Ka nende meetmete6 eesmärgiks on suurendada kohalike
elanike ja kohalike omavalitsus üksuste toetust tuuleparkidele.
Kehtestatav tuulikutasu on sätestatud viisil, et see ei kujune tuuleenergeetika arengut piiravaks,
samas suunatakse tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu kohalikele elanikele ja kohaliku
omavalitsuse üksustele. Ettevõtjatele, kes peavad hakkama oma majandustegevuse kuludes
arvestama ka tuulikutasuga, on see riive proportsionaalne ja legitiimne. Tuulikutasu täidab
eesmärki, mille tulemusel on võimalik arendada veelgi enam taastuvenergiat. Kuna varasem
praktika näitab, et tuuleelektrijaamde püstitamisega seatakse ettevõtjale erinevaid rahalisi
kohustusi, siis tuulikutasu seadustamine muudab selle selgeks ja läbipaistvaks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
osakonna nõunik Regina Rass (tel: 625 6479; e-post:
[email protected]) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia projektijuht Kristo
Kaasik (tel: 625 6465; e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351; e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4.11, mis näeb ette, et
luuakse võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtjatel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt
rohepöördes ning luua läbi rahastuse võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja
vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes ning tulemuse saavutamiseseks töötatakse välja
kohaliku kasu instrument. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (RT I, 09.10.2020, 9).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Käesoleva eelnõu menetlemisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja
kooskõlastamine. VTK-s oli tuulikutasu asemel kasutusel mõiste „talumistasu“.
Justiitsministeeriumi tagasisidest (talumistasuna sellise eesmärgiga lahendust kehtestada ei ole
võimalik ega mõistlik kuna talumistasu põhiprintsiip on teine) tulenevalt kasutatakse eelnõus
uut, vähem segadust tekitavat, mõistet – tuulikutasu.
VTK koostamisel ja selle osas saadud märkustele tuginedes kaaluti eelnõu koostamisel
võimalusi, missugustesse õigusaktidesse regulatsioon paigutada. Regulatsiooni sobivust kaaluti
järgnevate õigusaktide raames: ehitusseadustik, asjaõigusseaduse rakendamise seadus,
kohalike maksude seadus ja elektrituruseadus. Muuhulgas kaaluti kohaliku maksu kehtestamist,
keskkonnatasu või aktsiisi kehtestamist, eraldi seaduse loomist, vabatahtliku halduslepingu
raamistiku loomist kui ka lähenemist läbi Riigi eriplaneeringu. Analüüsides eespool
väljatoodud erinevaid seadusi ja arvestades läbirääkimiste käigus erinevate ministeeriumite
sisendeid leiti, et eelnõu sobib kõige paremini energiamajanduse korralduse seadusesse
(edaspidi EnKS).
5
Bekendtgørelse af lov om fremme af vedvarende energi,
https://www.retsinformation.dk/Forms/R0710.aspx?id=208204 (21.11.2019) (taani keeles)
6
Meetmeteks olid: 1) rahalise kompensatsiooni skeem 2) kaasomandiskeem 3) kogukonna
kompensatsiooniskeem 4) tagatisfond
2
Kohalik maks:
Tuulikutasu kehtestamisel analüüsiti ühe võimaliku lahendusena kohaliku maksu loomist.
Tuuleenergia tootmine ei ole juba täna piirangute, ehk riivete vaba ning ei oleks
proportsionaalne lahendus tuuleparkide poolt loodud häiringute legitiimseks maksustamiseks
kehtestada üleüldine ettevõtlusmaks. Uue kohaliku maksu loomine vajaks õigusliku aluse
loomist kohalike maksude seadusesse (edaspidi KoMS) ning mille tulemusel oleks KOV
saanud kehtestada ise uue maksuna tuulikutasu. Kohaliku maksu kohta leiti, et tuulikutasu
kehtestamine kohaliku maksuna toob kaasa nii probleeme kui kasu. Antud lahendusvariandi
eeliseks oleks olnud see, et on võimalik luua maks, mis rakendataks kõikidele
tuuleelektrijaamdele ühtsetel alustel ning tuulikutasu suurus on arendajate jaoks ettenähtav.
Seda siiski ainult ühe konkreetse KOVi puhul. Probleemsena leiti seda, et igale KOV -le jääb
valikuvabadus, kas kohalik maks kehtestada või mitte, mis suuruses jne ning see loob ebavõrdse
kohtlemise ettevõtjate vahel erinevates piirkondades ja piirab ettevõtluse konkurentsivõimet.
Samuti kaasneb kohaliku maksu kehtestamisega administratiivse koormuse kasv, mille
tulemusel suurenevad KOVi kulud. Antud seisukohale jõudsid tuulikutasu kehtestamise
väljatöötamisel just KOVid. Lisaks on problemaatiline tuulikutasu pidamine maksuks ning
kohaliku maksude kasutamise selline reguleerimine, nagu VTK-s oli välja toodud.
Vältimaks arendajate ebavõrdset kohtlemist olukorras, kus tuulikutasu suurus ei ole kõigile
võrdselt sätestatud ja KOVidele liigse halduskoormuse tekitamist, leiti analüüsi tulemusena, et
kohalik maks pole eesmärgi saavutamiseks õige instrument.
Vabatahtlik haldusleping:
Kuna kohaliku maksu kehtestamine on problemaatiline, kaaluti võimalust luua regulatiivne
raamistik vabatahtliku halduslepingu sõlmimiseks, mis annaks võimaluse arendajate ning
KOVide vahel välja töötatud halduslepingu raamile tuginedes kokkuleppeid sõlmida.
Lahendusettepanekut tutvustati KOVidele ja tuuleenergeetika arendajatele. Leiti, et
vabatahtliku halduslepingu raamistiku loomine ei saavuta soovitud eesmärki. Probleemseks
osutuks lepingu sõlmimise aeg, täpsem sisu ning ebakindlus, kas antud lepingut sõlmitakse.
Täiendavalt oleksid kohalikud elanikud, kes elavad tuulepargi mõjualas, seatud ebavõrdsesse
olukorda kuna puudub võimalus antud lepingu läbirääkimistel osaleda. Juhul kui see peaks
olema võimalik, puuduks elanikel kindlus, et nad tuulepargist kompensatsiooni saaksid. Samuti
oleksid sellised kokkulepped vabatahtlikud, mis tähendab, et KOVil on küll võimalused
mõjutada selliste kokkulepete sõlmimist ja nende sisu, kuid tulemuseni jõudmine on keeruline
ja ajakulukas. Samuti võib KOVil puududa igasugune kontroll vastavate kokkulepete täitmise
üle, kuna Praxise uuringu tulemusest selgus, et juba sõlmitud lepingutes puudub õiguslik alus
nõuete mittetäitmise korral arendajaid sanktsioneerida. Varasemalt sõlmitud lepingud KOVi ja
tuulepargi arendajate vahel on olnud kõik vabatahtlikud, millest mingi osa vastavad
halduslepingute põhimõtetele. See on eeldanud KOVi ja kogukonna väga suurt võimekust
lepingu sõlmimisel kuna tegemist on keerulise, spetsiifilise ja ajamahuka protsessiga ning
niivõrd suuremahuliste otsuste tegemisel ei pruugi see olla piisav. Taoliste lepingute sõlmimine
on näidanud, et need ei ole läbipaistvad, kaasatud ei ole kohalikku kogukonda ja lepingust
tuleneva sissetuleku kasutamine on üldjuhul salastatud või täidab lihtsalt KOVi eelarves üldiste
kulude katmise eesmärki. Tuginedes Praxise uuringule7 on sõlmitud lepingutega väga raske
tutvuda ja seega ei olnud neid analüüsi käigus võimalik põhjalikult läbi töötada.
7
Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)
3
Lõppkokkuvõttes leiti, et vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalus ei paku võrreldes
käesolevas eelnõus kirjeldatud eesmärgiga piisavat õigusselgusselgust ja -kindlust ning sellise
lahenduse rakendamine on praktikas oluliselt keerulisem.
Riigi eriplaneering:
Eelnõu koostamisele eelnevalt kaaluti lahendust, et saavutada soovitud eesmärk läbi riigi
eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) §
27 lg 1 kohaselt sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või
toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Seega on tegemist konkreetse ehitise
ehitamiseks koostatava planeeringuga, mille kaudu on küll võimalik panna paika kindlad
tingimused tuuleparkide ehitamiseks ning seeläbi edendada tuuleenergeetika arengut, kuid
mille kaudu ei ole võimalik suurendada kohalikku kasu ega aktiveerida kohalike omavalituste
valmisolekut enda territooriumil tuuleparkide püstitamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel
tuleb lähtuda PlanS-s sisalduvatest menetlusnõuetest, sh on riigil kui planeeringu koostajal
võimalus määrata tuuleparkide ehitustingimused kohaliku omavalitsuse vastuseisust sõltumata.
Eeltoodu aga ei aita kuidagi kaasa kohalike omavalitsuste vastuseisu vähendamisele ning võib
mõjuda hoopis vastupidiselt. Samuti ei ole planeerimismenetluse regulatsiooniga kooskõlas
menetluse käigus erinevate tasude määramine ja nende osas kokkulepete sõlmimine.
Analüüsi tulemusel leiti, et riigi eriplaneeringu koostamise kaudu ei ole võimalik saavutada
eelnõu eesmärki – suurendada tuuleenergiast saadavat kohalikku kasu ega suurendada kohalike
omavalitsuste valmisolekut enda territooriumil tuuleparkide püstitamiseks.
Keskkonna- või aktsiisitasu kehtestamine:
Tuulikutasu ei ole oma olemuselt sarnane keskkonnatasuga, sest keskkonnatasu eesmärk on
sätestada loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende
arvutamise ja tasumise kord ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise
alused ja sihtotstarve.
Aktsiisi kehtestamise eesmärk on maksustada alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia
ning see maksustatakse alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel.
Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud ELi õigusaktidest.
Tuulikutasu eesmärgiks on tagada tuuleelektrijaamde kui riigi taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi
kasutamise eest tasumine.
Analüüsi tulemusena selgus, et tuulikutasu ei ole oma olemuselt ei keskkonna- ega aktsiisitasu.
Lisaks on oma olemuselt väär lisada tuulikutasu keskkonnatasu alla kuna tuuleelektrijaamad ei
saasta keskkonda ega kasuta elektri tootmiseks taastumatut ressurssi ja muid loodusvarasid.
Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus:
VTK käigus analüüsiti talumistasu kehtestamist lähtuvalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) ja
asjaõigusseaduse rakendamise seadusest (edaspidi AÕSRS). Talumistasu mõiste tähendab
kehtivas õiguses kinnisasja omanikule tema kinnisasjal asuva tehnovõrgu või- rajatise talumise
eest makstavat tasu. Tegemist on tasuga selle eest, et mingi rajatis asub füüsiliselt kellegi
kinnisasja sees, peal või kohal. Tuuleelektrijaam ei asu füüsiliselt kellegi teise kinnisasja sees,
peal või kohal.
4
Plaanitava tasu liigutamine talumistasuks ei ole kooskõlas kehtivas õiguses kasutatava
talumistasu instituudiga. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) võimaldab
sama terminiga tähistada ka erineva sisuga mõisteid, lisades juurde näiteks täiendi „käesoleva
seaduses tähenduses“, leiti analüüsi käigus, et talumistasu mõiste kasutamine tekitaks
tuulikutasu puhul tarbetut segadust.
Muud seadused:
VTK koostamise käigus analüüsiti ehituse-, elektrituru-, ja EnKSi muutmist. Eelnevalt välja
pakutud lahendusi arutati ka Rahandus- ja Justiitsministeeriumiga. Analüüsi peamiseks
eesmärgiks oli välja selgitada, missugusesse seadusse tuulikutasu kehtestamise regulatsioon
sobib. Elektrituruseaduse puhul leiti, et võttes arvesse antud seaduse eesmärki, pole tuulikutasu
kehtestamine antud seadusesse sobilik.
Kaaluti EhSi ja EnKSi vahel ning leiti, et regulatsiooni sisu ja eesmärki arvestades on selle
paigutamine viimati nimetatud seadusesse kõige õigem. Saavutamaks riiklikult seatud
taastuvenergeetika eesmärke ja võttes arvesse valdkondliku seadusandluse eesmärke, mis on
kogutud EnKSi, leiti, et tuulikutasu kehtestamine antud seaduses on kõige kohasem.
Kokkuvõte:
Eelnõu koostaja, tuginedes eelnevale analüüsile leidis, et tuulikutasu mille eesmärgiks on
tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise
ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine,
kehtestatakse EnKSis.
Tuulikutasul on reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide
käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni, millega soovitakse mõjutada
majandussprotsesse soovitud suunas.
2. Seaduse eesmärk
Seaduseelnõu põhieesmärgiks on tuulikutasu kehtestamine. Tuulikutasu kehtestamine panustab
Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisse läbi selge ning asjaosalistele
usaldusväärse raamistiku loomise jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse
üksuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika
arenguga kaasnevaid negatiivseid mõjutusi. Tuulikutasu kehtestamine tagab
tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise
mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumise.
Eesti on võtnud eesmärgiks liikuda kliimaneutraalsele energia tootmisele ning tarbimisele,
tagades energiajulgeoleku ning varustuskindluse ja sealhulgas saavutada aastaks 2035
taastuvenergia osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 55 protsenti8. Need eesmärgid
ei täitu iseenesest, nende täitmiseks on vaja rakendada riigipoolseid meetmeid. Taastuvenergia
osatähtsuse suurendamiseks on juba rakendamisel mitmeid meetmeid9, kuid praktikas10 on
selgunud vajadus täiendava meetme – kohaliku kasu instrumendi – rakendamise järele. Kuigi
valdav osa Eesti elanikest toetab tuuleparkide rajamist meie elektrienergia vajaduse
katmiseks11, on tuuleelektrijaamade konkreetsesse asukohta rajamise vastu Eestis piirkonniti
tekkinud arvestatav vastuseis. Vastuseis on tingitud erinevatest põhjustest. Sage mõtteviis on,
8
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
9
Näiteks taastuvelektri vähempakkumised, riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine.
10
Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)
11
Tuuleparkide meelsusuuring, https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_vahearuanne.pdf
5
et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuulepark peaks asuma seal, kus neid näha
ei ole (yes, but not in my backyard). Lisaks näitab hiljuti valminud Emori uuring, et üldiselt
suhtutakse nii mere- kui maismaa tuuleparkidesse pigem positiivselt, siis oma kodu lähedusse
rajatava tuulepargi suhtes ollakse skeptilisemad. Tuuleparkide laiendamise vastu on keskmisest
rohkem need inimesed, kes elavad tuuleelektrijaamade läheduses.
Enne seaduseelnõu koostamist koostati tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku
instrumendi seaduse eelnõu VTK toimiku numbriga 21-0981/0112, mis saadeti eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks asjaomastele
ministeeriumitele13 ja taastuvenergeetika nõukojale14. Kooskõlastusringil laekus tagasiside 11
asutuselt. Parandus- ja muudatusettepanekuid esitasid nii KOVid, arendajad,
katuseorganisatsioonid kui ka teised ministeeriumid. 9 asutust pooldas regulatsiooni loomist,
üks ettevõtja oli vastu ning ühele MTÜ-le oli vaja selgitada regulatsiooni loomise põhimõtteid.
Ettepanekute järgselt on kohtutud ettepanekute tegijatega ning täiendavalt osapooltega, kes on
soovinud lisaks protsessis kaasatud olla (nt rannakalurid). Kohtumistel arutati laekunud
ettepanekuid ning räägiti läbi erinevad põhimõtted. Sellest tulenevalt on seaduseelnõu välja
töötamisel osaliselt arvesse võetud VTKle esitatud ettepanekuid ja kommentaare.
Seaduse alaeesmärgid:
1) Tuulikutasu kehtestamine maismaa tuuleelektrijaamadele
Eelnõuga kehtestatakse maismaa tuuleelektrijaamade tuulikutasu määr milleks on 0,5 eurot iga
toodetud megavatt-tunni eest. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaama
kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt
häiringute tekitamise ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Energeetika ja
keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna
keskkonnasõbralikele ja kliimaneutraalsetele lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke
arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka
väga hoogsalt tehakse. Kuna tasu maksmise periood on üks aasta, siis on ka õiguspärase
ootusega hõlmatud vaid nimetatud periood ning tasu võib mõistliku etteteatamisega muuta.
1.1. Tuulikutasu KOVile
Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et maismaal asuva tuulepargi valdaja maksab iga
toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,5 eurot kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi ka
KOV). Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on aktiveerida KOV valmisolekut lubada enda
territooriumile tuulepargi püstitamist. See, et tuuleelektrijaamast otseselt puudutatud KOVid
saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on esiteks kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku
kasu loomise vajadust ning teiseks loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks
tuuleenergeetikasse. Selle muudatuse eesmärgiks on soodustada riigi energia- ja kliimapoliitika
eesmärkide täitmist. KOV kasutab kuni 50 protsenti enda territooriumil paikneva
tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks
elanikele kelle elukoht on kuni 3 kilomeetrit tuuleelektrijaamast. Juhul kui tuulepargi läheduses
ei ela elanikke jääb kogu tuulikutasu KOVile.
12
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c12e0dc7-0e7d-4709-91c7-faaa30a9cae7
13
Asjaomased ministeeriumid, kellele VTK saadeti: 1) Justiitsministeerium 2) Rahandusministeerium 3)
Maaeluministeerium
14
Taastuvenergeetika nõukoda – MKMi juhitud töögrupp, kus on ligikaudu 105 liiget.
6
1.2. Tuulikutasu kehtestamine tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavale isikule
Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et maismaa tuulepargi valdaja maksab iga
toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,5 eurot KOVile ja sellest kuni 50 protsenti tasub
KOV enda territooriumil paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaama
põhjustatud häiringute leevendamiseks vastavalt isikule, kelle elukoht on lähimast
tuuleelektrijaamast, kuni 200 meetrit, kuni 2. kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaam kõrgusega
alates 200 meetrist kuni 3 kilomeetrit. Mõjualasse jäävatele füüsiliste isikutele on tasu
maksmisel kehtestatud ka maksimummäär milleks on 5000 eurot aastas.
Tuuleelektrijaamade vahemaade (2 ja 3 km) kehtestamisel on arvestatud Riigi Ilmateenistuse
nähtavuse hindamise rahvusvahelist skaalat, kus on leitud, et nähtavuse iseloomustus muutub
nähtavuskaugusest olenevalt alates kahest kilomeetrist15.
KOVil on kohustus maksta antud kriteeriumite puhul füüsilisele elanikule tuulikutasu. Juhul
kui tuulepargi läheduses ei ela ühtegi füüsilist isikut jääb kogu tuulikutasu KOVile. Juhul kui
mõjualasse jääb vähe inimesi ning kogu 50 protsenti pole võimalik välja maksta, jääb ülejäänud
osa KOVile. Eelnõuga kehtestatakse toetuse saajate põhimõtted ja toetuse ülempiir. See, et
tuuleelektrijaamast otseselt puudutatud elanikud saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on
kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning loob mõistliku põhjuse
positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. Emori meelsusuuringu käigus küsiti
kodanikelt, milline kohaliku kasu instrument neile mõistlik tundub. Uuringu käigus küsitleti
1351 inimest ning kõige enam ehk 77 protsenti vastajatest pidas mõistlikuks lahenduseks
rahalist kompensatsiooni kohalikele omavalitsustele, millest osa makstakse ka elanikele.16
2) Tuulikutasu kehtestamine meretuuleparkidele
Eelnõuga kehtestatakse meretuulepargi tuulikutasu määr milleks on 0,3 eurot iga toodetud
megavatt-tunni eest ja mida makstakse riigile laekuvast hoonestustasust. Meretuulepargi
tuulikutasu kehtestamine ei tekita täiendavaid kulusid meretuulepargi arendajatele. Tuulikutasu
kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi
kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid
energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele ja kliimaneutraalsetele lahendustele.
Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb
arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse.
2.1. Tuulikutasu kehtestamine KOVile
Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et tuulepargi valdaja poolt makstud
hoonestustasust maksab riik KOVile iga toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,3 eurot.
Tuulikutasu kohustus avaliku meretuulepargilt tekib hetkest, kui üks või mitu meretuulepargi
tuuleelektrijaama asuvad kohaliku omavalitsusüksuse veepiirile lähemal kui 25 km. KOVil
15
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid
16
Valikuvariandid, mille vahel oli võimalik hinnata: 1) Rahaline kompensatsioon KOV-le,
millest osa makstakse otse välja ka elanikele 2) Rahaline kompensatsioon KOV-le, millest toetatakse kohalikke
projekte 3) KOV-i või otse elanike osalus elektrit tootvas ettevõttes 4) Muu hüvitis
7
millel puudub veepiir, kuid mis asub lähimast avalikus veekogus paiknevast tuuleelektrijaamast
lähemal kui 25 km, tuulikutasu ei maksta. Antud KOVidel puudub oluline visuaalne mõju ja
häiring kaldaga seotud majandus- ja huvitegevusele. Tasu makstakse hoonestustasust, mis
tähendab, et täiendavaid kulusid arendajale ei teki ning juhul kui kattuvus on mitme KOViga
jaotatakse tasu KOVide vahel võrdselt.
2.2. Toetuse kehtestamine kalandusettevõtjale
Seaduse eesmärgiks on meretuuleparkide puhul maksta ühe osana hoonestustasust tasu kutselise
kalapüügi loa omanikule või kutselisele kalapüügiloale kantud kalurile ehk kalandusettevõtjale,
kelleks on käesoleva seaduse mõistes traalpüüdja või rannakalur, kui meretuuleelektrijaam
piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist.
Antud mõisteid on avatud ja käsitletud ka kalapüügiseaduses. Kalapüügiseaduses on
defineeritud kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel, mis võib toimuda nii merel rannalähedal kui
ka siseveekogudel. Kalapüügi loa alusel toimub traalpüük Läänemerel, kuid ka avameredel
väljaspool Läänemerd. Traalpüüdja all peetakse silmas traalpüüdjat, kes kasutab
püügivahendina traalpüünist.
Kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on vähenenud, on õigus saada toetust
meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvelt. Kalapüügi loa omanikule või
kalurile makstakse toetust kalasaagi vähenemisel ning meretuuleparkide rajamiseks mereala
planeeringus toodud reservalade kasutusele võtmisel kaasnevate negatiivsete majanduslike mõjude
hüvitamiseks. Kõikidel juhtudel peab olema kompensatsiooni saamiseks tõendatud
meretuuleparkide negatiivne mõju kas kalasaagile või kalatoormele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 käsitleb energiamajanduse korralduse seaduse muudatusi.
Paragrahv 1
Punktiga 1 täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 1 lõikega 2¹ lisades seaduse
reguleerimisalasse tuulikutasuga seonduva.
Punktidega 2, 3 ja 4 lisatakse mõisted ja nende selgitused energiamajanduse korralduse seaduse
§ 2. Paragrahv kahte täiendatakse punktidega 161, 211-213 ja 261-263.
Paragrahvi 2 punkt 161 sätestab kalandusettevõtja mõiste käesoleva seaduse tähenduses ning
kelle majandustegevust tuulepargi ehitamine ja töö negatiivselt mõjutab. Kalandusettevõtjaks
käesoleva seaduse tähenduses on traalpüügiettevõtja ja rannakalur. Traalpüüdja all peetakse
silmas traalpüüdjat, kes püüab kala vee läbikurnamisel traalnoodaga, mida veetakse ühe või
kahe traaleriga. Rannakalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi
vahendiga. Kutselise kalapüügiloa omanikku mõistetakse eelnõus Kalapüügiseaduse § 32 lg 1
ning loale kantud kalurit § 41 lg 4 tähenduses.
§ 2 punkt 211 sätestab maismaa tuulepargi mõjuala. Maismaal rajatud tuulepargi mõjualaks on
kuni 200 meetrise tuuleelektrijaama puhul kuni kaks kilomeetrit, või alates 200 meetrise
tuuleelektrijaama puhul kolm kilomeetrit. Vahemaa arvestamisel lähtutakse torni keskpunktist
ja katastriüksuse piiri lähimast punktist. Juhul kui antud mõjualas elab füüsilisi isikuid ja neil
on tehtud sissekirjutus KOVi on nad taotluse vastu õigustatud saama kompensatsiooni.
§ 2 punkt 212 sätestab, mis on meretuulepark käesoleva seaduse mõistes. Meretuulepark on
tuulepark, mis veeseaduse § 222 kohaselt antud hoonestusloa alusel territoriaalmerre või
8
majandusvööndisse rajatud tuuleelektrijaam või tuuleelektrijaamad, mis moodustavad ühe
meretuulepargi. Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev rannariigile kuuluv merevöönd.
Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala, mille välispiir on määratud mereala piiride
seaduses. Meretuulepargiks loetakse ka ühte territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud
tuuleelektrijaama. Erinevatest kitsaskohtadest tingitult on Eestis väga raske tuuleparke rajada
järvedele. Seda tulenevalt peamiselt looduskaitsest, riigi julgeolukust ja müranõuetest lähtuvalt.
Seega ei kohandata tuulikutasu järvedele kavandatavatele tuuleelektrijaamadele.
§ 2 punkt 213 sätestab meretuulepargi mõjuala, milleks on territoriaalmeres või
majandusvööndisse tuuleelektrijaama puhul 25 kilomeetrit. See tähendab, et kui KOVi
rannajoonest on meretuulepark lähemal kui 25 kilomeetrit on KOVil õigus saada tuulikutasu.
Kaugust arvestatakse lähimast tuuleelektrijaama torni keskpunktist KOVi lähima rannajoone
piirini.
Paragrahvi 2 punkt 261 sätestab, et tuuleelektrijaam käesoleva seaduse mõistes on tuule
kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30
meetrit maa- või merepinnast. 30-meetrist madalamatele elektrituulikutele seega tuulikutasu
regulatsioon ei kohaldu. Antud lähenemisel on aluseks võetud planeerimisseaduse § 95 lõike 2
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määrus nr 102 „Olulise ruumilise
mõjuga ehitiste nimekiri17 (edaspidi ORME)“, kus on määratletud, et tuulepark võrgueeskirja
tähenduses on ORME, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest.
Tuuleelektrijaama kõrgus on selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne
tuuleelektrijaama ehitamist. Territoriaalmerre või majandusvööndisse püstitatud
tuuleelektrijaama või meretuulepargi puhul selle suurim kõrgus üle merepinna.
Tuuleelektrijaama mõistet kasutab ka elektrituru- ja veeseadus. Tuuleelektrijaama kõrgus on
selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne tuuleelektrijaama ehitamist, territoriaalmerre
või majandusvööndisse püstitatud tuuleelektrijaama või meretuulepargi puhul selle suurim
kõrgus üle merepinna.
§ 2 punkt 262 sätestab, et tuuleelektrijaama kõrgus on suurim kõrgus arvestatuna looduslikust
maapinnast, mida ei ole tõstetud. Vaidluse korral loodusliku maapinna kõrguse üle enne
tuuleelektrijaama ehitamist võetakse aluseks Maa-ameti andmed ning meretuuleparkide puhul
võetakse aluseks hoonestusloaga sätestatud kõrgused. Kuna praktikas on olnud probleeme
tuuleelektrijaama kõrguse määratlemisega, sätestatakse seaduses, kuidas arvestatakse
tuuleelektrijaama kõrgust.
§ 2 punkt 263 sätestab, et tuulepark on mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
tuuleelektrijaam.
Punktiga 5 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 81, mis käsitleb
tuuleenergeetika tuulikutasu.
Paragrahv 321 sätestab tuulikutasu. Tuulikutasu on kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil asuva või visuaalset häiringut põhjustava avaliku ruumi ressursi kasutamise eest
makstav tasu. Tasude alused, kord, suurused ja põhimõtted on reguleeritud § 322–§ 325.
Lõige 1 sätestab tuulikutasu rakendamise eesmärgi. Tuulikutasu eesmärgiks on tagada
tuuleelektrijaama kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise
mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Tuulikud
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006
9
on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul, mis ühtlasi
kasutavad töötamiseks ka laialdaselt avaliku ruumi kui ressurssi. Inimeste hinnangud tuulikute
maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad
mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust.
Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse
mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Eesti seni piiratud tuuleparkide
arendamise kogemuste põhjal saab väita, et peamised avaliku vastuseisu põhjustajaid on
kohaliku elanikkonna mure tuulikute visuaalse reostuse pärast ning müra häiring. Visuaalne
reostus kirjeldab midagi, mis blokeerib või muul viisil takistab konkreetse koha või asja vaadet.
See võib viidata kauguselt nähtava objekti nähtavusele, üldisele nähtavusele või konkreetse
vaate segamisele. See on peamiselt esteetiline probleem. Müra on seadusandlikult defineeritud
kui ebasoovitav, inimesi või ka loomi häiriv või nende tervist ja heaolu kahjustav heli. Üldiselt
väheneb müratase turbiinist kaugenedes kiiresti ning kaasaegsete nõuete kohaselt projekteeritud
ja planeeritud tuulikute kasutamisel energiatootmiseks on ebasoovitavad müramõjurid oluliselt
vähenenud.
Lõige 2 sätestab maismaa tuuleelektrijaama tuulikutasu. Tuulikutasu on tasu, mida
tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama eluea jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele
maismaa tuulepargi rajamisel või kohaliku omavalitsuse üksuste või üksustele meretuulepargi
rajamisel. Tuulikutasu maksmise kohustus tekib hetkest, kui tuuleelektrijaam hakkab tootma
elektrienergiat seda olenemata sellest, kas tuuleelektrijaam on ühendatud võrku, otseliini või
salvestab elektrienergiat kohapeal. Tasu arvestamine algab ajahetkest kui tuuleelektrijaam
toodab elektrienergiat ning tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud maksma tuulikutasu. Antud
kohustus tekib nii maismaa tuulepargile kui ka territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud
tuulepargile. Nii maismaa kui ka meretuuleparkide puhul tekib tuulikutasu kohustus ka ühe
tuuleelektrijaama puhul.
Tasu makstakse toodetud megavatt-tunni kohta 0,5 eurot maismaale rajatud tuuleelektrijaama
korral. Tasu jaotatakse KOVi (vähemalt 50 protsenti) ja tuulepargi mõjualas elava kinnisasja
omanikust füüsilise isiku vahel (kuni 50 protsenti, taotluse kohta maksimaalselt 5000 eurot).
Tasu makstakse kinnisasja omanikust füüsilisele isikule, kes omab kehtivat sissekirjutust ja on
õigustatud saama tuulikutasu. Füüsiline isik, kes elab tuulepargi mõjualas on tuuleelektrijaama
mõjudest häiritud pidevalt ja on õigustatud kompensatsioonile. Tasu ei maksta naaber kohaliku
omavalitsuse üksusele kui ka juriidilistele isikutele põhjusel kuna juriidilisel isikul ei saa olla
häiringut ega mõju tuuleelektrijaama osas, näiteks visuaalne või mürahäiring. Meretuuleparkide
puhul laekub tuulikutasu KOVile või KOVidele, kes vastavad lõikes 4 välja toodud
tingimustele. Maismaa ja meretuuleparkide puhul on lähenemine maksmise osas erinev ja seda
põhjusel, et maismaa tuulepark on rajatud füüsiliselt KOVi territooriumile, kuid
territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud meretuulepark on rajatud riigile kuuluvasse
avalikku veekogusse. Täiendavalt on ettevõtjatel võimalik rajatud tuulepargist saada kasu tehes
pikaajalisi elektrilepinguid elektritootjatega või rajada otseliin tootmisseadme ja tarbija vahele,
mille tulemusel on toodetav elektrienergia tarbijale odavam ja otseliini puhul ka ilma
võrgutasudeta.
Lõige 3 sätestab olukorra kui tuulepark asub mitmel KOVi territooriumil. Juhul kui üks
tuulepark asub rohkem kui ühe KOV territooriumil makstakse tuulikutasu vastavalt
tuuleelektrijaamade toodetud elektrienergia koguse eest, kus tuuleelektrijaam füüsiliselt asub.
Näiteks kui KOVis X asub 10 tuuleelektrijaama ning KOVis Y asub 90 tuuleelektrijaama, siis
KOVile X laekub tuulikutasu 10-ne tuuleelektrijaama toodangu eest, mis asuvad füüsiliselt
KOVis X ning KOVile Y laekub tuulikutasu 90-ne tuuleelektrijaama toodangu eest, mis asuvad
füüsiliselt KOVis Y.
10
Lõige 4 sätestab meretuuleparkide hoonestustasust makstava tuulikutasu. Meretuuleparkide
puhul makstakse tasu KOVidele ja kalandusettevõtjatele ühe osana elektrituruseaduse § 923
lõikes 1 sätestatud hoonestustasust. Tasu suuruseks on ühe toodetud megavatt-tunni kohta 0,3
eurot, mis laekub KOVile, tagamaks meretuuleparkide lähedal asuvatele kohaliku omavalitsuse
üksuse kasu seose meretuuleparkide toodetava elektrienergiaga. Tasu makstakse KOVile
millele territoriaalmerre või majandusvööndisse paigaldatud meretuulepark on lähemal kui 25
kilomeetrit. Vahemaad mõõdetakse lähimast tuuleelektrijaamast rannajooneni, kuid tasu
arvestamine ja maksmine käib hoonestusloa alust pindala arvesse võttes kogu meretuulepargi
kohta. Juhul kui kattuvus on mitme KOViga jaotatakse tasu võrdselt. Kalandusettevõtjatele
makstakse kompensatsiooni täiendava osana hoonestustasust ning kalandusettevõtjatel on
vajalik tõendada kompensatsiooni põhjuslikku kalapüügisaagikuse vähenemise näol tingituna
meretuulepargi häiringust. Kalandusettevõtja käesoleva seaduseelnõu mõistes on
traalpüügiettevõtja ja rannakalur. Tuulikutasu makstakse territoriaalmerre ja majandusvööndi
rajatud meretuuleparkide puhul. Tasu ei kehti siseveekogudele rajatud tuuleelektrijaamadele.
Traalpüüdja all peetakse silmas traalpüüdjat, kes kasutab püügivahendina traalpüünist.
Kalandusettevõtted peavad kompensatsiooni saamiseks tõendama, et kalapüügimaht oli
häiritud meretuuleparkide tõttu. Täpsemalt saab lugeda kalandusettevõtjate põhjustatud
negatiivsete mõjude leevendamisest § 326 selgitustest.
Paragrahv 322 sätestab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu.
Lõige 1 sätestab maismaal asuva tuuleelektrijaama tuulikutasu määra. Maismaal asuva
tuuleelektrijaama tuulikutasu määraks on 0,5 eurot ühe tuuleelektrijaama toodetud megavatt-
tunni kohta. Antud määr leiti põhjaliku töö tulemusel, mille raames tugineti juba varasemalt
sõlmitud lepingutele ning tehti koostööd arendajate, KOVide ja katuseorganisatsioonidega.
Põhjaliku koostöö tulemusel ja turuolukorra hindamise järgselt leiti, et kõigile sobivaks ja
majanduslikult mõistlikuks tuulikutasu määraks on 0,5 eurot ühe tuulelektrijaama toodetud
megavatt-tunni kohta kui tuulik asub maismaal. Tasu arvestamine algab ajahetkest kui
tuuleelektrijaam toodab elektrienergiat. Selline lähenemine välistab arendajale kulu ajahetkel
kui toimub tuulepargi projekteerimine ja ehitamine ning perioodil kui tuuleelektrijaam
arendajale rahavoogu ei tekita. Tuulikutasu maksmine toimub vastavalt § 324 sätestatule.
Lõige 2 sätestab, et maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu laekub kohaliku
omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil tuuleelektrijaam või tuulepark asub, kes jaotab selle
vajadusel vastavalt § 323 lõigetele 2 ja 3. Tuulikutasu jaotatakse KOVi (vähemalt 50 protsenti)
ja füüsiliste isikute vahel (kuni 50 protsenti). KOV kasutab kuni 50 protsenti maismaal asuvast
tuuleelektrijaamast või tuulepargist saadavast tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud
häiringute leevendamiseks makstes toetusi isikule, kelle elukoht on tuuleelektrijaama mõjualas.
Tasu maksimummääraks, mis on taotluse põhine on 5000 eurot aastas. Maksimummäära
kehtestamine on vajalik, et ei toimuks alusetut rikastumist ning ei toimuks ebavõrdset
kohtlemist eri piirkondades. Ilma määra kehtestamiseta võib tekkida olukord, kus tulenevalt
teatud tuuleparkide arendustest laekub tasu ainult ühele elanikule või teisalt jaotatakse tasu 100
elaniku vahel. Samas on KOVil kohustus maksta tuulikutasust maksimummäära füüsilisele
isikule juhul kui see on võimalik. Tuulikutasu makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50
protsenti) täitumiseni maksimaalses mahus. Näiteks kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist
isikut kellel on kehtiv sissekirjutus ning KOVile laekub tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV
saab antud summast 50 000 eurot ning juhul kui 10 füüsilist isikut on teinud taotluse, mis
vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse esitanu 5000 eurot aastas. Juhul kui taotlusi on
rohkem jagatakse summa (50 000 eurot) vastavalt esitatud taotluste arvule. Maksimummäära
kehtestamine tagab võrdse kohtlemise. Juhul kui tuulepargi valdajal on endal mitu eluruumi
tuulepargi mõjualas on ta õigustatud tuulikutasu saama vastava avalduse alusel ainult ühe
eluruumi eest, mis on rahvastikuregistris tema elukoha aadressiks.
11
Juhul kui tuulepargist osa tuuleelektrijaamasid on rajatud ühte KOVi ja teine osa
tuuleelektrijaamasid asub teise KOVi territooriumil jaotatakse tuulikutasu vastavalt
tuuleelektrijaama füüsilisele asukohale ning toodangule. Füüsilistele isikutele tuulikutasu
maksmisel lähtutakse kogu tuulepargi toodangust. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab vähe
inimesi (näiteks 2 inimest ning maksimummäär 5000 eurot on täis), siis ülejäänud raha laekub
KOVi eelarvesse. See tähendab, et võib tekkida olukordi, kus KOVi eelarvesse laekub rohkem
kui 50 protsenti tuulikutasust. KOV ei või kehtestada teistsugust maksimummäära kui seaduses
on kehtestatud. Antud lähenemine suunab KOVe planeerima tuuleparke hajaasustus
piirkondadesse, kus mõjualas elavaid inimesi on vähem. Toetust makstakse füüsilisele isikule,
kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress on tuuleelektrijaama või tuulepargi
mõjualas. Silmas on peetud rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 2 esimeses osas kajastatud.
Kuna füüsilised isikud peavad esitama kord aastas tuulikutasu taotluse ning peavad omama
kehtivat sissekirjutust võib esineda olukordi, kus aastate lõikes on taotluste osakaal ja
väljamaksete suurus erinev. Tuulikutasu makstakse välja kui summa ühe isiku kohta jääb
vahemikku 1–5000 eurot. Minimaalne summa, millest alates tasu välja ei maksta on üks euro
kuna halduskulud ületavad saadava kasu.
Paragrahv 323 sätestab maismaal paikneva tuulikutasu kasutamise sihtotstarve.
Lõige 1 sätestab milleks KOV kasutab maismaal paiknevate tuuleelektrijaamade tuulikutasusid.
Kuna KOVid on autonoomsed üksused, siis antud seaduse loomisel on lähtutud KOVi õigusest
ise raha kasutamise üle otsustada. Administratsiooni kulud, mis tekivad KOVil seoses
tuulikutasu kehtestamise ja väljamaksmisega kaetakse tuulikutasust. Sellisel juhul ei teki
täiendavat kulu lisaks tuulikutasule riigil ega arendajal.
Lõige 2 sätestab, et KOV kasutab kuni 50 protsenti maismaal asuvast tuuleelektrijaamast või
tuulepargist saadavast tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute
leevendamiseks makstes toetusi füüsilisele isikule, kelle omatav elukoht on tuuleelektrijaama
mõjualas. Toetuse maksmise arvutamisel eristatakse kahte tuuleelektrijaama kaugust
eluruumist. Esiteks elukohast kuni 2 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega kuni
200 meetrit. Teiseks elukohast kuni 3 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega 200
meetrit ja üle selle.
Tuuleelektrijaamade vahemaade (2 ja 3 km) kehtestamisel on arvestatud Riigi Ilmateenistuse
nähtavuse hindamise rahvusvahelist skaalat, kus on leitud, et nähtavuse iseloomustus muutub
nähtavuskaugusest olenevalt alates kahest kilomeetrist18.
Kui esinevad mõlemad alused, makstakse toetus selle aluse järgi, mille puhul on suurema
toetuse saamise õigus. Vahemaad mõõdetakse lähimast tuuleelektrijaamast, kuid tasu käib kogu
tuulepargi kohta. Elu-ja kortermajade puhul võetakse arvestuse aluseks katastripiir, vältimaks
olukordi, kus pool korterelamut oleks õigustatud saama tuulikutasu ja pool mitte. Katastriüksus
võib olla pindalalt suur, kuid toetuse suurus ei ole seotud katastri üksuse suurusega, vaid
eluruumi ja selle omanikuga.
Tuginedes hetkel käesolevatele projektidele ja VTK käigus saadetud ettepanekutele, kus
arvutati tuulikutasu laekumist tulevaste projektide näitel, jääb tuulikutasu vahemik, mis laekuks
elanikele eluruumi põhiselt olenevalt tuuliku kõrgusest ligikaudu 300-1500 eurot aastas. Juhul
kui tuulepargi mõjualas elavad eluruumi omanikest tuulepargi valdajad, on ka nemad
õigustatud tuulikutasu saama. Tasu maksimummääraks, mis laekub füüsilisele isikule taotluse
18
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid
12
põhiselt on 5000 eurot aastas ja miinimummääraks 1 eurot. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab
vähe inimesi (näiteks 2 inimest ning maksimummäär 5000 eurot on täis), siis ülejäänud raha
laekub KOVi eelarvesse. See tähendab, et võib tekkida olukordi, kus KOVi eelarvesse laekub
rohkem kui 50 protsenti tuulikutasust.
Tuulikutasu makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50 protsenti) täitumiseni maksimaalses
mahus. Näiteks kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist isikut kellel on sissekirjutus ning
KOVile laekub tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV saab antud summast 50 000 eurot ning
juhul kui 10 füüsilist isikut on teinud taotluse, mis vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse
esitanu 5000 eurot aastas. Juhul kui taotlusi on rohkem jagatakse summa (50 000 €) vastavalt
esitatud taotluste arvule. Antud lähenemine suunab KOVe planeerima tuuleparke hajaasustus
piirkondadesse, kus mõju lähedal elavatele inimestele on minimaalne. Toetust makstakse
füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress on tuuleelektrijaama
lähipiirkonnas. Silmas on peetud rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 2 esimeses osas
kajastatud.
Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus enda territooriumil asuva
tuuleelektrijaama eest toetust maksta ka teisele kohalikule omavalitsuse üksuses elavale
füüsilisele isikule, kui isiku rahvastikuregistris märgitud elukoht on tuuleelektrijaama mõjualas.
Tasu makstakse füüsilistele isikutele, kuna füüsilisel isikul on elukoht ja juriidilisel isikul
asukoht. Kui tuulepargi tuuleelektrijaamad asuvad mitme KOVi territooriumil toimub
arvestamine tuuleelektrijaama füüsilise asukoha ja antud tuuleelektrijaamade toodangu
põhiselt. Antud säte on lisatud põhjusel, et tuulepargist tulenev häiring (näiteks visuaalne)
avaldab mõju ka naaber KOVis elavale füüsilisele isikule ning sellest tulenevalt on õigustatud
ka KOVides, kus tuuleparki pole rajatud, kuid füüsilised isikud, asuva tuulelektrijaama või
tuulepargi mõjualas õigustatud saama tuulikutasu. Kuna füüsilised isikud peavad esitama kord
aastas tuulikutasu taotluse ning peavad elukohana olema registreeritud antud eluruumi võib
esineda olukordi, kus aastate lõikes on taotluste osakaal ja väljamaksete suurus vastavalt
esitatud taotlustele erinev.
Lõige 3 sätestab, et toetus maksmise kohustust ei ole füüsilistele isikutele, kelle elukoht on
tuulelektrijaama mõjualas, kuid väljaspool Eesti Vabariiki.
Eelnõu § 324 sätestab maismaal paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra.
Paragrahvi lõige 1 sätestab, et tuulikutasu makstakse kord aastas. Tasu makstakse kord aastas,
et vältida liigset administratiivse koormuse tekkimist nii arendajale, KOVile kui ka
põhivõrguettevõtjale kellelt KOV andmeid küsib. Maksmine kord aastas väldib segadust
väljamaksete, arvete esitamise ja arvutamise osas.
Lõige 2 sätestab, et KOV saab tuuleelektrijaama tuulikutasu arvutamise aluseks
põhivõrguettevõtjalt saadud andmed tuuleelektrijaama või tuulepargi poolt toodetud toodangu
kohta. Põhivõrguettevõtja edastab KOVile andmed elektrienergia koguste kohta megavatt-
tundides tuuleelektrijaama põhiselt. Andmed eelneva kalendriaasta tuuleelektrijaama või
tuulepargi toodangu kohta esitab põhivõrguettevõtja KOVile hiljemalt 15. jaanuariks. Vastava
koostööleppe sõlmib KOV põhivõrguettevõtjaga enne tuulepargi valmimist. KOV saab andmed
põhivõrguettevõtjalt, et olla veendunud andmete õiguses ning sel juhul saab olla veendunud nii
arendaja, KOV kui ka tuulepargi mõjualas elavad inimesed, et tasu, mis neile laekub on
korrektne.
Lõige 3 sätestab, et KOV esitab arve tuuleelektrijaama valdajale eelneva 12 kuu tuulikutasu
suuruse ja arvestuskäigu korra aastas, hiljemalt 31. jaanuariks. Tuulikutasu arvutatakse ja
makstakse välja kord aastas vältimaks liigset administratiivset koormust nii
13
põhivõrguettevõtjale, arendajale, KOVile ja füüsilistele isikutele. Teate saamise järel on
võimalik tasu suurust vaidlustada või selle arvutuse aluseks esitatud teavet või arvutust
korrigeerida, et kõrvaldada vigu.
Lõige 4 sätestab tuulikutasu maksmise tähtaja. Tuulikutasu maksab tuulelektrijaama valdaja
KOVile 30 kalendripäeva jooksul pärast KOVilt arve kättesaamist. Juhul kui tasu ei maksta 30
kalendripäeva jooksul võib KOV rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist
tuginedes võlaõigusseaduse §101 lõike 1 punktile 6 ja §113-le.
Lõige 5 sätestab, et toetuse saamiseks peab esitama eluruumi omanik või tema poolt volitatud
isik taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele kord aastas. Antud lõige annab KOVile võimaluse
kontrollida iga-aastaselt õigsust tuulikutasu saamiseks. Lõikest tulenevalt suureneb KOVi
halduskoormus osaliselt, kuid täpsustub isik, kes on õigustatud tuulikutasu saama. Samas jääb
iga aastane kontroll elaniku sissekirjutuse osas ära kuna taotlus esitatakse kord aastas. Juhul kui
füüsiline isik, kes taotlust esitab, ei ela KOVis, kus tuulepark füüsiliselt asub, kuid vastab § 323
lõike 3 tingimustele, tuleb KOVil vajadusel küsida andmete õigsust ja kontrollida sissekirjutust
KOVist, kus füüsiline isik elab.
Lõige 6 sätestab tuulikutasu toetuse saamise õigused. Toetuse saamiseks peab jooksva aasta
eest vastava eluruumi omanik olema sama aasta 1. jaanuari seisuga ning taotlus tuleb esitada
KOVile hiljemalt jooksva aasta 1. märtsil. Tuulikutasu makstakse füüsilise isikule KOVi poolt
taotluse esitamise järgselt jooksva aasta 30. juunil. KOVil on õigus kehtestada täiendavad
tingimused vastavalt volikogu määrusele, näiteks sissekirjutuse kestvuse osas vältimaks
olukorda, kus füüsilised isikud kirjutavad vaid väga lühikeseks perioodiks ennast KOVi sisse
saamaks tuulikutasu.
Lõige 7 sätestab, et toetuse maksmine toimub eluruumipõhiselt ja ühe eluruumi kohta saab
esitada ühe taotluse. Juhul kui eluruum on isikute kaasomandis või ühisomandis, esitavad isikud
taotluse ühiselt. Elanik käesoleva lõike mõistes on isik, kelle peamine elukoht on
rahvastikuregistris registreeritud tuuleelektrijaama lähikonnas asuvasse hoonesse. Taotleja
peab olema taotletava eluruumi omanik või omaniku poolt notariaalselt volitatud isik. Mitme
omaniku puhul jagatakse vastavalt nende avaldusele eluruumipõhine toetus omanike vahel
võttes arvesse omandiosa suurust. Vältimaks olukorda, kus tuuleelektrijaama eest saab tasu
ainult pool korterelamut lähtutakse vahemaa mõõtmisel katastriüksuse lähimast piirist lähima
tuuleelektrijaama torni keskpunktini.
Tuulikutasu vahemik, mis välja makstakse on 1-5000 eurot. Miinimumsumma on kehtestatud
põhjusel, et administratiivne kulu ei ületaks välja makstavat miinimumsummat. Tuulikutasu
makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50 protsenti) täitumiseni maksimaalses mahus. Näiteks
kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist isikut kellel on sissekirjutus ning KOVile laekub
tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV saab antud summast 50 000 eurot ning juhul kui 10
füüsilist isikut on teinud taotluse, mis vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse esitanu 5000
eurot aastas. Juhul kui taotlusi on rohkem jagatakse summa (50 000 eurot) vastavalt esitatud
taotluste arvule. Maksimummäära kehtestamine tagab võrdse kohtlemise. Juhul kui tuulepargi
valdajal on endal mitu eluruumi tuulepargi mõjualas on ta õigustatud tuuliktasu saama vastava
avalduse alusel ainult ühe eluruumi eest, mis on rahvastikuregistris tema elukoha aadressiks.
Lõige 8 sätestab, et elukohaga seotud tuulikutasu taotlemise täpsema korra kehtestab kohaliku
omavalitsuse üksus volikogu määrusega. KOV kehtestab tuulikutasu toetuse taotluse vormi,
korra ning avaldab selle oma veebilehel. Veebilehel esitamise tulemusel on elanikel võimalik
vajalikku informatsiooni avalikult kätte saada. Juhul kui kohustust ei täideta on KOVil kohustus
anda informatsiooni vastu esitatud taotlust või suuliselt küsijale. Samuti kohustuse täitmata
jätmine ei vabasta KOVi tuulikutasust toetuse maksmise kohustusest.
14
Eelnõu § 325 sätestab meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra.
Lõige 1 sätestab, et elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatud hoonestustasust makstakse 0,3
eurot tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta meretuulepargist 25 kilomeetri
raadiuses oleva merepiiriga kohaliku omavalitsuse üksusele, tagamaks meretuuleparkide
lähedal asuvatele kohaliku omavalitsuse üksuse kasu seoses meretuuleparkide toodetava
elektrienergiaga.
Tasu eraldatakse ühe osana hoonestustasust põhjusel, et ei tekiks täiendavaid kulusid
meretuuleparkide arendajatel ning meretuuleparkide arendamine Eestis oleks jätkusuutlik. Tasu
hakatakse arvestamist hakatakse pidama alates ajahetkest kui meretuulepark annab
elektrienergiat, kas võrku või salvestab seda kohapeal.
Tasu hakatakse maksma kord aastas vastavalt käesolevas paragrahvis lõikele kolm välja
toodule. Eesti hoonestustasu võrreldes teiste liikmesriikidega (nt. Taani, Soome, Läti, Holland)
on kõrge ning täiendavaid kulusid meretuuleparkidele ei ole mõistlik kehtestada. Eelnevale
tuginedes on mõistlik kehtestada seaduses, et tasu makstakse KOVidele ja kalandusettevõtjatele
ühe osana hoonestustasust.
Tuulikutasu makstakse ajahetkeni kuni meretuulepark toodab elektrienergiat. Kohaliku
omavalitsuse üksusele eraldatakse osa hoonestustasust siis, kui antud kohaliku omavalitsuse
üksuse rannajoone piir on tuulepargi lähimast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 25
kilomeetri kaugusel. Tuulikutasu maksmine on meretuulepargi kui terviku põhine. See
tähendab, et kui hoonestusloa taotluse alusel on rajatud merre meretuulepark, mis koosneb
näiteks 10-st tuuleelektrijaamast, kuid KOVi rannajoonest 25 kilomeetri kaugusel on vaid üks
tuuleelektrijaam ning teised üheksa tuuleelektrijaama on kaugemal kui 25 kilomeetrit,
makstakse tuulikutasu siiski kogu meretuulepargi (kümne tuuleelektrijaama) eest. Sellest
kaugemal asuvad meretuulepargid ei põhjusta arvestatavat häiringut ja samuti on need suure
vahemaa tõttu ka visuaalselt vähe märgatavad.
Lõige 2 sätestab, et kui kuni 25 kilomeetri kaugusele jääb mitu kohaliku omavalitsuse üksust,
siis jagatakse kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav hoonestustasust jagatav summa
võrdselt KOVide vahel. Tasu jaotamise põhimõtted arutati läbi KOVide, ELVL kui ka
arendajate vahel ning ettepanekuna tehti erinevaid lahendusi. Näiteks tasu jagamine elanike
arvu järgi, rannajoone pikkuse järgi ning mõjuala ruutkilomeetrite järgi. Arutelude tulemusel
leiti, et kõige ausam, läbipaistvam ning lihtsam on tulu jagada KOVide vahel võrdselt kuna
meretuuleparke on hea nähtavusega ilma korral näha olenevalt tuuleelektrijaama kõrgusest
ligikaudu 70 kilomeetri kaugusele19. Võttes arvesse olemasolevaid planeeringuid ning
potentsiaalseid asukohti, kus meretuuleparke on võimalik arendada on visuaalne häiring
rannajoont omavate KOVidega olemas olenevalt maastiku eripäradest.
Lõige 3 sätestab, et lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hoonestustasu
arvestuse teeb Maa-amet ja ülekande Maa-ameti arvestuse alusel teeb üks kord aastas, hiljemalt
30. septembril, Rahandusministeerium. Maa-ameti on pädev asutus tegema arvestust
meretuuleparkide hoonestustasust välja makstava toetuse arvutamisel KOVidele. Kuna
hoonestustasu laekub riigikassasse, siis on pädevaks asutuseks Rahandusministeerium, kes
vastutab ja teeb väljamakse Maa-ameti arvutustele tuginedes KOVidele, kes on õigustatud
tuulikutasule.
19
„Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste
juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid
15
Eelnõu § 326 sätestab toetuse meretuuleelektrijaamaga kalandusettevõtjale põhjustatud
piirangute eest.
Paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust
põhjustades saagi vähenemist, on kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on vähenenud,
õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvel. Kui
meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist,
on kalapüügi loa omanikul ja loale kantud kaluril õigus saada toetust meretuuleelektrijaama
valdajate tasutud hoonestustasude arvelt. Toetuse õigus tekib püügiloa omanikul ka siis, kui
meretuuleparkide rajamiseks mereala planeeringus toodud reservalade kasutusele võtmisel
kaasnevad negatiivsed majanduslikud mõjud. Kalasaagi vähenemine on otsene kahju kalapüügi
loa omanikule, samuti loale kantud kalurile, kui kalur tegeleb kalapüügiga loa omaniku eest
ning tegeleb loa omaniku asemel ise ka kogu püügitegevuse ja püügi majandamisega.
Merealaplaneeringus kehtestatud reservalade kasutuselevõtt puudutab püügi poole pealt
traalpüügisektorit, mille tulemusena võib sealsete püügiloa omanike tulu langeda, kui neil ei
ole võimalik tuuleparkide rajamisega seoses enam teatud püügialadel püüki teostada. Saagi
vähenemisega seotud tingimused ja tõendamise alused määratakse Vabariigi Valitsuse
määruses. Toetus makstakse kalendriaasta kohta järgneva kalendriaasta 1 juunil. Toetuse
suuruse arvestamise korra, toetuse maksmise korra ja toetuse taotlemise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.
Meretuulepargil võib olla otsene ja kaudne mõju kalandusettevõtjate majandustegevusele
ehitusperioodil kuna ehitustegevus ja sealt kostuv müra võib omada mõju kalade rändele ning
ajaloolistele püügialadel, millel on kohati kattuvus potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega.
Seega tõendatud juhul on kalandusettevõtjatel võimalik esitada taotlus hoonestustasust
kompensatsiooni saamiseks ka tuulikute ehitusperioodil. Taotluste kogusumma ei või ületada
summat, mis laekub ehitusperioodil hoonestustasuna riigile. Maaeluminister valmistab ette
Vabariigi Valitsuse määruse ning sealsed alused ja korra. Antud alused ja kord kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse määrusega põhjusel, et tuulikutasu KOVidele makstakse riigile laekuvast
hoonestustasust ning sellel on mõju riigieelarve laekumisele. Maaeluministril on kalapüügi
kohta andmed ning seega parim pädevus ja teave toetuse maksmise korra kehtestamiseks.
Samuti on kala saagikuse vähenemist võimalik hinnata eelnevate aastate püügikoguste ning
läbitud vahemaa järgi konkreetsetes piirkondades.
Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetus makstakse
kalandusettevõtjale, millel oli meretuulepargi mõjualas kalapüügiõigus meretuulepargile
kasutusloa andmisele eelneval kolmel kalendriaastal ja millel on samas piirkonnas jätkuvalt
kalapüügiõigus. Meretuulepargi piirkonna või meretuulepargist mõjutatud ala all peetakse
silmas alasid, mis jäävad meretuulepargi lähedusse, näiteks Liivi lahte rajatud meretuulepargi
all oleks mõjutatud piirkonnaks Liivi laht. Toetuse maksmiseks kasutatakse hoonestustasust
laekunud raha. Veeseaduse muudatusega eraldatakse üks osa meretuulepargi valdaja makstud
hoonestustasust ranniku ääres kuni 25 kilomeetri kaugusel olevale kohaliku omavalitsuse
üksusele ja teine osa kasutatakse toetuste maksmiseks kalandusettevõtjatele. Viimati nimetatud
toetuse maksab välja Maaeluministeerium, selleks eraldatava hoonestustasu osa suuruseks
kokku on maksimaalselt 5 protsenti riigile makstavast hoonestustasust (1GW tuulepargi puhul
ligikaudu 0,7 miljonit eurot aastas).
Lõige 3 sätestab, et toetuse suuruse määramisel arvestatakse meretuulepargi otsest mõju
kalasaagi vähenemisele pärast tekkinud kahjude põhjusliku seose tõendamist. Kahjude
põhjusliku seose tõenduse aluseks võetakse kolme viimase aasta kalasaagikus, püügikvoodid ja
hinnatakse seda kahel erineval perioodil – meretuuleparkide ehitusfaasis ja ajal, mil
16
meretuulepark on valmis. Andmed eelmise kolme aasta kohta on Maaeluministeeriumis olemas
ja toetuse saaja esitab sinna oma vähenenud püügiandmed. Selle põhjalt arvestab valdkonna
eest vastutav ministeerium toetuse suuruse. Täpne kord toetuse arvestamiseks kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse määrusega. Kavandatava määruse sisustamisel on eelnõu koostaja teinud
koostööd nii Maaeluministeeriumiga kui ka kalandussektoriga (rannakalurid ja traalpüüdjad).
Lõige 4 sätestab, et kalendriaasta kohta toetuse saamise avaldus ja tõendid toetuse saamise
õiguse kohta tuleb esitada valdkonna eest vastutavale ministeeriumile järgneva aasta
1. märtsiks. Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister
või ministri poolt volitatud asutus. Toetuse väljamakse teeb ministeerium või volitatud asutus
kolme kuu jooksul pärast toetuse otsuse tegemist.
Lõige 5 sätestab, et Maaeluminister kehtestab kalandusettevõtja toetuse taotlemise ja maksmise
korra, milles sätestatakse toetuse suuruse määramise alused, toetuse taotlemise kord ja toetuse
maksmise kord.
Lõige 6 sätestab, et toetuse arvutamise, toetuse taotlemise aluse ja maksmise kord kehtestatakse
Vabariigi Valitsuse määrusega. Määrusest tulenev mõju on mitme ministeeriumi kohta. Kuna
kompensatsiooni kalandusettevõtjatele makstakse hoonestustasust ja millel on mõju
riigieelarvele on toetuse kord kavas kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega ja mitte ministri
määrusega. Täiendavalt on reguleeritud toetuse maksimummäär, milleks on kokku 5 protsenti
kogu hoonestustasust kõikide laekunud avalduste kohta. Juhul kui taotlusi on palju
maksimummäär on täitunud toimub toetuse maksmine „kes ees, see mees“ põhimõttel ehk
esitatud taotlusi võetakse vastu kuni 5 protsendi täitumiseni. 1 GW tuulepargi puhul on toetuse
suuruseks kõikide laekunud avalduste kohta maksimaalselt ligikaudu 0,7 miljonit eurot.
Punktiga 6 täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ja
täiendatakse punktiga neli järgmises sõnastuses, mis käsitleb riikliku järelevalve teostamist
seaduses sätestatud nõuete täitmise üle.
Punktiga 7 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 91, mis käsitleb
sanktsioonide seadmist.
§ 331 kehtestab tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise nõuded.
Lõige 1 sätestab tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise ning rikkumise esinemise eest
karistatakse tuuleelektrijaama valdajat rahatrahviga kuni 400 000 eurot aastas. Antud summa
leidmisel on lähtutud Karistusseadustikku põhimõtetest. Eelnõu koostamise ajal kehtiv
karistusseadustik ei võimalda väärteo eest kehtestada karistust üle 400 000 €. Kehtestatav
sanktsiooni suurus summas 400 000 € on proportsionaalne arvestades juba rajatud
tuuleelektrijaamade käibeid ja suurusi. Konkreetsete trahvimäärade sätestamata jätmine ei anna
tuulelektrijaamade valdajatele läbipaistvalt teada, milline on maksimaalne karistus kohustuse
täitmata jätmise eest, kuid määra kehtestamine viib olukorrani, kus süüteo toime panemine on
kulukam kui tuulikutasu maksmata jätmine. Seega on sanktsioon võrreldaval tasemel nende
rikkumiste eest kohaldatavate trahvidega. Eelnõus kajastatud karistusmäär rakendub vaid
juriidilistele isikutele ning on proportsionaalne ja tõhus.
Punktiga 8 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust rakendussättega paragrahv 381,
mis kohustab maksma tuuleelektrijaama valdajaid tuulikutasu, mis hakkab esmakordselt
toodangu elektrivõrku andma pärast 81. peatüki jõustumist. Seega eelnõu ei mõjuta
olemasolevate tuuleparkide tegevust, tuulikutasu rakendatakse maismaal asuvatele
tuuleektrijaamadele, mis annavad elektrienergiat võrku või otseliini pärast eelnõu jõustumist.
Eelnõud ei kehtestata tagasiulatuvalt kuna olemasolevate tuuleparkide kasutustegurid on
17
madalamad kui tänapäeva tuuleelektrijaamade omad, samuti oli kallim ka tehnoloogia ning
ehitamise hind. Tuulikutasu kehtestamine juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele seaks
ohtu nende töös hoidmise, sest olemasolevate tuuleparkide omanikud on juba erinevat liiki
lepingutega seotud ja euroopalikus õiguskultuuri on juurdunud põhimõte, et normi adressaadile
ebasoodsat regulatsiooni tagasiulatuvalt ei kehtestata. Meretuuleparkide puhul ei ole vajadust
tagasiulatuvalt rakendussätet kehtestada kuna ühtegi meretuuleparki pole rajatud ning hetkel
menetluses olevad meretuulepargid annavad suure tõenäosusega esmakordselt elektrienergiat
võrku kümnendi lõpus, mis tähendab, et eelnõu jõustub enne kui esimene meretuulepark
valmib.
4. Eelnõu terminoloogia
Tuulikutasu – tasu, mida tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama eluea jooksul
kohaliku omavalitsuse üksusele ning vahetult mõjutatud isikule. Tuulikutasu makstakse
maismaal paikneva tuuleelektrijaama puhul kohaliku omavalitsuse üksusele ja
tuuleelektrijaamale lähemal kui kolm kilomeetrit elavale füüsilisele isikule. Avalikus veekogus
paikneva tuuleelektrijaama puhul KOVile.
Tuulepark – mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ja rajatistest koosnev elektrituruseaduse
kohane tootmisseade.
Meretuulepark - tuulepark, mis on ehitusseadustiku § 11312 kohaselt antud hoonestusloa alusel
rajatud avalikku veekogusse.
Mõisted on lisatud EnKS §-i 2.
5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Mõjud seoses muudatustega
I Eelnõuga plaanitakse üks peamine muudatus:
Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust selliselt, et tekib õiguslik alus,
millega maismaa tuuleparkide valdajatel tekib kohustus elektrienergia tootmisest saadavast
tulust maksta tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksustele ja mõjutatud füüsilistele isikutele
ning meretuuleparkide hoonestustasust makstakse tuulikutasu kohalikule omavalitsus üksusele
ja tõendatud juhul toetust kalandusettevõtjale, kelle majandustegevuse häiring on põhjuslikus
seoses meretuuleparkide tegevusega.
6.1. Kavandatav muudatus 1 – tuulikutasu kehtestamine.
Eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike
olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest
tasumine. Seaduse ülesanne on tuulikutasu kehtestamisega aidata kaasa Eesti energia- ja
kliimapoliitika eesmärkide täitmisse läbi selge ning asjaosalistele usaldusväärne raamistiku
loomise jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse ja tuulepargist vahetult
mõjutatud isikutega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid
negatiivseid mõjutusi. Samas on antud sihtrühmad olulise tähtsusega riigi majandusarengule ja
ka taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Muudatus toob kaasa olukorra, kus arendajad
18
peavad maksma tuulikutasu kohalikele omavalitsuste üksustele ja tuuleelektrijaama vahetus
läheduses elavatele inimestele.
1. Sihtrühmad: tuuleparkide arendajad, kohalikud omavalitsused
1.1 Sihtrühm 1: tuuleparkide arendajad.
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – taastuvenergeetika
arendamise soodustamine millel on positiivne mõju riigi sisemajanduse kogutoodangule.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad püstitada tuuleelektrijaamasid, mis on maismaal
ja tuuleelektrijaamasid, mis asuvad territoriaalmeres või majandusvööndis. Ettevõtjate arv on
hinnanguliselt kokku 20. Maismaa tuuleparkide arendajaid on hinnanguliselt kokku 15,
territoriaalmerre või majandusvöödisse tuuleparke rajavaid ettevõtjaid on hinnanguliselt 10,
kuid hinnanguliselt viis arendajat soovib rajada tuuleparke nii maismaale kui ka
territoriaalmerre või majandusvööndisse. Ettevõtjad moodustavad kogu ettevõtluse arvust vaid
väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et mõjutatud sihtrühm on väike. Samas on
antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule ja ka taastuvenergeetika tootmise
arendamise osas.
Muudatus toob kaasa olukorra, kus arendajad peavad maksma tuulikutasu KOVidele ja
tuuleelektrijaama mõjualas elavatele inimestele maismaa tuuleparkide osas. Territoriaalmerre
või majandusvööndisse rajatavate meretuuleparkide puhul makstakse tasu riigile tasutavast
hoonestustasust ja maksukoormus sellega ettevõtjal ei suurene. Tasu kehtestatakse vaid
tuuleelektrijaamadele kuna tuuleparkide mõju kohalikul tasandil on oluliselt suurem kui muu
ettevõtluse mõju võttes arvesse tuuleelektrijaama kõrgust, mastaapsust jms. Kuna maismaale
püstitatud tuuleparkide omanikud on seotud juba erinevat liiki lepingutega KOVide ja arendaja
vahel, siis tuulikutasu seadusega sätestamine uutele tootmisseadmetele muudab tuulikutasu
maksmise õigusselgemaks. Seega ei ole tegemist ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega.
Antud seaduse puhul on küll tegemist riivega tuuleparkide ettevõtlusele, kuid tuulikutasu
kehtestamisega on tagatud riive legitiimne eesmärk. Eelnõust tulenev riive eesmärk normi
eesmärgist on tagada riigi taastuvenergeetika eesmärkide saavutamine, mis tagab
energiajulgeoleku, varustuskindluse ja konkurentsivõimelisema elektrihinna. Maismaa
tuuleparkide puhul on tuulikutasuks 0,5 €/MWh mõõdukas ja ei ole takistuseks ettevõtlusele.
Antud seisukohal on jõutud koostöös arendajatega ja arendajaid esindavate
katuseorganisatsioonidega. Eelnõule eelneval ajal on sõlmitud arendajate ja kohalike
omavalitsuste üksustega vabatahtlike lepinguid, millega ettevõtjad on võtnud rahalisi kohustusi
KOVide ees. Samas on välja toodud, et sellised vabatahtlikud lepingud ei anna kindlustunnet
kummalegi osapoolele, sest erinevate KOVide ootused ettevõtjatele on piirkonniti erinevad.
KOVidel puudub samuti ka kindlustunne, et võetud kohustustest kinni peetakse. Kõik
osapooled on jõudnud seisukohale, et varasemad lahendused tuuleparkide püstitamise
hoogustamiseks ei ole eesmärki täitnud täies mahus ning leitakse, et tuulikutasu seadusega
kehtestamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning antud meede on sobiv ja vajalik
seadusliku eesmärgi saavutamiseks ning on ettevõtjate suhtes mõõdukas.
Maismaa tuuleparkide puhul on riiveks tuuleelektrijaama mõjualas elavatele inimestele otsese
toetuse maksmine (50 protsenti kogu tuulikutasust makstakse kuni 3 km läheduses elavatele
inimestele) ja kaudne tuulikutasu maksmine, mis makstakse KOVile, kes saab sellele tasule
tuginedes rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid elanikkonnale pakkuda.
19
Meretuuleparkide puhul makstakse tuulikutasu hoonestustasust, millega seonduvalt ei teki
täiendavaid rahalisi koormisi arendajale ning seega meretuuleparkide arendajatele eelnõuga
seatud riive puudub. Meretuulepargi arendajatele on 2010. aastal kehtestatud hoonestustasu,
millega seonduvalt on nad juba täna maismaatuuleparkide arendajatega seonduvalt ebavõrdses
olukorras.
Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on aktiveerida kohaliku omavalitsuse üksuste valmisolekut
lubada enda territooriumile tuulepargi püstitamist. Tuulikutasu kehtestamine riivab
tuuleparkide omanike põhiseaduse § 31 esimeses lauses sätestatud õigust tegeleda ettevõtlusega
(ettevõtlusvabadus) ja maismaatuuleparkide puhul kaasneb ettevõtja kasumi vähenemine, kuid
eelnõuga kehtestatav tuulikutasu tagab riigi taastuvenergeetika eesmärkide täitmise ja sellega
seonduvalt ei ole see eesmärk põhiseadusega vastuolus. Taastuvenergia tootmine ja Eesti riigi
energiajulgeolek on oluline faktor tuulikutasu kehtestamiseks. Uutele maismaatuuleparkide
arendajatele on seaduse kehtestamine piisav aeg, et nad saaksid uute normidega tutvuda ja oma
tegevust vastavalt sellele planeerida. Kuna ka varasemalt on erinevate vabatahtlike lepingutega
pandud tuulepargi arendajale erinevaid rahalisi kohustusi, siis ei kahjusta tuulikutasu
kehtestamine ettevõtjate ettevõtlusega tegevust, vaid tagab seadusega sätestatud õiguskindluse.
Riive maismaatuuleparkide omanikele on materiaalselt põhiseadusega kooskõlas ehk
proportsionaalne võrreldes taotletava eesmärgiga. Seega tagatakse uute tuuleparkide arendajate
võrdne kohtlemine.
Vastuolu põhiseaduse § 14 ei esine kuna küsimuse all on erinevate põhiõiguste ja -vabaduste
konkurentsi olukorraga. Omavahel konkureerivad nii ettevõtlusvabadus, omandipõhiõigus kui
ka igaühe kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis ta on keskkonnale
tekitanud. Mõju on regulaarne, kuid mõju ei saa tuginedes eespool väljatoodule pidada
koormavaks ettevõtlusele.
1.2 Sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksused
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: kohaliku omavalitsuse üksuse elukeskkond –
Tuulikutasu kehtestamine aitab kohaliku omavalitsusüksuse rohepöörde eesmärkide täitmisel,
majandusliku, looduskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna parendamisel ning
arengul.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Sihtrühmaks on kohaliku omavalitsuse üksused kelle territooriumile tuuleelektrijaamasid
rajatakse või kelle territooriumi veepiirist on sise- või territoriaalmerre rajatud meretuulepark
lähemal kui 25 kilomeetrit. Maismaa tuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt
50 KOVi. Territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatavate meretuuleparkide puhul on
sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 7 KOVi. Hinnanguliselt 7 KOVi puhul võib sihtrühm olla
seotud nii meretuulepargi kui ka maismaa tuulepargiga. Seaduse muudatusega kaasnevad
mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust kuna tuulikutasu makstakse nii maismaa kui ka
meretuuleparkide puhul KOVidele seega on sellel positiivne ja suur mõju KOVi arengule. Mõju
on regulaarne ja aitab kaasa KOVidel pikaajalisemaid eesmärke seada. Seaduse muudatusega
kaasnevad mõjud KOVi halduskoormusele, mis on seotud maismaa ja meretuuleparkide puhul
avalduste menetlemisega jms.
6.2. Kavandatav muudatus 2 – Tuulikutasu kehtestamine maismaa tuuleelektrijaamadele
Eelnõuga kehtestatakse maismaa tuuleelektrijaamadele tuulikutasu määr milleks on 0,5 eurot
iga toodetud megavatt-tunni eest. Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad püstitada
maismaale tuuleelektrijaamasid. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada
20
tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise
mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine.
Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna
keskkonnasõbralikele (kliimaneutraalsetele) lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke
arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka
väga hoogsalt arendatakse.
1. Sihtrühmad: kohalikud omavalitsuse üksused, tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavad
isikud.
1.1 Sihtrühm 1: Kohalikud omavalitsuse üksused.
Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsuse üksused kelle territooriumile tuuleelektrijaamasid
rajatakse. Maismaa tuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 50 KOVi.
Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust, sest
tuulepargist laekuv tulu KOVi eelarvesse näiteks 100 MW (kasutusteguri 30protsendi juures)
suuruse tuulepargi puhul on ligikaudu 150 000 eurot aastas, millest KOV eelarvesse jääb
vähemalt 50 protsenti. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab vähe füüsilisi isikuid ja tuulikutasust
isikutele makstav summa moodustab vähem kui 50 protsenti, on KOVi eelarvesse jääv summa
suurem. Tuulikutasu aitab KOVidel pikaajalisemaid eesmärke seada kuna mõju on regulaarne.
Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi halduskoormusele, mis on seotud maismaa ja
meretuuleparkide puhul avalduste menetlemisega jms. See on põhiliselt seotud eraisikute
avaldustega ning rahade väljamaksmisega. Täiendavat halduskoormust tekitab pädeval asutusel
andmete päring põhivõrguettevõtjale, et veenduda andmete õiguses. Samas on tegemist
perioodilise tegevusega ning koormuse kasv ei ole igapäevane, vaid on seotud kuudega, kus on
täiendavaid andmeid vaja põhivõrguettevõtjalt küsida ja laekunud taotlustega tegeleda. Sellest
tulenevalt on halduskoormuse kasv väikene ning mõju ebaregulaarne.
1.2 Sihtrühm 2: Tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavad isikud.
Sihtrühmaks on tuuleparkide vahetusläheduses elavad füüsilised isikud, kelle elukoht on
lähimast tuuleelektrijaamast või tuulepargist, mille kõrgus on kuni 200 meetrit, kuni
2. kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaamast kõrgusega üle 200 meetri kuni 3 kilomeetrit.
Sihtrühma suuruseks, kes on õigustatud tuulikutasu saama on ligikaudu 250 inimest olenevalt
tuulepargi asukohast. Samas on oluline silmas pidada, et KOVide asustustihedus on väga erinev
ja mõne tuulepargi puhul võib sihtrühma suuruseks olla palju väiksem või isegi 0. See tuleneb
sellest, kas tuulepark rajatakse tihe-või hajaasustuspiirkonda.
Toetuse taotlemine toimub eluruumipõhiselt ja ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse.
Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt ning kohaliku
omavalitsuse üksus eraldab kaas- või ühisomanikule tuulikutasu võrdeliselt talle
väljamaksmisele kuuluva omandi osaga. Taotleja peab olema taotletava eluruumi omanik või
omaniku poolt notariaalselt volitatud isik. Kohaliku omavalitsuse üksus tasub toetust enda
territooriumil asuva tuulepargi eest ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavale
füüsilisele isikule, kui inimesel on õigus saada toetust, kuid elab teises KOVis. Toetust ei
maksta isikutele, kes ei ela Eesti Vabariigis. Tuulikutasust sihtrühmale makstava tasu suuruseks
on minimaalselt 1 eurot ja maksimaalselt 5000 eurot ühe taotluse kohta aastas. Antud muudatus
seadusandluses tagab sihtrühmale võrdse kohtlemise. Samas kehtestatud ülempiir väldib
alusetut rikastumist ning katab mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade negatiivse mõju.
Hajaasustuses püstitatud tuuleparkidelt makstava tuulikutasu suurus, mis laekub sihtrühmale
võib erineda tiheasustuse püstitatud tuuleparkidest laekuvast tasust. See, et tuulepargi otseselt
puudutatud elanikud saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on kooskõlas põhimõttega
21
arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning loob mõistliku põhjuse positiivsemaks
suhtumiseks tuuleenergeetikasse.
6.3. Kavandatav muudatus 3 – Tuulikutasu kehtestamine meretuuleparkidele
Eelnõuga kehtestatakse meretuulepargi tuulikutasu määr, milleks on 0,3 eurot iga toodetud
megavatt-tunni eest ja mida makstakse riigile laekuvast hoonestustasust. Meretuulepargi
tuulikutasu kehtestamine ei tekita täiendavaid kulusid meretuulepargi arendajatele. Tuulikutasu
kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi
kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid
energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele (kliimaneutraalsetele) lahendustele.
Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb
arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse.
1. Sihtrühmad: kohalikud omavalitsused, kalandusettevõtjad.
1.1 Sihtrühm 1: kohalikud omavalitsused.
Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsuse üksused kelle territooriumi veepiirist on lähim
tuuleelektrijaamlähemal kui 25 kilomeetrit. Merre rajatavate meretuuleparkide puhul on
sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 7 KOV-i. (Hiiumaa, Saaremaa, Kihnu, Ruhnu, Lääneranna,
Pärnu ja Häädemeeste). Antud nimekiri pole lõplik ning võib tulevikus täieneda. Näiteks kui
toimub Hiiu mereala teemaplaneeringu tuuleenergeetika alade täiendav planeerimine. Seaduse
muudatusega kaasnevad mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust.
Tuulikutasu kehtestamine aitab kohaliku omavalitsusüksuse rohepöörde eesmärkide täitmisel,
majandusliku, looduskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna parendamisel ning
arengul. Tuulikutasu makstakse meretuuleparkide puhul KOVidele ja sellel on suur mõju KOVi
arengule. Mõju on regulaarne. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi
halduskoormusele on väheolulised. Tasu makstakse meretuulepargi hoonestustasust20. Tasu
suuruseks on 0,3 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh) ja see eraldatakse
hoonestustasust KOVi eelarvesse. Näiteks 1000 MW suuruse pargi puhul mille kasutusteguriks
on 45 protsenti eraldatakse KOVile ca. 1,35 miljonit eurot aastas. Kuna tasu makstakse ühe
osana hoonestustasust väheneb laekumine riigi eelarvesse hinnanguliselt 10 protsenti.
Tuulikutasu kohustus avaliku meretuulepargilt tekib hetkest, kui üks või mitu meretuulepargi
tuuleelektrijaama asuvad kohaliku omavalitsusüksuse veepiirile lähemal kui 25 km ja
tuuleelektrijaamad annavad elektrienergiat võrku või salvestatakse seda kohapeal. Tasu
makstakse hoonestustasust, mis tähendab, et täiendavaid kulusid arendajale ei teki ning juhul
kui kattuvus on mitme KOViga jaotatakse tasu KOVide vahel võrdselt. Kuna tasu laekub
KOVidele kord aastas kuni tuulepargi elektrienergia toodangu lõppemiseni on mõju pidev ja
pikaajaline.
1.2.Sihtrühm 2: Kalandusettevõtjad
Sihtrühma suurus on hinnanguliselt kalandusettevõtjatel, kes käesoleva seaduse mõistes on
traalpüüdjad ja rannakalurid, ligikaudu 400. Seaduse eesmärgiks on meretuuleparkide puhul
maksta ühe osana hoonestustasust tasu kalandusettevõtjale, kelleks on käesoleva seaduse
mõistes traalpüüdja või rannakalur, kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust
20
Meretuuleparkide puhul makstakse kohaliku kasu hoonestustasust, mis tähendab, et arendajale täiendavat
kuluvoogu antud instrumendi loomisel ei teki. Riiklik laekumine hoonestustasu osas väheneb.
22
põhjustades otseselt saagi vähenemist. Kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on
vähenenud, on õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude
arvelt. Kalandusettevõtjad peavad kompensatsiooni saamiseks tõendama, et kalapüügimaht oli
häiritud meretuuleparkide tõttu. Mõju on hinnanguliselt väikene kuna potentsiaalsed
tuuleenergeetika alad kattuvad traalpüüdjatega vähesel määral (kattuvus ligikaudu Eesti
merealal 5 protsenti). Otsene mõju rannakalurite ja meretuuleparkide osas puudub, kuid võib
olla kaudne mõju rannapüügile tuuleelektrijaamade püstitamise ja töötamise ajal.
Kompensatsiooni saamiseks tuleb antud mõju hinnata ja tõendada.
6.3 Kaudsed mõjud seoses kogu kavandatava eelnõuga
6.3.1. Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed mõjud
Sihtrühmad:
1) Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas Eesti elanikkond, ettevõtjad, kes soovivad rajada
maismaale tuuleelektrijaamasid või sise- või territoriaalmerd koormata selle põhjaga püsivalt
ühendatud ehitisega. Tööealine elanikkond, sotsiaalsete mõjude osas peaasjalikult need, kes
elavad nendes piirkondades, kuhu kavandatakse tuuleelektrijaamasid nii maismaal kui merel.
Otsene sihtrühma suurus on hinnanguliselt 70 protsenti kogu Eesti elanikkonnast (vallad, kus
on võimalik maismaal tuuleparke rajada ning vallad, millel tulevikus on võimalik puutumus
meretuuleparkidega). Majanduslikult avaldab mõju nende piirkondade elanikele, kuhu on
planeeritud majandustegevus. Eelkõige kohalikud omavalitsuse üksused, kellel on piirnevus
sisemerega ja kelle territooriumile püstitatakse tuulepark.
2) maismaa ja meretuuleparkide arendajad, kes annavad elektrienergiat võrku, otseliini või
salvestavad seda kohapeal pärast seaduse jõustumist. Arendajate hulk on maismaa tuuleparkide
puhul ca 15 ettevõtjat ja ca 10 ettevõtjat sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleparkide puhul.
Mõju ulatus majandusele:
Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav eelnõu kogu Eesti elanikkonda,
sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia
kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie
energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek,
varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika
arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse
elavdamisele ja tagab uusi, innovatiivseid töökohti.
Nii maismaa tuuleparkide kui meretuuleparkide rajamine loob täiendavaid töökohti. Esiteks
tekivad energeetikute töökohad, mis on seotud uute tuuleparkidega, teiseks tekivad
tuulegeneraatorite haldamise ja hooldamise ning valvega seotud töökohad. Näiteks 1000 MW
suurune meretuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks kaudseid
töökohti. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendest piirkondades, kus
elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja
töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele
ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist.
Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju kalandusega seonduvale ettevõtlusele ning
meretuuleenergiasektori arengule. Eestis ei ole hetkeseisuga välja antud veel ühtegi
hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav
tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 tuhat euro km2 kohta. Antud
andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud
23
majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre
ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel.
Mõju ulatus elanikkonnale:
Uute töökohtade loomine aitab kaasa kogu Eesti ja erinevate piirkondade majandusarengule.
Mõju ulatus arendajale:
Mõju ulatus on seotud eelkõige ebasoovitavate riskide osas. Vastuseis tuuleelektrijaamade
vastu võib olla nii maismaa tuuleparkide kui ka sise- või territoriaalmerre rajatud
tuuleparkidega seotud ning seotud just visuaalse ja keskkonnaalase reostusega. Kardetakse, et
ehitised elamute läheduses või meres võivad avaldada negatiivset mõju. Antud mõju kestus
võib olla seotud konsensuse saavutamisega kohaliku elanikkonna ja arendaja vahel ning
olenevalt projektist võib kesta aastaid nii maismaa kui ka meretuuleparkide osas.
Mõju ulatus regionaalarengule:
Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ja selle rajamine, käitamine ning
hooldamine loob uusi töökohti ja elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise
võimaluse kaudu. Toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada läheduses ja selleks tuua
energiavajadusega tootmisüksusi tuuleparkide lähedusse ning näiteks ühendada kohalikud
suurtarbijad otseliiniga, mille tulemusel on võimalik soodsamat elektrihinda tarbijatele või
ettevõtetele pakkuda.
Tuulikutasu kehtestamine ja tasude arvel makstav tuulikutasu mõjutab soodsalt
regionaalarengut kuna tasu toob täiendavat tulu kohaliku omavalitsuse üksustele, mille järgselt
on võimalik antud raha kohaliku elukeskkonna parendamiseks kasutada seda nii maismaa
tuuleparkide kui ka meretuuleparkide puhul. Meretuuleparkide puhul on tingimus, et kohaliku
omavalitsuse üksus ei asuks lähimast sise- või territoriaalmerre rajatud tuulikust kaugemal kui
25 kilomeetrit. Täiendavalt loob tuuleparkide haldamine ja hooldamine töökohti läheduses
asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele.
Regulatsioon kaudseks mõjuks võib pidada seda, et kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv
võib suureneda ja sellele on omakorda mõju kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasile kuna
regulatsiooni loomise järgselt on tuuliku mõjualas elavatel füüsilistel isikutel (kuni 3km)
võimalik saada tulu teatud ning tulu saamise tingimuseks on elukohta sisse registreerimine.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale:
Maismaatuuleparkide visuaalne mõju on üheks argumendiks, miks ei olda nende rajamise poolt.
Sellise mõju ulatus on suuresti tunnetuslik, näiteks on keeruline hinnata, kuivõrd suure mõjuga
on tuulepark, mis asub 3 või enama kilomeetri kaugusel. Inimese tervisele otsest mõju võib
avaldada tuuleelektrijaama poolt tekitatav müra, kuid see on kuuldav vaid elektrijaama vahetus
läheduses, selle tõttu ei ole tuuleenergeetikal olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Samuti
on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende
hoonete välisterritooriumil kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“.
Tuuleelektrijaama visuaalne mõju tekitab vastuseisu nende rajamisele. Saksamaal, Hollandis ja
paljudes muudes Euroopa riikides, aga ka mujal maailmas on paigutatud Eestist oluliselt
rohkem tuuleelektrijaamasid ning nende arv suureneb. Eelnevalt mainitud riikide praktikas ei
24
ole selgunud kaalumist väärivaid argumente tuuleenergeetika arengu vastu, vastupidi, inimesed
on tuuleelektrijaamadega harjunud. Energia on inimeste eluks vajalik ja teisalt tuleb seda toota
võimalikult jätkusuutlikult, siis on tuulepargi rajamine ja nende nägemine looduses tulevikus
paratamatu.
Mõju looduskeskkonnale on väike, sest tuuleelektrijaama planeerimise ja menetluse
protsessides teostavad arendajad erinevaid keskkonnamõjude hindamisi, kus hinnatakse mõju
looduskeskkonnale. Selliste mõjude leevendamiseks otsitakse tuuleparkidele juba
planeerimisel asukoht, millel on vähene või ebaoluline mõju looduskeskkonnale. Maismaa
tuulepargid ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju.
Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu
vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju.
Meretuuleparkide mõju keskkonnale on väike, sest arendajad peavad enne meretuulepargi
rajamist tegema mahukaid uuringuid, mille tulemusel leitakse tuuleelektrijaamade jaoks
soodsaimad asukohad, kus mõju looduskeskkonnale oleks vähene. Juhul kui kavandataval
meretuulepargil peaks olema ebasoodne mõju looduskeskkonnale tuleb kasutada
leevendusmeetmeid. Erinevate planeeringute (Eesti üleriigiline merealaplaneering, Pärnu
merealade planeering, Hiiu merealaplaneering) on arvesse võetud kõiki looduskaitselisi
aspekte. Selliste loodusobjektide, mille osas olemasolevad kaitsealad on juba olemas, kaitse
alla võtmisel tuleb kaaluda alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergeetika tootmiseks
sobilikke alasid ja analüüsida kaitstavatele loodusobjektidele tuuleparkide rajamise võimalusi.
Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmisel tuleks lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele
hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja analüüsida teiste riiklike strateegiliste eesmärkide, sh
kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalusi. Antud planeeringute koostamisel on arvesse
võetud erinevate majandussektorite huvidega (nt. lennu-ja laevakoridorid) ja looduskaitseliste
aspektidega (nt. hülge liikumisteed, maismaa ja veelindude toitumisalad ning rändeteed).
Tuuleelektrijaam ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist
keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi,
seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju.
Mõju avaldamise sagedus:
Mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele sõltub konkreetsesse piirkondadesse rajatava
tuulepargiga ja seonduvalt majandustegevusega. Ehitustegevusega seonduvad töökohad on
ajutise iseloomuga, sest on seotud konkreetse ehitise püstitamisega. Muude töökohtade arv on
seotud majandustegevusega (nt tuuleparkide hooldus, komponentide valmistamine jne).
Maismaa tuuleparkide eluiga on ligikaudu 30 aastat ning mere tuuleparkide puhul on
hoonestusloa maksimaalne tähtaeg 50 aastat ja seda võimalik pikendada. Seega on tegemist
pikaajaliste töökohtade loomisega.
Mõju avaldumine nii maismaal kui ka merel rajatavatel tuuleparkidel on pidev ning suure
tõenäosusega ajas kasvav kuna Eesti on võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks
2050.
Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga
tuuleparkide ehitamise osas. Ebasoovitavaks mõjuks loetakse eelkõige visuaalset reostust ja see
mõju on pärast maismaal püstitatud tuuleparki ligikaudu 30 aastat ja peale meretuuleparkide
püstitamist vähemalt 50 aastat. Mõju avaldub nii maismaa kui ka meretuuleparkidega seoses.
Eelnõuga sätestatud muudatused maandavad mõjusid kuna tuulikutasu järgselt jaotakse tulu nii
kohalike omavalitsuste üksuste kui ka tuuleelektrijaama vahetus läheduses elavate inimestega.
Ebasoovitavate mõjude riskid majandusele puuduvad.
25
6.3.2 Üldine mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond
Mõju ulatus:
Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa
eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Tuulikutasu maksmisel ei ole
puutumust riigi julgeolekuga. Tuuleenergeetika kaudne mõju julgeolekule on riigi
energiavarustuse suurem hajutatus, mis on positiivne.
Seonduvalt muudatustega regulatsioonis ei ole ette näha vajadust läbi viia ümberkorraldusi
riigiasutustes ja sellega seonduvalt on seaduse muudatusega seotud mõju väike ning mõju
avaldamise sagedus väike.
6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele ning muu otsene või
kaudne mõju
Mõju ulatus:
Mõju ulatus on väike, sest muudatused seaduses ei too kaasa suuri, olulisi muudatusi
halduskoormuses.
Kohaliku omavalitsuse üksustele on eelnõu vastuvõtmise järel võimalik lisatulu laekumine,
kuid ka täiendav halduskoormuse kasv, mis väljendub kodanike taotluste esitamisel kohaliku
omavalitsuse üksustesse ning andmete päringus tuuleparkide toodangu kohta.
Kavas on kaaluda meretuuleparkide lähialas paiknevate kohaliku omavalitsuse üksustele
hoonestustasust ühe osa tasumine tähendab täiendavat töökoormust Maa-ametile.
Kalandusettevõtjale toetuste väljamaksmiseks ja määruse ettevalmistamisel on kavas kasutada
Keskkonnaameti ja Maaeluministeeriumi andmeid ja ametnikke, see on täiendav töökoormus
Maaeluministeeriumile.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei põhjusta asutustele suurt lisakulu ega vajadust palgata uusi
töötajaid. Seaduse rakendamine on võimalik olemasolevate töötajate ja olemasoleva
haldusaparaadi abil, täiendavate rahaeraldisteta.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
Muudetava regulatsiooniga kaasneb keskmine mõju halduskoormusele. Mõju
halduskoormusele avaldub nii riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele kui ka
tavakodanikele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamine ei too kaasa arvestatavaid kulusid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude
suurenemist.
Kulu riigile on hoonestustasu jagamine kohaliku omavalitsuse üksustega ning hoonestustasu
arvel kalandusettevõtjatele toetuste maksmine. Tuginedes veeseadusele tuleb avaliku veekogu
26
tuuleelektrijaamaga koormamisel maksta elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille
suurus on 7 protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis
arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse
maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel.
Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu
kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse
tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste
ehitisealune pind. 1 GW meretuulepargi puhul on vaja ehitusalast pindala ligikaudu 200 km2,
mille tulemusel laekub riigile eeldatavalt hoonestustasuna aastas ligikaudu 14 miljonit eurot.
Võttes arvesse meretuulepargi kasutusteguri (hinnanguliselt vahemikus 45…50protsenti) ja et
ühe osana laekub tasu hoonestustasust KOVidele toodangu pealt 0,3 €/MWh, siis väheneb
laekumine riigile ligikaudu 1,35 miljonit eurot aastas ehk ca 10 protsenti. Eelnõu koostamise
käigus ei ole täpsed summad teada ja selguvad kui alustatakse meretuuleparkide ehitamist ning
tekib täpsem teadmine meretuulepargi toodangust.
Teisalt kasvab Eesti sisemajandus kogutoodang. Selleks võib kasutada nii mereala planeeringu
raames tehtud mõjude hindamise tulemusi21 kui ka näiteks SEI Tallinna poolt koostatud „Eesti
kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“22. Esimene neist hindab riigitulu ning selles
leitakse, et tuuleenergeetikast saadav riigitulu planeeritud tuuleenergeetika aladel on vahemikus
281 701 kuni 601 428 € ruutkilomeetri kohta aastas.
Maismaa tuuleparkide puhul on tuulikutasu määraks kehtestatud 0,5 eurot toodetud megavatt-
tunni kohta ja regulatsiooni ei rakendata juba olemasolevate tuuleelektrijaamade suhtes. Seega
ei põhjusta seaduse rakendumine mingit koormust täna tegutsevatele tuuleenergeetika
ettevõtjatele.
Pärast seaduse jõustumist paigaldatavate tuuleelektrijaamade valdajatel on võimalik
maksimaalne tuulikutasuga seotud koormus arvestades seaduse regulatsiooni ja kavandatavate
tuuleelektrijaamade asukohta täpselt kalkuleerida.
Kohaliku omavalitsuse üksused, mille territooriumil on tuulepargid või mille lähedusse
rajatakse meretuulepargid, saavad võimaluse arvestatavaks lisarahastamiseks. Kohaliku
omavalitsuse üksuse õigusaktid, mis tuulikutasu saamiseks tuleb anda, ei ole keerukad ja nende
ettevalmistamine ei ole märkimisväärne koormus. KOV tasandil on nendeks andmete küsimine
tuuleparkide toodangu kohta põhivõrguettevõtjalt ja ka eraisikute taotluse menetlemine ning
välja maksmine.
Maaeluministeeriumi tasandil suureneb halduskoormus nii Vabariigi Valitsuse määruse
väljatöötamise näol kui ka seaduse jõustumise järgselt kalandusettevõtjate avalduste
läbitöötamise näol.
Isikutele, kelle elukoht on tuuleelektrijaamade lähedal, hakatakse kohaliku omavalitsuse
üksuste poolt maksma toetusi. Samuti tekib toetuse saamise võimalus traalipüügiettevõtjatel.
Kohaliku kasu abinõud mõjuvad pika aja jooksul ning mõjuvad tuuleenergeetika arengule
soodsalt. Uute tuuleparkide rajamine annab tööd ehitajatele, tuuleelektrijaamade hooldajatele
ning valdajatele, samuti on tuuleenergeetika arengul positiivne mõju keskkonnale.
21
http://mereala.hendrikson.ee/eskiisi-dokumendid.html
22
https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/
27
8. Rakendusaktid
Vabariigi valitsuse määruse „Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise,
taotlemise aluse ja maksmise kord“ kavand on lisatud eelnõule.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Seaduseelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandus-, Maaelu- ja
Keskkonnaministeeriumile ning kokkuleppel ühtlasi ka Justiitsministeeriumil. Täiendavalt
saadetakse seaduseelnõu Maa-ametile ja taastuvenergeetika nõukojale arvamuse
avaldamiseks23.
Algatab Vabariigi Valitsus x.xxxxx 2021. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
23
Taastuvenergeetika nõukoda – MKMi juhitud töögrupp, kus on ligikaudu 105 liiget.
28
EELNÕU
08.02.2022
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(2¹) Käesolev seadus sätestab tuuleelektrijaama omaniku või kasutama õigustatud isiku
(edaspidi tuuleelektrijaama valdaja) tuulikutasu maksmise tingimused ja korra ning tuulikutasu
kasutamise sihtotstarbe.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses:
„161) kalandusettevõtja – isik, kes püüab kala vee läbikurnamisel traalnoodaga, mida veetakse
ühe või kahe traaleriga ja füüsiline isik, kes püüab kala kutselise kalapüügi vahendiga;“;
3) paragrahvi 2 punkt 211 loetakse punktiks 214 ja paragrahvi täiendatakse punktidega 211–213
järgmises sõnastuses:
„211) maismaa tuulepargi mõjuala – piirkond, mis ulatub kuni 200 meetrise kõrguse
tuuleelektrijaama puhul kuni kahe kilomeetri ja 200 meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kuni kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist
katastriüksuse piirini;
212) meretuulepark – tuulepark, mis on hoonestusloa alusel rajatud territoriaalmerre või
majandusvööndisse (edaspidi meri);
213) meretuulepargi mõjuala – piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni
keskpunktist kuni 25 kilomeetri kaugusele;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 261–263 järgmises sõnastuses:
„26¹) tuuleelektrijaam – tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille
kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast;
262) tuuleelektrijaama kõrgus – suurim kõrgus arvestatuna looduslikust maapinnast, mida ei ole
tõstetud;
263) tuulepark – ühest või mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamu omavahel ja neid
liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev tootmisseade;“;
5) seadust täiendatakse peatükiga 81 järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
Tuulikutasu
§ 321. Tuulikutasu
1
(1) Tuulikutasu eesmärk on tagada tuuleelektrijaama kui riigi taastuvenergia eesmärkide
täitmiseks vajaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise tekitatava häiringu ning avaliku ruumi kui
ressursi kasutamise eest tasumine.
(2) Tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele
tuuleelektrijaamas toodetud elektrienergia eest tuulikutasu.
(3) Kui tuulepark asub mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, tasutakse iga
tuuleelektrijaama eest vastavalt selle asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele.
(4) Meretuulepargi tuulikutasu arvestatakse elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatud
hoonestustasust ning see jagatakse meretuulepargi mõjualas oleva kohaliku omavalitsuse
üksuse ja kalandusettevõtja vahel, kelle majandustegevus on meretuulepargist tulenevalt
piiratud.
§ 322. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu
(1) Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu määr on 0,5 eurot tuuleelektrijaama
toodetud megavatt-tunni kohta.
(2) 50 protsenti maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust maksab kohaliku
omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 323 lõigetes 2 ja 3 sätestatud füüsilisele isikule, kui
summa ühe füüsilise isiku kohta jääb kalendriaasta kohta vahemikku 1–5000 eurot. Kui
füüsilisele isikule arvestatud tuulikutasu summa ületab 5000 eurot aastas, makstakse isikule
tuulikutasu 5000 eurot aastas ning seda summat ületav osa jääb tuuliku asukoha kohaliku
omavalitsuse üksusele.
§ 323. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu kasutamise sihtotstarve
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus kasutab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu,
millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksed ja laekunud
tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus kasutab 50 protsenti enda territooriumil paikneva
tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaamast põhjustatud häiringute leevendamiseks,
makstes tasu füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress ja kelle
omandis olev eluruum asub tuulepargi mõjualas (edaspidi elukohaga seotud tuulikutasu).
(3) Elukohaga seotud tuulikutasu ei maksta isikutele, kes elab tuulepargi mõjualas, kui see ala
ei asu Eesti Vabariigis.
§ 324. Maismaal paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise kord
(1) Tuuleelektrijaama valdaja maksab tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele üks kord
aastas eelmise aasta eest.
(2) Põhivõrguettevõtja esitab tuuleelektrijaama asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele
15. jaanuariks tuuleelektrijaama poolt eelmisel kalendriaastal toodetud elektrienergia koguse
kohta teabe megavatt-tundides.
2
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võtab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu
arvutamise aluseks põhivõrguettevõtjalt saadud andmed tuuleelektrijaama või tuulepargi
toodetud toodangu kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab tuuleelektrijaama valdajale
eelneva kalendriaasta tuuleelektrijaama tuulikutasu suuruse ja arvestuskäigu 31. jaanuariks.
(4) Tuuleelektrijaama valdaja maksab tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele 30
kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates.
(5) Elukohaga seotud tuulikutasu saamiseks esitab eluruumi omanik või tema kirjalikult
volitatud isik taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele, kus tuuleelektrijaam paikneb.
(6) Eelneva kalendriaasta eest on elukohaga seotud tuulikutasu saamise õigus isikul, kes oli
vastava eluruumi omanik eelneva aasta 1. jaanuari seisuga ning esitab taotluse hiljemalt jooksva
aasta 1. märtsil. Tuulikutasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus omanikule või tema
kirjalikult volitatud isikule kord aastas hiljemalt sama aasta 30. juuniks.
(7) Ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse. Kui eluruum on isikute kaas- või
ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt ning kohaliku omavalitsuse üksus eraldab kaas-
või ühisomanikule tuulikutasu võrdeliselt talle väljamaksmisele kuuluva omandi osaga.
(8) Elukohaga seotud tuulikutasu taotlemise täpsema korra kehtestab kohaliku omavalitsuse
üksus.
§ 325. Meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise kord
(1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise hoonestustasust maksab riik 0,3 eurot
tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta meretuulepargi mõjualas oleva merepiiriga
kohaliku omavalitsuse üksusele.
(2) Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse lõikes 1
nimetatud summa kohaliku omavalitsuse üksuste vahel võrdselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstava
hoonestustasu arvestuse teeb Maa-amet ja ülekande Maa-ameti arvestuse alusel üks kord aastas,
hiljemalt 30. septembril, Rahandusministeerium.
§ 326. Kalandusettevõtjale põhjustatud negatiivse mõju leevendamine
(1) Kutselise kalapüügi loa omanikul ja kutselise kalapüügi loale kantud kaluril on meres
paikneva tuuleelektrijaama mõjualas kalasaagi vähenemisel tekkinud kahju osaliseks katmiseks
ning kutselise kalapüügi loa omanikul meretuuleparkide rajamiseks mereala planeeringus
toodud reservalade kasutusele võtmisel kaasnevate negatiivsete majanduslike mõjude
hüvitamiseks õigus saada toetust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetust makstakse:
1) kutselise kalapüügi loa omanikule, kellel oli meretuulepargi mõjualas kutselise kalapüügi
õigus toetuse taotlemise aastale eelnenud kolmel kalendriaastal;
2) kutselisele kalapüügiloale kantud kalurile, kes on püüdnud kala või kogunud veetaimi
kutselise kalapüügi vahendiga, meretuulepargi mõjualas toetuse taotlemisele eelnenud kolmel
kalendriaastal.
3
(3) Toetuse suuruse määramisel võetakse arvesse pärast tekkinud kahjude põhjusliku seose
tõendamist:
1) meretuuleparkide rajamise ja töötamisega kaasnevat negatiivset majanduslikku mõju, mis on
seotud kalasaagi vähenemisega;
2) meretuuleparkide rajamisega mereala planeeringus toodud reservaladele kaasnevat otsest
negatiivset majanduslikku mõju.
(4) Toetuse saamise avaldus esitatakse Maaeluministeeriumile või tema volitatud asutusele
hiljemalt järgneva kalendriaasta 1. märtsiks.
(5) Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema
volitatud asutus 30. päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Toetust ei maksta, kui
meretuulepargist tulenev negatiivne mõju saagile või meretuuleparkide rajamisel mereala
planeeringus toodud reservaladele või kalatoorme vähenemisele ei ole tõendatud.
(6) Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise, toetuse taotlemise täpsemad
tingimused ja maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
Kalandusettevõtjatele makstava toetuse maksimummääraks kokku on 5 protsenti kogu
hoonestustasust. Taotlusi võetakse vastu kuni 5 protsendi täitumiseni.“;
6) paragrahvi 33 lõige 3 täiendatakse punktiga järgmises sõnastuses:
„(4) käesoleva seaduse § 324 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmise üle.“;
7) seadust täiendatakse peatükiga 91 järgmises sõnastuses:
„91. peatükk
Vastutus
§ 331. Tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumine
Tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise eest karistatakse tuuleelektrijaama valdajat
rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
8) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:
„§ 381. Rakendussätted
Käesoleva seaduse peatükki 81 rakendatakse tuuleelektrijaama suhtes, mis hakkab esmakordselt
toodangut elektrivõrku andma pärast 81. peatüki jõustumist.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, … 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
4
Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu muutmise seadus
Lisa
Määruse kavand
VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS
Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise, taotlemise tingimused ja maksmise
kord
Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 326 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
§ 2. Toetuse taotlemise täpsemad tingimused
§3. Toetuse arvutamine
§ 4. Toetuse määramise tingimused
§5 Toetuse maksmise kord
(1) Toetuse taotlused vaatab läbi Maaeluministeerium.
(2) Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister või
valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud asutus.
Rahandusministeerium
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium 09.02.2022 nr 17-7/2021/1031-1
Energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Austatud ministrid
Esitame kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu,
millega luuakse tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õiguslik regulatsioon.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) seaduseelnõu:
2) seaduseelnõu seletuskiri;
3) määruse kavand.
Lisaadressaat: Maa-amet
Justiitsministeerium
Kristo Kaasik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
625 6465
[email protected]
2 (2)