Riigikantselei 08.02.2022 nr 2-3/2022/1000-1
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse
nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja
laenutagatiste ülempiirid“ muutmine
Esitame Vabariigi Valitsusele Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult
tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse seletuskiri;
3) eelnõu kokkuvõte.
Kaie Kunst
625 6366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Eelnõu kokkuvõte
Määruse muutmine tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023
punktide 5.16 ja 7.12 ülesande, milleks oli analüüsi ja ettepanekute koostamine
eluasemelaenude käendamise suurendamiseks maapiirkonnas ning minimaalse omakapitaliga
kodulaenu kohta noortele peredele, täitmisest. Vabariigi Valitsus kiitis koostatud analüüsi ja
esitatud ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse muutmiseks heaks 30.09.2021. a
kabinetiistungil.
Määrust täiendatakse uute sihtgruppidega – lasterikas pere ja maapiirkonnas eluaseme
omandaja või rekonstrueerija.
Lasterikas pere
Turusegmendiks, kus võib kõige teravamalt eksisteerida turutõrge omafinantseeringu osas, on
eelkõige üüripinnal elavad kolme ja enama lapsega leibkonnad (kuni 1200). Korteri üürimine
tähendab üldjuhul suuremat väljaminekut võrreldes laenumaksega ning kaotatud võimalust
koguda kapitali. Alandades minimaalse omafinantseeringu nõuet 10%-lt 5%-le, lüheneb
oluliselt vajaliku summa kogumise tähtaeg. Omafinantseeringu täielik kaotamine ei ole
otstarbekas, kuna ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.
Maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija
Maapiirkonna kodulaenu käendus lahendab madalast kinnisvara väärtusest tuleneva turutõrke.
Pangad väljastavad laenu tagatisvara alusel, samas ei ole tagatise väärtus selleks piisav. Lisaks
ei pruugi maapiirkonnas asuv kinnisvara olla likviidne ja selle väärtus on ajas liiga volatiilne,
millest tulenevalt ei soovi pangad ka kinnisvara tagatisel maapiirkonnas laenu väljastada või
teevad seda turu keskmisest oluliselt kõrgema omafinantseeringuga. Riiklik käendus pakuks
pankadele laenu väljastamiseks turu muutustest sõltumatut kindlust. Uus käendustoode on
ennekõike suunatud turutõrke piirkondades asuvatele elamutele.
Lisaks täpsustatakse olemasolevaid sihtgruppe ja neile kohalduvaid nõudeid. Nii on laenusaajal
üldjuhul võimalik EISi käendust kasutada vaid juhul, kui ostetakse ainsat eluaset, samuti
piiritletakse noore pere sihtgruppi (vanusepiir seatakse ka laenusaajale ning see seotakse laste
arvuga) ja kehtestatakse kõrgemad nõuded eluaseme energiatõhususele (kehtiva
energiatõhususarvu klassi C asemel sätestatakse detailsem ja ajakohasem jaotus).
Muudetavad tingimused kohalduvad 1. märtsist 2022. a väljastatavatele laenudele.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile, kes
kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
EELNÕU
04.02.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmine
Määrus kehtestatakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike 3
alusel.
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruses nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude
sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude
tagamiseks asutatud Sihtasutuse KredEx“ sõnadega „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse“;
2) paragrahvi 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse punktiga 11 järgmises
sõnastuses:
„11) lasterikas pere;“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija;“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva määruse mõistes saab isik korraga kuuluda vaid ühte sihtgruppi ja kasutada ühte
tagatist.
(3) Eluase käesoleva määruse tähenduses on elamu, selle osa või korter, mis on kasutatav
alaliseks elamiseks või mis püstitatakse või rekonstrueeritakse alaliseks elamiseks.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Sihtgruppi kuulumise erisus eluaseme omandamisel
(1) Isik loetakse § 2 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 7 ja 8 nimetatud sihtgruppi kuuluvaks tingimusel,
et tema kui laenusaaja ainuomandis ei ole laenu taotlemise hetkel eluaset, välja arvatud juhul,
kui võetakse kohustus võõrandada olemasolev eluase 12 kuu jooksul tagatisega ostetud
eluaseme omandamisest arvates.
(2) Teise isikuga laenu koos (edaspidi kaaslaenusaaja) taotlemisel kohaldatakse lõiget 1
erisusega, et laenusaajate ühises omandis ei ole laenu taotlemise hetkel eluaset.
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tagatise kasutamise piirangut ei kohaldata juhul, kui laenusaaja
eluase on koormatud teise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõigusega selliselt, et isikul,
kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa,
ja tingimusel, et isiklik kasutusõigus on seatud vähemalt 6 kuud enne laenu taotlemist.
(4) Tagatisega seotud eluaseme omanikuks peab olema lõikes 1 nimetatud laenusaaja. Lubatud
on soetada eluase ühisesse omandisse kaaslaenusaajaga.“;
6) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Noor pere käesoleva määruse tähenduses on vähemalt ühe alla 17-aastase lapse alla 36-aastane
või vähemalt kahe alla 17-aastase lapse alla 41-aastane vanem, vanemad ühiselt või
eraldiseisvalt, kusjuures vanemaks loetakse ka eestkostja.“;
7) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Lasterikas pere
Lasterikas pere käesoleva määruse tähenduses on vähemalt kolme alla 20-aastase lapse vanem,
vanemad ühiselt või eraldiseisvalt, kusjuures vanemaks loetakse ka eestkostja.“;
8) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või teeb muid ehitamisega seonduvaid tegevusi,
mille tulemusel muutub elamu või selle osa energiatõhusaks“;
9) paragrahvi 42 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 nimetatud energiatõhusa eluaseme energiatõhususarvu klassid on järgmised:
1) olemasolevasse hoonesse eluaseme omandamisel vähemalt C;
2) olemasolevasse hoonesse eluaseme omandamisel vähemalt B, kui elamu kasutusluba on
antud pärast 2019. aasta 1. jaanuari;
3) püstitamisel arvutuslikult vähemalt B;
4) rekonstrueerimise tulemusel vähemalt C.“;
10) paragrahvi 42 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija sihtgrupp
Maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija käesoleva määruse tähenduses on
füüsiline isik, kes omandab eluaseme või rekonstrueerib enda omandis oleva eluaseme
väljaspool:
1) Harju maakonna linnu ja alevikke, välja arvatud Ardu, Habaja, Loksa, Rummu ja Ämari;
2) Tallinnaga külgnevaid valdu;
3) Tartu maakonna linnu ja alevikke, välja arvatud Kallaste, Alatskivi, Rannu ja Rõngu;
4) Pärnu linna asustusüksusena;
5) Sauga alevikku;
6) Paikuse alevit;
7) Viljandi linna;
8) Rapla linna asustusüksusena;
9) Kohila alevit;
10) Rakvere linna;
11) Kuressaare linna asustusüksusena;
12) Haapsalu linna asustusüksusena.“;
12) paragrahvi 61 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „rekonstrueerija“ sõnadega „ja lasterikka
2
pere“;
13) paragrahvi 61 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija sihtgrupi puhul 80 000 eurot ühe
tagatislepingu kohta.“;
14) määrust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:
„§ 62. Määruse rakendamine
Enne 1. märtsi 2022. a esitatud laenutaotlustele kohaldatakse määruse 19. veebruaril 2016. a
jõustunud redaktsiooni.“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
04.02.2022
Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud
elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike 3
alusel.
Määruse muutmine tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023
punktide 5.16 ja 7.12 ülesande, milleks oli analüüsi ja ettepanekute koostamine
eluasemelaenude käendamise suurendamiseks maapiirkonnas ning minimaalse omakapitaliga
kodulaenu kohta noortele peredele, täitmisest. Vabariigi Valitsus kiitis koostatud analüüsi ja
esitatud ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse muutmiseks heaks 30.09.2021. a
kabinetiistungil.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel:
625 6366, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja aluseks oleva analüüsi ja
ettepanekud täiendavate finantsinstrumentide käivitamiseks eluasemevaldkonnas on
koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
elamumajanduse valdkonnajuht Lauri Suu (tel: 625 6483, e-post
[email protected]), EISi
eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4130, e-post:
[email protected]) ja EISi krediidiriski juht Margit Lauri. Õiguslikke ettepanekuid tegi
eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 14 punktist.
Punkti 1 kohaselt jäetakse määruse tekstist välja Sihtasutuse KredEx ärinimi. Muudatus on
kooskõlas volitavas seaduses sätestatuga. Muutmisvajadus tuleneb KredExi ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse ühinemisest alates 01.01 2022. a, uue sihtasutuse nimi on Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
Punktide 2 ja 7 kohaselt täiendatakse määrust uue sihtgrupiga – lasterikas pere.
Potentsiaalseks turusegmendiks, kus võib kõige teravamalt eksisteerida turutõrge
omafinantseeringu osas, on eelkõige üüripinnal elavad kolme ja enama lapsega leibkonnad,
kelle netosissetulek asub vahemikus 1600–2200 eurot kuus. Selle segmendi hinnanguliseks
suuruseks on kuni 1200 leibkonda. Korteri üürimine tähendab üldjuhul 40–120 euro võrra
suuremat väljaminekut võrreldes laenumaksega ning kaotatud võimalust koguda kapitali
põhiosamaksete arvelt. Lisaks on võrreldes suuremate linnadega üürimise võimalused
maakondades väga piiratud.
Eluasemelaenude põhitingimused on kehtestatud Eesti Panga Presidendi 12.12.2014. a
määrusega nr 17 „Eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaeg“ (edaspidi
Eesti Panga Presidendi määrus). Turutõrke ületamiseks on võimalik alandada EISi
käendusega kehtivat minimaalse omafinantseeringu nõuet 10%-lt 5%-le, rakendades Eesti
Panga Presidendi määruse §-s 6 sätestatud omafinantseeringu nõude erandit, mis oluliselt
1
lühendab vajaliku summa kogumise tähtaega, hinnanguliselt 5 aastalt 2,5 aastale. Selleks on
aga vajalik EISi käenduse määra tõstmine.
Omafinantseeringu täielik kaotamine ei ole otstarbekas, kuna ei ole kooskõlas
vastutustundliku laenamise põhimõttega. Omafinantseeringu kogumise võimekus on tihedalt
seotud kliendi maksekäitumise ja eelarve planeerimisega. Pangad peavad oluliseks aspektiks
pere võimekust laenukohustuste kõrvalt raha säästa. Kodulaen on pikaajaline kohustus ja on
oluline, et klient saab hakkama ka siis, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud
muudatused, näiteks väheneb sissetulek, üks pereliikmetest kaotab ajutiselt töö või
igapäevakulutused kasvavad. Samuti kaitseb reservi olemasolu hiljem klienti ostetud ja
tagatiseks seatud korteri realiseerimisel võimalike hinnakõikumiste vastu.
Potentsiaalsete lisanduvate kodulaenu võtjate osakaal (+19% siiani väljastatud EISi
käendusega laenudest ja +6% üle 55 m2 korterite ostu-müügitehingutest) ei avalda pikas
perspektiivis olulist mõju kinnisvarahindadele.
Vastavalt Statistikaameti andmetele vähemalt kolme lapsega leibkondade seas andsid oma
eluruumile seisundile hinnangu „hea“ või „väga hea“ ainult 70% - Joonis 1. Ülejäänud 30%
hinnang oli „rahuldav“ või „mitterahuldav“.
Joonis 1. Rahulolu eluruumiga lastega leibkondades
Kolme ja enama lapsega leibkondi on Eestis kokku 19 000 (Tabel 1), neist 5 700 (30%)
leibkonna elamistingimused on kas minimaalselt rahuldavad või mitterahuldavad.
Eluruum kuulub „3+ last“ leibkonnale ca 15 900 juhul (Tabel 1), mitte endale kuuluval, sh
üüripinnal asuvad seega neist 3 160 peret. Kuigi võib eeldada teatud kattuvust rahulolu ja
eluruumi omamise osas, on analüüsi sihtrühmaks üüripinda kasutavad leibkonnad, kuna
olemasoleva eluaseme näol on omafinantseeringu võimalus reeglina olemas.
Tabel 1. Lastega leibkonnad 2019
Laste arv
1 2 3+ Kokku
Leibkondade arv kokku 80 606 55 812 19 008 155 426
Kogu leibkonna netosissetulek aastas 27 121 30 451 33 071 29 044
Eluruum kuulub leibkonnale 67 527 46 853 15 848 130 229
1 - Põhja-Eesti 38 773 26 800 7 724 73 297
2 - Kesk-Eesti 6 531 4 200 2 470 13 201
3 - Kirde-Eesti 9 923 5 270 1 527 16 720
2
4 - Lääne-Eesti 9 507 6 843 1 946 18 296
5 - Lõuna-Eesti 15 872 12 699 5 341 33 912
Eluruum ei kuulu leibkonnale 13 079 8 959 3 160 25 197
Allikas: https://statistikaamet.wordpress.com/tag/lastega-leibkond/
Täna pakub EIS 10%-se omafinantseeringu võimaldamiseks Noore Pere (kuni 15-aastase
lapsega pered) ja Noore Oma Kodu (katseaja läbinud diplomeeritud kuni 35-aastane
spetsialist) laenukäendusi pankade kodulaenudele.
Väljastatud laenukäenduste arv:
2019 - 3204 lepingut, keskmine tagatismäär 11%
2020 9 kuud - 2200 lepingut, keskmine tagatismäär 11.5%
2019. aastal väljastati Eesti Panga andmetel ca 15 000 laenu, millest ca 21% ehk 3204 laenu
oli tagatud EISi käendusega, mahuliselt oli EISi käendustega laenude osakaal ca 25%.
Statistikast selgub, et keskmine EIS käendusega laenu LTV (laenusumma jagatuna kinnisvara
väärtusega) on olnud 85% ehk keskmine omafinantseering 15%.
Tabel 2. Väljastatud laenude ja EISi käenduste summad
III kv 2019 IV kv 2019 I kv 2020 II kv 2020
Väljastatud laenude summa (miljon eurot) 337,2 341,8 294 234,5
Väljastatud laenude arv (tk) 4 003 3 814 3 461 2 694
EISi käendusega laenude osakaal laenusummast 26% 27% 29% 30%
Eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhe (LTV) 75,0% 75,0% 74,2% 73,2%
EISi käendusega laenude LTV 85,4% 85,2% 85,7% 84,5%
Ilma EISi käenduseta laenude LTV 71,4% 71,3% 69,5% 68,4%
Laenumaksete ja sissetulekute suhtarv (arvestuslik)[2] 38,6% 38,7% 38,1% 37,9%
Laenumaksete ja sissetulekute suhtarv (tegelik)[3] 30,2% 28,5% 29,4% 29,4%
Laenu keskmine pikkus aastates[1] 24,6 25,1 24,9 25
Piirmäärasid ületavate laenude osakaal laenusummast 7,1% 4,0% 3,8% 3,6%
Allikas: Eesti Pank
Tabel 3. Noore Oma Kodu + Noore pere laenukäendused maakondade lõikes 2019
Noore Oma Kodu + Eeldatav korteri
Tagatismäär Lepingute
Maakond Noore pere Keskmine laen hind (15% OF-
% arv
laenukäendus ga)
Tallinn 126 569 385 10,14% 1287 98 345 115 699
Tartu 24 958 196 10,87% 313 79 739 93 810
Pärnu 10 002 392 12,22% 140 71 446 84 054
Harjumaa 62 466 488 10,64% 582 107 331 126 271
Tartumaa 22 754 618 11,47% 246 92 498 108 822
Pärnumaa 4 060 961 13,41% 63 64 460 75 835
Ida-Virumaa 4 528 745 14,35% 130 34 836 40 984
Lääne-Virumaa 4 395 165 15,12% 98 44 849 52 763
Põlvamaa 1 101 680 14,24% 30 36 723 43 203
Läänemaa 1 216 050 14,46% 25 48 642 57 226
Viljandimaa 3 380 850 14,40% 66 51 225 60 265
Järvamaa 1 136 000 13,72% 26 43 692 51 403
Raplamaa 3 015 659 13,84% 49 61 544 72 405
Võrumaa 2 118 601 12,34% 48 44 138 51 926
Jõgevamaa 1 182 730 16,06% 31 38 153 44 885
Saaremaa 2 482 720 14,30% 41 60 554 71 240
Valgamaa 996 450 14,85% 23 43 324 50 969
3
Hiiumaa 254 500 18,07% 6 42 417 49 902
Korteri ostmise võimaluste hindamiseks on analüüsitud põhiliselt „magalarajoonide“
tüüpkorterite vähemalt kolme toa ja minimaalselt 60 m2 pindagalaga müügi- ja üürikuulutusi.
Välistatud olid luksuskorterid (vanalinn, südalinn jm analoogid), üle 100m2 pakkumised ja
kallimad uusarendused.
Tabel 4. Müügi- ja üürihindade võrdlus
Müügihind Min Mediaan Max Pakkumisi
Tallinn 73 000 150 000 186 000 710
Tartu 57 000 106 000 135 000 206
Pärnu 56 000 100 000 135 000 73
Üür, EUR/kuu Min Mediaan Max Pakkumisi
Tallinn 350 600 950 205
Tartu 390 550 650 12
Pärnu 350 500 750 9
Allikas: https://www.kv.ee
Muudes linnades on üüriturg vaadeldavas sektoris praktiliselt olematu:
Narva – 14 üüri- ja 62 müügipakkumist,
Viljandi – 5 üüri- ja 28 müügipakkumist,
Rakvere – 2 üüri- ja 24 müügipakkumist.
Paide – 3 üüri- ja 12 müügipakkumist.
Siit tuleneb ka vajadus tegeleda tagatise madala väärtuse kui turutõrke lahendamisega.
Tabel 5. Müügi- ja üürihindade võrdlus Tallinna korterite näitel
Laenusumma
Korteri hind 80 000 100 000 150 000
Laenusumma 95% 76 000 95 000 142 500
Intressimäär Laenumakse, 25 a. annuiteet
2,50% 341 426 639
3,00% 360 451 676
3,50% 380 476 713
4,00% 401 501 752
Ekvivalentse korteri üür, eurot kuus 400 550 800
Hinnavahe, eurot kuus 40 99 124
Üüri tootlus 6% 7% 6%
Igakuine üürisumma on sarnase kvaliteedi ja asukohaga suuremate linnade „magalates“
mõnevõrra kõrgem, kui võimalik laenumakse 5% omaosalusega korteri ostmisel. Kuigi laenu
võtmine sisaldab teatud intressiriski, kaotab üürnik võimaluse investeerida osa tuludest
kinnisvarasse põhiosamaksete arvelt. Üüri tootlus moodustab vaatlusaluste Tallinna korterite
puhul 6–7%, vähelikviidsetel turgudel võib see näitaja olla mitu korda kõrgem.
Kinnisvara kalliduse ja omafinantseeringu kogumise probleem on aktuaalsem Tallinnas,
Tartus ja Pärnus, kus korteri ruutmeetri hinna suhe keskmisse palka on kõrgem, eelkõige
tulenevalt turu oluliselt kõrgemast likviidsusest. Nt. Tallinna ja Narva keskmine tehingu hind
erineb ca 5x – Joonis 2, seejuures keskmise brutopalga vahe on vähem kui 1,5x (2019 4.
kvartalis: Tallinn – 1611 eurot/kuu, Tartumaa – 1533, Pärnumaa – 1232, Ida-Viru maakond –
1182).
4
Joonis 2. Korteriomandite keskmise hinna võrdlus suuremates linnades
Allikas: https://www.pindi.ee/turuulevaated/
Analüüsitud on kulutuste statistikat leibkonna liikme kohta ning vajalikku minimaalset tulu,
tagamaks võimalust koguda omafinantseeringut mõistliku perioodi jooksul, milleks on 5
aastat.
Statistiliste andmete järgi on keskmised kulutused leibkonnaliikme kohta üldjuhul küllaltki
sarnased, v.a. üksikvanemaga leibkondade puhul, kus praktiliselt kõik kulud on liikme kohta
kõrgemad (Tabel 6).
Tabel 6. Leibkonnaliikme ja leibkonna kulutused aastas, 2019
Vähemalt Ala- ja
Ühe Kahe Muu
Lastega Täiskasvanu kolme täisealiste
lapsega lapsega lastega
leibkond ja laps(ed) lapsega lastega
paar paar leibkond
paar paar
Aastas leibkonnaliikme kohta 5 186 5 745 6 598 5 299 4 463 4 797 3 703
Toit ja alkoholita joogid 1 027 1 119 1 203 1 038 938 955 875
Alkoholjoogid ja tubakas 136 148 167 130 110 119 126
Rõivad ja jalatsid 337 391 391 394 284 317 233
Eluase 652 992 836 609 510 486 528
Majapidamiskulud 362 349 544 367 349 282 207
Tervishoid 173 257 214 141 102 196 172
Transport 891 946 1 359 859 798 750 527
Side 242 310 301 214 197 237 215
Vaba aeg 622 673 689 683 633 751 411
Haridus 95 .. 109 131 110 .. ..
Restoranid ja hotellid 307 240 432 339 214 347 207
Kaubad ja teenused 283 322 354 340 219 260 175
Muud kulutused 60 .. .. 54 .. 96 28
Leibkond kokku aastas 19 794 21 197 22 315
Kuus 1 650 1 766 1 860
+Säästmine 10% kuludest 165 177 186
Leibkonna min. tulu kuus 1 814 1 943 2 046
Ülaltoodud tabel ei arvesta siiski eluasemelaenu või üürimaksega. Järgnevalt on modelleeritud
Tallinnas üüripinnal elava kolme lapsega paari väljaminekud koos igakuise üüri- (550 eurot)
ja kommunaalkulude (150 eurot ehk 2,5 eurot/m2 x 60m) summaga, kokku 700 eurot.
Lisaks on korrigeeritud „Vaba aja“ ja „Restoranide ja hotellide“ kulu, mida vähendati 50%.
5
Tabel 7. Kolme lapsega paari igakuised väljaminekud ja minimaalne vajalik sissetulek (Tallinn)
Vähemalt kolme Korrigeeritud
lapsega paar (€) (€)
Toit ja alkoholita joogid 391 391
Alkoholjoogid ja tubakas 46 46
Rõivad ja jalatsid 118 118
Eluase 212 700
Majapidamiskulud 145 145
Tervishoid 42 42
Transport 332 332
Side 82 82
Vaba aeg 264 132
Haridus 46 46
Restoranid ja hotellid 89 45
Kaubad ja teenused 91 91
Muud kulutused 0
Leibkonna kulud kuus kokku 1 860 2 171
Säästmine 10% 186 217
Leibkonna vajalik tulu
kokku 2 046 2 388
Kolme ja enama lapsega paari keskmine igakuine netosissetulek oli 2018. aastal 2756 eurot
(33 tuh. eurot aastas - Tabel 1), mis ületab 22% modelleeritud minimaalset vajalikku tulu.
Ülaltoodud leibkonna minimaalne tulu kahe töötava vanema puhul eeldaks mõlema
sissetulekut summas 1193 eurot, mis on peaaegu võrdne keskmise netopalgaga aastal 2019.
Tüüpkulude struktuuri analüüsides võib järeldada, et säästa on teatud juhtudel võimalik ka
muude kulude arvelt (nt. transport linnalistes asulates), mis vähendaks minimaalset vajalikku
tulu ca 2000–2200 euroni Tallinna tingimustes.
Maakondade lõikes sissetulekute ja kulude (eluase, transport, rõivad jm) erinevust arvestades
võib käsitletava leibkonna sissetulek asuda vahemikus 1600–2200 eurot kuus. Eeldades
ostetava korteri hinnavaheks 80-120 tuh. eurot ja omafinantseeringu määraks 5%, on vajalik 5
aasta jooksul koguda igakuiselt 66 kuni 100 eurot, mis moodustab leibkonna eelarvest (1600–
2200 eurot) 3–6%.
Olemasoleva 10% omafinantseeringu kogumisega oleks vajalik igakuine sääst (peale muude
vajalike reservide tegemist) kaks korda suurem ehk 130–200 eurot (6-12%) igakuisest
eelarvest, mida võib käsitleda osade leibkondade puhul üle jõu käivaks.
Madalama omafinantseeringuga laenu sihtrühmaks on eelkõige väiksema säästmisvõimega
pered, kes on seejuures krediidikõlbulikud. Statistiline info „3+ lapsega“ leibkondade
sissetulekute jaotuse kohta puudub. Samas ülaltoodud kulueelarve leibkonnaliikme kohta
sarnaneb kõige rohkem I ja II tulukvintiili omadele ehk kokku 40% madalama sissetulekuga
leibkondadele. Eeldades sarnast jaotust vähemalt kolme lapsega leibkondades võib eeldada, et
sihtrühma suurus ei ületa 40% üüripinnal elavatest leibkondadest (Tabel 1) ehk 1200.
Kinnisvaraturg Tallinnas: üle 66 m2 ja vähemalt 3 toaga ning hinnaga kuni 125 tuhat eurot
korterite pakkumiste arv KV.ee portaalis oli 27.10.2020 seisuga ca 300. Eeldusel, et 5%
omafinantseering tekitab lisaks laenuvõimaluse 1200 leibkonnale ning võimalust kasutatakse
üheaegselt, võib see avaldada lühiajalist mõju odavamale kinnisvara segmendile. Lisanduv
potentsiaalne 1200 laenusaajate arv kahe aasta vältel ehk 600 laenu aastas moodustaks turust
vaid 4%.
2019. a. jooksul tehti Eestis ca 5000 tehingut korteritega pindalaga 55–69m2 ning 4900
tehingut 70–250m2 korteritega. Juhul, kui lisanduvad potentsiaalsed 1200 tehingut jaotuvad
6
kahe aasta peale, suurendaks see tehingute koguarvu 6%, mis eelduslikult ei too kaasa olulist
hinnatõusu.
Tabel 7. Minimaalse netosissetuleku nõude võrdlus pankades
Üksi Kaastaotlejaga
LHV 900 €
SWED 700 € 950 €
Bigbank 500 € 800 €
Coop 550 € (Tallinn)
Lisaks netosissetulekule võib laenuvõtmist piirata laenumaksete ja sissetuleku suhtarv,
sõltuvalt ülalpeetavate arvust. Eesti Pank seab piirmääraks 50%, seejuures reaalne suhtarv
Eesti panga statistika järgi on alla 30% - Tabel 2. Arvestades leibkonna minimaalselt
vajalikku sissetulekut vahemikus 1600–2200, ei ole pankade minimaalse sissetuleku
tingimused piiravaks faktoriks.
Antud sihtgrupis seatakse vanusepiir lastele ehk lasterikka pere lastest vähemalt 3 peavad
olema kuni 19-aastased (k.a). Riik on varasemalt läbi lasterikka pere kodutoetuse vastava
seisukoha kujundanud ning praktikas on 19-aastane üldjuhul perekonnaga koos elav käies
alles gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Sihtgruppi kuulumiseks peab laenuvõtjatel kokku
olema 3 last olenemata sellest, kas lapsed on ühised või mitte.
Punktides 3 ja 11 kavandatav uus eluaseme teenus - maapiirkonna kodulaenu käendus,
lahendab madalast kinnisvara väärtusest tuleneva turutõrke. Hetkel on pankadel võimalik
väljastada laenu tagatisvara alusel, samas on maapiirkonnas sageli olukord, kus ostetav või
olemasolev kodu vajab elamiskõlblikkuse tagamiseks rekonstrueerimist, kuid selleks ei ole
tagatise väärtus piisav. Lisaks ei pruugi maapiirkonnas asuv kinnisvara olla nüüd või
laenulepingu kehtivuse ajal likviidne ning selle väärtus on ajas liiga volatiilne, millest
tulenevalt ei soovi pangad ka kinnisvara tagatisel maapiirkonnas laenu väljastada või on
valmis seda tegema turu keskmisest oluliselt kõrgema omafinantseeringuga. Riiklik käendus
pakuks pankadele laenu väljastamiseks turu muutustest sõltumatut kindlust. Uus
käendustoode on ennekõike suunatud turutõrke piirkondades asuvatele (väiksemad linnad,
alevid, alevikud) korterelamutele, seal asuvatele korteritele ja eramutele. Ida-Virumaa ja
Kagu-Eesti hajaasustuses paiknevatele eramutele ja talukompleksidele (kuni 1000 elanikuga
asulad), kus muuhulgas tegeletakse ka väiketootmisega, mõeldud võimalikud finantsmeetmed
plaanib lisaks katta Maaelu Edendamise Sihtasutus oma pilootprojektiga. Samas ei ole EISi
teenuste kasutamine välistatud nimetatud piirkondade korterite soetamisel.
Piirkondade määratlemisel on aluseks võetud 2 kriteeriumi – Harjumaa ja Tartumaa linnades
ja alevikes asuva eluaseme omandamisele riiklik tagatis ei kohaldu, välja arvatud madala
turuväärtusega asulad. Sama loogika kohaldub väljaspool Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit
asuvatele ning 15 suurima linna hulka kuuluvatele linnadele ning Kohilale ja Raplale, mille
kinnisvara turuhinnad on Tallinna mõjusfääris. Oluline on piirkondade konkreetne
sätestamine, kuna käenduse väljastamine toimib läbi pankade ning teenuse edukaks
rakendamiseks on vajalik võimalikult vähene administratiivne koormus. Selliselt peaks
tagatise kasutamise võimalus olema asjaosalistele üheselt hoomatav.
Piirkondade määratlemisel on lähtutud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 6
sätestatust ning piirkonna kaardistamisest maapiirkonnana. Suuremad vallad (nt Saue) ja
asulad turutõrke piirkonnaks ei ole, isegi kui nende sees on väiksemaid alasid, kus kinnisvara
hinnad on madalamad. Piirang on seatud vaid konkreetse sihtgrupi osas, teised käenduse
sihtgrupid on rakendatavad ka seal.
7
Prognoosi kohaselt on uue käenduse maht aastas 5 000 000 €, tehingute arv 125, keskmine
käendussumma 40 000 €. Maksimaalne käendussumma on 80 000 € (millele käendusmääraga
80% vastab laen summas 100 000 €). Teenuse eesmärk on võimaldada pankadel asendada
hüpoteek riikliku tagatisega, mis pakub pangale oluliselt suuremat kindlust ning panga riskiks
jääb väikelaenuga võrreldav laenusumma, mida pank väljastab tavapäraselt tagatiseta. Kui
laen ei ole hüpoteegiga tagatud, ei laiene ka Eesti Panga Presidendi määrus, millest tulenevalt
ei kohaldu ka kohustuslik omafinantseeringu nõue. Samas näeme, et kuna tegemist on
riskantsema tootega (puudub kohustusele vastav tagatis), on teenuse kasutamiseks vajalik
kehtestada eelviidatud määrusele vastavad või rangemad nõuded laenumaksete piirmäära
osas.
Eeldusel, et käendusi väljastatakse 5 aastat ning tagatislepingu pikkus on 20 aastat, on
sihtkapitalivajadus 5 aasta jooksul kokku 3,6 mln € (kapitali adekvaatsuse määr on 16%
maksimaalsest tagatiskohustusest). Kapitalivajadus sõltub kõigi EISi poolt väljastatavate
eluasemevaldkonna käenduste müügimahust ja kahjususest. Teenusega on võimalik alustada
EISi sihtkapitali arvelt.
Kehtiva määruse § 2 punkt 6 ja § 6 reguleerivad korteriomanike ühisuse sihtgrupiga
seonduvat. Muudatusega asendatakse olemasolev sihtgrupp kavandatavaga. Õigusselgusetust
muudatus ei põhjusta kuna kehtivas õiguses nimetatud sätetele ei viidata, korteriomanike
ühisust kaasomandi esemega seotud õigussuhete korraldamise juriidilise vormina alates 2018.
aastast ei eksisteeri ning oma õigust riiklikult tagatud elamumajanduslaenu taotleda ei ole
korteriomanike ühisused ka enne seda realiseerinud.
Punktiga 4 täiendatakse määrust õigusselguse eesmärgil sättega, mille kohaselt saab isik
kuuluda samaaegselt vaid ühte sihtgruppi ehk korraga võib olla kasutusel vaid üks EISi
eluasemelaenu käendus.
Käesoleva teenuse raames loetakse eluase võlaõigusseaduse tähenduses eluruumiks ning see
tähendab, et eluase on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks või mis
püstitatakse või rekonstrueeritakse alaliseks elamiseks. Alaliseks elamiseks on ennekõike
kasutatavad korterid ja elamud, mis vastavad Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a
määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ toodud üldistele tingimustele. See tähendab
ennekõike nõudeid akendele ja ustele, ventilatsioonile ja temperatuurile, tualetile ja
veevarustusele. Korteri või elamu hindamisel lähtutakse muuhulgas ka printsiibist, kas
üldtunnustatud standardite järgi oleks võimalik eeldada, et eluruum on inimesele ohutu ning
tagab tänapäevase elukvaliteedi.
Punktides 5 ja 10 sätestatakse tagatise kasutamise erisused, mis olemasolevatele
sihtgruppidele, välja arvatud korteri- ja hooneühistud, suunatud teenusele kohalduvad ehk
laenusaajal on võimalik EISi käendust kasutada vaid juhul, kui ostetakse ainsat eluaset.
Muudatuste ettevalmistamisel on Eesti Pank väljendanud seisukohta, et piiranguna peaks
kehtima vaid esimese kinnistu ost või esmakordne eluasemelaen, kuid see võib olla
ebaproportsionaalne ning vajalike kontrollide osas võimatu, sest ei ole võimalik tuvastada
isiku varasemaid omandeid, kui need on juba võõrandatud, samuti on varasem eluasemelaenu
võtmine kaetud pangasaladusega. Sisulises mõttes tähendaks selline piirang ka olukorda, kus
elukoha muudatus ei oleks riikliku käenduse abil võimalik, sest kord kodu soetades ei saa
hiljem enam käendust kasutada. Eriti probleemne võib see olla olukorras, kus elukohta
soovitakse muuta kallimasse piirkonda ning olemasoleva vara müügist saadav raha ei paku
piisavat omafinantseeringut. Samuti elimineeriks see võimaluse riigi toel kodu vahetada juhul,
kui perekond on laste arvelt oluliselt suurenenud ning olemasolev elamispind ei taga enam
8
elamisväärilisi tingimusi. See läheks vastuollu riigi teiste meetmetega, millega püütakse alates
3-lapseliste perede elamistingimusi parendada.
Eesti Panga ja EISi teenuse tingimuste täiendusi tutvustavatel kohtumistel toodi panga poolt
välja, et juhul, kui noore pere sihtgruppi piiritleda (punkt 6), võib nende hinnangul osutuda
piisavaks ka vaid eelnõus kavandatav piirang.
Käendust saab kasutada ka juhul, kui laenusaaja võtab kohustuse võõrandada olemasolev
eluase. Kohustuse mittetäitmisel jääb käendus kehtima, sest see väljastatakse pangale, kes ei
saa laenusaaja kohustuse täitmist mõjutada, kuid käenduse saajale rakendub leppetrahv.
Käenduse kasutamise piirangut ei kohaldata, kui olemasolev eluase on koormatud tähtajatu
isikliku kasutusõigusega vähemalt 6 kuud enne laenutaotluse esitamist. Ehk isik ei pea võtma
kohustust võõrandada kinnisasja, mille valdus on tähtajatu isikliku kasutusõigusega kellelegi
teisele antud. Ennekõike tähendab see praktikas isikliku kasutusõiguse seadmist vanemate
kasuks ning riikliku tagatise kasutamisel ei peaks olema sihtgruppi kuulujal kohustust
võõrandada eluase, mida reaalselt kasutavad tema lähedased. Ajaline piirang on seatud
eesmärgiga vältida fiktiivsete kannete tegemist võõrandamiskohustuse vältimise eesmärgil.
Pankade praktikale tuginedes on võimalik väita, et soovitava eluaseme müüja ei ole
eeldatavalt valmis tehingusse astumist ootama 6 kuud.
Võõrandamiskohustust ei pea endale võtma ja käenduse saamise piirangut pole juhul, kui
tagatise saaja kuulub lasterikka pere või maapiirkonnas eluaseme omandaja või
rekonstrueerija sihtgruppi. Neile seatakse eri tingimused, kuna nendepoolne eluaseme
soetamine on seotud ka riiklike huvidega – perepoliitika ja regionaalarenguga.
Tagatise saamiseks võõrandamisele kuuluva eluaseme ainuomanikuks peab olema laenusaaja
või kaasomanikeks laenusaajad.
Laps ei saa olla laenutaotleja ega ole ühelgi juhul laenusaaja. Eesmärgiks on, et kui sihtgruppi
kuuluv isik taotleb laenu üksinda, siis ei oleks tema ainuomandis eluaset, kui sihtgruppi
kuuluv isik taotleb koos kaaslaenusaajaga, siis ei oleks nende ühis- või kaasomandis eluaset,
kui nad seda just 12 kuu jooksul ei võõranda. Kuna üldjuhul tagatakse sihtgruppi kuulumine
läbi laenusaaja, siis ei ole põhjendatud piirangu seadmine kaaslaenusaajale. Riiklikku tagatist
ei peaks saama siis, kui ainuomandis olev eluase on juba olemas, samuti ei peaks riigilt saama
sellise tagatise läbi täiendavat hüve juhul, kui taotletakse laenu koos kellegagi, kellega koos
juba on eluase olemas.
Kuna tegemist on eluasemelaenukäendusega on eelduseks, et käendusega ostetakse endale
kodu ja kinnisasja omanikuks ning kasutajaks saab laenusaaja või kaaslaenusaajad.
Tavapärasest erinevaid kontrolle või kohustusi selle tingimusega krediidiasutustele ei kaasne.
Punktis 6 täpsustatakse noore pere sihtgruppi.
Eesti Panga hinnangul on EISi eluasemelaenu käenduse sihtgrupid liiga laiad. Leitakse, et
kuna tegemist on toetava meetmega ja eluasemelaenude põhitingimuste suhtes erandiga, siis
on sellest tulenevalt oluline erandite selge piiritlemine. Mõistlik on sihtgruppe selgemalt
piiritleda, kuid seda nii, et teenus oleks jätkuvalt kättesaadav kõigile neile, kelle jaoks riiklik
käendus on oma kodu soetamisel hädavajalik. Näeme, et täpsemalt on vaja piiritleda noore
pere sihtgruppi ning kehtestada kõrgemad nõuded eluaseme energiatõhususele, lisaks on
mõistlik piirata toreduslike või luksuslike eluasemete ostmist ning riigi toel eluaseme ostmist
olukorras, kus omafinantseeringuks vajalik vara on laenusaajal juba olemas.
9
Eeltoodust tulenevalt muudetakse teenuse tingimusi selliselt, et vanusepiir seatakse ka
laenusaajale ning see seotakse laste arvuga. Noore pere sihtgruppi loetakse kuni 35-aastane
(k.a) vanem või vanemad, kellel on vähemalt 1 kuni 16-aastast (k.a) last ning kuni 40-aastane
(k.a) vanem või vanemad, kellel on vähemalt 2 kuni 16-aastast (k.a) last.
Statistikaameti andmetel sünnib 88% esimestest lastest enne 36. eluaastat. Kui peres on ka
vähemalt teine laps, sünnib ta 95% juhtudest enne 41. eluaastat. Seega ei ole tingimused
oluliselt kitsendavad, kuigi on selge, et mingil määral sihtgrupp väheneb, aga see on ka uute
tingimuste üheks eesmärgiks. Samuti on alust kahelda, kas pere nooreks defineerimine on
sobilik olukorras, kus esimene laps sünnib pärast 35. eluaastat.
Sihtgruppi peab kuuluma vähemalt 1 laenusaajatest olenemata sellest, kummal vanemal on
alla 16-aastane laps. Kui 37-aastasel naisel on 15-aastane laps ning ta võtab laenu koos 35-
aastase mehega, siis on see käenduse saamiseks sobilik.
Punktis 8 tehtav muudatus tuleneb asjaolust, et energiatõhusus hoones saavutatakse läbi
rekonstrueerimistööde. Määruse § 42 lõikes 1 sätestatud muud ehitamisega seonduvad
tegevused (nt tehnosüsteemide seadistamine), mille tulemusel muutub elamu või selle osa
energiatõhusaks, on hõlmatud ehitusseadustiku § 4 lõikes 3 sätestatud rekonstrueerimise
mõistega.
Punktis 9 täpsustatakse energiatõhusa eluaseme energiatõhususarvu klasse. Kehtiva
energiatõhususarvu klassi C asemel sätestatakse detailsem ja ajakohasem jaotus, mis lähtub
hoone energiatõhususe miinimumnõuetest ja arvestab hoonete rekonstrueerimise pikaajalises
strateegias sätestatut.
Energiaarvutusel põhinev energiamärgis esitatakse elamu püstitamisel või rekonstrueerimisel.
Olemasoleva elamu või selle osa omandamisel esitatakse mõõdetud energiakasutuse andmetel
põhinev energiamärgis sõltumata sellest, kas juriidilises mõttes on olemasoleva arvutuslik
energiamärgis kehtiv või mitte. Tegeliku tarbimise alusel koostatud energiamärgis tagab, et
omandatav eluase kuulub nõutavasse energiatõhususarvu klassi.
Punktides 12 ja 13 sätestatakse uute tagatiste ülempiirid. Lasterikka pere puhul 50 000 eurot
ning maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija sihtgrupi puhul 80 000 eurot ühe
tagatislepingu kohta. Laenukäenduse suurus on vastavalt kuni 24% või kuni 80% laenu
tagatisvara väärtusest. Käendus amortiseerub esimeses järjekorras ning lõpeb kui laenu jääk
on alla 66% tagatise väärtusest.
Punktis 14 täpsustatakse muudatuste kohaldamist. Kuna laenutaotluse vastuvõtmisel ei ole
võimalik täpselt hinnata, kas laenuotsus tehakse ning laenuleping sõlmitakse enne või pärast
muudatuste jõustumist, rakendatakse käesolevat redaktsiooni laenutaotlustele, mis on esitatud
alates 1. märtsist 2022.a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust.
4. Määruse mõjud
Eluasemetega seotud investeeringute rahastamine pankade poolt väljaspool suuremaid
linnapiirkondi on pärsitud eelkõige tulenevalt madalast kinnisvara hinnast ja likviidsusest.
Madala väärtusega ning vähelikviidne tagatisvara ei ole pankade jaoks piisav riskide
maandamiseks ning seetõttu on kinnisvara tagatisel laenu saamiseks vajalik täiendavate
10
tagatiste kasutamine, mis suurendab oluliselt laenu kasutamise kulukust korteriühistu ja
eraisiku jaoks või muudab selle võimatuks. Enamikku Eesti territooriumist võib lugeda
turutõrkepiirkonnaks, kus on vajalik rakendada täiendavaid finantsinstrumente.
Kirjeldatud turutõrge põhjustab mitmeid probleeme, mis omakorda pärsib eluasemetega
seotud investeeringuid väljaspool suuremaid linnapiirkondi:
• inimesed ei saa väljapoole suuremaid linnasid elama asumiseks osta heas korras
kinnisvara või ei võimalda krediidiasutuste laenupoliitika rahastada nii ostu kui
põhjalikku remonti eluaseme korrastamiseks;
• juba maal või väikelinnas elavad inimesed ei saa oma eluaset laenu abil korrastada -
olemasolev kinnisvara ei ole piisav tagatis põhjalikuks rekonstrueerimiseks;
• arendajatel puudub äriline motivatsioon pakkuda väljaspool suuremaid linnu
kaasaegseid eluasemeid nii üüriks kui müümiseks;
• risk, et näiteks tervise või sissetuleku (kuna alternatiivseid töökohti on vähe)
kaotamise korral ei kata eluaseme müük laenujääki ning finantseerijal jääb nõue isiku
vastu, pärsib inimeste valmisolekut kolida väljapoole linnapiirkondi.
Tulenevalt sellest, et olemasolevad finantsinstrumendid on eluasemevaldkonnas suunatud
kõrge omafinantseeringu kui turutõrke leevendamisele ning olemasolevad EISi teenused ei
lahenda täiel määral kõiki olemasolevaid turutõrkeid, käivitatakse käesolevas eelnõus
kavandatavate muudatustega lisafinantsinstumendid, mille eesmärgiks on soodustada
eluasemetega seotud investeeringuid väljaspool linnapiirkondi.
Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ning elu- ja
looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse
üksusele ega riigile. Elamumajanduslaenude käendusmeetmete kulud kaetakse muuhulgas
2022. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud 0,8 mln euro arvelt.
2020. aastal väljastati eluasemekäendusi mahus 40,1 mln €, kaasnev laenumaht 291 mln €.
Teenust pakutakse koos laenulepingu sõlmimisega pankade kaudu, mis võimaldab hoida
teenuse pakkumisega seonduvad administratiivkulud riigi jaoks väga madalad.
Eluasemelaenukäenduse portfell kokku on 31.12.2020. a seisuga 93,8 mln €, käendatud
lepingute laenujääk on 1,2 mld €.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Rahandusministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks.
Eelnõu kooskõlastati märkusteta.
11