dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Analüüs ja ettepanekud energia salvestus turu käivitamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. veebruar 2022
Viit
1.9-8/S/22-091-1
Registreeritud
10. veebruar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-8/S Lepingud (töövõtt ja käsundus,haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus) koos aktidega
Toimik
1.9-8S/2022
Vastutaja
Anastassia Batulin

Failid

  • 📎1.9-822-091-1 10.02.2022 Leping (1).asice1442 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.9-8/22-091-1 Tallinnas, 10.02.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja Osaühing Finantsakadeemia, registrikood 10899929, asukoht L. Koidula tn 15-3, Tallinn 10125, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Olavi Grünvald (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Analüüs ja ettepanekud energia salvestus turu käivitamise kohta“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle vastavalt lisa 1 punktis 5 toodud ajakavale. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 28 790 eurot ilma käibemaksuta. 3.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemuste esitamist ja tellija poolt heakskiitmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks, telefon 6397674, e-post [email protected]. 1 MKM hankekord § 8 https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute- uldtingimused 2 4.2 Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Olavi Grünvald, telefon 56260891, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (analüüsi lähteülesanne); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus 6. Muud sätted 6.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused 6.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3 Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija: Töövõtja: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Finantsakadeemia OÜ reg nr 70003158 reg nr 10899929 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn L. Koidula tn 15-3, Tallinn 10125 tel. 6397674 tel. 56260891 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Olavi Grünvald kantsler juhatuse liige RIIGI ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIA SALVESTUS TURU KÄIVITAMISE KOHTA ÜLDINE ENERGIATÕHUSUS PAKKUMUS PAKKUJA: Finantsakadeemia OÜ Reg nr: 10899929 14.01.2022 Aadress: L. Koidula tn 15, Tallinn, Harju maakond, 10125 E-mail: [email protected] Tel: +372 56 260 891 1 Pakkumise maksumus Pakkuja pakub töö teostamise tasuks 28 790 eurot, millele lisandub käibemaks. 2 Arusaam analüüsiküsimusest Elektri salvestusvõimaluste analüüsi taustaks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisega seotud varustuskindluse, energiajulgeoleku ning energiaturu küsimused nii tehnilisest kui ka sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt. Töö eesmärgiks on elektri salvestamise lahenduste analüüsimine ning avaliku sektori poolse tegevuste kaardistamine salvestuslahenduste Eestisse tekkimise toetamiseks. Pakkuja arusaama kohaselt saab töö jaotada kolmeks peamiseks osaks: • Võimalike salvestuslahenduste analüüs, sh vähemalt viie sobivaima lahenduse põhjalikum analüüs (sh turule tuleku tingimused). • Valitud salvestuslahenduste mõjuanalüüs: otsesed ja kaudsed, sotsiaalmajanduslikud, tasuvus, mõjud kasvuhoonegaaside heitele, energiatõhususele jms. • Ettepanekud riiklike poliitikameetmete osas: regulatsioonid konkreetse sõnastusega, toetusmeetmed, tegevuskava. Töö kestuseks on ette nähtud 6 kuud, mille käigus esitatakse ka kaks vahearuannet ning lõpparuanne koos arvandmeid ja muud informatsiooni sisaldavate muudetavate Exceli tabelitega. 3 Meeskonna ülesehitus ja koostöö hankijaga Pakkuja on uuringu läbiviimiseks kokku pannud projekti meeskonna põhimõttel, et oleks kaetud kõik olulisemad kompetentsid: • Olavi Grünvald – projektijuhtimine, mõjuanalüüs ja modelleerimine, toetusmeetmed. • Ülo Kask – salvestuslahenduste analüüs; • Siim Link – salvestuslahenduste analüüs. Eksperdid katavad ühiselt tegevused, mis on vajalikud regulatsioonide sõnastamiseks ja tegevuskava koostamiseks. Konsultandi poolt vastutab Projekti üldise juhtimise ja tõrgeteta toimumise eest projektijuht. Tellija poolselt kontaktisikult ootame eelkõige kontaktide edastamist ning vajadusel sidemete loomist vastavate valdkondade spetsialistidega (kellega Tellijal on seni olnud koostöö), tuge informatsiooni hankimisel, diskussiooni tulemuste hindamiseks jm küsimustes ning koostööd jooksvate küsimuste lahendamisel. Samuti õigeaegset tagasiside andmist esitatud vahearuannetele ja lõpparuandele. Meeskonnaliikmete lühitutvustus on toodud järgnevalt: Olavi Grünvald majandusteaduste erialal. Tema praktiline kogemus tuleneb AS-is Finantsakadeemia OÜ, juhatuse PricewaterhouseCoopers Advisors töötamisest, kus ta tegutses liige aastatel 1997 – 2013 juhtivkonsultandina [email protected] finantskonsultatsioonide üksuses ning hilisem tegutsemine vabakutselise konsultandina. Olavi omandas magistrikraadi Ülo Kask Kiili Ülikoolist (Saksamaa) 2 Olavi peamisteks tegevusvaldkondadeks olid finants- ja sotsiaalmajanduslikud analüüsid. Viimastel aastatel on seejuures olulise kaaluga olnud energia- ja kliimavaldkonna projektid. Viimase aja projektidest saab välja tuua järgnevad:  Eesti energiamajanduse teekaart aastani 2040 (koostöös SA-ga Rohetiiger, 2021)  Kliimaambitsioonide suurendamise mõjuanalüüs (koostöös KPMGga, 2021)  Elektrilevi AS investeeringute mõjuanalüüs (koostöös KPMG-ga, 2021)  Eesti soojus- ja jahutusamajanduse analüüs aastani 2050 (koostöös SA-ga SEI Tallinn, käimasolev) [TREA energiaekspert, Eesti pürolüüsi teooria ja rakendamine praktikas). Biokütuste Ühingu, juhatuse Saanud praktilisi kogemusi, töötades TTÜ soojustehnika instituudis liige] Bioenergia ja bioenergia valdkonnas üle 20 aasta ja Eesti Biokütuste Ühingu energiatõhususe ekspert, juhatuse liikmena selle loomisest alates 1998. aastal. Osalenud koolitaja [email protected] Eesti Arengufondi poolt juhitavas ENMAK 2030 koostamiseks vajalike uuringute tegemises. Tegelenud bioenergia ja Ülo on omandanud energiatõhususe alaste distsipliinide õpetamisega TTÜs ja soojusenergeetika inseneri täiendkoolituskursustel Sektoritest on enam kokkupuuteid olnud diplomi Tallinna Polütehnilises energia-, tööstus-, elamu-, teadus- ja haridussektoritega. Instituudis 1975. aastal, sama õigusjärglase juures 2001. aastal 2016. aasta novembrist töötab Tartu Regiooni Energia Agentuuris magistri kraadi (teema: Puitkütus (TREA) energiaeksperdina. Ülo Kask omab volitatud ja selle osakaal Eesti soojuseenergeetika inseneri ja volitatud energiatõhususe energiabilansis). Doktoritöö spetsialisti kutset. Koostanud üle 30 ettevõtte ressursiauditi ja valmimisel. Täiendanud end suurettevõtte energiaauditi, milledest mõnedes on käsitletud ka mitmetel bioenergiaalastel energiasalvestuse küsimusi. koolitustel Austrias (puitkütuste Viimase aja mahukamatest projektidest saab välja tuua järgnevad: jätkusuutlik tootmine ja kasutamine), Saksamaal Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või (biogaasi tootmise ja jahutussektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine (koostöös KPMG ASga); kasutusvõimaluste uurimine) ja Soomes (biomassi (s.h puidu) Eesti soojus- ja jahutusamajanduse analüüs aastani 2050 (koostöös SA-ga SEI Tallinn, käimasolev) Siim Link, PhD Siim Link alustas soojusenergeetika erialal õpinguid 1997 a Volitatud energiatõhususe Tallinna Tehnikaülikoolis ning pärast bakalaureuse ja spetsialist Tel: magistrikraadi omandamist kaitses 2011. aastal doktorikraadi. 5345 4437 Siim on töötanud eraettevõtluses ja ülikoolis ning käinud ennast [email protected] täiendamas mitmetes ülikoolides Saksamaal, Austria, Hollandis, Rootsis ja Soomes. Siimul on laialdased teadmised biokütuste, energiatõhususe ja energiapoliitika valdkondades. Siim kuulub mitmetesse 3 erialaühingutesse nagu Eesti Soojustehnikainseneride Selts, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ja Eesti Biokütuste Ühing. Ta on projektijuhina teostanud arvukalt energiatõhususe valdkonna projekte, koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Eesti energeetika ülevaateid, osalenud mitmetes energiatõhususe ja biokütuste alastes Euroopa Liidu vahenditest rahastatud projektides, viinud läbi erinevaid antud valdkonna koolitusi, ülikooli vanemteadurina viinud läbi uurimustööd ja andnud tudengitele loenguid. Siim Link omab volitaud energiatõhususe spetsialisti ja volitaud soojusenergeetikainseneri kutset. Viimastel aastatel on Siim Link teostanud arvukalt ettevõtete ressursiauditeid kui ka suurettevõtte energiaauditeid ning ehitanud ca 30 päikeseelektrijama. Siim Link on kaasautor raamatule „Energiasalvestid jasalvestustehnoloogiad“. (A Rosin, S Link, H Hõimoja, I Drovtar. TTÜ, 2015) Siim Link on osalenud MKMile teostatud töödes: 1) Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks, OÜ Finantsakadeemia, 2020 2) Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja –jahutuse potentsiaali hindamine. KPMG Baltics OÜ, 2021, 4 Töökorraldus Projekti teostamine toimub tihedas koostöös konsultandi meeskonna ja Tellija esindajate vahel. Eeldame, et Tellija poolt on selleks määratud Projekti juhtrühm või kontaktisik(ud), kelle vahendusel toimub Projekti jooksvate küsimuste lahendamine. Konsultandi poolt toimub Projekti üldist juhtimist puudutav suhtlus – näiteks töökoosolekute kokkuleppimine – peamiselt projektijuhi vahendusel. Vastavalt tellija soovile toimuvad regulaarsed töökoosolekud tellija ja töö teostaja vahel iga 2 nädala järel. Töökoosolekute päevakorra ettepaneku esitame eelnevalt (2 tööpäeva enne toimumist) Tellijale tutvumiseks ja täiendamiseks. Projekti alguses koostame töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid aruannete esitamise tähtaegasid ning lõpptähtaega. Töökoosolekute eesmärkideks on eelkõige Tellijale ülevaate andmine Projekti hetkeseisust ning esile kerkinud küsimuste lahendamine. 5 Analüüsi metoodika kirjeldus Järgneval joonisel toome detailsemalt ära planeeritud analüüsiprotsessi: 4 levaade v i alustest ehnoloogiate s vaanal s ehnilised n uded ja rendustase ed nvesteeringud ressursivajadus egevusn itajad egevus ulud (e e ivsus t aeg j ulu ulu anal s otsiaal ajandusli oetuste vajaduse (sh a su us anal s hinnang ju Energiajulgeole e issioonile varustus indlus j urule too ise u siidiu id ja ju egula ivsed toeta ine tar ijale uutused egevus ava Lisame täiendava kirjelduse kasutatava lähenemise kohta: • Esimese sammuna loome laiema ülevaate võimalikest salvestustehnoloogiatest: käsitleme tehnoloogilist valmisolekut, võimalikku maksumust ja ressursivajadusi ning hindame sobivust Eesti turule. Selle etapi käigus kaalume ka sidusrühmadega (Elering, Eesti Energia, Enefit Green, Energiasalv jt)kaasamisürituste korraldamist. • Edasi valime välja vähemalt 5 tehnoloogiat, mis on perspektiivikamad Eesti oludes ning viime läbi põhjalikuma analüüsi iga meetme kohta (sh investeeringute vajadus, ressursivajadus, tegevuskulude hinnang, tehnilised eeldused, tegevusnäitajad jm) ning vajadusel teostame intervjuud vastava tehnoloogia spetsialistidega. • Tehnoloogiate süvaanalüüsi tulemusi kasutame mõjude hindamiseks: tasuvuse ja maksumuse hinnang, sotsiaalmajandusliku- ja keskkonnamõju hinnangud ning mõju energiajulgeolekule ja varustuskindlusele. • Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel kasutame muuhulgas ka rahvamajanduse sisend-väljund raamistikul põhinevat lähenemist, et anda hinnang nii otsestele, kaudsetele kui ka kaasnevatele (indutseeritud) mõjudele (SKP, lisandväärtus, tööhõive). • Eelneva põhjal pakume välja meetmed tehnoloogiate turule toomiseks ning vastava tegevuskava koos turuosaliste rollidega. • Töö käigus esitame kaks vahearuannet ning lõpparuande (+ kokkuvõte ja infoleht) koos MS Excel põhise mudeliga (andmed, arvutuskäigud). Aruandeid tutvustatakse tellijale ning vajadusel ka muudele osapooltele. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIA SALVESTUSE TURU KÄIVITAMISE KOHTA LÄHTEÜLESANNE TALLINN 2022 Sisukord 1. Uuringu taust ....................................................................................................................... 2 2. Eesmärk............................................................................................................................... 2 3. Nõuded aruandlusele ........................................................................................................... 3 4. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine ................................................................................ 4 5. Ajakava ............................................................................................................................... 6 1 1. Uuringu taust Eesti energiamajanduse arengukava aastani 20301 eesmärgid on suunatud taastuvenergia osakaalu pidevale suurendamisele energiaallikate jaotuses. Säästev energiasüsteem, mis põhineb suures osas taastuvenergial, on meie energiatuleviku jaoks pikas perspektiivis parim lahendus. Oma tootmisvõimsuse muutlikkuse tõttu tekitavad taastuvenergiaallikad ja nende arendamine kitsaskohti elektrienergia varustuskindluse tagamisel. Võimalikuks lahenduseks on elektrienergia salvestamine ajal mil seda võrku ei suunata ning salvestatud energia kasutamine ajal, mil elektri hind on kõrge. Salvestamine on nii Euroopa Liidu kui Eesti jaoks olulise tähtsusega elektrituru arendamisel. Järjest kasvava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise valguses on varustuskindluse tagamisel strateegiline küsimus, kuidas tagada püsiv energiajulgeolek ja tasakaalustatud ning konkurentsipõhine energiaturg nii tehnilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist. Energiavarustus ja selle juhtimine on oluline poliitiline ja sotsiaalmajanduslik prioriteet ning kriitiline küsimus, kui soovime energiaülemineku ja kliimaprobleemidega edukalt toime tulla. Energiatarbimise järjest kasvav tendents ning fossiilkütustest toodetava elektrienergia oluline vähenemine elektrisüsteemis toob järjest enam turule taastuvenergia lahendusi. Seetõttu on vahelduva tootmisiseloomuga (juhitamatu) taastuvenergia rajatiste üha sagedasem paigaldamine suurendanud vajadust energia salvestamise järele, mis on paljudes valdkondades määrava tähtsusega (vahelduva iseloomu kompenseerimine, elektrisõidukid, kaitsetööstus jne), kujutades endast Euroopa ja selle tööstuse jaoks strateegilist küsimust. Salvestustehnoloogiate turule tuleku võimendamise puhul on eesmärgiks vältida riigipoolseid rahalisi otsetoetusi, mis suurendavad tarbijate koormust taastuvenergia tasu kaudu. Salvestustehnoloogiate puhul on oluline mõista, milliste tegevustega on võimalik soodustada salvestuse kiiremat ja laialdasemat kasutusele võttu, vältimaks sõltuvust riigipoolsetest otsetoetustest. Käesoleva uuringu raames peab selguma, milliseid riigipoolseid tegevusi on vajalik ja mõistlik ellu viia selleks, et erinevad salvestustehnoloogiad Eesti energiaturul edukalt, eelistavalt finantstoetusteta konkureeriksid ning milliste tegevustega on võimalik riigil ja turuosalistel salvestustehnoloogia turule tulekut võimendada. 2. Eesmärk Käesoleva analüüsi eesmärgiks on tuvastada vajalikud salvestustehnoloogiate kasutusele võtu lahendused ja seonduv mõju hoogustamaks energiasalvestustehnoloogia rajamist Eestis. Analüüs aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid meetmeid ning teha vajalikke otsuseid. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 2 Analüüsi käigus tuleb välja selgitada energiasalvestustehnoloogiate turule tuleku tingimused, tingimuste täitmiseks vajalikud regulatiivsed muudatused ning nende mõjud varustuskindlusele ning võrgu toimimisele. Seejuures peavad regulatiivsed ettepanekud olema konkreetsete sõnastustega ning viidetega vastavatele õigusnõuetele. Uuringu tulemused on järgmised: 1) Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule toomise meetmete tegevuskava ja regulatiivsete muudatuste ettepanekud ehk hinnang salvestustehnoloogiate kasutusele võtmise reaalsetele võimalustele (sh 5 Eestis rakendatud salvestuslahenduse näitel) aastaks 2030 ning seonduvate meetmete maksumuse ja rakendamise kirjeldus 2) Salvestustehnoloogiate kasutusele võtmise (meetmete tegevuskava) mõjude analüüs 3. Nõuded aruandlusele Analüüsi läbiviimiseks ja tulemuste esitamiseks tuleb analüüsi koostajal: 1) koondada analüüsiks vajalik informatsioon arvestades lähitulevikus aset leidvaid muutusi energiaturul (seadusandlus, tehnoloogiate ja energiaturgude integratsioon jne) ja 2) korraldada turuosalistega kohtumisi analüüsiks vajaliku sisendi saamiseks ning aruannete tutvustamiseks (kohtumised toimuvad vajadusel füüsiliselt Tallinnas või elektrooniliste kanalite kaudu virtuaalsel platvormil ning arutelud toimuvad eesti keeles); 3) täpsustada turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida; 4) aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruanded täiendad ja esitada tellijale. Analüüsi lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja tulemusi ning koosneb käesolevas lähteülesandes nimetatud vahearuannetest (vt peatükk 4). Aruanded (nii iga vahearuanne kui ka lõpparuanne) peavad olema lihtsasti loetavad, ühtse stiiliga (pealkirjad, küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on oluline, et välistada kasutatud materjali ebasobilik kasutamine. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab aruannetes tulemuste esitlemisel kasutama erinevaid sisust arusaamist lihtsustavaid visuaalseid tööriistu. Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud on illustratiivselt esitatud. Seetõttu peavad aruannete lahutamatuks osaks olema erinevad skeemid, joonised, graafikud jms, mis aitavad visuaalselt ja lihtsustades anda edasi uuringus käsitletavaid teemasid ning tulemusi. Analüüsi koostamisel ja aruannetes tuleb arvestada muuhulgas kliimaneutraalse elektritootmise uuringu aruandeid ja elektrituruseaduse2 ja sellega seotud määrustega, energiamajanduse korralduse seadusega3 ja ehitusseadustikuga4. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019045?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv 3 Iga aruande lisana esitatakse koondatud arvandmed ja muu informatsioon muudetavate Exceli tabelitena, kus on vajalikud viited algallikatele. Lõpparuande juurde kuulub ka eestikeelne, kuni 10 leheküljeline kokkuvõte. Kokkuvõte peab olema struktureeritud, peamised tulemused kokkuvõtlikult esitatud ning visualiseeritud vajalike graafikute, skeemide ja piltidega. Lisaks peab koostama 1-2 leheküljelise infolehe peamistest uuringu tulemustest. Kõik aruanded tuleb koostada eesti keeles ja seetõttu peavad analüüsi koostamisega seotud kohtumised, esitlused ja töötoad olema viidud läbi eesti keeles. Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad turuosaliste määramise protsessil. 4. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine Uuring on jaotatud etappideks, mida teostatakse allpool toodud vahearuannete esitamise kaudu. Peatükis 2 toodud kolm põhitulemust esitatakse vahearuannetena, mis moodustavad ühtse tervikliku analüüsi (lõpparuanne). 4.1 Vahearuanne 1: Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule toomise meetmete tegevuskava ja regulatiivsete muudatuste ettepanekud Vahearuandes tuleb esitada: 1. ülevaade salvestustehnoloogiatest (sh vähemalt üks vesinikupõhine) - tehnoloogiate arendustasemed (Technology Readiness Level), laadimistsükli jooksul võrku antav võimalik energiakogus, energiatarve, maksumus, olemasolevad salvestustehnoloogiad sh vähemalt 5 Eestis rakendatud salvestuslahenduse näitel, mille rakendamine on Eesti energiaturul lähitulevikus realistlik (ülevaade salvestustehnoloogiatest peab olema süsteemne koos definitsioonidega, vältimaks tehnoloogiate erinevaid tõlgendusi) 2. erinevates sektorites järgneva 10 aasta jooksul rakendatavate salvestustehnoloogiate turule toomise võimalike meetmete kirjeldused koos põhjendustega, sh tuleb täpsustada turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida ja kirjeldada detailselt energiasalvestuse toimimist Eesti energiaturul; 3. meetmete maksumused (ja nende reastamine maksumuse alusel) -finantstoetustest sõltumatud ja toetust vajavad meetmed, sh lahendused nagu näiteks võrguteenuste muutmise regulatsioon, kohaliku omavalitsuse vajalikud sammud salvestustehnoloogiate arendamise hõlbustamiseks, maksumuudatused jne. 4. meetmete elluviimise tegevuskava koos regulatiivsete muudatuste ettepanekutega. 4.2. Vahearuanne 2: Mõjude analüüs Olemuselt võimaldab energia salvestus vähendada elektrienergia päev-ette turul hinnatippude ning -lohkude ulatust ja sagedust. Elektrienergiat salvestatakse ajal, mil energia hind on soodne (reeglina öine periood) ning antakse võrku ajal, mil hinnad on kõrged (reeglina tiputarbimise 4 ajal tööpäevade hommikuti või tööpäeva lõppedes). Selliselt peaks teoorias vähenema elektrienergia tipuhind ja suurenema päeva minimaalne hind. Teise mõjuna võimaldab energia salvestus täiendada elektrisüsteemi varustuskindlust, olles reguleeriv mehhanism muidu juhitamatute tehnoloogiate täienduseks (päikeseenergia või tuuleenergia). Vahearuandes peab esitama: 1. mõju analüüsi metoodika ja 2. salvestustehnoloogiate ja nende turule toomise meetmete tegevuskaga kaasnevad mõjud vähemalt järgmiste mõjude lõikes: 1) salvestustehnoloogiate kasutusele võtmise otsetoetuse kulu tarbijale; 2) võrguteenuste muutmise mõju lõpptarbijale; 3) otseste ja kaudsete mõjude kirjeldus ja analüüs elektrienergia tootmise tulude võimalikule muutumisele; 4) sotsiaalmajanduslikud mõjud (tööhõive, SKP); 5) muutused energiatõhususes; 6) CO2 vähenemine; 7) energiajulgeolek, süsteemi stabiilsus ja varustuskindlus; 8) muud võimalikud mõjud. Energia salvestustehnoloogiate turule tuleku tingimusi kirjeldavad parameetrid on jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaefektiivsus (koos tarbimise juhtimisega), varustuskindlus ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne). Mõjude analüüs peab vastama vähemalt järgmistele küsimustele: - Millistel baastingimustel (elektrihinna kõikumise vahemik, üldine elektrihind, salvestusprojekti suurus, tehnoloogiate hinnad, võrguteenuste hind, maksud) on optimaalne salvestusprojekte kirjeldada? - Milliste tegevustega on võimalik riigil soodustada salvestustehnoloogiate turuletulekut? - Millises ulatuses panustab salvestustehnoloogia energiatõhususe suurendamisse? (Milline on optimaalne viis kirjeldamaks salvestustehnoloogiate kasutamise mõju energiatõhususele, primaarenergia kokkuhoiule?) - Kui lahenduste elluviimiseks rakendatakse toetusskeemi, siis milline on selle toetusskeemi kulu lõpptarbijale aastas? - Kui lahenduste elluviimiseks rakendatakse võrgutasude muutmist, siis milline on selle muudatuse mõju lõpptarbijale aastas? - Milline on lahenduste elluviimise mõju elektrienergia tootmise tulule (arvestades hinnatippude ja -lohkude vähenemist) ning maksubaasile (ennekõike käibemaks)? - Millises ulatuses panustavad muudatuste tagajärjel turule tulevad salvestustehnoloogiad elektrisüsteemi varustuskindlusesse? - Kui suures ulatuses võimaldaks salvestustehnoloogiate turule tulek vähendada elektrienergia tootmisel õhku paisatava CO2 hulka? - Kas ja millises ulatuses suurendab salvestusprojektide turule toomine sektori tööhõivet? - Kui pika aja peale tekib salvestustehnoloogia kasutamisel majanduslik tasuvus ning salvestustehnoloogia konkurentsivõime pikemas perspektiivis tulenevalt seadmete odavnemisest? 4.3 Tulemus: Lõpparuanne 5 Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt: - peamiste tulemuste kokkuvõtet vahearuannetest (sh meetmete reastamine maksumuse alusel, meetmete tegevuskava ja kaasnevate mõjude ülevaade); - regulatiivsete muudatuste ettepanekuid põhjalike selgituste ja viidetega seonduvatele õigusnõuetele; - täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata uuringu järgseid tegevusi salvestusturu arendamisel; - ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest; - kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet; - lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi; - saadud kogemusi ja soovitusi edasiseks; - kasutatud alusandmeid ja tehtud arvutusi lisadena Excelis; - kuni 10-leheküljelist eestikeelset uuringu kokkuvõtet põhitulemusest; - 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest. 5. Ajakava Lõpparuande tähtajaks on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest. Eduka pakkuja ja hankija vahel toimuvad kohtumised iga kahe nädala tagant, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Hankijal on õigus vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid aruannete esitamise tähtaegasid kui ka lõpptähtaega. Vahearuanded Periood Uuringu planeerimine, avakohtumine tellijaga Lepingu sõlmimise kuupäev + hiljemalt 2 nädalat Vahearuanne 1: Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule Lepingu sõlmimise toomise meetmete tegevuskava ja regulatiivsete muudatuste kuupäev + 3 kuud ettepanekud Vahearuanne 2: Mõjude analüüs Lepingu sõlmimise kuupäev + 4 kuud Lõpparuande esialgse versiooni esitlemine seotud osapooltele. Lepingu sõlmimise Eeldatav kestvus maksimaalselt kaks tundi, millele lisandub küsimuste kuupäev + 5 kuud ja vastuste aeg. Vajadusel saadud tagasiside põhjal lõpparuande täiendamine. Lõpparuanne Lepingu sõlmimise kuupäev + 6 kuud 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →