Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti
2014-2020.11.01.18-0044
“EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
ERF-337/2021
11.02.2022
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hanke
läbiviimise osas, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Lisaks tehti kaks tähelepanekut
rakendusüksusele riigiabi kontrollimise ja näitajate raporteerimise osas.
Märge struktuuritoetuse registris2:
➢ märkustega, olulised tähelepanekud;
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – Hanke „EST-SIDE_05.18“ läbiviimine ja selle alusel Corle OÜ-ga sõlmitud
projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu „EST-SIDE-28_3“ täitmine ei ole vastavuses riigihangete
seaduse §-i 3 sätetega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 17 828,10 eurot, sh ERF toetus summas 15
153,89 eurot (85%) ning omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%).
Olulised tähelepanekud rakendusüksusele ja -asutusele:
Tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole teostatud analüüsi riigiabi suuruse (toetuse osakaalu) osas
ja tagatud kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle peale riigiabi määramist. See on toonud kaasa
riski, et riigiabi osakaal on määratud ebakorrektselt ja et on makstud liigset hüvitist ning seega on
antud riigiabi (osaliselt) ebaseaduslik. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub
rakendusaustuse ja/või rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist.
Väheolulised tähelepanekud rakendusüksusele ja -asutusele:
Tähelepanek 7.2 – Projekti tulemusnäitaja „loodud ühenduspunktid“ on selgelt defineerimata, see ei
ole leitud korrektselt ja seetõttu on toimunud vastava näitaja üleraporteerimine lõpparuandes.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.11 IKT teenuste taristu
Meede 2014-2020.11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine
Projekti number 2014-2020.11.01.18-0044
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))
Toetuse saaja Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk
Taotluse rahuldamise otsuse Riigi Infosüsteemi Ameti 27.09.2018 käskkiri nr 1.1-2/18-127
number ja kuupäev „Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk projekti „EST-SIDE-28_3“ taotluse
rahuldamine“
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.10.2018 - 31.05.2020
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse
juhataja (auditi eest vastutav isik);
Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse
audiitor (auditi juht).
Auditi läbiviimise aeg 06.09.2021 – 11.02.2022
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
• projekti tegelik teostamine,
• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
• kulude abikõlblikkus,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
• omafinantseeringu olemasolu,
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda.
3
• struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 62517, makse kuupäev 13.07.2020, abikõlblik summa
olevad väljamaksed 137 182,50 eurot
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 85%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 15%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 137 182,50 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 17 828,10 eurot (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
OMA-
Väljamaksetaotluse number: KOKKU
riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 11 660,51 11 660,51 0,00 2057,74 13 718,25
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 3493,38 3493,38 0,00 616,47 4109,85
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 10%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole hanget läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke „EST-SIDE_05.18“ läbiviimine ja selle alusel Corle OÜ-ga sõlmitud
projekteerimise ja ehituse peatöövõtulepingu „EST-SIDE-28_3“ täitmine ei ole vastavuses
riigihangete seaduse §-i 3 sätetega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 17 828,10 eurot, sh ERF toetus
summas 15 153,89 eurot (85%) ning omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%).
Taotluse rahuldamise otsuse6 (edaspidi TRO) p 1.1 alusel on toetuse saajaks Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk, registrikood: 80361841 (edaspidi ka TS). TRO punktide 2 ja 2.2 alusel on antav toetus riigiabi üldist
majandushuvi pakkuva teenuse riiklikuks rahastamiseks ja üldist majandushuvi pakkuv teenus on rajatava
lairibavõrgu hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumine elektroonilise side ettevõtjatele mittediskrimineerival viisil,
mille tulemusena võimaldatakse puuduliku lairibaühendusega piirkondades universaalne juurdepääs uue põlvkonna
lairiba baasvõrgule.
RHSi § 5 lg 2 punkti 5 alusel on avaliku sektori hankija eraõiguslik juriidiline isik, mida põhiliselt rahastavad või mille
juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos
või eraldi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
vastavad isikud ja mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei
ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Rakendusüksus (edaspidi ka RÜ) kinnitas, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk on hankija RHSi mõttes, aga talle kehtivad
erandid RHSi mõttes, kuna tegemist on sidevõrkudega (RHS § 11 lg 1 p 1). RÜ edastatud selgituste ja dokumentide,
toetuse saaja põhikirja ja majandusaasta aruannete, TRO ning toetuse saaja rahastatud projektid alusel on toetuse
saaja avaliku sektori hankija RHSi tähenduses.
6
Riigi Infosüsteemi Ameti 27.09.2018 käskkiri nr 1.1-2/18-127 „Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk projekti „EST SIDE 28_3“ taotluse rahuldamine“
6
Toetuse saaja on 24.05.2018 kuulutanud välja hanke „EST-SIDE_05.18“. Hankedokumendi p 1.5. alusel on hanke
eesmärk avalikkusele kättesaadava fiiberoptilise baasvõrgu ja selle liinirajatiste projekteerimine ja ehitus. Kuigi RHSi
alusel on tegemist erandiga, siis kohaldub TAT7i § 24 p-i 2 ja TRO p-i 4.2.4 alusel nõue järgida projektiga seotud
hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid ehk RHSi §-i 3. Viidatud hanke läbiviimisel
on eksitud RHSi üldpõhimõtete vastu nii hanke läbiviimisel kui hankelepingu täitmisel.
1. Kvalifitseerimise tingimust ei ole seatud hanke osade suhtes proportsionaalselt
Hankedokumendi p 5.1. alusel oli hange jagatud 16 geograafiliselt eraldiseisvaks projektiks: EST-SIDE-11, EST-SIDE-
12, EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-SIDE-13, EST-SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3, EST-SIDE-15, EST-SIDE-16_1, EST-
SIDE-20_2, EST-SIDE-24, EST-SIDE-24_2, EST-SIDE-28_1, EST-SIDE-28_3 (13 km), EST-SIDE-29 ja EST-SIDE-30. Igale
projektile tehtud pakkumust hinnatakse eraldi ning pakkuja võib esitada pakkumuse ühele, mõnele või kõikidele
hankes olevatele projektidele. Auditi ulatuses on hanke osa EST-SIDE-28_3.
Hankedokumendi punkt 7.6.7. sätestas tingimuse, et pakkuja on Põhja-Euroopa (piirkonna määratlus vastavalt ÜRO
Euroopa geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe) territooriumil ajavahemikul 2015 - 2017
teostanud pea- või alltöövõtjana kokku vähemalt 100 km ulatuses tervikprojekte, mille sihtotstarve on olnud
mikrotorude (Microduct) süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli trassi rajamine.
Seda tingimust ei ole kohandatud hanke osadele proportsionaalselt, vaid see kehtib kõigile pakkumustele. Nõutud
varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat trassi pikkust (13 km) 7,69 korda.
TS selgitas, et iga pakkuja sai teha pakkumise ainult nendele projektidele, millele soovis pakkumist teha. Kriteerium
100 km on keskmine näitaja arvestusega, kui palju üks ehitaja on võimeline ühes aastas aredama ühele tellijale.
Arvestada tuleb asjaoluga, et ehitajad teevad odavamat hinda siis, kui nad saavad (või eeldavad, et saavad) piisavalt
mahtu. Sidetrasside arenduses on kõige kallim teha üksikuid trassilõike, kus ei teki nö mastaabiefekti. Üksiku projekti
väljakuulutamine eraldi kriteeriumitega hankes ei too soovitud tulemust. Toetuse saaja hinnangul olid
kvalifitseerimisnõuded hankes EST-SIDE_05.18 põhjendatud ning eesmärgipärased vastavalt RHSi §-le 3.
Arvestades, et tegu on 85% ulatuses riiklikult/EL rahastatud projektidega, siis toetuse saaja ei saa võtta ülemäära
suuri riske ehitajatega, kes ei ole tegelikult võimelised sellises mahus projekte ellu viima. See võib tuua tagajärje, kus
toetusest jäädakse ilma ning kahju on väga suur, saamata jäänud toetuse võrra. 100 km on proportsionaalne nõue
arvestades projektide suurust ning riske, mida toetuse saaja kannab seoses projektidega.
Audiitori hinnangul on nõutud varasema ehituskogemuse suurus hanke osa EST-SIDE-28_3 suhtes
ebaproportsionaalne ja seega vastuolus RHSi § 3 punktiga 1, mille alusel hankija tegutseb riigihanke korraldamisel
läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hanke osadeks jagamise võimaldab hankele ligipääsu ka
väiksematele ettevõtetele. Ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse seadmine likvideerib selle võimaluse.
2. Piiravad kvalifitseerimise tingimused
2.1 Hankedokumendi punktis 7.6.7 oli nõutud, et pakkujal peab olema kogemus Põhja-Euroopa (piirkonna määratlus
vastavalt ÜRO Euroopa geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe) territooriumil
ajavahemikul 2015 - 2017 mikrotorude (Microduct) süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli
trassi rajamisega.
Toetuse saaja selgitas, et ehitajal peab olema kogemus tööde teostamiseks Põhja-Euroopa piirkonnas arvestades
maastiku olusid ning kliimat, mis on olulised faktorid tööde teostamisel. Näiteks on väga erinev trassi ehitus Lõuna-
Euroopas, kus ehitaja ei pea arvestama, et aastaringselt ei ole võimalik kaevetöid teha samade metoodikatega.
7
Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise
kord“
7
Samuti on Kesk – ja Lõuna-Euroopas sidetrasside arenduse praktika mõnevõrra erinev kui Põhja-Euroopas. Näiteks
pannakse paljudes soojemates piirkondades sidetrassi madalamale sügavusele, kui on Põhja-Euroopas praktika.
Juhime tähelepanu, et hange ei piira kuidagi ära osalemist nt Itaalia ehitusettevõttel, kellel on kogemus nt Soomes
või Rootsis sidetrassi arendamisega.
Audiitori hinnangul ei ole trassi paigaldamise sügavuse mõningane erinevus piisav põhjus varasema kogemuse
omandamise piirkonna osas piirava tingimuse seadmiseks. Erisused peaksid olema tehnoloogiliselt põhjendatavad
ja sellisel kujul ka hankedokumentidesse kirja pandud. Ehk tingimusena ei peaks seadma varasemalt tehtud tööde
asukohta, vaid kirjeldada tuleks kasutatud tehnoloogilist lahendust. Praegusel kujul on tingimus tarbetult konkurentsi
piirav ehk vastuolus RHSi § 3 punktidega 1 ja 2 (võrdne kohtlemine).
2.2 Hankedokumendi p-des 6.1.11. ja 7.6.11. on nõutud, et personal, kes hakkab suhtlema hankijaga peab valdama
piisaval tasemel eesti keelt või kui personalil endal piisav keeleoskus puudub, siis peab pakkuja omal kulul
hankima vandetõlgi, kes on suuteline suhtlust korrektselt vahendama ning peab hankedokumentide osana
esitama vastava tõlgi kinnituskirja pakutavas projektis osalemise kohta;
Toetuse saaja selgitas nõuet sellega, et vandetõlgi tõlge on ametlik tõlge ning vandetõlgi pädevus on riiklikult
kontrollitud ning sellest tulenevalt saab hankija kindel olla, et tõlkes ei lähe midagi kaotsi või ei teki spetsiifilise
tähendusega sidetrassi ehituses olulistes detailides vasturääkimisi, mille on põhjustanud ebapädev tõlge. Arvestada
tuleb asjaoluga, et paljud ehitaja koostatud dokumendid esitatakse riigile ja seda eesti keeles.
Vandetõlgi seaduse § 2 lg 1 sätestab, et vandetõlk on isik, kes osutab kutsetegevusena ametlikku dokumentide
tõlkimise teenust ja täidab seaduses sätestatud juhtudel muid tõlkimisega seotud ülesandeid. Sama §-i lg 2 sätestab,
et Eestis võib vandetõlgi kutsenimetuse all vandetõlgi kutsetegevusega tegeleda üksnes isik, kellele on käesolevas
seaduses sätestatud alustel ja korras antud vandetõlgi kutse. Vandetõlgi kutset tõendab valdkonna eest vastutava
ministri poolt väljastatud vandetõlgi kutsetunnistus, mille kohta on andmed avaldatud Justiitsministeeriumi
veebilehel. Vandetõlgi seaduse § 5 lg 1sätestab vandetõlgi kutsetegevusena dokumentide tõlkimise (tõlgib
dokumente; kinnitab vajaduse korral tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust; kinnitab vajaduse korral arvutivõrgu kaudu
kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust. Sama §-i lg 2 sätestab, et vandetõlk on
kohustatud avaliku ülesande täitmise korras tõlkima: Riigi Teatajas avaldatud seadusi võõrkeelde Riigi Teataja
seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 alusel; Riigi Teatajas avaldatavaid välislepinguid eesti keelde Riigi Teataja seaduse § 6
lõike 3 punkti 2 alusel.
Suhtluse vahendamine ei ole vandetõlgi seadusest tulenev kutsetegevus, vaid käib vandetõlgi seaduse §-i 6 alla:
vandetõlgile on lubatud kõik kõrvaltegevused, mis ei kahjusta tema erapooletust ja väärikust ega usaldatavust
vandetõlgi kutse suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega projekti elluviimiseks vajamineva suhtluse vahendamine
on tavalise tõlgi pädevusse kuuluv ülesanne, mille jaoks ei ole vajalik vandetõlgi kutse. Kui toetuse saaja soovis
ametlikke dokumente vajadusel eesti keelde tõlkida, siis oleks saanud selle nõude sätestada eritingimusena, et
ametlikud dokumendid peavad olema vandetõlgi koostatud vmt. Antud juhul on kehtestatud ebaproportsionaalne
tingimus, mis võis mõjutada hankes osalemise võimalust. Seega on tegemist piirava tingimusega, mis on
ebaproportsionaalne ja põhjendamatult võimalikke pakkujaid diskrimineeriv ning seega vastuolus RHSi § 3
punktidega 1 ja 2.
2.3 Hankedokumendi p-s 6.1.12 on nõutud pakkujalt kirjalikku nimekirja hankes nõutavate spetsiaalseadmete ja
tehnilise varustuse omamise kohta või kirjalik rendi- või muu kasutusvaldusleping tehnikat omava äriühinguga
või nõutavat tehnikat omava füüsilisest isikust ettevõtjaga (mis tõendab, et seadmed on pakkuja valdusesse üle
antud). /…/ Spetsiaalseadmeteks loetakse valguskaabli puhumisaparaat, valguskaabli kiudude keevitusaparaat,
valguskaabli mõõtevahend reflektomeeter ja geodeetiliste mõõdistustööde seadmed /…/.
TS selgitas, et kuna sidetrassi arendus nõuab spetsiifilist tehnikat (mida üldehituses ei kasutata), siis sellise nõude
kehtestamine tagab, et pakkujal on need seadmed olemas või ta suudab need tööde tegemiseks hankida. Arvestada
8
tuleb, et pakkuja peab oskama ka selle tehnikaga opereerida, kuna tegemist on siiski spetsiifilise tehnikaga. Kuna
sidetrasside ehituses on tavapärane, et ehitajad rendivad teatud tehnikat, siis ei pruugi see ilma eelneva
kokkuleppeta just sidetrassi ehituse ajal saadaval olla ning sellest tulenevalt võib kogu trassi ehitus seiskuda.
Pakkumistagatis ei korva kuidagi kahju, mis toetuse saajale tekib kui projekt jääb ehitaja tõttu ära. Kahju on saamata
jäänud toetus ning see summa on oluliselt suurem. Pakkumistagatis on eelkõige mõeldud pakkuja motiveerimiseks,
et taganedes jääb tagatis toetuse saajale, kuid see ei kata tegeliku kahju, mis projekti tegemata jätmisel tekiks.
Audiitor on seisukohal, et hanke korraldamisel tuleb arvestada, et pakkujatele seatud nõuded ei piiraks võimalike
pakkujate ringi. Kui hankija sunnib enne lepingu saamist pakkujaid kandma erinevaid kulusid, mis pole tavapärased
ja on kogumaksumuses suured, siis võib see kaasa tuua osade pakkujate loobumise (või osadest lõikudest
loobumise) või pakkumuste hinna märkimisväärse kallinemise. Juba sõlmitud rendilepingu kulud tuleb pakkujal
tasuda ka juhul, kui hankelepingut ei saada. Toetuse saaja on ise oma selgituses välja toonud, et sidetrasside
ehituses on tavapärane, et ehitajad rendivad teatud tehnikat. Seega ei ole paljud ettevõtjad vajaliku tehnika
omanikud. Antud juhul on eelisseisundis seadmeid omavad ettevõtted. Kuna hankedokument lubab esitada kõigile
16 osale samad seadmed, siis see ikkagi ei taga ühe ettevõtja poolt mitme osa võitmisel tööde samaaegset
teostamist. Näiteks Corle OÜ pakkumuses on dokument “pakkuja kinnitus spetsiaalseadmete ja spetsialistide
olemasolu kohta“ lisatud kvalifitseerimisdokumentidele, mis on kõigi osade pakkumuste peale ühised. Toetuse saaja
on hankedokumendi p-s 11 näinud ette tööde teostamiseks erinevad tähtajad: projektidel EST-SIDE-11, EST-SIDE-12
ja EST-SIDE-15 hiljemalt 30.05.2019; EST-SIDE-13 hiljemalt 31.10.2019 ning ülejäänud projektidele hiljemalt
31.12.2021.a. Seega on toetuse saaja arvestanud, et kõigi osade paralleelne ehitamine ei ole vajalik. Samuti ei ole
eluliselt usutav, et mitmete aastate jooksul oleks lepingupartneril tööde tegemiseks vajalike seadmete rentimisega
probleem, mis oleks hakanud takistama projektide elluviimist. Sellise nõude kehtestamist saab kaaluda väga
ajakriitilises olukorras ja siis ainult ajakriitilisele lõigule. Võimalike kahjude korvamiseks oli hankedokumendi p-des
7.1 ja 17.4 nõutud pakkumis- ja teostustagatist, mille eesmärk ongi selliste ootamatustega seotud kahjude
korvamine.
Tegemist on konkurentsi piirava ebaproportsionaalse tingimusega ja pakkujate ebavõrdse kohtlemisega ehk RHSi §
3 punktide 1 ja 2 nõuete rikkumisega.
3. Pakkumistagatise tasumise tingimused on ebaproportsionaalselt piiravad.
Hankedokumendi p 7.1. sätestas, et pakkuja peab kandma pakkumistagatisena 4% pakkumuse ilma käibemaksuta
kogumaksumusest hankija arvelduskontole. Hankedokumendi p 7.2. lubas pakkujatel, kes on osutunud edukaks
pakkujaks Eesti Andmesidevõrk MTÜ hangetes EST-SIDE_09.17 ja EST-SIDE_01.18, tasaarveldada käesolevas
hankes nõutud tagatiste summasid nende summade osas, mis on juba hankijale üle kantud: EST-SIDE-11, EST-SIDE-
12, EST-SIDE-12_1; EST-SIDE-12_2; EST-SIDE-12_3; EST-SIDE-13; EST-SIDE-13_1; EST-SIDE-13_2; EST-SIDE-13_3;
EST-SIDE-15; EST-SIDE-15_1; EST-SIDE-16_1; EST-SIDE-20_2; EST-SIDE-24; EST-SIDE-24_2; EST-SIDE-28_1; EST-
SIDE-28_3; EST-SIDE-29; EST-SIDE-30. Hankedokumendi p 7.3 lubas projektide EST-SIDE-12_2, EST-SIDE-12_3, EST-
SIDE-13_2, EST-SIDE-13_3 pakkumise- ja teostustagatise asendada panga või kindlustusseltsi allkirjastatud esimese
nõudmiseni garantiikirjaga (first demand guarantee). Hankedokumendi p 7.4. sätestas mh, et tagatis realiseeritakse
50% ulatuses, see tähendab, et mainitud ulatuses tasutud rahasummat ei tagastata, kui pakkuja kõrvaldatakse
hankelt teadlikult valeandmete edastamise eest, pakkuja põhjustab hanke nurjumise, pakkuja võtab pakkumuse
tagasi või pakkumise edukaks tunnistatuna keeldub hankelepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul arvestades pakkuja
tunnistamisest parimaks pakkujaks. Hankedokumendi p 17.4. sätestas, et edukaks tunnistatud pakkuja
pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks. Teostustagatis
tagastataks edukaks tunnistatud pakkujale pärast tööde üleandmist vastavalt hankelepingule.
Toetuse saajal paluti selgitada, miks sai pakkumis- ja teostustagatist pakkuda teatud hanke osades (sh osas EST-
SIDE-28_3 olevate tööde osas) ainult raha kandmisega hankija arvele, kui teistes osades oli aktsepteeritav ka
garantiikirja esitamine.
9
Toetuse saaja selgitas, et projektide tagatised kujundatakse vastavalt projektide mahule ja eripäradele.
Audiitor on seisukohal, et toetuse saaja põhjendus on paljasõnaline. Hankija jaoks ei ole sisulist vahet, kas tagatis
antakse esimese nõudmiseni garantiikirjaga või kantakse rahana pangakontole. Seda tõendab ka teatud osades
garantiikirja aktsepteerimine. Oluline vahe on pakkujate jaoks, kes peavad andma oma likviidseid vahendeid
arvestatavas mahus (4% kõigi osade pakkumuste ilma käibemaksuta summast) toetuse saaja arvele, kuhu see jääb
hankes edukaks osutumise korral kuni tööde lõpetamiseni (võimalik, et aastateks). Hange koosnes 16 erinevast
projektist, millest ainult 4 juhul oli lubatud pakkumis- ja teostustagatis asendada panga või kindlustusseltsi
allkirjastatud esimese nõudmiseni garantiikirjaga. Seega, kuigi ühe osa tagatis võis jääda selliseks summaks, mille
olemasolu võib normaalselt toimivalt ettevõtetelt eeldada, siis kogumina ei saa välistada tingimuse piiravust. Kui
ettevõtja oleks soovinud esitada pakkumise kõigile osadele, siis oleks vajalik likviidsete vahendite summa olnud juba
märkimisväärne. Corle OÜ näitel oli lõplik rahana üle kantud summa üle 100 000 euro, mis on arvestatava suurusega.
Kuna projektile EST-SIDE-28_3 esitati ainult üks pakkumus, ei saa välistada, et teised ettevõtjad jätsid pakkumuse
tegemata just ebamõistlike tagatise tasumise tingimuste tõttu. Likviidsete vahendite piiratuse korral võisid teised
ettevõtjad eelistada oma pakkumused teha hanke muudele osadele. Seega ei saa välistada rikkumise finantsmõju
ja tegemist on piirava tingimusega, mis läheb vastuollu RHSi § 3 p-ga 1.
Corle OÜ, kes on edukas pakkuja osas EST-SIDE-28_3, pakkumuse koosseisus on tagatis summale 81 948,00 eurot.
See summa on 03.04.2018 kantud toetuse saaja kontole, selgituseks on EST-SIDE 01.18 pakkumistagatis. Osade
12_2, 13_2 ja 13_3 osas on esitatud Luminori garantiikiri nr 09T2033893305 summale 16 888,00 eurot, kestusega
kuni 31.12.2019. Garantiikiri kehtib ainult pakkumuse tagasivõtmise korral (kirja p 3) ehk see ei kata kõiki
hankedokumendi p-s 7.4 toodud juhte (nt kõrvaldamine valeandmete esitamise eest). Osa 13 tagatiseks on esitatud
23.12.2016 maksekorraldus summas 24 502 eurot toetuse saaja arvele, selgitusega: EST-SIDE-13 teostustagatis. Ei
ole selge, kuidas on 2016. aastal tasutud summa seotud hankedokumendi p-s 7.2 viidatud üle kantud tagatiste
tasaarveldamisega, kuivõrd üle tohtis kanda 2017. a sügisel ja 2018. aastal tehtud hangetes tasutud tagatisi.
Tagatiste kogusumma 123 3388 eurot ei kata nõutud 4% Corle OÜ tehtud pakkumuste käibemaksuta summast, mis
peaks olema 125 657,409 eurot. Kuigi hanke osas EST-SIDE-28_3 vastas pakkumistagatis seatud nõuetele, siis
tulenevalt eelpool toodust mingis osas tagatised nõuetele ei vastanud. Toetuse saaja 28.06.2018 juhatuse otsuse
alusel võitis Corle OÜ kõik osad, millele ta pakkumuse tegi.
4. Hindamiskriteerium pakkuja kogemuse osas ei ole asjakohane ja põhjendatud
Hankedokumendi punktis 15 on loetletud hindamiskriteeriumid, mh alapunktis 15.1.2 sisu hinne: 40% ulatuses annab
hankekomisjon hinded konkreetsele pakkujale ja pakkumusele. See osa jaguneb kaheks: pakkuja kogemus 20% ja
ettevalmistuse aste 20%. Ülejäänud 60% moodustab pakkumuse hind (madalaim kvalifitseerunud pakkumine saab
maksimumpunktid ja kallimad pakkumised proportsionaalselt vähem punkte). Pakkuja kogemuse osas hinnatakse
pakkuja varasemat kogemust ehitada liinirajatisi Põhja-Euroopas (piirkonna määratlus vastavalt ÜRO Euroopa
geograafilisele skeemile - United Nations geoscheme for Europe). Arvesse lähevad kaablil baseeruvad side- ja
elektrivõrgud, mis on tervikprojektina (projekteerimine, seadustamine, ehitus) valmis ehitatud ja üle antud 2015-2016
aastal. Suurima kogemusega pakkuja, kes on ehitanud kõige rohkem trassi (meetrites) saab maksimumpunktid,
teised proportsionaalselt vähem punkte. Arvesse lähevad ka pakkujaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate
ema- ja tütarettevõtete kogemus.
Toetuse saaja selgitas, et eelduslikult pakkuja, kes on ehitanud rohkem trassi (omab rohkem kogemust) suudab
tõenäolisemalt ehitada tähtaegselt, mis on toetuse saajale väga oluline asjaolu, kuna projektide mittetähtaegne
valmimine võib tähendada toetusest ilma jäämist ja/või oluliste tulude (kiurenditulude) edasilükkamist või üldse
8
81 948,00 + 16 888,000 + 24 502,00
9
(182 910,00 + 257 600,00 + 75 870,00 + 732 900,00 + 130 875,00 + 33 740,00 + 240 800,00 + 688 800,00 + 429 000,00 + 368 940,00) x 4%
10
saamata jäämist. Ei saa nõustuda väitega, et selline hindamiskriteerium võimaldab põhjendamatult hinda kergitada.
RHS näeb ette parimat võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet ning üks oluline kvaliteedi näitaja on, et tööde valmimine
vastavalt kvaliteedinõuetele toimub tähtaegselt. Kuna aastaaruanded küsiti ka 2015-2016 kohta ja pakkujatelt ei
saanud nõuda 2017 aruannet (kuna aastaaruande esitamise tähtaeg ei olnud saabunud hanke väljakuulutamise
hetkel), siis sellest tulenevalt soovis toetuse saaja, et kogemus tuleks kinnitatud aastaaruannete perioodist.
Eesmärgiga, et võimaliku vaidluse korral saaks aluseks võtta kinnitatud aastaaruande andmed.
Hankedokumendi p-s 7.6.7 kehtestati juba analoogne kvalifitseerimistingimus (pakkuja on Põhja-Euroopa
territooriumil ajavahemikul 2015 - 2017 teostanud pea- või alltöövõtjana kokku vähemalt 100 km ulatuses
tervikprojekte, mille sihtotstarve on olnud mikrotorude süsteemil baseeruva elektroonilise sidevõrgu maakaabli trassi
rajamine). Ehk siis selle kvalifitseerimistingimuse täitnud pakkuja on kvalifitseeritud vastava töö tegemiseks.
Täiendavad meetrid ei anna teatud mahust alates enam suuremat lisandväärtust. Näiteks ei ole töökvaliteedi osas
eelduslikult enam mingit vahet, kas ettevõtja on trasse ehitanud 1 miljon või 1,2 miljonit meetrit. Mõlemad ettevõtted
suudaksid hinnanguliselt töö ära teha samal tasemel. Sellise hindamiskriteeriumi seadmine ilma ülempiirita (mille
ületamisel enam lisapunkte ei anta), võimaldab suurima ehitatud meetrite arvuga ettevõtjal teistega võrreldes
põhjendamatult hinda kergitada. Samuti ei ole põhjendatud hindamisel varasema kogemuse arvestamine ainult
aastatel 2015-2016, kui toetuse saaja on hinnanud, et kvalifitseerimiseks sobivad lisaks ka 2017. aastal tehtud tööd.
Ka kvalifitseerimise tingimuste täitmine peab olema samamoodi kontrollitav kui hindamiskriteeriumi korral. Samuti
ei peaks hindama ainult kindlas piirkonnas varasemalt tehtud töid.
Audiitori hinnangul on hindamiskriteerium, mis moodustab 20% pakkumuse koguhindest, oluline. Ettevõtjaid on
reeglina kursis oma tegevusvaldkonnas toimuvaga, sh teiste konkurentide tegevusega. Näiteks võib 10- või 15-
protsendiline mahajäämus kallutada väiksema ja/või teises piirkonnas omandatud kogemusega ettevõtteid hankes
mitte osalema. Nende võiduvõimalus sama hinna juures on olematu. Samuti võib selline tingimus kallutada suurema
kogemusega ettevõtjaid oma pakkumuse hinda kergitama, kuna neil on võimalik kõrgemat hinda kogemuse
punktidega kompenseerida. Seega on tegemist asjakohatu ja põhjendamatu ning liigselt konkurentsi piirava
kriteeriumiga. See on vastuolus RHSi § 3 p-dega 1 ja 2.
5. Pakkumuse jõusoleku ebaproportsionaalselt pikk tähtaeg
Hankedokumendi punkt 8.1.9 sätestas, et pakkumuse esitamisega kinnitatakse, et pakkumus on jõus vähemalt kuni
31.12.2019. a. Pakkuja on kohustatud Hankija nõudmisel pikendama pakkumuste jõusolekut lisaperioodi võrra, mis
ei ületa kahte aastat. Hankekuulutuse p 7 alusel oli pakkumuste esitamise tähtaeg 14.06.2018 ja hankedokumendi
p 15.5 sätestas, et iga projekti (ehk osa) kohta tehakse parima pakkumuse väljavalimise otsus hiljemalt 28.06.2018.
Toetuse saaja selgitas, et kuna ta korraldas hankeid enne, kui oli lõplikult teada, kas ja millal projekte rahastatakse
riigi poolt, siis pidid olema ka piisavalt pikad ajad pakkumise kehtivusele. Samuti, kui parim pakkuja loobub, siis
vastavalt hankedokumendile kuulutatakse võitjaks järgmine parim pakkumine ning peab olema piisavalt aega teise
pakkujaga hankelepingu sõlmimiseks.
Toetuse saajal paluti täpsustada, kas lisaperiood tähendab, et koos lisaperioodiga on pakkumuse jõusoleku
maksimaalne kestus 2 aastat või et lisaperiood ise võib olla lisaks kuni 2 aastat. Toetuse saaja selgitas, et lisaperiood
on lisaks.
Seega pidid pakkumused olema jõus esialgu ligikaudu 1,5 aastat ja potentsiaalsed pakkujad pidid arvestama
võimalusega, et pakkumuse jõusoleku perioodi tuleb pikendada veel 2 aastat ehk kokku võis maksimaalne
pakkumuse jõusoleku periood olla 3,5 aastat. Kui hankemenetlus on lõppenud ja töövõtja loobub näiteks keset
ehituslepingut tööde teostamisest, siis korraldatakse reeglina uus hange. Teised, algses hankes pakkumuse teinud
pakkujad, ei saa hankedokumentide alusel tehtud pakkumuse pealt mõistlikult arvestada võimalikke kulusid, mis
kaasnevad näiteks valesti ehitatud asjade korda tegemisega. Ehitushinnad võivad kiirelt muutuda, sh kasvada.
Selliste tingimuste seadmine võib kallutada potentsiaalseid pakkujaid hankes osalemisest loobuma. Kuna hankes
11
osalemise kutse saadeti 7 ettevõttele, aga saadi ainult 3 pakkumust, siis ei ole vastava riski realiseerumine
välistatud. Samuti võivad riskide maandamiseks hakata pakkujad kallemaid hindu pakkuma. Nii pika pakkumuse
jõusoleku perioodi nõudmine on ebaproportsionaalne ehk tegemist on RHSi § 3 p 1 sätte rikkumisega.
6. Hankelepingu täitmisel tuvastatud rikkumised
Hankelepingu p 13.1: Töövõtja kohustub enne Lepingu sõlmimist sõlmima ehituse koguriskikindlustuse (CAR
kindlustuse) vähemalt 50% ulatuses Lepingu hinnast ja esitama Tellijale hiljemalt Lepingu sõlmimise hetkeks
kindlustuslepingu koopia ja poliisi, mis kehtib kogu Lepingu täitmise ajal ja punktis 14.3. nimetatud garantiiperioodil.
P 13.3: Töövõtja kohustub hoidma käesolevas lepingupunktis 13 nimetatud kindlustust katkematult jõus kogu
Lepinguperioodi vältel ning garantiiperioodi kohustustega hõlmatud osas ka garantiiaja vältel. Juhul, kui
kindlustusleping lõppeb (vaatamata sellele, et Töövõtja kohustus sõlmima kindlustuslepingu kogu töö teostamise ja
garantiiperioodi ajaks), kohustub Töövõtja selle viivitamatult uuendama ja esitama uuendatud poliisi koheselt Tellijale,
kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva enne poliisi kehtivuse lõppemist. P 14.3: Töövõtja annab tema poolt ja
korraldusel teostatud Tööle ja Võrgule garantii (Lepingus edaspidi nimetatud ka kui “Ehitusgarantii”), mis lõpeb 2 aasta
möödudes Tellija poolt Töö vastuvõtmisest Lõppakti alusel. P 14.2: Töövõtja on kohustatud andma Tellijale hiljemalt
koos Ehituse Lõppakti üleandmisega Eesti krediidiasutuse või kindlustusseltsi tagasivõtmatu ning tingimusteta,
väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand) garantiikirja garantiiperioodi kohustuste täitmise
tagamiseks, mis vastab 3% (kolmele protsendile) Lepingu käibemaksuta hinnast. Garantiiperioodi tagatise kehtivus ei
või lõppeda varem kui 2 (kaks) kuud pärast garantiiperioodi lõppu.
Toetuse saajal esitas CAR kindlustuse osas esitatud küsimusele hoopis selgituse garantiiperioodiaegse tagatise
osas: „Leping näeb ette, kas antakse kindlustagatis või hoitakse garantiitagatist rahas ASV käes. Antud projekti puhul
on garantiitagatis ASV käes rahas.“ Hiljem täpsustas toetuse saaja, et CAR koguriskikindlustus on vajalik, et tagada
võimalike kahjude hüvitamine tööde teostamisel sh ka garantiitööde teostamisel on vajalik, et need tööd oleksid
teostatud CAR kindlustuse all. Garantiiperioodi ajaks nõutud tagatis on mõeldud garantiiaja jooksul tekkinud
puuduste kõrvaldamiseks.
Toetuse saaja esitas oma vastuse lisana vastutuskindlustuse poliisi nr 4183172482, mille alusel on kindlustatud isik
Corle OÜ. Kõikide nõuete hüvitispiir kokku on 500 000 eurot ja kindlustusperiood on alates 06.01.2022 ja lõpeb
05.01.2023. Kindlustatud tegevus mh sidekanalisatsiooni, sidekaablite ja sideõhuliini ehitus- ja hooldustööd; sh
tuletööd; kuni 35 kv alajaamade, õhuliinide ja kaabelliinide ehitus- ja hooldustööd; fiiberoptiliste kaablite
montaaztööd maakaablitel ja kõrgepinge õhuliinidel; fiiberoptiliste mikrokaablite puhumine mikrotorudesse;
fiiberoptiliste kaablite mõõtmistööd ja rikete likvideerimine. Kindlustuskaitse hõlmab tegevusvastutust ja
tootjavastutust. Tegevusvastutuse kindlustuskaitse hõlmab kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames
toimunud ootamatu ja ettenägematu õigusrikkumisega seotud kahju hüvitamise kohustuse. Tootjavastutuse
kindlustuskaitse hõlmab kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames toodetud/müüdud/vahendatud toote
puudusest tekkinud kahju, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud kahju hüvitamise kohustus.
Hankelepingu punktide 13.1 ja 14.3 alusel pidi ehituse koguriskikindlustus (CAR kindlustus) kehtima kogu lepingu
täitmise ajal ja garantiiperioodil, mis on 2 aastat tellija poolt töö vastuvõtmisest lõppakti alusel. Hankelepingu
punktid 13.2.1 ja 13.2.2 sätestavad, et CAR-kindlustus peab sisaldama muuhulgas järgnevaid tingimusi.
Kindlustatuteks loetakse kõik lepingu osapooled (Tellija, peatöövõtja, kaastöövõtjad, alltöövõtjad) sarnastel alustel
kindlustusvõtjaga. Samuti lugeda kaaskindlustatuteks vajadusel rahastajad: kaaskindlustatuks krediidi- või
finantseerimisasutus. Ehituse koguriskikindlustus peab laienema Lepingu objektile tekkinud kahjule või kahjustusele,
mis on tekitatud kvaliteetsele ehitusosale tulenevalt puudulikust projektilahendist, materjalist või tööjõu
kasutamisest.
Hankeleping sõlmiti 21.12.2018. ja lõppakt allkirjastati 08.04.2020. Seega pidi CAR kindlustus olema kehtiv
21.12.2018 kuni 08.04.2022. Toetuse saaja esitatud poliis katab sellest perioodist ainult ligikaudu 4 kuud: 06.01.2022
kuni 08.04.2022. Lisaks ei ole esitatud poliisil kindlustatud isikuks tellija ja esitatud poliis katab tegevusvastutuse
12
osas ainult kindlustatud tegevuse raames toimunud ootamatu ja ettenägematu õigusrikkumisega seotud kahju
hüvitamise kohustuse ning tootjavastutuse osas kindlustusperioodil kindlustatud tegevuse raames
toodetud/müüdud/vahendatud toote puudusest tekkinud kahju, mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud kahju
hüvitamise kohustus. Tegemist on vastutuskindlustuse poliisi ja mitte CAR kindlustusega. Ehituse
koguriskikindlustus hüvitab reeglina ka muud ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud: murdvargus, vandalism, tuli,
vesi jne. Samuti saab kindlustada ehitusmasinaid jmt. Hankelepingus oli lisaks spetsiifiliselt välja toodud, et ehituse
koguriskikindlustus peab laienema lepingu objektile tekkinud kahjule või kahjustusele, mis on tekitatud kvaliteetsele
ehitusosale tulenevalt puudulikust projektilahendist, materjalist või tööjõu kasutamisest.
Seega ei vasta esitatud kindlustuspoliis hankelepingus nõutud CAR kindlustusele. Samuti ei ole tegemist
tagasivõtmatu ning tingimusteta, väljamaksekohustusega esimesel nõudmisel (on first demand) garantiikirjaga
garantiiperioodi kohustuste täitmise tagamiseks. Seega, hoolimata korduvatest järelpäringutest toetuse saajale, ei
esitanud toetuse saaja CAR kindlustuse ja garantiiperioodi kindlustuspoliise või alternatiivselt panga digiallkirjadega
maksekorraldusi vastavate summade tasumise kohta töövõtja poolt toetuse saaja arvele. Seega pole tõendatud
vastavate hankelepingu tingimuse täitmine. Kuigi hankedokumendi p 17.4 nägi ette, et edukaks tunnistatud pakkuja
pakkumistagatis arvestatakse ümber hankelepingu jõustumise hetkest teostustagatiseks, siis nägi sama punkt ja
hankelepingu p 14.1 omakorda ette, et teostustagatis tagastatakse edukaks tunnistatud pakkujale pärast ehituse
lõppakti aktsepteerimist või vaegtööde korral pärast vaegtööde nõuetekohast teostamist. Teostustagatist ei
tagastata või tehakse sellest vastavad tasaarvestused, kui tellijal on lepingust tulenevad nõuded töövõtja vastu.
Seega ei ole võimalik ka pakkumis- ja hilisema teostustagatise summat lugeda garantiiperioodi tagatiseks, kuivõrd
see kuulus tagastamisele töövõtjale.
Töövõtja pidi oma pakkumuses arvestama kuludega vastavate kindlustuste sõlmimiseks ja seega sisaldub
pakkumuse hind mitteabikõlblikke kulusid sõlmimata kindlustuste maksumuste ulatuses. Tegemist on hankelepingu
sisulise muutmisega töövõtja kasuks, ilma et hankelepingu hind oleks muutunud ehk RHSi § 3 p 5 sätte rikkumisega
(hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt).
Hankelepingu p 6.8: Lõpparve tasub Tellija pärast akti alusel tööde vastuvõtmist, pärast kogu täite- ja
töödokumentatsiooni, teostusjooniste ja muude ehitusprotsessi dokumentide, s.h. kasutuslubade või kasutusteatiste
(edaspidi koos nimetatud Ehitusdokumentatsioon), üleandmist Tellijale ja töö üleandmise ja vastuvõtmise käigus
avastatud puuduste likvideerimist Töövõtja poolt ning pärast Lepingu tingimustele vastavate garantiiperioodi tagatiste
Tellijale esitamist ning pärast lõpparve saamist. Kui Töövõtja ei esita garantiiperioodi aegset tagatist, tasub Tellija
lõpparve pärast garantiitööde nõuetekohast teostamist. Tellijal on õigus aktsepteerida vaegtöid, mis tuleb likvideerida
Tellija poolt määratud tähtaja jooksul.
Ehituse lõppakt on digiallkirjastatud 08.04.2020, mis teeb garantiiperioodi lõpptähtajaks 08.04.2022. Lõpparve nr
200024 on toetuse saaja poolt osaliselt tasutud 07.07.2020 ja esitatud seejärel RÜ-le tasumiseks. RÜ on lõppmakse
tasunud 13.07.2020. Kuna garantiiperioodiaegset tagatist pole esitatud, siis on tegemist hankelepingu p 6.8 nõuete
muutmisega ehk sisuliselt on hankelepingu mõttes toimunud ettemakse enne tingimuste täitmist. Selle tulemusena
on ettevõtja saanud kätte viimase arve maksumuse 21 949,20 eurot, sh AK summa 13 662,00 eurot, ligikaudu 23
kuud liiga vara (08.04.2022 + 2 kuud vastavalt hankelepingu p-s 14.2 sätestatule: Garantiiperioodi tagatise kehtivus
ei või lõppeda varem kui 2 (kaks) kuud pärast garantiiperioodi lõppu). Tegemist on hankelepingu sisulise muutmisega
töövõtja kasuks, ilma et hankelepingu hind oleks muutunud ehk RHSi § 3 p 5 sätte rikkumisega (hankija kasutab
rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt).
Kokkuvõte:
Eelpool kirjeldatud rikkumiste osas ei saa välistada kahju EL vahenditele. ÜMi10 § 228 sätestab, et kui alla riigihanke
piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või
10
VV 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”
13
hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt
rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni
määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. ÜMi § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse
seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle
rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis
vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile
eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole
sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole võimalik välja selgitada, milliseid pakkumusi ja mis hindadega oleksid võimalikud
huvilised teinud, kui RHSi § 3 viidatud punktide rikkumisi ei oleks hankes olnud.
Euroopa Komisjoni otsuse11 lisa punktis 2 on toodud õigusnormide rikkumise liigid ja vastavad
finantskorrektsioonide määrad, mida on analoogia korras kasutatud tuvastatud rikkumistele kohalduva korrektsiooni
määramisel. Lisa punkt 2.1 alapunkt 10 sätestab, et selliste kvalifitseerimise tingimuste ja pakkumuste hindamise
kriteeriumide, mis on põhjendamatute siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivad,
esinemise korral tuleb rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Juhtumid, mil ettevõtjad võisid pakkumuse
esitamisest loobuda kvalifitseerimise tingimuste ja/või pakkumuste hindamise kriteeriumide, mis sisaldavad
põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi. Sellega on tegemist näiteks siis, kui on kehtestatud
nõue, et pakkuja peab pakkumuse esitamise ajal omama riigis või piirkonnas tegutsemise kogemust.
Finantskorrektsiooni määra on lubatud vähendada 10%-le, kui minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu
ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Hanke auditeeritavale osale
(EST-SIDE-28_3) esitati 1 pakkumus, kuid hankes kokku esitati 3 pakkumust ja 2 ettevõtte pakkumused tunnistati
vastavaks (Empower AS ja Corle OÜ) ning nendega otsustati minna lepingutesse. Seega saab lugeda tähelepaneku
alapunktides 2.1 ja 4 toodud rikkumiste osas analoogia korras kohaseks tagasinõude määraks 10% hankelepingu
abikõlblikest kuludest. Tagasinõude vähendamine tähelepaneku alapunktis 2.1. toodud rikkumise eest 5 %-le ei ole
võimalik, kuna ei saa välistada, et piirava kvalifitseerimise tingimuse tõttu jättis mõni ettevõtja oma pakkumuse
esitamata. Sellega on tühistatud hanke avalikustamisega saavutatud konkurentsi suurendamine. Samuti on audiitori
hinnangul tähelepaneku alapunktis 4 viidatud hindamiskriteeriumi osakaal koguhindest (20%) olulise kaaluga. Seega
ei ole põhjendatud 5% tagasinõude määra rakendamine.
Euroopa Komisjoni otsuse lisa punkt 2.1 alapunkt 11 sätestab, et selliste kvalifitseerimise tingimuste ja pakkumuste
hindamise kriteeriumide, mis ei ole küll eespool nimetatud õigusnormide rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad,
kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu piiravad, esinemise korral tuleb rakendada 10% finantskorrektsiooni määra.
Need on kriteeriumid või tingimused, mis ei ole küll siseriiklike, piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu
diskrimineerivad, kuid siiski piiravad ettevõtjate juurdepääsu konkreetsele hankemenetlusele. Näiteks juhtumid, mil
konkreetse lepinguga seoses nõutav pädevuse või suutlikkuse miinimumtase on lepingu esemega seotud, kuid ei ole
sellega proportsionaalne, ja juhtumid, mil pakkujate hindamise käigus kasutati kvalifitseerimise tingimusi
pakkumuste hindamise kriteeriumidena. Juhtumid, mil kohaldati piiravaid kriteeriume või tingimusi, kuid minimaalne
konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise
tingimustele, saab kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra. Seega saab lugeda tähelepaneku alapunktides 2.2, 2.3,
3 ja 5 toodud rikkumiste osas analoogia korras kohaseks tagasinõude määraks 5% hankelepingu abikõlblikest
kuludest. Tähelepaneku alapunktis 1 kirjeldatud rikkumise osas saab täiendavalt võtta arvesse, et 100 km 3 aasta
peale on ilmselt enamikele valdkonnas pidevalt tegutsevatele ettevõtetele täidetav kriteerium. Siiski ei saa rikkumise
finantsmõju lõpuni välistada, kuivõrd turul võib olla ka ettevõtjaid, kes vastavat kriteeriumit ei täitnud. Seega on
audiitori hinnangul asjakohane tagasinõude määr nimetatud rikkumise eest 2%.
11
Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes
tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks
14
Lisa punkt 2.3 alapunkt 23 sätestab hankelepingu ebaseaduslike muudatuste korral minimaalseks võimalikuks
korrektsioonimääraks 25%. Audiitori hinnangul ei ole see tähelepaneku alapunktis 6 toodud puuduste võimalikku
finantsmõju arvesse võttes proportsionaalne. Audiitor hindab kohaseks korrektsioonimääraks 10% hankelepingu
abikõlblikest kuludest. Lepinguliste kohustuste vahekord on oluliselt muutunud pakkuja kasuks. See aga mõjutab
otseselt pakkumuse hinda. Võttes arvesse, et kindlustused on nii otsene finantskulu pakkujale, oluline riski
maandamise meede hankijale ja et makse lepingus sätestatust varasem saamine on oluline soodustus töövõtjale,
siis leiab audiitor, et kohane on tagasinõude määr 10%.
ÜMi § 21 lg 3 sätestab, et kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata
või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral
rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.
Hankes on osalenud mitu ettevõtjat ja seega ei ole põhjendatud ÜMis lubatud suurima tagasinõude määra ehk 25%
rakendamine, Samas on hankes mitu olulist rikkumist ja seega ei ole põhjendatud ka alla 10% tagasinõude määr.
Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada finantskorrektsiooni määra 10%, lähtudes ühendmääruse §-st 228 ja §
21 lg-st 1. Auditi läbiviimise hetkeks on projekt lõppenud ning hankelepinguga seotud abikõlblik summa on
178 281,00 eurot, millest auditi ulatuses on 137 182,50 eurot. Vastava protsendimäära rakendamisel on projekti
kuludesse kantud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblik 17 828,10 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 13 718,25
eurot, sh mitteabikõlblik ERF toetus summas 15 153,89 eurot (auditi ulatuses 11 660,51 eurot) ning mitteabikõlblik
omafinantseering summas 2674,21 eurot (auditi ulatuses 2057,74 eurot).
Risk toetuse saajale:
Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 15 153,89 eurot (85%)
ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2674,21 eurot (15%) projekti nr 2014-2020.11.01.18-0044 „EST-SIDE-
28_3 (Võrumaa (Antsla))“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
MTÜ Eesti Andmesidevõrk esitab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.11.01.18-0044 "EST-SIDE-28_3
(Võrumaa (Antsla))" projektiauditi aruande projektiga seoses alljärgnevad täiendavad seisukohad:
1. Ebaõige on aruande projektis märgitu, mille kohaselt kindlustuspoliisi esitatud pole, mistõttu on
hankelepingut rikutud. Manuses on hetkel kehtiv poliis, mis vastab hankelepingus nõutule.
2. Ebaõige on järeldus, et hankedokumentide sisust tulenevalt otsustas 7-st ettevõttest, kellele saadeti
osalemise kutse, teha pakkumise ainult 3 ettevõtet. Tegelikkuses saadeti osalemise kutse küll 7-le
ettevõttele, kuid hankedokumendid väljastati vaid 4-le ettevõttele, kes tasusid vastava tasu. Vastavad
maksekorralduse koopiad on manusesse lisatud. Seega ei olnud hankedokumendid ebamõistlikud, kuna
pakkumuse esitas 4-st ettevõttest 3 ehk 75%, mis on väga hea tulemus ja tõendab, et hankedokumentides
esitatud tingimused vastavad turutingimustele, mitte pole kuidagi ebaproportsionaalsed või ebamõistlikud.
3. MTÜ Eesti Andmesidevõrk on enda tegevuses lähtunud turu parimatest praktikatest, mh võtnud eeskujuks
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt kasutatavad dokumendid. Samuti on MTÜ Eesti Andmesidevõrk
aktiivselt suhelnud Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) ning lähtunud RIA halduspraktikast ja soovitustest.
Kokkuvõttes on MTÜ Eesti Andmesidevõrk sisukohal, et aruande projektis kajastuvad etteheited ei ole
kooskõlas turupraktika ja ka halduspraktikaga. Samuti pole aruande projektis arvestatud MTÜ Eesti
Andmesidevõrk poolt esitatud selgitustega. MTÜ Eesti Andmesidevõrk on hankedokumendid koostanud
lähtudes eesmärgist, et ehitustegevus oleks võimalik teostada kvaliteetselt ning tähtaegselt, sh arvestades
turu- ja halduspraktikat selliste projektide elluviimisel.
15
4. Ükski pakkujatest pole olnud MTÜ-ga Eesti Andmesidevõrk seostud isik ja kindlasti ei saa näiteks väita, et
MTÜ Eesti Andmesidevõrk oleks hanketingimustega suunanud hanke endaga seotud ettevõtetele, mis
üldjuhul on hankedokumentidega manipuleerimise peamine eesmärk. Vastupidi, MTÜ Eesti Andmesidevõrk
on olnud huvitatud sellest, et ehitustegevust oleks võimalik viia läbi võimalikult soodsalt ja mitme projekti
puhul on varem selgunud, et planeeritud projekte ellu viia ei õnnestu, kuna ehitajate tehtud pakkumused
ületavad MTÜ Eesti Andmesidevõrk rahalisi võimalusi. Samas ei saa MTÜ Eesti Andmesidevõrk võtta ka
riski, et kinnistatud projektid ei valmi tähtaegselt, kuna sellega kaasnev majanduslik risk võib tuua
tagasinõuete tulemusena kaasa MTÜ Eesti Andmesidevõrk pankroti. Seega on MTÜ Eesti Andmesidevõrk
koostanud hankedokumendid lähtudes turu parimatest praktikatest ja samuti halduspraktikast, maandades
seejuures riske, mis realiseerumisel võivad tuua kaasa MTÜ Eesti Andmesidevõrk pankroti.
5. Seejuures on märkimisväärne, et ka ükski pakkujatest pole hankedokumente vaidlustanud, mistõttu on kõik
pakkujad, kes on ühtlasi kogenud ja professionaalsed turuosalised, pidanud hankedokumentides sisalduvad
nõudeid aktsepteeritavateks ning tavapärasteks.
6. Eeltoodust tulenevalt on aruande projekti p-s 4.1 toodud järeldused ebaõiged ning MTÜ Eesti
Andmesidevõrk palub eemaldada aruande projektist p 4.1 ning tuvastada, et mitteabikõlbulikke kulusid ei
eksisteeri.
Auditi projektis rõhutatakse, et projektile EST-SIDE-28_3 esitati ainult üks pakkumus. Samas ignoreeritakse asjaolu,
et hange koondnimetusega ESTSIDE_05.18 hõlmas 16 projekti ning neljast ettevõttest, kes hanke dokumentidega
tutvusid, tegid kolm ettevõtet ka pakkumuse. Põhjuseid, miks ettevõtted eelistavad üht või teist projekti, on erinevaid.
Peamiseks põhjuseks on aga ehitajate tagasiside põhjal projekti tähtaegse realiseerimise tõenäosus, mida eelkõige
mõjutab projekti keerukus – kui paljude maaomanikega tuleb trassi asukoht kooskõlastada, kas on teada, et mõni
maaomanikest on nn probleemne inimene, millised on looduses valitsevad tingimused jms. Seega eelistatakse
projekte, kus võib eeldada, et projekti realiseerimisel tekib vähem probleeme ja risk, et ehitus ei valmi tähtaegselt, on
kõige madalam. Eeltoodut arvestades ei saa MTÜ Eesti Andmesidevõrk nõustuda väitega, et projektile EST-SIDE-
28_3 esitatud ühest pakkumusest saab teha järeldusi hankedokumentide sisu osas ja seda eriti olukorras, kus neljast
ettevõttest, kes kogu hanke dokumentidega tutvusid, tegid kolm ettevõtet ka pakkumuse. Eelkõige ilmestab projektile
EST-SIDE-28_3 ühe pakkumuse esitamine projekti EST-SIDE-28_3 tehnilist keerukust ja sellest tingitud riske ehitaja
jaoks.
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 15
153,89 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 2674,21 eurot projekti abikõlblikest
kuludest maha arvata. Lisaks soovitame rakendusüksusel kontrollida hanke „EST-SIDE_05.18“ alusel teistes
projektides tehtud kulude abikõlblikkust seoses tuvastatud rikkumistega.
Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar:
Nõustume osaliselt auditi aruandes tooduga. Täpsemad selgitused punktide kaupa on allpool.
1. Kvalifitseerimise tingimusi ei ole seatud hanke osade suhtes proportsionaalselt.
Auditi aruandes tuuakse välja, et nõutud varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat trassi pikkust (13
km) 7,69 korda ning seega oli tegemist RHS § 3 p-ga 1 vastuolus oleva tingimusega. Tingimuse kohaselt pidi 100
km pikkuse trassi ehituskogemus olema kolme aasta peale kokku, seega aastane kogemuse nõue oli keskmiselt 33,3
km, mis ületab ca 2,56 korda auditeeritud hankeosa trassi pikkust, mida saab lugeda põhjendatuks tulenevalt toetuse
saaja selgitustest, et hankeobjekti ja rahastamise iseärasustest tingituna oli selline kogemuse nõue vajalik. Ettevõtja
16
jaoks, kellel on olemas töö tegemiseks vajalik tehnika, töötajad, tegevusload ja varasem valdkonna käive, mis vastab
seatud käibenõudele, ei saanud nimetatud tingimus olla liigselt piirav, sest eelduslikult peab nõutud käibega
ettevõtjal olema vähemalt ka nõutud kogemus – vastasel juhul ei oleks tal käibenõuet võimalik täita. Arvestades
eeltoodut, oli varasem ehituskogemus kooskõlas RHS § 3 p-ga 1, olles kohane, vajalik ja proportsionaalne.
2. Piiravad kvalifitseerimise tingimused
2.1. Nõustume tehtud tähelepanekuga, kuid leiame, et nimetatud rikkumise korral on kohane rakendada 5%
finantskorrektsioonimäära. TAT-i § 24 p-i 2 kohaselt oli toetuse saajal kohustus järgida projektiga seotud hangete
läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1
põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke
eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku
hinna ja kvaliteedi suhte. Nimetatud nõue oleks täidetud ka siis, kui hankija oleks piirdunud ettevõtjatele e-kirja teel
pakkumuse esitamise kutse esitamisega. Sellisel juhul oleks hankija saanud juba varem välja valida talle teadaolevalt
Põhja-Euroopas sobivat kogemust omavad ettevõtjad ja seejärel paluda neil esitada oma pakkumused. Käesoleval
juhul on hankija pöördunud otse seitsme Eestis registreeritud ja tegutseva ettevõtja poole ja lisaks avaldanud
hankekutse enda kodulehel, seega võrreldes kirjeldatud miinimumiga püüdnud laiendada konkurentsi. Kuna hankes
on olnud piisav avalikustatuse tase, kuid ei ole võimalik välistada, et piirava kvalifitseerimise tingimuse tõttu jättis
mõni ettevõtja oma pakkumuse esitamata, siis leiame, et rakendada tuleb 5% finantskorrektsioonimäära.
2.2. Nõustume tehtud tähelepanekuga.
2.3. Nõustume tehtud tähelepanekuga.
3. Pakkumistagatise tasumise tingimused on ebaproportsionaalselt piiravad.
Nõustume, et tulenevalt krediidi- ja finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldatavatest rangetest
nõuetest on nende antud garantii puhul üldjuhul tegemist sama kindla tagatisega kui rahasumma deponeerimisega,
mistõttu ei ole majanduslikust aspektist hankija jaoks vahet, mis liiki tagatise pakkuja annab. Nõustume sellega, et
Corle OÜ esitatud pakkumistagatise summa ja garantiikirja sisu ei vasta kõikidele nõuetele. Kuigi Corle OÜ pakkumus
tunnistati edukaks kõikides osades, kuhu pakkumus oli esitatud, siis ei ole võimalik tõendada, et mittevastavus
pakkumistagatises oleks olnud just käesolevas hanke osas, EST-SIDE-28_3.
4. Hindamiskriteerium pakkuja kogemuse osas ei ole asjakohane ja põhjendatud.
Nõustume tehtud tähelepanekuga.
5. Pakkumuse jõusoleku ebaproportsionaalselt pikk tähtaeg
Nõustume tehtud tähelepanekuga.
6. Hankelepingu täitmisel tuvastatud rikkumised
Nõustume, et hankija ei ole järginud hankelepingu tingimusi. Hankekutse oli avalikult kõigile kättesaadav ja hankija
oli täiendavalt teinud otsepöördumise seitsme ettevõtja poole, seega oli tagatud piisav avalikustatuse tase.
Hankelepingu tingimusi võib ehituse valdkonnas pidada elementaarseteks nõueteks ja need ei ole seatud
tavapärasest rangemalt ehk oma olemuselt ei ole nimetatud tingimused piiravad, mis olulises ulatuses oleksid
piiranud pakkujate ringi.
Kokkuvõttes nõustume auditi tähelepanekutega, kuid palume veel kord auditil kaaluda korrektsioonimäära
vähendamist, arvestades käesoleva hanke eripära, kus oleks piisanud ka otsepöördumisest sobivate ettevõtjate
poole. Avalikustamise tase on hankel olnud nõutust suurem, mistõttu võib eeldada, et ka finantskahju on pigem
vähene, sest üldjuhul esitatakse taolistel samasisulistel osadeks jaotatud hangetel pakkumused mitmele osale ning
on vähetõenäoline, et lisaks täna hankes pakkumuse esitanud ettevõtetest oleks keegi muu ettevõte esitanud
pakkumuse vaid sellele ühele hanke osale. Juhul kui toetuse saaja oleks piirdunud otsepöördumistega pakkujate
poole, siis oleks pakkujate ring ja pakkumuste sisu ning hind olnud tõenäoliselt sama, mistõttu võib eeldada, et
rikkumiste mõju fondi rahastusele on pigem väike.
17
Auditi soovitusest tulenevalt kontrollime täiendavalt hanke „EST-SIDE_05.18“ projektides EST-SIDE-24 (Õru - Valga /
Priipalu - Sangaste / Hummuli) ja EST-SIDE-12_2 (Tartumaa) tehtud kulude abikõlblikkust seoses tuvastatud
rikkumistega, kuna nimetatud projektid hõlmati meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine“ 2018. aasta
investeeringute kavasse (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 20.09.2018 käskkiri nr 1.1 1/18 177).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses:
Mairi Uusen ja Kersti Kukk, 90 päeva auditi lõpparuande kinnitamisest
Audiitori täiendav selgitus:
Hankekuulutus ja hankedokument avalikustati toetuse saaja kodulehel ja need dokumendid saadeti samaaegselt e-
kirjaga 7-le potentsiaalsele pakkujale. Vastava taotluse teinud ettevõtjatele (4 tk) väljastati lisaks hankedokumendi
punktis 10 loetletud lisad, näiteks lähteülesanded, vormid, hankelepingu projekt jmt. Seega ei saa asuda seisukohale,
et hankedokumendis olevad tingimused ei saanud omada heidutavat mõju potentsiaalselt hankest huvitatud
ettevõtetele. Hankedokumendi ja hankekuulutuse tingimused olid kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.
Toetuse saaja auditi käigus esitatud selgitused on tähelepanekus kajastatud ja samuti on välja toodud põhjendused,
miks nende alusel ei ole võimalik rikkumist ja selle finantsmõju välistada. RHSi rikkumise ainuke tundemärk ei ole
hanke suunamine hankijaga suunatud ettevõttele. Sellisel juhul oleks tegemist pettusega, aga iga rikkumine ei ole
pettus. Hankedokumentide vaidlustamata jätmine ei ole lõplik tõend, et hankes ei esinenud põhjendamatuid või
piiravaid tingimusi, kuivõrd potentsiaalsetel huvilistel puudub kohustus vaidlustust esitada. Samuti ei olnud
auditeeritud hankes võimalik vaidlustust esitada erapooletule osapoolele nt riigihangete vaidlustuskomisjoni.
Kuigi pakkumuse tegemise otsuse juures võisid rolli mängida ka toetuse saaja välja toodud asjaolud: projekti
tähtaegse realiseerimise tõenäosus, mida eelkõige mõjutab projekti keerukus – siis ei muuda see kuidagi olematuks
välja toodud rikkumisi ja nende võimalikku mõju hankele.
Audiitor esitab lisaks oma täiendavad seisukohad punktidele, millega RTK täielikult ei nõustunud.
Punkt 1
Varasema ehituskogemuse osas tuleb vastavalt RHSi § 3 punktile 2 järgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega tuleb
kriteeriumite seadmisel lähtuda hankeobjektist. Nõutud varasem ehituskogemus (100 km) ületas prognoositavat
trassi pikkust (13 km) 7,69 korda, mis on ebaproportsionaalne. Jagamine aastate lõikes pole kohane, sest vaadata
tuleb nõutud kogemuse suurust suhtena hanke objekti. Rakendusüksuse toodud argumendid ei välista seega RHSi
vastava sätte rikkumist, vaid need saab võtta aluseks rikkumise finantsmõju kaalumisel. Audiitori hinnangul on
eelpool viidatud põhjustel kohane tagasinõude määr 2%.
Punkt 2.1
Audiitor on seisukohal, et ei saa üheselt väita, et RHSi § 3 kohase hanke tegemisel piisab alati ainult otsepöördumiste
tegemisest. RHSi § 3 punktid 1 ja 2 panevad hankijale kohustuse tegutseda hanke korraldamisel läbipaistvalt,
kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning isikuid võrdselt kohelda ja jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Otsepöördumiste
korral peab hankija suutma näidata, et kõik pöördumise saanud isikud vastasid tingimustele (pole tehtud nö tühje
pöördumisi, mis ei saanudki pakkumuse tegemisega lõppeda) ja et pakkujate ringi pole liigselt vähendatud. Kahjuks
on avalikustamise oodatavat kasu vähendatud kindlas piirkonnas tegutsemise kogemust nõudva piirava
kvalifitseerimise tingimusega. Sellest tulenevalt jääb audiitor soovitatud tagasinõude määra 10% juurde.
Punkt 3
Audiitor nõustub, et kõiki hanke osasid läbi analüüsimata ei ole võimalik välja selgitada, millises osas
pakkumistagatis ebapiisav oli. Sellepärast soovitame rakendusüksusel hange selle rikkumise osas uuesti läbi
vaadata ja välja selgitada, millis(t)es hanke osa(de)s puudus esines ning vajadusel teha tagasinõue.
18
Punkt 6
Toetuse saaja vastuse lisana esitatud vastutuskindlustuse poliisi nr 4183172482 mittevastavust nõuetele on eelpool
käsitletud. Audiitor ei nõustu rakendusüksuse seisukohaga, et hankelepingu sõlmimisejärgne muutmine töövõtjale
soodsamaks ilma hankelepingu hinda muutmata, võiks olla kuidagi vabandatav hanke piisava avalikustamisega.
Lisaks tuleb siin võtta arvesse, et näiteks piiravate kvalifitseerimistingimuste seadmisega on avalikustamise
positiivset mõju oluliselt vähendatud. Muudatusega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud töövõtja kasuks.
See aga mõjutab otseselt pakkumuse hinda ja seega on rikutud RHSi § 3 punkti 5 sätet (hankija kasutab rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt). Võttes arvesse, et kindlustused on nii otsene finantskulu pakkujale, oluline riski
maandamise meede hankijale ja et makse varasem saamine on oluline soodustus töövõtjale, siis leiab audiitor, et
kohane on 10% tagasinõude määr.
Kokkuvõte:
Eelnevast tulenevalt jääb audiitor seisukohale, et antud juhul on kohane tagasinõude määr 10%.
3 Riigiabi andmine
Projektis esineva riigiabi seaduslikkus sõltub tähelepanekus nr 7.1 viidatud rakendusüksuse ja -asutuse kontrollide
tulemusest.
4 Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
5 Rakendusüksusele ja -asutusele suunatud tähelepanekud
Oluline tähelepanek 7.1 - Riigiabi andmisel ei ole teostatud analüüsi riigiabi suuruse (toetuse
osakaalu) osas ja tagatud kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle peale riigiabi määramist. See on
toonud kaasa riski, et riigiabi osakaal on määratud ebakorrektselt ja et on makstud liigset hüvitist
ning seega on antud riigiabi (osaliselt) ebaseaduslik. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus
sõltub rakendusaustuse ja/või rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist.
Auditeeritavale projektile antud toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja
komisjon on otsustanud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse riiklik rahastamine on kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 106 lõikega 2 (TRO p 2). Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne
usaldatakse tulevase võrgu omanikule Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (hulgimüügitasandi võrguteenuse
operaator) asjaomase punktis 1.1 nimetatud projekti kohta (TRO p 2.1). TRO on tehtud mh Euroopa Komisjoni
20.12.2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT
L 7, 11.01.2012) (edaspidi komisjoni otsus) alusel (TRO p 1).
Komisjoni otsuse artikkel 5 lõige 1 sätestab, et hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse
osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke netokulusid koos mõistliku kasumiga. Lõige 2 sätestab, et netokulud võib
arvestada lõikes 3 määratletud kulude ja lõikes 4 määratletud tulude vahena või teenuste osutamise kohustust täitva
ettevõtja netokulude ning avalike teenuste osutamise kohustust mittetäitva sama ettevõtja netokulude või kasumi
vahena. Lõige 5 täpsustab, et mõistliku kasumina käsitletakse keskmist kapitali tasuvuse määra, mida vajab
keskmine ettevõtja, kaaludes riski taset, arvestades, kas pakkuda kogu ülesande andmise akti kehtivuse ajal üldist
majandushuvi pakkuvat teenust või mitte. Lõige 10 paneb liikmesriigile kohustuse nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt
kogu ülemäärase hüvitise tagastamist.
19
Komisjoni otsuse artikkel 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad kohustuse teha kontrolli liigse hüvitamise üle riigiabi andmise
järgselt. Liikmesriigid tagavad, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud hüvitis vastab
käesolevas otsuses sätestatud tingimustele, ning eelkõige tagavad nad, et ettevõtjale ei maksta hüvitist rohkem, kui
on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5. Nad korraldavad korrapäraseid kontrollimisi või tagavad nende
korraldamise vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise järel.
Kui ettevõtjale on makstud hüvitist rohkem, kui on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 5, nõuavad liikmesriigid
asjaomaselt ettevõtjalt kogu ülemäärase hüvitise tagasi.
Seega, lähtudes komisjoni otsuse artiklist 5, tuleb riigiabi andmisel tagada, et hüvitise suurus ei ületa üldist
majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikku mõistlikku suurust. Artikkel 6 sätestab
vajaduse kontrollida regulaarselt liigset hüvitist ka peale riigiabi andmist. Auditeeritavas projektis tuvastati vastavate
nõuete täitmata jätmine.
Rakendusüksus selgitas, et TRO p 4.8 kohaselt peab toetuse saaja liigsest hüvitamisest ise teavitama. TATi § 24 p
13 sätestab samasisulise kohustuse. Kui RÜ mingeid muid samme liigse hüvitamise kontrollil ei tee, siis ongi kontroll
seotud toetuse saaja teavitamisele järgnevate tegevustega. Andmesideteenuse osutamine allub Konkurentsiameti
kontrollile ning seega ei saa operaator teenuse hinda oma suva järgi muuta. Lisaks selgitas RÜ, et hüvitise (toetuse)
suurus saadi projekti eeldatava maksumuse alusel. Lõplik summa täpsustus hankemenetluse tulemusena. Kulusid
ületava tulu teenimine täpsustub järelaruandluse protsessis. Taotluse esitamisel on TS kinnitanud, et hooldus- ja
halduskulud saavad kaetud rendist tekkivast tulust. Toetuse saaja on kohustatud esitama andmed, mis võimaldavad
RÜ-l kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artikliga 5 ning sellest on TS-t teavitatud
vastavalt TRO punktile 4.7. Rakendusüksus on toetuse andmisel lähtunud TATi §-st 10, et taotleja on
rakendusplaanis nimetatud potentsiaalne toetuse saaja ning TATi § 15 ja § 16 põhjal, et RA moodustatud
valikukomisjon teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa
määramiseks. TATi § 18 lg 3 kohaselt rakendusasutuse juht kinnitab toetuse andmiseks
käskkirjaga investeeringute kava, mis on rakendusüksusele taotluste rahuldamise otsuse vormistamiseks siduv.
Taotluses on kirjas, et: „Esimese aasta jooksul pärast projekti valmimist on planeeritud antud projekti raames
täiendavat tulu ca 400 EUR kuus. Sealjuures on arvestatud täiendava otsekuluga ca 350 EUR kuus. See koosneb
projektiga lisanduvast laenu intressikulust, võrgu arvestuslikust hooldus- ja muust halduskulust. Vara säilimine ja
haldamine on tagatud halduspartneri poolt, kelle leidmiseks on läbi viidud hange. Jätkuinvesteeringuid planeeritakse
eelkõige tulevikus loodavate jaotusvõrkude projektide kaudu." Samuti on taotlusele lisatud kinnituskiri, mille
alusel hooldus- ja halduskulud ning muud ekspluateerimise kulud saavad kaetud projekti elluviimisele järgneva
seitsme aasta jooksul sidekaabli rendist tekkivast tulust. TS kinnitas, et täiendavaid finantsanalüüse ei ole antud
projekti osas taotlemisel esitatud. Samuti kinnitas toetuse saaja, et antud projektis ei ole tekkinud liigset hüvitist.
Rakendusplaanis (kinnitatud 21.06.2018) on olemas projekti „EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))“ eeldatava
maksumusega 183 680 eurot, millest toetus moodustab 156 128 eurot ehk 85%. See info vastab 20.09.2018
investeeringute kavas ja TRO p-des 1.1 ja 1.2 toodule.
Rakendusasutus (edaspidi ka RA) selgitas hüvitise suuruse leidmise osas, et lähtus taotlejate esitatud taotlustes
olnud eeldatavatest summadest. Maksimaalsed toetuse suurused ja osakaalud fikseeriti Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatavas infoühiskonna arengukava rakendusplaanis. Pärast seda koostati investeeringute kava ning taotleja
esitas lõplikud taotlused lähtuvalt ehitushangete tulemusest. Toetusega rahastati ainult ehitamist, mitte hilisemat
opereerimist. Rakendusasutus täpsustas, et toetusmeetme määrus võimaldas anda toetust kuni 85% (§ 9 lg 1).
Toetuse taotleja soovis 85% toetust ning ei olnud põhjust sellest keelduda ega seda vähendada.
Eeltaotlus (esitatud 23.08.2018) sisaldab p-s 2.4 projekti EST-SIDE-28_3, mille eeldatav maksumus ja eeldatav
toetuse summa on samad, mis rakendusplaanis. Rahastust on seega küsitud 85% ulatuses. Eeltaotluse esitamise
aluseks on RA 02.03.2018 e-kiri, mille punktist 2 nähtub, et RA on määranud toetuse osakaaluks 85%: „Võttes aluseks
ITLis toimunud arutelu, määrata ühe kilomeetri baasvõrgu hinnaks 11 000 € (100%), seega saab järelejäänud 4 560
20
529,95 € eest ca. 487,75 km baasvõrku (85% toetus = 9350 €/km).“ TATi seletuskirjast ei ole näha toetuse osakaalu
(kuni 85%) määramise põhjendusi.
Puuduvad tõendid, et rakendusasutus oleks komisjoni otsuse artiklist 5 lähtudes riigiabi määramisel taganud, et
hüvitise suurus ei ületa üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikku mõistlikku
suurust. Vastav analüüs oleks tulnud teha enne toetuse suuruse (osakaalu) määramist. Vastasel korral eksisteerib
risk, et toetuse saajale määratakse liigne hüvitis, mis omakorda viib hiljem tagasinõueteni.
Rakendusüksus selgitas komisjoni otsuse artikli 6 täitmise osas, et TATi § 25 lg 2 p 1 kohaselt on plaanis kontrolle
läbi viia iga 3 aasta tagant. RTK on üle vaatamas riigiabiga seonduvaid protseduure ja täpsustab teisest RÜ-st äsja
üle tulnud meetmetest tulenevaid nõudeid. Vajadusel viiakse järelaruandluse kohustus sisse, teavitades sellest
toetuse saajat. Seni on lähtutud sellest, et TRO-s on toetuse saajat informeeritud kohustustest järgnevalt: p 4.7.
toetuse saaja peab esitama andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud
vastavuses komisjoni otsuse artikliga 5; p 4.8. liigse hüvitise tekkimisel peab toetuse saaja sellest teavitama
rakendusüksust ning maksma liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi. Liigse hüvitamise ilmnemise korral hindab
olukorda ja otsustab liigse hüvitise tagasimaksmise rakendusüksus; p 4.9. toetuse saaja peab järgima riigiabi ja
vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Samuti kinnitas RÜ,
et Konkurentsiamet ei teosta liigse hüvitise kontrolle komisjoni otsuse artikli 6 tähenduses rakendusüksuse eest.
Auditi tulemusena on selgunud, et rakendusüksus ei ole täitnud komisjoni otsuse artiklis 6 toodud nõudeid teostada
korrapäraseid kontrollimisi vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse
lõppemise järel. Ülesande andmise aktiks on TRO, mis on tehtud 27.09.2018. Seega on akti andmisest möödunud
üle 3 aasta ja kohustusliku kontrolli aeg on ületatud vastavat kontrolli tegemata. Üksnes toetuse saaja teavitustele
tuginemine ei ole piisav. Komisjoni viidatud otsuse artikkel 6 lõige 1 sätestab kohustused liikmesriigile.
Kontrollikohustust ei saa jätta riigiabi saaja ehk kontrollitava vastutusele, kellel on kontrolli osas huvide konflikt.
Kontrollide delegeerimine teisele ametiasutusele on lubatud. Samas, kui vastavad kokkulepped kontrollide ulatuse,
toimumise aja jmt osas puuduvad, siis ei saa rakendusüksus neile tugineda. Sellisel juhul peab rakendusüksus täitma
ise talle TATi § 25 lg 2 punktis 1 pandud kohustuse ja teostama vajalikud kontrollid.
Kuna vastav kontroll on teostamata, siis eksisteerib risk, et toetuse saaja on saanud liigset hüvitist ehk (osaliselt)
ebaseaduslikku riigiabi. See tähendaks omakorda mitteabikõlblikke kulusid. Järelaruandluse kord peab olema
protseduuris kehtestatud ja projekti lõpuks selgelt paigas, aga RÜ selgituste alusel järelaruandluse vajadust alles
kaalutakse. Seega on rakendusüksuse riigiabi kontrollides puudusi, mis toovad kaasa riski mitteabikõlblikeks
kuludeks. Vajalikud on parendused kontrollide metoodikas, et oleks tagatud riigiabi nõuete täitmise õigeaegne
kontroll.
Risk rakendusüksusele ja rakendusasutusele:
Kui riigiabi nõuded jäävad täitmata, siis võib see viia ebaseadusliku riigiabi ja tagasinõueteni.
Soovitus rakendusüksusele ja rakendusasutusele:
Teostada komisjoni otsuse artiklis 5 ja 6 nimetatud kontrollid liigse hüvitise välistamiseks. Kui kontrollide
tulemusena jõutakse tulemusele, et toetuse saaja on saanud liigset hüvitist, siis nõuda see toetuse saajalt tagasi.
Samuti soovitame rakendusüksusel läbi analüüsida ja protseduurides või juhendites sätestada riigiabi nõuete
täitmise kontrollid, et vältida auditeeritud projektis tekkinud olukorda, kus riigiabi nõuete täitmise kontrolli tähtaeg
on saabunud, aga vastavad kontrollid on tegemata. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel veenduda, et meetme12
teistes projektides on riigiabi nõuded täidetud.
12
2014-2020.11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine
21
Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar:
Nõustume tehtud tähelepanekuga. Arvestades, et projektide maht on suur, siis kavandame kontrollid liigse kulu
hüvitamiseks viia läbi 30.augustiks 2022.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses:
Marge Kõiva ja Anneli Kimmel, 30.08.2022
Rakendusasutuse kommentaar:
Toetusmeetmega on toetatud ainult baasvõrgu ehitamist, mitte opereerimist. Komisjoni otsus hõlmab aga kõiki
valdkondi, kus üldist majandushuvi pakkuva teenusena toetusi antakse. Eelkõige siis juhtudel, kus toetatakse
igapäevaste teenuste osutamist ning selle kaudu teenitavat tulu/kasumit. Kuna maapiirkondades on inimeste arv
väike ning vahemaad sidesõlmede vahel suured, siis toetusega rajatava võrgu puhul on olnud alati eesmärk hoida
võrgu kasutamise hinda võimalikult madalal. Madala hinna saavutamiseks on antud toetust maksimaalses ulatuses,
mida EL toetusmäärad on võimaldanud. Toetust on antud ainult sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kes
seaduse järgi ei saa teenitud kasumit (tulemit) oma omanikele välja maksta, vaid kasutada seda tulu üksnes
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seda kas teenuse osutamise käigus on teenitud liigset tulemit, peab
tuvastama järelkontrollide käigus.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses:
Raigo Iling, MKM sideosakonna nõunik.
Audiitori täiendav selgitus:
Audiitor jääb eriarvamusele rakendusasutuse seisukoha osas, et liigse hüvitise kontroll peab tulenevalt projekti
omapärast toimuma ainult järelkontrolli faasis. Hüvitise suurust tuleb alati kaaluda juba selle määramisel. Aluseks
saab võtta näiteks taotleja esitatud tulude-kulude prognoosi, finantsanalüüsi vmt asjakohase dokumendi, mille
esitamist peab nõudma (eel)taotluse lisana. Vastasel korral suureneb risk, et riigiabi saajale määratakse liigne
hüvitis, mida peab hakkama järelkontrollide tulemusena tagasi nõudma. Õigeaegse kontrolli korral on see risk
väiksem. Antud juhul on liigse hüvitamise kontroll jäänud järelkontrolli faasi, kus ainuke võimalik lahendus liigse
hüvitise tuvastamise korral on tagasinõude tegemine toetuse saajale. Samuti ei oma tähendust, et toetuse saajaks
on MTÜ. Komisjoni otsus ei luba liigset hüvitist ka juhul, kui seda ei saa kasumina välja võtta. Kui MTÜ suunab liigse
hüvitise oma muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, siis antakse liigse hüvitise korral sisuliselt nende
täiendavate eesmärkide täitmiseks riigiabi, mille jaoks puudub nõuetele vastavuse analüüs ja otsus ehk tegemist
oleks ebaseadusliku riigiabiga.
Väheoluline tähelepanek 7.2 – Projekti tulemusnäitaja „loodud ühenduspunktid“ on selgelt
defineerimata, see ei ole leitud korrektselt ja seetõttu on toimunud vastava näitaja üleraporteerimine
lõpparuandes.
TATi § 2 lg 4 p 2 alusel panustab meede mh järgmise väljundnäitaja saavutamisesse: loodud ühenduspunktide arv.
Taotluse alusel oli näitaja „loodud ühenduspunktid“ sihtväärtuseks 7 tk. TRO p 1.5 alusel tuli projektis ehitada välja
uue põlvkonna lairiba baasvõrgu infrastruktuur projekti kirjelduses loetletud asulate territooriumil orienteeruvalt 12,8
km ulatuses ja hinnanguliselt 7 võrguga liitumiskohaga. TATi-s, selle seletuskirjas ega näitajate metoodikas (aprill
2020) ei ole ühenduspunkti definitsiooni antud.
Lõpparuande kohaselt ühendati projekti käigus valguskaabliga järgmised punktid:
1. Kurenurme ES028_3M06
2. Antsla ES028_3M01
3. Antsla Telia tugijaam ES028_3P01
4. Antsla Kultuuri ja spordikeskus ES028_3P03
5. Antsla perearstikeskus ES028_3P02
22
6. Antsla ES028_3M02
7. Antsla noortekeskus ES028_3P04
8. Antsla ES028_3P03
9. Lusti lasteaed, ES028_3P05
10. Antsla ES028_3M04
11. Antsla Jaani 40 tugijaam ES028_3P06
12. Antsla Elevi ES028_3M05
Rakendusüksus on lõpparuande sellisel kujul kinnitanud. SFOSis on loodud ühenduspunktide saavutatud väärtus 12
tk 27.04.2020 seisuga ehk projekti lõppedes.
Toetuse saaja selgitas auditi käigus, et liitumispunktide arv ei ole kasvanud ning kõik liitumispunktid on vastavalt
RIA poolt kinnitatud otsusele välja ehitatud. Antud projekt oli uuele juhatuse liikmele esimene kord, kui RIA-le
lõpparuanne tuli esitada ning seetõttu sai lõpparuandesse lisatud ka osad valminud kaevud, muhvid ja kapid, mis
projekti käigus välja ehitati. Võrgutopoloogia seisukohalt on sidetrassile vaja projekteerida ning ehitada vajalikud
sidekaevud, kapid, muhvid (ehk siderajatised), mis võimaldavad liitumispunkide ühendamist trassiga kui ka vajalike
kiudude suunamist liitumispunktidesse. Kaardilt on näha, et trassi külge ühendatud liitumispunkt tähendab tihti
trassi hargnemist ehk kiudude ümbersuunamist, mis tähendab omakorda, et tuleb rajada muhviga kaev.
Kohapealses kontrollis kinnitas toetuse saaja, et projektis on 7 võrguga liitumiskohta: Antsla Telia tugijaam
ES028_3P01; Antsla Kultuuri ja spordikeskus ES028_3P03; Antsla perearstikeskus ES028_3P02; Antsla noortekeskus
ES028_3P04; Lusti lasteaed, ES028_3P05; Antsla Jaani 40 tugijaam ES028_3P06 ja Antsla Elevi ES028_3M05. Seega
ülejäänud 5 lõpparuandes välja toodud punkti (Kurenurme ES028_3M06; Antsla ES028_3M01; Antsla ES028_3M02;
Antsla ES028_3P03 ja Antsla ES028_3M04) ei ole ühenduspunktid. Lisaks täpsustas toetuse saaja, et liitumispunkt
on sideoperaatori sõlmpunkt ehk punkt, kuhu operaator soovib oma teenusega jõuda. Punktide osas tähistus M
tähendab muhvi ning tähistus P tähendab paneeli. Punkt ES028_3P03 tähistab Antslas Kultuuri- ja Spordikeskust,
mis on liitumiskoht ja mis sai kohapeal üle vaadatud. Sidetrassidele tuleb luua täiendavad kaevud ja muhvid, mis
võimaldavad mikrotorusse kaabli puhumist ning kaablis olevate kiude suunamist erinevatele trassilõikudele.
Toetuse saaja selgitustest nähtub, et välja ehitatud ühenduspunkte on 7 mitte 12 tk ja ülejäänud on kaevud, muhvid
jmt. Sealjuures punkt ES028_3P03 on nimekirjas 2 korda (lõpparuande punktid 4 ja 8). Lisaks on ühenduspunktiks
loetud Antsla Elevi ES028_3M05, mis toetuse saaja selgituste kohaselt on muhv erinevalt teistest
ühenduspunktidest, kus on paneelid.
RÜ selgitas omakorda, et vastavalt võrgu topoloogiale on baasvõrguga liitumiseks võimalusi (liitumiskoht) 12, kuid
projekti "eelnõusse" oli märgitud 7 liitumiskohta, millega oli mõeldud võrgusõlme või liitumispunkti, mis on
lõpptarbija (sideoperaatori) võrgusõlm, millest tagatakse kõigile vaba ligipääs. RÜ täpsustas hiljem, et tehniliselt ja
keeleliselt võib tõlgendamisvõimalus tekkida. Nagu toetuse saaja selgitusest lugesime, siis õige oleks olnud kirja
panna 7 punkti. Lõpparuande kinnitaja ei pööranud sellele tähelepanu, sest sellest näitajast ei olenenud ei toetuse
suurus ega kulu abikõlblikkus (kulude planeerimise ja hankepakkumise arvestuslikuks aluseks oli ehitatava
lairibavõrgu pikkus). Nii nagu praeguseks on selgunud, siis näitajana ei ole see tehnilises mõttes siiski tõepärane ja
tuleks SFOSis korrigeerida. Mõiste defineerimise aluseks on Elektroonilise side seadus. Vastavalt seaduseandja
tõlgendusele käsitleme baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda
baasvõrku juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda
baasvõrgu vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt.
Rakendusasutus (edaspidi ka RA) selgitas, et TATi määruses ja seletuskirjas ühenduspunkti definitsiooni ei ole.
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 2 punktis 67 on defineeritud, et ühenduspunkt on kliendi
terminalseadme liiniga ühendamise koht. ESSis on siiski mõeldud ühenduspunkti all lõppkasutajat, kes sideteenust
tarbib. RA on käsitlenud baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda
baasvõrku juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda
23
baasvõrgu vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt. ESSis ei ole
ka sidevõrku väga detailselt ja tehniliste parameetrite kaudu defineeritud. ESSi § 2 p 8: elektroonilise side võrk on
ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide
edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas
on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk,
telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda
kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks.
Audiitor palus RA-l täpsustada, kas ühenduspunktiks lugemiseks piisab, kui sideettevõtjal on teoreetiline võimalus
selles kohas ühendusi luua (nt tulevikus) ja reaalselt sidetrassi valmides ei pidanudki sideettevõtja selles konkreetses
kohas (veel) ühendusi looma. Näiteks on projekti käigus loodud sidetrassile (jätku)kaeve ja muhve, kust reaalset
ühendust ei ole loodud. Kas kõik need kohad võib samuti ühenduspunktidena raporteerida, sest teoreetiliselt oleks
sideettevõtjal sealt võimalik kunagi ühendusi luua või on korrektne lugeda üksnes kohti, mida sideettevõtjad reaalselt
kasutavad ühenduste loomiseks? Kui viimane variant, siis kas sellise koha ühenduspunktiks lugemiseks peaks seal
analoogina ESSi § 2 punktiga 67 olema terminalseade. See on defineeritud, kui tehniline seade või selle osa, mis
ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid (ESSi § 2 p 60).
Järelpärimise tulemusena täpsustas RA, et: „Minu teada on liitumispunktidena loetud ikkagi reaalselt neid kohti, kus
on loodud ühendus juurdepääsuvõrguga. St. mobiilisidemast, fikseeritud kaabelvõrgu sõlm, mõni asutus, kuhu on
loodud sidesõlm jne. Neid jätkukaeve ja muhve on rajatud trassidele iga mõne kilomeetri järel ning vajalikele ristmikele
jne. Muhvi on võimalik ühendusi luua või sealt edasi jagada, aga ainult jätkukaevust jääb väheks. Kui ainult jätkukaev,
siis sealt saab kaabli sisse panna ning puhuda kaevuni, kus on muhv ning siis seal luua ühendus. Minule teadaolevalt
peab mingi seade seal ühenduspunktis ikkagi olema, mis signaali suunab jne. Aga detailselt jään vastuse võlgu, milline
peaks seade olema.“
Auditi tulemusena on selgunud, et puudub kindel ühenduspunkti definitsioon, mis võimaldab erinevaid tõlgendusi.
Kui ühenduspunkte käsitleda kui kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku
juurdepääsuvõrguga, siis sellisel juhul saaks lugeda ühenduspunktideks kõik punktid, kus sideettevõtjal on
teoreetiline võimalus ühendusi luua. Seega sidetrassi valmides ei pidanudki selles konkreetses punktis (veel)
ühendusi looma. Kui tegelikult loetakse ühenduspunktideks ainult punkte, kus sideettevõtja on projekti lõpuks
ühenduse loonud, siis tuleb see ka selgelt niimoodi asjakohases dokumendis, õigusaktis vmt sätestada. Kui lisaks
ühenduse loomisele on punktis vajalik mingi seadme olemasolu, siis tuleb ka see tingimus samamoodi sätestada.
Toetuse saaja ja rakendusüksuse selgituste tulemusena on selge, et projekti tulemusena raporteeritud 12
ühenduspunkti ei ole korrektne. Esiteks, üks punkt on raporteeritud 2 korda. Teiseks, nii TS kui ka RÜ on nentinud, et
õige oleks 7 ühenduspunkti. Kolmandaks, üks nimetatud 7-st punktist on muhv ja pole selge, kas muhvi on korrektne
lugeda ühenduspunktiks või peaks selleks olema ühenduspunktis paneel. Kui muhvid on korrektne lugeda
ühenduspunktideks, siis ei ole põhjendatav ülejäänud muhvide ühenduspunktideks mittelugemine. Kuivõrd
ühenduspunkti definitsioon puudub, siis pole audiitoril võimalik ühenduspunktide õiget arvu välja tuua. Eeldusel, et
vähemalt paneelidega punktid saab lugeda ühenduspunktideks, ei näe audiitor siiski riski, et loodud ühenduspunktide
näitaja suurus mõjutab abikõlblikke kulusid. TRO p-i 1.5 alusel tuli projektis saavutada hinnanguliselt 7 võrguga
liitumiskohaga, mis võimaldab aktsepteeritava täitmistaseme osas teatud paindlikkust.
Eelpool toodust järeldub, et rakendusasutus on jätnud näitaja „loodud ühenduspunktid“ definitsiooni asjakohases
õigusaktis või dokumendis üheselt ning selgelt sätestamata, rakendusüksus on jätnud lõpparuandes vastava näitaja
kontrollimata ja toetuse saaja on selle näitaja valesti raporteerinud.
Risk rakendusüksusele ja rakendusasutusele:
Kui projektis raporteeritakse tegelikkusest suuremad näitajad, siis saavutab projekt näiliselt tegelikkusest paremad
tulemused ja projektile antud lõpphinnang ei pruugi olla asjakohane. See võib omakorda kaasa tuua mitteabikõlblikud
kulud ja/või põhjustada täiendavate vahendite suunamist valesse kohta.
24
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel kontrollida näitaja „loodud ühenduspunktid“ väärtust lõpparuandes ja raporteerida
SFOSis korrektne saavutustase. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel kohalduvatel juhtudel veenduda, et meetme
teistes projektides on vastav näitaja korrektselt raporteeritud.
Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar:
Nõustume tehtud tähelepanekuga. Korrigeerime näitaja ja vaatame teised sarnased projektid ka üle.
Täpsustame järgnevalt tähelepaneku sisu. Tehniliselt ja keeleliselt võib tõlgendamisvõimalus tekkida. Nagu toetuse
saaja selgitusest lugesime, siis õige oleks olnud kirja panna 7 punkti. Lõpparuande kinnitaja ei pööranud sellele
tähelepanu, sest sellest näitajast ei olenenud ei toetuse suurus ega kulu abikõlblikkus (kulude planeerimine ja
hankepakkumise arvestuslikuks aluseks oli ehitatava lairibavõrgu pikkus). Nii nagu tänaseks päevaks on selgunud,
siis näitajana ei ole see tehnilises mõttes siiski tõepärane ja tuleks SFOSis korrigeerida.
Mõiste defineerimise aluseks on Elektroonilise side seadus (ESS), kus ühenduspunkt on defineeritud kui kliendi
terminalseadme liiniga ühendamise koht.
ESSis on mõeldud ühenduspunkti all lõppkasutajat, kes sideteenust tarbib. Vastavalt seaduseandja tõlgendusele
käsitleme baasvõrgu ühenduspunktide all kohti, kus sideettevõtjatel on võimalik luua ühendusi/siduda baasvõrku
juurdepääsuvõrguga (kaabelvõrk, mobiilsidevõrk) ning seeläbi teenuseid osutada. Seega kui käsitleda baasvõrgu
vaatest sideteenuse osutajat kui lõppkasutajat, siis on see baasvõrgu mõttes ühenduspunkt.
Näitaja tuleks selguse huvides täpsemini defineerida ka asjakohastes seire dokumentides, et vältida valesti lugemise
riske. Korraldusasutus teeb ettepaneku rakendusasutusele näitajate metoodika täiendamiseks ning selle alusel ka
SFOS abiinfo uuendamiseks.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses:
Marge Kõiva, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest / Anu Altermann ja Kairi Nisamedtinov, jooksvalt
Soovitus rakendusasutusele:
Soovitame rakendusasutusel defineerida näitaja „loodud ühenduspunktid“ selgelt asjakohases õigusaktis või
dokumendis, et oleks üheselt arusaadav, mida projekti tulemusena on saavutatud.
Rakendusasutuse kommentaar:
Võtame soovituse teadmiseks. Kuna praeguse hetke seisuga on baasvõrgu toetusmeetme jaoks eraldatud vahendid
kasutatud ning 2021-2027 perioodil uusi toetusmeetmeid baasvõrgu jaoks ette nähtud ei ole, siis pole MKMi
hinnangul vajalik ka toetusmeetme tingimusi sätestava majandus- ja taristuministri määruse muutmine. Juhul kui
tulevikus baasvõrgu toetusmeetme jaoks siiski otsustatakse vahendeid eraldad ning 2021-2027 perioodi jaoks on
vaja teha uus toetusmeetme määrus, siis viib MKM vastavad täpsemad definitsioonid uude määrusesse sisse.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusasutuses:
Raigo Iling, MKM sideosakonna nõunik.
Audiitori täiendav selgitus:
Audiitor on jätkuvalt seisukohal, et näitaja tuleb rakendusasutusel täpsemalt defineerida ka juba rahastatud
projektide jaoks. Vastasel korral ei ole üheselt arusaadav, mida ja kui palju on projektide tulemusena saavutatud.
Selleks sobib korraldusasutuse ettepanek täiendada näitajate metoodikat ja SFOSi abiinfot.
25
Kinnitame lõpparuande 26 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Merle Oagu
I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 11.02.2022
26
Pr Hanna Kaplan Meie 11.02.2022 nr 10-5/1628-1
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud proua Kaplan
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.11.01.18-0044 „EST-SIDE-28_3 (Võrumaa (Antsla))”
auditi lõpparuande nr ERF-337/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (26 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Andres Sutt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected])
Merle Oagu 6113121
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272