Seisukoht ja taotlus

Saatja: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Saadetud: 10.02.2022 15:41 Adressaat: Riigikantselei <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Meeli Õismaa <[email protected]>; Tiit Rebane <[email protected]> Teema: Seisukoht ja taotlus Lugupeetud Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTÜ Roheline Pärnumaa esitab seisukoha ja taotluse. Lugupidamisega Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa Vabariigi Valitsus Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn [email protected] [email protected] [email protected] Seisukoha ja taotluse esitaja: MTÜ Roheline Pärnumaa Registrikood 80581270 Sääse 1-2, 80012 Pärnu [email protected] 10.02.2022 SEISUKOHT JA TAOTLUS Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõu kohta, mis käsitleb geoloogilise uuringu loa andmist Sindi uuringuruumis Lugupeetud Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Roheline Pärnumaa, keda esindab seaduslik esindaja Tiina Georg (esindusõigust tõendav dokument: lisa 1) esitab käesolevaga seisukoha 29.12.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu (eelnõu) kohta geoloogilise uuringu loa andmiseks Sindi uuringuruumis. Eelnõus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele ette kirjutanud nõusoleku andmise geoloogilise uuringu loa andmiseks Sindi uuringuruumis (nõusolek). Ebaõige on eelnõu punktis 2.3.8 toodud järgmine väide: Geoloogiline uuring aitabki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas Sindi uuringualal hiljem kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Kui kõrvale jätta, et praktikas järgneb enamasti uuringuloale kaevandamisluba (seega leitakse sisuliselt alati, et „mõistlik“ ja „otstarbekas“ on kaevandada, mistõttu seda ei ole sisuliselt eraldi vaja välja uurida), siis ekslik on väide, nagu aitaks geoloogiline uuring välja selgitada, milline oleks kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju. Kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju ei hinnata geoloogilise uuringute käigus. Maapõueseaduse (MaaPS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) järgi tuleks seda hinnata kaevandamisloa menetluse käigus, aga Keskkonnaamet püüab sellest praktikas igal võimalikul ja võimatul juhul kõrvale hiilida ja väita, et alla 25 hektari suurustel karjääridel mitte kuidagi olulist keskkonnamõju pole ning et mitte midagi hindama ei 1 pea, seega on kaevandamislubade menetluses keskkonnamõjud nõuetekohaselt ja objektiivselt hindamata ning loodusväärtuste ja inimeste õiguste rikkumine käib täie hooga. Eelnõu punktis 2.3.9 on valla arengukavasse puutuvalt ajakohatu ja seetõttu asjakohatu viide Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 2007. a lahendile nr 3-3-1-86-06 (viide: "kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe"), sest kui toonane maapõueseaduse regulatsioon ei näinud ette loa andmisest keeldumise kohustust siis, kui luba oleks vastuolus õigusaktiga, on vahepealse aja jooksul jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), mille § 52 lg 1 p 4 kohaselt keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele. See kehtib ka kaevandamisloa kohta, sest kaevandamisluba on KeÜS § 41 lg 1 p-st 4 ja KeÜS § 40 lg 1 p-st 1 tulenevalt üks keskkonnaloa liikidest. Eelnõu punktis 2.3.10 on viidatud Keskkonnaameti seisukohale: "Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Paikuse Vallavalitsuse 8. veebruari ja 29. aprilli 2016. a seisukohtades esitatud argumendid alust osaühingule Eesti Killustik uuringuloa andmisest keelduda." Eelnõu punktis 2.3.10 on märgitud, et põhjendatud ei ole geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. MTÜ Roheline Pärnumaa ei ole selle väitega nõus ja leiab, et geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega on vägagi põhjendatud. Geoloogilised uuringud tekitavad müra, vibratsiooni ja võivad mõjutada põhjavett. Samuti vähendavad geoloogilised uuringud piirkonna kinnisvara väärtust, sest inimesed saavad aru, et isegi kui geoloogilise uuringuga ei anta luba kaevandamiseks, järgneb praktikas pahatihti kaevandamisluba geoloogilise uuringu loale. Ka maapõueseaduse kohaselt on geoloogilise uuringu eesmärk kaevandamine (MaaPS § 4 lg 2). Ilma geoloogilise uuringu tegemiseta ei saa maavara arvele võtta, seega on geoloogiline uuring maavara kaevandamise loa saamise eelduseks. Seetõttu on taunimisväärsed ja eksitavad eelnõu püüded jätta muljet, nagu oleks geoloogiliste uuringute ja maavara kaevandamise vaheline seos võimalikult nõrk. Keskkonnaameti seisukohtadele ei ole asjakohane ülemäära palju tähtsust omistada, sest Keskkonnaamet ei arvesta uuringu- ja kaevandamislubade andmisel mh igaühe õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23), nagu on ka meediast ilmnenud1. Eelnõu koostaja (ilmselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) viitas Riigikohtu lahendile, milles käsitletud regulatsioon on vahepeal muutunud, seega on tegemist ajakohatu viitega, küll aga peaks eelnõu koostaja olema kursis ka selle Riigikohtu lahendiga, mille kohaselt on kaevandamise võimatus üks kaalutlustest, mida uuringuloa kooskõlastamisel või kooskõlastusest keeldumisel arvesse võtta. Nimelt kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, on see üks kaalutlus, mida Riigikohtu hinnangul on kohalikul omavalitsusel asjakohane esitada (RKHKo 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 14). Riigi huvi kaalumisel tuleb arvestada ja eelnõus ning nõusolekus kajastada ka neid kaalutlusi, mis räägivad Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmise vastu. See aspekt on eelnõus selgelt puudulik. Riigi ülekaalukas huvi puudub konkreetsel juhul Sindi uuringuruumi geoloogiliste uuringute tegemiseks. Geoloogiliste uuringute eesmärk on maavara kaevandamine (MaaPS § 4 lg 2), seega ei teostata kulukaid uuringud lihtsalt uudishimust. 1 Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme sõnavõtust (https://leht.postimees.ee/7205929/killustikutootmine-trugib-vagisi-koduhoovile) ilmneb, et kaalumist sisuliselt ei teostata ja kõik load, mis arvuliste näitajate poolest vastavad piirnormidele, antakse välja: „Vähetõenäoline, et seitsme meetri kaugusel elamutest suudetakse lubjakivi kaevandada nii, et müratase, peenosakeste hulk ja vibratsioon jäävad normidesse. Samas ootab keskkonnaamet ära keskkonnamõju hindamise tulemuse, mis annab vastused, kas ja mis piirides on üldse võimalik taotlust rahuldada. Kui keskkonnaamet lükkaks taotluse tagasi, lähtudes vaid meetritest, rikuksime seadust.“ 2 Riigi peamine huvi rohealadel ei seisne maavarade kaevandamises, vaid esineb väga oluline looduskaitseline huvi. Riigi looduskaitsehuvi on välja toonud ka Riigikohus (RKHKm 11.12.2020, 3-20- 605, p 17). Erinevalt maavarade kaevandamisest on looduse kaitsmine riigi põhiseadusest tulenev ülesanne ja ühtlasi igaühe kohustus (RKPJK 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Konkreetsel juhul ei kaalu seda huvi üles eraõiguslike juriidiliste või füüsiliste isikute potentsiaalne huvi senisest veelgi enam maavarade geoloogilisi uuringuid teha ja maavarasid kaevandada. Põhiseaduse (PS) § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. PS § 32 lg 2 kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt, nagu on viidanud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Seega ei ole isikutel igas olukorras õigust teiste piirkonna elanike tervise, heaolu ja kinnisvara väärtuse arvelt ning looduskeskkonda rikkudes maavarasid uurida ja kaevandada. Riigikohus on samuti leidnud, et looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus (RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p 41). Veelgi enam, maavarade geoloogiliste uuringute tegemine ja täiendav kaevandamine on vastuolus riigi huviga ka seetõttu, et maavarasid senisest säästlikumalt kasutades ja taaskasutades ei oleks vaja massiliselt uusi geoloogiliste uuringute lube ja kaevandamislube anda. Maavarade säästlikuma kasutamise teemalises ajalehe Postimees arvamusartiklis2 on maavarade jätkusuutmatu kasutamise kohta muu hulgas märgitud „Kogu seda teemat võiks kommenteerida ka Keskkonnaamet, et kuidas ikkagi kasutada kohalikke materjale senisest efektiivsemalt, et ei tekiks nii kriitilist materjalipõuda, mis sunniks avama aina uusi ja uusi karjääre, mille ilmekaks näiteks võib tuua Tallinna–Tartu maantee Kose–Ardu lõigu rajamise käigus senisesse puutumatusse loodusesse tekkinud inetud karjääriaugud“. Tulenevalt eelnevast palub MTÜ Roheline Pärnumaa Vabariigi Valitsusel keelduda Sindi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmiseks nõusoleku andmisest. Vabariigi Valitsuse korralduse 29.12.2021 eelnõu „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Sindi uuringuruumis“ tugineb olulises osas ebaõigetele ja ajakohasuse minetanud viidetele ja väidetele. Lubade andmiseks puudub ülekaalukas riigi huvi. Ülekaalukas riigi huvi esineb hoopis lubade andmata jätmiseks. MTÜ Roheline Pärnumaa palub nõusoleku andmise kaalumise tulemuse (Vabariigi Valitsuse nõusoleku või nõusoleku andmisest keeldumise) teatavaks teha e-posti aadressile [email protected]. Lisa: 1) esindusõigust tõendav äriregistri väljavõte. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Tiina Georg MTÜ Roheline Pärnumaa 2 https://arvamus.postimees.ee/7417283/martin-karner-karjaarile-on-alternatiiv. 3  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 10.02.2022 kell 15:20 MTÜ Roheline Pärnumaa (registrikood 80581270) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart nr 1: Nimi ja aadress 1. kanne: Nimi on MTÜ Roheline Pärnumaa 1. kanne: Aadress on Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Sääse tn 1-2, 80012 Esindusõigus 1. kanne: Juhatuse liige on Tanel Lebedev, isikukood 37803074212 1. kanne: Juhatuse liige on Tiina Georg, isikukood 49407122017 * Mittetulundusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on mittetulundusühing 1. kanne: Mittetulundusühingu alaliik on tavaline mittetulundusühing 2. kanne: Põhikiri on kinnitatud 10.06.2021 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete loetelu Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 15.05.2020 (esmakanne) 2. kanne: Kinnitatud 09.08.2021 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp