dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. veebruar 2022
Viit
17-7/2021/1031-1
Registreeritud
9. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Maa-amet, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/2021
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-720211031-1 09.02.2022 Väljaminev kiri (1).asice1320 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 08.02.2022 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide1 täitmiseks suurendada taastuvenergia toodangut. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks meie energiatarbimises on juba rakendamisel mitmeid meetmeid2, kuid praktikas3 on selgunud vajadus täiendava meetme – kohaliku kasu instrumendi – rakendamise järele. Seaduseelnõu eesmärgiks on luua selge ning asjaosalistele usaldusväärne raamistik jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) ja tuulepargi lähikonnas elavate inimestega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasneda võivaid negatiivseid mõjutusi, näiteks omavalitsusüksuse avaliku ruumi ressursi kasutamise eest. Eelnõu sätestab tuulikutasu maksmise kohustuse maismaal paikneva tuuleelektrijaama (sealhulgas tuulepargi) valdajale ja Eesti sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleelektrijaama (sealhulgas meretuulepargi) valdaja poolt riigile makstud hoonestustasust osa tasumise kohaliku omavalitsuse üksusele tuulepargi mõju kompenseerimiseks ja tuulepargi kasu jagamiseks kohalikul tasandil. Eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust, tuulikutasu rakendatakse tuuleektrijaamadele, mis annavad elektrienergiat võrku või otseliini pärast eelnõu jõustumist. Eelnõud ei kehtestata tagasiulatuvalt kuna olemasolevate tuuleparkide kasutustegurid on madalamad kui tänapäeva tuuleelektrijaamade omad, samuti oli kallim ka tehnoloogia ning ehitamise hind. Tuulikutasu kehtestamine juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele seaks ohtu nende töös hoidmise, sest olemasolevate tuuleparkide omanikud on juba erinevat liiki lepingutega seotud ja euroopalikus õiguskultuuri on juurdunud põhimõte, et normi adressaadile ebasoodsat regulatsiooni tagasiulatuvalt ei kehtestata. Eelnõu soodustab tuuleelektrijaamade rajamist, kuna eelnõu kehtestamise järgselt ei pea osapooled pidama senise praktika kohaseid vabatahtlikke läbirääkimisi, mis on Praxise uuringu3 kohaselt olnud senini ebaselged ja hägusad. Samuti omab eelnõu eelduslikult positiivset4 mõju kohalike elanike vastuvõtlikkusele tuuleparkide rajamiseks ka nende elukohale lähemale. Eelnõuga seatakse läbipaistev ja selge raamistik tuulikutasu määra, arvestamise ja jaotamise osas, mis annab kindlustunde kõikidele osapooltele. Tuulikutasu on seadusega sätestatud ja läbipaistev. Sarnast tuulikutasu ülesehituse loogikat kasutab ka näiteks Taani, kus alates 1 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030, https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 2 Näiteks taastuvelektri vähempakkumised, riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine. 3 Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs), https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid 4 Tuuleparkide meelsusuuring - 72 protsenti vastanutest toetab meretuuleparkide ja 62 protsenti maismaa tuuleparkide rajamist, https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_vahearuanne.pdf 1 1. jaanuarist 2009. a on kehtestatud taastuvenergia edendamise seadusega5 kompensatsioonimehhanismid. Ka nende meetmete6 eesmärgiks on suurendada kohalike elanike ja kohalike omavalitsus üksuste toetust tuuleparkidele. Kehtestatav tuulikutasu on sätestatud viisil, et see ei kujune tuuleenergeetika arengut piiravaks, samas suunatakse tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu kohalikele elanikele ja kohaliku omavalitsuse üksustele. Ettevõtjatele, kes peavad hakkama oma majandustegevuse kuludes arvestama ka tuulikutasuga, on see riive proportsionaalne ja legitiimne. Tuulikutasu täidab eesmärki, mille tulemusel on võimalik arendada veelgi enam taastuvenergiat. Kuna varasem praktika näitab, et tuuleelektrijaamde püstitamisega seatakse ettevõtjale erinevaid rahalisi kohustusi, siis tuulikutasu seadustamine muudab selle selgeks ja läbipaistvaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Regina Rass (tel: 625 6479; e-post: [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (tel: 625 6465; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4.11, mis näeb ette, et luuakse võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtjatel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes ning luua läbi rahastuse võimalusi kohalikel kogukondadel, ettevõtetel ja vabakonnal osaleda aktiivsemalt rohepöördes ning tulemuse saavutamiseseks töötatakse välja kohaliku kasu instrument. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust (RT I, 09.10.2020, 9). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Käesoleva eelnõu menetlemisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine. VTK-s oli tuulikutasu asemel kasutusel mõiste „talumistasu“. Justiitsministeeriumi tagasisidest (talumistasuna sellise eesmärgiga lahendust kehtestada ei ole võimalik ega mõistlik kuna talumistasu põhiprintsiip on teine) tulenevalt kasutatakse eelnõus uut, vähem segadust tekitavat, mõistet – tuulikutasu. VTK koostamisel ja selle osas saadud märkustele tuginedes kaaluti eelnõu koostamisel võimalusi, missugustesse õigusaktidesse regulatsioon paigutada. Regulatsiooni sobivust kaaluti järgnevate õigusaktide raames: ehitusseadustik, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, kohalike maksude seadus ja elektrituruseadus. Muuhulgas kaaluti kohaliku maksu kehtestamist, keskkonnatasu või aktsiisi kehtestamist, eraldi seaduse loomist, vabatahtliku halduslepingu raamistiku loomist kui ka lähenemist läbi Riigi eriplaneeringu. Analüüsides eespool väljatoodud erinevaid seadusi ja arvestades läbirääkimiste käigus erinevate ministeeriumite sisendeid leiti, et eelnõu sobib kõige paremini energiamajanduse korralduse seadusesse (edaspidi EnKS). 5 Bekendtgørelse af lov om fremme af vedvarende energi, https://www.retsinformation.dk/Forms/R0710.aspx?id=208204 (21.11.2019) (taani keeles) 6 Meetmeteks olid: 1) rahalise kompensatsiooni skeem 2) kaasomandiskeem 3) kogukonna kompensatsiooniskeem 4) tagatisfond 2 Kohalik maks: Tuulikutasu kehtestamisel analüüsiti ühe võimaliku lahendusena kohaliku maksu loomist. Tuuleenergia tootmine ei ole juba täna piirangute, ehk riivete vaba ning ei oleks proportsionaalne lahendus tuuleparkide poolt loodud häiringute legitiimseks maksustamiseks kehtestada üleüldine ettevõtlusmaks. Uue kohaliku maksu loomine vajaks õigusliku aluse loomist kohalike maksude seadusesse (edaspidi KoMS) ning mille tulemusel oleks KOV saanud kehtestada ise uue maksuna tuulikutasu. Kohaliku maksu kohta leiti, et tuulikutasu kehtestamine kohaliku maksuna toob kaasa nii probleeme kui kasu. Antud lahendusvariandi eeliseks oleks olnud see, et on võimalik luua maks, mis rakendataks kõikidele tuuleelektrijaamdele ühtsetel alustel ning tuulikutasu suurus on arendajate jaoks ettenähtav. Seda siiski ainult ühe konkreetse KOVi puhul. Probleemsena leiti seda, et igale KOV -le jääb valikuvabadus, kas kohalik maks kehtestada või mitte, mis suuruses jne ning see loob ebavõrdse kohtlemise ettevõtjate vahel erinevates piirkondades ja piirab ettevõtluse konkurentsivõimet. Samuti kaasneb kohaliku maksu kehtestamisega administratiivse koormuse kasv, mille tulemusel suurenevad KOVi kulud. Antud seisukohale jõudsid tuulikutasu kehtestamise väljatöötamisel just KOVid. Lisaks on problemaatiline tuulikutasu pidamine maksuks ning kohaliku maksude kasutamise selline reguleerimine, nagu VTK-s oli välja toodud. Vältimaks arendajate ebavõrdset kohtlemist olukorras, kus tuulikutasu suurus ei ole kõigile võrdselt sätestatud ja KOVidele liigse halduskoormuse tekitamist, leiti analüüsi tulemusena, et kohalik maks pole eesmärgi saavutamiseks õige instrument. Vabatahtlik haldusleping: Kuna kohaliku maksu kehtestamine on problemaatiline, kaaluti võimalust luua regulatiivne raamistik vabatahtliku halduslepingu sõlmimiseks, mis annaks võimaluse arendajate ning KOVide vahel välja töötatud halduslepingu raamile tuginedes kokkuleppeid sõlmida. Lahendusettepanekut tutvustati KOVidele ja tuuleenergeetika arendajatele. Leiti, et vabatahtliku halduslepingu raamistiku loomine ei saavuta soovitud eesmärki. Probleemseks osutuks lepingu sõlmimise aeg, täpsem sisu ning ebakindlus, kas antud lepingut sõlmitakse. Täiendavalt oleksid kohalikud elanikud, kes elavad tuulepargi mõjualas, seatud ebavõrdsesse olukorda kuna puudub võimalus antud lepingu läbirääkimistel osaleda. Juhul kui see peaks olema võimalik, puuduks elanikel kindlus, et nad tuulepargist kompensatsiooni saaksid. Samuti oleksid sellised kokkulepped vabatahtlikud, mis tähendab, et KOVil on küll võimalused mõjutada selliste kokkulepete sõlmimist ja nende sisu, kuid tulemuseni jõudmine on keeruline ja ajakulukas. Samuti võib KOVil puududa igasugune kontroll vastavate kokkulepete täitmise üle, kuna Praxise uuringu tulemusest selgus, et juba sõlmitud lepingutes puudub õiguslik alus nõuete mittetäitmise korral arendajaid sanktsioneerida. Varasemalt sõlmitud lepingud KOVi ja tuulepargi arendajate vahel on olnud kõik vabatahtlikud, millest mingi osa vastavad halduslepingute põhimõtetele. See on eeldanud KOVi ja kogukonna väga suurt võimekust lepingu sõlmimisel kuna tegemist on keerulise, spetsiifilise ja ajamahuka protsessiga ning niivõrd suuremahuliste otsuste tegemisel ei pruugi see olla piisav. Taoliste lepingute sõlmimine on näidanud, et need ei ole läbipaistvad, kaasatud ei ole kohalikku kogukonda ja lepingust tuleneva sissetuleku kasutamine on üldjuhul salastatud või täidab lihtsalt KOVi eelarves üldiste kulude katmise eesmärki. Tuginedes Praxise uuringule7 on sõlmitud lepingutega väga raske tutvuda ja seega ei olnud neid analüüsi käigus võimalik põhjalikult läbi töötada. 7 Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs) 3 Lõppkokkuvõttes leiti, et vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalus ei paku võrreldes käesolevas eelnõus kirjeldatud eesmärgiga piisavat õigusselgusselgust ja -kindlust ning sellise lahenduse rakendamine on praktikas oluliselt keerulisem. Riigi eriplaneering: Eelnõu koostamisele eelnevalt kaaluti lahendust, et saavutada soovitud eesmärk läbi riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 27 lg 1 kohaselt sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Seega on tegemist konkreetse ehitise ehitamiseks koostatava planeeringuga, mille kaudu on küll võimalik panna paika kindlad tingimused tuuleparkide ehitamiseks ning seeläbi edendada tuuleenergeetika arengut, kuid mille kaudu ei ole võimalik suurendada kohalikku kasu ega aktiveerida kohalike omavalituste valmisolekut enda territooriumil tuuleparkide püstitamiseks. Riigi eriplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda PlanS-s sisalduvatest menetlusnõuetest, sh on riigil kui planeeringu koostajal võimalus määrata tuuleparkide ehitustingimused kohaliku omavalitsuse vastuseisust sõltumata. Eeltoodu aga ei aita kuidagi kaasa kohalike omavalitsuste vastuseisu vähendamisele ning võib mõjuda hoopis vastupidiselt. Samuti ei ole planeerimismenetluse regulatsiooniga kooskõlas menetluse käigus erinevate tasude määramine ja nende osas kokkulepete sõlmimine. Analüüsi tulemusel leiti, et riigi eriplaneeringu koostamise kaudu ei ole võimalik saavutada eelnõu eesmärki – suurendada tuuleenergiast saadavat kohalikku kasu ega suurendada kohalike omavalitsuste valmisolekut enda territooriumil tuuleparkide püstitamiseks. Keskkonna- või aktsiisitasu kehtestamine: Tuulikutasu ei ole oma olemuselt sarnane keskkonnatasuga, sest keskkonnatasu eesmärk on sätestada loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise kord ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarve. Aktsiisi kehtestamise eesmärk on maksustada alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia ning see maksustatakse alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse alusel. Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud ELi õigusaktidest. Tuulikutasu eesmärgiks on tagada tuuleelektrijaamde kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Analüüsi tulemusena selgus, et tuulikutasu ei ole oma olemuselt ei keskkonna- ega aktsiisitasu. Lisaks on oma olemuselt väär lisada tuulikutasu keskkonnatasu alla kuna tuuleelektrijaamad ei saasta keskkonda ega kasuta elektri tootmiseks taastumatut ressurssi ja muid loodusvarasid. Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus: VTK käigus analüüsiti talumistasu kehtestamist lähtuvalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusest (edaspidi AÕSRS). Talumistasu mõiste tähendab kehtivas õiguses kinnisasja omanikule tema kinnisasjal asuva tehnovõrgu või- rajatise talumise eest makstavat tasu. Tegemist on tasuga selle eest, et mingi rajatis asub füüsiliselt kellegi kinnisasja sees, peal või kohal. Tuuleelektrijaam ei asu füüsiliselt kellegi teise kinnisasja sees, peal või kohal. 4 Plaanitava tasu liigutamine talumistasuks ei ole kooskõlas kehtivas õiguses kasutatava talumistasu instituudiga. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) võimaldab sama terminiga tähistada ka erineva sisuga mõisteid, lisades juurde näiteks täiendi „käesoleva seaduses tähenduses“, leiti analüüsi käigus, et talumistasu mõiste kasutamine tekitaks tuulikutasu puhul tarbetut segadust. Muud seadused: VTK koostamise käigus analüüsiti ehituse-, elektrituru-, ja EnKSi muutmist. Eelnevalt välja pakutud lahendusi arutati ka Rahandus- ja Justiitsministeeriumiga. Analüüsi peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, missugusesse seadusse tuulikutasu kehtestamise regulatsioon sobib. Elektrituruseaduse puhul leiti, et võttes arvesse antud seaduse eesmärki, pole tuulikutasu kehtestamine antud seadusesse sobilik. Kaaluti EhSi ja EnKSi vahel ning leiti, et regulatsiooni sisu ja eesmärki arvestades on selle paigutamine viimati nimetatud seadusesse kõige õigem. Saavutamaks riiklikult seatud taastuvenergeetika eesmärke ja võttes arvesse valdkondliku seadusandluse eesmärke, mis on kogutud EnKSi, leiti, et tuulikutasu kehtestamine antud seaduses on kõige kohasem. Kokkuvõte: Eelnõu koostaja, tuginedes eelnevale analüüsile leidis, et tuulikutasu mille eesmärgiks on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine, kehtestatakse EnKSis. Tuulikutasul on reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni, millega soovitakse mõjutada majandussprotsesse soovitud suunas. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu põhieesmärgiks on tuulikutasu kehtestamine. Tuulikutasu kehtestamine panustab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisse läbi selge ning asjaosalistele usaldusväärse raamistiku loomise jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse üksuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid negatiivseid mõjutusi. Tuulikutasu kehtestamine tagab tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumise. Eesti on võtnud eesmärgiks liikuda kliimaneutraalsele energia tootmisele ning tarbimisele, tagades energiajulgeoleku ning varustuskindluse ja sealhulgas saavutada aastaks 2035 taastuvenergia osatähtsuseks energia summaarses lõpptarbimises 55 protsenti8. Need eesmärgid ei täitu iseenesest, nende täitmiseks on vaja rakendada riigipoolseid meetmeid. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks on juba rakendamisel mitmeid meetmeid9, kuid praktikas10 on selgunud vajadus täiendava meetme – kohaliku kasu instrumendi – rakendamise järele. Kuigi valdav osa Eesti elanikest toetab tuuleparkide rajamist meie elektrienergia vajaduse katmiseks11, on tuuleelektrijaamade konkreetsesse asukohta rajamise vastu Eestis piirkonniti tekkinud arvestatav vastuseis. Vastuseis on tingitud erinevatest põhjustest. Sage mõtteviis on, 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 Näiteks taastuvelektri vähempakkumised, riigikaitseliste kõrguspiirangute leevendamine. 10 Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs) 11 Tuuleparkide meelsusuuring, https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_vahearuanne.pdf 5 et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuulepark peaks asuma seal, kus neid näha ei ole (yes, but not in my backyard). Lisaks näitab hiljuti valminud Emori uuring, et üldiselt suhtutakse nii mere- kui maismaa tuuleparkidesse pigem positiivselt, siis oma kodu lähedusse rajatava tuulepargi suhtes ollakse skeptilisemad. Tuuleparkide laiendamise vastu on keskmisest rohkem need inimesed, kes elavad tuuleelektrijaamade läheduses. Enne seaduseelnõu koostamist koostati tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu VTK toimiku numbriga 21-0981/0112, mis saadeti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks asjaomastele ministeeriumitele13 ja taastuvenergeetika nõukojale14. Kooskõlastusringil laekus tagasiside 11 asutuselt. Parandus- ja muudatusettepanekuid esitasid nii KOVid, arendajad, katuseorganisatsioonid kui ka teised ministeeriumid. 9 asutust pooldas regulatsiooni loomist, üks ettevõtja oli vastu ning ühele MTÜ-le oli vaja selgitada regulatsiooni loomise põhimõtteid. Ettepanekute järgselt on kohtutud ettepanekute tegijatega ning täiendavalt osapooltega, kes on soovinud lisaks protsessis kaasatud olla (nt rannakalurid). Kohtumistel arutati laekunud ettepanekuid ning räägiti läbi erinevad põhimõtted. Sellest tulenevalt on seaduseelnõu välja töötamisel osaliselt arvesse võetud VTKle esitatud ettepanekuid ja kommentaare. Seaduse alaeesmärgid: 1) Tuulikutasu kehtestamine maismaa tuuleelektrijaamadele Eelnõuga kehtestatakse maismaa tuuleelektrijaamade tuulikutasu määr milleks on 0,5 eurot iga toodetud megavatt-tunni eest. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaama kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute tekitamise ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele ja kliimaneutraalsetele lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt tehakse. Kuna tasu maksmise periood on üks aasta, siis on ka õiguspärase ootusega hõlmatud vaid nimetatud periood ning tasu võib mõistliku etteteatamisega muuta. 1.1. Tuulikutasu KOVile Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et maismaal asuva tuulepargi valdaja maksab iga toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,5 eurot kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi ka KOV). Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on aktiveerida KOV valmisolekut lubada enda territooriumile tuulepargi püstitamist. See, et tuuleelektrijaamast otseselt puudutatud KOVid saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on esiteks kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning teiseks loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. Selle muudatuse eesmärgiks on soodustada riigi energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmist. KOV kasutab kuni 50 protsenti enda territooriumil paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks elanikele kelle elukoht on kuni 3 kilomeetrit tuuleelektrijaamast. Juhul kui tuulepargi läheduses ei ela elanikke jääb kogu tuulikutasu KOVile. 12 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c12e0dc7-0e7d-4709-91c7-faaa30a9cae7 13 Asjaomased ministeeriumid, kellele VTK saadeti: 1) Justiitsministeerium 2) Rahandusministeerium 3) Maaeluministeerium 14 Taastuvenergeetika nõukoda – MKMi juhitud töögrupp, kus on ligikaudu 105 liiget. 6 1.2. Tuulikutasu kehtestamine tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavale isikule Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et maismaa tuulepargi valdaja maksab iga toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,5 eurot KOVile ja sellest kuni 50 protsenti tasub KOV enda territooriumil paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaama põhjustatud häiringute leevendamiseks vastavalt isikule, kelle elukoht on lähimast tuuleelektrijaamast, kuni 200 meetrit, kuni 2. kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaam kõrgusega alates 200 meetrist kuni 3 kilomeetrit. Mõjualasse jäävatele füüsiliste isikutele on tasu maksmisel kehtestatud ka maksimummäär milleks on 5000 eurot aastas. Tuuleelektrijaamade vahemaade (2 ja 3 km) kehtestamisel on arvestatud Riigi Ilmateenistuse nähtavuse hindamise rahvusvahelist skaalat, kus on leitud, et nähtavuse iseloomustus muutub nähtavuskaugusest olenevalt alates kahest kilomeetrist15. KOVil on kohustus maksta antud kriteeriumite puhul füüsilisele elanikule tuulikutasu. Juhul kui tuulepargi läheduses ei ela ühtegi füüsilist isikut jääb kogu tuulikutasu KOVile. Juhul kui mõjualasse jääb vähe inimesi ning kogu 50 protsenti pole võimalik välja maksta, jääb ülejäänud osa KOVile. Eelnõuga kehtestatakse toetuse saajate põhimõtted ja toetuse ülempiir. See, et tuuleelektrijaamast otseselt puudutatud elanikud saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. Emori meelsusuuringu käigus küsiti kodanikelt, milline kohaliku kasu instrument neile mõistlik tundub. Uuringu käigus küsitleti 1351 inimest ning kõige enam ehk 77 protsenti vastajatest pidas mõistlikuks lahenduseks rahalist kompensatsiooni kohalikele omavalitsustele, millest osa makstakse ka elanikele.16 2) Tuulikutasu kehtestamine meretuuleparkidele Eelnõuga kehtestatakse meretuulepargi tuulikutasu määr milleks on 0,3 eurot iga toodetud megavatt-tunni eest ja mida makstakse riigile laekuvast hoonestustasust. Meretuulepargi tuulikutasu kehtestamine ei tekita täiendavaid kulusid meretuulepargi arendajatele. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele ja kliimaneutraalsetele lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse. 2.1. Tuulikutasu kehtestamine KOVile Eelnõuga täiendatakse seadusandlust selliselt, et tuulepargi valdaja poolt makstud hoonestustasust maksab riik KOVile iga toodetud megavatt-tunni eest tuulikutasu 0,3 eurot. Tuulikutasu kohustus avaliku meretuulepargilt tekib hetkest, kui üks või mitu meretuulepargi tuuleelektrijaama asuvad kohaliku omavalitsusüksuse veepiirile lähemal kui 25 km. KOVil 15 „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid 16 Valikuvariandid, mille vahel oli võimalik hinnata: 1) Rahaline kompensatsioon KOV-le, millest osa makstakse otse välja ka elanikele 2) Rahaline kompensatsioon KOV-le, millest toetatakse kohalikke projekte 3) KOV-i või otse elanike osalus elektrit tootvas ettevõttes 4) Muu hüvitis 7 millel puudub veepiir, kuid mis asub lähimast avalikus veekogus paiknevast tuuleelektrijaamast lähemal kui 25 km, tuulikutasu ei maksta. Antud KOVidel puudub oluline visuaalne mõju ja häiring kaldaga seotud majandus- ja huvitegevusele. Tasu makstakse hoonestustasust, mis tähendab, et täiendavaid kulusid arendajale ei teki ning juhul kui kattuvus on mitme KOViga jaotatakse tasu KOVide vahel võrdselt. 2.2. Toetuse kehtestamine kalandusettevõtjale Seaduse eesmärgiks on meretuuleparkide puhul maksta ühe osana hoonestustasust tasu kutselise kalapüügi loa omanikule või kutselisele kalapüügiloale kantud kalurile ehk kalandusettevõtjale, kelleks on käesoleva seaduse mõistes traalpüüdja või rannakalur, kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist. Antud mõisteid on avatud ja käsitletud ka kalapüügiseaduses. Kalapüügiseaduses on defineeritud kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel, mis võib toimuda nii merel rannalähedal kui ka siseveekogudel. Kalapüügi loa alusel toimub traalpüük Läänemerel, kuid ka avameredel väljaspool Läänemerd. Traalpüüdja all peetakse silmas traalpüüdjat, kes kasutab püügivahendina traalpüünist. Kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on vähenenud, on õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvelt. Kalapüügi loa omanikule või kalurile makstakse toetust kalasaagi vähenemisel ning meretuuleparkide rajamiseks mereala planeeringus toodud reservalade kasutusele võtmisel kaasnevate negatiivsete majanduslike mõjude hüvitamiseks. Kõikidel juhtudel peab olema kompensatsiooni saamiseks tõendatud meretuuleparkide negatiivne mõju kas kalasaagile või kalatoormele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 käsitleb energiamajanduse korralduse seaduse muudatusi. Paragrahv 1 Punktiga 1 täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 1 lõikega 2¹ lisades seaduse reguleerimisalasse tuulikutasuga seonduva. Punktidega 2, 3 ja 4 lisatakse mõisted ja nende selgitused energiamajanduse korralduse seaduse § 2. Paragrahv kahte täiendatakse punktidega 161, 211-213 ja 261-263. Paragrahvi 2 punkt 161 sätestab kalandusettevõtja mõiste käesoleva seaduse tähenduses ning kelle majandustegevust tuulepargi ehitamine ja töö negatiivselt mõjutab. Kalandusettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses on traalpüügiettevõtja ja rannakalur. Traalpüüdja all peetakse silmas traalpüüdjat, kes püüab kala vee läbikurnamisel traalnoodaga, mida veetakse ühe või kahe traaleriga. Rannakalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahendiga. Kutselise kalapüügiloa omanikku mõistetakse eelnõus Kalapüügiseaduse § 32 lg 1 ning loale kantud kalurit § 41 lg 4 tähenduses. § 2 punkt 211 sätestab maismaa tuulepargi mõjuala. Maismaal rajatud tuulepargi mõjualaks on kuni 200 meetrise tuuleelektrijaama puhul kuni kaks kilomeetrit, või alates 200 meetrise tuuleelektrijaama puhul kolm kilomeetrit. Vahemaa arvestamisel lähtutakse torni keskpunktist ja katastriüksuse piiri lähimast punktist. Juhul kui antud mõjualas elab füüsilisi isikuid ja neil on tehtud sissekirjutus KOVi on nad taotluse vastu õigustatud saama kompensatsiooni. § 2 punkt 212 sätestab, mis on meretuulepark käesoleva seaduse mõistes. Meretuulepark on tuulepark, mis veeseaduse § 222 kohaselt antud hoonestusloa alusel territoriaalmerre või 8 majandusvööndisse rajatud tuuleelektrijaam või tuuleelektrijaamad, mis moodustavad ühe meretuulepargi. Majandusvöönd on territoriaalmerega piirnev rannariigile kuuluv merevöönd. Territoriaalmeri on sisemerega külgnev mereala, mille välispiir on määratud mereala piiride seaduses. Meretuulepargiks loetakse ka ühte territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud tuuleelektrijaama. Erinevatest kitsaskohtadest tingitult on Eestis väga raske tuuleparke rajada järvedele. Seda tulenevalt peamiselt looduskaitsest, riigi julgeolukust ja müranõuetest lähtuvalt. Seega ei kohandata tuulikutasu järvedele kavandatavatele tuuleelektrijaamadele. § 2 punkt 213 sätestab meretuulepargi mõjuala, milleks on territoriaalmeres või majandusvööndisse tuuleelektrijaama puhul 25 kilomeetrit. See tähendab, et kui KOVi rannajoonest on meretuulepark lähemal kui 25 kilomeetrit on KOVil õigus saada tuulikutasu. Kaugust arvestatakse lähimast tuuleelektrijaama torni keskpunktist KOVi lähima rannajoone piirini. Paragrahvi 2 punkt 261 sätestab, et tuuleelektrijaam käesoleva seaduse mõistes on tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast. 30-meetrist madalamatele elektrituulikutele seega tuulikutasu regulatsioon ei kohaldu. Antud lähenemisel on aluseks võetud planeerimisseaduse § 95 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri17 (edaspidi ORME)“, kus on määratletud, et tuulepark võrgueeskirja tähenduses on ORME, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuuleelektrijaama kõrgus on selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne tuuleelektrijaama ehitamist. Territoriaalmerre või majandusvööndisse püstitatud tuuleelektrijaama või meretuulepargi puhul selle suurim kõrgus üle merepinna. Tuuleelektrijaama mõistet kasutab ka elektrituru- ja veeseadus. Tuuleelektrijaama kõrgus on selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne tuuleelektrijaama ehitamist, territoriaalmerre või majandusvööndisse püstitatud tuuleelektrijaama või meretuulepargi puhul selle suurim kõrgus üle merepinna. § 2 punkt 262 sätestab, et tuuleelektrijaama kõrgus on suurim kõrgus arvestatuna looduslikust maapinnast, mida ei ole tõstetud. Vaidluse korral loodusliku maapinna kõrguse üle enne tuuleelektrijaama ehitamist võetakse aluseks Maa-ameti andmed ning meretuuleparkide puhul võetakse aluseks hoonestusloaga sätestatud kõrgused. Kuna praktikas on olnud probleeme tuuleelektrijaama kõrguse määratlemisega, sätestatakse seaduses, kuidas arvestatakse tuuleelektrijaama kõrgust. § 2 punkt 263 sätestab, et tuulepark on mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev tuuleelektrijaam. Punktiga 5 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 81, mis käsitleb tuuleenergeetika tuulikutasu. Paragrahv 321 sätestab tuulikutasu. Tuulikutasu on kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva või visuaalset häiringut põhjustava avaliku ruumi ressursi kasutamise eest makstav tasu. Tasude alused, kord, suurused ja põhimõtted on reguleeritud § 322–§ 325. Lõige 1 sätestab tuulikutasu rakendamise eesmärgi. Tuulikutasu eesmärgiks on tagada tuuleelektrijaama kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Tuulikud 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 9 on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul, mis ühtlasi kasutavad töötamiseks ka laialdaselt avaliku ruumi kui ressurssi. Inimeste hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse mõju ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Eesti seni piiratud tuuleparkide arendamise kogemuste põhjal saab väita, et peamised avaliku vastuseisu põhjustajaid on kohaliku elanikkonna mure tuulikute visuaalse reostuse pärast ning müra häiring. Visuaalne reostus kirjeldab midagi, mis blokeerib või muul viisil takistab konkreetse koha või asja vaadet. See võib viidata kauguselt nähtava objekti nähtavusele, üldisele nähtavusele või konkreetse vaate segamisele. See on peamiselt esteetiline probleem. Müra on seadusandlikult defineeritud kui ebasoovitav, inimesi või ka loomi häiriv või nende tervist ja heaolu kahjustav heli. Üldiselt väheneb müratase turbiinist kaugenedes kiiresti ning kaasaegsete nõuete kohaselt projekteeritud ja planeeritud tuulikute kasutamisel energiatootmiseks on ebasoovitavad müramõjurid oluliselt vähenenud. Lõige 2 sätestab maismaa tuuleelektrijaama tuulikutasu. Tuulikutasu on tasu, mida tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama eluea jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele maismaa tuulepargi rajamisel või kohaliku omavalitsuse üksuste või üksustele meretuulepargi rajamisel. Tuulikutasu maksmise kohustus tekib hetkest, kui tuuleelektrijaam hakkab tootma elektrienergiat seda olenemata sellest, kas tuuleelektrijaam on ühendatud võrku, otseliini või salvestab elektrienergiat kohapeal. Tasu arvestamine algab ajahetkest kui tuuleelektrijaam toodab elektrienergiat ning tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud maksma tuulikutasu. Antud kohustus tekib nii maismaa tuulepargile kui ka territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud tuulepargile. Nii maismaa kui ka meretuuleparkide puhul tekib tuulikutasu kohustus ka ühe tuuleelektrijaama puhul. Tasu makstakse toodetud megavatt-tunni kohta 0,5 eurot maismaale rajatud tuuleelektrijaama korral. Tasu jaotatakse KOVi (vähemalt 50 protsenti) ja tuulepargi mõjualas elava kinnisasja omanikust füüsilise isiku vahel (kuni 50 protsenti, taotluse kohta maksimaalselt 5000 eurot). Tasu makstakse kinnisasja omanikust füüsilisele isikule, kes omab kehtivat sissekirjutust ja on õigustatud saama tuulikutasu. Füüsiline isik, kes elab tuulepargi mõjualas on tuuleelektrijaama mõjudest häiritud pidevalt ja on õigustatud kompensatsioonile. Tasu ei maksta naaber kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka juriidilistele isikutele põhjusel kuna juriidilisel isikul ei saa olla häiringut ega mõju tuuleelektrijaama osas, näiteks visuaalne või mürahäiring. Meretuuleparkide puhul laekub tuulikutasu KOVile või KOVidele, kes vastavad lõikes 4 välja toodud tingimustele. Maismaa ja meretuuleparkide puhul on lähenemine maksmise osas erinev ja seda põhjusel, et maismaa tuulepark on rajatud füüsiliselt KOVi territooriumile, kuid territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatud meretuulepark on rajatud riigile kuuluvasse avalikku veekogusse. Täiendavalt on ettevõtjatel võimalik rajatud tuulepargist saada kasu tehes pikaajalisi elektrilepinguid elektritootjatega või rajada otseliin tootmisseadme ja tarbija vahele, mille tulemusel on toodetav elektrienergia tarbijale odavam ja otseliini puhul ka ilma võrgutasudeta. Lõige 3 sätestab olukorra kui tuulepark asub mitmel KOVi territooriumil. Juhul kui üks tuulepark asub rohkem kui ühe KOV territooriumil makstakse tuulikutasu vastavalt tuuleelektrijaamade toodetud elektrienergia koguse eest, kus tuuleelektrijaam füüsiliselt asub. Näiteks kui KOVis X asub 10 tuuleelektrijaama ning KOVis Y asub 90 tuuleelektrijaama, siis KOVile X laekub tuulikutasu 10-ne tuuleelektrijaama toodangu eest, mis asuvad füüsiliselt KOVis X ning KOVile Y laekub tuulikutasu 90-ne tuuleelektrijaama toodangu eest, mis asuvad füüsiliselt KOVis Y. 10 Lõige 4 sätestab meretuuleparkide hoonestustasust makstava tuulikutasu. Meretuuleparkide puhul makstakse tasu KOVidele ja kalandusettevõtjatele ühe osana elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatud hoonestustasust. Tasu suuruseks on ühe toodetud megavatt-tunni kohta 0,3 eurot, mis laekub KOVile, tagamaks meretuuleparkide lähedal asuvatele kohaliku omavalitsuse üksuse kasu seose meretuuleparkide toodetava elektrienergiaga. Tasu makstakse KOVile millele territoriaalmerre või majandusvööndisse paigaldatud meretuulepark on lähemal kui 25 kilomeetrit. Vahemaad mõõdetakse lähimast tuuleelektrijaamast rannajooneni, kuid tasu arvestamine ja maksmine käib hoonestusloa alust pindala arvesse võttes kogu meretuulepargi kohta. Juhul kui kattuvus on mitme KOViga jaotatakse tasu võrdselt. Kalandusettevõtjatele makstakse kompensatsiooni täiendava osana hoonestustasust ning kalandusettevõtjatel on vajalik tõendada kompensatsiooni põhjuslikku kalapüügisaagikuse vähenemise näol tingituna meretuulepargi häiringust. Kalandusettevõtja käesoleva seaduseelnõu mõistes on traalpüügiettevõtja ja rannakalur. Tuulikutasu makstakse territoriaalmerre ja majandusvööndi rajatud meretuuleparkide puhul. Tasu ei kehti siseveekogudele rajatud tuuleelektrijaamadele. Traalpüüdja all peetakse silmas traalpüüdjat, kes kasutab püügivahendina traalpüünist. Kalandusettevõtted peavad kompensatsiooni saamiseks tõendama, et kalapüügimaht oli häiritud meretuuleparkide tõttu. Täpsemalt saab lugeda kalandusettevõtjate põhjustatud negatiivsete mõjude leevendamisest § 326 selgitustest. Paragrahv 322 sätestab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu. Lõige 1 sätestab maismaal asuva tuuleelektrijaama tuulikutasu määra. Maismaal asuva tuuleelektrijaama tuulikutasu määraks on 0,5 eurot ühe tuuleelektrijaama toodetud megavatt- tunni kohta. Antud määr leiti põhjaliku töö tulemusel, mille raames tugineti juba varasemalt sõlmitud lepingutele ning tehti koostööd arendajate, KOVide ja katuseorganisatsioonidega. Põhjaliku koostöö tulemusel ja turuolukorra hindamise järgselt leiti, et kõigile sobivaks ja majanduslikult mõistlikuks tuulikutasu määraks on 0,5 eurot ühe tuulelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta kui tuulik asub maismaal. Tasu arvestamine algab ajahetkest kui tuuleelektrijaam toodab elektrienergiat. Selline lähenemine välistab arendajale kulu ajahetkel kui toimub tuulepargi projekteerimine ja ehitamine ning perioodil kui tuuleelektrijaam arendajale rahavoogu ei tekita. Tuulikutasu maksmine toimub vastavalt § 324 sätestatule. Lõige 2 sätestab, et maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu laekub kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil tuuleelektrijaam või tuulepark asub, kes jaotab selle vajadusel vastavalt § 323 lõigetele 2 ja 3. Tuulikutasu jaotatakse KOVi (vähemalt 50 protsenti) ja füüsiliste isikute vahel (kuni 50 protsenti). KOV kasutab kuni 50 protsenti maismaal asuvast tuuleelektrijaamast või tuulepargist saadavast tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks makstes toetusi isikule, kelle elukoht on tuuleelektrijaama mõjualas. Tasu maksimummääraks, mis on taotluse põhine on 5000 eurot aastas. Maksimummäära kehtestamine on vajalik, et ei toimuks alusetut rikastumist ning ei toimuks ebavõrdset kohtlemist eri piirkondades. Ilma määra kehtestamiseta võib tekkida olukord, kus tulenevalt teatud tuuleparkide arendustest laekub tasu ainult ühele elanikule või teisalt jaotatakse tasu 100 elaniku vahel. Samas on KOVil kohustus maksta tuulikutasust maksimummäära füüsilisele isikule juhul kui see on võimalik. Tuulikutasu makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50 protsenti) täitumiseni maksimaalses mahus. Näiteks kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist isikut kellel on kehtiv sissekirjutus ning KOVile laekub tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV saab antud summast 50 000 eurot ning juhul kui 10 füüsilist isikut on teinud taotluse, mis vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse esitanu 5000 eurot aastas. Juhul kui taotlusi on rohkem jagatakse summa (50 000 eurot) vastavalt esitatud taotluste arvule. Maksimummäära kehtestamine tagab võrdse kohtlemise. Juhul kui tuulepargi valdajal on endal mitu eluruumi tuulepargi mõjualas on ta õigustatud tuulikutasu saama vastava avalduse alusel ainult ühe eluruumi eest, mis on rahvastikuregistris tema elukoha aadressiks. 11 Juhul kui tuulepargist osa tuuleelektrijaamasid on rajatud ühte KOVi ja teine osa tuuleelektrijaamasid asub teise KOVi territooriumil jaotatakse tuulikutasu vastavalt tuuleelektrijaama füüsilisele asukohale ning toodangule. Füüsilistele isikutele tuulikutasu maksmisel lähtutakse kogu tuulepargi toodangust. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab vähe inimesi (näiteks 2 inimest ning maksimummäär 5000 eurot on täis), siis ülejäänud raha laekub KOVi eelarvesse. See tähendab, et võib tekkida olukordi, kus KOVi eelarvesse laekub rohkem kui 50 protsenti tuulikutasust. KOV ei või kehtestada teistsugust maksimummäära kui seaduses on kehtestatud. Antud lähenemine suunab KOVe planeerima tuuleparke hajaasustus piirkondadesse, kus mõjualas elavaid inimesi on vähem. Toetust makstakse füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress on tuuleelektrijaama või tuulepargi mõjualas. Silmas on peetud rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 2 esimeses osas kajastatud. Kuna füüsilised isikud peavad esitama kord aastas tuulikutasu taotluse ning peavad omama kehtivat sissekirjutust võib esineda olukordi, kus aastate lõikes on taotluste osakaal ja väljamaksete suurus erinev. Tuulikutasu makstakse välja kui summa ühe isiku kohta jääb vahemikku 1–5000 eurot. Minimaalne summa, millest alates tasu välja ei maksta on üks euro kuna halduskulud ületavad saadava kasu. Paragrahv 323 sätestab maismaal paikneva tuulikutasu kasutamise sihtotstarve. Lõige 1 sätestab milleks KOV kasutab maismaal paiknevate tuuleelektrijaamade tuulikutasusid. Kuna KOVid on autonoomsed üksused, siis antud seaduse loomisel on lähtutud KOVi õigusest ise raha kasutamise üle otsustada. Administratsiooni kulud, mis tekivad KOVil seoses tuulikutasu kehtestamise ja väljamaksmisega kaetakse tuulikutasust. Sellisel juhul ei teki täiendavat kulu lisaks tuulikutasule riigil ega arendajal. Lõige 2 sätestab, et KOV kasutab kuni 50 protsenti maismaal asuvast tuuleelektrijaamast või tuulepargist saadavast tuulikutasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks makstes toetusi füüsilisele isikule, kelle omatav elukoht on tuuleelektrijaama mõjualas. Toetuse maksmise arvutamisel eristatakse kahte tuuleelektrijaama kaugust eluruumist. Esiteks elukohast kuni 2 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega kuni 200 meetrit. Teiseks elukohast kuni 3 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega 200 meetrit ja üle selle. Tuuleelektrijaamade vahemaade (2 ja 3 km) kehtestamisel on arvestatud Riigi Ilmateenistuse nähtavuse hindamise rahvusvahelist skaalat, kus on leitud, et nähtavuse iseloomustus muutub nähtavuskaugusest olenevalt alates kahest kilomeetrist18. Kui esinevad mõlemad alused, makstakse toetus selle aluse järgi, mille puhul on suurema toetuse saamise õigus. Vahemaad mõõdetakse lähimast tuuleelektrijaamast, kuid tasu käib kogu tuulepargi kohta. Elu-ja kortermajade puhul võetakse arvestuse aluseks katastripiir, vältimaks olukordi, kus pool korterelamut oleks õigustatud saama tuulikutasu ja pool mitte. Katastriüksus võib olla pindalalt suur, kuid toetuse suurus ei ole seotud katastri üksuse suurusega, vaid eluruumi ja selle omanikuga. Tuginedes hetkel käesolevatele projektidele ja VTK käigus saadetud ettepanekutele, kus arvutati tuulikutasu laekumist tulevaste projektide näitel, jääb tuulikutasu vahemik, mis laekuks elanikele eluruumi põhiselt olenevalt tuuliku kõrgusest ligikaudu 300-1500 eurot aastas. Juhul kui tuulepargi mõjualas elavad eluruumi omanikest tuulepargi valdajad, on ka nemad õigustatud tuulikutasu saama. Tasu maksimummääraks, mis laekub füüsilisele isikule taotluse 18 „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid 12 põhiselt on 5000 eurot aastas ja miinimummääraks 1 eurot. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab vähe inimesi (näiteks 2 inimest ning maksimummäär 5000 eurot on täis), siis ülejäänud raha laekub KOVi eelarvesse. See tähendab, et võib tekkida olukordi, kus KOVi eelarvesse laekub rohkem kui 50 protsenti tuulikutasust. Tuulikutasu makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50 protsenti) täitumiseni maksimaalses mahus. Näiteks kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist isikut kellel on sissekirjutus ning KOVile laekub tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV saab antud summast 50 000 eurot ning juhul kui 10 füüsilist isikut on teinud taotluse, mis vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse esitanu 5000 eurot aastas. Juhul kui taotlusi on rohkem jagatakse summa (50 000 €) vastavalt esitatud taotluste arvule. Antud lähenemine suunab KOVe planeerima tuuleparke hajaasustus piirkondadesse, kus mõju lähedal elavatele inimestele on minimaalne. Toetust makstakse füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress on tuuleelektrijaama lähipiirkonnas. Silmas on peetud rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 2 esimeses osas kajastatud. Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus enda territooriumil asuva tuuleelektrijaama eest toetust maksta ka teisele kohalikule omavalitsuse üksuses elavale füüsilisele isikule, kui isiku rahvastikuregistris märgitud elukoht on tuuleelektrijaama mõjualas. Tasu makstakse füüsilistele isikutele, kuna füüsilisel isikul on elukoht ja juriidilisel isikul asukoht. Kui tuulepargi tuuleelektrijaamad asuvad mitme KOVi territooriumil toimub arvestamine tuuleelektrijaama füüsilise asukoha ja antud tuuleelektrijaamade toodangu põhiselt. Antud säte on lisatud põhjusel, et tuulepargist tulenev häiring (näiteks visuaalne) avaldab mõju ka naaber KOVis elavale füüsilisele isikule ning sellest tulenevalt on õigustatud ka KOVides, kus tuuleparki pole rajatud, kuid füüsilised isikud, asuva tuulelektrijaama või tuulepargi mõjualas õigustatud saama tuulikutasu. Kuna füüsilised isikud peavad esitama kord aastas tuulikutasu taotluse ning peavad elukohana olema registreeritud antud eluruumi võib esineda olukordi, kus aastate lõikes on taotluste osakaal ja väljamaksete suurus vastavalt esitatud taotlustele erinev. Lõige 3 sätestab, et toetus maksmise kohustust ei ole füüsilistele isikutele, kelle elukoht on tuulelektrijaama mõjualas, kuid väljaspool Eesti Vabariiki. Eelnõu § 324 sätestab maismaal paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et tuulikutasu makstakse kord aastas. Tasu makstakse kord aastas, et vältida liigset administratiivse koormuse tekkimist nii arendajale, KOVile kui ka põhivõrguettevõtjale kellelt KOV andmeid küsib. Maksmine kord aastas väldib segadust väljamaksete, arvete esitamise ja arvutamise osas. Lõige 2 sätestab, et KOV saab tuuleelektrijaama tuulikutasu arvutamise aluseks põhivõrguettevõtjalt saadud andmed tuuleelektrijaama või tuulepargi poolt toodetud toodangu kohta. Põhivõrguettevõtja edastab KOVile andmed elektrienergia koguste kohta megavatt- tundides tuuleelektrijaama põhiselt. Andmed eelneva kalendriaasta tuuleelektrijaama või tuulepargi toodangu kohta esitab põhivõrguettevõtja KOVile hiljemalt 15. jaanuariks. Vastava koostööleppe sõlmib KOV põhivõrguettevõtjaga enne tuulepargi valmimist. KOV saab andmed põhivõrguettevõtjalt, et olla veendunud andmete õiguses ning sel juhul saab olla veendunud nii arendaja, KOV kui ka tuulepargi mõjualas elavad inimesed, et tasu, mis neile laekub on korrektne. Lõige 3 sätestab, et KOV esitab arve tuuleelektrijaama valdajale eelneva 12 kuu tuulikutasu suuruse ja arvestuskäigu korra aastas, hiljemalt 31. jaanuariks. Tuulikutasu arvutatakse ja makstakse välja kord aastas vältimaks liigset administratiivset koormust nii 13 põhivõrguettevõtjale, arendajale, KOVile ja füüsilistele isikutele. Teate saamise järel on võimalik tasu suurust vaidlustada või selle arvutuse aluseks esitatud teavet või arvutust korrigeerida, et kõrvaldada vigu. Lõige 4 sätestab tuulikutasu maksmise tähtaja. Tuulikutasu maksab tuulelektrijaama valdaja KOVile 30 kalendripäeva jooksul pärast KOVilt arve kättesaamist. Juhul kui tasu ei maksta 30 kalendripäeva jooksul võib KOV rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist tuginedes võlaõigusseaduse §101 lõike 1 punktile 6 ja §113-le. Lõige 5 sätestab, et toetuse saamiseks peab esitama eluruumi omanik või tema poolt volitatud isik taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele kord aastas. Antud lõige annab KOVile võimaluse kontrollida iga-aastaselt õigsust tuulikutasu saamiseks. Lõikest tulenevalt suureneb KOVi halduskoormus osaliselt, kuid täpsustub isik, kes on õigustatud tuulikutasu saama. Samas jääb iga aastane kontroll elaniku sissekirjutuse osas ära kuna taotlus esitatakse kord aastas. Juhul kui füüsiline isik, kes taotlust esitab, ei ela KOVis, kus tuulepark füüsiliselt asub, kuid vastab § 323 lõike 3 tingimustele, tuleb KOVil vajadusel küsida andmete õigsust ja kontrollida sissekirjutust KOVist, kus füüsiline isik elab. Lõige 6 sätestab tuulikutasu toetuse saamise õigused. Toetuse saamiseks peab jooksva aasta eest vastava eluruumi omanik olema sama aasta 1. jaanuari seisuga ning taotlus tuleb esitada KOVile hiljemalt jooksva aasta 1. märtsil. Tuulikutasu makstakse füüsilise isikule KOVi poolt taotluse esitamise järgselt jooksva aasta 30. juunil. KOVil on õigus kehtestada täiendavad tingimused vastavalt volikogu määrusele, näiteks sissekirjutuse kestvuse osas vältimaks olukorda, kus füüsilised isikud kirjutavad vaid väga lühikeseks perioodiks ennast KOVi sisse saamaks tuulikutasu. Lõige 7 sätestab, et toetuse maksmine toimub eluruumipõhiselt ja ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse. Juhul kui eluruum on isikute kaasomandis või ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt. Elanik käesoleva lõike mõistes on isik, kelle peamine elukoht on rahvastikuregistris registreeritud tuuleelektrijaama lähikonnas asuvasse hoonesse. Taotleja peab olema taotletava eluruumi omanik või omaniku poolt notariaalselt volitatud isik. Mitme omaniku puhul jagatakse vastavalt nende avaldusele eluruumipõhine toetus omanike vahel võttes arvesse omandiosa suurust. Vältimaks olukorda, kus tuuleelektrijaama eest saab tasu ainult pool korterelamut lähtutakse vahemaa mõõtmisel katastriüksuse lähimast piirist lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktini. Tuulikutasu vahemik, mis välja makstakse on 1-5000 eurot. Miinimumsumma on kehtestatud põhjusel, et administratiivne kulu ei ületaks välja makstavat miinimumsummat. Tuulikutasu makstakse vastavalt taotlustele eelarve (50 protsenti) täitumiseni maksimaalses mahus. Näiteks kui tuulepargi mõjualas elab 10 füüsilist isikut kellel on sissekirjutus ning KOVile laekub tuulikutasuna 100 000 eurot, siis KOV saab antud summast 50 000 eurot ning juhul kui 10 füüsilist isikut on teinud taotluse, mis vastavad kriteeriumitele, saab iga taotluse esitanu 5000 eurot aastas. Juhul kui taotlusi on rohkem jagatakse summa (50 000 eurot) vastavalt esitatud taotluste arvule. Maksimummäära kehtestamine tagab võrdse kohtlemise. Juhul kui tuulepargi valdajal on endal mitu eluruumi tuulepargi mõjualas on ta õigustatud tuuliktasu saama vastava avalduse alusel ainult ühe eluruumi eest, mis on rahvastikuregistris tema elukoha aadressiks. Lõige 8 sätestab, et elukohaga seotud tuulikutasu taotlemise täpsema korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus volikogu määrusega. KOV kehtestab tuulikutasu toetuse taotluse vormi, korra ning avaldab selle oma veebilehel. Veebilehel esitamise tulemusel on elanikel võimalik vajalikku informatsiooni avalikult kätte saada. Juhul kui kohustust ei täideta on KOVil kohustus anda informatsiooni vastu esitatud taotlust või suuliselt küsijale. Samuti kohustuse täitmata jätmine ei vabasta KOVi tuulikutasust toetuse maksmise kohustusest. 14 Eelnõu § 325 sätestab meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise korra. Lõige 1 sätestab, et elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatud hoonestustasust makstakse 0,3 eurot tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta meretuulepargist 25 kilomeetri raadiuses oleva merepiiriga kohaliku omavalitsuse üksusele, tagamaks meretuuleparkide lähedal asuvatele kohaliku omavalitsuse üksuse kasu seoses meretuuleparkide toodetava elektrienergiaga. Tasu eraldatakse ühe osana hoonestustasust põhjusel, et ei tekiks täiendavaid kulusid meretuuleparkide arendajatel ning meretuuleparkide arendamine Eestis oleks jätkusuutlik. Tasu hakatakse arvestamist hakatakse pidama alates ajahetkest kui meretuulepark annab elektrienergiat, kas võrku või salvestab seda kohapeal. Tasu hakatakse maksma kord aastas vastavalt käesolevas paragrahvis lõikele kolm välja toodule. Eesti hoonestustasu võrreldes teiste liikmesriikidega (nt. Taani, Soome, Läti, Holland) on kõrge ning täiendavaid kulusid meretuuleparkidele ei ole mõistlik kehtestada. Eelnevale tuginedes on mõistlik kehtestada seaduses, et tasu makstakse KOVidele ja kalandusettevõtjatele ühe osana hoonestustasust. Tuulikutasu makstakse ajahetkeni kuni meretuulepark toodab elektrienergiat. Kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatakse osa hoonestustasust siis, kui antud kohaliku omavalitsuse üksuse rannajoone piir on tuulepargi lähimast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 25 kilomeetri kaugusel. Tuulikutasu maksmine on meretuulepargi kui terviku põhine. See tähendab, et kui hoonestusloa taotluse alusel on rajatud merre meretuulepark, mis koosneb näiteks 10-st tuuleelektrijaamast, kuid KOVi rannajoonest 25 kilomeetri kaugusel on vaid üks tuuleelektrijaam ning teised üheksa tuuleelektrijaama on kaugemal kui 25 kilomeetrit, makstakse tuulikutasu siiski kogu meretuulepargi (kümne tuuleelektrijaama) eest. Sellest kaugemal asuvad meretuulepargid ei põhjusta arvestatavat häiringut ja samuti on need suure vahemaa tõttu ka visuaalselt vähe märgatavad. Lõige 2 sätestab, et kui kuni 25 kilomeetri kaugusele jääb mitu kohaliku omavalitsuse üksust, siis jagatakse kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav hoonestustasust jagatav summa võrdselt KOVide vahel. Tasu jaotamise põhimõtted arutati läbi KOVide, ELVL kui ka arendajate vahel ning ettepanekuna tehti erinevaid lahendusi. Näiteks tasu jagamine elanike arvu järgi, rannajoone pikkuse järgi ning mõjuala ruutkilomeetrite järgi. Arutelude tulemusel leiti, et kõige ausam, läbipaistvam ning lihtsam on tulu jagada KOVide vahel võrdselt kuna meretuuleparke on hea nähtavusega ilma korral näha olenevalt tuuleelektrijaama kõrgusest ligikaudu 70 kilomeetri kaugusele19. Võttes arvesse olemasolevaid planeeringuid ning potentsiaalseid asukohti, kus meretuuleparke on võimalik arendada on visuaalne häiring rannajoont omavate KOVidega olemas olenevalt maastiku eripäradest. Lõige 3 sätestab, et lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hoonestustasu arvestuse teeb Maa-amet ja ülekande Maa-ameti arvestuse alusel teeb üks kord aastas, hiljemalt 30. septembril, Rahandusministeerium. Maa-ameti on pädev asutus tegema arvestust meretuuleparkide hoonestustasust välja makstava toetuse arvutamisel KOVidele. Kuna hoonestustasu laekub riigikassasse, siis on pädevaks asutuseks Rahandusministeerium, kes vastutab ja teeb väljamakse Maa-ameti arvutustele tuginedes KOVidele, kes on õigustatud tuulikutasule. 19 „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid 15 Eelnõu § 326 sätestab toetuse meretuuleelektrijaamaga kalandusettevõtjale põhjustatud piirangute eest. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades saagi vähenemist, on kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on vähenenud, õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvel. Kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist, on kalapüügi loa omanikul ja loale kantud kaluril õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvelt. Toetuse õigus tekib püügiloa omanikul ka siis, kui meretuuleparkide rajamiseks mereala planeeringus toodud reservalade kasutusele võtmisel kaasnevad negatiivsed majanduslikud mõjud. Kalasaagi vähenemine on otsene kahju kalapüügi loa omanikule, samuti loale kantud kalurile, kui kalur tegeleb kalapüügiga loa omaniku eest ning tegeleb loa omaniku asemel ise ka kogu püügitegevuse ja püügi majandamisega. Merealaplaneeringus kehtestatud reservalade kasutuselevõtt puudutab püügi poole pealt traalpüügisektorit, mille tulemusena võib sealsete püügiloa omanike tulu langeda, kui neil ei ole võimalik tuuleparkide rajamisega seoses enam teatud püügialadel püüki teostada. Saagi vähenemisega seotud tingimused ja tõendamise alused määratakse Vabariigi Valitsuse määruses. Toetus makstakse kalendriaasta kohta järgneva kalendriaasta 1 juunil. Toetuse suuruse arvestamise korra, toetuse maksmise korra ja toetuse taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Meretuulepargil võib olla otsene ja kaudne mõju kalandusettevõtjate majandustegevusele ehitusperioodil kuna ehitustegevus ja sealt kostuv müra võib omada mõju kalade rändele ning ajaloolistele püügialadel, millel on kohati kattuvus potentsiaalsete tuuleenergeetika aladega. Seega tõendatud juhul on kalandusettevõtjatel võimalik esitada taotlus hoonestustasust kompensatsiooni saamiseks ka tuulikute ehitusperioodil. Taotluste kogusumma ei või ületada summat, mis laekub ehitusperioodil hoonestustasuna riigile. Maaeluminister valmistab ette Vabariigi Valitsuse määruse ning sealsed alused ja korra. Antud alused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega põhjusel, et tuulikutasu KOVidele makstakse riigile laekuvast hoonestustasust ning sellel on mõju riigieelarve laekumisele. Maaeluministril on kalapüügi kohta andmed ning seega parim pädevus ja teave toetuse maksmise korra kehtestamiseks. Samuti on kala saagikuse vähenemist võimalik hinnata eelnevate aastate püügikoguste ning läbitud vahemaa järgi konkreetsetes piirkondades. Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetus makstakse kalandusettevõtjale, millel oli meretuulepargi mõjualas kalapüügiõigus meretuulepargile kasutusloa andmisele eelneval kolmel kalendriaastal ja millel on samas piirkonnas jätkuvalt kalapüügiõigus. Meretuulepargi piirkonna või meretuulepargist mõjutatud ala all peetakse silmas alasid, mis jäävad meretuulepargi lähedusse, näiteks Liivi lahte rajatud meretuulepargi all oleks mõjutatud piirkonnaks Liivi laht. Toetuse maksmiseks kasutatakse hoonestustasust laekunud raha. Veeseaduse muudatusega eraldatakse üks osa meretuulepargi valdaja makstud hoonestustasust ranniku ääres kuni 25 kilomeetri kaugusel olevale kohaliku omavalitsuse üksusele ja teine osa kasutatakse toetuste maksmiseks kalandusettevõtjatele. Viimati nimetatud toetuse maksab välja Maaeluministeerium, selleks eraldatava hoonestustasu osa suuruseks kokku on maksimaalselt 5 protsenti riigile makstavast hoonestustasust (1GW tuulepargi puhul ligikaudu 0,7 miljonit eurot aastas). Lõige 3 sätestab, et toetuse suuruse määramisel arvestatakse meretuulepargi otsest mõju kalasaagi vähenemisele pärast tekkinud kahjude põhjusliku seose tõendamist. Kahjude põhjusliku seose tõenduse aluseks võetakse kolme viimase aasta kalasaagikus, püügikvoodid ja hinnatakse seda kahel erineval perioodil – meretuuleparkide ehitusfaasis ja ajal, mil 16 meretuulepark on valmis. Andmed eelmise kolme aasta kohta on Maaeluministeeriumis olemas ja toetuse saaja esitab sinna oma vähenenud püügiandmed. Selle põhjalt arvestab valdkonna eest vastutav ministeerium toetuse suuruse. Täpne kord toetuse arvestamiseks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kavandatava määruse sisustamisel on eelnõu koostaja teinud koostööd nii Maaeluministeeriumiga kui ka kalandussektoriga (rannakalurid ja traalpüüdjad). Lõige 4 sätestab, et kalendriaasta kohta toetuse saamise avaldus ja tõendid toetuse saamise õiguse kohta tuleb esitada valdkonna eest vastutavale ministeeriumile järgneva aasta 1. märtsiks. Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister või ministri poolt volitatud asutus. Toetuse väljamakse teeb ministeerium või volitatud asutus kolme kuu jooksul pärast toetuse otsuse tegemist. Lõige 5 sätestab, et Maaeluminister kehtestab kalandusettevõtja toetuse taotlemise ja maksmise korra, milles sätestatakse toetuse suuruse määramise alused, toetuse taotlemise kord ja toetuse maksmise kord. Lõige 6 sätestab, et toetuse arvutamise, toetuse taotlemise aluse ja maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Määrusest tulenev mõju on mitme ministeeriumi kohta. Kuna kompensatsiooni kalandusettevõtjatele makstakse hoonestustasust ja millel on mõju riigieelarvele on toetuse kord kavas kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega ja mitte ministri määrusega. Täiendavalt on reguleeritud toetuse maksimummäär, milleks on kokku 5 protsenti kogu hoonestustasust kõikide laekunud avalduste kohta. Juhul kui taotlusi on palju maksimummäär on täitunud toimub toetuse maksmine „kes ees, see mees“ põhimõttel ehk esitatud taotlusi võetakse vastu kuni 5 protsendi täitumiseni. 1 GW tuulepargi puhul on toetuse suuruseks kõikide laekunud avalduste kohta maksimaalselt ligikaudu 0,7 miljonit eurot. Punktiga 6 täiendatakse energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 33 lõiget 3 ja täiendatakse punktiga neli järgmises sõnastuses, mis käsitleb riikliku järelevalve teostamist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Punktiga 7 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 91, mis käsitleb sanktsioonide seadmist. § 331 kehtestab tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise nõuded. Lõige 1 sätestab tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise ning rikkumise esinemise eest karistatakse tuuleelektrijaama valdajat rahatrahviga kuni 400 000 eurot aastas. Antud summa leidmisel on lähtutud Karistusseadustikku põhimõtetest. Eelnõu koostamise ajal kehtiv karistusseadustik ei võimalda väärteo eest kehtestada karistust üle 400 000 €. Kehtestatav sanktsiooni suurus summas 400 000 € on proportsionaalne arvestades juba rajatud tuuleelektrijaamade käibeid ja suurusi. Konkreetsete trahvimäärade sätestamata jätmine ei anna tuulelektrijaamade valdajatele läbipaistvalt teada, milline on maksimaalne karistus kohustuse täitmata jätmise eest, kuid määra kehtestamine viib olukorrani, kus süüteo toime panemine on kulukam kui tuulikutasu maksmata jätmine. Seega on sanktsioon võrreldaval tasemel nende rikkumiste eest kohaldatavate trahvidega. Eelnõus kajastatud karistusmäär rakendub vaid juriidilistele isikutele ning on proportsionaalne ja tõhus. Punktiga 8 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust rakendussättega paragrahv 381, mis kohustab maksma tuuleelektrijaama valdajaid tuulikutasu, mis hakkab esmakordselt toodangu elektrivõrku andma pärast 81. peatüki jõustumist. Seega eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust, tuulikutasu rakendatakse maismaal asuvatele tuuleektrijaamadele, mis annavad elektrienergiat võrku või otseliini pärast eelnõu jõustumist. Eelnõud ei kehtestata tagasiulatuvalt kuna olemasolevate tuuleparkide kasutustegurid on 17 madalamad kui tänapäeva tuuleelektrijaamade omad, samuti oli kallim ka tehnoloogia ning ehitamise hind. Tuulikutasu kehtestamine juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele seaks ohtu nende töös hoidmise, sest olemasolevate tuuleparkide omanikud on juba erinevat liiki lepingutega seotud ja euroopalikus õiguskultuuri on juurdunud põhimõte, et normi adressaadile ebasoodsat regulatsiooni tagasiulatuvalt ei kehtestata. Meretuuleparkide puhul ei ole vajadust tagasiulatuvalt rakendussätet kehtestada kuna ühtegi meretuuleparki pole rajatud ning hetkel menetluses olevad meretuulepargid annavad suure tõenäosusega esmakordselt elektrienergiat võrku kümnendi lõpus, mis tähendab, et eelnõu jõustub enne kui esimene meretuulepark valmib. 4. Eelnõu terminoloogia Tuulikutasu – tasu, mida tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama eluea jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele ning vahetult mõjutatud isikule. Tuulikutasu makstakse maismaal paikneva tuuleelektrijaama puhul kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamale lähemal kui kolm kilomeetrit elavale füüsilisele isikule. Avalikus veekogus paikneva tuuleelektrijaama puhul KOVile. Tuulepark – mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ja rajatistest koosnev elektrituruseaduse kohane tootmisseade. Meretuulepark - tuulepark, mis on ehitusseadustiku § 11312 kohaselt antud hoonestusloa alusel rajatud avalikku veekogusse. Mõisted on lisatud EnKS §-i 2. 5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõjud seoses muudatustega I Eelnõuga plaanitakse üks peamine muudatus: Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust selliselt, et tekib õiguslik alus, millega maismaa tuuleparkide valdajatel tekib kohustus elektrienergia tootmisest saadavast tulust maksta tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksustele ja mõjutatud füüsilistele isikutele ning meretuuleparkide hoonestustasust makstakse tuulikutasu kohalikule omavalitsus üksusele ja tõendatud juhul toetust kalandusettevõtjale, kelle majandustegevuse häiring on põhjuslikus seoses meretuuleparkide tegevusega. 6.1. Kavandatav muudatus 1 – tuulikutasu kehtestamine. Eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Seaduse ülesanne on tuulikutasu kehtestamisega aidata kaasa Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisse läbi selge ning asjaosalistele usaldusväärne raamistiku loomise jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid negatiivseid mõjutusi. Samas on antud sihtrühmad olulise tähtsusega riigi majandusarengule ja ka taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Muudatus toob kaasa olukorra, kus arendajad 18 peavad maksma tuulikutasu kohalikele omavalitsuste üksustele ja tuuleelektrijaama vahetus läheduses elavatele inimestele. 1. Sihtrühmad: tuuleparkide arendajad, kohalikud omavalitsused 1.1 Sihtrühm 1: tuuleparkide arendajad. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – taastuvenergeetika arendamise soodustamine millel on positiivne mõju riigi sisemajanduse kogutoodangule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad püstitada tuuleelektrijaamasid, mis on maismaal ja tuuleelektrijaamasid, mis asuvad territoriaalmeres või majandusvööndis. Ettevõtjate arv on hinnanguliselt kokku 20. Maismaa tuuleparkide arendajaid on hinnanguliselt kokku 15, territoriaalmerre või majandusvöödisse tuuleparke rajavaid ettevõtjaid on hinnanguliselt 10, kuid hinnanguliselt viis arendajat soovib rajada tuuleparke nii maismaale kui ka territoriaalmerre või majandusvööndisse. Ettevõtjad moodustavad kogu ettevõtluse arvust vaid väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et mõjutatud sihtrühm on väike. Samas on antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule ja ka taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Muudatus toob kaasa olukorra, kus arendajad peavad maksma tuulikutasu KOVidele ja tuuleelektrijaama mõjualas elavatele inimestele maismaa tuuleparkide osas. Territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatavate meretuuleparkide puhul makstakse tasu riigile tasutavast hoonestustasust ja maksukoormus sellega ettevõtjal ei suurene. Tasu kehtestatakse vaid tuuleelektrijaamadele kuna tuuleparkide mõju kohalikul tasandil on oluliselt suurem kui muu ettevõtluse mõju võttes arvesse tuuleelektrijaama kõrgust, mastaapsust jms. Kuna maismaale püstitatud tuuleparkide omanikud on seotud juba erinevat liiki lepingutega KOVide ja arendaja vahel, siis tuulikutasu seadusega sätestamine uutele tootmisseadmetele muudab tuulikutasu maksmise õigusselgemaks. Seega ei ole tegemist ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega. Antud seaduse puhul on küll tegemist riivega tuuleparkide ettevõtlusele, kuid tuulikutasu kehtestamisega on tagatud riive legitiimne eesmärk. Eelnõust tulenev riive eesmärk normi eesmärgist on tagada riigi taastuvenergeetika eesmärkide saavutamine, mis tagab energiajulgeoleku, varustuskindluse ja konkurentsivõimelisema elektrihinna. Maismaa tuuleparkide puhul on tuulikutasuks 0,5 €/MWh mõõdukas ja ei ole takistuseks ettevõtlusele. Antud seisukohal on jõutud koostöös arendajatega ja arendajaid esindavate katuseorganisatsioonidega. Eelnõule eelneval ajal on sõlmitud arendajate ja kohalike omavalitsuste üksustega vabatahtlike lepinguid, millega ettevõtjad on võtnud rahalisi kohustusi KOVide ees. Samas on välja toodud, et sellised vabatahtlikud lepingud ei anna kindlustunnet kummalegi osapoolele, sest erinevate KOVide ootused ettevõtjatele on piirkonniti erinevad. KOVidel puudub samuti ka kindlustunne, et võetud kohustustest kinni peetakse. Kõik osapooled on jõudnud seisukohale, et varasemad lahendused tuuleparkide püstitamise hoogustamiseks ei ole eesmärki täitnud täies mahus ning leitakse, et tuulikutasu seadusega kehtestamine ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning antud meede on sobiv ja vajalik seadusliku eesmärgi saavutamiseks ning on ettevõtjate suhtes mõõdukas. Maismaa tuuleparkide puhul on riiveks tuuleelektrijaama mõjualas elavatele inimestele otsese toetuse maksmine (50 protsenti kogu tuulikutasust makstakse kuni 3 km läheduses elavatele inimestele) ja kaudne tuulikutasu maksmine, mis makstakse KOVile, kes saab sellele tasule tuginedes rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid elanikkonnale pakkuda. 19 Meretuuleparkide puhul makstakse tuulikutasu hoonestustasust, millega seonduvalt ei teki täiendavaid rahalisi koormisi arendajale ning seega meretuuleparkide arendajatele eelnõuga seatud riive puudub. Meretuulepargi arendajatele on 2010. aastal kehtestatud hoonestustasu, millega seonduvalt on nad juba täna maismaatuuleparkide arendajatega seonduvalt ebavõrdses olukorras. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on aktiveerida kohaliku omavalitsuse üksuste valmisolekut lubada enda territooriumile tuulepargi püstitamist. Tuulikutasu kehtestamine riivab tuuleparkide omanike põhiseaduse § 31 esimeses lauses sätestatud õigust tegeleda ettevõtlusega (ettevõtlusvabadus) ja maismaatuuleparkide puhul kaasneb ettevõtja kasumi vähenemine, kuid eelnõuga kehtestatav tuulikutasu tagab riigi taastuvenergeetika eesmärkide täitmise ja sellega seonduvalt ei ole see eesmärk põhiseadusega vastuolus. Taastuvenergia tootmine ja Eesti riigi energiajulgeolek on oluline faktor tuulikutasu kehtestamiseks. Uutele maismaatuuleparkide arendajatele on seaduse kehtestamine piisav aeg, et nad saaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevust vastavalt sellele planeerida. Kuna ka varasemalt on erinevate vabatahtlike lepingutega pandud tuulepargi arendajale erinevaid rahalisi kohustusi, siis ei kahjusta tuulikutasu kehtestamine ettevõtjate ettevõtlusega tegevust, vaid tagab seadusega sätestatud õiguskindluse. Riive maismaatuuleparkide omanikele on materiaalselt põhiseadusega kooskõlas ehk proportsionaalne võrreldes taotletava eesmärgiga. Seega tagatakse uute tuuleparkide arendajate võrdne kohtlemine. Vastuolu põhiseaduse § 14 ei esine kuna küsimuse all on erinevate põhiõiguste ja -vabaduste konkurentsi olukorraga. Omavahel konkureerivad nii ettevõtlusvabadus, omandipõhiõigus kui ka igaühe kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Mõju on regulaarne, kuid mõju ei saa tuginedes eespool väljatoodule pidada koormavaks ettevõtlusele. 1.2 Sihtrühm 2: kohaliku omavalitsuse üksused Muudatusega kaasneva mõju valdkond: kohaliku omavalitsuse üksuse elukeskkond – Tuulikutasu kehtestamine aitab kohaliku omavalitsusüksuse rohepöörde eesmärkide täitmisel, majandusliku, looduskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna parendamisel ning arengul. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kohaliku omavalitsuse üksused kelle territooriumile tuuleelektrijaamasid rajatakse või kelle territooriumi veepiirist on sise- või territoriaalmerre rajatud meretuulepark lähemal kui 25 kilomeetrit. Maismaa tuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 50 KOVi. Territoriaalmerre või majandusvööndisse rajatavate meretuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 7 KOVi. Hinnanguliselt 7 KOVi puhul võib sihtrühm olla seotud nii meretuulepargi kui ka maismaa tuulepargiga. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust kuna tuulikutasu makstakse nii maismaa kui ka meretuuleparkide puhul KOVidele seega on sellel positiivne ja suur mõju KOVi arengule. Mõju on regulaarne ja aitab kaasa KOVidel pikaajalisemaid eesmärke seada. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi halduskoormusele, mis on seotud maismaa ja meretuuleparkide puhul avalduste menetlemisega jms. 6.2. Kavandatav muudatus 2 – Tuulikutasu kehtestamine maismaa tuuleelektrijaamadele Eelnõuga kehtestatakse maismaa tuuleelektrijaamadele tuulikutasu määr milleks on 0,5 eurot iga toodetud megavatt-tunni eest. Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad püstitada maismaale tuuleelektrijaamasid. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada 20 tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele (kliimaneutraalsetele) lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse. 1. Sihtrühmad: kohalikud omavalitsuse üksused, tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavad isikud. 1.1 Sihtrühm 1: Kohalikud omavalitsuse üksused. Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsuse üksused kelle territooriumile tuuleelektrijaamasid rajatakse. Maismaa tuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 50 KOVi. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust, sest tuulepargist laekuv tulu KOVi eelarvesse näiteks 100 MW (kasutusteguri 30protsendi juures) suuruse tuulepargi puhul on ligikaudu 150 000 eurot aastas, millest KOV eelarvesse jääb vähemalt 50 protsenti. Juhul kui tuulepargi mõjualas elab vähe füüsilisi isikuid ja tuulikutasust isikutele makstav summa moodustab vähem kui 50 protsenti, on KOVi eelarvesse jääv summa suurem. Tuulikutasu aitab KOVidel pikaajalisemaid eesmärke seada kuna mõju on regulaarne. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi halduskoormusele, mis on seotud maismaa ja meretuuleparkide puhul avalduste menetlemisega jms. See on põhiliselt seotud eraisikute avaldustega ning rahade väljamaksmisega. Täiendavat halduskoormust tekitab pädeval asutusel andmete päring põhivõrguettevõtjale, et veenduda andmete õiguses. Samas on tegemist perioodilise tegevusega ning koormuse kasv ei ole igapäevane, vaid on seotud kuudega, kus on täiendavaid andmeid vaja põhivõrguettevõtjalt küsida ja laekunud taotlustega tegeleda. Sellest tulenevalt on halduskoormuse kasv väikene ning mõju ebaregulaarne. 1.2 Sihtrühm 2: Tuuleelektrijaama lähipiirkonnas elavad isikud. Sihtrühmaks on tuuleparkide vahetusläheduses elavad füüsilised isikud, kelle elukoht on lähimast tuuleelektrijaamast või tuulepargist, mille kõrgus on kuni 200 meetrit, kuni 2. kilomeetri kaugusel ja tuuleelektrijaamast kõrgusega üle 200 meetri kuni 3 kilomeetrit. Sihtrühma suuruseks, kes on õigustatud tuulikutasu saama on ligikaudu 250 inimest olenevalt tuulepargi asukohast. Samas on oluline silmas pidada, et KOVide asustustihedus on väga erinev ja mõne tuulepargi puhul võib sihtrühma suuruseks olla palju väiksem või isegi 0. See tuleneb sellest, kas tuulepark rajatakse tihe-või hajaasustuspiirkonda. Toetuse taotlemine toimub eluruumipõhiselt ja ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse. Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt ning kohaliku omavalitsuse üksus eraldab kaas- või ühisomanikule tuulikutasu võrdeliselt talle väljamaksmisele kuuluva omandi osaga. Taotleja peab olema taotletava eluruumi omanik või omaniku poolt notariaalselt volitatud isik. Kohaliku omavalitsuse üksus tasub toetust enda territooriumil asuva tuulepargi eest ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavale füüsilisele isikule, kui inimesel on õigus saada toetust, kuid elab teises KOVis. Toetust ei maksta isikutele, kes ei ela Eesti Vabariigis. Tuulikutasust sihtrühmale makstava tasu suuruseks on minimaalselt 1 eurot ja maksimaalselt 5000 eurot ühe taotluse kohta aastas. Antud muudatus seadusandluses tagab sihtrühmale võrdse kohtlemise. Samas kehtestatud ülempiir väldib alusetut rikastumist ning katab mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade negatiivse mõju. Hajaasustuses püstitatud tuuleparkidelt makstava tuulikutasu suurus, mis laekub sihtrühmale võib erineda tiheasustuse püstitatud tuuleparkidest laekuvast tasust. See, et tuulepargi otseselt puudutatud elanikud saavad tuuleenergia tootmise kasust osa, on kooskõlas põhimõttega 21 arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. 6.3. Kavandatav muudatus 3 – Tuulikutasu kehtestamine meretuuleparkidele Eelnõuga kehtestatakse meretuulepargi tuulikutasu määr, milleks on 0,3 eurot iga toodetud megavatt-tunni eest ja mida makstakse riigile laekuvast hoonestustasust. Meretuulepargi tuulikutasu kehtestamine ei tekita täiendavaid kulusid meretuulepargi arendajatele. Tuulikutasu kehtestamise eesmärk on tagada tuuleelektrijaamade kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalike olulise ruumilise mõjuga ehitise poolt häiringute ning avaliku ruumi ressursi kasutamise eest tasumine. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna keskkonnasõbralikele (kliimaneutraalsetele) lahendustele. Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse. 1. Sihtrühmad: kohalikud omavalitsused, kalandusettevõtjad. 1.1 Sihtrühm 1: kohalikud omavalitsused. Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsuse üksused kelle territooriumi veepiirist on lähim tuuleelektrijaamlähemal kui 25 kilomeetrit. Merre rajatavate meretuuleparkide puhul on sihtrühma suuruseks hinnanguliselt 7 KOV-i. (Hiiumaa, Saaremaa, Kihnu, Ruhnu, Lääneranna, Pärnu ja Häädemeeste). Antud nimekiri pole lõplik ning võib tulevikus täieneda. Näiteks kui toimub Hiiu mereala teemaplaneeringu tuuleenergeetika alade täiendav planeerimine. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi eelarvele omavad olulist tähtsust. Tuulikutasu kehtestamine aitab kohaliku omavalitsusüksuse rohepöörde eesmärkide täitmisel, majandusliku, looduskeskkonna, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna parendamisel ning arengul. Tuulikutasu makstakse meretuuleparkide puhul KOVidele ja sellel on suur mõju KOVi arengule. Mõju on regulaarne. Seaduse muudatusega kaasnevad mõjud KOVi halduskoormusele on väheolulised. Tasu makstakse meretuulepargi hoonestustasust20. Tasu suuruseks on 0,3 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh) ja see eraldatakse hoonestustasust KOVi eelarvesse. Näiteks 1000 MW suuruse pargi puhul mille kasutusteguriks on 45 protsenti eraldatakse KOVile ca. 1,35 miljonit eurot aastas. Kuna tasu makstakse ühe osana hoonestustasust väheneb laekumine riigi eelarvesse hinnanguliselt 10 protsenti. Tuulikutasu kohustus avaliku meretuulepargilt tekib hetkest, kui üks või mitu meretuulepargi tuuleelektrijaama asuvad kohaliku omavalitsusüksuse veepiirile lähemal kui 25 km ja tuuleelektrijaamad annavad elektrienergiat võrku või salvestatakse seda kohapeal. Tasu makstakse hoonestustasust, mis tähendab, et täiendavaid kulusid arendajale ei teki ning juhul kui kattuvus on mitme KOViga jaotatakse tasu KOVide vahel võrdselt. Kuna tasu laekub KOVidele kord aastas kuni tuulepargi elektrienergia toodangu lõppemiseni on mõju pidev ja pikaajaline. 1.2.Sihtrühm 2: Kalandusettevõtjad Sihtrühma suurus on hinnanguliselt kalandusettevõtjatel, kes käesoleva seaduse mõistes on traalpüüdjad ja rannakalurid, ligikaudu 400. Seaduse eesmärgiks on meretuuleparkide puhul maksta ühe osana hoonestustasust tasu kalandusettevõtjale, kelleks on käesoleva seaduse mõistes traalpüüdja või rannakalur, kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust 20 Meretuuleparkide puhul makstakse kohaliku kasu hoonestustasust, mis tähendab, et arendajale täiendavat kuluvoogu antud instrumendi loomisel ei teki. Riiklik laekumine hoonestustasu osas väheneb. 22 põhjustades otseselt saagi vähenemist. Kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügimaht on vähenenud, on õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvelt. Kalandusettevõtjad peavad kompensatsiooni saamiseks tõendama, et kalapüügimaht oli häiritud meretuuleparkide tõttu. Mõju on hinnanguliselt väikene kuna potentsiaalsed tuuleenergeetika alad kattuvad traalpüüdjatega vähesel määral (kattuvus ligikaudu Eesti merealal 5 protsenti). Otsene mõju rannakalurite ja meretuuleparkide osas puudub, kuid võib olla kaudne mõju rannapüügile tuuleelektrijaamade püstitamise ja töötamise ajal. Kompensatsiooni saamiseks tuleb antud mõju hinnata ja tõendada. 6.3 Kaudsed mõjud seoses kogu kavandatava eelnõuga 6.3.1. Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed mõjud Sihtrühmad: 1) Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas Eesti elanikkond, ettevõtjad, kes soovivad rajada maismaale tuuleelektrijaamasid või sise- või territoriaalmerd koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Tööealine elanikkond, sotsiaalsete mõjude osas peaasjalikult need, kes elavad nendes piirkondades, kuhu kavandatakse tuuleelektrijaamasid nii maismaal kui merel. Otsene sihtrühma suurus on hinnanguliselt 70 protsenti kogu Eesti elanikkonnast (vallad, kus on võimalik maismaal tuuleparke rajada ning vallad, millel tulevikus on võimalik puutumus meretuuleparkidega). Majanduslikult avaldab mõju nende piirkondade elanikele, kuhu on planeeritud majandustegevus. Eelkõige kohalikud omavalitsuse üksused, kellel on piirnevus sisemerega ja kelle territooriumile püstitatakse tuulepark. 2) maismaa ja meretuuleparkide arendajad, kes annavad elektrienergiat võrku, otseliini või salvestavad seda kohapeal pärast seaduse jõustumist. Arendajate hulk on maismaa tuuleparkide puhul ca 15 ettevõtjat ja ca 10 ettevõtjat sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleparkide puhul. Mõju ulatus majandusele: Taastuvenergia tootmise ja tarbimise osas mõjutab kavandatav eelnõu kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi, innovatiivseid töökohti. Nii maismaa tuuleparkide kui meretuuleparkide rajamine loob täiendavaid töökohti. Esiteks tekivad energeetikute töökohad, mis on seotud uute tuuleparkidega, teiseks tekivad tuulegeneraatorite haldamise ja hooldamise ning valvega seotud töökohad. Näiteks 1000 MW suurune meretuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks kaudseid töökohti. Uute töökohtade loomine on olulise tähtsusega eelkõige nendest piirkondades, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist. Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju kalandusega seonduvale ettevõtlusele ning meretuuleenergiasektori arengule. Eestis ei ole hetkeseisuga välja antud veel ühtegi hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 tuhat euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud 23 majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel. Mõju ulatus elanikkonnale: Uute töökohtade loomine aitab kaasa kogu Eesti ja erinevate piirkondade majandusarengule. Mõju ulatus arendajale: Mõju ulatus on seotud eelkõige ebasoovitavate riskide osas. Vastuseis tuuleelektrijaamade vastu võib olla nii maismaa tuuleparkide kui ka sise- või territoriaalmerre rajatud tuuleparkidega seotud ning seotud just visuaalse ja keskkonnaalase reostusega. Kardetakse, et ehitised elamute läheduses või meres võivad avaldada negatiivset mõju. Antud mõju kestus võib olla seotud konsensuse saavutamisega kohaliku elanikkonna ja arendaja vahel ning olenevalt projektist võib kesta aastaid nii maismaa kui ka meretuuleparkide osas. Mõju ulatus regionaalarengule: Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ja selle rajamine, käitamine ning hooldamine loob uusi töökohti ja elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise võimaluse kaudu. Toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada läheduses ja selleks tuua energiavajadusega tootmisüksusi tuuleparkide lähedusse ning näiteks ühendada kohalikud suurtarbijad otseliiniga, mille tulemusel on võimalik soodsamat elektrihinda tarbijatele või ettevõtetele pakkuda. Tuulikutasu kehtestamine ja tasude arvel makstav tuulikutasu mõjutab soodsalt regionaalarengut kuna tasu toob täiendavat tulu kohaliku omavalitsuse üksustele, mille järgselt on võimalik antud raha kohaliku elukeskkonna parendamiseks kasutada seda nii maismaa tuuleparkide kui ka meretuuleparkide puhul. Meretuuleparkide puhul on tingimus, et kohaliku omavalitsuse üksus ei asuks lähimast sise- või territoriaalmerre rajatud tuulikust kaugemal kui 25 kilomeetrit. Täiendavalt loob tuuleparkide haldamine ja hooldamine töökohti läheduses asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele. Regulatsioon kaudseks mõjuks võib pidada seda, et kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv võib suureneda ja sellele on omakorda mõju kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasile kuna regulatsiooni loomise järgselt on tuuliku mõjualas elavatel füüsilistel isikutel (kuni 3km) võimalik saada tulu teatud ning tulu saamise tingimuseks on elukohta sisse registreerimine. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: Maismaatuuleparkide visuaalne mõju on üheks argumendiks, miks ei olda nende rajamise poolt. Sellise mõju ulatus on suuresti tunnetuslik, näiteks on keeruline hinnata, kuivõrd suure mõjuga on tuulepark, mis asub 3 või enama kilomeetri kaugusel. Inimese tervisele otsest mõju võib avaldada tuuleelektrijaama poolt tekitatav müra, kuid see on kuuldav vaid elektrijaama vahetus läheduses, selle tõttu ei ole tuuleenergeetikal olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Samuti on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Tuuleelektrijaama visuaalne mõju tekitab vastuseisu nende rajamisele. Saksamaal, Hollandis ja paljudes muudes Euroopa riikides, aga ka mujal maailmas on paigutatud Eestist oluliselt rohkem tuuleelektrijaamasid ning nende arv suureneb. Eelnevalt mainitud riikide praktikas ei 24 ole selgunud kaalumist väärivaid argumente tuuleenergeetika arengu vastu, vastupidi, inimesed on tuuleelektrijaamadega harjunud. Energia on inimeste eluks vajalik ja teisalt tuleb seda toota võimalikult jätkusuutlikult, siis on tuulepargi rajamine ja nende nägemine looduses tulevikus paratamatu. Mõju looduskeskkonnale on väike, sest tuuleelektrijaama planeerimise ja menetluse protsessides teostavad arendajad erinevaid keskkonnamõjude hindamisi, kus hinnatakse mõju looduskeskkonnale. Selliste mõjude leevendamiseks otsitakse tuuleparkidele juba planeerimisel asukoht, millel on vähene või ebaoluline mõju looduskeskkonnale. Maismaa tuulepargid ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju. Meretuuleparkide mõju keskkonnale on väike, sest arendajad peavad enne meretuulepargi rajamist tegema mahukaid uuringuid, mille tulemusel leitakse tuuleelektrijaamade jaoks soodsaimad asukohad, kus mõju looduskeskkonnale oleks vähene. Juhul kui kavandataval meretuulepargil peaks olema ebasoodne mõju looduskeskkonnale tuleb kasutada leevendusmeetmeid. Erinevate planeeringute (Eesti üleriigiline merealaplaneering, Pärnu merealade planeering, Hiiu merealaplaneering) on arvesse võetud kõiki looduskaitselisi aspekte. Selliste loodusobjektide, mille osas olemasolevad kaitsealad on juba olemas, kaitse alla võtmisel tuleb kaaluda alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergeetika tootmiseks sobilikke alasid ja analüüsida kaitstavatele loodusobjektidele tuuleparkide rajamise võimalusi. Kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmisel tuleks lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja analüüsida teiste riiklike strateegiliste eesmärkide, sh kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalusi. Antud planeeringute koostamisel on arvesse võetud erinevate majandussektorite huvidega (nt. lennu-ja laevakoridorid) ja looduskaitseliste aspektidega (nt. hülge liikumisteed, maismaa ja veelindude toitumisalad ning rändeteed). Tuuleelektrijaam ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju. Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldumise sagedus sihtrühmadele sõltub konkreetsesse piirkondadesse rajatava tuulepargiga ja seonduvalt majandustegevusega. Ehitustegevusega seonduvad töökohad on ajutise iseloomuga, sest on seotud konkreetse ehitise püstitamisega. Muude töökohtade arv on seotud majandustegevusega (nt tuuleparkide hooldus, komponentide valmistamine jne). Maismaa tuuleparkide eluiga on ligikaudu 30 aastat ning mere tuuleparkide puhul on hoonestusloa maksimaalne tähtaeg 50 aastat ja seda võimalik pikendada. Seega on tegemist pikaajaliste töökohtade loomisega. Mõju avaldumine nii maismaal kui ka merel rajatavatel tuuleparkidel on pidev ning suure tõenäosusega ajas kasvav kuna Eesti on võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga tuuleparkide ehitamise osas. Ebasoovitavaks mõjuks loetakse eelkõige visuaalset reostust ja see mõju on pärast maismaal püstitatud tuuleparki ligikaudu 30 aastat ja peale meretuuleparkide püstitamist vähemalt 50 aastat. Mõju avaldub nii maismaa kui ka meretuuleparkidega seoses. Eelnõuga sätestatud muudatused maandavad mõjusid kuna tuulikutasu järgselt jaotakse tulu nii kohalike omavalitsuste üksuste kui ka tuuleelektrijaama vahetus läheduses elavate inimestega. Ebasoovitavate mõjude riskid majandusele puuduvad. 25 6.3.2 Üldine mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond Mõju ulatus: Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Tuulikutasu maksmisel ei ole puutumust riigi julgeolekuga. Tuuleenergeetika kaudne mõju julgeolekule on riigi energiavarustuse suurem hajutatus, mis on positiivne. Seonduvalt muudatustega regulatsioonis ei ole ette näha vajadust läbi viia ümberkorraldusi riigiasutustes ja sellega seonduvalt on seaduse muudatusega seotud mõju väike ning mõju avaldamise sagedus väike. 6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele ning muu otsene või kaudne mõju Mõju ulatus: Mõju ulatus on väike, sest muudatused seaduses ei too kaasa suuri, olulisi muudatusi halduskoormuses. Kohaliku omavalitsuse üksustele on eelnõu vastuvõtmise järel võimalik lisatulu laekumine, kuid ka täiendav halduskoormuse kasv, mis väljendub kodanike taotluste esitamisel kohaliku omavalitsuse üksustesse ning andmete päringus tuuleparkide toodangu kohta. Kavas on kaaluda meretuuleparkide lähialas paiknevate kohaliku omavalitsuse üksustele hoonestustasust ühe osa tasumine tähendab täiendavat töökoormust Maa-ametile. Kalandusettevõtjale toetuste väljamaksmiseks ja määruse ettevalmistamisel on kavas kasutada Keskkonnaameti ja Maaeluministeeriumi andmeid ja ametnikke, see on täiendav töökoormus Maaeluministeeriumile. Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei põhjusta asutustele suurt lisakulu ega vajadust palgata uusi töötajaid. Seaduse rakendamine on võimalik olemasolevate töötajate ja olemasoleva haldusaparaadi abil, täiendavate rahaeraldisteta. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudetava regulatsiooniga kaasneb keskmine mõju halduskoormusele. Mõju halduskoormusele avaldub nii riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele kui ka tavakodanikele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei too kaasa arvestatavaid kulusid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Kulu riigile on hoonestustasu jagamine kohaliku omavalitsuse üksustega ning hoonestustasu arvel kalandusettevõtjatele toetuste maksmine. Tuginedes veeseadusele tuleb avaliku veekogu 26 tuuleelektrijaamaga koormamisel maksta elektriettevõtja riigile iga-aastast hoonestustasu, mille suurus on 7 protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind. 1 GW meretuulepargi puhul on vaja ehitusalast pindala ligikaudu 200 km2, mille tulemusel laekub riigile eeldatavalt hoonestustasuna aastas ligikaudu 14 miljonit eurot. Võttes arvesse meretuulepargi kasutusteguri (hinnanguliselt vahemikus 45…50protsenti) ja et ühe osana laekub tasu hoonestustasust KOVidele toodangu pealt 0,3 €/MWh, siis väheneb laekumine riigile ligikaudu 1,35 miljonit eurot aastas ehk ca 10 protsenti. Eelnõu koostamise käigus ei ole täpsed summad teada ja selguvad kui alustatakse meretuuleparkide ehitamist ning tekib täpsem teadmine meretuulepargi toodangust. Teisalt kasvab Eesti sisemajandus kogutoodang. Selleks võib kasutada nii mereala planeeringu raames tehtud mõjude hindamise tulemusi21 kui ka näiteks SEI Tallinna poolt koostatud „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“22. Esimene neist hindab riigitulu ning selles leitakse, et tuuleenergeetikast saadav riigitulu planeeritud tuuleenergeetika aladel on vahemikus 281 701 kuni 601 428 € ruutkilomeetri kohta aastas. Maismaa tuuleparkide puhul on tuulikutasu määraks kehtestatud 0,5 eurot toodetud megavatt- tunni kohta ja regulatsiooni ei rakendata juba olemasolevate tuuleelektrijaamade suhtes. Seega ei põhjusta seaduse rakendumine mingit koormust täna tegutsevatele tuuleenergeetika ettevõtjatele. Pärast seaduse jõustumist paigaldatavate tuuleelektrijaamade valdajatel on võimalik maksimaalne tuulikutasuga seotud koormus arvestades seaduse regulatsiooni ja kavandatavate tuuleelektrijaamade asukohta täpselt kalkuleerida. Kohaliku omavalitsuse üksused, mille territooriumil on tuulepargid või mille lähedusse rajatakse meretuulepargid, saavad võimaluse arvestatavaks lisarahastamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktid, mis tuulikutasu saamiseks tuleb anda, ei ole keerukad ja nende ettevalmistamine ei ole märkimisväärne koormus. KOV tasandil on nendeks andmete küsimine tuuleparkide toodangu kohta põhivõrguettevõtjalt ja ka eraisikute taotluse menetlemine ning välja maksmine. Maaeluministeeriumi tasandil suureneb halduskoormus nii Vabariigi Valitsuse määruse väljatöötamise näol kui ka seaduse jõustumise järgselt kalandusettevõtjate avalduste läbitöötamise näol. Isikutele, kelle elukoht on tuuleelektrijaamade lähedal, hakatakse kohaliku omavalitsuse üksuste poolt maksma toetusi. Samuti tekib toetuse saamise võimalus traalipüügiettevõtjatel. Kohaliku kasu abinõud mõjuvad pika aja jooksul ning mõjuvad tuuleenergeetika arengule soodsalt. Uute tuuleparkide rajamine annab tööd ehitajatele, tuuleelektrijaamade hooldajatele ning valdajatele, samuti on tuuleenergeetika arengul positiivne mõju keskkonnale. 21 http://mereala.hendrikson.ee/eskiisi-dokumendid.html 22 https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/ 27 8. Rakendusaktid Vabariigi valitsuse määruse „Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise, taotlemise aluse ja maksmise kord“ kavand on lisatud eelnõule. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandus-, Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumile ning kokkuleppel ühtlasi ka Justiitsministeeriumil. Täiendavalt saadetakse seaduseelnõu Maa-ametile ja taastuvenergeetika nõukojale arvamuse avaldamiseks23. Algatab Vabariigi Valitsus x.xxxxx 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 23 Taastuvenergeetika nõukoda – MKMi juhitud töögrupp, kus on ligikaudu 105 liiget. 28 EELNÕU 08.02.2022 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesolev seadus sätestab tuuleelektrijaama omaniku või kasutama õigustatud isiku (edaspidi tuuleelektrijaama valdaja) tuulikutasu maksmise tingimused ja korra ning tuulikutasu kasutamise sihtotstarbe.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 161 järgmises sõnastuses: „161) kalandusettevõtja – isik, kes püüab kala vee läbikurnamisel traalnoodaga, mida veetakse ühe või kahe traaleriga ja füüsiline isik, kes püüab kala kutselise kalapüügi vahendiga;“; 3) paragrahvi 2 punkt 211 loetakse punktiks 214 ja paragrahvi täiendatakse punktidega 211–213 järgmises sõnastuses: „211) maismaa tuulepargi mõjuala – piirkond, mis ulatub kuni 200 meetrise kõrguse tuuleelektrijaama puhul kuni kahe kilomeetri ja 200 meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kuni kolme kilomeetri kaugusele tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist katastriüksuse piirini; 212) meretuulepark – tuulepark, mis on hoonestusloa alusel rajatud territoriaalmerre või majandusvööndisse (edaspidi meri); 213) meretuulepargi mõjuala – piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 25 kilomeetri kaugusele;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 261–263 järgmises sõnastuses: „26¹) tuuleelektrijaam – tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast; 262) tuuleelektrijaama kõrgus – suurim kõrgus arvestatuna looduslikust maapinnast, mida ei ole tõstetud; 263) tuulepark – ühest või mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamu omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev tootmisseade;“; 5) seadust täiendatakse peatükiga 81 järgmises sõnastuses: „81. peatükk Tuulikutasu § 321. Tuulikutasu 1 (1) Tuulikutasu eesmärk on tagada tuuleelektrijaama kui riigi taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise tekitatava häiringu ning avaliku ruumi kui ressursi kasutamise eest tasumine. (2) Tuuleelektrijaama valdaja tasub tuuleelektrijaama asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele tuuleelektrijaamas toodetud elektrienergia eest tuulikutasu. (3) Kui tuulepark asub mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, tasutakse iga tuuleelektrijaama eest vastavalt selle asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele. (4) Meretuulepargi tuulikutasu arvestatakse elektrituruseaduse § 923 lõikes 1 sätestatud hoonestustasust ning see jagatakse meretuulepargi mõjualas oleva kohaliku omavalitsuse üksuse ja kalandusettevõtja vahel, kelle majandustegevus on meretuulepargist tulenevalt piiratud. § 322. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu (1) Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu määr on 0,5 eurot tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta. (2) 50 protsenti maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust maksab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 323 lõigetes 2 ja 3 sätestatud füüsilisele isikule, kui summa ühe füüsilise isiku kohta jääb kalendriaasta kohta vahemikku 1–5000 eurot. Kui füüsilisele isikule arvestatud tuulikutasu summa ületab 5000 eurot aastas, makstakse isikule tuulikutasu 5000 eurot aastas ning seda summat ületav osa jääb tuuliku asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele. § 323. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu kasutamise sihtotstarve (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kasutab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud maksed ja laekunud tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus kasutab 50 protsenti enda territooriumil paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust tuuleelektrijaamast põhjustatud häiringute leevendamiseks, makstes tasu füüsilisele isikule, kelle rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadress ja kelle omandis olev eluruum asub tuulepargi mõjualas (edaspidi elukohaga seotud tuulikutasu). (3) Elukohaga seotud tuulikutasu ei maksta isikutele, kes elab tuulepargi mõjualas, kui see ala ei asu Eesti Vabariigis. § 324. Maismaal paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise kord (1) Tuuleelektrijaama valdaja maksab tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele üks kord aastas eelmise aasta eest. (2) Põhivõrguettevõtja esitab tuuleelektrijaama asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele 15. jaanuariks tuuleelektrijaama poolt eelmisel kalendriaastal toodetud elektrienergia koguse kohta teabe megavatt-tundides. 2 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võtab maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu arvutamise aluseks põhivõrguettevõtjalt saadud andmed tuuleelektrijaama või tuulepargi toodetud toodangu kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab tuuleelektrijaama valdajale eelneva kalendriaasta tuuleelektrijaama tuulikutasu suuruse ja arvestuskäigu 31. jaanuariks. (4) Tuuleelektrijaama valdaja maksab tuulikutasu kohaliku omavalitsuse üksusele 30 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamisest arvates. (5) Elukohaga seotud tuulikutasu saamiseks esitab eluruumi omanik või tema kirjalikult volitatud isik taotluse kohaliku omavalitsuse üksusele, kus tuuleelektrijaam paikneb. (6) Eelneva kalendriaasta eest on elukohaga seotud tuulikutasu saamise õigus isikul, kes oli vastava eluruumi omanik eelneva aasta 1. jaanuari seisuga ning esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. märtsil. Tuulikutasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule kord aastas hiljemalt sama aasta 30. juuniks. (7) Ühe eluruumi kohta saab esitada ühe taotluse. Kui eluruum on isikute kaas- või ühisomandis, esitavad isikud taotluse ühiselt ning kohaliku omavalitsuse üksus eraldab kaas- või ühisomanikule tuulikutasu võrdeliselt talle väljamaksmisele kuuluva omandi osaga. (8) Elukohaga seotud tuulikutasu taotlemise täpsema korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. § 325. Meres paikneva tuulikutasu taotlemise ja maksmise kord (1) Avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise hoonestustasust maksab riik 0,3 eurot tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta meretuulepargi mõjualas oleva merepiiriga kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse lõikes 1 nimetatud summa kohaliku omavalitsuse üksuste vahel võrdselt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hoonestustasu arvestuse teeb Maa-amet ja ülekande Maa-ameti arvestuse alusel üks kord aastas, hiljemalt 30. septembril, Rahandusministeerium. § 326. Kalandusettevõtjale põhjustatud negatiivse mõju leevendamine (1) Kutselise kalapüügi loa omanikul ja kutselise kalapüügi loale kantud kaluril on meres paikneva tuuleelektrijaama mõjualas kalasaagi vähenemisel tekkinud kahju osaliseks katmiseks ning kutselise kalapüügi loa omanikul meretuuleparkide rajamiseks mereala planeeringus toodud reservalade kasutusele võtmisel kaasnevate negatiivsete majanduslike mõjude hüvitamiseks õigus saada toetust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetust makstakse: 1) kutselise kalapüügi loa omanikule, kellel oli meretuulepargi mõjualas kutselise kalapüügi õigus toetuse taotlemise aastale eelnenud kolmel kalendriaastal; 2) kutselisele kalapüügiloale kantud kalurile, kes on püüdnud kala või kogunud veetaimi kutselise kalapüügi vahendiga, meretuulepargi mõjualas toetuse taotlemisele eelnenud kolmel kalendriaastal. 3 (3) Toetuse suuruse määramisel võetakse arvesse pärast tekkinud kahjude põhjusliku seose tõendamist: 1) meretuuleparkide rajamise ja töötamisega kaasnevat negatiivset majanduslikku mõju, mis on seotud kalasaagi vähenemisega; 2) meretuuleparkide rajamisega mereala planeeringus toodud reservaladele kaasnevat otsest negatiivset majanduslikku mõju. (4) Toetuse saamise avaldus esitatakse Maaeluministeeriumile või tema volitatud asutusele hiljemalt järgneva kalendriaasta 1. märtsiks. (5) Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud asutus 30. päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Toetust ei maksta, kui meretuulepargist tulenev negatiivne mõju saagile või meretuuleparkide rajamisel mereala planeeringus toodud reservaladele või kalatoorme vähenemisele ei ole tõendatud. (6) Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise, toetuse taotlemise täpsemad tingimused ja maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kalandusettevõtjatele makstava toetuse maksimummääraks kokku on 5 protsenti kogu hoonestustasust. Taotlusi võetakse vastu kuni 5 protsendi täitumiseni.“; 6) paragrahvi 33 lõige 3 täiendatakse punktiga järgmises sõnastuses: „(4) käesoleva seaduse § 324 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete täitmise üle.“; 7) seadust täiendatakse peatükiga 91 järgmises sõnastuses: „91. peatükk Vastutus § 331. Tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumine Tuulikutasu maksmise kohustuse rikkumise eest karistatakse tuuleelektrijaama valdajat rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 8) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381. Rakendussätted Käesoleva seaduse peatükki 81 rakendatakse tuuleelektrijaama suhtes, mis hakkab esmakordselt toodangut elektrivõrku andma pärast 81. peatüki jõustumist. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, … 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 4 Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu muutmise seadus Lisa Määruse kavand VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Hoonestustasust kalandusettevõtjale toetuse arvutamise, taotlemise tingimused ja maksmise kord Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 326 alusel. § 1. Kohaldamisala § 2. Toetuse taotlemise täpsemad tingimused §3. Toetuse arvutamine § 4. Toetuse määramise tingimused §5 Toetuse maksmise kord (1) Toetuse taotlused vaatab läbi Maaeluministeerium. (2) Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister või valdkonna eest vastutava ministri poolt volitatud asutus. Rahandusministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium 09.02.2022 nr 17-7/2021/1031-1 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õiguslik regulatsioon. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) seaduseelnõu: 2) seaduseelnõu seletuskiri; 3) määruse kavand. Lisaadressaat: Maa-amet Justiitsministeerium Kristo Kaasik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 625 6465 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel