Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
11.02.2022 nr DM-116789-12
Riigi huvi väljaselgitamine Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses
AS Tariston (registrikood 10887843, aadress Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa,
Tallinn, Harju maakond) esitas 17.08.2021 Muda liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa
taotluse (nõuetekohane taotlus T/KL-1010234 registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 12.11.2021 dokumendina nr DM-116789-5).
Taotletav Muda liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigimaa
katastriüksusel Putkaste metskond 240 (katastritunnus 17502:001:0561), mille riigivara valitseja
on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Muda kruusamaardla (registrikaart nr 0458) ehitusliiva
aktiivse tarbevaru 2 ja 3 plokki. Taotletava Muda liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,92 ha
ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,22 ha. Taotluse kohaselt on Muda liivakarjääri
ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh m3, millest kaevandatav varu on 78 tuh m 3. Maavara
kasutamise otstarve on teehooldus ja ehitus. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 24.11.2021 kirjaga
nr DM-116789-8 Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotlusele. Võttes aluseks
MaaPS § 49 lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 3 koosmõjus § 22 lg 2
ja Hiiumaa Vallavolikogu (19. aprill 2018 nr 53) otsuse nõustus Hiiumaa Vallavalitsus
06.12.2021 kirjaga nr 8-3/989 (registreeritud KOTKAS 27.12.2021 nr DM-116789-10) Muda
liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega T/KL-1010234).
Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel
lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav
tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada
antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused
enam kui 10 aastaks.
Hiiu maakonda jääb seisuga 11.02.2022 12 mäeeraldist, mille kaevandatava ehitusliiva jääkvaru
suurus on 1379 tuh m3. Ehitusliiva puhul on keskmine tarbimine 12 tuh m 3. Seega on nende
andmete põhjal varustuskindlus tagatud ehitusliiva puhul ca 118 aastaks.
AS Tariston on keskkonnaloa taotluses selgitanud: „AS Tariston taotleb maavara kaevandamise
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
luba, et varustada eelkõige Hiiumaa lõunaosas teostatavaid teetöid ja -hooldust. Seeläbi on
võimalik vähendada töödeks kasutatava materjali transpordikaugusi ning väiksem transpordiga
kaasnev keskkonnamõju.“
Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Muda liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.
Soovime teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on vajalik riigi infrastruktuuri
objektide varustamiseks maavaraga või riigi majandushuvidest lähtuvalt. Juhul kui selline
vajadus või huvi eksisteerib, palume seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide,
kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega.
Palume seisukoht esitada hiljemalt 13.03.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Taotlus T_KL-1010234 (3).bdoc
Carmen Tau 58571347
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS Tariston
Kontaktisik Caspar Rüütel
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Muda liivakarjääris
sisu kaevandamiseks.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Muda liivakarjääris
eesmärk ja põhjendus kaevandamiseks. Taotletava tegevuse kirjeldus ja põhjendus on esitatud
taotlusele lisaud seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Taotletava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on kirjeldatud
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotlusele lisatud seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Muda liivakarjäär
Tegevuskoha aadress Putkaste metskond 240, Muda küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Territoriaalkood 4993
Katastritunnus 17502:001:0561
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6516475, Y: 420067
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Putkaste metskond 240
(17502:001:0561).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 458
Maardla nimetus Muda
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Muda liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 3.92
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 4.22
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 17
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 17
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teehooldus, ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 6 000
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 51 tuh m³ 01.01.2021
3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 38 tuh m³ 01.01.2021
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 78 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja -
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021)
Geoloogiafondi number 9474
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1326
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Graafiline_lisa_1_750x500.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Graafiline_lisa_3_710x420.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Graafiline_lisa_2_750x500.pdf
3/4
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri__Muda_.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Hiiu_maakonnas_asuva_Muda_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: Aruanne__Muda_GU_.asice
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn
Lisa 8: isojooned_maapind.dgn
Lisa 9: Muda_ME_piir.dgn
Lisa 10: Muda_TM_piir.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 11: Muda_liivakarjaari_graafilised_lisad.asice
4/4
9,94
6'
Kalda piiranguvöönd 7'
10,02 4'
5'
9,93
8'
Kaitseobjekti piirangud
9,91
3'
9,97
3
Vääriselupaik 10,86
4 9' I
10,23 9,97
Teekaitsevöönd 9,86 '
10,02
Š-3
10 0,30
10,23 10,82
10,02 1,40
Liinirajatise kaitsevöönd 8,53 8,73 m
Plokk 1 aR 10,78
03.07.2018
10,12
10,17
Š-12 10,85 11,17
0,40
10,14
0,60
9,14
10,55 10
10,51
,
0
Ligema
36801:001:0220
Š-11
10,88
6 516 600
10,70
10,63
9,85 m
19.03.2019
I
II
10,12
ra
a
v
0
,7
11 8
11,06
7,86
0,40
2,8011,22
10,99
N
5
5 10'
0 k
8,
9,
10,07 10,89 11,05
,0
10,65
Š-2
8
11,04
10,45
10,58
0,30 11,31
9,88
10,56
1,20 11,28
9,85 10,38
9,06 11' 11,26
11,33
9,86 10,33
2' 9,26 m
10
10,87 6 11,11
11,29
10,37 03.07.2018
,5 Kaardileht nr 6211 Emmaste
9,92
10,58 2 11,26
10,95
12
Kruusi 10,54 10,46
11,21
12
20501:001:1465 10,64
Š-6
10,40
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
9 V 502
11,00 11,22
0,30 11,40
17
9,79
11,32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
al
10,64
10,62 11,29
9,79
2,60
gu
8,42
-Le :
10,35
10,77
12' Nr X Y Nr X Y
:
00
11,22
9,81
7
l
10,88 10,96 11,30
u-L 60
11,31
1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99
11
11,36 11,14
419 800
11 11,29
Putkaste metskond 240
ee
11,98
2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98
4
11,29
12,03 10,74
11,18
17502:001:0561
me
1
10,38
11,50 11,18 11,15
3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62
1
,0
t
10,97
Plokk 2 aT
it
11,02 11,24 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92
ee
10,97
11,16
10,96
Plokk 3 aT 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66
6 516 500 11,12
11,46
6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55
11,41 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48
11
9,54
0
9,79 11,20 11,38
1
10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15
10,35 10,87
11,52
11,12 11,98
5 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86
Š-1 ,
11,32
9,90 11,10
8
0,4
10,15 1' 1 11,32
11,41
0,45 11,42
10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16
PA - 48 11,49 11,30
10,98 10,01 2,45 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35
6,0 3,1 8,59
8,
10,97
10,34
9,49 9,49 m 11,01
11,07 11,47
9,80 m 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10
5
11,08 11.09.2017 11,22
11,20 19.03.2019 11,53 11,34 8 11,44
11,60
,0
11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40
1
11,25
I 13'
1
11,35 11,62
9 9,64 m
11,58 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36
Š-5
03.07.2018
Putkaste metskond 240 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40
11,35 11,46 11,25
11,35 14' 0,40
11,44 11,36 11,54 17502:001:0561
11,36
1 2,60 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60
25'
1
11,64
,0 8,54
17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16
8,
11,61 11,69
11,59 11,27
18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22
5
11,56
11,56
24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10
Š-8 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75
11,14
11,40
0,40 19
11,60
Plokk 1 aR 11,35
11,23 10 2,50
21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50
11,34
11,76 8,70 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40
11,52
80
, 11,65 20
11,52 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37
11,74
11,49
Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89
11,36 9,49 m
11,30
11,46 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37
Š-4
11.09.2017
11,68
6 516 400 0,40 11,62
Plokk 4 pT 22' 26' 6 516 369,93 420 245,03
11,34 11 17
3,10 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23
419 900
7,84 Plokk 5 pT
16' 21'
11,71
28' 6 516 379,85 420 269,72
11,34
11,69
11,89
16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31
1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja
11,56 11,73
30' 6 516 333,89 420 239,45
11,48
12 26'
8,
11,56
31' 6 516 302,22 420 209,04
5
piiripunkti number
17' 11,68 27' 29'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,79 11,85
Pindala 4,22 ha
reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 11,52
11,69
11,86
20'
11,81
Nõlvaterviku alumine piir 15
8,
11,61
Märkused:
19' '
0
11,54 I
I
Maardla piir (asendiplaanil) Kaare 11,80
Plokk 2 aT 11,91
9,
0 Š-10
14
12
17502:001:0132 11,76
0,40 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ligema Plokk 3 aT 11,81
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
36801:001:0220 3,60 12,07
11,61 7,81 9,61 m
12,05
Geoloogilise läbilõike joon 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
I I' 9,77 m 03.07.2018
Š-7 11,64
03.07.2019 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021);
11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,79 9,93 m 12,01
11,83
II 11,67
0,40
03.07.2018 11,86
12,12
30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto);
11,692,10
11,65
Š-9 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 9,17 11,84
0,50
11,84 11,83
11,78
(seisuga 19.04.2021);
12
2,30
8 9,03
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 11,93 11,92
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
9,80 m 6 516 300 11,73
19.03.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 11,88 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
22
18'13
420 000
420 100
420 200
11,79
11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Š-7 31'
I
0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m Muda liivakarjäär
II
11,83 12,17
12
'
11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan
Põlluotsa Muda kruusamaardla
12
9,17 Lamami abs kõrgus, m
11,89
11,88
17502:001:0220 11,94 12,03
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m
Plokk 1 aR
PA - 48 Loa omanik Tariston AS
11,77 Graafiline lisa 1/3
6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m 11,97
11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
PA - 45 0,5
0 50 100 m
4,5 2,2 Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
SW NE W E
0132
m m m m
0132
13 13 13 13
001:
e
Putkaste metskond 240
Kaar
001:
17502:001:0561
e
17502:
Kaar
17502: Š-9 Š-10
Š-7 11,83 11,81
12 Š-1 12 12
11,67
12
11,49
Putkaste metskond 240
0,4
17502:001:0561 0,5
0,4 Š-10-1
0,45 Š-2 Š-7-1 Kr. 27,7
11 11 11 11
Kr. 20,6 Š-9-1 St. 1,1
10,56
okk 1 aR
Š-1(1) Š-3 St. 2,5 Kr. 8,1 EL
Š-12 Plokk 4 pT
Kr. 4,2 10,23 EL St. 1,2 Plokk 2 aT Š-10-2
okk 1 aR
10,14 1,4
1:
EL
1:
St. 1,0 0,3 Kr. 3,5
Plokk 4 pT
1,
1,
EL St. 2,4
Plokk 2 aT
4
4
10 Š-2-1 10 10 vt. 9,93 m 10
4
0,3
1,
03.07.2018 EL
Kr. 2,5
1:
0,4 vt. 9,77 m 2,1
Pl
1,8
vt. 9,49 m St. 2,5 Š-3-1 2,0 03.07.2018 Š-9-2 2,2
vt. 9,61 m
03.07.2018
11.09.2017 EL Kr. 0,0 Š-7-2 Kr. 0,0
Pl
vt. 9,26 m
3
Š-1(2) St. 5,7 St. 1,5
1:
Plokk 3 aT Kr. 18,5
1:
03.07.2018
Kr. 9,7 TL
2,5
EL Š-10-3
3
9 1,0 9 9
2,6
St. 1,4 2,8 Plokk 3 aT Kr. 0,7 9
St. 1,4 EL
EL 1,7
vt. 8,73 m
03.07.2018
Plokk 5 pT 2,9 St. 1,8
1,7 EL
2,9
Plokk 5 pT 1,9
8 8 8 8
4,0
4,1
7 7 7 7
Uuringuruumi piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Ligema
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kasvukiht
Läbilõige III-III' 36801:001:0220
Uuringuaegne keskmine põhjavee tase (abs 9,5 m),
NW S eeldatav veetase maavara ammendamisel
Muld
m m
0220
Nõlva kaitsetervik: veepealne nõlvus 1:1,4;
13 13 veealune nõlvus 1:3
sa
Putkaste metskond 240
001:
uot
17502:001:0561 vt. 8,73 m Veetaseme abs kõrgus, m Ehitusliiv
03.07.2018
Mõõtmise kuupäev
l
17502:
Põl
Š-9
Plokk 2 aT 11,83
12 Š-5 12 Täiteliiv
0220
11,54
Š-3 2019. a uuringu kaevandi nr
001:
gem a
0,5 10,23 Suudme abs kõrgus, m Liivsavi/Saviliiv
0,4
36801:
Š-2
Li
11 Š-5-1 11 Sügavus maapinnast, m 0,3
Š-9-1
10,56 Kr. 6,3
okk 1 aR
Kr. 8,1 Š-3-1 Proovi number
St. 2,7 Savi
1,4
St. 1,2
1:
EL Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, %
1:
Plokk 4 pT EL Proovitud intervall, m
1,
1,2 St. 5,7 Savi- ja tolmusisaldus, %
0,3
1,4
4
Š-2-1 Plokk 2 aT TL EL - ehitusliiv
1:
1:
10 vt. 9,93 m 10
Kr. 2,5 03.07.2018 TL - täiteliiv Kruus
1,
1,7
St. 2,5 Š-5-2
Pl
vt. 9,64 m 2,1
4
EL 03.07.2018 Š-9-2
Kr. 0,0 Kaevandi sügavus, m 1,9
Kr. 0,0
1:
3
St. 9,1
1:
1:
vt. 9,26 m
St. 1,5
3
Vääriselupaik
3
03.07.2018
3
Plokk 3 aT TL
1:
9 Plokk 5 pT EL 2,8 9
2,9
1,7
3,0 Plokk 3 aT
Märkused:
Plokk 1 aR 3,2
8 8
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
7 7
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Muda Liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Muda kruusamaardla I-I' ... III-III'
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
0 50 100 m
Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3
Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
9,94
6'
7'
10,02 4'
5'
9,93
8'
9,91
3'
9,97
3
1
0
10,86
4 9'
10,23 9,97
10.20
10,82
10.20
Plokk 1 aR 10,78
10,12
10,17
10,85 11,17
10.20
10,51
11
10,88
6 516 600
10,70
10,63 10,12 11,22
10,99
N
5 10'
10,07 10,89 11,05
Metsastatav ala 11,04
10,45
10,58 1,4 ha 11,31
9,88 10.20
11,28
9,85 10,38 10.20
11' 11,26
11,33
9,86 10,33
2' 6 11,11
11,29
10,37
1
0 Kaardileht nr 6211 Emmaste
9,92
10,58 2 11
11,26
11,27
11,21
8
9
10,54 10,46 9
10,40 10.20
7.50 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
11,40
9,79
10,62
10.20
11,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
9,79 8
10,35
10,77
12' Nr X Y Nr X Y
9,81
11,36
10.20
7 11,30
11,31
1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99
419 800
10.20
11,29
11,98
12,03 11,18
7.50
11,29 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98
8 9
9
10,38
11,50 11,18
7.50
3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62
0
10,97
1
11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92
11,16
10,96 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66
8
6 516 500 11,12 10.20
11,46
6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55
7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48
9,54 Plokk 2 aT 7.50 10.20
10
9,79 11,38
10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15
10,35
10.20
7.50
Plokk 3 aT 11,52
9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86
11
9,90
8
11,10
1' 1
9
11,42
10,15 11,32
10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16
10,01
1 Veekogu 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35
9
10,98 1
10,34
10,97 11,07
9,49 11,47 1,7 ha
11,08 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10
11,20 11,53 7.50
8 11,44
11,60
11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40
11,25
11,35 11,62
7.50
9 13' 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36
8
11,58
10.20
15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40
11,44
11,35 11,46
9
14'
16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60
11,64
8
25' 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16
7.50
11,61 11,69
11,59 11,27
11,56
18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22
10.20
1
0
7.50 9 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10
20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75
19
8
Plokk 1 aR 11,35
10.20 10 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50
9 10 11,76 11,52 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40
11,65
Plokk 4 pT 20
8
9 11 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37
11,74
11,49
1
1
Plokk 5 pT Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89
11,36
11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37
11,68
22'
11
6 516 400 11,62 26' 6 516 369,93 420 245,03
11 17
10.20
10.20 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23
419 900
1 16' 21'
11,71
28' 6 516 379,85 420 269,72
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,69
16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31
piiripunkti number 11,34 11,89
11,56
30' 6 516 333,89 420 239,45
12
11
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne
11,48 11,56
26' 31' 6 516 302,22 420 209,04
reservvaru, pT - passiivne tarbevaru)
17' 11,68 27' 29'
10.20 11,85
Maardla piir (asendiplaanil) Pindala 4,22 ha
Ligema 11,52
11,69
11,86
20'
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
36801:001:0220 11,81
11,61 15 Plokk 2 aT Märkused:
Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 11,54 19'
11,80
Plokk 3 aT
11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,76 14 Metsastatav ala 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
11 1,1 ha 10.20 12,07
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
11,61 12,05
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Metsamaa
11,64
11,79
21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021);
11,83 10.20
30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto);
11,69
10.20 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
Kalda piiranguvöönd 11,84
(seisuga 19.04.2021);
11,93 11 11,92
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
Kaitseobjekti piirangud 6 516 300
11
11,73
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
22
18'13
420 000
420 100
420 200
11,79 1
2 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Vääriselupaik 31' Muda liivakarjäär
11,83 12,17
Muda kruusamaardla Korrastatud ala plaan
12,03
Teekaitsevöönd
11,89
11,88
11,94
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Plokk 1 aR
11,77
Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3
11,97
11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Liinirajatise kaitsevöönd
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
0 50 100 m
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Hiiu maakonnas Emmaste poolsaare keskosas
asuvas Muda liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks. AS Tariston taotleb
maavara kaevandamise luba, et varustada eelkõige Hiiumaa lõunaosas teostatavaid teetöid ja -
hooldust. Seeläbi on võimalik vähendada töödeks kasutatava materjali transpordikaugusi ning
väiksem transpordiga kaasnev keskkonnamõju.
Muda liivakarjääris on kaevandatavaks maavaraks kvaliteetne ehitusliiv, mis asub nii
veetasemest kõrgemal kui ka madalamal. Tulenevalt veealuse varu väikses kihipaksusest, on
kogu maavara kaevandatav ilma veetaset alandamata ning ei mõjutas seeläbi piirkonna
veerežiimi. Samuti on planeeritav kaevandamismaht selline, et töid saab teostada karjääris ilma
oluliste negatiivsete mõjudeta ümberkaudsetele elanikele.
Taotletavas Muda liivakarjääris lasuv ehitusliiv on sobilik kasutamiseks teede muldkehade
töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal kasutamiseks täitematerjalina üldehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Muda liivakarjäär asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigile kuuluval
katastriüksusel Putkaste metskond 240 (katastritunnusega 17502:001:0561). Taotletav Muda
liivakarjäär asub kahel lahustükil, mida eraldavad vääriselupaigad VEP206384 ja VEP208419.
Taotletavat ala katab metsamaa, maapinna reljeef on muutlik, jäädes absoluutkõrguste
vahemikku 10,14 - 11,83 m (keskmiselt 11,2 m). Uuringuruumi maapind on kõrgem lõunas
ning langeb põhja suunas.
Muda liivakarjäärist ~100 m kaugusel põhjas voolab Jausa jõgi (tunnus VEE1161300) ning
~100 m kaugusel läänes Tülli kraav (tunnus VEE1161800), mis on eesvooluks Vähesoo (tunnus
7116180020150) maaparandussüsteemile. Tülli kraavil kalda piiranguvöönd puudub. Jausa
jõgi, 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga, on eesvooluks taotletavast alast 120 - 200 m
kaugusel asuvatele Suurekaevu maaparandussüsteemidele (tunnused 7116130020100 ja
7116130020090).
Taotletav Muda liivakarjäär külgneb idast Valgu-Lelu-Leemeti teega (tee nr 12129), millele
kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast, teega paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutuse maismaa sideehitis (tunnus ELA082), 1 m laiuse kaitsevööndiga liini
teljest.
Taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ligikaudu 50 m kaugusel loodes asub
III kategooria kaitsealuse linnuliigi Charadrius dubius (väiketüll) (tunnus KLO9117982)
leiukoht. Vahemikus 2019. a september kuni 2020. a november registreeriti Putkaste metskond
240 kinnistule kaks vääriselupaika (tunnused VEP208419 ja VEP206384), mille põhilisteks
kaitseobjektideks on sinilille ja angervaksa kasvukohaga lehtmetsad.
Lähim majapidamine asub teisel pool Valgu-Lelu-Leemeti teed, Krooginiidi kinnistul
(katastritunnusega 17502:001:0474), asudes taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 80 m kaugusel
idas. Lähimad külad on ~1 km kaugusel põhjas asuv Ligema ning ~2 km kaugusel lõunas asuv
Ulja ja põhjas asuv Kuriste. Kärdla asub linnulennult 30 km kaugusel põhjas.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Muda kruusamaardla registrikaardi (nr 0458) kohaselt on uuritud maardlat 3 korral. Taotletaval
alal on tehtud järgnevad uuringud:
‒ „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne” (Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, T. Saarde, 1978; EGF 3506);
‒ „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, 1984; EGF 4081);
‒ „Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.01.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIEGR, H. Vahtra, C. Haube, 2021; EGF 9474).
Muda liivakarjääris on katendi paksus suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 0,3 - 0,5 m
(keskmiselt 0,4 m). Katendi moodustab alal kasvukiht, mille all lasub muld. Maavara kasulik
kiht on esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mis sisaldab karbonaatse koostisega
kruusa. Kaevandite geoloogilise kirjelduste järgi on maavara värvus varieeruv: hall, tuhmhall,
helepruun, pruunikasbeež, sinakas, sinakashall.
Kaevandite andmetel on Muda liivakarjääris kasuliku kihi paksus vahemikus 0,6 - 3,6 m
(keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad taotletava ala lääne- ja lõunaosas,
ala põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb. Muda liivakarjääris jääb kasuliku kihi lamam
absoluutkõrguste vahemikku 7,8 - 9,2 m (keskmiselt 8,6 m). Kasuliku kihi lamamiks on plastne
savi, liivsavi ja saviliiv.
Muda liivakarjääris lasuva ehitusliiva kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt
5,0%), liiva sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 92,1%) ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,9%). Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus
0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp), kruusa purunemiskindlus Los Angelese meetodil LA28
ning kruusa külmakindlus destilleeritud vees F1,9.
Tabel 2.1 Ehitusliiva põhinäitajad Muda liivakarjääris taotletavate tarbevaru plokkide piires
Plokk 2 aT (veepealne) 3 aT (veealune)
Kruusa sisaldus 0,0 - 27,7 0,0 - 18,5
(fraktsioon >31,5 mm), % (keskmine 5,5) (keskmine 4,5)
Liiva sisaldus 71,2 - 98,7 80,1 - 98,7
(0,063 - 31,5 mm), % (keskmine 91,9) (keskmine 92,3)
Savi- ja tolmuosakeste sisal- 1,0 - 9,1 1,0 - 9,1
dus (<0,063 mm), % (keskmine 2,6) (keskmine 3,2)
Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (keskmine 1,3) 0,2 - 3,2 (keskmine 1,5)
Geoloogilise uuringu käigus fikseeriti kaevandites veetase maapinnast 1,3 – 2,2 m (keskmiselt
1,8 m) sügavusel maapinnast jäädes absoluutkõrguste vahemikku 8,7 – 9,9 m (keskmiselt
9,5 m). Veealuse- ja veepealse varuploki (vastavalt plokk 2 aT ja plokk 3 aT) vahepiiriks on
uuringuga määratud keskmine veetase 9,5 m. Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m ning
veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on võimalik kavandada veetaset alandamata ning
vett eesvoolu juhtimata. Arvestades veealuse varu paksust on veetaseme alanemine minimaalne
ning seda ei ole võimalik eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest – kaevandamise järgselt
keskmine põhjavee tase ei muutu.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Muda liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 4,22 ha, sh mäeeraldise
pindala 3,92 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Muda kruusamaardla
plokke 2 aT ja 3 aT. Mäeeraldise teenindusmaa piiri määramisel on lähtutud kinnistu Putkaste
metskond 240 piiridest ning vääriselupaigad VEP206384 ja VEP208419 jagavad teenindusmaa
kaheks lahutükiks.
Kogu varu ei ole Muda liivakarjääri piires kaevandatav, kuna mäeeraldise piiridele tuleb jätta
külgneva maapinna püsivuse tagamiseks nõlva hoidetervikud. Hoidetervikud tuleb jätta
mõlema mäeeraldise lahutüki kogu perimeetril. Muda liivakarjääris leiduva liiva looduslik
varisemisnurk veepealses osas on 30° (nõlvus 1 : 1,7) ning veealuses osas 18° (nõlvus 1 : 3).
Nõlvatervikusse jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Taotletav varu kogus Muda liivakarjääris (seisuga 01.01.2021. a)
Aktiivne
Ploki Kaevandatav
Plokk Maavara tarbevaru, Kadu, tuh m3
pindala, ha varu, tuh m3
tuh m3
2 aT Ehitusliiv 51 4 47
3,92
3 aT Ehitusliiv 38 7 31
Kokku Ehitusliiv 89 11 78
Muda liivakarjääri maavara kaevandamise luba taotletakse kehtivusega 15 aastat keskmise
kaevandamise aastamääraga 6 tuh m3. Selliselt jõuab ammendada Muda liivakarjääri maavara
varu ning korrastada kaevandatud ala. Juhul, kui kaevandamise loa kehtivusaja jooksul ei
suudeta maavara kogu ulatuses väljata, tuleb luba selle kehtivuse lõppemisel pikendada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Taotletav Muda liivakarjääri mäeeraldis on kaetud metsaga, mis tuleb enne kaevandamisega
alustamist raadata ja juurida välja kännud. Mäeeraldist katab keskmiselt 0,4 m paksune
kattekiht. Muda liivakarjääri katva katendi maht on 17 tuh m3, mis tuleb mäeeraldiselt
eemaldada buldooseri või kopplaaduriga ning ladustada mäeeraldise teenindusmaal, kus seda
kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara ammendamist karjääriala
osaliseks tagasitäitmiseks.
Muda liivakarjääris on kaevandamise tingimused soodsad – kasuliku kihi paksus on keskmiselt
2,3 m ning on lihtsalt kaevandatav ekskavaatori ja/või laaduriga. Veepealse varu keskmine
paksus on 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on võimalik kavandada
veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Taotletav Muda liivakarjäär külgneb idas
Valge-Lelu-Leemeti maanteega, mis tagab soodsad tingimused kaevandatud maavara
väljaveoks.
Kaevis laetakse karjääris otse kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel
ladustatakse kaevandatud maavara mäeeraldise teenindusmaal, kust see laetakse hiljem
kalluritele. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning Muda liivakarjääri tootmisprotsessis
jäätmeid ei teki.
Täpne kaevandamistööde metoodika ja ajakava pannakse paika kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Piirkonna veerežiimi Muda liivakarjääris kaevandades ei
mõjutata, kuna maavara kaevandatakse kogu ulatuses ilma veetaset alandamata. Arvestades
veealuse varu paksust (keskmiselt 0,9 m) on veetaseme alanemine maavara väljamisega
minimaalne ning seda ei ole võimalik eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest –
kaevandamise järgselt keskmine põhjavee tase ei muutu.
Kaevandamisega kaasneva müra hindamiseks on teostatud müratasemete modelleerimine.
Kavandamise käigus tekib müra kahest allikast: maavara kaevandamisel ekskavaatori või
laaduriga selle looduslikust lasumist ning seoses transpordiga materjali väljaveol.
Transpordimüra ei ole pidev ning ja esineb valdavalt suveperioodil. Arvestades Hiiu maakonna
ehitusmaterjali mahtude vajadust, hakkab karjääris tööle üks ekskavaator või laadur ning töö
käib ainult ühel lahustükil korraga. Muda karjääris kasutatavate masinate loetelu ning nende
poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masin Tööprotsess Helivõimsustase, dB(A)*
Ettevalmistustööd (katendi
Buldooser 105
koorimine, kändude juurimine)
Ekskavaator Maavara kaevandamine, 104
Frontaallaadur toodangu laadimine kallurile 104
Kallurauto Materjali transport 95
* Helivõimsustase on seadme müraemissioon täiskoormusel töötamisel, mis ei arvesta
tööorgani (mootori jms) paiknemist masina konstruktsioonis ega töörežiimi muutusi.
Joonallikatest tingitud müratase sõltub peamiselt liiklussagedusest, kuid ka sõidukite tüübist ja
liikumiskiirest ning tee tüübist. Lisaks on väljaveost tingitud liiklusintensiivsus otseses
sõltuvuses välja veetavast maavara mahust. Arvestades taotletavat aastast keskmist
kaevandamismäära 6 000 m3 ja liiva mahumassi 1,6 t/m3, kujuneb aastaseks välja veetavaks
mahuks ~9 600 t ehitusliiva. Valmistoodang veetakse mäeeraldiselt välja kalluritega ning see
suundub Valgu-Lelu-Leemeti kõrvalmaanteele. Väljaveotee liiklusintensiivsuste arvutamisel
kasutatud mõjutegurid ja tüüpväärtused on toodud tabelis 6.2.
Tabel 6.2 Liiklusintensiivsuse arvutamisel kasutatud tegurid Muda liivakarjääri
valmistoodangu väljaveol
Tegur Väärtus
Arvestuslik kaevandamismaht aastas, m3 6 000
3
Maavara arvestuslik mahumass, t/m 1,6
Valmistoodangu saagis, % 100
Kallurauto kandevõime, t 20
Tegur Väärtus
Väljaveoks võimalik tööpäevade arv aastas 88
Arvestuslik väljavedu päevas, h 9
Edasi-tagasi sõit 2
Arvestuslik liiklusintensiivsus, masinat/tunnis 1,2
Arvestuslikus liiklusintensiivsuseks kujuneb ~1,2 masinat/tunnis. Seejuures on arvestatud
põhilise väljaveoga perioodil mai - august, mil maavara vajadus on suurem. Muul ajal on
väljaveo intensiivsus veelgi väiksem ning ebaregulaarne. Karjäärist väljavedu on suunatud
kulgema lõunasse Suuremõisa-Käina-Emmaste tugimaantee suunas.
Mäeeraldise lähiümbruses teisi arvestatavaid ja pidevalt töötavaid paikseid müraallikaid
(tööstus vms) ei esine, kuid modelleerimisel on arvestatud ka Valgu-Lelu-Leemeti
kõrvalmaantee olemasolevast liiklusest tingitud müraga. AS Teede Tehnokeskus poolt 2021.
aastal teostatud liiklusloenduse tulemuste kohaselt oli liiklussagedus antud kõrvalmaantee
lõigul 95 sõidukit/ööpäevas, millest rasked sõidukid moodustasid kuni 2 %. Vastavate
numbritega on modelleerimisel arvestatud.
Mürakaardi koostamisel kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid.
Karjääri mäeeraldis lahustükkide piires on maapinna abs kõrgusi vähendatud katendikihi
keskmise paksuse 0,4 m võrra. Maapinna akustilise omaduste määramiseks kasutati heli
neeldumiskoefitsiente vahemikus 0 - 1, kus 0 vastab heli peegeldavale pinnale (teed) ja 1 vastab
heli neelduvale pinnale (looduslik maapind). Väärtust 0,5 on kasutatud karjääri mäeeraldise
ulatuses, ümbruskonna maapinnale omistati väärtus 1. Taotletaval mäeeraldisel ei ole metsa
olemasoluga arvestatud. Samuti ei ole arvestatud metsaga karjääride ümbruses, sest piirnevad
maaüksused kuuluvad eraomandisse, kus metsa langetamine on omaniku nõusolekul lubatud.
Seetõttu on lähtutud pigem halvemast olukorrast, kus mets müra tõkestajana puudub ning müra
levikut on modelleeritud vaba helivälja tingimustes. Metsa olemasoluga on arvestatud vaid
kahe lahustüki vahelisel vääriselupaikade (nr VEP206384, VEP208419) alal, kuna seal ei ole
metsa langetamine lubatud.
Taotletavates karjäärides kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu päevasel ajal
(üldjuhul vahemikus 8 - 17), seetõttu on modelleeritud päevase ajaperioodi müra hajumist.
Karjäärid ei tööta öösel, nädalavahetustel ega riigipühadel. Kuna korraga planeeritakse
kaevandamist ainult ühel lahustükil, on müra modelleerimisel hinnatud kahte olukorda:
esimesel juhul kaevandamist põhjapoolsel lahustükil ja teisel juhul kaevandamist lõunapoolsel
lahustükil. Mäemasinad on paigutatud töötama lahustükkide idaossa. Samuti on müra mudelis
arvestatud enne kaevandamistegevuse alustamist lahustükkide idapiirile rajatavate ~3 m
kõrguste katendivallidega, mis toimivad müratõketena.
Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud programmiga CadnaA 2021 Pro,
mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutus meetodeid. Arvutusmetoodikaks valiti
CNOSSOS-EU, mis on Euroopa Komisjoni poolt soovitatav ühtne metoodika riikidele, kellel
puudub riigisisene arvutusmeetod. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast,
5 x 5 meetrise sammutihedusega ning 5 dB mürakontuuride vahemike kaupa, mis vastab
keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemusi on võrreldud taotletava mäeeraldisele lähimate müratundlike objektide
(majapidamiste) õuealade piiril esineva tasemega, kus vastavalt keskkonnaministri määrusele
nr 71 on lubatud II kategooria päevasel ajal tööstusmüra piirväärtusena 60 dB ja liiklusmüra
piirväärtusena 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel). Hajumispildid on esitatud
allolevatel joonistel.
Joonis 6.1 Kaevandamine taotletava Muda liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil.
Joonis 6.2 Kaevandamine taotletava Muda liivakarjääri lõunapoolsel lahustükil.
Modelleerimistulemustest on näha, et ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib peamiselt
töötavate mäemasinate vahetus läheduses kuni ~40 m kaugusele. Karjäärialal on müra levik
mõnevõrra laialdasem, sest maapinna helineelduvusel on arvestatud peegeldavamate
omadustega. Lähimate majapidamiste juures lubatud piirväärtust 60 dB ei ületata - suurim
väärtus on Vaheniidu kinnistu õueala piiril (50,4 dB), mis esineb koosmõjus olemasoleva
kõrvalmaantee liiklusega. Madala väljaveo intensiivsuse tõttu ei teki väljaveoteel liiklusmüra
normtasemete ületamist ning liiklusmüra foon kõrvalmaanteel võrreldes olemasoleva
olukorraga ei kasva märgatavalt. Katendivallid karjääri piiril aitavad müra levikut lokaliseerida
lähimate majapidamiste suundadel. Vahetult enne karjääri korrastamist ja katendivallide
likvideerimisel on võimalik lühikese perioodi jooksul ära kaevandada ka põhjapoolsel
lahustükil paiknev vallialune maavaravaru. Müra mudelis on arvestatud, et mäemasinad
kaevandavad maavaravaru peamist kihti. Arvestades mäetööde edenemisel alumiste
maavaravaru kihtide kaevandamist, hakkavad müraallikad paiknema tekkivas süvendis, mis
suurendab müra tõkestavat efekti. Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava tegevusega olulist müra,
mis põhjustaks õhukvaliteedi halvenemist karjääri lähipiirkonnas ja lähimate majapidamiste
juures olulisel määral. Seetõttu ei ole ka täiendavate leevendusmeetmete ega pideva
mürataseme seire vajalik. Kaebuste esinemisel saab teostada mõõtmisi kaebuse esitaja
asukohas, et kontrollida vastavust kehtestatud normtasemetele.
Kaevandamismasinate poolt tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõus-
mise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna
nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töö-
tavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida
lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kuigi lähimate majapidamiste ja
karjääri vahele jääb metsariba, tuleb arendajal vajadusel kasutusele võtta tolmu levikut piiravad
meetmed (karjäärisiseste teede ja vajadusel materjali ladude niisutamine). Kaevise transpordist
tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine
ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tolmu teke viia minimaalseks.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on või-
malik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobi-
lik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne.
Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse PMsum emissiooni faktoriks
0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t). Aastase keskmise kaevandamise mahu
6 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste heitkogus kokku ~0,005 t ning keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevan-
damistegevuse käigus ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töö-
tavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhu-
saastega probleeme.
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on po-
tentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel
võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, mis võib saastada nii pinnast kui ka
pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasu-
tamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Muda liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäee-
raldiselt eemaldatud katend kasutatakse müratõkkevallide rajamiseks ning peale maavara am-
mendamist karjääriala korrastamiseks. Korrastamiseks kasutatav katend ladustatakse vallidesse,
kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käi-
gus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kae-
vandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Taotleja on teadlik, et
juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevan-
damise jäätmekava esitada.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Muda liivakarjääris on veepealse varu keskmine paksus 1,4 m ning veealuse varu keskmine
paksus 0,9 m, mille tõttu ei teki kaevandamise järgselt alale keskkonnaministri 07.04.2017. a
määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ vastavat veekogu (veekogu sügavus vähemalt 2 m). Samuti määrab sama määrus,
et korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning
haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast.
Arvestades eelnevat, planeerib taotleja ala peale maavara ammendamist korrastada osaliselt
veekoguks (pindala 1,7 ha) ning osaliselt tagasitäitmisega metsamaaks (põhjapoolsel lahustükil
1,4 ha ning lõunapoolsel lahustükil 0,9 ha) (graafiline lisa 2/3). Korrastatud alale seatud nõuete
täitmiseks tuleb põhjapoolset lahustükki lamamisetete arvelt süvendada ~13 tuh m3 võrra, et
tagada vähemalt 2 m sügavune veekogu, mis oleks tulevikus sobilik veevõtukoht tuletõrjele või
ujumiskohaks kohalikele elanikele. Eemaldatud lamamisetted ning katend kasutatakse
metsastatava ala tagasitäitmiseks (kokku ~30 tuh m3).
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus mää-
ratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada
vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa kor-
rastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esita-
tavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav korrastamistööde maksumus Muda liivakarjääris on ~3 000 eur/ha kohta ehk kogu
mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~13 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt /
AS Tariston
mäetööde osakonna juhataja
Taotluse koostas 10.11.2021. a
Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
keskkonnaspetisalist
KORRALDUS
19. mai 2021 nr 1-17/21/1326
Hiiu maakonnas asuva Muda
kruusamaardla registrikande muutmine
AS Tariston esitas Maa-ametile Muda kruusamaardla olemasoleva ehituskruusa aktiivse
reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele
võtmise aruande (saabunud 07.05.2021, kirja registreerimise nr 9-3/21/6595-3). Aruanne on
koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 30.06.2017 andnud Muda
geoloogilise uuringu loa nr L.MU/328914).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 2., 3., 4. ja 5. plokk), mis paiknevad Hiiu
maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleval katastriüksusel Putkaste metskond 240 (tunnus 17502:001:0561), mille volitatud asutus on
Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud varuplokid hõlmavad osaliselt Muda kruusamaardla ehituskruusa aktiivse
reservvaru 1. plokki ning asuvad täielikult Muda uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt vääriselupaikadega VEP nr.208419 (põhitüüp
Teised lehtmetsad) ja VEP nr.206384 (põhitüüp Teised lehtmetsad, kaasnev tüüp Võsastunud
puisrohumaad). Aruandes on tehtud ettepanek võtta vääriselupaikade alale moodustatud 4. ja 5.
ploki varu arvele passiivse tarbevaruna.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva kasutusala
määramise nõuetele.
Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning
nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet.
Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333
„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005
määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete
1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel:
1. OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Muda kruusamaardla Muda
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2021 keskkonnaregistri
maardlate nimistus Muda kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides järgmiselt:
1.1 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,92 ha – 51 tuh m3 (2. plokk),
1.2 ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,92 ha – 38 tuh m3 (3. plokk, 2. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset),
1.3 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,75 ha – 56 tuh m3 (4. plokk, vääriselupaiga
ala),
1.4 ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 3,75 ha – 35 tuh m3 (5. plokk, 4. ploki
lamamis, allpool põhjavee taset, vääriselupaiga ala).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0458) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva
korralduse punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks Tariston AS-ile, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,
Keskkonnaametile, Hiiumaa vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla
Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(seisuga 01.01.2021)
Töö nr 19/2480
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 2
Kinnitan:
Meelis Peetris / allkirjastatud digitaalselt /
Juhatuse liige
Uuringu tegid:
Helis Vahtra / allkirjastatud digitaalselt /
Geoloogiainsener
Catleen Haube / allkirjastatud digitaalselt /
Geoloog, Mäetehnik, tase 5
(kutsetunnistuse nr 142879)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 3
ANNOTATSIOON
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.01.2021).
Aruanne ühes köites, teksti 23 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa ning digitaalsed lisad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021.
Muda geoloogilise uuringu eesmärk oli täpsustada uuringuruumis lasuva maavara
kvaliteeti, levikut ning hinnata võimalikke kaevandamistingimusi. Geoloogilise uuringu
tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/328914 alusel.
Uuringuruum teenindusala pindalaga 7,67 ha asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas
Muda külas, Putkaste metskond 240 kinnistul (katastritunnus 17502:001:0561).
Uuringuga kaevati kogu Muda uuringuruumi piiresse 12 kaevandit. Kümnest kaevandist
võeti kokku üheksateist (19) proovi materjali terastikulise koostise määramiseks, üks
proov (Š-4(kruus)) kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks. Kahest
kaevandist proove ei võetud.
Terastikulise koostise proovidele lisaks määrati neljas üksikproovis (Š-6-1; Š-7-1;
Š-9-2; Š-10-3) ja kahes koondproovis (Š-5-1 ja Š-4(2); Š-9-1 ja Š-10-1) liiva
filtratsioonimoodulid. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas
1 : 1000.
Geoloogilise uuringu välitööde kirjeldustel on maavara kasulik kiht esindatud peene-
kuni keskmiseteralise liivaga, mis sisaldab vähesel määral karbonaatse koostisega
kruusa. Laborianalüüside tulemusel lasub kogu Muda uuringuruumis ehitusliiv, mille
keskmine kruusa sisaldus on 5,0%, liiva sisaldus 92,1% ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus 2,9%.
Uuringuruumi katendi paksus, mis on esindatud kasvukihi ja peamiselt mullaga, jääb
vahemikku 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kasuliku kihi paksused jäävad vahemikku
0,6 - 3,6 m (keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad uuringuruumi
lääne-, lõuna- ja keskosas. Uuringuruumi põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb.
Muda uuringuruumi lamam on muutlik, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 7,8 - 9,2 m
(keskmiselt 8,6 m). Lamam on kõrgem uuringuruumi lõuna- ja põhjaservas, langedes
kesk- ja idaosas. Välitööde geoloogiliste kirjelduste alusel on lamamiks plastne savi,
liivsavi ja saviliiv.
Käesoleva uuringuga fikseeriti kaheksas kaevandis esinenud veetasemed, mille
absoluutkõrgused jäävad vahemikku 8,7 - 9,9 m (keskmiselt 9,5 m). Saadud keskmine
veetase on aluseks veepealsete ja veealustee plokkide moodustamisel, millest tulenevalt
on ~60% varust veepealne ja ~40% varust veealune.
Veepealse varu keskmine paksus on 1,4 m, mille keskmine kruusa sisaldus on 5,5%,
liiva sisaldus 91,9% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,6%. Veealuse varu keskmine
paksus on 0,9 m, mille keskmine kruusa sisaldus on 4,5%, liiva sisaldus 92,3% ning
savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,2%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 4
Käesoleva uuringu tulemusel moodustati Muda uuringuruumis (pindala 7,67 ha)
veepealne ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 ja ehitusliiva passiivse tarbevaru
plokk 4 ning veealune ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja ehitusliiva passiivse
tarbevaru plokk 5. Plokkide piiritlemisel on aluseks Muda uuringuruumi ja ümbritsevate
katastriüksuste piirid, uuringuaegne keskmine veetase, katendi ja kasuliku kihi lamamid
ning keskkonnakaitselised piirangud.
Käesoleva uuringu tulemusel moodustatud plokkide varu kogused, pindalad ja
keskmised paksused:
- plokk 2 aT (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 51 tuh m3 (kesk-
mine paksus 1,3 m);
- plokk 3 aT (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 38 tuh m3 (kesk-
mine paksus 1,0 m);
- plokk 4 pT (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 56 tuh m3 (kesk-
mine paksus 1,5 m);
- plokk 5 pT (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 35 tuh m3 (kesk-
mine paksus 0,9 m).
Eeltoodud plokkide moodustamisest tulenevalt hinnati ümber ehituskruusa aktiivse
reservvaru plokk 1 varu kogus, pindala ja keskmine paksus. Sellest tulenevalt
soovitatakse muuta antud ploki varu järgevas maavara kategoorias, koguses, pindalal ja
paksuses seisuga 01.01.2021. a:
- plokk 1 aR (pindala 282,42 ha) ehituskruusa aktiivne reservvaru 7869 tuh m3
(keskmine paksus 2,8 m).
Nimetatud varu kogused, pindalad ja paksused ehituskruusa aktiivse reservvaru
plokis 1, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkides 2 ja 3 ning ehitusliiva passiivse tarbe-
varu plokkides 4 ja 5 esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.01.2021 Muda
kruusamaardla koosseisus.
Võtmesõnad: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Muda uuringuruum, ehitusliiv, ehituskruus,
aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, passiivne tarbevaru, geoloogiline uuring.
Koostas: Catleen Haube
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................... 8
3. MAARDLA UURITUS ........................................................................... 9
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 11
4.1 Kaevandite kaevamine ......................................................................................... 11
4.2 Proovide võtmine ................................................................................................. 11
4.3 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 11
4.4 Topograafilised tööd ............................................................................................ 12
4.5 Kameraaltööd ....................................................................................................... 12
4.6 Uuringu keskkonnamõju hinnang ........................................................................ 12
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED....................................................................................... 14
5.1 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 14
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................... 14
6. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 16
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18
7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang................................................ 19
8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 20
9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 22
10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 23
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/328914 ............................................................ 24
2. Muda uuringuruumi kaevandite kataloog ............................................................. 26
3. Kaevandite geoloogilised kirjeldused................................................................... 27
4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (EVS-EN 933-1) ............ 32
5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori katseprotokoll ............................................. 36
6. Kaevandite likvideerimise akt ja heakskiitmine ................................................... 46
7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 49
8. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 50
9. Maardla maavara koguse koondtabel ................................................................... 59
10. Varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindala............................................ 60
11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... ..61
Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 6
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 1000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ … V-V’. Mõõtkava H 1 : 1000, V 1 : 50
DIGITAALSED LISAD
1. Muda uuringuruumi graafilised lisad.
2. Varu arvutuse mudelid:
- maapinna mudel EH2000;
- katendi lamami mudel EH2000;
- lamami mudel EH2000;
- keskmine VT EH2000.
3. Moodustatud plokkide ruumikujud.
4. Samakõrgusjooned:
- katendi lamami;
- kasuliku kihi lamami (plokkide 3 aT ja 5 pT lamami).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 7
1. SISSEJUHATUS
Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
AS-i Tariston tellimusel Keskkonnaameti 30.06.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu
loa L.MU/328914 alusel (lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringu-
ruumis lasuva maavara levikut, paksust, varu kogust ning hinnata selle kvaliteeti ning
võimalikke kaevandamistingimusi.
Eesmärgi saavutamiseks kaevati 12 kaevandit. Kümnest (10) kaevandist võeti 19 proovi
terastikulise koostise määramiseks, kahest kaevandist proove ei võetud. Eeltoodud
terastikulise koostise katsetele lisaks määrati nelja (4) üksiku ja kahe koondproovi liiva
filtratsioonimoodulid ning ühe (1) kruusa proovi füüsikalis-mehaanilised omadused.
Proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringu-
ruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 1000.
Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 11.09.2017. a geoloog Karl
Simmer ning 03.07.2018. a geoloog Helis Vahtra. Topograafilise mõõdistamise tegid
20.03.2019. a markšeiderid Allan Koger ja Peeter Koll. Uuringu kameraaltööd ja
joonised koostas 2019. a märts-aprill ja 2021. a märtsis geoloog Catleen Haube.
Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja
nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järve-
lubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste
kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
Käesolevas uuringus esitatatud tulemused on korrektsed ja usaldusväärsed ning
esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks keskkonnaregistri maardlate nimistus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Muda uuringuruum, pindala 7,67 ha, asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda
külas – Hiiumaa lõunapoolses osas. Uuringuruumi teenindusala hõlmab Putkaste
metskond 240 kinnistut (katastritunnus 17502:001:0561, pindala 9,39 ha), mille
sihtotstarve on maatulundusmaa, valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud
asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Muda uuringuruumi teenindusala kattub 6,27 ha ulatuses Muda kruusamaardla ning
selle ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 1. Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000
baaskaardi lehele nr 6211 Emmaste. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on
58 46' 48,24'' pl ja 22 37' 2,82'' ip.
Uuringuruumi teenindusala katab metsamaa. Maapinna reljeef on muutlik, jäädes
absoluutkõrguste vahemikku 10,14 - 11,83 m (keskmiselt 11,2 m). Uuringuruumi
maapind on kõrgem lõunas ning langeb põhja suunas.
Muda uuringuruum külgneb põhjas suunas Kruusi (katastritunnus 20501:001:1465) ja
Ligema (katastritunnus 36801:001:0220) kinnistutega, lääne- ja edela suunas Kaare
(katastritunnus 17502:001:0132) kinnistuga, lõunas Põlluotsa (katastritunnus
17502:001:0220) kinnistuga ning uuringuruumi idaservast ~50 m kaugusele jääb 12129
Valgu-Lelu-Leemeti tee (katastritunnus 17502:001:1460).
Lähim majapidamine asub teisel pool Valgu-Lelu-Leemeti teed, Krooginiidi (katastri-
tunnus 17502:001:0474) kinnistul, asudes uuringuruumist ligikaudu 80 m kaugusel idas.
Lähimad külad on ~1 km kaugusel põhjas asuv Ligema ning ~2 km kaugusel lõunas
asuv Ulja ja põhjas asuv Kuriste. Kärdla asub linnulennult 30 km kaugusel põhjas.
Uuringuruumist ~100 m kaugusel põhjas voolab Jausa jõgi (tunnus VEE1161300) ning
~100 m kaugusel läänes Tülli kraav (tunnus VEE1161800), mis on eesvooluks Vähesoo
(tunnus 7116180020150) maaparandussüsteemile. Tülli kraavil kalda piiranguvöönd
puudub. Jausa jõgi, 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga, on eesvooluks uuringuruumist
120 - 200 m kaugusel asuvatele Suurekaevu maaparandussüsteemidele (tunnused
7116130020100 ja 7116130020090.
12129 Valgu-Lelu-Leemeti teega, millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest
servast, paralleelselt kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse maismaa sideehitis
(tunnus ELA082), 1 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest.
Uuringuruumist ligikaudu 50 m kaugusel loodes asub III kategooria kaitsealuse
linnuliigi Charadrius dubius (väiketüll) (tunnus KLO9117982) leiukoht. Uuringuruumi
teenindusala kattub Hiiumaa üldgeoloogilise kaardistamise alaga (tunnus U1073).
Vahemikus 2019. a september kuni 2020. a november registreeriti Putkaste mets-
kond 240 kinnistule kaks vääriselupaika, mille põhilisteks kaitseobjektideks on sinilille
ja angervaksa kasvukohaga lehtmetsad. Vääriselupaik VEP208419, pindala on 1,95 ha,
asub 100% ulatuses Muda uuringuruumi keskosas. Vääriselupaik VEP206384, pindala
2,89 ha, kattub uuringuruumi kirde-, ida- ja keskosaga 1,80 ha ulatuses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 9
3. MAARDLA UURITUS
Muda kruusamaardla 288,69 ha pindalal on registrikaardi nr 0458 andmetel tehtud
geoloogilisi uuringuid kahel (2) korral:
- „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, T. Saadre, 1978; EGF 3506);
- „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (Eesti NSV
Geoloogia Valitsus, R. Sinisalu, 1984; EGF 4081).
1978. a uuringuga hinnati kaheteistkümne (12) Hiiumaa perspektiivala materjali levikut
ja kvaliteeti. Alade praktilise kasutatavuse seisukohalt hõlmas uuring suuresti kõlviku,
looduskaitsealade, hoonestuse ja teedevõrgu iseloomustamist.
Antud uuringuga puuriti Muda maardla piiresse 15 puurauku (PA-15 ... PA-27, PA-217,
PA-218) üldmetraažiga 74,2 j.m, millest võeti 3 proovi (proovid 6 ... 8). Antud proovide
andmetel levivad alal valdavalt peene- kuni keskmiseteralised kruusliivad, mis on
kohati nõrgalt savikad ning kohati sisaldavad tardkivimilise koostisega munakaid.
Lamamiks on kõikjal savi.
Eeltoodud viieteistkümnest puuraugust ükski ei asu käesoleva Muda uuringuruumi
piires ega äärealadel. Lähimad puuraugud asuvad Muda uuringuruumist ligikaudu
100 m kaugusel lõunas ning ~250 m kaugusel kagus ja läänes.
1984. a uuringuga kontuuriti Muda-Prassi maardla kasuliku materjali levik, määrati
varud ning materjali kasutamisvõimalused. Antud piirkonda puuriti kolmkümmend
puurauku, millest kaks asuvad käesolevast Muda uuringuruumist ~50 - 70 m kaugusel
läänes (PA-48) ja lõunas (PA-45).
Muda kruusamaardlas on varasemate uuringute andmetel arvele võetud ehituskruusa
aktiivse reservvaru plokk 1, mille varu kogus on 8016 tuh m3 ning pindala 288,69 ha
(tabel 3.1).
Tabel 3.1 Muda kruusamaardla varu 01.01.2021. a seisuga
Plokk Varu, tuh m3 Pindala, ha Kesmine paksus, m
1 aR 8016 288,69 2,77
aR - aktiivne reservvaru
Varasemate uuringute andmetel on maardlas esineva kasvukihi paksus vahemikus
0,2 - 0,5 m (keskmiselt 0,3 m), kasuliku kihi (kruus, liiv, veerised) paksus vahemikus
1,0 - 3,9 m (keskmiselt 2,7 m) ning lamamiks on savi.
GOST 8735 ja 8269 andmetel on plokk 1 veeriste ja munakate (>70 mm) sisaldus
keskmiselt 12,2%, kruusa (70 - 5 mm) sisaldus keskmiselt 24,4%, liiva (5 - 0,05 mm)
sisaldus keskmiselt 59,9%, savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus keskmiselt 3,5%
ja liiva peensusmoodul keskmiselt 1,8.
Maardla registrikaardi andmetel on Muda kruusamaardlas lasuva maavara veesisaldus
1,3% ning ligikaudu 40% koguvarust asub keskmisest põhjavee tasemest allpool.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 10
Eeltoodud uuringute puuraugud on puuritud hajusalt, mistõttu hõlmavad esitatud
andmed väga suurt pindala ning on ebatäpsed kirjeldamaks käesolevat Muda
uuringuruumi (~3% maardla pindalast). Eeltoodud andmed on üldistavad ning sobivad
Muda maardla üldiste omaduste kirjeldamiseks. Lisaks tuleb maavara arvele võtmisel
arvesse võtta 17.12.2018. a määruses nr 52 toodud nõudeid, milles toodud ehitus- ja
täitekruusa omaduste määramise nõuded erinevad suuresti varasemast geoloogilise
uuringu korrast.
Käesoleva uuringu tulemusel suureneb Muda kruusamaardla varu 33 tuh m3 võrra ning
pindala 1,40 ha võrra.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 11
4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Keskkonnaameti 30.06.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu loas, kehtivusaeg
30.06.2017 - 29.06.2019. a, oli lubatud uurimissügavuseks kuni 7 meetrit. Uuringuga oli
lubatud kaevata kuni 15 kaevandit ning hüdrogeoloogilistest töödest oli lubatud
veetasemete mõõtmised.
Kuna Muda uuringuruumi puhul on tegemist metsamaaga, tuli enne geoloogilise
uuringu välitööde algust rajada ekskavaatoriga liikumiseks piisava laiusega metsasihid.
Puude langetamine oli kooskõlastatud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kes teostas
vajalikud raietööd.
4.1 Kaevandite kaevamine
Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks kasutati 2017. a septembris ja
2018. a juulis pöördkopp ekskavaatorit KOMATSU (foto 4.1).
Muda uuringuruumi teenindusalale kaevati tarbevaru tasemele vastava uuringuvõrguga
12 kaevandit (Š-1…Š-12). Maksimaalne kahe kaevandi vaheline kaugus oli ~160 m,
uurimissügavusega kuni 4,1 meetrit (keskmiselt 2,8 m). Põhjavee taseme ilmnemisel
fikseeriti kaevandite veetasemed ning maavara kvaliteedi iseloomustamiseks võeti
proovid laboratoorseteks analüüsideks. Veeproove ei võetud.
4.2 Proovide võtmine
Proovide võtmiseks tõsteti materjal kopaga kaevanditest kuhilatesse, kust võeti kogu
kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa punktmeetodil 1 - 3 proovi. Välja
tõstetud materjali kaevamisega ei rikutud ning uuringuaukudest võetud proovid olid
esinduslikud iseloomustamaks maavara tegelikku kvaliteeti.
Välitöödel võeti kümnest (10) kaevandist kokku 19 proovi, mille pikkused olid
vahemikus 0,5 - 1,8 m (keskmiselt 1,3 m). Proovide pikkus kokku oli 23,85 m.
Käesoleva uuringuga määrati kõikide eeltoodud proovide terastikuline koostis. Liiva
filtratsioonimoodul määrati neljas üksikproovis (Š-6-1; Š-7-1; Š-9-2; Š-10-3) ja kahes
koondproovis (Š-5-1 ja Š-4(2); Š-9-1 ja Š-10-1). Eeltoodud proovidele lisaks võeti
kaevandist Š-4 kruusast ning munakatest (> 4 mm) koosnev proov Š-4(kruus), millele
tehti kruusa füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramine.
4.3 Laboratoorsed uuringud
Kõik terastikulise koostise, liiva filtratsioonimooduli määramise ning kruusa
purunemis- ja külmakindluse proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER labora-
tooriumis (EAK L202). Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati
sõelu ava läbimõõtudega: 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2 ; 1; 0,5; 0,25;
0,125; 0,063 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt EVS 901-20
standardile.
Kruusa purunemiskindlus on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1097-2
Los Angelese meetodil ning külmakindluse määramine destilleeritud vees vastavalt
standardile EVS-EN 1367-1.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 12
Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud lisades 4 ja 5.
4.4 Topograafilised tööd
Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 1000 tegi 2019. a märtsikuus OÜ Inseneri-
büroo STEIGER. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneeri-
misega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000
süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (lisa 7).
4.5 Kameraaltööd
Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute
andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks,” mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta
vastab järgmistele põhinõuetele:
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;
- savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <12%;
- purunemiskindlus LA ≤35.
Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:
- savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%;
- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%.
Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui eriotstarbelist kruusa
(täitekruusa) ja eriotstarbelist liiva (täiteliiva).
Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan
koos geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 1000) ja
geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents
70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni-
meetodiga
4.6 Uuringu keskkonnamõju hinnang
Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, kaevandite
rajamine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda.
Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid.
Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator oli tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga
ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett.
Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogilise läbilõike kirjelda-
mise ning proovide võtmise järgselt likvideeriti kaevandid samast kohast väljatõstetud
materjaliga, mis tihendati mehaaniliselt. Maapind tasandati ning uuringueelne looduslik
seisund taastati võimalikult täpselt (foto 4.1). Likvideerimise kohta on koostatud akt,
mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 6).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 13
Foto 4.1 Likvideeritud kaevand (Š-5) 58˚46'48,57" pl, 22˚37'6,1" ip (H. Vahtra,
03.07.2018. a)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 14
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
5.1 Geoloogiline ehitus
Muda uuringuruum asub Väinamere nõo Alam-Siluri Raikküla lademe lubja- ja
dolokivide avamusalal, millel lasuvad Litoriina- ja Limneamere setted (liiv, kruus, savi,
saviliiv, liivsavi, aleuriit).
Uuringuruumi teenindusalal on katendi paksus suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku
0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Katend on kõikides punktides esindatud kasvukihiga,
millele järgneb enamikes kaevandites muld. Kaevandis Š-11 järgneb mullale punakas
liiv, mis on samuti loetud katendi hulka (lisa 2, lisa 3).
Maavara kasulik kiht on välitööde kirjeldustel esindatud peene- kuni keskmiseteralise
liivaga, mis sisaldab karbonaatse koostisega kruusa. Kaevandite geoloogilise kirjelduste
järgi on maavara värvus varieeruv: hall, tuhmhall, helepruun, pruunikasbeež, sinakas,
sinakashall.
Kaevandite andmetel on uuringuruumi kasuliku kihi paksus vahemikus 0,6 - 3,6 m
(keskmiselt 2,3 m). Suurema kihipaksusega punktid asuvad uuringuruumi lääne-, lõuna-
ja keskosas. Uuringuruumi põhjaservas kasuliku kihi paksus väheneb. Võttes aluseks
koostatud maapinna, katendi lamami ja kasuliku kihi lamami varu arvutuse mudelid, on
varu ja pindala suhtest tulenevalt kasuliku kihi keskmine paksus kokku 2,3 m.
Kaevanditega fikseeriti kõikide 12 kaevandi lamamid, mis jäävad absoluutkõrguste
vahemikku 7,8 - 9,2 m (keskmiselt 8,6 m). Kasuliku kihi lamamiks on plastne savi,
liivsavi ja saviliiv.
5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti kaevandite veetaseme mõõtmised. Veetasemed
fikseeriti kaheksas kaevandis, mis asusid uuringuruumi põhja-, lõuna-, lääne- ja
keskosas. Kaevandite veetasemete sügavused oli maapinnast 1,3 - 2,2 meetri sügavusel
(keskmiselt 1,8 m). Uuringuruumi põhjavee tase jääb kaevandite andmetel absoluut-
kõrguste vahemikku 8,7 - 9,9 m (keskmiselt 9,5 m). Uuringuaegne keskmine põhjavee
tase 9,5 m on aluseks veepealsete ja veealuste plokkide moodustamisel.
Fikseeritud veetasemetest kaks on mõõdetud 2017. a septembris ning ülejäänud kuus
2018. a juulis. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli 2017. a välitöödele eelneva augustikuu
keskmine sademete hulk 100,8 mm ning 2018. a uuringule eelneva juunikuu keskmine
sademete hulk 49,1 mm. Aluseks on võetud Heltermaa ilmajaama mõõtmistulemused.
Topograafilise mõõdistamise ajal 2019. aasta märtsis olid uuringuruumist loodes
asuvate tiikide veetasemed kõrgusel 9,8 m ja 9,9 m ning ligikaudu 100 m kaugusel
põhjas asuva Jausa jõe veetaseme absoluutkõrgus on 9,4 m. Antud veetasemete puhul
tuleb arvesse võtta, et mõõdistamised on tehtud kevadisel ajal, kus veetasemed on
kõrgemad sademete ning lumesulamisvete tõttu.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 15
Eeltoodud andmeid ning põhjendusi arvesse võttes kasutati käesoleva uuringu keskmise
põhjavee taseme määramiseks vaid kaevandites määratud veetasemete abs kõrguseid.
Käesoleva uuringuga määratud keskmisest põhjavee tasemest tulenevalt on ~60%
uuringuruumis lasuvast varust veepealne ning ~40% varust veealune. Veepealse varu
keskmine paksus on 1,4 m ning veealuse varu keskmine paksus 0,9 m, mida on
võimalik kavandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Arvestades
veealuse varu paksust on veetaseme alanemine minimaalne ning seda ei ole võimalik
eristada veetaseme sesoonsest kõikumisest – kaevandamise järgselt keskmine põhjavee
tase ei muutu.
Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise
näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu
eelduseks. Veetasemete mõõtmiste ajal oli sademete hulk suures ulatuses varieeruv.
Suurvee ajal võib põhjaveetase tõusta paarikümne sentimeetri võrra ning suvisel
põuaperioodil võib veekogu hoopiski kuivaks jääta.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 16
6. MAAVARA KVALITEET
Kogu uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks 2017. ja 2018. a
geoloogilise uuringu kümnest (10) kaevandist võetud üheksateistkümne (19) proovi
tulemused, kogupikkusega 23,85 m.
Laboratoorsete analüüside keskmiste tulemuste põhjal on Muda uuringuruumis lasuv
maavara ehitusliiv, mille kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt 5,0%),
liiva sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 92,1%) ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,9%) (tabel 6.1).
Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Muda uuringuruumi piires
Erim Ehitusliiv
Proovide arv 19
Proovide pikkus, m 23,85
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus
0,0 - 27,7 (keskmine 5,0)
(fraktsioon >31,5 mm), %
Liiva sisaldus
71,2 - 98,7 (keskmine 92,1)
(0,063 - 31,5 mm), %
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus
1,0 - 9,1 (keskmine 2,9)
(<0,063 mm), %
Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (1,3)
Liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp)
(tabel 6.1), kruusa purunemiskindlus Los Angelese meetodil LA28 ning kruusa külma-
kindlus destilleeritud vees F1,9 (tabel 6.2, lisa 5).
Tabel 6.2 Kruuskillustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad
Katse Fraktsioon, mm Tulemus Standard
Külmakindlus, F (%) 8/16 1,9 EVS-EN 1367-1
Los Angeles, LA 10/14 28 EVS-EN 1097-2
Võttes arvesse Muda uuringuruumis lasuva maavara ühtlaseid omadusi, mis vastavad
ehitusliiva nõuetele, tuuakse käesolevas aruandes välja veepealse varu keskmised
näitajad, mis hõlmavad aktiivse tarbevaru plokki 2 ja passiivse tarbevaru plokki 4, ning
veealuse varu keskmised näitajad, mis hõlmavad aktiivse tarbevaru plokki 3 ja passiivse
tarbevaru plokki 5.
Plokkide 2 ja 4 näitajad on määratud 18 proovi keskmise tulemuse põhjal (kogupikkus
14,4 m) ning plokkide 3 ja 5 näitajad on määratud 11 proovi keskmise tulemuste põhjal
(kogupikkus 9,45 m) (tabel 6.3).
Vastavalt proovide tulemustele on veepealse aktiivse tarbevaru ploki 2 ja passiivse
tarbevaru ploki 4 kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 27,7% (keskmiselt 5,5%), liiva
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 17
sisaldus vahemikus 71,2 - 98,7% (keskmiselt 91,9%) ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 2,6%). Veealuse aktiivse tarbevaru ploki 3 ja
passiivse tarbevaru ploki 5 kruusa sisaldus vahemikus 0,0 - 18,5% (keskmiselt 4,5%),
liiva sisaldus vahemikus 80,1 - 98,7% (keskmiselt 92,3%) ning savi- ja tolmuosakeste
sisaldus vahemikus 1,0 - 9,1% (keskmiselt 3,2%).
Plokkide 2 ja 4 filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt
1,3 m/ööp) ning see määrati kuue proovi (Š-7-1; Š-9-2; Š-9-1/Š-10-1; Š-5-1/Š-4(2);
Š-10-3; Š-6-1) keskmise tulemuse põhjal. Plokkide 3 ja 5 filtratsioonimoodul jääb
vahemikku 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,5 m/ööp) ning see määrati kolme proovi
(Š-9-2; Š-5-1/Š-4(2); Š-10-3) keskmise tulemuse põhjal (lisa 4).
Tabel 6.3 Kasuliku materjali põhinäitajad moodustatud tarbevaru plokkide piires
2 aT ja 4 pT 3 aT ja 5 pT
Plokk
(veepealne) (veealune)
Erim Ehitusliiv Ehitusliiv
Proovide arv 18 11
Proovide pikkus, m 14,40 9,45
Kruusa sisaldus 0,0 - 27,7 0,0 - 18,5
(fraktsioon >31,5 mm), % (keskmine 5,5) (keskmine 4,5)
Liiva sisaldus 71,2 - 98,7 80,1 - 98,7
(0,063 - 31,5 mm), % (keskmine 91,9) (keskmine 92,3)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 - 9,1 1,0 - 9,1
(<0,063 mm), % (keskmine 2,6) (keskmine 3,2)
Liiva filtratsioon, m/ööp 0,2 - 3,2 (keskmine 1,3) 0,2 - 3,2 (keskmine 1,5)
Muda uuringuruumi filtratsioonimoodul on 0,2 - 3,2 m/ööp (keskmiselt 1,3 m/ööp).
Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali
filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning sama määruse § 11 punktis 6
toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt
0,5 m/ööp.
Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise
normid“ nr 106 lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) loetakse
dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt
0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise
1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi
maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsiooni-
mooduliga 0,2 - 0,5 m /ööp, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Töökihi
alumise 0,5 m osas peab filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp.
Eelnevast tulenevalt on Muda uuringuruumis lasuv ehitusliiv sobilik kasutamiseks teede
muldkehade töökihtides ning dreenkihtides. Lisaks sobib materjal kasutamiseks täite-
materjalina üldehituses.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 18
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Muda uuringuruumi mäenduslikud tingimused on suhteliselt head, kasuliku kihi
keskmine paksus on 2,3 m, mida katab keskmiselt 0,4 m paksune katendi kiht. Lisaks
asub uuringuruumi vahetus läheduses 12129 Valgu-Lelu-Leemeti maantee, mis tagab
soodsad tingimused maavara väljaveoks.
Kaevandamistehniliselt on maavara lihtsasti ekskavaatori ja/või laaduriga kaevandatav.
Keeruline on maavara ammendamisel antud ala korrastamine, sest vaid ~40% uuringu-
ruumis lasuvast varust (keskmiselt 0,9 m) on veealune, st ei teki nõutud sügavusega
veekogu.
Metsastatav ala 1,4 ha
Veekogu
1,7 ha
Metsastatav
ala 0,9 ha
Joonis 7.1 Potentsiaalne korrastamise viis aktiivse tarbevaru kaevandamise järgselt.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu
rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal
ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 19
sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta
kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud.
Võttes arvesse uuringuga moodustatud aktiivse tarbevaru ploki 3 väikest veealuse varu
paksust, ei saa ala kaevandamisjärgselt korrastada täies mahus veekoguks. Kaevandatud
ala täielik tagasitäitmine metsa- või heinamaaks oleks kallis ja seetõttu ebaotstarbekas.
Eelnevast tulenevalt soovitatakse käesoleva uuringuga aktiivse tarbevaru plokkide 2 ja 3
ala korrastada osaliselt veekoguks (pindala 1,7 ha) ning osalise tagasitäitmisega metsa-
maaks (põhjapoolsel lahustükil 1,4 ha ning lõunapoolsel lahustükil 0,9 ha) (joonis 7.1).
Tarbevaru plokkide põhjapoolset ala tuleks lamamisetete arvelt süvendada ~13 tuh m3
võrra, et tagada vähemalt 2 m sügavune veekogu, mis oleks tulevikus sobilik veevõtu-
koht tuletõrjele või ujumiskohaks kohalikele elanikele. Eemaldatud lamamisetteid ning
katendit saab kasutada metsastatava ala tagasitäitmiseks (kokku ~30 tuh m3).
Täpne korrastamise suund otsustatakse maavara kaevandamise loa taotlemise ajaks.
7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Kaevandamine avaldab ümbritsevale keskkonnale paratamatult mõju, muutes maapinna
reljeefi ning tihti avaldades mõju ka ümbritsevale veerežiimile.
Võttes arvesse, et planeeritav Muda liivakarjäär asub väikese asustustihedusega Hiiu
maakonnas valdavalt keset metsamaad, on kaevandamise keskkonnamõju suhteliselt
väike – maapinna reljeef muutub, kuid veerežiimi ei mõjuta. Puudub visuaalne efekt
lähimatele naabritele. Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on liigne
lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu
niisutamisega.
Lisaks suureneb karjääri avamisel paratamatult ümberkaudsete teede liikluskoormus.
Kuna uuringuruumi ümbritsevad kattega maanteed, siis karjääri teenindav transport neid
ei lõhu. Vajadusel reguleerib vald teede liikluskoormust kevadistel vihmaperioodidel
massipiirangutega.
Kaevandamisele eelnevalt tuleb raadata mets. Kuna planeeritavale karjäärialale
moodustati pärast geoloogilise uuringu välitööde tegemist ja enne maavaravaru
kinnitamist vääriselupaiga kaitsealad, tuleb hinnata kaevandamise võimalusi vääriselu-
paikadega kattuvate passiivse tarbevaru plokkide piires ning võimalusel kooskõlastada
vastav tegevus maa valdajaga ja Keskkonnaministeeriumiga.
Planeeritava Muda liivakarjääri pindala on väike ning arvestades Hiiu maakonna
ehitusmahtusid, hakkab karjääris tööle üks ekskavaator või laadur. Antud masinate
tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja
kombainide tekitatud müra.
Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma planeeritav kaevandamistegevus suurt
keskkonnamõju. Võttes arvesse käesoleva uuringuga arvele võetava maavara omadusi,
on pigem positiivne, et Hiiumaal leidub hästi filtreeruvat ehitusliiva.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 20
8. VARU ARVUTUS
Maavara varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000
(graafiline lisa 1) ning 2019. a geoloogilise uuringu välitööde andmed.
Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati
maapinna, katendi lamami, kasuliku kihi lamami ning uuringuaegse keskmise
veetaseme mudelid. Nimetatud mudelite koostamisel on aluseks lisas 2 ja 3 toodud
kaevandite suudmete absoluutkõrgused, mõõdetud katendi ja kasuliku kihi paksused,
veetasemete sügavused ning 2019. a topograafilise mõõdistamise andmed. Kõik varu
arvutuse mudelid on toodud käesoleva uuringu digitaalses lisas.
Eeltoodud mudelite alusel arvutati uuringuruumi veepealse ja veealuse varu ning
katendi kogus. Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid
on toodud lisas 10 ja graafilisel lisal 1 ning varu arvutuse tulemused lisas 8.
Käesoleva uuringuga moodustatud plokid kattuvad täielikult Muda uuringuruumiga,
külgnedes põhjas Ligema ja Ene, läänes Kaare ja lõunas Põlluotsa kinnistuga. Plokkide
moodustamisel võeti arvesse uuringu järgselt, 2019. - 2020. aastal moodustatud
vääriselupaikasid, mis hõlmavad kogu Muda uuringuruumi keskpaiga ning suure osa
idaservast. Piirangualale moodustati veepealne ning veealune passiivse tarbevaru plokk.
Uuringuruumi põhja- ja lõunaosas asuvatele aladele, kus piiranguid ei esine, moodustati
veepealne ning veealune aktiivse tarbevaru plokk (tabel 8.1).
Tabel 8.1 Uuringuga moodustatud plokkide andmed
Ploki Katendi Katendi Kasuliku kihi Maavara
Plokk
pindala, ha paksus, m maht, tuh m3 paksus, m varu, tuh m3
2 aT 3,92 0,4 17 1,3 51
3 aT 3,92 - - 1,0 38
4 pT 3,75 0,5 17 1,5 56
5 pT 3,75 - - 0,9 35
Käesoleva uuringuga moodustati veepealne ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2
(pindala 3,92 ha) varu kogusega 51 tuh m3 (keskmine paksus 1,3 m) ning selle all lasuv
veealune ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 3,92 ha) varu kogusega
38 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m). Plokke katab keskmiselt 0,4 m paksune katendi kiht
kogusega 17 tuh m3 (tabel 8.1).
Tabel 8.2 Aktiivse tarbevaru plokkide 2 ja 3 varu kogused põhja- ja lõunapoolse
lahustüki lõikes
Ploki Katendi Kasuliku Maavara
Lahus- Katendi
Plokk pindala, maht, kihi varu, tuh
tükk paksus, m
ha tuh m3 paksus, m m3
Põhja- 2 aT 3,02 0,4 12 1,2 35
poolne 3 aT 3,02 - - 1,0 29
Lõuna- 2 aT 0,90 0,6 5 1,8 16
poolne 3 aT 0,90 - - 1,0 9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 21
Aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 koosnevad kahest lahustükist – põhja- ja lõunapoolne.
Põhjapoolse lahustüki, pindala 3,02 ha, veepealse varu kogus on 35 tuh m3 (keskmine
paksus 1,2 m) ning veealuse varu kogus on 29 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m).
Lõunapoolse lahustüki, pindala 0,90 ha, veepealse varu kogus on 16 tuh m3 (keskmine
paksus 1,8 m) ning veealuse varu kogus on 9 tuh m3 (keskmine paksus 1,0 m).
Põhjapoolse osa katendi kogus on 12 tuh m3 (keskmine paksus 0,4 m) ning lõunapoolse
osa katendi kogus 5 tuh m3 (keskmine paksus 0,6 m) (tabel 8.2).
Vääriselupaikadega kattuvatele aladele moodustatud veepealne ehitusliiva passiivse
tarbevaru plokk 4 (pindala 3,75 ha) varu kogus on 56 tuh m3 (keskmine paksus 1,5 m)
ning selle all lasuv veealune ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 5 (pindala 3,75 ha)
varu kogus on 35 tuh m3 (keskmine paksus 0,9 m). Plokke katab keskmiselt 0,5 m
paksune katendi kiht, kogusega 17 tuh m3 (tabel 8.1).
Moodustatud passiivse ja aktiivse tarbevaru plokid kattuvad 6,27 ha ulatuses Muda
kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 1:
- plokk 1 (varu kogus 8016 tuh m3, pindala 288,69 ha, keskmine paksus 2,77 m).
Tabel 8.3 Muda kruusamaardla varuplokid pärast geoloogilist uuringut seisuga
01.01.2021
Keskmine
Ploki nr Maavara Pindala, ha Varu, tuh m3
paksus, m
1 (aR) ehituskruus 282,42 7869 2,8
2 (aT) ehitusliiv 3,92 51 1,3
3 (aT) ehitusliiv 3,92 38 1,0
4 (pT) ehitusliiv 3,75 56 1,5
5 (pT) ehitusliiv 3,75 35 0,9
Võttes aluseks käesoleva uuringuga moodustatud plokkide kattuvuse aktiivse reservvaru
plokiga 1 ning kattuva ala piires arvutatud varu kogused, väheneb plokk 1 pindala
6,27 ha võrra ja varu kogus 147 tuh m3 võrra (lisa 8). Lisaks soovitatakse ploki pindala
ja varu koguse muutustest tulenevalt muuta aktiivse reservvaru plokk 1 keskmist kihi
paksust. Kokkuvõtlikud varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.3.
Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Muda kruusamaardla
koosseisus tabelis 8.3 ja tekstilisas 9 esitatud varu kogused, pindalad ja keskmised
paksused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 22
9. KOKKUVÕTE
Muda uuringuruumi (pindala 7,67 ha) geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo
STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/328914 alusel, mille eesmärk oli täpsustada
maavara levikut, kasuliku kihi paksust, kogust ja kvaliteeti ning hinnata kaevandamise
perspektiivsust. Muda uuringuruum asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Muda külas
Putkaste metskond 240 kinnistul (katastritunnus 17502:001:0561).
Uuringu tulemusel moodustati kogu Muda uuringuruumi 7,67 ha pindalal veepealne
ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 ja passiivse tarbevaru plokk 4 ning veealune
ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 3 ja passiivse tarbevaru plokk 5. Plokkide
piiritlemisel on aluseks Muda uuringuruumi ja ümbritsevate katastriüksuste piirid,
keskkonnakaitselised piirangud, uuringuaegne keskmine veetase ning katendi ja
kasuliku kihi lamamid.
Käesoleva uuringuga moodustatud plokkide varu kogused, pindalad ja keskmised
paksused:
- plokk 2 (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 51 tuh m3
(keskmine paksus 1,3 m);
- plokk 3 (pindala 3,92 ha) ehitusliiva aktiivne tarbevaru 38 tuh m3
(keskmine paksus 1,0 m);
- plokk 4 (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 56 tuh m3
(keskmine paksus 1,5 m);
- plokk 5 (pindala 3,75 ha) ehitusliiva passiivne tarbevaru 35 tuh m3
(keskmine paksus 0,9 m).
Eeltoodud plokkide moodustamisest tulenevalt hinnati ümber ehituskruusa aktiivse
reservvaru plokk 1 varu kogus, pindala ja keskmine paksus. Sellest tulenevalt
soovitatakse muuta antud ploki varu järgevas maavara kategoorias, koguses, pindalal ja
paksuses seisuga 01.01.2021. a:
- plokk 1 (pindala 282,42 ha) ehituskruusa aktiivne reservvaru 7869 tuh m3 (kesk-
mine paksus 2,8 m).
Nimetatud varu kogused, pindalad ja keskmised paksused ehituskruusa aktiivse reserv-
varu plokis 1, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkides 2 ja 3 ning ehitusliiva passiivse
tarbevaru plokkides 4 ja 5 esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.01.2021
Muda kruusamaardla koosseisus. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri
maardlate nimistusse Muda kruusamaardla registrikaarti (nr 0458) viia sisse vastavad
muudatused.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2021) 23
10. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/328914.
2. Keskkonnaministri 17.12.2017. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
3. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta
aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/
5. Maardla registrikaart nr 0458. Muda. Keskkonnaregistri maardlate nimistu.
Keskkonnaregistri ID: MRD0000426.
6. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded“.
7. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise
normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.
8. R. Sinisalu. „Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne“. Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1984.
9. Riigi Ilmateenistuse koduleht [WWW] https://www.ilmateenistus.ee/
10. Riigikogu 27.10.2016. a seadus „Maapõueseadus“ (RT I, 10.11.2016, 1).
11. T. Saadre. „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“.
Eesti NSV Geoloogia Valitsus, 1978.
12. Ü. Rammul, E. Niitlaan, E. Reinsalu ja L. Keerberg. „Ehitusmaavarade uuringu- ja
kaevandamisalade korrastamise käsiraamat“. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2017.
Kalda piiranguvöönd 10,02
9,93
9,91
Kaevandite koordinaadid
IV
9,97
Kaitseobjekti piirangud 1
Nr X Y
10,86 Š-1 6 516 477.587 419 882.490
Vääriselupaik P2 Š-2 6 516 572.362 419 985.822
10,23 9,97
2 Š-3 6 516 639.597 420 092.247
9,86 '
I Š-4 6 516 396.968 419 974.111
Teekaitsevöönd
10,02
Š-3
10 0,30 8,73 m
Š-5 6 516 451.136 420 095.236
10,23 10,82
10,02 1,40
03.07.2018
Š-6 6 516 538.707 420 147.312
8,53
Š-7 6 516 321.062 420 046.127
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Plokk 1 aR 10,78
Š-8 6 516 425.420 420 177.725
10,12
10,17
Š-12 10,85 11,17 Š-9 6 516 314.169 420 142.492
0,40
10,14 Š-10 6 516 339.954 420 216.753
Liinirajatise kaitsevöönd
9,14
0,60 3 Š-11 6 516 594.696 420 125.201
10,55 1
Š-12 6 516 617.667 420 033.574
0,
0
10,51
Ligema
10,70
6 516 600
36801:001:0220
,7
10,88
11 8
Š-11
11,06
0,40
10,99
N
10,63 10,12 0
9,85 m V a
a
v
7,86
2,8011,22
kr
19.03.2019
5
0
8,
9, P3 Uuringuruumi teenindusala
10,07 10,89 11,05 piiripunktide koordinaadid
,0
10,65
Š-2
8
11,04
10,45
10,58
0,30 9,26 m 11,31
9,88
10,56 03.07.2018 Nr X Y
9,85 10,38
1,20 11,28
11,33
9,06 11,26
1 6 516 665,16 420 079,61
9,86 10,33 10
10,37
10,87
,5 P4 11,11
11,29
2 6 516 649,44 420 100,96
I'
11 11,26
11,27
Kaardileht nr 6211 Emmaste
I
10,58 3 6 516 612,36 420 130,75
9,92
10,95
metalltoru
12
Ene 11,21 4 6 516 522,49 420 157,89
10,54 10,46
12
36801:001:0100 10,64 5 6 516 486,25 420 171,46
Š-6
10,40
9 V 502
11,00 11,22
0,30 11,40 6 6 516 414,42 420 201,25
17
9,79
11,32
al
10,64
10,62 11,29
9,79
2,60 7 6 516 333,82 420 239,49
gu
8,42
8 6 516 302,21 420 209,03
-Le :
10,35
10,77
:
00
11,22
9,81 9 6 516 295,75 420 059,91
l
10,88 10,96 11,30
u-L 60
P5 4 11,31
11
11,36 11,14
419 800
11
Putkaste metskond 240 11,29 10 6 516 480,95 419 860,98
ee
11,98
4
11,29
12,03 10,74
11,18
17502:001:0561 11 6 516 552,95 419 945,05
me
1
11,50 11,18 11,15
10,38
1
,0
t
10,97
Plokk 2 aT Plokkide 2 aT ja 3 aT
it
11,02 11,24 11,29
ee
10,97
11,16 Pindala 7,67 ha piiripunktide koordinaadid Plokkide 4 pT ja 5 pT
10,96
Plokk 3 aT 11,39
6 516 500 11,12
11,46 piiripunktide koordinaadid
11,41 Nr X Y
11
9,54
0
9,79 11,38
10 11,20
1 6 516 665,16 420 079,61 Nr X Y
1
10,35
10,28 11,34
10,87
11,52
5
11,12 11,98 P2 6 516 653,19 420 095,86 P2 6 516 653,19 420 095,86
5
Š-1 ,
11,32
9,90 8
11,10 metalltoru 11,41
P3 6 516 586,35 420 024,16
10,15 11,32 0,45 9,49 m
11,42 2 6 516 649,44 420 100,96
PA - 48 0,4
0,4 11,49 11,30
11.09.2017
10,98 10,01 2,45 P4 6 516 560,85 420 046,35 3 6 516 612,36 420 130,75
6,0 3,1
3,1 8,59
8,
10,34 11,01
10,97 11,07
9,49
9,80 m
11,47 P5 6 516 524,45 420 095,10 4 6 516 522,49 420 157,89
5
11,08 11,22
11,60
11,20 19.03.2019 11,34
11,53 11,44
P6 6 516 462,70 420 070,40 5 6 516 486,25 420 171,46
,0
11,37
P6 11,67 11,54
1
11,25
I
1
11,35 11,62 P7 6 516 457,54 420 067,36 P11 6 516 422,52 420 197,89
11,58
P7 Š-5 Putkaste metskond 240 P8 6 516 418,50 420 044,40 P17 6 516 410,35 420 188,37
11,35 11,46 11,25
11,35
0,40 9,64 m
11,44 11,36 11,54 03.07.2018 17502:001:0561 P9 6 516 402,90 419 999,60 P16 6 516 392,50 420 174,40
11,36
1
1 2,60
11,64
,0 8,54 P10 6 516 383,03 419 966,16 P15 6 516 383,40 420 171,50
8,
11,59 11,27
11,61 11,69 10 6 516 480,95 419 860,98 P14 6 516 349,60 420 160,75
5
11,56
11 6 516 552,95 419 945,05 P13 6 516 338,55 420 121,10
11,56
Š-8 P11 6 516 422,52 420 197,89 P12 6 516 296,07 420 067,22
11,14
11,40
0,40 P11
11,60 6 6 516 414,42 420 201,25 9 6 516 295,75 420 059,91
Plokk 1 aR 11,35
11,23
2,50
11,34
11,76 8,70
11,52
7 6 516 333,82 420 239,49 P10 6 516 383,03 419 966,16
80
, 6 8 6 516 302,21 420 209,03
11,52
P8 11,65
P17
P9 6 516 402,90 419 999,60
11,49 11,74 P12 6 516 296,07 420 067,22 P8 6 516 418,50 420 044,40
11,36 11,46 11,76
P13 6 516 338,55 420 121,10 P7 6 516 457,54 420 067,36
11,30
Š-4 11,68
6 516 400 0,40 9,49 m
P9 11,62
Plokk 4 pT
P14 6 516 349,60 420 160,75 P6 6 516 462,70 420 070,40
11,34
3,10
11.09.2017 P15 6 516 383,40 420 171,50 P5 6 516 524,45 420 095,10
11,79
P16
419 900
7,84 Plokk 5 pT 11,71 P16 6 516 392,50 420 174,40 P4 6 516 560,85 420 046,35
I
11,69
P17 6 516 410,35 420 188,37 P3 6 516 586,35 420 024,16
11,41
11,34 I 11,89 P15
P10
11,48
11,56 11,73
8,
11,56
Pindala 3,92 ha Pindala 3,75 ha
5
11,68
11,79 11,85
11,59
11,69
11,52
1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja
11,86
11,81
8,
piiripunkti number 11,61
P14 '
I
0
11,54 I
I
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru,
Kaare
9,
11,80
Plokk 2 aT 11,91
0 Š-10 Märkused:
12
17502:001:0132
aR - aktiivne reservvaru) 11,76
P13 Plokk 3 aT 11,81
0,40 9,61 m
11,68 03.07.2018
Ligema 3,60 12,07
11,61 7,81 12,05
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
36801:001:0220 7
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
I I' Geoloogilise läbilõike joon Š-7 11,64 11,79
11,83
I
II 0,40 9,77 m
12,01
12,12
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 18.-19.03.2019.
11,67 11,86
11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,692,10
03.07.2019 11,65
Š-9 11,83
- Topograafilise plaani koostas Allan Koger (Markšeider, tase 6 (130501)) -
9,17 11,84
0,50 9,93 m
11,84 11,83 11,78
03.07.2018 OÜ Inseneribüroo STEIGER .
12
11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 2,30
9,03 4. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogid Karl Simmer ja Helis Vahtra.
I
11,92
V'
11,93
8 5. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
piirikivi
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
6 516 300 P12 11,73
6. Plaani koostamisel on kasutatud:
11,88
9,80 m
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev piirikivi metalltoru 8 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.01.2019);
420 000
420 100
420 200
19.03.2019 11,79
11,97
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto);
V'
9 11,83 12,17
12 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
Š-7 0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m
Põlluotsa
12
(seisuga 01.10.2018);
11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m
11,89
11,88
17502:001:0220 11,94 12,03
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
9,17 Lamami abs kõrgus, m
Plokk 1 aR piirikivi
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1 / 2
11,77
PA - 48 0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m 11,97
11,98 12,05 Muda kruusamaardla Mõõtkava
6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m Topograafiline ja
Muda uuringuruum
11,85
PA - 45 0,5
0,5 varu arvutuse plaan 1 : 1000
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
4,5 2,2
Catleen Haube
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 24.03.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Vahtra
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 19 / 2480
/Allkirjastatud digitaalselt/
9,94
6'
Kalda piiranguvöönd 7'
10,02 4'
5'
9,93
8'
Kaitseobjekti piirangud
9,91
3'
9,97
3
Vääriselupaik 10,86
4 9' I
10,23 9,97
Teekaitsevöönd 9,86 '
10,02
Š-3
10 0,30
10,23 10,82
10,02 1,40
Liinirajatise kaitsevöönd 8,53 8,73 m
Plokk 1 aR 10,78
03.07.2018
10,12
10,17
Š-12 10,85 11,17
0,40
10,14
0,60
9,14
10,55 10
10,51
,
0
Ligema
36801:001:0220
Š-11
10,88
6 516 600
10,70
10,63
9,85 m
19.03.2019
I
II
10,12
ra
a
v
0
,7
11 8
11,06
7,86
0,40
2,8011,22
10,99
N
5
5 10'
0 k
8,
9,
10,07 10,89 11,05
,0
10,65
Š-2
8
11,04
10,45
10,58
0,30 11,31
9,88
10,56
1,20 11,28
9,85 10,38
9,06 11' 11,26
11,33
9,86 10,33
2' 9,26 m
10
10,87 6 11,11
11,29
10,37 03.07.2018
,5 Kaardileht nr 6211 Emmaste
9,92
10,58 2 11,26
10,95
12
Kruusi 10,54 10,46
11,21
12
20501:001:1465 10,64
Š-6
10,40
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
9 V 502
11,00 11,22
0,30 11,40
17
9,79
11,32 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
al
10,64
10,62 11,29
9,79
2,60
gu
8,42
-Le :
10,35
10,77
12' Nr X Y Nr X Y
:
00
11,22
9,81
7
l
10,88 10,96 11,30
u-L 60
11,31
1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99
11
11,36 11,14
419 800
11 11,29
Putkaste metskond 240
ee
11,98
2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98
4
11,29
12,03 10,74
11,18
17502:001:0561
me
1
10,38
11,50 11,18 11,15
3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62
1
,0
t
10,97
Plokk 2 aT
it
11,02 11,24 11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92
ee
10,97
11,16
10,96
Plokk 3 aT 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66
6 516 500 11,12
11,46
6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55
11,41 7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48
11
9,54
0
9,79 11,20 11,38
1
10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15
10,35 10,87
11,52
11,12 11,98
5 9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86
Š-1 ,
11,32
9,90 11,10
8
0,4
10,15 1' 1 11,32
11,41
0,45 11,42
10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16
PA - 48 11,49 11,30
10,98 10,01 2,45 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35
6,0 3,1 8,59
8,
10,97
10,34
9,49 9,49 m 11,01
11,07 11,47
9,80 m 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10
5
11,08 11.09.2017 11,22
11,20 19.03.2019 11,53 11,34 8 11,44
11,60
,0
11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40
1
11,25
I 13'
1
11,35 11,62
9 9,64 m
11,58 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36
Š-5
03.07.2018
Putkaste metskond 240 15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40
11,35 11,46 11,25
11,35 14' 0,40
11,44 11,36 11,54 17502:001:0561
11,36
1 2,60 16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60
25'
1
11,64
,0 8,54
17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16
8,
11,61 11,69
11,59 11,27
18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22
5
11,56
11,56
24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10
Š-8 20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75
11,14
11,40
0,40 19
11,60
Plokk 1 aR 11,35
11,23 10 2,50
21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50
11,34
11,76 8,70 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40
11,52
80
, 11,65 20
11,52 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37
11,74
11,49
Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89
11,36 9,49 m
11,30
11,46 11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37
Š-4
11.09.2017
11,68
6 516 400 0,40 11,62
Plokk 4 pT 22' 26' 6 516 369,93 420 245,03
11,34 11 17
3,10 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23
419 900
7,84 Plokk 5 pT
16' 21'
11,71
28' 6 516 379,85 420 269,72
11,34
11,69
11,89
16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31
1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja
11,56 11,73
30' 6 516 333,89 420 239,45
11,48
12 26'
8,
11,56
31' 6 516 302,22 420 209,04
5
piiripunkti number
17' 11,68 27' 29'
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne 11,79 11,85
Pindala 4,22 ha
reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) 11,52
11,69
11,86
20'
11,81
Nõlvaterviku alumine piir 15
8,
11,61
Märkused:
19' '
0
11,54 I
I
Maardla piir (asendiplaanil) Kaare 11,80
Plokk 2 aT 11,91
9,
0 Š-10
14
12
17502:001:0132 11,76
0,40 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ligema Plokk 3 aT 11,81
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
36801:001:0220 3,60 12,07
11,61 7,81 9,61 m
12,05
Geoloogilise läbilõike joon 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
I I' 9,77 m 03.07.2018
Š-7 11,64
03.07.2019 21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021);
11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,79 9,93 m 12,01
11,83
II 11,67
0,40
03.07.2018 11,86
12,12
30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto);
11,692,10
11,65
Š-9 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
11 Katendi lamami samakõrgusjoon, m 9,17 11,84
0,50
11,84 11,83
11,78
(seisuga 19.04.2021);
12
2,30
8 9,03
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 11,93 11,92
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
9,80 m 6 516 300 11,73
19.03.2019 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 11,88 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
22
18'13
420 000
420 100
420 200
11,79
11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Š-7 31'
I
0,40 2019. a uuringu kaevandi nr Katendi paksus, m Muda liivakarjäär
II
11,83 12,17
12
'
11,67 2,10 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Mäeeraldise plaan
Põlluotsa Muda kruusamaardla
12
9,17 Lamami abs kõrgus, m
11,89
11,88
17502:001:0220 11,94 12,03
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
0,4 1984. a uuringu puuraugu nr Katendi paksus, m
Plokk 1 aR
PA - 48 Loa omanik Tariston AS
11,77 Graafiline lisa 1/3
6,0 3,1 Puuraugu sügavus, m Kasuliku kihi paksus, m 11,97
11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
PA - 45 0,5
0 50 100 m
4,5 2,2 Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
9,94
6'
7'
10,02 4'
5'
9,93
8'
9,91
3'
9,97
3
1
0
10,86
4 9'
10,23 9,97
10.20
10,82
10.20
Plokk 1 aR 10,78
10,12
10,17
10,85 11,17
10.20
10,51
11
10,88
6 516 600
10,70
10,63 10,12 11,22
10,99
N
5 10'
10,07 10,89 11,05
Metsastatav ala 11,04
10,45
10,58 1,4 ha 11,31
9,88 10.20
11,28
9,85 10,38 10.20
11' 11,26
11,33
9,86 10,33
2' 6 11,11
11,29
10,37
1
0 Kaardileht nr 6211 Emmaste
9,92
10,58 2 11
11,26
11,27
11,21
8
9
10,54 10,46 9
10,40 10.20
7.50 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
11,40
9,79
10,62
10.20
11,29 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
9,79 8
10,35
10,77
12' Nr X Y Nr X Y
9,81
11,36
10.20
7 11,30
11,31
1 6 516 480,95 419 860,99 1' 6 516 480,95 419 860,99
419 800
10.20
11,29
11,98
12,03 11,18
7.50
11,29 2 6 516 552,89 419 944,98 2' 6 516 552,89 419 944,98
8 9
9
10,38
11,50 11,18
7.50
3 6 516 665,15 420 079,62 3' 6 516 665,15 420 079,62
0
10,97
1
11,29 4 6 516 653,19 420 095,86 4' 6 516 678,74 420 095,92
11,16
10,96 11,39 5 6 516 586,35 420 024,16 5' 6 516 673,39 420 103,66
8
6 516 500 11,12 10.20
11,46
6 6 516 560,85 420 046,35 6' 6 516 690,04 420 122,55
7 6 516 524,45 420 095,10 7' 6 516 686,01 420 127,48
9,54 Plokk 2 aT 7.50 10.20
10
9,79 11,38
10,28 11,34 8 6 516 462,70 420 070,40 8' 6 516 683,41 420 130,15
10,35
10.20
7.50
Plokk 3 aT 11,52
9 6 516 457,54 420 067,36 9' 6 516 653,19 420 095,86
11
9,90
8
11,10
1' 1
9
11,42
10,15 11,32
10 6 516 418,50 420 044,40 10' 6 516 586,35 420 024,16
10,01
1 Veekogu 11 6 516 402,90 419 999,60 11' 6 516 560,85 420 046,35
9
10,98 1
10,34
10,97 11,07
9,49 11,47 1,7 ha
11,08 12 6 516 383,03 419 966,16 12' 6 516 524,45 420 095,10
11,20 11,53 7.50
8 11,44
11,60
11,37 11,67 11,54 13 6 516 296,07 420 067,22 13' 6 516 462,70 420 070,40
11,25
11,35 11,62
7.50
9 13' 14 6 516 338,55 420 121,10 14' 6 516 457,54 420 067,36
8
11,58
10.20
15 6 516 349,60 420 160,75 15' 6 516 418,50 420 044,40
11,44
11,35 11,46
9
14'
16 6 516 383,40 420 171,50 16' 6 516 402,90 419 999,60
11,64
8
25' 17 6 516 392,50 420 174,40 17' 6 516 383,03 419 966,16
7.50
11,61 11,69
11,59 11,27
11,56
18 6 516 410,35 420 188,37 18' 6 516 296,07 420 067,22
10.20
1
0
7.50 9 24' 19 6 516 422,52 420 197,89 19' 6 516 338,55 420 121,10
20 6 516 414,42 420 201,25 20' 6 516 349,60 420 160,75
19
8
Plokk 1 aR 11,35
10.20 10 21 6 516 333,89 420 239,45 21' 6 516 383,40 420 171,50
9 10 11,76 11,52 22 6 516 302,22 420 209,04 22' 6 516 392,50 420 174,40
11,65
Plokk 4 pT 20
8
9 11 15' 23' 6 516 410,35 420 188,37
11,74
11,49
1
1
Plokk 5 pT Pindala 3,92 ha 24' 6 516 422,52 420 197,89
11,36
11,76 25' 6 516 441,01 420 212,37
11,68
22'
11
6 516 400 11,62 26' 6 516 369,93 420 245,03
11 17
10.20
10.20 11,79 27' 6 516 359,55 420 250,23
419 900
1 16' 21'
11,71
28' 6 516 379,85 420 269,72
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja 11,69
16 28' 29' 6 516 370,19 420 274,31
piiripunkti number 11,34 11,89
11,56
30' 6 516 333,89 420 239,45
12
11
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne
11,48 11,56
26' 31' 6 516 302,22 420 209,04
reservvaru, pT - passiivne tarbevaru)
17' 11,68 27' 29'
10.20 11,85
Maardla piir (asendiplaanil) Pindala 4,22 ha
Ligema 11,52
11,69
11,86
20'
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
36801:001:0220 11,81
11,61 15 Plokk 2 aT Märkused:
Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 11,54 19'
11,80
Plokk 3 aT
11 Maapinna samakõrgusjoon, m 11,76 14 Metsastatav ala 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
11 1,1 ha 10.20 12,07
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
11,61 12,05
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Metsamaa
11,64
11,79
21 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.07.2021);
11,83 10.20
30' - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed, ortofoto);
11,69
10.20 11,83 - Keskkonnaregistri Muda kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
Kalda piiranguvöönd 11,84
(seisuga 19.04.2021);
11,93 11 11,92
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
Kaitseobjekti piirangud 6 516 300
11
11,73
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
22
18'13
420 000
420 100
420 200
11,79 1
2 11,97 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Vääriselupaik 31' Muda liivakarjäär
11,83 12,17
Muda kruusamaardla Korrastatud ala plaan
12,03
Teekaitsevöönd
11,89
11,88
11,94
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Plokk 1 aR
11,77
Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 2/3
11,97
11,98 12,05 Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
Liinirajatise kaitsevöönd
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 1000
(esindaja nimi ja allkiri)
0 50 100 m
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
SW NE W E
0132
m m m m
0132
13 13 13 13
001:
e
Putkaste metskond 240
Kaar
001:
17502:001:0561
e
17502:
Kaar
17502: Š-9 Š-10
Š-7 11,83 11,81
12 Š-1 12 12
11,67
12
11,49
Putkaste metskond 240
0,4
17502:001:0561 0,5
0,4 Š-10-1
0,45 Š-2 Š-7-1 Kr. 27,7
11 11 11 11
Kr. 20,6 Š-9-1 St. 1,1
10,56
okk 1 aR
Š-1(1) Š-3 St. 2,5 Kr. 8,1 EL
Š-12 Plokk 4 pT
Kr. 4,2 10,23 EL St. 1,2 Plokk 2 aT Š-10-2
okk 1 aR
10,14 1,4
1:
EL
1:
St. 1,0 0,3 Kr. 3,5
Plokk 4 pT
1,
1,
EL St. 2,4
Plokk 2 aT
4
4
10 Š-2-1 10 10 vt. 9,93 m 10
4
0,3
1,
03.07.2018 EL
Kr. 2,5
1:
0,4 vt. 9,77 m 2,1
Pl
1,8
vt. 9,49 m St. 2,5 Š-3-1 2,0 03.07.2018 Š-9-2 2,2
vt. 9,61 m
03.07.2018
11.09.2017 EL Kr. 0,0 Š-7-2 Kr. 0,0
Pl
vt. 9,26 m
3
Š-1(2) St. 5,7 St. 1,5
1:
Plokk 3 aT Kr. 18,5
1:
03.07.2018
Kr. 9,7 TL
2,5
EL Š-10-3
3
9 1,0 9 9
2,6
St. 1,4 2,8 Plokk 3 aT Kr. 0,7 9
St. 1,4 EL
EL 1,7
vt. 8,73 m
03.07.2018
Plokk 5 pT 2,9 St. 1,8
1,7 EL
2,9
Plokk 5 pT 1,9
8 8 8 8
4,0
4,1
7 7 7 7
Uuringuruumi piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Ligema
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kasvukiht
Läbilõige III-III' 36801:001:0220
Uuringuaegne keskmine põhjavee tase (abs 9,5 m),
NW S eeldatav veetase maavara ammendamisel
Muld
m m
0220
Nõlva kaitsetervik: veepealne nõlvus 1:1,4;
13 13 veealune nõlvus 1:3
sa
Putkaste metskond 240
001:
uot
17502:001:0561 vt. 8,73 m Veetaseme abs kõrgus, m Ehitusliiv
03.07.2018
Mõõtmise kuupäev
l
17502:
Põl
Š-9
Plokk 2 aT 11,83
12 Š-5 12 Täiteliiv
0220
11,54
Š-3 2019. a uuringu kaevandi nr
001:
gem a
0,5 10,23 Suudme abs kõrgus, m Liivsavi/Saviliiv
0,4
36801:
Š-2
Li
11 Š-5-1 11 Sügavus maapinnast, m 0,3
Š-9-1
10,56 Kr. 6,3
okk 1 aR
Kr. 8,1 Š-3-1 Proovi number
St. 2,7 Savi
1,4
St. 1,2
1:
EL Kr. 0,0 Kruusa sisaldus, %
1:
Plokk 4 pT EL Proovitud intervall, m
1,
1,2 St. 5,7 Savi- ja tolmusisaldus, %
0,3
1,4
4
Š-2-1 Plokk 2 aT TL EL - ehitusliiv
1:
1:
10 vt. 9,93 m 10
Kr. 2,5 03.07.2018 TL - täiteliiv Kruus
1,
1,7
St. 2,5 Š-5-2
Pl
vt. 9,64 m 2,1
4
EL 03.07.2018 Š-9-2
Kr. 0,0 Kaevandi sügavus, m 1,9
Kr. 0,0
1:
3
St. 9,1
1:
1:
vt. 9,26 m
St. 1,5
3
Vääriselupaik
3
03.07.2018
3
Plokk 3 aT TL
1:
9 Plokk 5 pT EL 2,8 9
2,9
1,7
3,0 Plokk 3 aT
Märkused:
Plokk 1 aR 3,2
8 8
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
- Muda kruusamaardla Muda uuringuruumi geoloogilise uuringu graafilisi lisasid
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2480).
7 7
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Muda Liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Muda kruusamaardla I-I' ... III-III'
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
0 50 100 m
Loa omanik Tariston AS Graafiline lisa 3/3
Toompuiestee 35, Tallinn Harjumaa 10149
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000
Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 50
Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.07.2021
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Allan Koger
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 21/3551
/Allkirjastatud digitaalselt/
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.02.2022 14:45
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere!
Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi
dokument: DM-116789-12 Riigi huvi väljaselgitamine Muda liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse menetluses.
Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/72023-
0c8da0b0f73d8ea33aceceae644b6726876ed73ee29a4fa0e0d8a0d89bad6210
KOTKAS automaatteavitus
Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata.
Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist