dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse nr 76 "Lemmikloomade pidamise nõuded" muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. veebruar 2022
Viit
2-7/2022/898
Registreeritud
11. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti veokoeraühenduste
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Maarja Roht (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf78 KB
  • 📎Eesti-veokoeraühenduste-ettepanek-Lemmikloomade-pidamise-nõuded-muutmiseks-vastusena-ELL-petitsioonile-2021-03-31.docx37 KB

Sisu (failidest)

Saatja: EKL PKKK eestseisus <[email protected]> Saadetud: 09.02.2022 12:30 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Maaeluministri määruse nr 76 "Lemmikloomade pidamise nõuded" muutmine Lp. majandus- ja kommunikatsiooniminister, Vastusreaktsioonina Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. 14.08.2020 petitsiooni AITAB! esitanud juriidiliste isikute muutmisettepanekutele 24.07.2008 vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 76 Lemmikloomade pidamise nõuded (RTL 2008, 66, 938) esitas Eesti veokoeraühenduste ja -kennelite 31.03.2021 koostatud ühispöördumises Maaeluministeeriumile omapoolsed kommentaarid ja täiendavad määruse muutmise ettepanekud koos vastavate pikemate selgitustega. Lisame käesolevale e-kirjale ka meie toonase pöördumise Maaeluministeeriumi poole. Nimetatud pöördumist läkitama ajendas sellele allakirjutanud ühendusi tõik, et petitsioonis AITAB! tehtud ettepanekud riivavad väga olulisel määral veokoerandusega seotud tänaseks juba küllaltki rohkearvulise kohaliku kogukonna elulisi avalikke huve. Kusjuures peame siinkohal tarvilikuks ära mainida, et kuigi määruse muutmise seletuskirjas on asetunud veokoeranduse sisuline põhirõhk eeskätt turismisektori tärkava teenuse konteksti, on siiski lõviosa Eestis alaga tegelejaid seotud pigem kehakultuuri ja rekreatsiooniga ning nende arendamisvõimaluste leidmise ja propageerimise ning pakkumisega laiemale harrastajate ringile ning ühiskonnale tervikuna. Tahame seejuures kindlasti rõhutada, et kohalik veokoerandusega seotud laiapõhjaline kogukond järgib ilmeksimatult kõiki hea koerapidamise tavade reegleid. Seda tihti juba tänaseks oma aastakümnete pikkuses veokoerapidamise praktikas. Mitmed kogukonna ühendused on vastu võtnud või lähiajal vastu võtmas vastavasisulised sisemised hea tava regulatsioonid. Teisalt aga soovib kogukond ka, et seadusandlus, loomakaitseorganisatsioonid jt. asjassepuutuvad institutsioonid annaksid kogukonnale tema avaliku huvi rahuldamiseks Põhiseaduses sätestatud õiguslikud võimalused. Paraku ei anna aga Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. petitsiooni AITAB! esitanute ilma teaduslikele ja õiguslikele alustele toetuvatele põhjendustele rajanev tautoloogilis-emotsionaalne initsiatiiv meile aga selleks enam kuigi suurt võimalust. Teisisõnu, tegemist on klassikalise erinevate huvipoolte huvide konfliktiga. Nii Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi jt. petitsiooni AITAB! esitanud juriidilise isikute on rõhuva enamuse puhul tegemist Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingutega. Täpselt samamoodi, nagu ka Eesti veokoeraühenduste ja -kennelite ühendpöördumises osalenute puhulgi. Leiame, et selles kontekstis ei ole kindlasti õigustatud antud küsimustes nimetatud loomakaitseühendustest rääkides kasutada georgorvellikku mõistet „kõige võrdsem. Pigem võib meie hinnangul nende nimetatud mittetulundusühingute võimaliku õiguskuulekuspuudelise tegevuse (kontekstist väljarebitud valeväidete metoodiline levitamine, viha õhutamine ühiskonnas nii sotsiaalmeedia, kui peavoolumeedia kaudu, füüsilistele ning juriidilistele isikutele kannatuste valmistamine suunatud kiusu kaudu, eraomandi puutumatusest üleastumine jpm.) mõju oluliselt diskrediteerida loomakaitseliikumise kui sellise õilist aadet ja tekitada sellisel moel teistele Eestis tegutsevatele loomakaitseühendustele (näiteks Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Akadeemiline Loomakaitseühing jt.) korvamatut mainekahju. Juhime ka tähelepanu, et oleme püüdnud nimetatud vastuolude kontekstis omalt poolt Eestimaa Loomakaitse Liiduga esmalt sotsiaalmeedia vahendusel kontakti astuda, et algatada mitmepoolsed mõttetalgud kõiki osapooli rahuldavate tulemuste saavutamiseks. Paraku keeldus Eestimaa Loomakaitse Liit omalt poolt üsna üheselt igasugusest diskussioonist. Anname ühtlasi ka teada, et muu hulgas oleme kaalumas esitada teabenõuet Põllumajandus- ja Toiduametile, milles soovime pärida aru, kuidas on osutunud võimalikuks, et Eestimaa Loomakaitse Liidule on olnud kättesaadav enne Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu avalikustatud maaeluministri määruse nr 76 muutmise eelnõu. Oleme seisukohal, et lähtuvalt AvTS § 35 lg 2 sätestatust ei pruugi selline praktika olla kõige seaduspärasem. Leiame, et sedalaadi selektiivne riigi seadusandluse eelnõudes sisalduvale ametkondlikuks kasutamiseks olevale infole juurdepääs võib luua teatavad konkurentsi- ja huvieelised info ebaseaduslikule valdajale, riivates sellisel moel kõikide teiste huvitatud osapoolte huve. Usume, et ka Maaeluministeerium kujundab omalt poolt nimetatud taunitava võimaliku rikkumise küsimuses oma seisukoha. Oleme valmis jätkuvalt asuma konstruktiivsetesse läbirääkimistesse kõigi käesolevas kahetsusväärses protsessis osalevate institutsioonidega ja huvigruppidega. Palume teil seega kindlasti mitte katkestada Maaeluministeeriumi algatatud ülalnimetatud määruse muutmise määruse jõustamise protsessi ning kooskõlastada see. Oleme Teile väga tänulikud, et Maaeluministeeriumi ametnikud on talitanud professionaalsele riigiametnikule kohaselt erapooletuna ning valmis olnud ka meid ja meie kogukonna muresid ära kuulama ning olnud igakülgselt orienteeritud konstruktiivsele koostööle. Heale edasisele jätkuvale koostööle panustades Eesti veokoeraühenduste nimel Margus Harak kodanik ja veokoeraentusiast tel. 511 0332 Üksiti puht juhuslikult ka Eesti Kenneliidu Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu eestseisuse liige Kelgukoerte Klubi Baltosport juhatuse liige Petitsiooni AITAB! menetlemisest Riigikogu maaelukomisjonis / Eesti veokoeraühenduste ettepanek põllumajandusministri määruse nr 76 „ Lemmikloomade pidamise nõuded “ muutmiseks vastusena ELL petitsioonile Lugupeetud Margus Proses , Esitame Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. 14.08.2020 petitsiooni AITAB! esitanud juriidiliste isikute muutmis ettepanekutele 24.07.2008 vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 76 “Lemmikloomade pidamise nõuded” (RTL 2008, 66, 938) ühiskommentaarid ja täiendavad ettepanekud . Ühiskommentaarid esitanud füüsilised ja juriidilised isikud (edaspidi isikud ) tegelevad aktiivselt kas veokoeraspordi harrastamisega, veokoeraspordi võistluste ja veokoerte tõuomaste veokatsete korraldamise ga, veokoer tega seotud rekreatsiooniteenuste pakkumise ga või mitm e eelnimetatud tegevusega paralleelselt . I sikud tegutsevad organiseeritu lt lähtu des nii Eesti Vabariigi seadusandluses sätesta t ule kui k a kas kõigi või sõltuvalt veospordiharust rahvusvaheliste veokoeraorganisatsioonide (IFSS - International Federation of Sleddog Sports , WSA - World Sleddog Association , ESDRA - European Sled Dog Racing Association , ICF - International Canicross Federation ja FCI - Fédération Cynologique Internationale ja selle veokoerte komisjoni Commission for Sledge Dogs ) õiguslikest raamistikest. Lähtuvalt eelöeldust keskendutakse petitsioonis AITAB! kirjeldatule veokoertega seotud valdkondlikest aspektidest, mis on rahvusvaheliselt reguleeritud. T ermin „kelgukoer “ ei ole veokoerte ühise nimetamise kontekstis relevantne , vaid selleks terminiks on veokoer . Kelgukoer on veokoer , kes on rakendatud k elgu ette ja kes tegeleb kelguveoga . Koerte veoeesmärgil rakendamiseks on teisigi võimalusi : jooksja-, matka -, tõukeratta-, jalgratta- ja käruved u jne . Perelemmikutena ja muude teenistus- või sportkoertena kasutavaid põhjamaiste kelgukoeratõugude esindajaid ei saa automaatselt nimetada „kelgukoerteks“ selle mõiste etümoloogilises tähenduses. V eoeesmärgil rakendatavate koertena kasutatakse lisaks põhjamaiste kelgukoera tõugude esindajatele ka kõiki teisi selleks tegevuseks füüsiliselt ja vaimselt sobilike koera tõugude esindajaid ja tõutuid koeri. Eesti Kennelliidu Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu on algatanud veokoerte registri loomise initsiatiivi , m ille eesmärk on anda õigusi aga ka kohustusi veokoeranduses pidevalt osalevate koerte omanikele. Kavandatavasse registrisse kantakse omaniku sooviavaldusel ja ekspertotsuse alusel ainult need koerad, kes reaalselt töötavad veokoerana eesmärgipäraselt ning pidevalt. Seega eristatakse registreeritud veokoerad mistahes muudest koertest, keda nende omanikud võivad isiklikul initsiatiivil mistahes rakendisse rakendada. L oodavasse registrisse kuuluvate koerte omanikel ja kasutajatel on lisaks õigusele konkreetseid koeri veokoerteks kvalifitseerida ka kohustus järgida neile esitatavaid üld- ja erinõudeid. Seetõttu puudutavad kommentaarid ja täiendavad ettepanekud eeskätt loodava registri subjekte. Juhul, kui juriidilistel või tehnilistel põhjustel ei saa registrit luua Eesti Kennelliidu juurde ja selle haldusalasse, leitakse võimalus selle avamiseks muul moel. Kokkuvõttev ettepanek : Teha maaeluministrile ettepanek mitte rahuldada Eestimaa Loomakaitse Liidu, Loomapäästegrupi, Heiki Valneri jt. 14.08.2020 esitatud petitsiooni punktides 12, 13, 17 ja 20 tehtud parandusettepanekuid 24.07.2008 vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 76 “Lemmikloomade pidamise nõuded” (RTL 2008, 66, 938) muutmiseks. Teha maaeluministrile omapoolne üldine, s.t. mitte ainult veokoerte pidamist ja tööd puudutav täiendav ettepanek määruse § 6 lg 2 muutmiseks ja selle kehtestamiseks järgnevas sõnastuses: „Lemmiklooma jaoks peab olema pidevalt saadaval puhas joogivesi, välitingimustes peetava lemmiklooma puhul peab õhutemperatuuri miinuskraadide korral olema puhas joogivesi saadaval nii pidevalt, kui võimalik ja lemmiklooma vajadustest lähtuvalt vajalik.“ või mingis muus Maaeluministeeriumi sõnastatud samasuunalist sisu kandvas muudetud sõnastuses. Teha Maaeluministrile täiendav ettepanek kehtestada järgmised spetsiifiliselt veokoerte pidamist ja tööd puudutavad lisanduvad sätted: § 10. Koera pidamine ketis (5) … (variant: Eesti Kennelliidus?) kehtestatud ja Põllumajandus- ja Veterinaarametiga kooskõlastatud tingimuste ja korra alusel veokoerte registris registreeritud veokoertele ei kohaldu lõikes 3 sätestatud liikumise miinimumpindala, va id see loetakse täide tuks, kui paikselt, kuid alaliselt ketis mitte peetav veokoer saab liikuda vähemalt 2 m raadiuses (s.o. 12,6 m 2 ulatuses). või mingis muus Maaeluministeeriumi sõnastatud samasuunalist sisu kandvas sõnastuses. ALTERNATIIV. Muuta § 10 lg 2 ja lg 3 järgnevalt: § 10. Koera pidamine ketis (2) Kui alaliselt ketis peetava koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. (3) Kui alaliselt ketis peetava koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m 2 ulatuses. § 13. Koera pidamise puur (1) Kui koera peetakse alaliselt puuris või muus selletaolises ruumis, peab ruumi pindala olenevalt looma suurusest olema vähemalt järgmine: … (4) Kui koera peetakse alaliselt puuris või muus selletaolises ruumis, tuleb teda viia jalutama vähemalt kaks korda päevas. või mingis muus Maaeluministeeriumi sõnastatud samasuunalist sisu kandvas sõnastuses. Selgitused kokkuvõttele: Petitsiooni ettepanek 12. „ Koerte püsivalt ketis pidamise keelustamine “ V eokoerte konteksti ei ole õigustatud ettepanek reguleerida koer te lõasta mine vaid kuni kolm e tun niga ööpäevas. L õastamine ainuüksi ei tingi koerte agressiivsust , vähese st sotsialiseerumise st ilmneda võivaid probleeme ja kasvatamatust aga ka puudujääke kehalise aktiivsuse vajaduste rahuldamises. V äide, et lõastatus automaatselt tingib koera elamise omaenese väljaheidete keskel ja/või vee- ning toidupuuduses ei päde . Looma eluaseme puhtuse , isendile omase vee ja toiduga varustatuse , kasvatuse, liikumisvajaduste rahuldamise j ms tagab tema peremees , valdaja või hooldaja sõltumata sellest, millises tari stus looma tema puhkuseolukorras hoitakse. Petitsioonis esitatud väitega „Ketikoerte puhul on probleemiks … vigastuste tekkimine keti tõttu või keti keerdumine ümber objektide“ oleme osaliselt nõus. Seda teistel põhjustel: mida pikem on kett, 1) seda raskem ta on ja seda suuremat raskusjõudu ta avaldab koera kaelapiirkonna lülisambale ning kaela- ja rinnalihastele; 2) seda suurem on tõenäosus keti takerdumiseks mitmesuguste esemete taha või sõlme minna. Mõlemad riskid võivad väga oluliselt suurendada koerte kaelapiirkonna lülisamba- ja lihasvigastuste riski tingides sellisel moel püsivate terviseprobleemide ilmnemist. Eriti drastiliselt mõjuvad sellised võimalikud ohud eeskätt väiksemakasvuliste ja kergema kehakaaluga koerte terviseriskide avaldumise tõenäosusele. Arusaamatuks jääb, millist ajahetke on petitsiooni esitajad pidanud silmas tiinuse alguse ks tiinestunud looma puhul? Petitsioonis ei ole viidatud riikidele, millistes koerte lõastamine on seadusega keelatud. Veokoerte puhul, kellele võimaldatakse p idevalt võimete- ja vajadustekohast liikumist , ei saa rääkida kui „alaliselt ketis peetavast koertest “ . Seega puudub veokoerte puhul vajadus , aga ka teatud juhtumitel õigustus kehtiva määruse § 10 lg 2 ja 3 nimetatud minimaalset liikumiseks vajalikku pindala ex officio rakendada. Esiteks , füüsilisest tegevusest puhkaval koeral puudub vajadus kogu sätestatud pindala kasutada . Teiseks , ühikupindalade summeerimisel osutub kenneliala suuremates kesk- ja pikamaasõidu kennelites sedavõrd suureks, et selle äärtel asuvatel veokoertel kaob sotsiaalne kontakt teiste isenditega . Seda sotsiaalset kontakti aitab osaliselt , kuid ebatäielikult katta koerte perioodiline roteerimine kennelialal. Toonitame, et suurtes gruppides kasvatatavate ja koos rakendi t vedavate veokoerte puhul on ülioluline nende omavaheliste sotsiaalsete sidus struktuuride toetamine. Vastava erisusega arvesta vad ka nt Norra Kuningriigis, USA Alaska osariigis jm. veokoerandusega tiheda ma lt seotud õiguslikes ruumides kehtestatud analoogsed regulatsioonid. Norra Kuningriigi vastava seadusandluse sisu ja eesmärk on sätestatud sellisel moel, et oluliseks ei ole seatud niivõrd koerte pidamise taristule miinimumpiiride seadmi st , vaid koeraomanik ule kohustuste seadmist tagama ks koera le sotsiaalsuse, hea füüsilise ja vaimse tervise, liikumisvajaduse katmise, hool itsuse ja puhtuse . Meie esitatud seisukohta veokoerte sotsiaalse ruumi riskide kohta liigsuurel kennelialal toetab ka LKS § 5 2 lõikes 1 sätestatu. Nõue lemmikloomade suhtlemisvõimaluse kohta tähendab, et loomal peab olema suhtlemisvõimalus inimese ja võimaluse korral ka teiste loomadega , et tunda end turvaliselt. Samasisuline nõue on esitatud nii Soome lemmikloomade pidamist reguleerivas õigusaktis kui ka Slovakkias väljatöötatud lemmikloomade hooldamist käsitleva õigusakti eelnõus (tsitaat PõM-i esitatud seisukohast määruse seletuskirjas). S uur ema te veokoerakennelite puhul võib pigem olla küsitav, kas koerte mitme kaupa aedikus alaliselt pidamine tagab koertele samavõrdse personaalse ruumi , kui ühekaupa lõastatult nende pidamisel. Lisaks eelmainitule oleme seisukohal, et veokoerte ketis pidamise absoluutne keelustamine Eestis viib valdkonna kadumisele . Nimelt ei ole veokoerte mittealaline ketis pidamine mitte omaniku, valdaja või kasutaja mugavusest lähtuv kergema vastupanutee kasutamine, vaid metodoloogiliselt õigustatud treeningvahend. Veokoertele tuleb võimaldada puhkust rakendiga teekonnal /treeningul viibides . On mõeldamatu vabastada veokoerad puhkepausi ajal rakendist ja lasta neil lõastamatult ringi liiku d a. Seda keelavad kohalike omavalitsuste kehtestatud lemmikloomade pidamist reguleerivad haldusaktid. Lisaks võivad sellise lt lõas tamata koerad seada ohtu enda elu ja tervise . Vähemtähtis pole ka teoreetiline võimalus, et selliselt lõastamata koerad võivad osutuda ohuks ümbruskonnas olevatele loomadele või teatud ekstreemtingimustes inimestele . Teisest küljest ei ole isegi teoreetiliselt võimalik pakkuda rakenditreeningul veokoertele puhkepausi nõuetekohase aedikuga piiratud alal. Seega on ainuke võimalus võimaldada veokoertele puhkust nn ajutistes puhkeliinides ( stake-out ) , s.t. selleks spetsiaalselt kasutatavas keti- või trossiliinis. Selleks, et veokoerad saaksid ajutises puhkeliinis end turvaliselt ja häirimatult tunda ning ennast välja puhata, on vajalik eelnev lõastamise kogemus. Väiksemates, peamiselt sprindidistantsidele ja keskmaadistantsile s p etsialisee r unud kennelites ja üksikute või väi k sema arvu veokoerte kodus pidamise korral on veokoerte aedikutes pidamine (s.t. lõastamatult) valdkonna eripärasid arvestades metodoloogiliselt õigustatud ja seda oleme kõigiti propageerinud . Petitsiooni ettepanek 13 „ Koerte aedikute minimaalse pindala suurendamine “ Allakirjutanud ei pea vajalikus veokoerte aedikute suurendamist , kui neile on tagatud pidev eakohane ja mõistlik füüsiline aktiivsus . Ee smärgipäraselt peetav veokoer saab piisavalt liikuda. Pigem võib teatud juhtumitel tekkida olukord, mille puhul kaalutakse koera individuaalse füüsilise koormuse vähendamist lähtuvalt ilmastikust, looma füüsilisest seisundist jne . P ikaajaline praktika näitab , et nii lõastatud kui aedikus peetava vajaduspõhise füüsilise aktiivsusega tagatud veokoer ei kasuta kogu temale eraldatud individuaalset pindala ära (jäljed lumel või pinnasel viitavad üheselt sellele ). Veokoer puhkab suure ma osa treeninguvälisest ajast . Petitsiooni ettepanek 17 „ Koerte ja kasside püsivalt puuris pidamise keelustamine “ Me ei nõustu ettepanekuga, et veokoera ei tohi (transpordi)puuris või spetsiaalselt sisustatud transporditreileri üksikruumis kinni hoida rohkem kui 2 tundi ööpäevas. Kehtiva määruse § 13 lg 4 kehtestab, et kui koera peetakse puuris või muus selletaolises ruumis, tuleb teda viia jalutama vähemalt kaks korda päevas . Kusjuures määruse seletuskiri täpsustab nimeta t ud sätet järgmiselt : „Pidevalt puuris peetavaid koeri tuleb vähemalt kaks korda päevas jalutama viia“ . Veokoertest, kellele võimaldatakse pidevalt ea- ja tõukohast füüsilis t aktiivsust , ei saa rääkida kui „ pidevalt puuris peetavast koertest “ . Kui järgida nõuet, et koera võib puuris või transporditreileri üksikruumis hoida kuni 2 tundi, kujuneb veokoerte transport pikematel vahemaadel ebamõistlikult pi kaks. Juhul, kui koertega on vaja sõita võistluspaika näiteks Põhja-Skandinaavias se , venib sõit kahetunni nõuet järgides mitme nädala pikkuseks. See ei ole koerte heaolu seisukohalt mõeldav. Samuti ei pea me võimalikuks (transpordi)puuri või spetsiaalselt sisustatud transporditreileri üksikruumi ruumala muutmist sedavõrd suureks, et see või ks transportimisel paratamatult ettetulevatel kiirematel manöövritel jne. ohustada veokoera elu ja tervist. Ka võib esineda olukordi veokoerte võistluste ja tõukatsete puhkeajal, ku s veokoeri ei ole võimalik paigutada selleks korraldaja poolt ettevalmistatud nõuetekohasesse aedikusse ning koerte ohutuse ja neile rahuliku keskkonna loomise huvides on vaja lik nad paigutada puuri puhkama kauemaks kui kaheks tunniks ööpäevas. Kahe tunni nõude kehtestamine viib valdkonna hääbumiseni Eestis. Petitsiooni ettepanek 20 „ Töö-, teraapia- ja juhtkoerte dressuuri ja töögraafikut reguleerivate normide kehtestamine “ Veokoeravõistlustel on rahvusvahelisel tasandil kehtestatud ja üldaktsepteeritud reeglitega kehtestatud sisemised reeglid ja korrad, mis reguleerivad veokoerte rakendivedamise aegu , sprindi - ja keskmaa distantsidel summaarseid distantsipikkusi ning pikamaadistantsidel kohustuslikke puhkeaegu. Veokoer te treeningutel järgitakse nii töötamiseks kui puhkamiseks vajaminevat rutiini. Mõlemal puhul kehtib lisaks talupojatarkuse printsiip - väsinud ja stressis koer ei vea rakendit . E rinevalt teistest teenistus- ja töökoertest, kelle töö on vaimselt koormav, on veokoerte l tö ö tegemine vastupidise efektiga – see maandab nende stressi . V eokoerale tekitab stressi olu kord, milles ta ei saa piisavalt liikuda ega rakendis töötada. Seetõttu pole veokoerte töökoormus vaimses mõttes võrreldav teiste töökoerte koormusega. Kui aga tekib vajadus eelpoolmainitud norme kehtestada, teeme ettepaneku kirjeldada need selliselt , et erinevad töökoerad ei ole koondatud ühe üldistava normi alla, vaid arvestatud on iga tööliigi eripärasid . Teie esitatud täiendav meile suunatud küsimus „K as kelgukoerte pidamine nõuab mingeid eritingimusi võrreldes tavalise lemmiku pidamisega? Aedikud, ketid, rakmed jne. “ Veokoerte puhul kasutatakse spetsiaalseid kaelarihmasid, rakmeid, kaelaliine, veoliine, ajutisi puhkeliine ( stake-out ) j t vastavalt valdkondlike organisatsioonide poolt kehtestatud , selgelt põhjendatud ning veokoerte heaolule keskenduvatele nõuetele . V õistlustel kasutavatele veo vahenditele on kehtestatud kindlad reeglid , et vältida veokoertele vähimagi vigastuse ning elu ja tervist ohustava olukorra teki tamist . N eid erisusi ei ole otstarbekas ilma selge vajaduseta määruses lahti kirjeldada . Täiendav ettepanek määruse § 6 „Lemmiklooma söötmine ja jootmine“ muutmiseks Veokoerte puhul sõltub jootmise režiim töö- või puhkeperioodist. Miinu skraadide periood on veokoera tööperiood ning sel ajal toimub koera vajaduspõhine ja korrapärane jootmine nii treeningu ajal, kui ka koos söögiga puhkeperioodil. Välitingimustes ja miinuskraadidega ei ole mõistlik kohustada vedelal kujul vee pidevat kättesaadavust, sest veokoera veetustamine on tagatud eelnimetatud viisidel. Veokoera puhul tingib väiksemgi veepuudus selle, et koer lihtsalt ei jookse. Seda, kas koer on piisavalt joonud või ei, on võimalik mistahes ajahetkel kontrollida. Peame vajalikuks rõhuda loomaomaniku enda kohustusele tagada, et koeral ei tekiks vedelikupuudust. Lugupidamisega Eesti Kenneliidu Põhjamaiste Kelgukoerakatsete Kogu eestseisuse liige Margus Harak , [email protected] Kelgukoerte Klubi Baltosport juhatuse liige Anu Raja , [email protected] Eesti Kelgukoerte Klubi juhatuse liige Ülle Eller , [email protected] Alaska Malamuutide Liidu juhatuse esimees Marika Proovel , [email protected] Eesti Samojeedide Tõuühingu juhatuse liige Margit Oja , [email protected] Eesti Siberi Husky Ühingu juhatuse liige Richard Põldmaa , [email protected] Kennel Agirregoikoa omanik Erle Hermann , [email protected] Kennel Ellerdona omanik Ülle Eller, ellerdona @gmail.com Kennel Hellerkantri ja Huskypark OÜ omanik Helle Kaljula , [email protected] Kennel Karusaare ja Kelgukoerte Treeningkeskuse omanik Heinrich Lukk , [email protected] Kennel Kreekness ja Ellujäämisakadeemia OÜ omanik Martin Kreek , [email protected] Kennel Kuuksaare omanik Ulvi Kullamäe , [email protected] Kennel Mutimuudid omanik Ain Reppo , [email protected] Kennel Myrgel's omanik Liane Lubi , [email protected] Kennel Neumann Husky omanik Rain Neumann , [email protected] Kennel Skylinedog ja Ulgumaa OÜ omanik Pille Saarnits , [email protected] Kennel Sookriimud ja Sookriimud OÜ omanik Ülle Aaslav-Kaasik , [email protected] Spordicom MTÜ (veokoerte võistlussarja Estonian Dryland Cup korraldaja) juhatuse liige Erik Kangilaski , [email protected] Margus Harak 511 0332, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel