Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
Meie 09.02.2022 nr 10-4/1021-1
[email protected]
Arvamus 426 SE kohta
Lugupeetud majanduskomisjoni esimees
Riigikogu majanduskomisjoni menetluses on elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus
(426 SE). Muu hulgas soovitakse selle eelnõuga luua võimalus leppida kodutarbijaga sõlmitud
elektrimüügi lepingus kokku tasu tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest (eelnõu § 1 p 70).
Kuigi üldiselt kehtib tähtajaliste lepingute puhul põhimõte, et neid saab enne tähtaja lõppu üles öelda
ainult mõjuval põhjusel, sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 234 lg 3 energiamüügilepingute 1 suhtes
erandi. Selle erandi kohaselt võib tarbijast ostja energiamüügilepingu sõltumata sellest, kas leping on
tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija
kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Seega kehtiva õiguse kohaselt on tühine selline kokkulepe, millega nähakse ette tasu (leppetrahv) või
mistahes muu piirang tarbijaga sõlmitud tähtajalise elektrimüügilepingu ülesütlemise eest. Lisades
elektrituruseadusesse (ELTS) sätte, mis sellist kokkulepet võimaldab, ei ole selline kokkulepe enam
tühine, sest ELTSi säte oleks erinorm VÕSi sätte suhtes. ELTS sisaldab ka praegu mitmeid erinorme,
mis reguleerivad elektrimüügilepingute erinevaid aspekte, sama kehtib ka maagaasiseaduse (MGS)
kohta.
Eelnõule esitatud arvamuste hulgas on siiski ka sellised, milles leitakse, et vajalik oleks muuta ka VÕS
§ 234. AS Eesti Gaas 20.01.2022 kirjas on tehtud ettepanek muuta VÕS § 234 lg-t 3 järgmisel viisil
(lisatav tekst alla joonitud):
„(3) Tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas
leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu, kusjuures
tähtajalises lepingus on lubatud kokku leppida põhjendatud suuruses ennetähtaegse lõpetamise tasus
tingimusel, et tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Sellest tarbija kahjuks
kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on oma 01.02.2022 kirjas omakorda teinud
ettepaneku sõnastada VÕS § 234 lg 3 järgmiselt:
„(3) Tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtajatu lepingu üles öelda,
teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud leping,
mis on sõlmitud tähtajalisena pikemaks perioodiks kui 7 aastat, muutub 7 aasta möödudes tähtajatuks
lepinguks. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.“
1 Energiamüügilepingud VÕS § 234 tähenduses on nii elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu
kaudu varustamise lepingud kui ka gaasi, nafta, vee või muu samasugusega ühendusvõrgu kaudu
varustamise lepingud. Seega on VÕS § 234 kohaldamisala laiem ja võimalikud üldised
muudatused selles sättes kohalduksid kõigile nimetatud lepingutele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lisaks on 08.02.2022 majanduskomisjoni laekunud MKM seisukohad eelnõu suhtes tehtud
arvamustele ja ettepanekutele, milles eelnevalt viidatud AS Eesti Gaas 20.01.2022 ettepaneku kohta
VÕS § 234 lg-t 3 muuta on kirjas märkus „Nõus“.
Justiitsministeerium peab vajalikuks märkida, et AS Eesti Gaasi ja MKM ettepanekud VÕS § 234 lg-t
3 muuta on sisult täiesti erinevad ehk on keeruline aru saada, mis viisil MKM eelnõu muuta soovib.
MKM 01.02.2022 ettepaneku kohaselt kaoks ära ka VÕS § 243 lg 3 põhisisu ehk seal praegu
sisalduv erinorm, mis üldse võimaldab tähtajalist lepingut ühekuulise etteteatamistähtajaga
üles öelda. Sellisel juhul muutuks tarbetuks ka need muudatused, mis tehakse ELTS-is ja MGS-is,
sest kui tarbija ei saa tähtajalist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda, siis puudub ka vajadus
leppida kokku tasu juhuks, kui ta seda teeb.
AS Eesti Gaas ettepanek on küll sisuliselt arusaadav, kuid oleks põhjendamatult lai, sest kohalduks
ka kõigile muudele VÕS §-s 234 reguleeritud lepingutele, mille puhul on sellise muudatuse vajalikkus
küsitav. Erinevalt elektrist ja maagaasist, kus müüjaid on mitu ja tarbijal on võimalik valida, kellega ja
mis tingimustel leping sõlmida, on kaugkütte ning vee- ja kanalisatsiooni puhul tegemist reguleeritud
hinnaga lepingutega, kus müüja valimine üldjuhul võimalik ei ole.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole VÕS § 234 lg 3 muutmine vältimatult vajalik selleks, et mõne
selles sättes nimetatud lepingu puhul oleks võimalik kehtestada eriregulatsioon, mis võimaldab ka
tarbijaga VÕSi tähenduses ehk kodutarbijaga ELTSi ja MGSi tähenduses sõlmitud lepingus kokku
leppida tasu tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest.
Seega kokkuvõttes on Justiitsministeerium seisukohal, et VÕS § 234 lg 3 muutmine ei ole asjakohane
ja vastavad erisätted tuleb kehtestada ainult nendes konkreetsetes seadustes, kus see on selgelt
põhjendatud ehk kus muudatusi soovitakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vaike Murumets 620 8263
[email protected]