dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teavitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. veebruar 2022
Viit
24.4-7/2022/1102-1
Registreeritud
11. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.4/S Väliskoostööprojektide koordineerimine
Sari
24.4-7/S Väliskoostööprojektidega seotud kirjavahetus
Toimik
24.4-7/2022
Vastutaja
Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎10-51628-1 11.02.2022 Väljaminev kiri.asice647 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.11.01.18-0044 “EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-337/2021 11.02.2022 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanke läbiviimise osas, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Lisaks tehti kaks tähelepanekut rakendusüksusele riigiabi kontrollimise ja näitajate raporteerimise osas. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud; Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – Hanke „EST-SIDE_05.18“ läbiviimine ja selle alusel Corle OÜ-ga sõlmitud projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu „EST-SIDE-28_3“ täitmine ei ole vastavuses riigihangete seaduse §-i 3 sätetega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 17 828,10 eurot, sh ERF toetus summas 15 153,89 eurot (85%) ning omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%). Olulised tähelepanekud rakendusüksusele ja -asutusele: Tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole teostatud analüüsi riigiabi suuruse (toetuse osakaalu) osas ja tagatud kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle peale riigiabi määramist. See on toonud kaasa riski, et riigiabi osakaal on määratud ebakorrektselt ja et on makstud liigset hüvitist ning seega on antud riigiabi (osaliselt) ebaseaduslik. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub rakendusaustuse ja/või rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist. Väheolulised tähelepanekud rakendusüksusele ja -asutusele: Tähelepanek 7.2 – Projekti tulemusnäitaja „loodud ühenduspunktid“ on selgelt defineerimata, see ei ole leitud korrektselt ja seetõttu on toimunud vastava näitaja üleraporteerimine lõpparuandes. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.11 IKT teenuste taristu Meede 2014-2020.11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine Projekti number 2014-2020.11.01.18-0044 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla)) Toetuse saaja Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk Taotluse rahuldamise otsuse Riigi Infosüsteemi Ameti 27.09.2018 käskkiri nr 1.1-2/18-127 number ja kuupäev „Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk projekti „EST-SIDE-28_3“ taotluse rahuldamine“ Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.10.2018 - 31.05.2020 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse audiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 06.09.2021 – 11.02.2022 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 62517, makse kuupäev 13.07.2020, abikõlblik summa olevad väljamaksed 137 182,50 eurot (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 85% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 15% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 137 182,50 eurot, 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 17 828,10 eurot (tähelepanek nr 4.1). TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: KOKKU riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 11 660,51 11 660,51 0,00 2057,74 13 718,25 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 3493,38 3493,38 0,00 616,47 4109,85 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 10% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole hanget läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke „EST-SIDE_05.18“ läbiviimine ja selle alusel Corle OÜ-ga sõlmitud projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu „EST-SIDE-28_3“ täitmine ei ole vastavuses riigihangete seaduse §-i 3 sätetega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 17 828,10 eurot, sh ERF toetus summas 15 153,89 eurot (85%) ning omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%). Taotluse rahuldamise otsuse6 (edaspidi TRO) p 1.1 alusel on toetuse saajaks Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood: 80361841 (edaspidi ka TS). TRO punktide 2 ja 2.2 alusel on antav toetus riigiabi üldist majandushuvi pakkuva teenuse riiklikuks rahastamiseks ja üldist majandushuvi pakkuv teenus on rajatava lairibavõrgu hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumine elektroonilise side ettevõtjatele mittediskrimineerival viisil, mille tulemusena võimaldatakse puuduliku lairibaühendusega piirkondades universaalne juurdepääs uue põlvkonna lairiba baasvõrgule. RHSi § 5 lg 2 punkti 5 alusel on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline isik, mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud ja mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Rakendusüksus (edaspidi ka RÜ) kinnitas, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk on hankija RHSi mõttes, aga talle kehtivad erandid RHSi mõttes, kuna tegemist on sidevõrkudega (RHS § 11 lg 1 p 1). RÜ edastatud selgituste ja dokumentide, toetuse saaja põhikirja ja majandusaasta aruannete, TRO ning toetuse saaja rahastatud projektid alusel on toetuse saaja avaliku sektori hankija RHSi tähenduses. 6 Riigi Infosüsteemi Ameti 27.09.2018 käskkiri nr 1.1-2/18-127 „Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk projekti „EST SIDE 28_3“ taotluse rahuldamine“ 6 Toetuse saaja on 24.05.2018 kuulutanud välja hanke „EST-SIDE_05.18“. Hankedokumendi p 1.5. alusel on hanke eesmärk avalikkusele kättesaadava fiiberoptilise baasvõrgu ja selle liinirajatiste projekteerimine ja ehitus. Kuigi RHSi alusel on tegemist erandiga, siis kohaldub TAT7i § 24 p-i 2 ja TRO p-i 4.2.4 alusel nõue järgida projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid ehk RHSi §-i 3. Viidatud hanke läbiviimisel on eksitud RHSi üldpõhimõtete vastu nii hanke läbiviimisel kui hankelepingu täitmisel. 1. Kvalifitseerimise tingimust ei ole seatud hanke osade suhtes proportsionaalselt Hankedokumendi p 5.1. alusel oli hange jagatud 16 geograafiliselt eraldiseisvaks projektiks: EST-SIDE-11, EST-SIDE- 12, EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3, EST-SIDE-15, EST-SIDE-16_1, EST- SIDE-20_2, EST-SIDE-24, EST-SIDE-24_2, EST-SIDE-28_1, EST-SIDE-28_3 (13 km), EST-SIDE-29 ja EST-SIDE-30. Igale projektile tehtud pakkumust hinnatakse eraldi ning pakkuja võib esitada pakkumuse ühele, mõnele või kõikidele hankes olevatele projektidele. Auditi ulatuses on hanke osa EST-SIDE-28_3. Hankedokumendi punkt 7.6.7. sätestas tingimuse, et pakkuja on Põhja-Euroopa (piirkonna määratlus vastavalt ÜRO Euroopa geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe) territooriumil ajavahemikul 2015 - 2017 teostanud pea- või alltöövõtjana kokku vähemalt 100 km ulatuses tervikprojekte, mille sihtotstarve on olnud mikrotorude (Microduct) süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli trassi rajamine. Seda tingimust ei ole kohandatud hanke osadele proportsionaalselt, vaid see kehtib kõigile pakkumustele. Nõutud varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat trassi pikkust (13 km) 7,69 korda. TS selgitas, et iga pakkuja sai teha pakkumise ainult nendele projektidele, millele soovis pakkumist teha. Kriteerium 100 km on keskmine näitaja arvestusega, kui palju üks ehitaja on võimeline ühes aastas aredama ühele tellijale. Arvestada tuleb asjaoluga, et ehitajad teevad odavamat hinda siis, kui nad saavad (või eeldavad, et saavad) piisavalt mahtu. Sidetrasside arenduses on kõige kallim teha üksikuid trassilõike, kus ei teki nö mastaabiefekti. Üksiku projekti väljakuulutamine eraldi kriteeriumitega hankes ei too soovitud tulemust. Toetuse saaja hinnangul olid kvalifitseerimisnõuded hankes EST-SIDE_05.18 põhjendatud ning eesmärgipärased vastavalt RHSi §-le 3. Arvestades, et tegu on 85% ulatuses riiklikult/EL rahastatud projektidega, siis toetuse saaja ei saa võtta ülemäära suuri riske ehitajatega, kes ei ole tegelikult võimelised sellises mahus projekte ellu viima. See võib tuua tagajärje, kus toetusest jäädakse ilma ning kahju on väga suur, saamata jäänud toetuse võrra. 100 km on proportsionaalne nõue arvestades projektide suurust ning riske, mida toetuse saaja kannab seoses projektidega. Audiitori hinnangul on nõutud varasema ehituskogemuse suurus hanke osa EST-SIDE-28_3 suhtes ebaproportsionaalne ja seega vastuolus RHSi § 3 punktiga 1, mille alusel hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hanke osadeks jagamise võimaldab hankele ligipääsu ka väiksematele ettevõtetele. Ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse seadmine likvideerib selle võimaluse. 2. Piiravad kvalifitseerimise tingimused 2.1 Hankedokumendi punktis 7.6.7 oli nõutud, et pakkujal peab olema kogemus Põhja-Euroopa (piirkonna määratlus vastavalt ÜRO Euroopa geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe) territooriumil ajavahemikul 2015 - 2017 mikrotorude (Microduct) süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli trassi rajamisega. Toetuse saaja selgitas, et ehitajal peab olema kogemus tööde teostamiseks Põhja-Euroopa piirkonnas arvestades maastiku olusid ning kliimat, mis on olulised faktorid tööde teostamisel. Näiteks on väga erinev trassi ehitus Lõuna- Euroopas, kus ehitaja ei pea arvestama, et aastaringselt ei ole võimalik kaevetöid teha samade metoodikatega. 7 Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ 7 Samuti on Kesk – ja Lõuna-Euroopas sidetrasside arenduse praktika mõnevõrra erinev kui Põhja-Euroopas. Näiteks pannakse paljudes soojemates piirkondades sidetrassi madalamale sügavusele, kui on Põhja-Euroopas praktika. Juhime tähelepanu, et hange ei piira kuidagi ära osalemist nt Itaalia ehitusettevõttel, kellel on kogemus nt Soomes või Rootsis sidetrassi arendamisega. Audiitori hinnangul ei ole trassi paigaldamise sügavuse mõningane erinevus piisav põhjus varasema kogemuse omandamise piirkonna osas piirava tingimuse seadmiseks. Erisused peaksid olema tehnoloogiliselt põhjendatavad ja sellisel kujul ka hankedokumentidesse kirja pandud. Ehk tingimusena ei peaks seadma varasemalt tehtud tööde asukohta, vaid kirjeldada tuleks kasutatud tehnoloogilist lahendust. Praegusel kujul on tingimus tarbetult konkurentsi piirav ehk vastuolus RHSi § 3 punktidega 1 ja 2 (võrdne kohtlemine). 2.2 Hankedokumendi p-des 6.1.11. ja 7.6.11. on nõutud, et personal, kes hakkab suhtlema hankijaga peab valdama piisaval tasemel eesti keelt või kui personalil endal piisav keeleoskus puudub, siis peab pakkuja omal kulul hankima vandetõlgi, kes on suuteline suhtlust korrektselt vahendama ning peab hankedokumentide osana esitama vastava tõlgi kinnituskirja pakutavas projektis osalemise kohta; Toetuse saaja selgitas nõuet sellega, et vandetõlgi tõlge on ametlik tõlge ning vandetõlgi pädevus on riiklikult kontrollitud ning sellest tulenevalt saab hankija kindel olla, et tõlkes ei lähe midagi kaotsi või ei teki spetsiifilise tähendusega sidetrassi ehituses olulistes detailides vasturääkimisi, mille on põhjustanud ebapädev tõlge. Arvestada tuleb asjaoluga, et paljud ehitaja koostatud dokumendid esitatakse riigile ja seda eesti keeles. Vandetõlgi seaduse § 2 lg 1 sätestab, et vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Sama §-i lg 2 sätestab, et Eestis võib vandetõlgi kutsenimetuse all vandetõlgi kutsetegevusega tegeleda üksnes isik, kellele on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras antud vandetõlgi kutse. Vandetõlgi kutset tõendab valdkonna eest vastutava ministri poolt väljastatud vandetõlgi kutsetunnistus, mille kohta on andmed avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel. Vandetõlgi seaduse § 5 lg 1sätestab vandetõlgi kutsetegevusena dokumentide tõlkimise (tõlgib dokumente; kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust; kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust. Sama §-i lg 2 sätestab, et vandetõlk on kohustatud avaliku ülesande täitmise korras tõlkima: Riigi Teatajas avaldatud seadusi võõrkeelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel; Riigi Teatajas avaldatavaid välislepinguid eesti keelde Riigi Teataja seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel. Suhtluse vahendamine ei ole vandetõlgi seadusest tulenev kutsetegevus, vaid käib vandetõlgi seaduse §-i 6 alla: vandetõlgile on lubatud kõik kõrvaltegevused, mis ei kahjusta tema erapooletust ja väärikust ega usaldatavust vandetõlgi kutse suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega projekti elluviimiseks vajamineva suhtluse vahendamine on tavalise tõlgi pädevusse kuuluv ülesanne, mille jaoks ei ole vajalik vandetõlgi kutse. Kui toetuse saaja soovis ametlikke dokumente vajadusel eesti keelde tõlkida, siis oleks saanud selle nõude sätestada eritingimusena, et ametlikud dokumendid peavad olema vandetõlgi koostatud vmt. Antud juhul on kehtestatud ebaproportsionaalne tingimus, mis võis mõjutada hankes osalemise võimalust. Seega on tegemist piirava tingimusega, mis on ebaproportsionaalne ja põhjendamatult võimalikke pakkujaid diskrimineeriv ning seega vastuolus RHSi § 3 punktidega 1 ja 2. 2.3 Hankedokumendi p-s 6.1.12 on nõutud pakkujalt kirjalikku nimekirja hankes nõutavate spetsiaalseadmete ja tehnilise varustuse omamise kohta või kirjalik rendi- või muu kasutusvaldusleping tehnikat omava äriühinguga või nõutavat tehnikat omava füüsilisest isikust ettevõtjaga (mis tõendab, et seadmed on pakkuja valdusesse üle antud). /…/ Spetsiaalseadmeteks loetakse valguskaabli puhumisaparaat, valguskaabli kiudude keevitusaparaat, valguskaabli mõõtevahend reflektomeeter ja geodeetiliste mõõdistustööde seadmed /…/. TS selgitas, et kuna sidetrassi arendus nõuab spetsiifilist tehnikat (mida üldehituses ei kasutata), siis sellise nõude kehtestamine tagab, et pakkujal on need seadmed olemas või ta suudab need tööde tegemiseks hankida. Arvestada 8 tuleb, et pakkuja peab oskama ka selle tehnikaga opereerida, kuna tegemist on siiski spetsiifilise tehnikaga. Kuna sidetrasside ehituses on tavapärane, et ehitajad rendivad teatud tehnikat, siis ei pruugi see ilma eelneva kokkuleppeta just sidetrassi ehituse ajal saadaval olla ning sellest tulenevalt võib kogu trassi ehitus seiskuda. Pakkumistagatis ei korva kuidagi kahju, mis toetuse saajale tekib kui projekt jääb ehitaja tõttu ära. Kahju on saamata jäänud toetus ning see summa on oluliselt suurem. Pakkumistagatis on eelkõige mõeldud pakkuja motiveerimiseks, et taganedes jääb tagatis toetuse saajale, kuid see ei kata tegeliku kahju, mis projekti tegemata jätmisel tekiks. Audiitor on seisukohal, et hanke korraldamisel tuleb arvestada, et pakkujatele seatud nõuded ei piiraks võimalike pakkujate ringi. Kui hankija sunnib enne lepingu saamist pakkujaid kandma erinevaid kulusid, mis pole tavapärased ja on kogumaksumuses suured, siis võib see kaasa tuua osade pakkujate loobumise (või osadest lõikudest loobumise) või pakkumuste hinna märkimisväärse kallinemise. Juba sõlmitud rendilepingu kulud tuleb pakkujal tasuda ka juhul, kui hankelepingut ei saada. Toetuse saaja on ise oma selgituses välja toonud, et sidetrasside ehituses on tavapärane, et ehitajad rendivad teatud tehnikat. Seega ei ole paljud ettevõtjad vajaliku tehnika omanikud. Antud juhul on eelisseisundis seadmeid omavad ettevõtted. Kuna hankedokument lubab esitada kõigile 16 osale samad seadmed, siis see ikkagi ei taga ühe ettevõtja poolt mitme osa võitmisel tööde samaaegset teostamist. Näiteks Corle OÜ pakkumuses on dokument “pakkuja kinnitus spetsiaalseadmete ja spetsialistide olemasolu kohta“ lisatud kvalifitseerimisdokumentidele, mis on kõigi osade pakkumuste peale ühised. Toetuse saaja on hankedokumendi p-s 11 näinud ette tööde teostamiseks erinevad tähtajad: projektidel EST-SIDE-11, EST-SIDE-12 ja EST-SIDE-15 hiljemalt 30.05.2019; EST-SIDE-13 hiljemalt 31.10.2019 ning ülejäänud projektidele hiljemalt 31.12.2021.a. Seega on toetuse saaja arvestanud, et kõigi osade paralleelne ehitamine ei ole vajalik. Samuti ei ole eluliselt usutav, et mitmete aastate jooksul oleks lepingupartneril tööde tegemiseks vajalike seadmete rentimisega probleem, mis oleks hakanud takistama projektide elluviimist. Sellise nõude kehtestamist saab kaaluda väga ajakriitilises olukorras ja siis ainult ajakriitilisele lõigule. Võimalike kahjude korvamiseks oli hankedokumendi p-des 7.1 ja 17.4 nõutud pakkumis- ja teostustagatist, mille eesmärk ongi selliste ootamatustega seotud kahjude korvamine. Tegemist on konkurentsi piirava ebaproportsionaalse tingimusega ja pakkujate ebavõrdse kohtlemisega ehk RHSi § 3 punktide 1 ja 2 nõuete rikkumisega. 3. Pakkumistagatise tasumise tingimused on ebaproportsionaalselt piiravad. Hankedokumendi p 7.1. sätestas, et pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4% pakkumuse ilma käibemaksuta kogumaksumusest hankija arvelduskontole. Hankedokumendi p 7.2. lubas pakkujatel, kes on osutunud edukaks pakkujaks Eesti Andmesidevõrk MTÜ hangetes EST-SIDE_09.17 ja EST-SIDE_01.18, tasaarveldada käesolevas hankes nõutud tagatiste summasid nende summade osas, mis on juba hankijale üle kantud: EST-SIDE-11, EST-SIDE- 12, EST-SIDE-12_1; EST-SIDE-12_2; EST-SIDE-12_3; EST-SIDE-13; EST-SIDE-13_1; EST-SIDE-13_2; EST-SIDE-13_3; EST-SIDE-15; EST-SIDE-15_1; EST-SIDE-16_1; EST-SIDE-20_2; EST-SIDE-24; EST-SIDE-24_2; EST-SIDE-28_1; EST- SIDE-28_3; EST-SIDE-29; EST-SIDE-30. Hankedokumendi p 7.3 lubas projektide EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST- SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3 pakkumise- ja teostustagatise asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga (first demand guarantee). Hankedokumendi p 7.4. sätestas mh, et tagatis realiseeritakse 50% ulatuses, see tähendab, et mainitud ulatuses tasutud rahasummat ei tagastata, kui pakkuja kõrvaldatakse hankelt teadlikult valeandmete edastamise eest, pakkuja põhjustab hanke nurjumise, pakkuja võtab pakkumuse tagasi või pakkumise edukaks tunnistatuna keeldub hankelepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul arvestades pakkuja tunnistamisest parimaks pakkujaks. Hankedokumendi p 17.4. sätestas, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks. Teostustagatis tagastataks edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt hankelepingule. Toetuse saajal paluti selgitada, miks sai pakkumis- ja teostustagatist pakkuda teatud hanke osades (sh osas EST- SIDE-28_3 olevate tööde osas) ainult raha kandmisega hankija arvele, kui teistes osades oli aktsepteeritav ka garantiikirja esitamine. 9 Toetuse saaja selgitas, et projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide mahule ja eripäradele. Audiitor on seisukohal, et toetuse saaja põhjendus on paljasõnaline. Hankija jaoks ei ole sisulist vahet, kas tagatis antakse esimese nõudmiseni garantiikirjaga või kantakse rahana pangakontole. Seda tõendab ka teatud osades garantiikirja aktsepteerimine. Oluline vahe on pakkujate jaoks, kes peavad andma oma likviidseid vahendeid arvestatavas mahus (4% kõigi osade pakkumuste ilma käibemaksuta summast) toetuse saaja arvele, kuhu see jääb hankes edukaks osutumise korral kuni tööde lõpetamiseni (võimalik, et aastateks). Hange koosnes 16 erinevast projektist, millest ainult 4 juhul oli lubatud pakkumis- ja teostustagatis asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga. Seega, kuigi ühe osa tagatis võis jääda selliseks summaks, mille olemasolu võib normaalselt toimivalt ettevõtetelt eeldada, siis kogumina ei saa välistada tingimuse piiravust. Kui ettevõtja oleks soovinud esitada pakkumise kõigile osadele, siis oleks vajalik likviidsete vahendite summa olnud juba märkimisväärne. Corle OÜ näitel oli lõplik rahana üle kantud summa üle 100 000 euro, mis on arvestatava suurusega. Kuna projektile EST-SIDE-28_3 esitati ainult üks pakkumus, ei saa välistada, et teised ettevõtjad jätsid pakkumuse tegemata just ebamõistlike tagatise tasumise tingimuste tõttu. Likviidsete vahendite piiratuse korral võisid teised ettevõtjad eelistada oma pakkumused teha hanke muudele osadele. Seega ei saa välistada rikkumise finantsmõju ja tegemist on piirava tingimusega, mis läheb vastuollu RHSi § 3 p-ga 1. Corle OÜ, kes on edukas pakkuja osas EST-SIDE-28_3, pakkumuse koosseisus on tagatis summale 81 948,00 eurot. See summa on 03.04.2018 kantud toetuse saaja kontole, selgituseks on EST-SIDE 01.18 pakkumistagatis. Osade 12_2, 13_2 ja 13_3 osas on esitatud Luminori garantiikiri nr 09T2033893305 summale 16 888,00 eurot, kestusega kuni 31.12.2019. Garantiikiri kehtib ainult pakkumuse tagasivõtmise korral (kirja p 3) ehk see ei kata kõiki hankedokumendi p-s 7.4 toodud juhte (nt kõrvaldamine valeandmete esitamise eest). Osa 13 tagatiseks on esitatud 23.12.2016 maksekorraldus summas 24 502 eurot toetuse saaja arvele, selgitusega: EST-SIDE-13 teostustagatis. Ei ole selge, kuidas on 2016. aastal tasutud summa seotud hankedokumendi p-s 7.2 viidatud üle kantud tagatiste tasaarveldamisega, kuivõrd üle tohtis kanda 2017. a sügisel ja 2018. aastal tehtud hangetes tasutud tagatisi. Tagatiste kogusumma 123 3388 eurot ei kata nõutud 4% Corle OÜ tehtud pakkumuste käibemaksuta summast, mis peaks olema 125 657,409 eurot. Kuigi hanke osas EST-SIDE-28_3 vastas pakkumistagatis seatud nõuetele, siis tulenevalt eelpool toodust mingis osas tagatised nõuetele ei vastanud. Toetuse saaja 28.06.2018 juhatuse otsuse alusel võitis Corle OÜ kõik osad, millele ta pakkumuse tegi. 4. Hindamiskriteerium pakkuja kogemuse osas ei ole asjakohane ja põhjendatud Hankedokumendi punktis 15 on loetletud hindamiskriteeriumid, mh alapunktis 15.1.2 sisu hinne: 40% ulatuses annab hankekomisjon hinded konkreetsele pakkujale ja pakkumusele. See osa jaguneb kaheks: pakkuja kogemus 20% ja ettevalmistuse aste 20%. Ülejäänud 60% moodustab pakkumuse hind (madalaim kvalifitseerunud pakkumine saab maksimumpunktid ja kallimad pakkumised proportsionaalselt vähem punkte). Pakkuja kogemuse osas hinnatakse pakkuja varasemat kogemust ehitada liinirajatisi Põhja-Euroopas (piirkonna määratlus vastavalt ÜRO Euroopa geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe). Arvesse lähevad kaablil baseeruvad side- ja elektrivõrgud, mis on tervikprojektina (projekteerimine, seadustamine, ehitus) valmis ehitatud ja üle antud 2015-2016 aastal. Suurima kogemusega pakkuja, kes on ehitanud kõige rohkem trassi (meetrites) saab maksimumpunktid, teised proportsionaalselt vähem punkte. Arvesse lähevad ka pakkujaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ema- ja tütarettevõtete kogemus. Toetuse saaja selgitas, et eelduslikult pakkuja, kes on ehitanud rohkem trassi (omab rohkem kogemust) suudab tõenäolisemalt ehitada tähtaegselt, mis on toetuse saajale väga oluline asjaolu, kuna projektide mittetähtaegne valmimine võib tähendada toetusest ilma jäämist ja/või oluliste tulude (kiurenditulude) edasilükkamist või üldse 8 81 948,00 + 16 888,000 + 24 502,00 9 (182 910,00 + 257 600,00 + 75 870,00 + 732 900,00 + 130 875,00 + 33 740,00 + 240 800,00 + 688 800,00 + 429 000,00 + 368 940,00) x 4% 10 saamata jäämist. Ei saa nõustuda väitega, et selline hindamiskriteerium võimaldab põhjendamatult hinda kergitada. RHS näeb ette parimat võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning üks oluline kvaliteedi näitaja on, et tööde valmimine vastavalt kvaliteedinõuetele toimub tähtaegselt. Kuna aastaaruanded küsiti ka 2015-2016 kohta ja pakkujatelt ei saanud nõuda 2017 aruannet (kuna aastaaruande esitamise tähtaeg ei olnud saabunud hanke väljakuulutamise hetkel), siis sellest tulenevalt soovis toetuse saaja, et kogemus tuleks kinnitatud aastaaruannete perioodist. Eesmärgiga, et võimaliku vaidluse korral saaks aluseks võtta kinnitatud aastaaruande andmed. Hankedokumendi p-s 7.6.7 kehtestati juba analoogne kvalifitseerimistingimus (pakkuja on Põhja-Euroopa territooriumil ajavahemikul 2015 - 2017 teostanud pea- või alltöövõtjana kokku vähemalt 100 km ulatuses tervikprojekte, mille sihtotstarve on olnud mikrotorude süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli trassi rajamine). Ehk siis selle kvalifitseerimistingimuse täitnud pakkuja on kvalifitseeritud vastava töö tegemiseks. Täiendavad meetrid ei anna teatud mahust alates enam suuremat lisandväärtust. Näiteks ei ole töökvaliteedi osas eelduslikult enam mingit vahet, kas ettevõtja on trasse ehitanud 1 miljon või 1,2 miljonit meetrit. Mõlemad ettevõtted suudaksid hinnanguliselt töö ära teha samal tasemel. Sellise hindamiskriteeriumi seadmine ilma ülempiirita (mille ületamisel enam lisapunkte ei anta), võimaldab suurima ehitatud meetrite arvuga ettevõtjal teistega võrreldes põhjendamatult hinda kergitada. Samuti ei ole põhjendatud hindamisel varasema kogemuse arvestamine ainult aastatel 2015-2016, kui toetuse saaja on hinnanud, et kvalifitseerimiseks sobivad lisaks ka 2017. aastal tehtud tööd. Ka kvalifitseerimise tingimuste täitmine peab olema samamoodi kontrollitav kui hindamiskriteeriumi korral. Samuti ei peaks hindama ainult kindlas piirkonnas varasemalt tehtud töid. Audiitori hinnangul on hindamiskriteerium, mis moodustab 20% pakkumuse koguhindest, oluline. Ettevõtjaid on reeglina kursis oma tegevusvaldkonnas toimuvaga, sh teiste konkurentide tegevusega. Näiteks võib 10- või 15- protsendiline mahajäämus kallutada väiksema ja/või teises piirkonnas omandatud kogemusega ettevõtteid hankes mitte osalema. Nende võiduvõimalus sama hinna juures on olematu. Samuti võib selline tingimus kallutada suurema kogemusega ettevõtjaid oma pakkumuse hinda kergitama, kuna neil on võimalik kõrgemat hinda kogemuse punktidega kompenseerida. Seega on tegemist asjakohatu ja põhjendamatu ning liigselt konkurentsi piirava kriteeriumiga. See on vastuolus RHSi § 3 p-dega 1 ja 2. 5. Pakkumuse jõusoleku ebaproportsionaalselt pikk tähtaeg Hankedokumendi punkt 8.1.9 sätestas, et pakkumuse esitamisega kinnitatakse, et pakkumus on jõus vähemalt kuni 31.12.2019. a. Pakkuja on kohustatud Hankija nõudmisel pikendama pakkumuste jõusolekut lisaperioodi võrra, mis ei ületa kahte aastat. Hankekuulutuse p 7 alusel oli pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018 ja hankedokumendi p 15.5 sätestas, et iga projekti (ehk osa) kohta tehakse parima pakkumuse väljavalimise otsus hiljemalt 28.06.2018. Toetuse saaja selgitas, et kuna ta korraldas hankeid enne, kui oli lõplikult teada, kas ja millal projekte rahastatakse riigi poolt, siis pidid olema ka piisavalt pikad ajad pakkumise kehtivusele. Samuti, kui parim pakkuja loobub, siis vastavalt hankedokumendile kuulutatakse võitjaks järgmine parim pakkumine ning peab olema piisavalt aega teise pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks. Toetuse saajal paluti täpsustada, kas lisaperiood tähendab, et koos lisaperioodiga on pakkumuse jõusoleku maksimaalne kestus 2 aastat või et lisaperiood ise võib olla lisaks kuni 2 aastat. Toetuse saaja selgitas, et lisaperiood on lisaks. Seega pidid pakkumused olema jõus esialgu ligikaudu 1,5 aastat ja potentsiaalsed pakkujad pidid arvestama võimalusega, et pakkumuse jõusoleku perioodi tuleb pikendada veel 2 aastat ehk kokku võis maksimaalne pakkumuse jõusoleku periood olla 3,5 aastat. Kui hankemenetlus on lõppenud ja töövõtja loobub näiteks keset ehituslepingut tööde teostamisest, siis korraldatakse reeglina uus hange. Teised, algses hankes pakkumuse teinud pakkujad, ei saa hankedokumentide alusel tehtud pakkumuse pealt mõistlikult arvestada võimalikke kulusid, mis kaasnevad näiteks valesti ehitatud asjade korda tegemisega. Ehitushinnad võivad kiirelt muutuda, sh kasvada. Selliste tingimuste seadmine võib kallutada potentsiaalseid pakkujaid hankes osalemisest loobuma. Kuna hankes 11 osalemise kutse saadeti 7 ettevõttele, aga saadi ainult 3 pakkumust, siis ei ole vastava riski realiseerumine välistatud. Samuti võivad riskide maandamiseks hakata pakkujad kallemaid hindu pakkuma. Nii pika pakkumuse jõusoleku perioodi nõudmine on ebaproportsionaalne ehk tegemist on RHSi § 3 p 1 sätte rikkumisega. 6. Hankelepingu täitmisel tuvastatud rikkumised Hankelepingu p 13.1: Töövõtja kohustub enne Lepingu sõlmimist sõlmima ehituse koguriskikindlustuse (CAR kindlustuse) vähemalt 50% ulatuses Lepingu hinnast ja esitama Tellijale hiljemalt Lepingu sõlmimise hetkeks kindlustuslepingu koopia ja poliisi, mis kehtib kogu Lepingu täitmise ajal ja punktis 14.3. nimetatud garantiiperioodil. P 13.3: Töövõtja kohustub hoidma käesolevas lepingupunktis 13 nimetatud kindlustust katkematult jõus kogu Lepinguperioodi vältel ning garantiiperioodi kohustustega hõlmatud osas ka garantiiaja vältel. Juhul, kui kindlustusleping lõppeb (vaatamata sellele, et Töövõtja kohustus sõlmima kindlustuslepingu kogu töö teostamise ja garantiiperioodi ajaks), kohustub Töövõtja selle viivitamatult uuendama ja esitama uuendatud poliisi koheselt Tellijale, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva enne poliisi kehtivuse lõppemist. P 14.3: Töövõtja annab tema poolt ja korraldusel teostatud Tööle ja Võrgule garantii (Lepingus edaspidi nimetatud ka kui “Ehitusgarantii”), mis lõpeb 2 aasta möödudes Tellija poolt Töö vastuvõtmisest Lõppakti alusel. P 14.2: Töövõtja on kohustatud andma Tellijale hiljemalt koos Ehituse Lõppakti üleandmisega Eesti krediidiasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu ning tingimusteta, väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand) garantiikirja garantiiperioodi kohustuste täitmise tagamiseks, mis vastab 3% (kolmele protsendile) Lepingu käibemaksuta hinnast. Garantiiperioodi tagatise kehtivus ei või lõppeda varem kui 2 (kaks) kuud pärast garantiiperioodi lõppu. Toetuse saajal esitas CAR kindlustuse osas esitatud küsimusele hoopis selgituse garantiiperioodiaegse tagatise osas: „Leping näeb ette, kas antakse kindlustagatis või hoitakse garantiitagatist rahas ASV käes. Antud projekti puhul on garantiitagatis ASV käes rahas.“ Hiljem täpsustas toetuse saaja, et CAR koguriskikindlustus on vajalik, et tagada võimalike kahjude hüvitamine tööde teostamisel sh ka garantiitööde teostamisel on vajalik, et need tööd oleksid teostatud CAR kindlustuse all. Garantiiperioodi ajaks nõutud tagatis on mõeldud garantiiaja jooksul tekkinud puuduste kõrvaldamiseks. Toetuse saaja esitas oma vastuse lisana vastutuskindlustuse poliisi nr 4183172482, mille alusel on kindlustatud isik Corle OÜ. Kõikide nõuete hüvitispiir kokku on 500 000 eurot ja kindlustusperiood on alates 06.01.2022 ja lõpeb 05.01.2023. Kindlustatud tegevus mh sidekanalisatsiooni, sidekaablite ja sideõhuliini ehitus- ja hooldustööd; sh tuletööd; kuni 35 kv alajaamade, õhuliinide ja kaabelliinide ehitus- ja hooldustööd; fiiberoptiliste kaablite montaaztööd maakaablitel ja kõrgepinge õhuliinidel; fiiberoptiliste mikrokaablite puhumine mikrotorudesse; fiiberoptiliste kaablite mõõtmistööd ja rikete likvideerimine. Kindlustuskaitse hõlmab tegevusvastutust ja tootjavastutust. Tegevusvastutuse kindlustuskaitse hõlmab kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames toimunud ootamatu ja ettenägematu õigusrikkumisega seotud kahju hüvitamise kohustuse. Tootjavastutuse kindlustuskaitse hõlmab kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames toodetud/müüdud/vahendatud toote puudusest tekkinud kahju, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Hankelepingu punktide 13.1 ja 14.3 alusel pidi ehituse koguriskikindlustus (CAR kindlustus) kehtima kogu lepingu täitmise ajal ja garantiiperioodil, mis on 2 aastat tellija poolt töö vastuvõtmisest lõppakti alusel. Hankelepingu punktid 13.2.1 ja 13.2.2 sätestavad, et CAR-kindlustus peab sisaldama muuhulgas järgnevaid tingimusi. Kindlustatuteks loetakse kõik lepingu osapooled (Tellija, peatöövõtja, kaastöövõtjad, alltöövõtjad) sarnastel alustel kindlustusvõtjaga. Samuti lugeda kaaskindlustatuteks vajadusel rahastajad: kaaskindlustatuks krediidi- või finantseerimisasutus. Ehituse koguriskikindlustus peab laienema Lepingu objektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mis on tekitatud kvaliteetsele ehitusosale tulenevalt puudulikust projektilahendist, materjalist või tööjõu kasutamisest. Hankeleping sõlmiti 21.12.2018. ja lõppakt allkirjastati 08.04.2020. Seega pidi CAR kindlustus olema kehtiv 21.12.2018 kuni 08.04.2022. Toetuse saaja esitatud poliis katab sellest perioodist ainult ligikaudu 4 kuud: 06.01.2022 kuni 08.04.2022. Lisaks ei ole esitatud poliisil kindlustatud isikuks tellija ja esitatud poliis katab tegevusvastutuse 12 osas ainult kindlustatud tegevuse raames toimunud ootamatu ja ettenägematu õigusrikkumisega seotud kahju hüvitamise kohustuse ning tootjavastutuse osas kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames toodetud/müüdud/vahendatud toote puudusest tekkinud kahju, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Tegemist on vastutuskindlustuse poliisi ja mitte CAR kindlustusega. Ehituse koguriskikindlustus hüvitab reeglina ka muud ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud: murdvargus, vandalism, tuli, vesi jne. Samuti saab kindlustada ehitusmasinaid jmt. Hankelepingus oli lisaks spetsiifiliselt välja toodud, et ehituse koguriskikindlustus peab laienema lepingu objektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mis on tekitatud kvaliteetsele ehitusosale tulenevalt puudulikust projektilahendist, materjalist või tööjõu kasutamisest. Seega ei vasta esitatud kindlustuspoliis hankelepingus nõutud CAR kindlustusele. Samuti ei ole tegemist tagasivõtmatu ning tingimusteta, väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand) garantiikirjaga garantiiperioodi kohustuste täitmise tagamiseks. Seega, hoolimata korduvatest järelpäringutest toetuse saajale, ei esitanud toetuse saaja CAR kindlustuse ja garantiiperioodi kindlustuspoliise või alternatiivselt panga digiallkirjadega maksekorraldusi vastavate summade tasumise kohta töövõtja poolt toetuse saaja arvele. Seega pole tõendatud vastavate hankelepingu tingimuse täitmine. Kuigi hankedokumendi p 17.4 nägi ette, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks, siis nägi sama punkt ja hankelepingu p 14.1 omakorda ette, et teostustagatis tagastatakse edukaks tunnistatud pakkujale pärast ehituse lõppakti aktsepteerimist või vaegtööde korral pärast vaegtööde nõuetekohast teostamist. Teostustagatist ei tagastata või tehakse sellest vastavad tasaarvestused, kui tellijal on lepingust tulenevad nõuded töövõtja vastu. Seega ei ole võimalik ka pakkumis- ja hilisema teostustagatise summat lugeda garantiiperioodi tagatiseks, kuivõrd see kuulus tagastamisele töövõtjale. Töövõtja pidi oma pakkumuses arvestama kuludega vastavate kindlustuste sõlmimiseks ja seega sisaldub pakkumuse hind mitteabikõlblikke kulusid sõlmimata kindlustuste maksumuste ulatuses. Tegemist on hankelepingu sisulise muutmisega töövõtja kasuks, ilma et hankelepingu hind oleks muutunud ehk RHSi § 3 p 5 sätte rikkumisega (hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt). Hankelepingu p 6.8: Lõpparve tasub Tellija pärast akti alusel tööde vastuvõtmist, pärast kogu täite- ja töödokumentatsiooni, teostusjooniste ja muude ehitusprotsessi dokumentide, s.h. kasutuslubade või kasutusteatiste (edaspidi koos nimetatud Ehitusdokumentatsioon), üleandmist Tellijale ja töö üleandmise ja vastuvõtmise käigus avastatud puuduste likvideerimist Töövõtja poolt ning pärast Lepingu tingimustele vastavate garantiiperioodi tagatiste Tellijale esitamist ning pärast lõpparve saamist. Kui Töövõtja ei esita garantiiperioodi aegset tagatist, tasub Tellija lõpparve pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist. Tellijal on õigus aktsepteerida vaegtöid, mis tuleb likvideerida Tellija poolt määratud tähtaja jooksul. Ehituse lõppakt on digiallkirjastatud 08.04.2020, mis teeb garantiiperioodi lõpptähtajaks 08.04.2022. Lõpparve nr 200024 on toetuse saaja poolt osaliselt tasutud 07.07.2020 ja esitatud seejärel RÜ-le tasumiseks. RÜ on lõppmakse tasunud 13.07.2020. Kuna garantiiperioodiaegset tagatist pole esitatud, siis on tegemist hankelepingu p 6.8 nõuete muutmisega ehk sisuliselt on hankelepingu mõttes toimunud ettemakse enne tingimuste täitmist. Selle tulemusena on ettevõtja saanud kätte viimase arve maksumuse 21 949,20 eurot, sh AK summa 13 662,00 eurot, ligikaudu 23 kuud liiga vara (08.04.2022 + 2 kuud vastavalt hankelepingu p-s 14.2 sätestatule: Garantiiperioodi tagatise kehtivus ei või lõppeda varem kui 2 (kaks) kuud pärast garantiiperioodi lõppu). Tegemist on hankelepingu sisulise muutmisega töövõtja kasuks, ilma et hankelepingu hind oleks muutunud ehk RHSi § 3 p 5 sätte rikkumisega (hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt). Kokkuvõte: Eelpool kirjeldatud rikkumiste osas ei saa välistada kahju EL vahenditele. ÜMi10 § 228 sätestab, et kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või 10 VV 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” 13 hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. ÜMi § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole võimalik välja selgitada, milliseid pakkumusi ja mis hindadega oleksid võimalikud huvilised teinud, kui RHSi § 3 viidatud punktide rikkumisi ei oleks hankes olnud. Euroopa Komisjoni otsuse11 lisa punktis 2 on toodud õigusnormide rikkumise liigid ja vastavad finantskorrektsioonide määrad, mida on analoogia korras kasutatud tuvastatud rikkumistele kohalduva korrektsiooni määramisel. Lisa punkt 2.1 alapunkt 10 sätestab, et selliste kvalifitseerimise tingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide, mis on põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivad, esinemise korral tuleb rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Juhtumid, mil ettevõtjad võisid pakkumuse esitamisest loobuda kvalifitseerimise tingimuste ja/või pakkumuste hindamise kriteeriumide, mis sisaldavad põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi. Sellega on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud nõue, et pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal omama riigis või piirkonnas tegutsemise kogemust. Finantskorrektsiooni määra on lubatud vähendada 10%-le, kui minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Hanke auditeeritavale osale (EST-SIDE-28_3) esitati 1 pakkumus, kuid hankes kokku esitati 3 pakkumust ja 2 ettevõtte pakkumused tunnistati vastavaks (Empower AS ja Corle OÜ) ning nendega otsustati minna lepingutesse. Seega saab lugeda tähelepaneku alapunktides 2.1 ja 4 toodud rikkumiste osas analoogia korras kohaseks tagasinõude määraks 10% hankelepingu abikõlblikest kuludest. Tagasinõude vähendamine tähelepaneku alapunktis 2.1. toodud rikkumise eest 5 %-le ei ole võimalik, kuna ei saa välistada, et piirava kvalifitseerimise tingimuse tõttu jättis mõni ettevõtja oma pakkumuse esitamata. Sellega on tühistatud hanke avalikustamisega saavutatud konkurentsi suurendamine. Samuti on audiitori hinnangul tähelepaneku alapunktis 4 viidatud hindamiskriteeriumi osakaal koguhindest (20%) olulise kaaluga. Seega ei ole põhjendatud 5% tagasinõude määra rakendamine. Euroopa Komisjoni otsuse lisa punkt 2.1 alapunkt 11 sätestab, et selliste kvalifitseerimise tingimuste ja pakkumuste hindamise kriteeriumide, mis ei ole küll eespool nimetatud õigusnormide rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad, esinemise korral tuleb rakendada 10% finantskorrektsiooni määra. Need on kriteeriumid või tingimused, mis ei ole küll siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivad, kuid siiski piiravad ettevõtjate juurdepääsu konkreetsele hankemenetlusele. Näiteks juhtumid, mil konkreetse lepinguga seoses nõutav pädevuse või suutlikkuse miinimumtase on lepingu esemega seotud, kuid ei ole sellega proportsionaalne, ja juhtumid, mil pakkujate hindamise käigus kasutati kvalifitseerimise tingimusi pakkumuste hindamise kriteeriumidena. Juhtumid, mil kohaldati piiravaid kriteeriume või tingimusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele, saab kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra. Seega saab lugeda tähelepaneku alapunktides 2.2, 2.3, 3 ja 5 toodud rikkumiste osas analoogia korras kohaseks tagasinõude määraks 5% hankelepingu abikõlblikest kuludest. Tähelepaneku alapunktis 1 kirjeldatud rikkumise osas saab täiendavalt võtta arvesse, et 100 km 3 aasta peale on ilmselt enamikele valdkonnas pidevalt tegutsevatele ettevõtetele täidetav kriteerium. Siiski ei saa rikkumise finantsmõju lõpuni välistada, kuivõrd turul võib olla ka ettevõtjaid, kes vastavat kriteeriumit ei täitnud. Seega on audiitori hinnangul asjakohane tagasinõude määr nimetatud rikkumise eest 2%. 11 Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks 14 Lisa punkt 2.3 alapunkt 23 sätestab hankelepingu ebaseaduslike muudatuste korral minimaalseks võimalikuks korrektsioonimääraks 25%. Audiitori hinnangul ei ole see tähelepaneku alapunktis 6 toodud puuduste võimalikku finantsmõju arvesse võttes proportsionaalne. Audiitor hindab kohaseks korrektsioonimääraks 10% hankelepingu abikõlblikest kuludest. Lepinguliste kohustuste vahekord on oluliselt muutunud pakkuja kasuks. See aga mõjutab otseselt pakkumuse hinda. Võttes arvesse, et kindlustused on nii otsene finantskulu pakkujale, oluline riski maandamise meede hankijale ja et makse lepingus sätestatust varasem saamine on oluline soodustus töövõtjale, siis leiab audiitor, et kohane on tagasinõude määr 10%. ÜMi § 21 lg 3 sätestab, et kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Hankes on osalenud mitu ettevõtjat ja seega ei ole põhjendatud ÜMis lubatud suurima tagasinõude määra ehk 25% rakendamine, Samas on hankes mitu olulist rikkumist ja seega ei ole põhjendatud ka alla 10% tagasinõude määr. Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada finantskorrektsiooni määra 10%, lähtudes ühendmääruse §-st 228 ja § 21 lg-st 1. Auditi läbiviimise hetkeks on projekt lõppenud ning hankelepinguga seotud abikõlblik summa on 178 281,00 eurot, millest auditi ulatuses on 137 182,50 eurot. Vastava protsendimäära rakendamisel on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblik 17 828,10 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 13 718,25 eurot, sh mitteabikõlblik ERF toetus summas 15 153,89 eurot (auditi ulatuses 11 660,51 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2674,21 eurot (auditi ulatuses 2057,74 eurot). Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 15 153,89 eurot (85%) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%) projekti nr 2014-2020.11.01.18-0044 „EST-SIDE- 28_3 (Võrumaa (Antsla))“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: MTÜ Eesti Andmesidevõrk esitab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.11.01.18-0044 "EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))" projektiauditi aruande projektiga seoses alljärgnevad täiendavad seisukohad: 1. Ebaõige on aruande projektis märgitu, mille kohaselt kindlustuspoliisi esitatud pole, mistõttu on hankelepingut rikutud. Manuses on hetkel kehtiv poliis, mis vastab hankelepingus nõutule. 2. Ebaõige on järeldus, et hankedokumentide sisust tulenevalt otsustas 7-st ettevõttest, kellele saadeti osalemise kutse, teha pakkumise ainult 3 ettevõtet. Tegelikkuses saadeti osalemise kutse küll 7-le ettevõttele, kuid hankedokumendid väljastati vaid 4-le ettevõttele, kes tasusid vastava tasu. Vastavad maksekorralduse koopiad on manusesse lisatud. Seega ei olnud hankedokumendid ebamõistlikud, kuna pakkumuse esitas 4-st ettevõttest 3 ehk 75%, mis on väga hea tulemus ja tõendab, et hankedokumentides esitatud tingimused vastavad turutingimustele, mitte pole kuidagi ebaproportsionaalsed või ebamõistlikud. 3. MTÜ Eesti Andmesidevõrk on enda tegevuses lähtunud turu parimatest praktikatest, mh võtnud eeskujuks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt kasutatavad dokumendid. Samuti on MTÜ Eesti Andmesidevõrk aktiivselt suhelnud Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) ning lähtunud RIA halduspraktikast ja soovitustest. Kokkuvõttes on MTÜ Eesti Andmesidevõrk sisukohal, et aruande projektis kajastuvad etteheited ei ole kooskõlas turupraktika ja ka halduspraktikaga. Samuti pole aruande projektis arvestatud MTÜ Eesti Andmesidevõrk poolt esitatud selgitustega. MTÜ Eesti Andmesidevõrk on hankedokumendid koostanud lähtudes eesmärgist, et ehitustegevus oleks võimalik teostada kvaliteetselt ning tähtaegselt, sh arvestades turu- ja halduspraktikat selliste projektide elluviimisel. 15 4. Ükski pakkujatest pole olnud MTÜ-ga Eesti Andmesidevõrk seostud isik ja kindlasti ei saa näiteks väita, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk oleks hanketingimustega suunanud hanke endaga seotud ettevõtetele, mis üldjuhul on hankedokumentidega manipuleerimise peamine eesmärk. Vastupidi, MTÜ Eesti Andmesidevõrk on olnud huvitatud sellest, et ehitustegevust oleks võimalik viia läbi võimalikult soodsalt ja mitme projekti puhul on varem selgunud, et planeeritud projekte ellu viia ei õnnestu, kuna ehitajate tehtud pakkumused ületavad MTÜ Eesti Andmesidevõrk rahalisi võimalusi. Samas ei saa MTÜ Eesti Andmesidevõrk võtta ka riski, et kinnistatud projektid ei valmi tähtaegselt, kuna sellega kaasnev majanduslik risk võib tuua tagasinõuete tulemusena kaasa MTÜ Eesti Andmesidevõrk pankroti. Seega on MTÜ Eesti Andmesidevõrk koostanud hankedokumendid lähtudes turu parimatest praktikatest ja samuti halduspraktikast, maandades seejuures riske, mis realiseerumisel võivad tuua kaasa MTÜ Eesti Andmesidevõrk pankroti. 5. Seejuures on märkimisväärne, et ka ükski pakkujatest pole hankedokumente vaidlustanud, mistõttu on kõik pakkujad, kes on ühtlasi kogenud ja professionaalsed turuosalised, pidanud hankedokumentides sisalduvad nõudeid aktsepteeritavateks ning tavapärasteks. 6. Eeltoodust tulenevalt on aruande projekti p-s 4.1 toodud järeldused ebaõiged ning MTÜ Eesti Andmesidevõrk palub eemaldada aruande projektist p 4.1 ning tuvastada, et mitteabikõlbulikke kulusid ei eksisteeri. Auditi projektis rõhutatakse, et projektile EST-SIDE-28_3 esitati ainult üks pakkumus. Samas ignoreeritakse asjaolu, et hange koondnimetusega ESTSIDE_05.18 hõlmas 16 projekti ning neljast ettevõttest, kes hanke dokumentidega tutvusid, tegid kolm ettevõtet ka pakkumuse. Põhjuseid, miks ettevõtted eelistavad üht või teist projekti, on erinevaid. Peamiseks põhjuseks on aga ehitajate tagasiside põhjal projekti tähtaegse realiseerimise tõenäosus, mida eelkõige mõjutab projekti keerukus – kui paljude maaomanikega tuleb trassi asukoht kooskõlastada, kas on teada, et mõni maaomanikest on nn probleemne inimene, millised on looduses valitsevad tingimused jms. Seega eelistatakse projekte, kus võib eeldada, et projekti realiseerimisel tekib vähem probleeme ja risk, et ehitus ei valmi tähtaegselt, on kõige madalam. Eeltoodut arvestades ei saa MTÜ Eesti Andmesidevõrk nõustuda väitega, et projektile EST-SIDE- 28_3 esitatud ühest pakkumusest saab teha järeldusi hankedokumentide sisu osas ja seda eriti olukorras, kus neljast ettevõttest, kes kogu hanke dokumentidega tutvusid, tegid kolm ettevõtet ka pakkumuse. Eelkõige ilmestab projektile EST-SIDE-28_3 ühe pakkumuse esitamine projekti EST-SIDE-28_3 tehnilist keerukust ja sellest tingitud riske ehitaja jaoks. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 15 153,89 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2674,21 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame rakendusüksusel kontrollida hanke „EST-SIDE_05.18“ alusel teistes projektides tehtud kulude abikõlblikkust seoses tuvastatud rikkumistega. Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar: Nõustume osaliselt auditi aruandes tooduga. Täpsemad selgitused punktide kaupa on allpool. 1. Kvalifitseerimise tingimusi ei ole seatud hanke osade suhtes proportsionaalselt. Auditi aruandes tuuakse välja, et nõutud varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat trassi pikkust (13 km) 7,69 korda ning seega oli tegemist RHS § 3 p-ga 1 vastuolus oleva tingimusega. Tingimuse kohaselt pidi 100 km pikkuse trassi ehituskogemus olema kolme aasta peale kokku, seega aastane kogemuse nõue oli keskmiselt 33,3 km, mis ületab ca 2,56 korda auditeeritud hankeosa trassi pikkust, mida saab lugeda põhjendatuks tulenevalt toetuse saaja selgitustest, et hankeobjekti ja rahastamise iseärasustest tingituna oli selline kogemuse nõue vajalik. Ettevõtja 16 jaoks, kellel on olemas töö tegemiseks vajalik tehnika, töötajad, tegevusload ja varasem valdkonna käive, mis vastab seatud käibenõudele, ei saanud nimetatud tingimus olla liigselt piirav, sest eelduslikult peab nõutud käibega ettevõtjal olema vähemalt ka nõutud kogemus – vastasel juhul ei oleks tal käibenõuet võimalik täita. Arvestades eeltoodut, oli varasem ehituskogemus kooskõlas RHS § 3 p-ga 1, olles kohane, vajalik ja proportsionaalne. 2. Piiravad kvalifitseerimise tingimused 2.1. Nõustume tehtud tähelepanekuga, kuid leiame, et nimetatud rikkumise korral on kohane rakendada 5% finantskorrektsioonimäära. TAT-i § 24 p-i 2 kohaselt oli toetuse saajal kohustus järgida projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Nimetatud nõue oleks täidetud ka siis, kui hankija oleks piirdunud ettevõtjatele e-kirja teel pakkumuse esitamise kutse esitamisega. Sellisel juhul oleks hankija saanud juba varem välja valida talle teadaolevalt Põhja-Euroopas sobivat kogemust omavad ettevõtjad ja seejärel paluda neil esitada oma pakkumused. Käesoleval juhul on hankija pöördunud otse seitsme Eestis registreeritud ja tegutseva ettevõtja poole ja lisaks avaldanud hankekutse enda kodulehel, seega võrreldes kirjeldatud miinimumiga püüdnud laiendada konkurentsi. Kuna hankes on olnud piisav avalikustatuse tase, kuid ei ole võimalik välistada, et piirava kvalifitseerimise tingimuse tõttu jättis mõni ettevõtja oma pakkumuse esitamata, siis leiame, et rakendada tuleb 5% finantskorrektsioonimäära. 2.2. Nõustume tehtud tähelepanekuga. 2.3. Nõustume tehtud tähelepanekuga. 3. Pakkumistagatise tasumise tingimused on ebaproportsionaalselt piiravad. Nõustume, et tulenevalt krediidi- ja finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldatavatest rangetest nõuetest on nende antud garantii puhul üldjuhul tegemist sama kindla tagatisega kui rahasumma deponeerimisega, mistõttu ei ole majanduslikust aspektist hankija jaoks vahet, mis liiki tagatise pakkuja annab. Nõustume sellega, et Corle OÜ esitatud pakkumistagatise summa ja garantiikirja sisu ei vasta kõikidele nõuetele. Kuigi Corle OÜ pakkumus tunnistati edukaks kõikides osades, kuhu pakkumus oli esitatud, siis ei ole võimalik tõendada, et mittevastavus pakkumistagatises oleks olnud just käesolevas hanke osas, EST-SIDE-28_3. 4. Hindamiskriteerium pakkuja kogemuse osas ei ole asjakohane ja põhjendatud. Nõustume tehtud tähelepanekuga. 5. Pakkumuse jõusoleku ebaproportsionaalselt pikk tähtaeg Nõustume tehtud tähelepanekuga. 6. Hankelepingu täitmisel tuvastatud rikkumised Nõustume, et hankija ei ole järginud hankelepingu tingimusi. Hankekutse oli avalikult kõigile kättesaadav ja hankija oli täiendavalt teinud otsepöördumise seitsme ettevõtja poole, seega oli tagatud piisav avalikustatuse tase. Hankelepingu tingimusi võib ehituse valdkonnas pidada elementaarseteks nõueteks ja need ei ole seatud tavapärasest rangemalt ehk oma olemuselt ei ole nimetatud tingimused piiravad, mis olulises ulatuses oleksid piiranud pakkujate ringi. Kokkuvõttes nõustume auditi tähelepanekutega, kuid palume veel kord auditil kaaluda korrektsioonimäära vähendamist, arvestades käesoleva hanke eripära, kus oleks piisanud ka otsepöördumisest sobivate ettevõtjate poole. Avalikustamise tase on hankel olnud nõutust suurem, mistõttu võib eeldada, et ka finantskahju on pigem vähene, sest üldjuhul esitatakse taolistel samasisulistel osadeks jaotatud hangetel pakkumused mitmele osale ning on vähetõenäoline, et lisaks täna hankes pakkumuse esitanud ettevõtetest oleks keegi muu ettevõte esitanud pakkumuse vaid sellele ühele hanke osale. Juhul kui toetuse saaja oleks piirdunud otsepöördumistega pakkujate poole, siis oleks pakkujate ring ja pakkumuste sisu ning hind olnud tõenäoliselt sama, mistõttu võib eeldada, et rikkumiste mõju fondi rahastusele on pigem väike. 17 Auditi soovitusest tulenevalt kontrollime täiendavalt hanke „EST-SIDE_05.18“ projektides EST-SIDE-24 (Õru - Valga / Priipalu - Sangaste / Hummuli) ja EST-SIDE-12_2 (Tartumaa) tehtud kulude abikõlblikkust seoses tuvastatud rikkumistega, kuna nimetatud projektid hõlmati meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine“ 2018. aasta investeeringute kavasse (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20.09.2018 käskkiri nr 1.1 1/18 177). Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses: Mairi Uusen ja Kersti Kukk, 90 päeva auditi lõpparuande kinnitamisest Audiitori täiendav selgitus: Hankekuulutus ja hankedokument avalikustati toetuse saaja kodulehel ja need dokumendid saadeti samaaegselt e- kirjaga 7-le potentsiaalsele pakkujale. Vastava taotluse teinud ettevõtjatele (4 tk) väljastati lisaks hankedokumendi punktis 10 loetletud lisad, näiteks lähteülesanded, vormid, hankelepingu projekt jmt. Seega ei saa asuda seisukohale, et hankedokumendis olevad tingimused ei saanud omada heidutavat mõju potentsiaalselt hankest huvitatud ettevõtetele. Hankedokumendi ja hankekuulutuse tingimused olid kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad. Toetuse saaja auditi käigus esitatud selgitused on tähelepanekus kajastatud ja samuti on välja toodud põhjendused, miks nende alusel ei ole võimalik rikkumist ja selle finantsmõju välistada. RHSi rikkumise ainuke tundemärk ei ole hanke suunamine hankijaga suunatud ettevõttele. Sellisel juhul oleks tegemist pettusega, aga iga rikkumine ei ole pettus. Hankedokumentide vaidlustamata jätmine ei ole lõplik tõend, et hankes ei esinenud põhjendamatuid või piiravaid tingimusi, kuivõrd potentsiaalsetel huvilistel puudub kohustus vaidlustust esitada. Samuti ei olnud auditeeritud hankes võimalik vaidlustust esitada erapooletule osapoolele nt riigihangete vaidlustuskomisjoni. Kuigi pakkumuse tegemise otsuse juures võisid rolli mängida ka toetuse saaja välja toodud asjaolud: projekti tähtaegse realiseerimise tõenäosus, mida eelkõige mõjutab projekti keerukus – siis ei muuda see kuidagi olematuks välja toodud rikkumisi ja nende võimalikku mõju hankele. Audiitor esitab lisaks oma täiendavad seisukohad punktidele, millega RTK täielikult ei nõustunud. Punkt 1 Varasema ehituskogemuse osas tuleb vastavalt RHSi § 3 punktile 2 järgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega tuleb kriteeriumite seadmisel lähtuda hankeobjektist. Nõutud varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat trassi pikkust (13 km) 7,69 korda, mis on ebaproportsionaalne. Jagamine aastate lõikes pole kohane, sest vaadata tuleb nõutud kogemuse suurust suhtena hanke objekti. Rakendusüksuse toodud argumendid ei välista seega RHSi vastava sätte rikkumist, vaid need saab võtta aluseks rikkumise finantsmõju kaalumisel. Audiitori hinnangul on eelpool viidatud põhjustel kohane tagasinõude määr 2%. Punkt 2.1 Audiitor on seisukohal, et ei saa üheselt väita, et RHSi § 3 kohase hanke tegemisel piisab alati ainult otsepöördumiste tegemisest. RHSi § 3 punktid 1 ja 2 panevad hankijale kohustuse tegutseda hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning isikuid võrdselt kohelda ja jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Otsepöördumiste korral peab hankija suutma näidata, et kõik pöördumise saanud isikud vastasid tingimustele (pole tehtud nö tühje pöördumisi, mis ei saanudki pakkumuse tegemisega lõppeda) ja et pakkujate ringi pole liigselt vähendatud. Kahjuks on avalikustamise oodatavat kasu vähendatud kindlas piirkonnas tegutsemise kogemust nõudva piirava kvalifitseerimise tingimusega. Sellest tulenevalt jääb audiitor soovitatud tagasinõude määra 10% juurde. Punkt 3 Audiitor nõustub, et kõiki hanke osasid läbi analüüsimata ei ole võimalik välja selgitada, millises osas pakkumistagatis ebapiisav oli. Sellepärast soovitame rakendusüksusel hange selle rikkumise osas uuesti läbi vaadata ja välja selgitada, millis(t)es hanke osa(de)s puudus esines ning vajadusel teha tagasinõue. 18 Punkt 6 Toetuse saaja vastuse lisana esitatud vastutuskindlustuse poliisi nr 4183172482 mittevastavust nõuetele on eelpool käsitletud. Audiitor ei nõustu rakendusüksuse seisukohaga, et hankelepingu sõlmimisejärgne muutmine töövõtjale soodsamaks ilma hankelepingu hinda muutmata, võiks olla kuidagi vabandatav hanke piisava avalikustamisega. Lisaks tuleb siin võtta arvesse, et näiteks piiravate kvalifitseerimistingimuste seadmisega on avalikustamise positiivset mõju oluliselt vähendatud. Muudatusega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud töövõtja kasuks. See aga mõjutab otseselt pakkumuse hinda ja seega on rikutud RHSi § 3 punkti 5 sätet (hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt). Võttes arvesse, et kindlustused on nii otsene finantskulu pakkujale, oluline riski maandamise meede hankijale ja et makse varasem saamine on oluline soodustus töövõtjale, siis leiab audiitor, et kohane on 10% tagasinõude määr. Kokkuvõte: Eelnevast tulenevalt jääb audiitor seisukohale, et antud juhul on kohane tagasinõude määr 10%. 3 Riigiabi andmine Projektis esineva riigiabi seaduslikkus sõltub tähelepanekus nr 7.1 viidatud rakendusüksuse ja -asutuse kontrollide tulemusest. 4 Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 5 Rakendusüksusele ja -asutusele suunatud tähelepanekud Oluline tähelepanek 7.1 - Riigiabi andmisel ei ole teostatud analüüsi riigiabi suuruse (toetuse osakaalu) osas ja tagatud kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle peale riigiabi määramist. See on toonud kaasa riski, et riigiabi osakaal on määratud ebakorrektselt ja et on makstud liigset hüvitist ning seega on antud riigiabi (osaliselt) ebaseaduslik. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub rakendusaustuse ja/või rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist. Auditeeritavale projektile antud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja komisjon on otsustanud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse riiklik rahastamine on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikega 2 (TRO p 2). Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne usaldatakse tulevase võrgu omanikule Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (hulgimüügitasandi võrguteenuse operaator) asjaomase punktis 1.1 nimetatud projekti kohta (TRO p 2.1). TRO on tehtud mh Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012) (edaspidi komisjoni otsus) alusel (TRO p 1). Komisjoni otsuse artikkel 5 lõige 1 sätestab, et hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke netokulusid koos mõistliku kasumiga. Lõige 2 sätestab, et netokulud võib arvestada lõikes 3 määratletud kulude ja lõikes 4 määratletud tulude vahena või teenuste osutamise kohustust täitva ettevõtja netokulude ning avalike teenuste osutamise kohustust mittetäitva sama ettevõtja netokulude või kasumi vahena. Lõige 5 täpsustab, et mõistliku kasumina käsitletakse keskmist kapitali tasuvuse määra, mida vajab keskmine ettevõtja, kaaludes riski taset, arvestades, kas pakkuda kogu ülesande andmise akti kehtivuse ajal üldist majandushuvi pakkuvat teenust või mitte. Lõige 10 paneb liikmesriigile kohustuse nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt kogu ülemäärase hüvitise tagastamist. 19 Komisjoni otsuse artikkel 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad kohustuse teha kontrolli liigse hüvitamise üle riigiabi andmise järgselt. Liikmesriigid tagavad, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud hüvitis vastab käesolevas otsuses sätestatud tingimustele, ning eelkõige tagavad nad, et ettevõtjale ei maksta hüvitist rohkem, kui on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5. Nad korraldavad korrapäraseid kontrollimisi või tagavad nende korraldamise vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise järel. Kui ettevõtjale on makstud hüvitist rohkem, kui on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5, nõuavad liikmesriigid asjaomaselt ettevõtjalt kogu ülemäärase hüvitise tagasi. Seega, lähtudes komisjoni otsuse artiklist 5, tuleb riigiabi andmisel tagada, et hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikku mõistlikku suurust. Artikkel 6 sätestab vajaduse kontrollida regulaarselt liigset hüvitist ka peale riigiabi andmist. Auditeeritavas projektis tuvastati vastavate nõuete täitmata jätmine. Rakendusüksus selgitas, et TRO p 4.8 kohaselt peab toetuse saaja liigsest hüvitamisest ise teavitama. TATi § 24 p 13 sätestab samasisulise kohustuse. Kui RÜ mingeid muid samme liigse hüvitamise kontrollil ei tee, siis ongi kontroll seotud toetuse saaja teavitamisele järgnevate tegevustega. Andmesideteenuse osutamine allub Konkurentsiameti kontrollile ning seega ei saa operaator teenuse hinda oma suva järgi muuta. Lisaks selgitas RÜ, et hüvitise (toetuse) suurus saadi projekti eeldatava maksumuse alusel. Lõplik summa täpsustus hankemenetluse tulemusena. Kulusid ületava tulu teenimine täpsustub järelaruandluse protsessis. Taotluse esitamisel on TS kinnitanud, et hooldus- ja halduskulud saavad kaetud rendist tekkivast tulust. Toetuse saaja on kohustatud esitama andmed, mis võimaldavad RÜ-l kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artikliga 5 ning sellest on TS-t teavitatud vastavalt TRO punktile 4.7. Rakendusüksus on toetuse andmisel lähtunud TATi §-st 10, et taotleja on rakendusplaanis nimetatud potentsiaalne toetuse saaja ning TATi § 15 ja § 16 põhjal, et RA moodustatud valikukomisjon teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa määramiseks. TATi § 18 lg 3 kohaselt rakendusasutuse juht kinnitab toetuse andmiseks käskkirjaga investeeringute kava, mis on rakendusüksusele taotluste rahuldamise otsuse vormistamiseks siduv. Taotluses on kirjas, et: „Esimese aasta jooksul pärast projekti valmimist on planeeritud antud projekti raames täiendavat tulu ca 400 EUR kuus. Sealjuures on arvestatud täiendava otsekuluga ca 350 EUR kuus. See koosneb projektiga lisanduvast laenu intressikulust, võrgu arvestuslikust hooldus- ja muust halduskulust. Vara säilimine ja haldamine on tagatud halduspartneri poolt, kelle leidmiseks on läbi viidud hange. Jätkuinvesteeringuid planeeritakse eelkõige tulevikus loodavate jaotusvõrkude projektide kaudu." Samuti on taotlusele lisatud kinnituskiri, mille alusel hooldus- ja halduskulud ning muud ekspluateerimise kulud saavad kaetud projekti elluviimisele järgneva seitsme aasta jooksul sidekaabli rendist tekkivast tulust. TS kinnitas, et täiendavaid finantsanalüüse ei ole antud projekti osas taotlemisel esitatud. Samuti kinnitas toetuse saaja, et antud projektis ei ole tekkinud liigset hüvitist. Rakendusplaanis (kinnitatud 21.06.2018) on olemas projekti „EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))“ eeldatava maksumusega 183 680 eurot, millest toetus moodustab 156 128 eurot ehk 85%. See info vastab 20.09.2018 investeeringute kavas ja TRO p-des 1.1 ja 1.2 toodule. Rakendusasutus (edaspidi ka RA) selgitas hüvitise suuruse leidmise osas, et lähtus taotlejate esitatud taotlustes olnud eeldatavatest summadest. Maksimaalsed toetuse suurused ja osakaalud fikseeriti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas infoühiskonna arengukava rakendusplaanis. Pärast seda koostati investeeringute kava ning taotleja esitas lõplikud taotlused lähtuvalt ehitushangete tulemusest. Toetusega rahastati ainult ehitamist, mitte hilisemat opereerimist. Rakendusasutus täpsustas, et toetusmeetme määrus võimaldas anda toetust kuni 85% (§ 9 lg 1). Toetuse taotleja soovis 85% toetust ning ei olnud põhjust sellest keelduda ega seda vähendada. Eeltaotlus (esitatud 23.08.2018) sisaldab p-s 2.4 projekti EST-SIDE-28_3, mille eeldatav maksumus ja eeldatav toetuse summa on samad, mis rakendusplaanis. Rahastust on seega küsitud 85% ulatuses. Eeltaotluse esitamise aluseks on RA 02.03.2018 e-kiri, mille punktist 2 nähtub, et RA on määranud toetuse osakaaluks 85%: „Võttes aluseks ITLis toimunud arutelu, määrata ühe kilomeetri baasvõrgu hinnaks 11 000 € (100%), seega saab järelejäänud 4 560 20 529,95 € eest ca. 487,75 km baasvõrku (85% toetus = 9350 €/km).“ TATi seletuskirjast ei ole näha toetuse osakaalu (kuni 85%) määramise põhjendusi. Puuduvad tõendid, et rakendusasutus oleks komisjoni otsuse artiklist 5 lähtudes riigiabi määramisel taganud, et hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikku mõistlikku suurust. Vastav analüüs oleks tulnud teha enne toetuse suuruse (osakaalu) määramist. Vastasel korral eksisteerib risk, et toetuse saajale määratakse liigne hüvitis, mis omakorda viib hiljem tagasinõueteni. Rakendusüksus selgitas komisjoni otsuse artikli 6 täitmise osas, et TATi § 25 lg 2 p 1 kohaselt on plaanis kontrolle läbi viia iga 3 aasta tagant. RTK on üle vaatamas riigiabiga seonduvaid protseduure ja täpsustab teisest RÜ-st äsja üle tulnud meetmetest tulenevaid nõudeid. Vajadusel viiakse järelaruandluse kohustus sisse, teavitades sellest toetuse saajat. Seni on lähtutud sellest, et TRO-s on toetuse saajat informeeritud kohustustest järgnevalt: p 4.7. toetuse saaja peab esitama andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artikliga 5; p 4.8. liigse hüvitise tekkimisel peab toetuse saaja sellest teavitama rakendusüksust ning maksma liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi. Liigse hüvitamise ilmnemise korral hindab olukorda ja otsustab liigse hüvitise tagasimaksmise rakendusüksus; p 4.9. toetuse saaja peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Samuti kinnitas RÜ, et Konkurentsiamet ei teosta liigse hüvitise kontrolle komisjoni otsuse artikli 6 tähenduses rakendusüksuse eest. Auditi tulemusena on selgunud, et rakendusüksus ei ole täitnud komisjoni otsuse artiklis 6 toodud nõudeid teostada korrapäraseid kontrollimisi vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise järel. Ülesande andmise aktiks on TRO, mis on tehtud 27.09.2018. Seega on akti andmisest möödunud üle 3 aasta ja kohustusliku kontrolli aeg on ületatud vastavat kontrolli tegemata. Üksnes toetuse saaja teavitustele tuginemine ei ole piisav. Komisjoni viidatud otsuse artikkel 6 lõige 1 sätestab kohustused liikmesriigile. Kontrollikohustust ei saa jätta riigiabi saaja ehk kontrollitava vastutusele, kellel on kontrolli osas huvide konflikt. Kontrollide delegeerimine teisele ametiasutusele on lubatud. Samas, kui vastavad kokkulepped kontrollide ulatuse, toimumise aja jmt osas puuduvad, siis ei saa rakendusüksus neile tugineda. Sellisel juhul peab rakendusüksus täitma ise talle TATi § 25 lg 2 punktis 1 pandud kohustuse ja teostama vajalikud kontrollid. Kuna vastav kontroll on teostamata, siis eksisteerib risk, et toetuse saaja on saanud liigset hüvitist ehk (osaliselt) ebaseaduslikku riigiabi. See tähendaks omakorda mitteabikõlblikke kulusid. Järelaruandluse kord peab olema protseduuris kehtestatud ja projekti lõpuks selgelt paigas, aga RÜ selgituste alusel järelaruandluse vajadust alles kaalutakse. Seega on rakendusüksuse riigiabi kontrollides puudusi, mis toovad kaasa riski mitteabikõlblikeks kuludeks. Vajalikud on parendused kontrollide metoodikas, et oleks tagatud riigiabi nõuete täitmise õigeaegne kontroll. Risk rakendusüksusele ja rakendusasutusele: Kui riigiabi nõuded jäävad täitmata, siis võib see viia ebaseadusliku riigiabi ja tagasinõueteni. Soovitus rakendusüksusele ja rakendusasutusele: Teostada komisjoni otsuse artiklis 5 ja 6 nimetatud kontrollid liigse hüvitise välistamiseks. Kui kontrollide tulemusena jõutakse tulemusele, et toetuse saaja on saanud liigset hüvitist, siis nõuda see toetuse saajalt tagasi. Samuti soovitame rakendusüksusel läbi analüüsida ja protseduurides või juhendites sätestada riigiabi nõuete täitmise kontrollid, et vältida auditeeritud projektis tekkinud olukorda, kus riigiabi nõuete täitmise kontrolli tähtaeg on saabunud, aga vastavad kontrollid on tegemata. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel veenduda, et meetme12 teistes projektides on riigiabi nõuded täidetud. 12 2014-2020.11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine 21 Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar: Nõustume tehtud tähelepanekuga. Arvestades, et projektide maht on suur, siis kavandame kontrollid liigse kulu hüvitamiseks viia läbi 30.augustiks 2022. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses: Marge Kõiva ja Anneli Kimmel, 30.08.2022 Rakendusasutuse kommentaar: Toetusmeetmega on toetatud ainult baasvõrgu ehitamist, mitte opereerimist. Komisjoni otsus hõlmab aga kõiki valdkondi, kus üldist majandushuvi pakkuva teenusena toetusi antakse. Eelkõige siis juhtudel, kus toetatakse igapäevaste teenuste osutamist ning selle kaudu teenitavat tulu/kasumit. Kuna maapiirkondades on inimeste arv väike ning vahemaad sidesõlmede vahel suured, siis toetusega rajatava võrgu puhul on olnud alati eesmärk hoida võrgu kasutamise hinda võimalikult madalal. Madala hinna saavutamiseks on antud toetust maksimaalses ulatuses, mida EL toetusmäärad on võimaldanud. Toetust on antud ainult sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kes seaduse järgi ei saa teenitud kasumit (tulemit) oma omanikele välja maksta, vaid kasutada seda tulu üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seda kas teenuse osutamise käigus on teenitud liigset tulemit, peab tuvastama järelkontrollide käigus. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses: Raigo Iling, MKM sideosakonna nõunik. Audiitori täiendav selgitus: Audiitor jääb eriarvamusele rakendusasutuse seisukoha osas, et liigse hüvitise kontroll peab tulenevalt projekti omapärast toimuma ainult järelkontrolli faasis. Hüvitise suurust tuleb alati kaaluda juba selle määramisel. Aluseks saab võtta näiteks taotleja esitatud tulude-kulude prognoosi, finantsanalüüsi vmt asjakohase dokumendi, mille esitamist peab nõudma (eel)taotluse lisana. Vastasel korral suureneb risk, et riigiabi saajale määratakse liigne hüvitis, mida peab hakkama järelkontrollide tulemusena tagasi nõudma. Õigeaegse kontrolli korral on see risk väiksem. Antud juhul on liigse hüvitamise kontroll jäänud järelkontrolli faasi, kus ainuke võimalik lahendus liigse hüvitise tuvastamise korral on tagasinõude tegemine toetuse saajale. Samuti ei oma tähendust, et toetuse saajaks on MTÜ. Komisjoni otsus ei luba liigset hüvitist ka juhul, kui seda ei saa kasumina välja võtta. Kui MTÜ suunab liigse hüvitise oma muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, siis antakse liigse hüvitise korral sisuliselt nende täiendavate eesmärkide täitmiseks riigiabi, mille jaoks puudub nõuetele vastavuse analüüs ja otsus ehk tegemist oleks ebaseadusliku riigiabiga. Väheoluline tähelepanek 7.2 – Projekti tulemusnäitaja „loodud ühenduspunktid“ on selgelt defineerimata, see ei ole leitud korrektselt ja seetõttu on toimunud vastava näitaja üleraporteerimine lõpparuandes. TATi § 2 lg 4 p 2 alusel panustab meede mh järgmise väljundnäitaja saavutamisesse: loodud ühenduspunktide arv. Taotluse alusel oli näitaja „loodud ühenduspunktid“ sihtväärtuseks 7 tk. TRO p 1.5 alusel tuli projektis ehitada välja uue põlvkonna lairiba baasvõrgu infrastruktuur projekti kirjelduses loetletud asulate territooriumil orienteeruvalt 12,8 km ulatuses ja hinnanguliselt 7 võrguga liitumiskohaga. TATi-s, selle seletuskirjas ega näitajate metoodikas (aprill 2020) ei ole ühenduspunkti definitsiooni antud. Lõpparuande kohaselt ühendati projekti käigus valguskaabliga järgmised punktid: 1. Kurenurme ES028_3M06 2. Antsla ES028_3M01 3. Antsla Telia tugijaam ES028_3P01 4. Antsla Kultuuri ja spordikeskus ES028_3P03 5. Antsla perearstikeskus ES028_3P02 22 6. Antsla ES028_3M02 7. Antsla noortekeskus ES028_3P04 8. Antsla ES028_3P03 9. Lusti lasteaed, ES028_3P05 10. Antsla ES028_3M04 11. Antsla Jaani 40 tugijaam ES028_3P06 12. Antsla Elevi ES028_3M05 Rakendusüksus on lõpparuande sellisel kujul kinnitanud. SFOSis on loodud ühenduspunktide saavutatud väärtus 12 tk 27.04.2020 seisuga ehk projekti lõppedes. Toetuse saaja selgitas auditi käigus, et liitumispunktide arv ei ole kasvanud ning kõik liitumispunktid on vastavalt RIA poolt kinnitatud otsusele välja ehitatud. Antud projekt oli uuele juhatuse liikmele esimene kord, kui RIA-le lõpparuanne tuli esitada ning seetõttu sai lõpparuandesse lisatud ka osad valminud kaevud, muhvid ja kapid, mis projekti käigus välja ehitati. Võrgutopoloogia seisukohalt on sidetrassile vaja projekteerida ning ehitada vajalikud sidekaevud, kapid, muhvid (ehk siderajatised), mis võimaldavad liitumispunkide ühendamist trassiga kui ka vajalike kiudude suunamist liitumispunktidesse. Kaardilt on näha, et trassi külge ühendatud liitumispunkt tähendab tihti trassi hargnemist ehk kiudude ümbersuunamist, mis tähendab omakorda, et tuleb rajada muhviga kaev. Kohapealses kontrollis kinnitas toetuse saaja, et projektis on 7 võrguga liitumiskohta: Antsla Telia tugijaam ES028_3P01; Antsla Kultuuri ja spordikeskus ES028_3P03; Antsla perearstikeskus ES028_3P02; Antsla noortekeskus ES028_3P04; Lusti lasteaed, ES028_3P05; Antsla Jaani 40 tugijaam ES028_3P06 ja Antsla Elevi ES028_3M05. Seega ülejäänud 5 lõpparuandes välja toodud punkti (Kurenurme ES028_3M06; Antsla ES028_3M01; Antsla ES028_3M02; Antsla ES028_3P03 ja Antsla ES028_3M04) ei ole ühenduspunktid. Lisaks täpsustas toetuse saaja, et liitumispunkt on sideoperaatori sõlmpunkt ehk punkt, kuhu operaator soovib oma teenusega jõuda. Punktide osas tähistus M tähendab muhvi ning tähistus P tähendab paneeli. Punkt ES028_3P03 tähistab Antslas Kultuuri- ja Spordikeskust, mis on liitumiskoht ja mis sai kohapeal üle vaadatud. Sidetrassidele tuleb luua täiendavad kaevud ja muhvid, mis võimaldavad mikrotorusse kaabli puhumist ning kaablis olevate kiude suunamist erinevatele trassilõikudele. Toetuse saaja selgitustest nähtub, et välja ehitatud ühenduspunkte on 7 mitte 12 tk ja ülejäänud on kaevud, muhvid jmt. Sealjuures punkt ES028_3P03 on nimekirjas 2 korda (lõpparuande punktid 4 ja 8). Lisaks on ühenduspunktiks loetud Antsla Elevi ES028_3M05, mis toetuse saaja selgituste kohaselt on muhv erinevalt teistest ühenduspunktidest, kus on paneelid. RÜ selgitas omakorda, et vastavalt võrgu topoloogiale on baasvõrguga liitumiseks võimalusi (liitumiskoht) 12, kuid projekti "eelnõusse" oli märgitud 7 liitumiskohta, millega oli mõeldud võrgusõlme või liitumispunkti, mis on lõpptarbija (sideoperaatori) võrgusõlm, millest tagatakse kõigile vaba ligipääs. RÜ täpsustas hiljem, et tehniliselt ja keeleliselt võib tõlgendamisvõimalus tekkida. Nagu toetuse saaja selgitusest lugesime, siis õige oleks olnud kirja panna 7 punkti. Lõpparuande kinnitaja ei pööranud sellele tähelepanu, sest sellest näitajast ei olenenud ei toetuse suurus ega kulu abikõlblikkus (kulude planeerimise ja hankepakkumise arvestuslikuks aluseks oli ehitatava lairibavõrgu pikkus). Nii nagu praeguseks on selgunud, siis näitajana ei ole see tehnilises mõttes siiski tõepärane ja tuleks SFOSis korrigeerida. Mõiste defineerimise aluseks on Elektroonilise side seadus. Vastavalt seaduseandja tõlgendusele käsitleme baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda baasvõrgu vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt. Rakendusasutus (edaspidi ka RA) selgitas, et TATi määruses ja seletuskirjas ühenduspunkti definitsiooni ei ole. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punktis 67 on defineeritud, et ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. ESSis on siiski mõeldud ühenduspunkti all lõppkasutajat, kes sideteenust tarbib. RA on käsitlenud baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda 23 baasvõrgu vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt. ESSis ei ole ka sidevõrku väga detailselt ja tehniliste parameetrite kaudu defineeritud. ESSi § 2 p 8: elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks. Audiitor palus RA-l täpsustada, kas ühenduspunktiks lugemiseks piisab, kui sideettevõtjal on teoreetiline võimalus selles kohas ühendusi luua (nt tulevikus) ja reaalselt sidetrassi valmides ei pidanudki sideettevõtja selles konkreetses kohas (veel) ühendusi looma. Näiteks on projekti käigus loodud sidetrassile (jätku)kaeve ja muhve, kust reaalset ühendust ei ole loodud. Kas kõik need kohad võib samuti ühenduspunktidena raporteerida, sest teoreetiliselt oleks sideettevõtjal sealt võimalik kunagi ühendusi luua või on korrektne lugeda üksnes kohti, mida sideettevõtjad reaalselt kasutavad ühenduste loomiseks? Kui viimane variant, siis kas sellise koha ühenduspunktiks lugemiseks peaks seal analoogina ESSi § 2 punktiga 67 olema terminalseade. See on defineeritud, kui tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid (ESSi § 2 p 60). Järelpärimise tulemusena täpsustas RA, et: „Minu teada on liitumispunktidena loetud ikkagi reaalselt neid kohti, kus on loodud ühendus juurdepääsuvõrguga. St. mobiilisidemast, fikseeritud kaabelvõrgu sõlm, mõni asutus, kuhu on loodud sidesõlm jne. Neid jätkukaeve ja muhve on rajatud trassidele iga mõne kilomeetri järel ning vajalikele ristmikele jne. Muhvi on võimalik ühendusi luua või sealt edasi jagada, aga ainult jätkukaevust jääb väheks. Kui ainult jätkukaev, siis sealt saab kaabli sisse panna ning puhuda kaevuni, kus on muhv ning siis seal luua ühendus. Minule teadaolevalt peab mingi seade seal ühenduspunktis ikkagi olema, mis signaali suunab jne. Aga detailselt jään vastuse võlgu, milline peaks seade olema.“ Auditi tulemusena on selgunud, et puudub kindel ühenduspunkti definitsioon, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi. Kui ühenduspunkte käsitleda kui kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku juurdepääsuvõrguga, siis sellisel juhul saaks lugeda ühenduspunktideks kõik punktid, kus sideettevõtjal on teoreetiline võimalus ühendusi luua. Seega sidetrassi valmides ei pidanudki selles konkreetses punktis (veel) ühendusi looma. Kui tegelikult loetakse ühenduspunktideks ainult punkte, kus sideettevõtja on projekti lõpuks ühenduse loonud, siis tuleb see ka selgelt niimoodi asjakohases dokumendis, õigusaktis vmt sätestada. Kui lisaks ühenduse loomisele on punktis vajalik mingi seadme olemasolu, siis tuleb ka see tingimus samamoodi sätestada. Toetuse saaja ja rakendusüksuse selgituste tulemusena on selge, et projekti tulemusena raporteeritud 12 ühenduspunkti ei ole korrektne. Esiteks, üks punkt on raporteeritud 2 korda. Teiseks, nii TS kui ka RÜ on nentinud, et õige oleks 7 ühenduspunkti. Kolmandaks, üks nimetatud 7-st punktist on muhv ja pole selge, kas muhvi on korrektne lugeda ühenduspunktiks või peaks selleks olema ühenduspunktis paneel. Kui muhvid on korrektne lugeda ühenduspunktideks, siis ei ole põhjendatav ülejäänud muhvide ühenduspunktideks mittelugemine. Kuivõrd ühenduspunkti definitsioon puudub, siis pole audiitoril võimalik ühenduspunktide õiget arvu välja tuua. Eeldusel, et vähemalt paneelidega punktid saab lugeda ühenduspunktideks, ei näe audiitor siiski riski, et loodud ühenduspunktide näitaja suurus mõjutab abikõlblikke kulusid. TRO p-i 1.5 alusel tuli projektis saavutada hinnanguliselt 7 võrguga liitumiskohaga, mis võimaldab aktsepteeritava täitmistaseme osas teatud paindlikkust. Eelpool toodust järeldub, et rakendusasutus on jätnud näitaja „loodud ühenduspunktid“ definitsiooni asjakohases õigusaktis või dokumendis üheselt ning selgelt sätestamata, rakendusüksus on jätnud lõpparuandes vastava näitaja kontrollimata ja toetuse saaja on selle näitaja valesti raporteerinud. Risk rakendusüksusele ja rakendusasutusele: Kui projektis raporteeritakse tegelikkusest suuremad näitajad, siis saavutab projekt näiliselt tegelikkusest paremad tulemused ja projektile antud lõpphinnang ei pruugi olla asjakohane. See võib omakorda kaasa tuua mitteabikõlblikud kulud ja/või põhjustada täiendavate vahendite suunamist valesse kohta. 24 Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel kontrollida näitaja „loodud ühenduspunktid“ väärtust lõpparuandes ja raporteerida SFOSis korrektne saavutustase. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel kohalduvatel juhtudel veenduda, et meetme teistes projektides on vastav näitaja korrektselt raporteeritud. Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar: Nõustume tehtud tähelepanekuga. Korrigeerime näitaja ja vaatame teised sarnased projektid ka üle. Täpsustame järgnevalt tähelepaneku sisu. Tehniliselt ja keeleliselt võib tõlgendamisvõimalus tekkida. Nagu toetuse saaja selgitusest lugesime, siis õige oleks olnud kirja panna 7 punkti. Lõpparuande kinnitaja ei pööranud sellele tähelepanu, sest sellest näitajast ei olenenud ei toetuse suurus ega kulu abikõlblikkus (kulude planeerimine ja hankepakkumise arvestuslikuks aluseks oli ehitatava lairibavõrgu pikkus). Nii nagu tänaseks päevaks on selgunud, siis näitajana ei ole see tehnilises mõttes siiski tõepärane ja tuleks SFOSis korrigeerida. Mõiste defineerimise aluseks on Elektroonilise side seadus (ESS), kus ühenduspunkt on defineeritud kui kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht. ESSis on mõeldud ühenduspunkti all lõppkasutajat, kes sideteenust tarbib. Vastavalt seaduseandja tõlgendusele käsitleme baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda baasvõrgu vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt. Näitaja tuleks selguse huvides täpsemini defineerida ka asjakohastes seire dokumentides, et vältida valesti lugemise riske. Korraldusasutus teeb ettepaneku rakendusasutusele näitajate metoodika täiendamiseks ning selle alusel ka SFOS abiinfo uuendamiseks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses: Marge Kõiva, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest / Anu Altermann ja Kairi Nisamedtinov, jooksvalt Soovitus rakendusasutusele: Soovitame rakendusasutusel defineerida näitaja „loodud ühenduspunktid“ selgelt asjakohases õigusaktis või dokumendis, et oleks üheselt arusaadav, mida projekti tulemusena on saavutatud. Rakendusasutuse kommentaar: Võtame soovituse teadmiseks. Kuna praeguse hetke seisuga on baasvõrgu toetusmeetme jaoks eraldatud vahendid kasutatud ning 2021-2027 perioodil uusi toetusmeetmeid baasvõrgu jaoks ette nähtud ei ole, siis pole MKMi hinnangul vajalik ka toetusmeetme tingimusi sätestava majandus- ja taristuministri määruse muutmine. Juhul kui tulevikus baasvõrgu toetusmeetme jaoks siiski otsustatakse vahendeid eraldad ning 2021-2027 perioodi jaoks on vaja teha uus toetusmeetme määrus, siis viib MKM vastavad täpsemad definitsioonid uude määrusesse sisse. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses: Raigo Iling, MKM sideosakonna nõunik. Audiitori täiendav selgitus: Audiitor on jätkuvalt seisukohal, et näitaja tuleb rakendusasutusel täpsemalt defineerida ka juba rahastatud projektide jaoks. Vastasel korral ei ole üheselt arusaadav, mida ja kui palju on projektide tulemusena saavutatud. Selleks sobib korraldusasutuse ettepanek täiendada näitajate metoodikat ja SFOSi abiinfot. 25 Kinnitame lõpparuande 26 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Merle Oagu I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 11.02.2022 26 Pr Hanna Kaplan Meie 11.02.2022 nr 10-5/1628-1 Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua Kaplan Edastame Teile projekti nr 2014-2020.11.01.18-0044 „EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))” auditi lõpparuande nr ERF-337/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (26 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Hr Andres Sutt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]) Merle Oagu 6113121 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel