dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Koostöölepingu täitmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. veebruar 2022
Viit
17-10/17-0460/1084
Registreeritud
11. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/17-0460
Vastutaja
Rita Juhanni (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2022

Failid

  • 📎Koostöölepingu täitmine.asice119 KB
  • 📎Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna KeskusSEI TALLINN_2021168.pdf62 KB
  • 📎Töö üleandmise-vastuvõtmise akt.asice451 KB

Sisu (failidest)

Ando Leppiman Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 10.02.2022 nr 4-12/22/661 Koostöölepingu täitmine Austatud härra Leppiman Keskkonnaministeerium on tasunud vastavalt käsunduslepingule nr 4-1/21/81 SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusele 29 880 eurot. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud koostööleppe punktile 3.2 palume tasuda Keskkonnaministeeriumile 14 940 eurot kontole nr 2800049395. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt kantsler Liis Kasemets, 626 2821 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Tallinn 29. detsember 2021 SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (edaspidi käsundisaaja), mida esindab juhataja Lauri Tammiste, annab üle ja Keskkonnaministeerium (edaspidi käsundiandja), mida esindab kantsler Meelis Münt, kes tegutseb põhimääruse alusel, võtab vastu käsunduslepingu nr 4-1/21/81 (edaspidi käsundusleping) alusel teostatud töö. Keskkonnaministeerium esitab töö vastuvõtmisel järgmisel märkused: Töö eesmärk oli koostada Eesti vesiniku teekaardi eelnõu, millega kaardistada Eesti hetkeolukord ja vajadus (sh maht ja potentsiaal) vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks, leppida kokku strateegilised valikud, kus on Eestil kõige perspektiivikam vesinikutehnoloogiad arendada-kasutada ning kaardistada eesmärkide saavutamiseks vajalikud osapooled, nende roll ja võtmetegevused nii Eestis kui ka võtmepartnerid regiooniüleselt. Käsundisaaja ülesandeks oli teekaardi eesmärkidest lähtuvalt ja Eesti vesiniku teekaardi koostamise toetamiseks koguda kokku ja koostada ülevaade asja-ja ajakohastest uuringutest ja materjalidest laiemate trendide, teiste riikide vesinikustrateegiate/-teekaartide ja Eesti olukorra taustaanalüüs, et avada laiem kontekst, mis ka Eesti vesinikumajanduse arengut mõjutavad, et katta kogu teekaardi suunitlusest tulenevalt kõik olulised teemad ja kontekst (sh sektorid, teadus-arendustegevus, eksport, regionaalne koostöö jm); viia vesiniku teemagruppides eri osapooltega läbi arutelud; koguda teemagruppidest eri turuosaliste ja partnerite sisend, sünteesida varasemate materjalide ning teemagruppide sisend ja arutelude tulemused terviklikeks koondmaterjalideks, esitada need teistele teemagruppidele ja juhtkogule, korraldada nende põhjal arutelud juhtkogus; koostöös Tellijaga koguda kokku ja sünteesida analüütiliselt terviklikuks vesiniku teekaardi koostamise protsessis erinevatelt osapooltelt saadud sisend ja koostada vesiniku teekaardi eelnõu. Pakkumuse kohaselt lubas käsundisaaja seada vesiniku teekaardi töös eesmärgid nii, et need teeniksid kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki optimaalselt (pakkumuse lk.2). Pakkumuse kohaselt lubas käsundisaaja (pakkumuse lk.6), et luuakse tõenduspõhine alus teekaardi ettepanekule. Pakkumuse (pakkumuse lk.28) kohaselt toonitas käsundisaaja, et tellija aitaks kaasa projekti töödokumentide ja vahetulemuste läbivaatamisele. Juhtkogu ja tellija on esitanud omapoolse tagasiside kogu teekaardi koostamise protsessi vältel nii suuliselt kui kirjalikult, sh lisaks aruteluringide raames antud tagasisidele ka käsundisaaja esitatud kirjalikule materjalile nii mustandversioonile kui ka lõplikule tööle, tuues ära parandamise vajadused (sh nii 31.10 esitatud mustandversioonile kui ka 06.11 esitatud lõpptööle esitatud parandusvajadused). Materjal on läinud paremaks ja veel lõplikus töös 06.11 ingliskeelsetena esitatud tekstiosad eesti keelde tõlgitud, kuid endiselt on mitmed kommentaarid jäänud arvestamata, sealhulgas mitmed kriitilise tähtsusega kommentaarid, mida on esitatud mitmel korral ja millega mitte arvestamist ei ole käsundisaaja põhjendanud. 1. Teekaardi tööst on puudu terviklik süntees, kus eesmärkide ettepanekud oleksid selgesti seotud riigi strateegiliste eesmärkidega, näidates ära, kus ja miks on vesinik mõistlik lahendus ja milline osa neist eesmärkidest oleks otstarbekas täita just vesinikuga, ning milline saaks sellest johtuvalt Eesti kontekstis olla vesinikumajanduse arengutrajektoor 2050.a perspektiivini. Eesmärgid peavad olema omavahel seotud, moodustades tervikliku tee – sh väärtusahelapõhiste (sektorid) eesmärkidega seostatud horisontaalsed eesmärgid (teadus-arendus, maksundus jmt), luues arenguks vajalikud eeldused. 2. Töös toodud ettepanekud ei ole läbivalt põhjendatud ja põhistatud. Teekaardis esitatav ambitsioonitase peab olema lahtiseletatud ja põhjendustega, teekaart peab andma strateegilised arengusuunad ja nende põhjendused (alternatiivide võrdluse baasil, kus ja millistel tingimustel on vesiniku kasutamine otstarbekam, millistes sektorites seada ambitsioonikamaid eesmärke ja selliste valikute põhjendused). Töös ei ole läbivalt teada, millistele andmetele ja arvutustele ettepanekud tuginevad, mistõttu on keeruline hinnata, kas need on põhjendatud ja realistlikud. Teekaardis esitatavad vesiniku kasutusele ülemineku mahud peavad olema lahtiseletatud ja põhjendatud. 3. Andmete ja arvutuste puhul peab olema selgesti aru saada, kust ja mille kohta käivaid andmeid on kasutatud ja milliste arvutustega teekaardi ettepanekus toodud numbriteni on jõutud. Arvandmetele ei ole alati lisatud viiteid, mitmed arvud tunduvad ebarealistlikud (sh ei ole selgeid selgitusi, millele need ettepanekud tuginevad). Teekaart peab olema realistlik ja selged põhjendused ära tooma. Arvutuskäigud ei ole lisatud, mistõttu ei ole võimalik aru saada ega lugejal aruaamiseks ka arvutust ise kontrollida/läbi teha. Töö on viimistlemata, tekstis esineb terminoloogilisi küsitavusi, läbivalt (lohakus)vigu ja tekstile ei ole tehtud erialast keelekorrektuuri. Ülaltoodust tulenevalt ei käsitle Keskkonnaministeerium käsundisaaja poolt esitatud tööd vesiniku teekaardi eelnõuna, kuna see ei vasta eelnõu tunnustele. Lisaks ei vastanud tähtaegselt (06.11.2021 kl.00:00) esitatud ja hiljem korrigeeritud töö käsunduslepingu lisas kirjeldatud kõikidele tingimustele ega käsundisaaja poolt esitatud pakkumuses toodule. Seega ei ole võimalik tööd täismahus sihtotstarbeliselt kasutada. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse seisukohad Keskkonnaministeeriumi märkustele: SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ei nõustu märkustes välja toodud kõikide asjaoludega ning seetõttu peab märkustega üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist aktsepteeritavaks tingimusel, et aktis tuuakse välja ka SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus seisukohad esitatud märkuste osas. Käsundisaaja hinnangul on käsundiandja märkused paljuski tingitud sellest, et käsundiandja ootused tööle ei ole kooskõlas hanke ja lepingu tingimustega, käsundiandja ei täitnud omalt poolt lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt (metoodika kohaselt oodatud selget, asjakohast, põhjendatud tagasisidet igas projekti etapis ei tulnud, juhtkogu liikmete seisukohad olid üksteisele vastukäivad) ning lepingu täitmise käigus taganes käsundisaaja poolte vahel eesti-inglise keele kasutamise osas poolte poolt varasemalt aktsepteeritud ja kohtumistel kinnitatud põhimõttest. Sellega takistati käsundiandja poolt töö kvaliteetset ja tähtaegset tegemist. Käsundisaaja seisukohad aktis välja toodud käsundiandja konkreetsete märkuste osas on järgmised: 1. Käsundiandja märkus: Puudu terviklik käsitlus ja seos riiklike eesmärkidega Teekaardi eelnõus on käsitletud vesiniku rolli ja võimalusi "Eesmärk 55" ja Eesti kliimapoliitika valguses, sh on välja toodud, mida on vaja teha väärtusahelate lõikes eri aspektides (TA, õigusraamistik, toetusmeetmedjne). Vesiniku kasutamise eesmärgid ja tase põhinevad riiklike ja Euroopa kliima- ja dekarboniseerimise eesmärkidel, millele on teekaardi eelnõus eraldi pühendatud terve 2.4 alapeatükk, ning Eesti kontekst on käsitletud 4. peatükis ning põhjalikumalt toodud teekaardi lisas 4. Eesmärkide kehtestamisel ja läbitungi taseme põhjendamisel võeti eriti arvesse "Eesmärk 55", keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi suundumusi, ENMAK 2030, ELi vesiniku tegevuskava. Arvestades eeltoodut on käsundisaaja hinnangul eelnõus esitatud põhjalik, detailne ja käsundisaaja pakkumuses toodud metoodikal tuginev vesinikumajanduse arendamise käsitlus. 2. Käsundiandja märkus: Töös toodud ettepanekud ei ole läbivalt põhjendatud ja põhistatud. Käsundisaaja tugines oma ettepanekutes viiel sisendil (desk research, teemagruppide arutelu, juhtkogu valideerimine, täiendavad arvutused ja otsesuhtlus sektori ekspertidega) ning selle põhjal sünteesis oma järeldused ja ettepanekud. Igas raporti osas on välja toodud metoodiline alus, millel iga järeldus tugineb. Teekaardi eelnõu tabelis 2 on välja toodud vesinikutehnoloogiate võimalikud kasutusjuhud, võrdlus alternatiividega ning põhjendused, miks eelistada kas pigem vesinikku või mõnda muud tehnoloogiat. Eesmärkide seadmine põhines suhtlusel sektori ekspertidega ja dokumendianalüüsil riiklike dekarboniseerimise eesmärkide kohta. Eesmärkide põhjendused ja eeltingimused on esitatud iga ajaperioodi puhul, sh ka hetkel teada olevatel turuanalüüsidel tuginevad prognoosid vesiniku tehnoloogiate kulubaasi muutuse ja konkurentsivõimelisuse kohta. Täiendavat üksikasjalikku rahalise konkurentsivõime analüüsi vesiniku ja alternatiivsete lahenduste kohta ei ole tehtud, kuna säärased aja- ja andmemahukad arvutused ei kuulunud käesoleva projekti ajaliste ja eelarveliste piirangute tõttu selle projekti sisse – seda ei näinud ette hanke dokumendid ning see ei sisaldunud ka käsundisaaja pakkumuses. Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et lepinguga kokkulepitud protsessi kohaselt pidi igat ettevalmistavat sammu ning vahetulemit kommenteerima/valideerima ministeerium. Lepingu lisaks oleva töö kirjelduse kohaselt pidi teekaardi koostamise protsessis erinevatelt osapooltelt saadud sisendi kokkukogumine ja sünteesimine analüütiliselt terviklikuks toimuma poolte koostöös (lisa 1 punkt 2.1.3) ning selleks nägi leping (lisa 1 punkt 2) ette ministeeriumi poolt juhtkogu moodustamise, mille ülesandeks oli lepingu kohaselt anda tervikvaade sh kokkusobivus teekaardi strateegilistele suundadele, teemagruppide sisendi ja arutelude tulemuste süntees ning nende loogilise seotuse tagamine tervikeesmärkidega. Eeltoodud käsundiandja koostöö ja tagasiside andmise kohustust täideti lepingu täitmise käigus käsundisaaja hinnangul aga sageli puudulikult. Käsundisaaja ei saanud sageli käsundiandjalt (juhtkogult) konkreetset tagasisidet konkreetsete dokumentide (nt teemagruppide aruteluks ettevalmistatud Mural või küsimustik jmt) kohta, vaid käsundisaajale edastati üksnes üldine kommentaar, mis ei aidanud protsessis edasi liikuda või valikuid teha. Näiteks pidi juhtrühm pärast II töörühma toimumist valideerima teekaardis seatavad eesmärgid ja nende ambitsioon, aga seda ei toimunud ei 07.10.2021 juhtrühma kohtumisel, kohtumise arutelude põhjal 10.10.2021 e-maili teel edastatud täpsustatud eesmärkide suhtes ega ka juhtkogu 22.10.2021 kohtumisel. Samuti oli juhtkogu eri liikmete poolt antud tagasiside mõningatel juhtudel vasturääkiv. Näiteks erinevate sektorite tehnoloogiavalikute suhtes puudus üksmeel, kas ning millises ulatuses on võimalik ja otstarbekas kasutada vesiniktehnoloogiaid. Samuti oli juhtkogu liikmete vahel erimeelsusi nii investeeringute, elektrolüüserite vajaduse kui ka lisanduvate töökohtade numbrite osas, sealhulgas ka selles osas, kuivõrd täpsed arvutused on üldse antud ajahetkel otstarbekad ning kas nad peaksid teekaardis sisalduma. 3. Käsundiandja märkus: andmed ja arvutused ei ole põhjendatud Töö peamine ülesanne oli analüüsida sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest saadud teavet ja koostada sisend lõplikule teekaardile. Hanke dokumendid ei näinud ette üksikasjalike arvutuste tegemist ning see ei sisaldunud ka käsundisaaja pakkumuses ja seega ei kuulunud see töö hulka. Eeltoodule vaatamata tuli käsundisaaja vastu käsundiandja täiendavatele soovidele ning viis siiski läbi ka rea arvutusi (mis on toodud teekaardi 3. ja 5. peatükis). Sellised arvutused hõlmavad vajalikke elektrolüüserite võimsusi, taastuvenergia tootmisvõimsusi, vajalikku elektrienergiat, keskkonnamõju (kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaal), töökohtade loomist ja vajalikke investeeringuid meetme kohta. Viited ning arvutusmetoodika iga arvutuskomplekti kohta esitati käsundiandjale ja juhtkogule varasemalt eraldiseisvas selgitavas dokumendis. Kui töö käigus toodigi mõni kord välja, et mõned arvutused vajavad täiendavat põhjendamist, siis käsundisaaja esitas vastavad põhjendused pärast iga märkuste esitamise vooru. Kõik kasutatud arvutustegurid on esitatud ka teekaardi lisas 6. Oma märkuses on käsundiandja andnud üksnes üldsõnalise hinnangu andmetele, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, millised konkreetsed andmed või arvutused on veel puudulikud või ebaselged. 4. Käsundiandja märkus: Töö on viimistlemata Käsundisaaja tagas töö käigus vastavalt oma sisemisele võimekusele töö keelelise kvaliteedi, mida kutsetunnistusega keeletoimetaja oleks kindlasti suutnud parandada. Käsundisaaja ise pakkus käsundiandjale välja, et tööle võiks käsundiandja tellida eraldi professionaalse keeletoimetaja poolt keeletoimetamise (06.11.2021 e-kiri), kuid see ettepanek jäi peale töö esitamist tagasisideta, samuti ei põhjendanud, selgitanud käsundiandja, miks ta ei soovi tööle keeletoimetamist. Eelneva valguses on eriti kummastav lugeda etteheidet keeletoimetuse kohta. Mis puudutab inglise keele kasutamist, siis käsundisaaja projektimeeskond oli rahvusvaheline, mis nähtus ka käsundisaaja pakkumusest. Sellest tulenevalt lepiti juba avakoosolekul (14.07.2021) kokku, et sisemine töökeel võib olla inglise keel, ent väliste osapooltega teemagruppides peab olema võimalik osaleda eesti keeles ning samuti tuleb lõpptulemid esitada eesti keeles. Sama põhimõtete kinnitati ka 18.08.2021 koosolekul, kus oli arutusel ka see, et töödokumendid võivad olla inglise keeles, kui lõplik eelnõu tuleb esitada eesti keeles. Töö käigus aga käsundiandja taganes eelviidatud kokkulepetest, mis tõi käsundisaajale kaasa vajaduse suunata hüppeliselt projekti jaoks planeeritud ressursse sisulise analüüsi pealt jooksvate tõlketegevuste peale ning mis väga arvestataval määral seadis ohtu töö tähtaegse ja kvaliteetse valmimise. Keskkonnaministeerium ja SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus leppisid kokku, et Keskkonnaministeerium tasub SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus 24 900 eurot ilma käibemaksuta (29 880 eurot koos käibemaksuga). Keskkonnaministeerium SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Münt Lauri Tammiste Kantsler Juhataja Klient: Keskkonnaministeerium ARVE 2021168 Narva mnt 7a 15172 Tallinn Kuupäev: 29.12.2021 KMKR nr: EE100913275 Tasumistähtaeg: 19.01.2022 Tasumistingimus: 21 päeva Viivis: Vastavalt lepingule Lk 1/1 Kood Kogus Ühik Nimetus Ühiku hind Summa TÄTEVRIIK 1 tk "Eesti vesiniku teekaardi eelnõu" 24 900.00 24 900.00 vastavalt TVL nr 4-1/21/81 ja akt 29.12.2021 E-arve operaator Unifiedpost KM-ta KM% KM summa Kokku 24 900.00 20 4 980.00 29 880.00 Arve summa Käibemaks Tasuda EUR 2 4900.00 4 980.00 2 9880.00 Tasuda jääb EUR 29 880.00 Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus/SEI TALLINN Reg nr 90000966 Telefon: +372 6 276 100 Makse saaja: SEI Tallinn SA Erika 14, 10416 Telefaks: +372 6 276 101 Swedbank AS: EE652200221001127088 Tallinn, Eesti E-mail: [email protected] SWIFT: HABAEE2X KMKR nr EE100539594 www.sei.org/centres/tallinn DFC_SuppRegCode:"90000966" DFC_SuppVATNumber:"EE100539594" DFC_SuppAccount:"EE652200221001127088" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70001231" DFC_EBill:"Unifiedpost" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70001231" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2022_172112477" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70001231" DFC_DueDate:"2022-01-19" DFC_InvoiceDate:"2021-12-29" DFC_Amount:"29880.00" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"2021168" DFC_InvoiceNumber:"2021168" DFC_SYSTEMID:"RIK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel