dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigi huvi väljaselgitamine Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. veebruar 2022
Viit
17-1/2022/1104-1
Registreeritud
11. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/2022
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2022

Failid

  • 📎DM-116789-12.pdf.bdoc7602 KB
  • 📎E-kiri.pdf113 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 11.02.2022 nr DM-116789-12 Riigi huvi väljaselgitamine Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 17.08.2021 Muda liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (nõuetekohane taotlus T/KL-1010234 registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.11.2021 dokumendina nr DM-116789-5). Taotletav Muda liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigimaa katastriüksusel Putkaste metskond 240 (katastritunnus 17502:001:0561), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Muda kruusamaardla (registrikaart nr 0458) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2 ja 3 plokki. Taotletava Muda liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,92 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,22 ha. Taotluse kohaselt on Muda liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh m3, millest kaevandatav varu on 78 tuh m 3. Maavara kasutamise otstarve on teehooldus ja ehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 24.11.2021 kirjaga nr DM-116789-8 Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotlusele. Võttes aluseks MaaPS § 49 lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 3 koosmõjus § 22 lg 2 ja Hiiumaa Vallavolikogu (19. aprill 2018 nr 53) otsuse nõustus Hiiumaa Vallavalitsus 06.12.2021 kirjaga nr 8-3/989 (registreeritud KOTKAS 27.12.2021 nr DM-116789-10) Muda liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega T/KL-1010234). Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Hiiu maakonda jääb seisuga 11.02.2022 12 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru suurus on 1379 tuh m3. Ehitusliiva puhul on keskmine tarbimine 12 tuh m 3. Seega on nende andmete põhjal varustuskindlus tagatud ehitusliiva puhul ca 118 aastaks. AS Tariston on keskkonnaloa taotluses selgitanud: „AS Tariston taotleb maavara kaevandamise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 luba, et varustada eelkõige Hiiumaa lõunaosas teostatavaid teetöid ja -hooldust. Seeläbi on võimalik vähendada töödeks kasutatava materjali transpordikaugusi ning väiksem transpordiga kaasnev keskkonnamõju.“ Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Palume seisukoht esitada hiljemalt 13.03.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T_KL-1010234 (3).bdoc Carmen Tau 58571347 [email protected] 2(2) 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Caspar Rüütel Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Muda liivakarjääris sisu kaevandamiseks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Muda liivakarjääris eesmärk ja põhjendus kaevandamiseks. Taotletava tegevuse kirjeldus ja põhjendus on esitatud taotlusele lisaud seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Taotletava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on kirjeldatud keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotlusele lisatud seletuskirjas. vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Muda liivakarjäär Tegevuskoha aadress Putkaste metskond 240, Muda küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Territoriaalkood 4993 Katastritunnus 17502:001:0561 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6516475, Y: 420067 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Putkaste metskond 240 (17502:001:0561). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 458 Maardla nimetus Muda Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Muda liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 3.92 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 4.22 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teehooldus, ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 6 000 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 51 tuh m³ 01.01.2021 3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 38 tuh m³ 01.01.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 78 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) Geoloogiafondi number 9474 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1326 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1_750x500.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_3_710x420.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_2_750x500.pdf 3/4 Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Muda_.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Hiiu_maakonnas_asuva_Muda_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Aruanne__Muda_GU_.asice geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: isojooned_maapind.dgn Lisa 9: Muda_ME_piir.dgn Lisa 10: Muda_TM_piir.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 11: Muda_liivakarjaari_graafilised_lisad.asice 4/4 9,94 6' Kalda piiranguvöönd 7' 10,02 4' 5' 9,93 8' Kaitseobjekti piirangud 9,91 3' 9,97 3 Vääriselupaik 10,86 4 9' I 10,23 9,97 Teekaitsevöönd 9,86 ' 10,02 Š-3 10 0,30 10,23 10,82 10,02 1,40 Liinirajatise kaitsevöönd 8,53 8,73 m Plokk 1 aR 10,78 03.07.2018 10,12 10,17 Š-12 10,85 11,17 0,40 10,14 0,60 9,14 10,55 10 10,51 , 0 Ligema 36801:001:0220 Š-11 10,88 6 516 600 10,70 10,63 9,85 m 19.03.2019 I II 10,12 ra a v 0 ,7 11 8 11,06 7,86 0,40 2,8011,22 10,99 N 5 5 10' 0 k 8, 9, 10,07 10,89 11,05 ,0 10,65 Š-2 8 11,04 10,45 10,58 0,30 11,31 9,88 10,56 1,20 11,28 9,85 10,38 9,06 11' 11,26 11,33 9,86 10,33 2' 9,26 m 10 10,87 6 11,11 11,29 10,37 03.07.2018 ,5 Kaardileht nr 6211 Emmaste 9,92 10,58 2 11,26 10,95 12 Kruusi 10,54 10,46 11,21 12 20501:001:1465 10,64 Š-6 10,40 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 9 V 502 11,00 11,22 0,30 11,40 17 9,79 11,32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid al 10,64 10,62 11,29 9,79 2,60 gu 8,42 -Le : 10,35 10,77 12' Nr X Y Nr X Y : 00 11,22 9,81 7 l 10,88 10,96 11,30 u-L 60 11,31 1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99 11 11,36 11,14 419 800 11 11,29 Putkaste metskond 240 ee 11,98 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98 4 11,29 12,03 10,74 11,18 17502:001:0561 me 1 10,38 11,50 11,18 11,15 3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62 1 ,0 t 10,97 Plokk 2 aT it 11,02 11,24 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92 ee 10,97 11,16 10,96 Plokk 3 aT 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66 6 516 500 11,12 11,46 6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55 11,41 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48 11 9,54 0 9,79 11,20 11,38 1 10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15 10,35 10,87 11,52 11,12 11,98 5 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86 Š-1 , 11,32 9,90 11,10 8 0,4 10,15 1' 1 11,32 11,41 0,45 11,42 10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16 PA - 48 11,49 11,30 10,98 10,01 2,45 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35 6,0 3,1 8,59 8, 10,97 10,34 9,49 9,49 m 11,01 11,07 11,47 9,80 m 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10 5 11,08 11.09.2017 11,22 11,20 19.03.2019 11,53 11,34 8 11,44 11,60 ,0 11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40 1 11,25 I 13' 1 11,35 11,62 9 9,64 m 11,58 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36 Š-5 03.07.2018 Putkaste metskond 240 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40 11,35 11,46 11,25 11,35 14' 0,40 11,44 11,36 11,54 17502:001:0561 11,36 1 2,60 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60 25' 1 11,64 ,0 8,54 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16 8, 11,61 11,69 11,59 11,27 18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22 5 11,56 11,56 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10 Š-8 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75 11,14 11,40 0,40 19 11,60 Plokk 1 aR 11,35 11,23 10 2,50 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50 11,34 11,76 8,70 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40 11,52 80 , 11,65 20 11,52 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37 11,74 11,49 Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89 11,36 9,49 m 11,30 11,46 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37 Š-4 11.09.2017 11,68 6 516 400 0,40 11,62 Plokk 4 pT 22' 26' 6 516 369,93 420 245,03 11,34 11 17 3,10 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23 419 900 7,84 Plokk 5 pT 16' 21' 11,71 28' 6 516 379,85 420 269,72 11,34 11,69 11,89 16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,56 11,73 30' 6 516 333,89 420 239,45 11,48 12 26' 8, 11,56 31' 6 516 302,22 420 209,04 5 piiripunkti number 17' 11,68 27' 29' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,79 11,85 Pindala 4,22 ha reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 11,52 11,69 11,86 20' 11,81 Nõlvaterviku alumine piir 15 8, 11,61 Märkused: 19' ' 0 11,54 I I Maardla piir (asendiplaanil) Kaare 11,80 Plokk 2 aT 11,91 9, 0 Š-10 14 12 17502:001:0132 11,76 0,40 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ligema Plokk 3 aT 11,81 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 36801:001:0220 3,60 12,07 11,61 7,81 9,61 m 12,05 Geoloogilise läbilõike joon 3. Plaani koostamisel on kasutatud: I I' 9,77 m 03.07.2018 Š-7 11,64 03.07.2019 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021); 11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,79 9,93 m 12,01 11,83 II 11,67 0,40 03.07.2018 11,86 12,12 30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto); 11,692,10 11,65 Š-9 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 9,17 11,84 0,50 11,84 11,83 11,78 (seisuga 19.04.2021); 12 2,30 8 9,03 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 11,93 11,92 - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). 9,80 m 6 516 300 11,73 19.03.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 11,88 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 22 18'13 420 000 420 100 420 200 11,79 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Š-7 31' I 0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m Muda liivakarjäär II 11,83 12,17 12 ' 11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan Põlluotsa Muda kruusamaardla 12 9,17 Lamami abs kõrgus, m 11,89 11,88 17502:001:0220 11,94 12,03 Hiiumaa vald, Hiiu maakond 0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m Plokk 1 aR PA - 48 Loa omanik Tariston AS 11,77 Graafiline lisa 1/3 6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m 11,97 11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) PA - 45 0,5 0 50 100 m 4,5 2,2 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' SW NE W E 0132 m m m m 0132 13 13 13 13 001: e Putkaste metskond 240 Kaar 001: 17502:001:0561 e 17502: Kaar 17502: Š-9 Š-10 Š-7 11,83 11,81 12 Š-1 12 12 11,67 12 11,49 Putkaste metskond 240 0,4 17502:001:0561 0,5 0,4 Š-10-1 0,45 Š-2 Š-7-1 Kr. 27,7 11 11 11 11 Kr. 20,6 Š-9-1 St. 1,1 10,56 okk 1 aR Š-1(1) Š-3 St. 2,5 Kr. 8,1 EL Š-12 Plokk 4 pT Kr. 4,2 10,23 EL St. 1,2 Plokk 2 aT Š-10-2 okk 1 aR 10,14 1,4 1: EL 1: St. 1,0 0,3 Kr. 3,5 Plokk 4 pT 1, 1, EL St. 2,4 Plokk 2 aT 4 4 10 Š-2-1 10 10 vt. 9,93 m 10 4 0,3 1, 03.07.2018 EL Kr. 2,5 1: 0,4 vt. 9,77 m 2,1 Pl 1,8 vt. 9,49 m St. 2,5 Š-3-1 2,0 03.07.2018 Š-9-2 2,2 vt. 9,61 m 03.07.2018 11.09.2017 EL Kr. 0,0 Š-7-2 Kr. 0,0 Pl vt. 9,26 m 3 Š-1(2) St. 5,7 St. 1,5 1: Plokk 3 aT Kr. 18,5 1: 03.07.2018 Kr. 9,7 TL 2,5 EL Š-10-3 3 9 1,0 9 9 2,6 St. 1,4 2,8 Plokk 3 aT Kr. 0,7 9 St. 1,4 EL EL 1,7 vt. 8,73 m 03.07.2018 Plokk 5 pT 2,9 St. 1,8 1,7 EL 2,9 Plokk 5 pT 1,9 8 8 8 8 4,0 4,1 7 7 7 7 Uuringuruumi piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Ligema Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kasvukiht Läbilõige III-III' 36801:001:0220 Uuringuaegne keskmine põhjavee tase (abs 9,5 m), NW S eeldatav veetase maavara ammendamisel Muld m m 0220 Nõlva kaitsetervik: veepealne nõlvus 1:1,4; 13 13 veealune nõlvus 1:3 sa Putkaste metskond 240 001: uot 17502:001:0561 vt. 8,73 m Veetaseme abs kõrgus, m Ehitusliiv 03.07.2018 Mõõtmise kuupäev l 17502: Põl Š-9 Plokk 2 aT 11,83 12 Š-5 12 Täiteliiv 0220 11,54 Š-3 2019. a uuringu kaevandi nr 001: gem a 0,5 10,23 Suudme abs kõrgus, m Liivsavi/Saviliiv 0,4 36801: Š-2 Li 11 Š-5-1 11 Sügavus maapinnast, m 0,3 Š-9-1 10,56 Kr. 6,3 okk 1 aR Kr. 8,1 Š-3-1 Proovi number St. 2,7 Savi 1,4 St. 1,2 1: EL Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, % 1: Plokk 4 pT EL Proovitud intervall, m 1, 1,2 St. 5,7 Savi- ja tolmusisaldus, % 0,3 1,4 4 Š-2-1 Plokk 2 aT TL EL - ehitusliiv 1: 1: 10 vt. 9,93 m 10 Kr. 2,5 03.07.2018 TL - täiteliiv Kruus 1, 1,7 St. 2,5 Š-5-2 Pl vt. 9,64 m 2,1 4 EL 03.07.2018 Š-9-2 Kr. 0,0 Kaevandi sügavus, m 1,9 Kr. 0,0 1: 3 St. 9,1 1: 1: vt. 9,26 m St. 1,5 3 Vääriselupaik 3 03.07.2018 3 Plokk 3 aT TL 1: 9 Plokk 5 pT EL 2,8 9 2,9 1,7 3,0 Plokk 3 aT Märkused: Plokk 1 aR 3,2 8 8 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). 7 7 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Muda Liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Muda kruusamaardla I-I' ... III-III' Hiiumaa vald, Hiiu maakond 0 50 100 m Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ 9,94 6' 7' 10,02 4' 5' 9,93 8' 9,91 3' 9,97 3 1 0 10,86 4 9' 10,23 9,97 10.20 10,82 10.20 Plokk 1 aR 10,78 10,12 10,17 10,85 11,17 10.20 10,51 11 10,88 6 516 600 10,70 10,63 10,12 11,22 10,99 N 5 10' 10,07 10,89 11,05 Metsastatav ala 11,04 10,45 10,58 1,4 ha 11,31 9,88 10.20 11,28 9,85 10,38 10.20 11' 11,26 11,33 9,86 10,33 2' 6 11,11 11,29 10,37 1 0 Kaardileht nr 6211 Emmaste 9,92 10,58 2 11 11,26 11,27 11,21 8 9 10,54 10,46 9 10,40 10.20 7.50 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 11,40 9,79 10,62 10.20 11,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 9,79 8 10,35 10,77 12' Nr X Y Nr X Y 9,81 11,36 10.20 7 11,30 11,31 1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99 419 800 10.20 11,29 11,98 12,03 11,18 7.50 11,29 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98 8 9 9 10,38 11,50 11,18 7.50 3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62 0 10,97 1 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92 11,16 10,96 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66 8 6 516 500 11,12 10.20 11,46 6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48 9,54 Plokk 2 aT 7.50 10.20 10 9,79 11,38 10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15 10,35 10.20 7.50 Plokk 3 aT 11,52 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86 11 9,90 8 11,10 1' 1 9 11,42 10,15 11,32 10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16 10,01 1 Veekogu 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35 9 10,98 1 10,34 10,97 11,07 9,49 11,47 1,7 ha 11,08 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10 11,20 11,53 7.50 8 11,44 11,60 11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40 11,25 11,35 11,62 7.50 9 13' 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36 8 11,58 10.20 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40 11,44 11,35 11,46 9 14' 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60 11,64 8 25' 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16 7.50 11,61 11,69 11,59 11,27 11,56 18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22 10.20 1 0 7.50 9 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75 19 8 Plokk 1 aR 11,35 10.20 10 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50 9 10 11,76 11,52 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40 11,65 Plokk 4 pT 20 8 9 11 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37 11,74 11,49 1 1 Plokk 5 pT Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89 11,36 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37 11,68 22' 11 6 516 400 11,62 26' 6 516 369,93 420 245,03 11 17 10.20 10.20 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23 419 900 1 16' 21' 11,71 28' 6 516 379,85 420 269,72 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,69 16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31 piiripunkti number 11,34 11,89 11,56 30' 6 516 333,89 420 239,45 12 11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,48 11,56 26' 31' 6 516 302,22 420 209,04 reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 17' 11,68 27' 29' 10.20 11,85 Maardla piir (asendiplaanil) Pindala 4,22 ha Ligema 11,52 11,69 11,86 20' Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 36801:001:0220 11,81 11,61 15 Plokk 2 aT Märkused: Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 11,54 19' 11,80 Plokk 3 aT 11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,76 14 Metsastatav ala 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11 1,1 ha 10.20 12,07 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 11,61 12,05 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Metsamaa 11,64 11,79 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021); 11,83 10.20 30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto); 11,69 10.20 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Kalda piiranguvöönd 11,84 (seisuga 19.04.2021); 11,93 11 11,92 - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). Kaitseobjekti piirangud 6 516 300 11 11,73 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 22 18'13 420 000 420 100 420 200 11,79 1 2 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Vääriselupaik 31' Muda liivakarjäär 11,83 12,17 Muda kruusamaardla Korrastatud ala plaan 12,03 Teekaitsevöönd 11,89 11,88 11,94 Hiiumaa vald, Hiiu maakond Plokk 1 aR 11,77 Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 11,97 11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Liinirajatise kaitsevöönd [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 50 100 m Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas Emmaste poolsaare keskosas asuvas Muda liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks. AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba, et varustada eelkõige Hiiumaa lõunaosas teostatavaid teetöid ja - hooldust. Seeläbi on võimalik vähendada töödeks kasutatava materjali transpordikaugusi ning väiksem transpordiga kaasnev keskkonnamõju. Muda liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks kvaliteetne ehitusliiv, mis asub nii veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Tulenevalt veealuse varu väikses kihipaksusest, on kogu maavara kaevandatav ilma veetaset alandamata ning ei mõjutas seeläbi piirkonna veerežiimi. Samuti on planeeritav kaevandamismaht selline, et töid saab teostada karjääris ilma oluliste negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele. Taotletavas Muda liivakarjääris lasuv ehitusliiv on sobilik kasutamiseks teede muldkehade töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal kasutamiseks täitematerjalina üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Muda liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigile kuuluval katastriüksusel Putkaste metskond 240 (katastritunnusega 17502:001:0561). Taotletav Muda liivakarjäär asub kahel lahustükil, mida eraldavad vääriselupaigad VEP206384 ja VEP208419. Taotletavat ala katab metsamaa, maapinna reljeef on muutlik, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 10,14 - 11,83 m (keskmiselt 11,2 m). Uuringuruumi maapind on kõrgem lõunas ning langeb põhja suunas. Muda liivakarjäärist ~100 m kaugusel põhjas voolab Jausa jõgi (tunnus VEE1161300) ning ~100 m kaugusel läänes Tülli kraav (tunnus VEE1161800), mis on eesvooluks Vähesoo (tunnus 7116180020150) maaparandussüsteemile. Tülli kraavil kalda piiranguvöönd puudub. Jausa jõgi, 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga, on eesvooluks taotletavast alast 120 - 200 m kaugusel asuvatele Suurekaevu maaparandussüsteemidele (tunnused 7116130020100 ja 7116130020090). Taotletav Muda liivakarjäär külgneb idast Valgu-Lelu-Leemeti teega (tee nr 12129), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast, teega paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse maismaa sideehitis (tunnus ELA082), 1 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest. Taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ligikaudu 50 m kaugusel loodes asub III kategooria kaitsealuse linnuliigi Charadrius dubius (väiketüll) (tunnus KLO9117982) leiukoht. Vahemikus 2019. a september kuni 2020. a november registreeriti Putkaste metskond 240 kinnistule kaks vääriselupaika (tunnused VEP208419 ja VEP206384), mille põhilisteks kaitseobjektideks on sinilille ja angervaksa kasvukohaga lehtmetsad. Lähim majapidamine asub teisel pool Valgu-Lelu-Leemeti teed, Krooginiidi kinnistul (katastritunnusega 17502:001:0474), asudes taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 80 m kaugusel idas. Lähimad külad on ~1 km kaugusel põhjas asuv Ligema ning ~2 km kaugusel lõunas asuv Ulja ja põhjas asuv Kuriste. Kärdla asub linnulennult 30 km kaugusel põhjas. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Muda kruusamaardla registrikaardi (nr 0458) kohaselt on uuritud maardlat 3 korral. Taotletaval alal on tehtud järgnevad uuringud: ‒ „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne” (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, T. Saarde, 1978; EGF 3506); ‒ „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, 1984; EGF 4081); ‒ „Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIEGR, H. Vahtra, C. Haube, 2021; EGF 9474). Muda liivakarjääris on katendi paksus suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Katendi moodustab alal kasvukiht, mille all lasub muld. Maavara kasulik kiht on esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mis sisaldab karbonaatse koostisega kruusa. Kaevandite geoloogilise kirjelduste järgi on maavara värvus varieeruv: hall, tuhmhall, helepruun, pruunikasbeež, sinakas, sinakashall. Kaevandite andmetel on Muda liivakarjääris kasuliku kihi paksus vahemikus 0,6 - 3,6 m (keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad taotletava ala lääne- ja lõunaosas, ala põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb. Muda liivakarjääris jääb kasuliku kihi lamam absoluutkõrguste vahemikku 7,8 - 9,2 m (keskmiselt 8,6 m). Kasuliku kihi lamamiks on plastne savi, liivsavi ja saviliiv. Muda liivakarjääris lasuva ehitusliiva kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt 5,0%), liiva sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 92,1%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,9%). Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp), kruusa purunemiskindlus Los Angelese meetodil LA28 ning kruusa külmakindlus destilleeritud vees F1,9. Tabel 2.1 Ehitusliiva põhinäitajad Muda liivakarjääris taotletavate tarbevaru plokkide piires Plokk 2 aT (veepealne) 3 aT (veealune) Kruusa sisaldus 0,0 - 27,7 0,0 - 18,5 (fraktsioon >31,5 mm), % (keskmine 5,5) (keskmine 4,5) Liiva sisaldus 71,2 - 98,7 80,1 - 98,7 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmine 91,9) (keskmine 92,3) Savi- ja tolmuosakeste sisal- 1,0 - 9,1 1,0 - 9,1 dus (<0,063 mm), % (keskmine 2,6) (keskmine 3,2) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (keskmine 1,3) 0,2 - 3,2 (keskmine 1,5) Geoloogilise uuringu käigus fikseeriti kaevandites veetase maapinnast 1,3 – 2,2 m (keskmiselt 1,8 m) sügavusel maapinnast jäädes absoluutkõrguste vahemikku 8,7 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m). Veealuse- ja veepealse varuploki (vastavalt plokk 2 aT ja plokk 3 aT) vahepiiriks on uuringuga määratud keskmine veetase 9,5 m. Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on võimalik kavandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Arvestades veealuse varu paksust on veetaseme alanemine minimaalne ning seda ei ole võimalik eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest – kaevandamise järgselt keskmine põhjavee tase ei muutu. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Muda liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,22 ha, sh mäeeraldise pindala 3,92 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Muda kruusamaardla plokke 2 aT ja 3 aT. Mäeeraldise teenindusmaa piiri määramisel on lähtutud kinnistu Putkaste metskond 240 piiridest ning vääriselupaigad VEP206384 ja VEP208419 jagavad teenindusmaa kaheks lahutükiks. Kogu varu ei ole Muda liivakarjääri piires kaevandatav, kuna mäeeraldise piiridele tuleb jätta külgneva maapinna püsivuse tagamiseks nõlva hoidetervikud. Hoidetervikud tuleb jätta mõlema mäeeraldise lahutüki kogu perimeetril. Muda liivakarjääris leiduva liiva looduslik varisemisnurk veepealses osas on 30° (nõlvus 1 : 1,7) ning veealuses osas 18° (nõlvus 1 : 3). Nõlvatervikusse jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Taotletav varu kogus Muda liivakarjääris (seisuga 01.01.2021. a) Aktiivne Ploki Kaevandatav Plokk Maavara tarbevaru, Kadu, tuh m3 pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 2 aT Ehitusliiv 51 4 47 3,92 3 aT Ehitusliiv 38 7 31 Kokku Ehitusliiv 89 11 78 Muda liivakarjääri maavara kaevandamise luba taotletakse kehtivusega 15 aastat keskmise kaevandamise aastamääraga 6 tuh m3. Selliselt jõuab ammendada Muda liivakarjääri maavara varu ning korrastada kaevandatud ala. Juhul, kui kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei suudeta maavara kogu ulatuses väljata, tuleb luba selle kehtivuse lõppemisel pikendada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Taotletav Muda liivakarjääri mäeeraldis on kaetud metsaga, mis tuleb enne kaevandamisega alustamist raadata ja juurida välja kännud. Mäeeraldist katab keskmiselt 0,4 m paksune kattekiht. Muda liivakarjääri katva katendi maht on 17 tuh m3, mis tuleb mäeeraldiselt eemaldada buldooseri või kopplaaduriga ning ladustada mäeeraldise teenindusmaal, kus seda kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala osaliseks tagasitäitmiseks. Muda liivakarjääris on kaevandamise tingimused soodsad – kasuliku kihi paksus on keskmiselt 2,3 m ning on lihtsalt kaevandatav ekskavaatori ja/või laaduriga. Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on võimalik kavandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Taotletav Muda liivakarjäär külgneb idas Valge-Lelu-Leemeti maanteega, mis tagab soodsad tingimused kaevandatud maavara väljaveoks. Kaevis laetakse karjääris otse kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel ladustatakse kaevandatud maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem kalluritele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Muda liivakarjääri tootmisprotsessis jäätmeid ei teki. Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Piirkonna veerežiimi Muda liivakarjääris kaevandades ei mõjutata, kuna maavara kaevandatakse kogu ulatuses ilma veetaset alandamata. Arvestades veealuse varu paksust (keskmiselt 0,9 m) on veetaseme alanemine maavara väljamisega minimaalne ning seda ei ole võimalik eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest – kaevandamise järgselt keskmine põhjavee tase ei muutu. Kaevandamisega kaasneva müra hindamiseks on teostatud müratasemete modelleerimine. Kavandamise käigus tekib müra kahest allikast: maavara kaevandamisel ekskavaatori või laaduriga selle looduslikust lasumist ning seoses transpordiga materjali väljaveol. Transpordimüra ei ole pidev ning ja esineb valdavalt suveperioodil. Arvestades Hiiu maakonna ehitusmaterjali mahtude vajadust, hakkab karjääris tööle üks ekskavaator või laadur ning töö käib ainult ühel lahustükil korraga. Muda karjääris kasutatavate masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masin Tööprotsess Helivõimsustase, dB(A)* Ettevalmistustööd (katendi Buldooser 105 koorimine, kändude juurimine) Ekskavaator Maavara kaevandamine, 104 Frontaallaadur toodangu laadimine kallurile 104 Kallurauto Materjali transport 95 * Helivõimsustase on seadme müraemissioon täiskoormusel töötamisel, mis ei arvesta tööorgani (mootori jms) paiknemist masina konstruktsioonis ega töörežiimi muutusi. Joonallikatest tingitud müratase sõltub peamiselt liiklussagedusest, kuid ka sõidukite tüübist ja liikumiskiirest ning tee tüübist. Lisaks on väljaveost tingitud liiklusintensiivsus otseses sõltuvuses välja veetavast maavara mahust. Arvestades taotletavat aastast keskmist kaevandamismäära 6 000 m3 ja liiva mahumassi 1,6 t/m3, kujuneb aastaseks välja veetavaks mahuks ~9 600 t ehitusliiva. Valmistoodang veetakse mäeeraldiselt välja kalluritega ning see suundub Valgu-Lelu-Leemeti kõrvalmaanteele. Väljaveotee liiklusintensiivsuste arvutamisel kasutatud mõjutegurid ja tüüpväärtused on toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Liiklusintensiivsuse arvutamisel kasutatud tegurid Muda liivakarjääri valmistoodangu väljaveol Tegur Väärtus Arvestuslik kaevandamismaht aastas, m3 6 000 3 Maavara arvestuslik mahumass, t/m 1,6 Valmistoodangu saagis, % 100 Kallurauto kandevõime, t 20 Tegur Väärtus Väljaveoks võimalik tööpäevade arv aastas 88 Arvestuslik väljavedu päevas, h 9 Edasi-tagasi sõit 2 Arvestuslik liiklusintensiivsus, masinat/tunnis 1,2 Arvestuslikus liiklusintensiivsuseks kujuneb ~1,2 masinat/tunnis. Seejuures on arvestatud põhilise väljaveoga perioodil mai - august, mil maavara vajadus on suurem. Muul ajal on väljaveo intensiivsus veelgi väiksem ning ebaregulaarne. Karjäärist väljavedu on suunatud kulgema lõunasse Suuremõisa-Käina-Emmaste tugimaantee suunas. Mäeeraldise lähiümbruses teisi arvestatavaid ja pidevalt töötavaid paikseid müraallikaid (tööstus vms) ei esine, kuid modelleerimisel on arvestatud ka Valgu-Lelu-Leemeti kõrvalmaantee olemasolevast liiklusest tingitud müraga. AS Teede Tehnokeskus poolt 2021. aastal teostatud liiklusloenduse tulemuste kohaselt oli liiklussagedus antud kõrvalmaantee lõigul 95 sõidukit/ööpäevas, millest rasked sõidukid moodustasid kuni 2 %. Vastavate numbritega on modelleerimisel arvestatud. Mürakaardi koostamisel kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid. Karjääri mäeeraldis lahustükkide piires on maapinna abs kõrgusi vähendatud katendikihi keskmise paksuse 0,4 m võrra. Maapinna akustilise omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0 - 1, kus 0 vastab heli peegeldavale pinnale (teed) ja 1 vastab heli neelduvale pinnale (looduslik maapind). Väärtust 0,5 on kasutatud karjääri mäeeraldise ulatuses, ümbruskonna maapinnale omistati väärtus 1. Taotletaval mäeeraldisel ei ole metsa olemasoluga arvestatud. Samuti ei ole arvestatud metsaga karjääride ümbruses, sest piirnevad maaüksused kuuluvad eraomandisse, kus metsa langetamine on omaniku nõusolekul lubatud. Seetõttu on lähtutud pigem halvemast olukorrast, kus mets müra tõkestajana puudub ning müra levikut on modelleeritud vaba helivälja tingimustes. Metsa olemasoluga on arvestatud vaid kahe lahustüki vahelisel vääriselupaikade (nr VEP206384, VEP208419) alal, kuna seal ei ole metsa langetamine lubatud. Taotletavates karjäärides kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu päevasel ajal (üldjuhul vahemikus 8 - 17), seetõttu on modelleeritud päevase ajaperioodi müra hajumist. Karjäärid ei tööta öösel, nädalavahetustel ega riigipühadel. Kuna korraga planeeritakse kaevandamist ainult ühel lahustükil, on müra modelleerimisel hinnatud kahte olukorda: esimesel juhul kaevandamist põhjapoolsel lahustükil ja teisel juhul kaevandamist lõunapoolsel lahustükil. Mäemasinad on paigutatud töötama lahustükkide idaossa. Samuti on müra mudelis arvestatud enne kaevandamistegevuse alustamist lahustükkide idapiirile rajatavate ~3 m kõrguste katendivallidega, mis toimivad müratõketena. Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud programmiga CadnaA 2021 Pro, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutus meetodeid. Arvutusmetoodikaks valiti CNOSSOS-EU, mis on Euroopa Komisjoni poolt soovitatav ühtne metoodika riikidele, kellel puudub riigisisene arvutusmeetod. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast, 5 x 5 meetrise sammutihedusega ning 5 dB mürakontuuride vahemike kaupa, mis vastab keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Modelleeritud tulemusi on võrreldud taotletava mäeeraldisele lähimate müratundlike objektide (majapidamiste) õuealade piiril esineva tasemega, kus vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 on lubatud II kategooria päevasel ajal tööstusmüra piirväärtusena 60 dB ja liiklusmüra piirväärtusena 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel). Hajumispildid on esitatud allolevatel joonistel. Joonis 6.1 Kaevandamine taotletava Muda liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil. Joonis 6.2 Kaevandamine taotletava Muda liivakarjääri lõunapoolsel lahustükil. Modelleerimistulemustest on näha, et ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib peamiselt töötavate mäemasinate vahetus läheduses kuni ~40 m kaugusele. Karjäärialal on müra levik mõnevõrra laialdasem, sest maapinna helineelduvusel on arvestatud peegeldavamate omadustega. Lähimate majapidamiste juures lubatud piirväärtust 60 dB ei ületata - suurim väärtus on Vaheniidu kinnistu õueala piiril (50,4 dB), mis esineb koosmõjus olemasoleva kõrvalmaantee liiklusega. Madala väljaveo intensiivsuse tõttu ei teki väljaveoteel liiklusmüra normtasemete ületamist ning liiklusmüra foon kõrvalmaanteel võrreldes olemasoleva olukorraga ei kasva märgatavalt. Katendivallid karjääri piiril aitavad müra levikut lokaliseerida lähimate majapidamiste suundadel. Vahetult enne karjääri korrastamist ja katendivallide likvideerimisel on võimalik lühikese perioodi jooksul ära kaevandada ka põhjapoolsel lahustükil paiknev vallialune maavaravaru. Müra mudelis on arvestatud, et mäemasinad kaevandavad maavaravaru peamist kihti. Arvestades mäetööde edenemisel alumiste maavaravaru kihtide kaevandamist, hakkavad müraallikad paiknema tekkivas süvendis, mis suurendab müra tõkestavat efekti. Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava tegevusega olulist müra, mis põhjustaks õhukvaliteedi halvenemist karjääri lähipiirkonnas ja lähimate majapidamiste juures olulisel määral. Seetõttu ei ole ka täiendavate leevendusmeetmete ega pideva mürataseme seire vajalik. Kaebuste esinemisel saab teostada mõõtmisi kaebuse esitaja asukohas, et kontrollida vastavust kehtestatud normtasemetele. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõus- mise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töö- tavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kuigi lähimate majapidamiste ja karjääri vahele jääb metsariba, tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad meetmed (karjäärisiseste teede ja vajadusel materjali ladude niisutamine). Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia minimaalseks. Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on või- malik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobi- lik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). Aastase keskmise kaevandamise mahu 6 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste heitkogus kokku ~0,005 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevan- damistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töö- tavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhu- saastega probleeme. Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on po- tentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, mis võib saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasu- tamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Muda liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäee- raldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara am- mendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käi- gus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kae- vandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevan- damise jäätmekava esitada. 7. Kaevandatud maa korrastamine Muda liivakarjääris on veepealse varu keskmine paksus 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mille tõttu ei teki kaevandamise järgselt alale keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ vastavat veekogu (veekogu sügavus vähemalt 2 m). Samuti määrab sama määrus, et korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Arvestades eelnevat, planeerib taotleja ala peale maavara ammendamist korrastada osaliselt veekoguks (pindala 1,7 ha) ning osaliselt tagasitäitmisega metsamaaks (põhjapoolsel lahustükil 1,4 ha ning lõunapoolsel lahustükil 0,9 ha) (graafiline lisa 2/3). Korrastatud alale seatud nõuete täitmiseks tuleb põhjapoolset lahustükki lamamisetete arvelt süvendada ~13 tuh m3 võrra, et tagada vähemalt 2 m sügavune veekogu, mis oleks tulevikus sobilik veevõtukoht tuletõrjele või ujumiskohaks kohalikele elanikele. Eemaldatud lamamisetted ning katend kasutatakse metsastatava ala tagasitäitmiseks (kokku ~30 tuh m3). Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus mää- ratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa kor- rastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esita- tavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav korrastamistööde maksumus Muda liivakarjääris on ~3 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~13 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / AS Tariston mäetööde osakonna juhataja Taotluse koostas 10.11.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaspetisalist KORRALDUS 19. mai 2021 nr 1-17/21/1326 Hiiu maakonnas asuva Muda kruusamaardla registrikande muutmine AS Tariston esitas Maa-ametile Muda kruusamaardla olemasoleva ehituskruusa aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 07.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/6595-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 30.06.2017 andnud Muda geoloogilise uuringu loa nr L.MU/328914). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2., 3., 4. ja 5. plokk), mis paiknevad Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Putkaste metskond 240 (tunnus 17502:001:0561), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad osaliselt Muda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru 1. plokki ning asuvad täielikult Muda uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt vääriselupaikadega VEP nr.208419 (põhitüüp Teised lehtmetsad) ja VEP nr.206384 (põhitüüp Teised lehtmetsad, kaasnev tüüp Võsastunud puisrohumaad). Aruandes on tehtud ettepanek võtta vääriselupaikade alale moodustatud 4. ja 5. ploki varu arvele passiivse tarbevaruna. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel: 1. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2021 keskkonnaregistri maardlate nimistus Muda kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides järgmiselt: 1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,92 ha – 51 tuh m3 (2. plokk), 1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,92 ha – 38 tuh m3 (3. plokk, 2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), 1.3 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,75 ha – 56 tuh m3 (4. plokk, vääriselupaiga ala), 1.4 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,75 ha – 35 tuh m3 (5. plokk, 4. ploki lamamis, allpool põhjavee taset, vääriselupaiga ala). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0458) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Tariston AS-ile, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Hiiumaa vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (seisuga 01.01.2021) Töö nr 19/2480 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 2 Kinnitan: Meelis Peetris / allkirjastatud digitaalselt / Juhatuse liige Uuringu tegid: Helis Vahtra / allkirjastatud digitaalselt / Geoloogiainsener Catleen Haube / allkirjastatud digitaalselt / Geoloog, Mäetehnik, tase 5 (kutsetunnistuse nr 142879) OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 3 ANNOTATSIOON Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021). Aruanne ühes köites, teksti 23 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa ning digitaalsed lisad. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Muda geoloogilise uuringu eesmärk oli täpsustada uuringuruumis lasuva maavara kvaliteeti, levikut ning hinnata võimalikke kaevandamistingimusi. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/328914 alusel. Uuringuruum teenindusala pindalaga 7,67 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas, Putkaste metskond 240 kinnistul (katastritunnus 17502:001:0561). Uuringuga kaevati kogu Muda uuringuruumi piiresse 12 kaevandit. Kümnest kaevandist võeti kokku üheksateist (19) proovi materjali terastikulise koostise määramiseks, üks proov (Š-4(kruus)) kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Kahest kaevandist proove ei võetud. Terastikulise koostise proovidele lisaks määrati neljas üksikproovis (Š-6-1; Š-7-1; Š-9-2; Š-10-3) ja kahes koondproovis (Š-5-1 ja Š-4(2); Š-9-1 ja Š-10-1) liiva filtratsioonimoodulid. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu välitööde kirjeldustel on maavara kasulik kiht esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mis sisaldab vähesel määral karbonaatse koostisega kruusa. Laborianalüüside tulemusel lasub kogu Muda uuringuruumis ehitusliiv, mille keskmine kruusa sisaldus on 5,0%, liiva sisaldus 92,1% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,9%. Uuringuruumi katendi paksus, mis on esindatud kasvukihi ja peamiselt mullaga, jääb vahemikku 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kasuliku kihi paksused jäävad vahemikku 0,6 - 3,6 m (keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad uuringuruumi lääne-, lõuna- ja keskosas. Uuringuruumi põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb. Muda uuringuruumi lamam on muutlik, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 7,8 - 9,2 m (keskmiselt 8,6 m). Lamam on kõrgem uuringuruumi lõuna- ja põhjaservas, langedes kesk- ja idaosas. Välitööde geoloogiliste kirjelduste alusel on lamamiks plastne savi, liivsavi ja saviliiv. Käesoleva uuringuga fikseeriti kaheksas kaevandis esinenud veetasemed, mille absoluutkõrgused jäävad vahemikku 8,7 - 9,9 m (keskmiselt 9,5 m). Saadud keskmine veetase on aluseks veepealsete ja veealustee plokkide moodustamisel, millest tulenevalt on ~60% varust veepealne ja ~40% varust veealune. Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m, mille keskmine kruusa sisaldus on 5,5%, liiva sisaldus 91,9% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,6%. Veealuse varu keskmine paksus on 0,9 m, mille keskmine kruusa sisaldus on 4,5%, liiva sisaldus 92,3% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,2%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 4 Käesoleva uuringu tulemusel moodustati Muda uuringuruumis (pindala 7,67 ha) veepealne ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 ja ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 4 ning veealune ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 5. Plokkide piiritlemisel on aluseks Muda uuringuruumi ja ümbritsevate katastriüksuste piirid, uuringuaegne keskmine veetase, katendi ja kasuliku kihi lamamid ning keskkonnakaitselised piirangud. Käesoleva uuringu tulemusel moodustatud plokkide varu kogused, pindalad ja keskmised paksused: - plokk 2 aT (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 51 tuh m3 (kesk- mine paksus 1,3 m); - plokk 3 aT (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 38 tuh m3 (kesk- mine paksus 1,0 m); - plokk 4 pT (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 56 tuh m3 (kesk- mine paksus 1,5 m); - plokk 5 pT (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 35 tuh m3 (kesk- mine paksus 0,9 m). Eeltoodud plokkide moodustamisest tulenevalt hinnati ümber ehituskruusa aktiivse reservvaru plokk 1 varu kogus, pindala ja keskmine paksus. Sellest tulenevalt soovitatakse muuta antud ploki varu järgevas maavara kategoorias, koguses, pindalal ja paksuses seisuga 01.01.2021. a: - plokk 1 aR (pindala 282,42 ha) ehituskruusa aktiivne reservvaru 7869 tuh m3 (keskmine paksus 2,8 m). Nimetatud varu kogused, pindalad ja paksused ehituskruusa aktiivse reservvaru plokis 1, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkides 2 ja 3 ning ehitusliiva passiivse tarbe- varu plokkides 4 ja 5 esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.01.2021 Muda kruusamaardla koosseisus. Võtmesõnad: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Muda uuringuruum, ehitusliiv, ehituskruus, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, passiivne tarbevaru, geoloogiline uuring. Koostas: Catleen Haube OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................... 8 3. MAARDLA UURITUS ........................................................................... 9 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 11 4.1 Kaevandite kaevamine ......................................................................................... 11 4.2 Proovide võtmine ................................................................................................. 11 4.3 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 11 4.4 Topograafilised tööd ............................................................................................ 12 4.5 Kameraaltööd ....................................................................................................... 12 4.6 Uuringu keskkonnamõju hinnang ........................................................................ 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 14 5.1 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 14 5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................... 14 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 16 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang................................................ 19 8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 20 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 22 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 23 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/328914 ............................................................ 24 2. Muda uuringuruumi kaevandite kataloog ............................................................. 26 3. Kaevandite geoloogilised kirjeldused................................................................... 27 4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (EVS-EN 933-1) ............ 32 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori katseprotokoll ............................................. 36 6. Kaevandite likvideerimise akt ja heakskiitmine ................................................... 46 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 49 8. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 50 9. Maardla maavara koguse koondtabel ................................................................... 59 10. Varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindala............................................ 60 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... ..61 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ … V-V’. Mõõtkava H 1 : 1000, V 1 : 50 DIGITAALSED LISAD 1. Muda uuringuruumi graafilised lisad. 2. Varu arvutuse mudelid: - maapinna mudel EH2000; - katendi lamami mudel EH2000; - lamami mudel EH2000; - keskmine VT EH2000. 3. Moodustatud plokkide ruumikujud. 4. Samakõrgusjooned: - katendi lamami; - kasuliku kihi lamami (plokkide 3 aT ja 5 pT lamami). OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 7 1. SISSEJUHATUS Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Tariston tellimusel Keskkonnaameti 30.06.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/328914 alusel (lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringu- ruumis lasuva maavara levikut, paksust, varu kogust ning hinnata selle kvaliteeti ning võimalikke kaevandamistingimusi. Eesmärgi saavutamiseks kaevati 12 kaevandit. Kümnest (10) kaevandist võeti 19 proovi terastikulise koostise määramiseks, kahest kaevandist proove ei võetud. Eeltoodud terastikulise koostise katsetele lisaks määrati nelja (4) üksiku ja kahe koondproovi liiva filtratsioonimoodulid ning ühe (1) kruusa proovi füüsikalis-mehaanilised omadused. Proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringu- ruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000. Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 11.09.2017. a geoloog Karl Simmer ning 03.07.2018. a geoloog Helis Vahtra. Topograafilise mõõdistamise tegid 20.03.2019. a markšeiderid Allan Koger ja Peeter Koll. Uuringu kameraaltööd ja joonised koostas 2019. a märts-aprill ja 2021. a märtsis geoloog Catleen Haube. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järve- lubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Käesolevas uuringus esitatatud tulemused on korrektsed ja usaldusväärsed ning esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Muda uuringuruum, pindala 7,67 ha, asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas – Hiiumaa lõunapoolses osas. Uuringuruumi teenindusala hõlmab Putkaste metskond 240 kinnistut (katastritunnus 17502:001:0561, pindala 9,39 ha), mille sihtotstarve on maatulundusmaa, valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Muda uuringuruumi teenindusala kattub 6,27 ha ulatuses Muda kruusamaardla ning selle ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 1. Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6211 Emmaste. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 58 46' 48,24'' pl ja 22 37' 2,82'' ip. Uuringuruumi teenindusala katab metsamaa. Maapinna reljeef on muutlik, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 10,14 - 11,83 m (keskmiselt 11,2 m). Uuringuruumi maapind on kõrgem lõunas ning langeb põhja suunas. Muda uuringuruum külgneb põhjas suunas Kruusi (katastritunnus 20501:001:1465) ja Ligema (katastritunnus 36801:001:0220) kinnistutega, lääne- ja edela suunas Kaare (katastritunnus 17502:001:0132) kinnistuga, lõunas Põlluotsa (katastritunnus 17502:001:0220) kinnistuga ning uuringuruumi idaservast ~50 m kaugusele jääb 12129 Valgu-Lelu-Leemeti tee (katastritunnus 17502:001:1460). Lähim majapidamine asub teisel pool Valgu-Lelu-Leemeti teed, Krooginiidi (katastri- tunnus 17502:001:0474) kinnistul, asudes uuringuruumist ligikaudu 80 m kaugusel idas. Lähimad külad on ~1 km kaugusel põhjas asuv Ligema ning ~2 km kaugusel lõunas asuv Ulja ja põhjas asuv Kuriste. Kärdla asub linnulennult 30 km kaugusel põhjas. Uuringuruumist ~100 m kaugusel põhjas voolab Jausa jõgi (tunnus VEE1161300) ning ~100 m kaugusel läänes Tülli kraav (tunnus VEE1161800), mis on eesvooluks Vähesoo (tunnus 7116180020150) maaparandussüsteemile. Tülli kraavil kalda piiranguvöönd puudub. Jausa jõgi, 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga, on eesvooluks uuringuruumist 120 - 200 m kaugusel asuvatele Suurekaevu maaparandussüsteemidele (tunnused 7116130020100 ja 7116130020090. 12129 Valgu-Lelu-Leemeti teega, millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast, paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse maismaa sideehitis (tunnus ELA082), 1 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest. Uuringuruumist ligikaudu 50 m kaugusel loodes asub III kategooria kaitsealuse linnuliigi Charadrius dubius (väiketüll) (tunnus KLO9117982) leiukoht. Uuringuruumi teenindusala kattub Hiiumaa üldgeoloogilise kaardistamise alaga (tunnus U1073). Vahemikus 2019. a september kuni 2020. a november registreeriti Putkaste mets- kond 240 kinnistule kaks vääriselupaika, mille põhilisteks kaitseobjektideks on sinilille ja angervaksa kasvukohaga lehtmetsad. Vääriselupaik VEP208419, pindala on 1,95 ha, asub 100% ulatuses Muda uuringuruumi keskosas. Vääriselupaik VEP206384, pindala 2,89 ha, kattub uuringuruumi kirde-, ida- ja keskosaga 1,80 ha ulatuses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 9 3. MAARDLA UURITUS Muda kruusamaardla 288,69 ha pindalal on registrikaardi nr 0458 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid kahel (2) korral: - „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, T. Saadre, 1978; EGF 3506); - „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, 1984; EGF 4081). 1978. a uuringuga hinnati kaheteistkümne (12) Hiiumaa perspektiivala materjali levikut ja kvaliteeti. Alade praktilise kasutatavuse seisukohalt hõlmas uuring suuresti kõlviku, looduskaitsealade, hoonestuse ja teedevõrgu iseloomustamist. Antud uuringuga puuriti Muda maardla piiresse 15 puurauku (PA-15 ... PA-27, PA-217, PA-218) üldmetraažiga 74,2 j.m, millest võeti 3 proovi (proovid 6 ... 8). Antud proovide andmetel levivad alal valdavalt peene- kuni keskmiseteralised kruusliivad, mis on kohati nõrgalt savikad ning kohati sisaldavad tardkivimilise koostisega munakaid. Lamamiks on kõikjal savi. Eeltoodud viieteistkümnest puuraugust ükski ei asu käesoleva Muda uuringuruumi piires ega äärealadel. Lähimad puuraugud asuvad Muda uuringuruumist ligikaudu 100 m kaugusel lõunas ning ~250 m kaugusel kagus ja läänes. 1984. a uuringuga kontuuriti Muda-Prassi maardla kasuliku materjali levik, määrati varud ning materjali kasutamisvõimalused. Antud piirkonda puuriti kolmkümmend puurauku, millest kaks asuvad käesolevast Muda uuringuruumist ~50 - 70 m kaugusel läänes (PA-48) ja lõunas (PA-45). Muda kruusamaardlas on varasemate uuringute andmetel arvele võetud ehituskruusa aktiivse reservvaru plokk 1, mille varu kogus on 8016 tuh m3 ning pindala 288,69 ha (tabel 3.1). Tabel 3.1 Muda kruusamaardla varu 01.01.2021. a seisuga Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha Kesmine paksus, m 1 aR 8016 288,69 2,77 aR - aktiivne reservvaru Varasemate uuringute andmetel on maardlas esineva kasvukihi paksus vahemikus 0,2 - 0,5 m (keskmiselt 0,3 m), kasuliku kihi (kruus, liiv, veerised) paksus vahemikus 1,0 - 3,9 m (keskmiselt 2,7 m) ning lamamiks on savi. GOST 8735 ja 8269 andmetel on plokk 1 veeriste ja munakate (>70 mm) sisaldus keskmiselt 12,2%, kruusa (70 - 5 mm) sisaldus keskmiselt 24,4%, liiva (5 - 0,05 mm) sisaldus keskmiselt 59,9%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus keskmiselt 3,5% ja liiva peensusmoodul keskmiselt 1,8. Maardla registrikaardi andmetel on Muda kruusamaardlas lasuva maavara veesisaldus 1,3% ning ligikaudu 40% koguvarust asub keskmisest põhjavee tasemest allpool. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 10 Eeltoodud uuringute puuraugud on puuritud hajusalt, mistõttu hõlmavad esitatud andmed väga suurt pindala ning on ebatäpsed kirjeldamaks käesolevat Muda uuringuruumi (~3% maardla pindalast). Eeltoodud andmed on üldistavad ning sobivad Muda maardla üldiste omaduste kirjeldamiseks. Lisaks tuleb maavara arvele võtmisel arvesse võtta 17.12.2018. a määruses nr 52 toodud nõudeid, milles toodud ehitus- ja täitekruusa omaduste määramise nõuded erinevad suuresti varasemast geoloogilise uuringu korrast. Käesoleva uuringu tulemusel suureneb Muda kruusamaardla varu 33 tuh m3 võrra ning pindala 1,40 ha võrra. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 11 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Keskkonnaameti 30.06.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu loas, kehtivusaeg 30.06.2017 - 29.06.2019. a, oli lubatud uurimissügavuseks kuni 7 meetrit. Uuringuga oli lubatud kaevata kuni 15 kaevandit ning hüdrogeoloogilistest töödest oli lubatud veetasemete mõõtmised. Kuna Muda uuringuruumi puhul on tegemist metsamaaga, tuli enne geoloogilise uuringu välitööde algust rajada ekskavaatoriga liikumiseks piisava laiusega metsasihid. Puude langetamine oli kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes teostas vajalikud raietööd. 4.1 Kaevandite kaevamine Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks kasutati 2017. a septembris ja 2018. a juulis pöördkopp ekskavaatorit KOMATSU (foto 4.1). Muda uuringuruumi teenindusalale kaevati tarbevaru tasemele vastava uuringuvõrguga 12 kaevandit (Š-1…Š-12). Maksimaalne kahe kaevandi vaheline kaugus oli ~160 m, uurimissügavusega kuni 4,1 meetrit (keskmiselt 2,8 m). Põhjavee taseme ilmnemisel fikseeriti kaevandite veetasemed ning maavara kvaliteedi iseloomustamiseks võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks. Veeproove ei võetud. 4.2 Proovide võtmine Proovide võtmiseks tõsteti materjal kopaga kaevanditest kuhilatesse, kust võeti kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa punktmeetodil 1 - 3 proovi. Välja tõstetud materjali kaevamisega ei rikutud ning uuringuaukudest võetud proovid olid esinduslikud iseloomustamaks maavara tegelikku kvaliteeti. Välitöödel võeti kümnest (10) kaevandist kokku 19 proovi, mille pikkused olid vahemikus 0,5 - 1,8 m (keskmiselt 1,3 m). Proovide pikkus kokku oli 23,85 m. Käesoleva uuringuga määrati kõikide eeltoodud proovide terastikuline koostis. Liiva filtratsioonimoodul määrati neljas üksikproovis (Š-6-1; Š-7-1; Š-9-2; Š-10-3) ja kahes koondproovis (Š-5-1 ja Š-4(2); Š-9-1 ja Š-10-1). Eeltoodud proovidele lisaks võeti kaevandist Š-4 kruusast ning munakatest (> 4 mm) koosnev proov Š-4(kruus), millele tehti kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramine. 4.3 Laboratoorsed uuringud Kõik terastikulise koostise, liiva filtratsioonimooduli määramise ning kruusa purunemis- ja külmakindluse proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER labora- tooriumis (EAK L202). Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati sõelu ava läbimõõtudega: 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2 ; 1; 0,5; 0,25; 0,125; 0,063 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt EVS 901-20 standardile. Kruusa purunemiskindlus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1097-2 Los Angelese meetodil ning külmakindluse määramine destilleeritud vees vastavalt standardile EVS-EN 1367-1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 12 Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud lisades 4 ja 5. 4.4 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 1000 tegi 2019. a märtsikuus OÜ Inseneri- büroo STEIGER. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneeri- misega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (lisa 7). 4.5 Kameraaltööd Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks,” mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <12%; - purunemiskindlus LA ≤35. Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui eriotstarbelist kruusa (täitekruusa) ja eriotstarbelist liiva (täiteliiva). Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan koos geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni- meetodiga 4.6 Uuringu keskkonnamõju hinnang Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, kaevandite rajamine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogilise läbilõike kirjelda- mise ning proovide võtmise järgselt likvideeriti kaevandid samast kohast väljatõstetud materjaliga, mis tihendati mehaaniliselt. Maapind tasandati ning uuringueelne looduslik seisund taastati võimalikult täpselt (foto 4.1). Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 6). OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 13 Foto 4.1 Likvideeritud kaevand (Š-5) 58˚46'48,57" pl, 22˚37'6,1" ip (H. Vahtra, 03.07.2018. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1 Geoloogiline ehitus Muda uuringuruum asub Väinamere nõo Alam-Siluri Raikküla lademe lubja- ja dolokivide avamusalal, millel lasuvad Litoriina- ja Limneamere setted (liiv, kruus, savi, saviliiv, liivsavi, aleuriit). Uuringuruumi teenindusalal on katendi paksus suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Katend on kõikides punktides esindatud kasvukihiga, millele järgneb enamikes kaevandites muld. Kaevandis Š-11 järgneb mullale punakas liiv, mis on samuti loetud katendi hulka (lisa 2, lisa 3). Maavara kasulik kiht on välitööde kirjeldustel esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mis sisaldab karbonaatse koostisega kruusa. Kaevandite geoloogilise kirjelduste järgi on maavara värvus varieeruv: hall, tuhmhall, helepruun, pruunikasbeež, sinakas, sinakashall. Kaevandite andmetel on uuringuruumi kasuliku kihi paksus vahemikus 0,6 - 3,6 m (keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad uuringuruumi lääne-, lõuna- ja keskosas. Uuringuruumi põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb. Võttes aluseks koostatud maapinna, katendi lamami ja kasuliku kihi lamami varu arvutuse mudelid, on varu ja pindala suhtest tulenevalt kasuliku kihi keskmine paksus kokku 2,3 m. Kaevanditega fikseeriti kõikide 12 kaevandi lamamid, mis jäävad absoluutkõrguste vahemikku 7,8 - 9,2 m (keskmiselt 8,6 m). Kasuliku kihi lamamiks on plastne savi, liivsavi ja saviliiv. 5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogilistest töödest tehti kaevandite veetaseme mõõtmised. Veetasemed fikseeriti kaheksas kaevandis, mis asusid uuringuruumi põhja-, lõuna-, lääne- ja keskosas. Kaevandite veetasemete sügavused oli maapinnast 1,3 - 2,2 meetri sügavusel (keskmiselt 1,8 m). Uuringuruumi põhjavee tase jääb kaevandite andmetel absoluut- kõrguste vahemikku 8,7 - 9,9 m (keskmiselt 9,5 m). Uuringuaegne keskmine põhjavee tase 9,5 m on aluseks veepealsete ja veealuste plokkide moodustamisel. Fikseeritud veetasemetest kaks on mõõdetud 2017. a septembris ning ülejäänud kuus 2018. a juulis. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 2017. a välitöödele eelneva augustikuu keskmine sademete hulk 100,8 mm ning 2018. a uuringule eelneva juunikuu keskmine sademete hulk 49,1 mm. Aluseks on võetud Heltermaa ilmajaama mõõtmistulemused. Topograafilise mõõdistamise ajal 2019. aasta märtsis olid uuringuruumist loodes asuvate tiikide veetasemed kõrgusel 9,8 m ja 9,9 m ning ligikaudu 100 m kaugusel põhjas asuva Jausa jõe veetaseme absoluutkõrgus on 9,4 m. Antud veetasemete puhul tuleb arvesse võtta, et mõõdistamised on tehtud kevadisel ajal, kus veetasemed on kõrgemad sademete ning lumesulamisvete tõttu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 15 Eeltoodud andmeid ning põhjendusi arvesse võttes kasutati käesoleva uuringu keskmise põhjavee taseme määramiseks vaid kaevandites määratud veetasemete abs kõrguseid. Käesoleva uuringuga määratud keskmisest põhjavee tasemest tulenevalt on ~60% uuringuruumis lasuvast varust veepealne ning ~40% varust veealune. Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on võimalik kavandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Arvestades veealuse varu paksust on veetaseme alanemine minimaalne ning seda ei ole võimalik eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest – kaevandamise järgselt keskmine põhjavee tase ei muutu. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Veetasemete mõõtmiste ajal oli sademete hulk suures ulatuses varieeruv. Suurvee ajal võib põhjaveetase tõusta paarikümne sentimeetri võrra ning suvisel põuaperioodil võib veekogu hoopiski kuivaks jääta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 16 6. MAAVARA KVALITEET Kogu uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks 2017. ja 2018. a geoloogilise uuringu kümnest (10) kaevandist võetud üheksateistkümne (19) proovi tulemused, kogupikkusega 23,85 m. Laboratoorsete analüüside keskmiste tulemuste põhjal on Muda uuringuruumis lasuv maavara ehitusliiv, mille kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt 5,0%), liiva sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 92,1%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,9%) (tabel 6.1). Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Muda uuringuruumi piires Erim Ehitusliiv Proovide arv 19 Proovide pikkus, m 23,85 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus 0,0 - 27,7 (keskmine 5,0) (fraktsioon >31,5 mm), % Liiva sisaldus 71,2 - 98,7 (keskmine 92,1) (0,063 - 31,5 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 - 9,1 (keskmine 2,9) (<0,063 mm), % Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (1,3) Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp) (tabel 6.1), kruusa purunemiskindlus Los Angelese meetodil LA28 ning kruusa külma- kindlus destilleeritud vees F1,9 (tabel 6.2, lisa 5). Tabel 6.2 Kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad Katse Fraktsioon, mm Tulemus Standard Külmakindlus, F (%) 8/16 1,9 EVS-EN 1367-1 Los Angeles, LA 10/14 28 EVS-EN 1097-2 Võttes arvesse Muda uuringuruumis lasuva maavara ühtlaseid omadusi, mis vastavad ehitusliiva nõuetele, tuuakse käesolevas aruandes välja veepealse varu keskmised näitajad, mis hõlmavad aktiivse tarbevaru plokki 2 ja passiivse tarbevaru plokki 4, ning veealuse varu keskmised näitajad, mis hõlmavad aktiivse tarbevaru plokki 3 ja passiivse tarbevaru plokki 5. Plokkide 2 ja 4 näitajad on määratud 18 proovi keskmise tulemuse põhjal (kogupikkus 14,4 m) ning plokkide 3 ja 5 näitajad on määratud 11 proovi keskmise tulemuste põhjal (kogupikkus 9,45 m) (tabel 6.3). Vastavalt proovide tulemustele on veepealse aktiivse tarbevaru ploki 2 ja passiivse tarbevaru ploki 4 kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt 5,5%), liiva OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 17 sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 91,9%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,6%). Veealuse aktiivse tarbevaru ploki 3 ja passiivse tarbevaru ploki 5 kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 18,5% (keskmiselt 4,5%), liiva sisaldus vahemikus 80,1 - 98,7% (keskmiselt 92,3%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 3,2%). Plokkide 2 ja 4 filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp) ning see määrati kuue proovi (Š-7-1; Š-9-2; Š-9-1/Š-10-1; Š-5-1/Š-4(2); Š-10-3; Š-6-1) keskmise tulemuse põhjal. Plokkide 3 ja 5 filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,5 m/ööp) ning see määrati kolme proovi (Š-9-2; Š-5-1/Š-4(2); Š-10-3) keskmise tulemuse põhjal (lisa 4). Tabel 6.3 Kasuliku materjali põhinäitajad moodustatud tarbevaru plokkide piires 2 aT ja 4 pT 3 aT ja 5 pT Plokk (veepealne) (veealune) Erim Ehitusliiv Ehitusliiv Proovide arv 18 11 Proovide pikkus, m 14,40 9,45 Kruusa sisaldus 0,0 - 27,7 0,0 - 18,5 (fraktsioon >31,5 mm), % (keskmine 5,5) (keskmine 4,5) Liiva sisaldus 71,2 - 98,7 80,1 - 98,7 (0,063 - 31,5 mm), % (keskmine 91,9) (keskmine 92,3) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 - 9,1 1,0 - 9,1 (<0,063 mm), % (keskmine 2,6) (keskmine 3,2) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (keskmine 1,3) 0,2 - 3,2 (keskmine 1,5) Muda uuringuruumi filtratsioonimoodul on 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp). Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning sama määruse § 11 punktis 6 toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsiooni- mooduliga 0,2 - 0,5 m /ööp, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Töökihi alumise 0,5 m osas peab filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp. Eelnevast tulenevalt on Muda uuringuruumis lasuv ehitusliiv sobilik kasutamiseks teede muldkehade töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal kasutamiseks täite- materjalina üldehituses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Muda uuringuruumi mäenduslikud tingimused on suhteliselt head, kasuliku kihi keskmine paksus on 2,3 m, mida katab keskmiselt 0,4 m paksune katendi kiht. Lisaks asub uuringuruumi vahetus läheduses 12129 Valgu-Lelu-Leemeti maantee, mis tagab soodsad tingimused maavara väljaveoks. Kaevandamistehniliselt on maavara lihtsasti ekskavaatori ja/või laaduriga kaevandatav. Keeruline on maavara ammendamisel antud ala korrastamine, sest vaid ~40% uuringu- ruumis lasuvast varust (keskmiselt 0,9 m) on veealune, st ei teki nõutud sügavusega veekogu. Metsastatav ala 1,4 ha Veekogu 1,7 ha Metsastatav ala 0,9 ha Joonis 7.1 Potentsiaalne korrastamise viis aktiivse tarbevaru kaevandamise järgselt. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 19 sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud. Võttes arvesse uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru ploki 3 väikest veealuse varu paksust, ei saa ala kaevandamisjärgselt korrastada täies mahus veekoguks. Kaevandatud ala täielik tagasitäitmine metsa- või heinamaaks oleks kallis ja seetõttu ebaotstarbekas. Eelnevast tulenevalt soovitatakse käesoleva uuringuga aktiivse tarbevaru plokkide 2 ja 3 ala korrastada osaliselt veekoguks (pindala 1,7 ha) ning osalise tagasitäitmisega metsa- maaks (põhjapoolsel lahustükil 1,4 ha ning lõunapoolsel lahustükil 0,9 ha) (joonis 7.1). Tarbevaru plokkide põhjapoolset ala tuleks lamamisetete arvelt süvendada ~13 tuh m3 võrra, et tagada vähemalt 2 m sügavune veekogu, mis oleks tulevikus sobilik veevõtu- koht tuletõrjele või ujumiskohaks kohalikele elanikele. Eemaldatud lamamisetteid ning katendit saab kasutada metsastatava ala tagasitäitmiseks (kokku ~30 tuh m3). Täpne korrastamise suund otsustatakse maavara kaevandamise loa taotlemise ajaks. 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Kaevandamine avaldab ümbritsevale keskkonnale paratamatult mõju, muutes maapinna reljeefi ning tihti avaldades mõju ka ümbritsevale veerežiimile. Võttes arvesse, et planeeritav Muda liivakarjäär asub väikese asustustihedusega Hiiu maakonnas valdavalt keset metsamaad, on kaevandamise keskkonnamõju suhteliselt väike – maapinna reljeef muutub, kuid veerežiimi ei mõjuta. Puudub visuaalne efekt lähimatele naabritele. Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu niisutamisega. Lisaks suureneb karjääri avamisel paratamatult ümberkaudsete teede liikluskoormus. Kuna uuringuruumi ümbritsevad kattega maanteed, siis karjääri teenindav transport neid ei lõhu. Vajadusel reguleerib vald teede liikluskoormust kevadistel vihmaperioodidel massipiirangutega. Kaevandamisele eelnevalt tuleb raadata mets. Kuna planeeritavale karjäärialale moodustati pärast geoloogilise uuringu välitööde tegemist ja enne maavaravaru kinnitamist vääriselupaiga kaitsealad, tuleb hinnata kaevandamise võimalusi vääriselu- paikadega kattuvate passiivse tarbevaru plokkide piires ning võimalusel kooskõlastada vastav tegevus maa valdajaga ja Keskkonnaministeeriumiga. Planeeritava Muda liivakarjääri pindala on väike ning arvestades Hiiu maakonna ehitusmahtusid, hakkab karjääris tööle üks ekskavaator või laadur. Antud masinate tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide tekitatud müra. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt keskkonnamõju. Võttes arvesse käesoleva uuringuga arvele võetava maavara omadusi, on pigem positiivne, et Hiiumaal leidub hästi filtreeruvat ehitusliiva. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 20 8. VARU ARVUTUS Maavara varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000 (graafiline lisa 1) ning 2019. a geoloogilise uuringu välitööde andmed. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna, katendi lamami, kasuliku kihi lamami ning uuringuaegse keskmise veetaseme mudelid. Nimetatud mudelite koostamisel on aluseks lisas 2 ja 3 toodud kaevandite suudmete absoluutkõrgused, mõõdetud katendi ja kasuliku kihi paksused, veetasemete sügavused ning 2019. a topograafilise mõõdistamise andmed. Kõik varu arvutuse mudelid on toodud käesoleva uuringu digitaalses lisas. Eeltoodud mudelite alusel arvutati uuringuruumi veepealse ja veealuse varu ning katendi kogus. Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 10 ja graafilisel lisal 1 ning varu arvutuse tulemused lisas 8. Käesoleva uuringuga moodustatud plokid kattuvad täielikult Muda uuringuruumiga, külgnedes põhjas Ligema ja Ene, läänes Kaare ja lõunas Põlluotsa kinnistuga. Plokkide moodustamisel võeti arvesse uuringu järgselt, 2019. - 2020. aastal moodustatud vääriselupaikasid, mis hõlmavad kogu Muda uuringuruumi keskpaiga ning suure osa idaservast. Piirangualale moodustati veepealne ning veealune passiivse tarbevaru plokk. Uuringuruumi põhja- ja lõunaosas asuvatele aladele, kus piiranguid ei esine, moodustati veepealne ning veealune aktiivse tarbevaru plokk (tabel 8.1). Tabel 8.1 Uuringuga moodustatud plokkide andmed Ploki Katendi Katendi Kasuliku kihi Maavara Plokk pindala, ha paksus, m maht, tuh m3 paksus, m varu, tuh m3 2 aT 3,92 0,4 17 1,3 51 3 aT 3,92 - - 1,0 38 4 pT 3,75 0,5 17 1,5 56 5 pT 3,75 - - 0,9 35 Käesoleva uuringuga moodustati veepealne ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 3,92 ha) varu kogusega 51 tuh m3 (keskmine paksus 1,3 m) ning selle all lasuv veealune ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 3,92 ha) varu kogusega 38 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m). Plokke katab keskmiselt 0,4 m paksune katendi kiht kogusega 17 tuh m3 (tabel 8.1). Tabel 8.2 Aktiivse tarbevaru plokkide 2 ja 3 varu kogused põhja- ja lõunapoolse lahustüki lõikes Ploki Katendi Kasuliku Maavara Lahus- Katendi Plokk pindala, maht, kihi varu, tuh tükk paksus, m ha tuh m3 paksus, m m3 Põhja- 2 aT 3,02 0,4 12 1,2 35 poolne 3 aT 3,02 - - 1,0 29 Lõuna- 2 aT 0,90 0,6 5 1,8 16 poolne 3 aT 0,90 - - 1,0 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 21 Aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 koosnevad kahest lahustükist – põhja- ja lõunapoolne. Põhjapoolse lahustüki, pindala 3,02 ha, veepealse varu kogus on 35 tuh m3 (keskmine paksus 1,2 m) ning veealuse varu kogus on 29 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m). Lõunapoolse lahustüki, pindala 0,90 ha, veepealse varu kogus on 16 tuh m3 (keskmine paksus 1,8 m) ning veealuse varu kogus on 9 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m). Põhjapoolse osa katendi kogus on 12 tuh m3 (keskmine paksus 0,4 m) ning lõunapoolse osa katendi kogus 5 tuh m3 (keskmine paksus 0,6 m) (tabel 8.2). Vääriselupaikadega kattuvatele aladele moodustatud veepealne ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 4 (pindala 3,75 ha) varu kogus on 56 tuh m3 (keskmine paksus 1,5 m) ning selle all lasuv veealune ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 5 (pindala 3,75 ha) varu kogus on 35 tuh m3 (keskmine paksus 0,9 m). Plokke katab keskmiselt 0,5 m paksune katendi kiht, kogusega 17 tuh m3 (tabel 8.1). Moodustatud passiivse ja aktiivse tarbevaru plokid kattuvad 6,27 ha ulatuses Muda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 1: - plokk 1 (varu kogus 8016 tuh m3, pindala 288,69 ha, keskmine paksus 2,77 m). Tabel 8.3 Muda kruusamaardla varuplokid pärast geoloogilist uuringut seisuga 01.01.2021 Keskmine Ploki nr Maavara Pindala, ha Varu, tuh m3 paksus, m 1 (aR) ehituskruus 282,42 7869 2,8 2 (aT) ehitusliiv 3,92 51 1,3 3 (aT) ehitusliiv 3,92 38 1,0 4 (pT) ehitusliiv 3,75 56 1,5 5 (pT) ehitusliiv 3,75 35 0,9 Võttes aluseks käesoleva uuringuga moodustatud plokkide kattuvuse aktiivse reservvaru plokiga 1 ning kattuva ala piires arvutatud varu kogused, väheneb plokk 1 pindala 6,27 ha võrra ja varu kogus 147 tuh m3 võrra (lisa 8). Lisaks soovitatakse ploki pindala ja varu koguse muutustest tulenevalt muuta aktiivse reservvaru plokk 1 keskmist kihi paksust. Kokkuvõtlikud varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.3. Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Muda kruusamaardla koosseisus tabelis 8.3 ja tekstilisas 9 esitatud varu kogused, pindalad ja keskmised paksused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 22 9. KOKKUVÕTE Muda uuringuruumi (pindala 7,67 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/328914 alusel, mille eesmärk oli täpsustada maavara levikut, kasuliku kihi paksust, kogust ja kvaliteeti ning hinnata kaevandamise perspektiivsust. Muda uuringuruum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas Putkaste metskond 240 kinnistul (katastritunnus 17502:001:0561). Uuringu tulemusel moodustati kogu Muda uuringuruumi 7,67 ha pindalal veepealne ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 ja passiivse tarbevaru plokk 4 ning veealune ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja passiivse tarbevaru plokk 5. Plokkide piiritlemisel on aluseks Muda uuringuruumi ja ümbritsevate katastriüksuste piirid, keskkonnakaitselised piirangud, uuringuaegne keskmine veetase ning katendi ja kasuliku kihi lamamid. Käesoleva uuringuga moodustatud plokkide varu kogused, pindalad ja keskmised paksused: - plokk 2 (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 51 tuh m3 (keskmine paksus 1,3 m); - plokk 3 (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 38 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m); - plokk 4 (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 56 tuh m3 (keskmine paksus 1,5 m); - plokk 5 (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 35 tuh m3 (keskmine paksus 0,9 m). Eeltoodud plokkide moodustamisest tulenevalt hinnati ümber ehituskruusa aktiivse reservvaru plokk 1 varu kogus, pindala ja keskmine paksus. Sellest tulenevalt soovitatakse muuta antud ploki varu järgevas maavara kategoorias, koguses, pindalal ja paksuses seisuga 01.01.2021. a: - plokk 1 (pindala 282,42 ha) ehituskruusa aktiivne reservvaru 7869 tuh m3 (kesk- mine paksus 2,8 m). Nimetatud varu kogused, pindalad ja keskmised paksused ehituskruusa aktiivse reserv- varu plokis 1, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkides 2 ja 3 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokkides 4 ja 5 esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.01.2021 Muda kruusamaardla koosseisus. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maardlate nimistusse Muda kruusamaardla registrikaarti (nr 0458) viia sisse vastavad muudatused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 23 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/328914. 2. Keskkonnaministri 17.12.2017. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 3. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ 5. Maardla registrikaart nr 0458. Muda. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Keskkonnaregistri ID: MRD0000426. 6. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 7. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 8. R. Sinisalu. „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“. Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1984. 9. Riigi Ilmateenistuse koduleht [WWW] https://www.ilmateenistus.ee/ 10. Riigikogu 27.10.2016. a seadus „Maapõueseadus“ (RT I, 10.11.2016, 1). 11. T. Saadre. „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“. Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1978. 12. Ü. Rammul, E. Niitlaan, E. Reinsalu ja L. Keerberg. „Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat“. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017. Kalda piiranguvöönd 10,02 9,93 9,91 Kaevandite koordinaadid IV 9,97 Kaitseobjekti piirangud 1 Nr X Y 10,86 Š-1 6 516 477.587 419 882.490 Vääriselupaik P2 Š-2 6 516 572.362 419 985.822 10,23 9,97 2 Š-3 6 516 639.597 420 092.247 9,86 ' I Š-4 6 516 396.968 419 974.111 Teekaitsevöönd 10,02 Š-3 10 0,30 8,73 m Š-5 6 516 451.136 420 095.236 10,23 10,82 10,02 1,40 03.07.2018 Š-6 6 516 538.707 420 147.312 8,53 Š-7 6 516 321.062 420 046.127 Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 1 aR 10,78 Š-8 6 516 425.420 420 177.725 10,12 10,17 Š-12 10,85 11,17 Š-9 6 516 314.169 420 142.492 0,40 10,14 Š-10 6 516 339.954 420 216.753 Liinirajatise kaitsevöönd 9,14 0,60 3 Š-11 6 516 594.696 420 125.201 10,55 1 Š-12 6 516 617.667 420 033.574 0, 0 10,51 Ligema 10,70 6 516 600 36801:001:0220 ,7 10,88 11 8 Š-11 11,06 0,40 10,99 N 10,63 10,12 0 9,85 m V a a v 7,86 2,8011,22 kr 19.03.2019 5 0 8, 9, P3 Uuringuruumi teenindusala 10,07 10,89 11,05 piiripunktide koordinaadid ,0 10,65 Š-2 8 11,04 10,45 10,58 0,30 9,26 m 11,31 9,88 10,56 03.07.2018 Nr X Y 9,85 10,38 1,20 11,28 11,33 9,06 11,26 1 6 516 665,16 420 079,61 9,86 10,33 10 10,37 10,87 ,5 P4 11,11 11,29 2 6 516 649,44 420 100,96 I' 11 11,26 11,27 Kaardileht nr 6211 Emmaste I 10,58 3 6 516 612,36 420 130,75 9,92 10,95 metalltoru 12 Ene 11,21 4 6 516 522,49 420 157,89 10,54 10,46 12 36801:001:0100 10,64 5 6 516 486,25 420 171,46 Š-6 10,40 9 V 502 11,00 11,22 0,30 11,40 6 6 516 414,42 420 201,25 17 9,79 11,32 al 10,64 10,62 11,29 9,79 2,60 7 6 516 333,82 420 239,49 gu 8,42 8 6 516 302,21 420 209,03 -Le : 10,35 10,77 : 00 11,22 9,81 9 6 516 295,75 420 059,91 l 10,88 10,96 11,30 u-L 60 P5 4 11,31 11 11,36 11,14 419 800 11 Putkaste metskond 240 11,29 10 6 516 480,95 419 860,98 ee 11,98 4 11,29 12,03 10,74 11,18 17502:001:0561 11 6 516 552,95 419 945,05 me 1 11,50 11,18 11,15 10,38 1 ,0 t 10,97 Plokk 2 aT Plokkide 2 aT ja 3 aT it 11,02 11,24 11,29 ee 10,97 11,16 Pindala 7,67 ha piiripunktide koordinaadid Plokkide 4 pT ja 5 pT 10,96 Plokk 3 aT 11,39 6 516 500 11,12 11,46 piiripunktide koordinaadid 11,41 Nr X Y 11 9,54 0 9,79 11,38 10 11,20 1 6 516 665,16 420 079,61 Nr X Y 1 10,35 10,28 11,34 10,87 11,52 5 11,12 11,98 P2 6 516 653,19 420 095,86 P2 6 516 653,19 420 095,86 5 Š-1 , 11,32 9,90 8 11,10 metalltoru 11,41 P3 6 516 586,35 420 024,16 10,15 11,32 0,45 9,49 m 11,42 2 6 516 649,44 420 100,96 PA - 48 0,4 0,4 11,49 11,30 11.09.2017 10,98 10,01 2,45 P4 6 516 560,85 420 046,35 3 6 516 612,36 420 130,75 6,0 3,1 3,1 8,59 8, 10,34 11,01 10,97 11,07 9,49 9,80 m 11,47 P5 6 516 524,45 420 095,10 4 6 516 522,49 420 157,89 5 11,08 11,22 11,60 11,20 19.03.2019 11,34 11,53 11,44 P6 6 516 462,70 420 070,40 5 6 516 486,25 420 171,46 ,0 11,37 P6 11,67 11,54 1 11,25 I 1 11,35 11,62 P7 6 516 457,54 420 067,36 P11 6 516 422,52 420 197,89 11,58 P7 Š-5 Putkaste metskond 240 P8 6 516 418,50 420 044,40 P17 6 516 410,35 420 188,37 11,35 11,46 11,25 11,35 0,40 9,64 m 11,44 11,36 11,54 03.07.2018 17502:001:0561 P9 6 516 402,90 419 999,60 P16 6 516 392,50 420 174,40 11,36 1 1 2,60 11,64 ,0 8,54 P10 6 516 383,03 419 966,16 P15 6 516 383,40 420 171,50 8, 11,59 11,27 11,61 11,69 10 6 516 480,95 419 860,98 P14 6 516 349,60 420 160,75 5 11,56 11 6 516 552,95 419 945,05 P13 6 516 338,55 420 121,10 11,56 Š-8 P11 6 516 422,52 420 197,89 P12 6 516 296,07 420 067,22 11,14 11,40 0,40 P11 11,60 6 6 516 414,42 420 201,25 9 6 516 295,75 420 059,91 Plokk 1 aR 11,35 11,23 2,50 11,34 11,76 8,70 11,52 7 6 516 333,82 420 239,49 P10 6 516 383,03 419 966,16 80 , 6 8 6 516 302,21 420 209,03 11,52 P8 11,65 P17 P9 6 516 402,90 419 999,60 11,49 11,74 P12 6 516 296,07 420 067,22 P8 6 516 418,50 420 044,40 11,36 11,46 11,76 P13 6 516 338,55 420 121,10 P7 6 516 457,54 420 067,36 11,30 Š-4 11,68 6 516 400 0,40 9,49 m P9 11,62 Plokk 4 pT P14 6 516 349,60 420 160,75 P6 6 516 462,70 420 070,40 11,34 3,10 11.09.2017 P15 6 516 383,40 420 171,50 P5 6 516 524,45 420 095,10 11,79 P16 419 900 7,84 Plokk 5 pT 11,71 P16 6 516 392,50 420 174,40 P4 6 516 560,85 420 046,35 I 11,69 P17 6 516 410,35 420 188,37 P3 6 516 586,35 420 024,16 11,41 11,34 I 11,89 P15 P10 11,48 11,56 11,73 8, 11,56 Pindala 3,92 ha Pindala 3,75 ha 5 11,68 11,79 11,85 11,59 11,69 11,52 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,86 11,81 8, piiripunkti number 11,61 P14 ' I 0 11,54 I I Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Kaare 9, 11,80 Plokk 2 aT 11,91 0 Š-10 Märkused: 12 17502:001:0132 aR - aktiivne reservvaru) 11,76 P13 Plokk 3 aT 11,81 0,40 9,61 m 11,68 03.07.2018 Ligema 3,60 12,07 11,61 7,81 12,05 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 36801:001:0220 7 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. I I' Geoloogilise läbilõike joon Š-7 11,64 11,79 11,83 I II 0,40 9,77 m 12,01 12,12 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 18.-19.03.2019. 11,67 11,86 11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,692,10 03.07.2019 11,65 Š-9 11,83 - Topograafilise plaani koostas Allan Koger (Markšeider, tase 6 (130501)) - 9,17 11,84 0,50 9,93 m 11,84 11,83 11,78 03.07.2018 OÜ Inseneribüroo STEIGER . 12 11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 2,30 9,03 4. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogid Karl Simmer ja Helis Vahtra. I 11,92 V' 11,93 8 5. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. piirikivi Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 6 516 300 P12 11,73 6. Plaani koostamisel on kasutatud: 11,88 9,80 m Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev piirikivi metalltoru 8 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2019); 420 000 420 100 420 200 19.03.2019 11,79 11,97 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto); V' 9 11,83 12,17 12 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Š-7 0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m Põlluotsa 12 (seisuga 01.10.2018); 11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m 11,89 11,88 17502:001:0220 11,94 12,03 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 9,17 Lamami abs kõrgus, m Plokk 1 aR piirikivi Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1 / 2 11,77 PA - 48 0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m 11,97 11,98 12,05 Muda kruusamaardla Mõõtkava 6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m Topograafiline ja Muda uuringuruum 11,85 PA - 45 0,5 0,5 varu arvutuse plaan 1 : 1000 Hiiumaa vald, Hiiu maakond 4,5 2,2 Catleen Haube OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.03.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 19 / 2480 /Allkirjastatud digitaalselt/ 9,94 6' Kalda piiranguvöönd 7' 10,02 4' 5' 9,93 8' Kaitseobjekti piirangud 9,91 3' 9,97 3 Vääriselupaik 10,86 4 9' I 10,23 9,97 Teekaitsevöönd 9,86 ' 10,02 Š-3 10 0,30 10,23 10,82 10,02 1,40 Liinirajatise kaitsevöönd 8,53 8,73 m Plokk 1 aR 10,78 03.07.2018 10,12 10,17 Š-12 10,85 11,17 0,40 10,14 0,60 9,14 10,55 10 10,51 , 0 Ligema 36801:001:0220 Š-11 10,88 6 516 600 10,70 10,63 9,85 m 19.03.2019 I II 10,12 ra a v 0 ,7 11 8 11,06 7,86 0,40 2,8011,22 10,99 N 5 5 10' 0 k 8, 9, 10,07 10,89 11,05 ,0 10,65 Š-2 8 11,04 10,45 10,58 0,30 11,31 9,88 10,56 1,20 11,28 9,85 10,38 9,06 11' 11,26 11,33 9,86 10,33 2' 9,26 m 10 10,87 6 11,11 11,29 10,37 03.07.2018 ,5 Kaardileht nr 6211 Emmaste 9,92 10,58 2 11,26 10,95 12 Kruusi 10,54 10,46 11,21 12 20501:001:1465 10,64 Š-6 10,40 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 9 V 502 11,00 11,22 0,30 11,40 17 9,79 11,32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid al 10,64 10,62 11,29 9,79 2,60 gu 8,42 -Le : 10,35 10,77 12' Nr X Y Nr X Y : 00 11,22 9,81 7 l 10,88 10,96 11,30 u-L 60 11,31 1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99 11 11,36 11,14 419 800 11 11,29 Putkaste metskond 240 ee 11,98 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98 4 11,29 12,03 10,74 11,18 17502:001:0561 me 1 10,38 11,50 11,18 11,15 3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62 1 ,0 t 10,97 Plokk 2 aT it 11,02 11,24 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92 ee 10,97 11,16 10,96 Plokk 3 aT 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66 6 516 500 11,12 11,46 6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55 11,41 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48 11 9,54 0 9,79 11,20 11,38 1 10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15 10,35 10,87 11,52 11,12 11,98 5 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86 Š-1 , 11,32 9,90 11,10 8 0,4 10,15 1' 1 11,32 11,41 0,45 11,42 10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16 PA - 48 11,49 11,30 10,98 10,01 2,45 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35 6,0 3,1 8,59 8, 10,97 10,34 9,49 9,49 m 11,01 11,07 11,47 9,80 m 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10 5 11,08 11.09.2017 11,22 11,20 19.03.2019 11,53 11,34 8 11,44 11,60 ,0 11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40 1 11,25 I 13' 1 11,35 11,62 9 9,64 m 11,58 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36 Š-5 03.07.2018 Putkaste metskond 240 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40 11,35 11,46 11,25 11,35 14' 0,40 11,44 11,36 11,54 17502:001:0561 11,36 1 2,60 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60 25' 1 11,64 ,0 8,54 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16 8, 11,61 11,69 11,59 11,27 18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22 5 11,56 11,56 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10 Š-8 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75 11,14 11,40 0,40 19 11,60 Plokk 1 aR 11,35 11,23 10 2,50 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50 11,34 11,76 8,70 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40 11,52 80 , 11,65 20 11,52 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37 11,74 11,49 Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89 11,36 9,49 m 11,30 11,46 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37 Š-4 11.09.2017 11,68 6 516 400 0,40 11,62 Plokk 4 pT 22' 26' 6 516 369,93 420 245,03 11,34 11 17 3,10 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23 419 900 7,84 Plokk 5 pT 16' 21' 11,71 28' 6 516 379,85 420 269,72 11,34 11,69 11,89 16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,56 11,73 30' 6 516 333,89 420 239,45 11,48 12 26' 8, 11,56 31' 6 516 302,22 420 209,04 5 piiripunkti number 17' 11,68 27' 29' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,79 11,85 Pindala 4,22 ha reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 11,52 11,69 11,86 20' 11,81 Nõlvaterviku alumine piir 15 8, 11,61 Märkused: 19' ' 0 11,54 I I Maardla piir (asendiplaanil) Kaare 11,80 Plokk 2 aT 11,91 9, 0 Š-10 14 12 17502:001:0132 11,76 0,40 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ligema Plokk 3 aT 11,81 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 36801:001:0220 3,60 12,07 11,61 7,81 9,61 m 12,05 Geoloogilise läbilõike joon 3. Plaani koostamisel on kasutatud: I I' 9,77 m 03.07.2018 Š-7 11,64 03.07.2019 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021); 11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,79 9,93 m 12,01 11,83 II 11,67 0,40 03.07.2018 11,86 12,12 30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto); 11,692,10 11,65 Š-9 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 9,17 11,84 0,50 11,84 11,83 11,78 (seisuga 19.04.2021); 12 2,30 8 9,03 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 11,93 11,92 - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). 9,80 m 6 516 300 11,73 19.03.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 11,88 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 22 18'13 420 000 420 100 420 200 11,79 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Š-7 31' I 0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m Muda liivakarjäär II 11,83 12,17 12 ' 11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan Põlluotsa Muda kruusamaardla 12 9,17 Lamami abs kõrgus, m 11,89 11,88 17502:001:0220 11,94 12,03 Hiiumaa vald, Hiiu maakond 0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m Plokk 1 aR PA - 48 Loa omanik Tariston AS 11,77 Graafiline lisa 1/3 6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m 11,97 11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) PA - 45 0,5 0 50 100 m 4,5 2,2 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ 9,94 6' 7' 10,02 4' 5' 9,93 8' 9,91 3' 9,97 3 1 0 10,86 4 9' 10,23 9,97 10.20 10,82 10.20 Plokk 1 aR 10,78 10,12 10,17 10,85 11,17 10.20 10,51 11 10,88 6 516 600 10,70 10,63 10,12 11,22 10,99 N 5 10' 10,07 10,89 11,05 Metsastatav ala 11,04 10,45 10,58 1,4 ha 11,31 9,88 10.20 11,28 9,85 10,38 10.20 11' 11,26 11,33 9,86 10,33 2' 6 11,11 11,29 10,37 1 0 Kaardileht nr 6211 Emmaste 9,92 10,58 2 11 11,26 11,27 11,21 8 9 10,54 10,46 9 10,40 10.20 7.50 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 11,40 9,79 10,62 10.20 11,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 9,79 8 10,35 10,77 12' Nr X Y Nr X Y 9,81 11,36 10.20 7 11,30 11,31 1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99 419 800 10.20 11,29 11,98 12,03 11,18 7.50 11,29 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98 8 9 9 10,38 11,50 11,18 7.50 3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62 0 10,97 1 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92 11,16 10,96 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66 8 6 516 500 11,12 10.20 11,46 6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48 9,54 Plokk 2 aT 7.50 10.20 10 9,79 11,38 10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15 10,35 10.20 7.50 Plokk 3 aT 11,52 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86 11 9,90 8 11,10 1' 1 9 11,42 10,15 11,32 10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16 10,01 1 Veekogu 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35 9 10,98 1 10,34 10,97 11,07 9,49 11,47 1,7 ha 11,08 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10 11,20 11,53 7.50 8 11,44 11,60 11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40 11,25 11,35 11,62 7.50 9 13' 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36 8 11,58 10.20 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40 11,44 11,35 11,46 9 14' 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60 11,64 8 25' 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16 7.50 11,61 11,69 11,59 11,27 11,56 18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22 10.20 1 0 7.50 9 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75 19 8 Plokk 1 aR 11,35 10.20 10 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50 9 10 11,76 11,52 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40 11,65 Plokk 4 pT 20 8 9 11 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37 11,74 11,49 1 1 Plokk 5 pT Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89 11,36 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37 11,68 22' 11 6 516 400 11,62 26' 6 516 369,93 420 245,03 11 17 10.20 10.20 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23 419 900 1 16' 21' 11,71 28' 6 516 379,85 420 269,72 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,69 16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31 piiripunkti number 11,34 11,89 11,56 30' 6 516 333,89 420 239,45 12 11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,48 11,56 26' 31' 6 516 302,22 420 209,04 reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 17' 11,68 27' 29' 10.20 11,85 Maardla piir (asendiplaanil) Pindala 4,22 ha Ligema 11,52 11,69 11,86 20' Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 36801:001:0220 11,81 11,61 15 Plokk 2 aT Märkused: Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 11,54 19' 11,80 Plokk 3 aT 11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,76 14 Metsastatav ala 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 11 1,1 ha 10.20 12,07 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 11,61 12,05 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Metsamaa 11,64 11,79 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021); 11,83 10.20 30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto); 11,69 10.20 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Kalda piiranguvöönd 11,84 (seisuga 19.04.2021); 11,93 11 11,92 - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). Kaitseobjekti piirangud 6 516 300 11 11,73 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 22 18'13 420 000 420 100 420 200 11,79 1 2 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Vääriselupaik 31' Muda liivakarjäär 11,83 12,17 Muda kruusamaardla Korrastatud ala plaan 12,03 Teekaitsevöönd 11,89 11,88 11,94 Hiiumaa vald, Hiiu maakond Plokk 1 aR 11,77 Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3 11,97 11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 Liinirajatise kaitsevöönd [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 0 50 100 m Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' SW NE W E 0132 m m m m 0132 13 13 13 13 001: e Putkaste metskond 240 Kaar 001: 17502:001:0561 e 17502: Kaar 17502: Š-9 Š-10 Š-7 11,83 11,81 12 Š-1 12 12 11,67 12 11,49 Putkaste metskond 240 0,4 17502:001:0561 0,5 0,4 Š-10-1 0,45 Š-2 Š-7-1 Kr. 27,7 11 11 11 11 Kr. 20,6 Š-9-1 St. 1,1 10,56 okk 1 aR Š-1(1) Š-3 St. 2,5 Kr. 8,1 EL Š-12 Plokk 4 pT Kr. 4,2 10,23 EL St. 1,2 Plokk 2 aT Š-10-2 okk 1 aR 10,14 1,4 1: EL 1: St. 1,0 0,3 Kr. 3,5 Plokk 4 pT 1, 1, EL St. 2,4 Plokk 2 aT 4 4 10 Š-2-1 10 10 vt. 9,93 m 10 4 0,3 1, 03.07.2018 EL Kr. 2,5 1: 0,4 vt. 9,77 m 2,1 Pl 1,8 vt. 9,49 m St. 2,5 Š-3-1 2,0 03.07.2018 Š-9-2 2,2 vt. 9,61 m 03.07.2018 11.09.2017 EL Kr. 0,0 Š-7-2 Kr. 0,0 Pl vt. 9,26 m 3 Š-1(2) St. 5,7 St. 1,5 1: Plokk 3 aT Kr. 18,5 1: 03.07.2018 Kr. 9,7 TL 2,5 EL Š-10-3 3 9 1,0 9 9 2,6 St. 1,4 2,8 Plokk 3 aT Kr. 0,7 9 St. 1,4 EL EL 1,7 vt. 8,73 m 03.07.2018 Plokk 5 pT 2,9 St. 1,8 1,7 EL 2,9 Plokk 5 pT 1,9 8 8 8 8 4,0 4,1 7 7 7 7 Uuringuruumi piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) Ligema Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kasvukiht Läbilõige III-III' 36801:001:0220 Uuringuaegne keskmine põhjavee tase (abs 9,5 m), NW S eeldatav veetase maavara ammendamisel Muld m m 0220 Nõlva kaitsetervik: veepealne nõlvus 1:1,4; 13 13 veealune nõlvus 1:3 sa Putkaste metskond 240 001: uot 17502:001:0561 vt. 8,73 m Veetaseme abs kõrgus, m Ehitusliiv 03.07.2018 Mõõtmise kuupäev l 17502: Põl Š-9 Plokk 2 aT 11,83 12 Š-5 12 Täiteliiv 0220 11,54 Š-3 2019. a uuringu kaevandi nr 001: gem a 0,5 10,23 Suudme abs kõrgus, m Liivsavi/Saviliiv 0,4 36801: Š-2 Li 11 Š-5-1 11 Sügavus maapinnast, m 0,3 Š-9-1 10,56 Kr. 6,3 okk 1 aR Kr. 8,1 Š-3-1 Proovi number St. 2,7 Savi 1,4 St. 1,2 1: EL Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, % 1: Plokk 4 pT EL Proovitud intervall, m 1, 1,2 St. 5,7 Savi- ja tolmusisaldus, % 0,3 1,4 4 Š-2-1 Plokk 2 aT TL EL - ehitusliiv 1: 1: 10 vt. 9,93 m 10 Kr. 2,5 03.07.2018 TL - täiteliiv Kruus 1, 1,7 St. 2,5 Š-5-2 Pl vt. 9,64 m 2,1 4 EL 03.07.2018 Š-9-2 Kr. 0,0 Kaevandi sügavus, m 1,9 Kr. 0,0 1: 3 St. 9,1 1: 1: vt. 9,26 m St. 1,5 3 Vääriselupaik 3 03.07.2018 3 Plokk 3 aT TL 1: 9 Plokk 5 pT EL 2,8 9 2,9 1,7 3,0 Plokk 3 aT Märkused: Plokk 1 aR 3,2 8 8 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480). 7 7 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Muda Liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Muda kruusamaardla I-I' ... III-III' Hiiumaa vald, Hiiu maakond 0 50 100 m Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50 Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Allan Koger +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551 /Allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.02.2022 14:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-116789-12 Riigi huvi väljaselgitamine Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/72023- 0c8da0b0f73d8ea33aceceae644b6726876ed73ee29a4fa0e0d8a0d89bad6210 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel