Ando Leppiman
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
10.02.2022 nr 4-12/22/661
Koostöölepingu täitmine
Austatud härra Leppiman
Keskkonnaministeerium on tasunud vastavalt käsunduslepingule nr 4-1/21/81 SA Stockholmi
Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusele 29 880 eurot. Vastavalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud koostööleppe punktile 3.2 palume tasuda
Keskkonnaministeeriumile 14 940 eurot kontole nr 2800049395.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Münt
kantsler
Liis Kasemets, 626 2821
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT
Tallinn 29. detsember 2021
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (edaspidi käsundisaaja), mida esindab
juhataja Lauri Tammiste, annab üle
ja
Keskkonnaministeerium (edaspidi käsundiandja), mida esindab kantsler Meelis Münt, kes
tegutseb põhimääruse alusel, võtab vastu käsunduslepingu nr 4-1/21/81 (edaspidi
käsundusleping) alusel teostatud töö.
Keskkonnaministeerium esitab töö vastuvõtmisel järgmisel märkused:
Töö eesmärk oli koostada Eesti vesiniku teekaardi eelnõu, millega kaardistada Eesti
hetkeolukord ja vajadus (sh maht ja potentsiaal) vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtuks,
leppida kokku strateegilised valikud, kus on Eestil kõige perspektiivikam vesinikutehnoloogiad
arendada-kasutada ning kaardistada eesmärkide saavutamiseks vajalikud osapooled, nende roll
ja võtmetegevused nii Eestis kui ka võtmepartnerid regiooniüleselt.
Käsundisaaja ülesandeks oli teekaardi eesmärkidest lähtuvalt ja Eesti vesiniku teekaardi
koostamise toetamiseks koguda kokku ja koostada ülevaade asja-ja ajakohastest uuringutest ja
materjalidest laiemate trendide, teiste riikide vesinikustrateegiate/-teekaartide ja Eesti olukorra
taustaanalüüs, et avada laiem kontekst, mis ka Eesti vesinikumajanduse arengut mõjutavad, et
katta kogu teekaardi suunitlusest tulenevalt kõik olulised teemad ja kontekst (sh sektorid,
teadus-arendustegevus, eksport, regionaalne koostöö jm); viia vesiniku teemagruppides eri
osapooltega läbi arutelud; koguda teemagruppidest eri turuosaliste ja partnerite sisend,
sünteesida varasemate materjalide ning teemagruppide sisend ja arutelude tulemused
terviklikeks koondmaterjalideks, esitada need teistele teemagruppidele ja juhtkogule,
korraldada nende põhjal arutelud juhtkogus; koostöös Tellijaga koguda kokku ja sünteesida
analüütiliselt terviklikuks vesiniku teekaardi koostamise protsessis erinevatelt osapooltelt
saadud sisend ja koostada vesiniku teekaardi eelnõu.
Pakkumuse kohaselt lubas käsundisaaja seada vesiniku teekaardi töös eesmärgid nii, et need
teeniksid kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki optimaalselt (pakkumuse lk.2). Pakkumuse
kohaselt lubas käsundisaaja (pakkumuse lk.6), et luuakse tõenduspõhine alus teekaardi
ettepanekule. Pakkumuse (pakkumuse lk.28) kohaselt toonitas käsundisaaja, et tellija aitaks
kaasa projekti töödokumentide ja vahetulemuste läbivaatamisele.
Juhtkogu ja tellija on esitanud omapoolse tagasiside kogu teekaardi koostamise protsessi vältel
nii suuliselt kui kirjalikult, sh lisaks aruteluringide raames antud tagasisidele ka käsundisaaja
esitatud kirjalikule materjalile nii mustandversioonile kui ka lõplikule tööle, tuues ära
parandamise vajadused (sh nii 31.10 esitatud mustandversioonile kui ka 06.11 esitatud
lõpptööle esitatud parandusvajadused). Materjal on läinud paremaks ja veel lõplikus töös 06.11
ingliskeelsetena esitatud tekstiosad eesti keelde tõlgitud, kuid endiselt on mitmed
kommentaarid jäänud arvestamata, sealhulgas mitmed kriitilise tähtsusega kommentaarid,
mida on esitatud mitmel korral ja millega mitte arvestamist ei ole käsundisaaja põhjendanud.
1. Teekaardi tööst on puudu terviklik süntees, kus eesmärkide ettepanekud oleksid selgesti
seotud riigi strateegiliste eesmärkidega, näidates ära, kus ja miks on vesinik mõistlik
lahendus ja milline osa neist eesmärkidest oleks otstarbekas täita just vesinikuga, ning
milline saaks sellest johtuvalt Eesti kontekstis olla vesinikumajanduse arengutrajektoor
2050.a perspektiivini. Eesmärgid peavad olema omavahel seotud, moodustades tervikliku
tee – sh väärtusahelapõhiste (sektorid) eesmärkidega seostatud horisontaalsed eesmärgid
(teadus-arendus, maksundus jmt), luues arenguks vajalikud eeldused.
2. Töös toodud ettepanekud ei ole läbivalt põhjendatud ja põhistatud. Teekaardis esitatav
ambitsioonitase peab olema lahtiseletatud ja põhjendustega, teekaart peab andma
strateegilised arengusuunad ja nende põhjendused (alternatiivide võrdluse baasil, kus ja
millistel tingimustel on vesiniku kasutamine otstarbekam, millistes sektorites seada
ambitsioonikamaid eesmärke ja selliste valikute põhjendused). Töös ei ole läbivalt teada,
millistele andmetele ja arvutustele ettepanekud tuginevad, mistõttu on keeruline hinnata,
kas need on põhjendatud ja realistlikud. Teekaardis esitatavad vesiniku kasutusele
ülemineku mahud peavad olema lahtiseletatud ja põhjendatud.
3. Andmete ja arvutuste puhul peab olema selgesti aru saada, kust ja mille kohta käivaid
andmeid on kasutatud ja milliste arvutustega teekaardi ettepanekus toodud numbriteni on
jõutud. Arvandmetele ei ole alati lisatud viiteid, mitmed arvud tunduvad ebarealistlikud
(sh ei ole selgeid selgitusi, millele need ettepanekud tuginevad). Teekaart peab olema
realistlik ja selged põhjendused ära tooma. Arvutuskäigud ei ole lisatud, mistõttu ei ole
võimalik aru saada ega lugejal aruaamiseks ka arvutust ise kontrollida/läbi teha.
Töö on viimistlemata, tekstis esineb terminoloogilisi küsitavusi, läbivalt (lohakus)vigu ja
tekstile ei ole tehtud erialast keelekorrektuuri.
Ülaltoodust tulenevalt ei käsitle Keskkonnaministeerium käsundisaaja poolt esitatud tööd
vesiniku teekaardi eelnõuna, kuna see ei vasta eelnõu tunnustele. Lisaks ei vastanud tähtaegselt
(06.11.2021 kl.00:00) esitatud ja hiljem korrigeeritud töö käsunduslepingu lisas kirjeldatud
kõikidele tingimustele ega käsundisaaja poolt esitatud pakkumuses toodule. Seega ei ole
võimalik tööd täismahus sihtotstarbeliselt kasutada.
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse seisukohad
Keskkonnaministeeriumi märkustele:
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ei nõustu märkustes välja toodud kõikide
asjaoludega ning seetõttu peab märkustega üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist
aktsepteeritavaks tingimusel, et aktis tuuakse välja ka SA Stockholmi Keskkonnainstituudi
Tallinna Keskus seisukohad esitatud märkuste osas.
Käsundisaaja hinnangul on käsundiandja märkused paljuski tingitud sellest, et käsundiandja
ootused tööle ei ole kooskõlas hanke ja lepingu tingimustega, käsundiandja ei täitnud omalt
poolt lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt (metoodika kohaselt oodatud selget,
asjakohast, põhjendatud tagasisidet igas projekti etapis ei tulnud, juhtkogu liikmete seisukohad
olid üksteisele vastukäivad) ning lepingu täitmise käigus taganes käsundisaaja poolte vahel
eesti-inglise keele kasutamise osas poolte poolt varasemalt aktsepteeritud ja kohtumistel
kinnitatud põhimõttest. Sellega takistati käsundiandja poolt töö kvaliteetset ja tähtaegset
tegemist. Käsundisaaja seisukohad aktis välja toodud käsundiandja konkreetsete märkuste osas
on järgmised:
1. Käsundiandja märkus: Puudu terviklik käsitlus ja seos riiklike eesmärkidega Teekaardi
eelnõus on käsitletud vesiniku rolli ja võimalusi "Eesmärk 55" ja Eesti kliimapoliitika
valguses, sh on välja toodud, mida on vaja teha väärtusahelate lõikes eri aspektides (TA,
õigusraamistik, toetusmeetmedjne).
Vesiniku kasutamise eesmärgid ja tase põhinevad riiklike ja Euroopa kliima- ja
dekarboniseerimise eesmärkidel, millele on teekaardi eelnõus eraldi pühendatud terve 2.4
alapeatükk, ning Eesti kontekst on käsitletud 4. peatükis ning põhjalikumalt toodud
teekaardi lisas 4. Eesmärkide kehtestamisel ja läbitungi taseme põhjendamisel võeti eriti
arvesse "Eesmärk 55", keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi, ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi suundumusi, ENMAK 2030, ELi vesiniku tegevuskava.
Arvestades eeltoodut on käsundisaaja hinnangul eelnõus esitatud põhjalik, detailne ja
käsundisaaja pakkumuses toodud metoodikal tuginev vesinikumajanduse arendamise
käsitlus.
2. Käsundiandja märkus: Töös toodud ettepanekud ei ole läbivalt põhjendatud ja põhistatud.
Käsundisaaja tugines oma ettepanekutes viiel sisendil (desk research, teemagruppide
arutelu, juhtkogu valideerimine, täiendavad arvutused ja otsesuhtlus sektori ekspertidega)
ning selle põhjal sünteesis oma järeldused ja ettepanekud. Igas raporti osas on välja
toodud metoodiline alus, millel iga järeldus tugineb.
Teekaardi eelnõu tabelis 2 on välja toodud vesinikutehnoloogiate võimalikud
kasutusjuhud, võrdlus alternatiividega ning põhjendused, miks eelistada kas pigem
vesinikku või mõnda muud tehnoloogiat. Eesmärkide seadmine põhines suhtlusel sektori
ekspertidega ja dokumendianalüüsil riiklike dekarboniseerimise eesmärkide kohta.
Eesmärkide põhjendused ja eeltingimused on esitatud iga ajaperioodi puhul, sh ka hetkel
teada olevatel turuanalüüsidel tuginevad prognoosid vesiniku tehnoloogiate kulubaasi
muutuse ja konkurentsivõimelisuse kohta. Täiendavat üksikasjalikku rahalise
konkurentsivõime analüüsi vesiniku ja alternatiivsete lahenduste kohta ei ole tehtud, kuna
säärased aja- ja andmemahukad arvutused ei kuulunud käesoleva projekti ajaliste ja
eelarveliste piirangute tõttu selle projekti sisse – seda ei näinud ette hanke dokumendid
ning see ei sisaldunud ka käsundisaaja pakkumuses.
Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et lepinguga kokkulepitud protsessi kohaselt
pidi igat ettevalmistavat sammu ning vahetulemit kommenteerima/valideerima
ministeerium. Lepingu lisaks oleva töö kirjelduse kohaselt pidi teekaardi koostamise
protsessis erinevatelt osapooltelt saadud sisendi kokkukogumine ja sünteesimine
analüütiliselt terviklikuks toimuma poolte koostöös (lisa 1 punkt 2.1.3) ning selleks nägi
leping (lisa 1 punkt 2) ette ministeeriumi poolt juhtkogu moodustamise, mille ülesandeks
oli lepingu kohaselt anda tervikvaade sh kokkusobivus teekaardi strateegilistele
suundadele, teemagruppide sisendi ja arutelude tulemuste süntees ning nende loogilise
seotuse tagamine tervikeesmärkidega.
Eeltoodud käsundiandja koostöö ja tagasiside andmise kohustust täideti lepingu täitmise
käigus käsundisaaja hinnangul aga sageli puudulikult. Käsundisaaja ei saanud sageli
käsundiandjalt (juhtkogult) konkreetset tagasisidet konkreetsete dokumentide (nt
teemagruppide aruteluks ettevalmistatud Mural või küsimustik jmt) kohta, vaid
käsundisaajale edastati üksnes üldine kommentaar, mis ei aidanud protsessis edasi liikuda
või valikuid teha. Näiteks pidi juhtrühm pärast II töörühma toimumist valideerima
teekaardis seatavad eesmärgid ja nende ambitsioon, aga seda ei toimunud ei 07.10.2021
juhtrühma kohtumisel, kohtumise arutelude põhjal 10.10.2021 e-maili teel edastatud
täpsustatud eesmärkide suhtes ega ka juhtkogu 22.10.2021 kohtumisel. Samuti oli
juhtkogu eri liikmete poolt antud tagasiside mõningatel juhtudel vasturääkiv. Näiteks
erinevate sektorite tehnoloogiavalikute suhtes puudus üksmeel, kas ning millises ulatuses
on võimalik ja otstarbekas kasutada vesiniktehnoloogiaid. Samuti oli juhtkogu liikmete
vahel erimeelsusi nii investeeringute, elektrolüüserite vajaduse kui ka lisanduvate
töökohtade numbrite osas, sealhulgas ka selles osas, kuivõrd täpsed arvutused on üldse
antud ajahetkel otstarbekad ning kas nad peaksid teekaardis sisalduma.
3. Käsundiandja märkus: andmed ja arvutused ei ole põhjendatud
Töö peamine ülesanne oli analüüsida sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest saadud
teavet ja koostada sisend lõplikule teekaardile. Hanke dokumendid ei näinud ette
üksikasjalike arvutuste tegemist ning see ei sisaldunud ka käsundisaaja pakkumuses ja
seega ei kuulunud see töö hulka.
Eeltoodule vaatamata tuli käsundisaaja vastu käsundiandja täiendavatele soovidele ning
viis siiski läbi ka rea arvutusi (mis on toodud teekaardi 3. ja 5. peatükis). Sellised
arvutused hõlmavad vajalikke elektrolüüserite võimsusi, taastuvenergia tootmisvõimsusi,
vajalikku elektrienergiat, keskkonnamõju (kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaal),
töökohtade loomist ja vajalikke investeeringuid meetme kohta.
Viited ning arvutusmetoodika iga arvutuskomplekti kohta esitati käsundiandjale ja
juhtkogule varasemalt eraldiseisvas selgitavas dokumendis. Kui töö käigus toodigi mõni
kord välja, et mõned arvutused vajavad täiendavat põhjendamist, siis käsundisaaja esitas
vastavad põhjendused pärast iga märkuste esitamise vooru. Kõik kasutatud arvutustegurid
on esitatud ka teekaardi lisas 6.
Oma märkuses on käsundiandja andnud üksnes üldsõnalise hinnangu andmetele, kuid ei
ole täpsemalt selgitanud, millised konkreetsed andmed või arvutused on veel puudulikud
või ebaselged.
4. Käsundiandja märkus: Töö on viimistlemata
Käsundisaaja tagas töö käigus vastavalt oma sisemisele võimekusele töö keelelise
kvaliteedi, mida kutsetunnistusega keeletoimetaja oleks kindlasti suutnud parandada.
Käsundisaaja ise pakkus käsundiandjale välja, et tööle võiks käsundiandja tellida eraldi
professionaalse keeletoimetaja poolt keeletoimetamise (06.11.2021 e-kiri), kuid see
ettepanek jäi peale töö esitamist tagasisideta, samuti ei põhjendanud, selgitanud
käsundiandja, miks ta ei soovi tööle keeletoimetamist. Eelneva valguses on eriti
kummastav lugeda etteheidet keeletoimetuse kohta.
Mis puudutab inglise keele kasutamist, siis käsundisaaja projektimeeskond oli
rahvusvaheline, mis nähtus ka käsundisaaja pakkumusest. Sellest tulenevalt lepiti juba
avakoosolekul (14.07.2021) kokku, et sisemine töökeel võib olla inglise keel, ent väliste
osapooltega teemagruppides peab olema võimalik osaleda eesti keeles ning samuti tuleb
lõpptulemid esitada eesti keeles. Sama põhimõtete kinnitati ka 18.08.2021 koosolekul,
kus oli arutusel ka see, et töödokumendid võivad olla inglise keeles, kui lõplik eelnõu
tuleb esitada eesti keeles. Töö käigus aga käsundiandja taganes eelviidatud kokkulepetest,
mis tõi käsundisaajale kaasa vajaduse suunata hüppeliselt projekti jaoks planeeritud
ressursse sisulise analüüsi pealt jooksvate tõlketegevuste peale ning mis väga arvestataval
määral seadis ohtu töö tähtaegse ja kvaliteetse valmimise.
Keskkonnaministeerium ja SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus leppisid
kokku, et Keskkonnaministeerium tasub SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
24 900 eurot ilma käibemaksuta (29 880 eurot koos käibemaksuga).
Keskkonnaministeerium SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Münt Lauri Tammiste
Kantsler Juhataja
Klient: Keskkonnaministeerium ARVE 2021168
Narva mnt 7a
15172 Tallinn Kuupäev: 29.12.2021
KMKR nr: EE100913275 Tasumistähtaeg: 19.01.2022
Tasumistingimus: 21 päeva
Viivis: Vastavalt lepingule
Lk 1/1
Kood Kogus Ühik Nimetus Ühiku hind Summa
TÄTEVRIIK 1 tk "Eesti vesiniku teekaardi eelnõu" 24 900.00 24 900.00
vastavalt TVL nr 4-1/21/81 ja akt
29.12.2021
E-arve operaator Unifiedpost
KM-ta KM% KM summa Kokku
24 900.00 20 4 980.00 29 880.00
Arve summa Käibemaks Tasuda EUR
2 4900.00 4 980.00 2 9880.00
Tasuda jääb EUR 29 880.00
Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus/SEI TALLINN
Reg nr 90000966 Telefon: +372 6 276 100 Makse saaja: SEI Tallinn SA
Erika 14, 10416 Telefaks: +372 6 276 101 Swedbank AS: EE652200221001127088
Tallinn, Eesti E-mail:
[email protected] SWIFT: HABAEE2X
KMKR nr EE100539594 www.sei.org/centres/tallinn
DFC_SuppRegCode:"90000966"
DFC_SuppVATNumber:"EE100539594"
DFC_SuppAccount:"EE652200221001127088"
DFC_EBillAdrType:"Tp_"
DFC_EBillAdr:"70001231"
DFC_EBill:"Unifiedpost"
DFC_EBillCode:"eEAb"
DFC_OwnerIk:"70001231"
DFC_ProxyID:""
DFC_TypeOfSource:"S-Arved"
DFC_AdrINX:"DSTREAM"
DFC_GlobInvID:"EMK_2022_172112477"
DFC_PRN:""
DFC_PayerUtilityNumber:"70001231"
DFC_DueDate:"2022-01-19"
DFC_InvoiceDate:"2021-12-29"
DFC_Amount:"29880.00"
DFC_CurrencyCode:"EUR"
DFC_B2BInvoiceNumber:"2021168"
DFC_InvoiceNumber:"2021168"
DFC_SYSTEMID:"RIK"
DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice
DFC_NUMFIELDS:21
DFC_BEGINRECORDS