LEPING nr 1.9-8/22-091-1
Tallinnas, 10.02.2022
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
Osaühing Finantsakadeemia, registrikood 10899929, asukoht L. Koidula tn 15-3, Tallinn 10125,
mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Olavi Grünvald (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse
osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest
ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.
1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja
üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg
2.1. Lepingu esemeks on „Analüüs ja ettepanekud energia salvestus turu käivitamise
kohta“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades
sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.
2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt hanke
alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tulemused tellijale üle vastavalt
lisa 1 punktis 5 toodud ajakavale.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 28 790 eurot
ilma käibemaksuta.
3.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemuste esitamist ja tellija poolt heakskiitmist hiljemalt 20
päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
4. Poolte volitatud esindajad
4.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
ekspert Marie-Ursula Vaks, telefon 6397674, e-post
[email protected].
1
MKM hankekord § 8 https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-
uldtingimused
2
4.2 Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Olavi
Grünvald, telefon 56260891, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
5.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (analüüsi lähteülesanne);
5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus
6. Muud sätted
6.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:
https://mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-hanketeated-ja-lepingute-uldtingimused
6.2 Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
6.3 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Finantsakadeemia OÜ
reg nr 70003158 reg nr 10899929
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn L. Koidula tn 15-3, Tallinn 10125
tel. 6397674 tel. 56260891
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman Olavi Grünvald
kantsler juhatuse liige
RIIGI ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIA SALVESTUS TURU
KÄIVITAMISE KOHTA ÜLDINE ENERGIATÕHUSUS
PAKKUMUS
PAKKUJA:
Finantsakadeemia OÜ
Reg nr: 10899929
14.01.2022
Aadress: L. Koidula tn 15, Tallinn, Harju
maakond, 10125
E-mail:
[email protected]
Tel: +372 56 260 891
1 Pakkumise maksumus
Pakkuja pakub töö teostamise tasuks 28 790 eurot, millele lisandub käibemaks.
2 Arusaam analüüsiküsimusest
Elektri salvestusvõimaluste analüüsi taustaks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisega seotud
varustuskindluse, energiajulgeoleku ning energiaturu küsimused nii tehnilisest kui ka
sotsiaalmajanduslikest aspektidest lähtuvalt.
Töö eesmärgiks on elektri salvestamise lahenduste analüüsimine ning avaliku sektori poolse tegevuste
kaardistamine salvestuslahenduste Eestisse tekkimise toetamiseks. Pakkuja arusaama kohaselt saab töö
jaotada kolmeks peamiseks osaks:
• Võimalike salvestuslahenduste analüüs, sh vähemalt viie sobivaima lahenduse põhjalikum
analüüs (sh turule tuleku tingimused).
• Valitud salvestuslahenduste mõjuanalüüs: otsesed ja kaudsed, sotsiaalmajanduslikud, tasuvus,
mõjud kasvuhoonegaaside heitele, energiatõhususele jms.
• Ettepanekud riiklike poliitikameetmete osas: regulatsioonid konkreetse sõnastusega,
toetusmeetmed, tegevuskava.
Töö kestuseks on ette nähtud 6 kuud, mille käigus esitatakse ka kaks vahearuannet ning lõpparuanne koos
arvandmeid ja muud informatsiooni sisaldavate muudetavate Exceli tabelitega.
3 Meeskonna ülesehitus ja koostöö hankijaga
Pakkuja on uuringu läbiviimiseks kokku pannud projekti meeskonna põhimõttel, et oleks kaetud kõik
olulisemad kompetentsid:
• Olavi Grünvald – projektijuhtimine, mõjuanalüüs ja modelleerimine, toetusmeetmed.
• Ülo Kask – salvestuslahenduste analüüs;
• Siim Link – salvestuslahenduste analüüs.
Eksperdid katavad ühiselt tegevused, mis on vajalikud regulatsioonide sõnastamiseks ja tegevuskava
koostamiseks.
Konsultandi poolt vastutab Projekti üldise juhtimise ja tõrgeteta toimumise eest projektijuht.
Tellija poolselt kontaktisikult ootame eelkõige kontaktide edastamist ning vajadusel sidemete loomist
vastavate valdkondade spetsialistidega (kellega Tellijal on seni olnud koostöö), tuge informatsiooni
hankimisel, diskussiooni tulemuste hindamiseks jm küsimustes ning koostööd jooksvate küsimuste
lahendamisel. Samuti õigeaegset tagasiside andmist esitatud vahearuannetele ja lõpparuandele.
Meeskonnaliikmete lühitutvustus on toodud järgnevalt:
Olavi Grünvald majandusteaduste erialal. Tema praktiline kogemus tuleneb AS-is
Finantsakadeemia OÜ, juhatuse PricewaterhouseCoopers Advisors töötamisest, kus ta tegutses
liige aastatel 1997 – 2013 juhtivkonsultandina
[email protected] finantskonsultatsioonide üksuses ning hilisem tegutsemine
vabakutselise konsultandina.
Olavi omandas magistrikraadi Ülo Kask
Kiili Ülikoolist (Saksamaa)
2
Olavi peamisteks tegevusvaldkondadeks olid finants- ja
sotsiaalmajanduslikud analüüsid. Viimastel aastatel on seejuures
olulise kaaluga olnud energia- ja kliimavaldkonna projektid.
Viimase aja projektidest saab välja tuua järgnevad:
Eesti energiamajanduse teekaart aastani 2040 (koostöös SA-ga
Rohetiiger, 2021)
Kliimaambitsioonide suurendamise mõjuanalüüs (koostöös KPMGga,
2021)
Elektrilevi AS investeeringute mõjuanalüüs (koostöös KPMG-ga, 2021)
Eesti soojus- ja jahutusamajanduse analüüs aastani 2050 (koostöös
SA-ga SEI Tallinn, käimasolev)
[TREA energiaekspert, Eesti pürolüüsi teooria ja rakendamine praktikas).
Biokütuste Ühingu, juhatuse Saanud praktilisi kogemusi, töötades TTÜ soojustehnika instituudis
liige] Bioenergia ja
bioenergia valdkonnas üle 20 aasta ja Eesti Biokütuste Ühingu
energiatõhususe ekspert,
juhatuse liikmena selle loomisest alates 1998. aastal. Osalenud
koolitaja
[email protected]
Eesti Arengufondi poolt juhitavas ENMAK 2030 koostamiseks
vajalike uuringute tegemises. Tegelenud bioenergia ja
Ülo on omandanud
energiatõhususe alaste distsipliinide õpetamisega TTÜs ja
soojusenergeetika inseneri
täiendkoolituskursustel Sektoritest on enam kokkupuuteid olnud
diplomi Tallinna Polütehnilises
energia-, tööstus-, elamu-, teadus- ja haridussektoritega.
Instituudis 1975. aastal, sama
õigusjärglase juures 2001. aastal 2016. aasta novembrist töötab Tartu Regiooni Energia Agentuuris
magistri kraadi (teema: Puitkütus (TREA) energiaeksperdina. Ülo Kask omab volitatud
ja selle osakaal Eesti soojuseenergeetika inseneri ja volitatud energiatõhususe
energiabilansis). Doktoritöö spetsialisti kutset. Koostanud üle 30 ettevõtte ressursiauditi ja
valmimisel. Täiendanud end suurettevõtte energiaauditi, milledest mõnedes on käsitletud ka
mitmetel bioenergiaalastel energiasalvestuse küsimusi.
koolitustel Austrias (puitkütuste Viimase aja mahukamatest projektidest saab välja tuua järgnevad:
jätkusuutlik tootmine ja
kasutamine), Saksamaal Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või
(biogaasi tootmise ja jahutussektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
potentsiaali hindamine (koostöös KPMG ASga);
kasutusvõimaluste uurimine) ja
Soomes (biomassi (s.h puidu) Eesti soojus- ja jahutusamajanduse analüüs aastani 2050 (koostöös
SA-ga SEI Tallinn, käimasolev)
Siim Link, PhD Siim Link alustas soojusenergeetika erialal õpinguid 1997 a
Volitatud energiatõhususe Tallinna Tehnikaülikoolis ning pärast bakalaureuse ja
spetsialist Tel: magistrikraadi omandamist kaitses 2011. aastal doktorikraadi.
5345 4437 Siim on töötanud eraettevõtluses ja ülikoolis ning käinud ennast
[email protected] täiendamas mitmetes ülikoolides Saksamaal, Austria, Hollandis,
Rootsis ja Soomes.
Siimul on laialdased teadmised biokütuste, energiatõhususe ja
energiapoliitika valdkondades. Siim kuulub mitmetesse
3
erialaühingutesse nagu Eesti Soojustehnikainseneride Selts, Eesti
Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ja Eesti Biokütuste
Ühing. Ta on projektijuhina teostanud arvukalt energiatõhususe
valdkonna projekte, koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile Eesti energeetika ülevaateid,
osalenud mitmetes energiatõhususe ja biokütuste alastes
Euroopa Liidu vahenditest rahastatud projektides, viinud läbi
erinevaid antud valdkonna koolitusi, ülikooli vanemteadurina
viinud läbi uurimustööd ja andnud tudengitele loenguid. Siim Link
omab volitaud energiatõhususe spetsialisti ja volitaud
soojusenergeetikainseneri kutset. Viimastel aastatel on Siim Link
teostanud arvukalt ettevõtete ressursiauditeid kui ka
suurettevõtte energiaauditeid ning ehitanud ca 30
päikeseelektrijama.
Siim Link on kaasautor raamatule „Energiasalvestid
jasalvestustehnoloogiad“. (A Rosin, S Link, H Hõimoja, I Drovtar.
TTÜ, 2015)
Siim Link on osalenud MKMile teostatud töödes:
1) Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus
energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks
kontrolliks ja raporteerimiseks, OÜ Finantsakadeemia,
2020
2) Heitsoojuse- ja heitjahutuse kasutamise võimalused
kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte
ja –jahutuse potentsiaali hindamine. KPMG Baltics OÜ,
2021,
4 Töökorraldus
Projekti teostamine toimub tihedas koostöös konsultandi meeskonna ja Tellija esindajate vahel. Eeldame,
et Tellija poolt on selleks määratud Projekti juhtrühm või kontaktisik(ud), kelle vahendusel toimub Projekti
jooksvate küsimuste lahendamine.
Konsultandi poolt toimub Projekti üldist juhtimist puudutav suhtlus – näiteks töökoosolekute
kokkuleppimine – peamiselt projektijuhi vahendusel. Vastavalt tellija soovile toimuvad regulaarsed
töökoosolekud tellija ja töö teostaja vahel iga 2 nädala järel. Töökoosolekute päevakorra ettepaneku
esitame eelnevalt (2 tööpäeva enne toimumist) Tellijale tutvumiseks ja täiendamiseks.
Projekti alguses koostame töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid
aruannete esitamise tähtaegasid ning lõpptähtaega.
Töökoosolekute eesmärkideks on eelkõige Tellijale ülevaate andmine Projekti hetkeseisust ning esile
kerkinud küsimuste lahendamine.
5 Analüüsi metoodika kirjeldus
Järgneval joonisel toome detailsemalt ära planeeritud analüüsiprotsessi:
4
levaade v i alustest
ehnoloogiate s vaanal s
ehnilised n uded ja
rendustase ed nvesteeringud
ressursivajadus
egevusn itajad
egevus ulud
(e e ivsus t aeg j
ulu ulu anal s otsiaal ajandusli oetuste vajaduse
(sh a su us anal s hinnang
ju Energiajulgeole
e issioonile varustus indlus j
urule too ise u siidiu id ja ju egula ivsed
toeta ine tar ijale uutused
egevus ava
Lisame täiendava kirjelduse kasutatava lähenemise kohta:
• Esimese sammuna loome laiema ülevaate võimalikest salvestustehnoloogiatest: käsitleme
tehnoloogilist valmisolekut, võimalikku maksumust ja ressursivajadusi ning hindame sobivust
Eesti turule. Selle etapi käigus kaalume ka sidusrühmadega (Elering, Eesti Energia, Enefit Green,
Energiasalv jt)kaasamisürituste korraldamist.
• Edasi valime välja vähemalt 5 tehnoloogiat, mis on perspektiivikamad Eesti oludes ning viime läbi
põhjalikuma analüüsi iga meetme kohta (sh investeeringute vajadus, ressursivajadus,
tegevuskulude hinnang, tehnilised eeldused, tegevusnäitajad jm) ning vajadusel teostame
intervjuud vastava tehnoloogia spetsialistidega.
• Tehnoloogiate süvaanalüüsi tulemusi kasutame mõjude hindamiseks: tasuvuse ja maksumuse
hinnang, sotsiaalmajandusliku- ja keskkonnamõju hinnangud ning mõju energiajulgeolekule ja
varustuskindlusele.
• Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel kasutame muuhulgas ka rahvamajanduse sisend-väljund
raamistikul põhinevat lähenemist, et anda hinnang nii otsestele, kaudsetele kui ka kaasnevatele
(indutseeritud) mõjudele (SKP, lisandväärtus, tööhõive).
• Eelneva põhjal pakume välja meetmed tehnoloogiate turule toomiseks ning vastava tegevuskava
koos turuosaliste rollidega.
• Töö käigus esitame kaks vahearuannet ning lõpparuande (+ kokkuvõte ja infoleht) koos MS Excel
põhise mudeliga (andmed, arvutuskäigud). Aruandeid tutvustatakse tellijale ning vajadusel ka
muudele osapooltele.
5
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIA SALVESTUSE TURU
KÄIVITAMISE KOHTA
LÄHTEÜLESANNE
TALLINN 2022
Sisukord
1. Uuringu taust ....................................................................................................................... 2
2. Eesmärk............................................................................................................................... 2
3. Nõuded aruandlusele ........................................................................................................... 3
4. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine ................................................................................ 4
5. Ajakava ............................................................................................................................... 6
1
1. Uuringu taust
Eesti energiamajanduse arengukava aastani 20301 eesmärgid on suunatud taastuvenergia
osakaalu pidevale suurendamisele energiaallikate jaotuses. Säästev energiasüsteem, mis
põhineb suures osas taastuvenergial, on meie energiatuleviku jaoks pikas perspektiivis parim
lahendus. Oma tootmisvõimsuse muutlikkuse tõttu tekitavad taastuvenergiaallikad ja nende
arendamine kitsaskohti elektrienergia varustuskindluse tagamisel. Võimalikuks lahenduseks on
elektrienergia salvestamine ajal mil seda võrku ei suunata ning salvestatud energia kasutamine
ajal, mil elektri hind on kõrge. Salvestamine on nii Euroopa Liidu kui Eesti jaoks olulise
tähtsusega elektrituru arendamisel. Järjest kasvava taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise valguses on varustuskindluse tagamisel strateegiline küsimus,
kuidas tagada püsiv energiajulgeolek ja tasakaalustatud ning konkurentsipõhine
energiaturg nii tehnilisest, majanduslikust kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist.
Energiavarustus ja selle juhtimine on oluline poliitiline ja sotsiaalmajanduslik prioriteet ning
kriitiline küsimus, kui soovime energiaülemineku ja kliimaprobleemidega edukalt toime tulla.
Energiatarbimise järjest kasvav tendents ning fossiilkütustest toodetava elektrienergia oluline
vähenemine elektrisüsteemis toob järjest enam turule taastuvenergia lahendusi. Seetõttu on
vahelduva tootmisiseloomuga (juhitamatu) taastuvenergia rajatiste üha sagedasem
paigaldamine suurendanud vajadust energia salvestamise järele, mis on paljudes valdkondades
määrava tähtsusega (vahelduva iseloomu kompenseerimine, elektrisõidukid, kaitsetööstus jne),
kujutades endast Euroopa ja selle tööstuse jaoks strateegilist küsimust.
Salvestustehnoloogiate turule tuleku võimendamise puhul on eesmärgiks vältida riigipoolseid
rahalisi otsetoetusi, mis suurendavad tarbijate koormust taastuvenergia tasu kaudu.
Salvestustehnoloogiate puhul on oluline mõista, milliste tegevustega on võimalik soodustada
salvestuse kiiremat ja laialdasemat kasutusele võttu, vältimaks sõltuvust riigipoolsetest
otsetoetustest.
Käesoleva uuringu raames peab selguma, milliseid riigipoolseid tegevusi on vajalik ja
mõistlik ellu viia selleks, et erinevad salvestustehnoloogiad Eesti energiaturul edukalt,
eelistavalt finantstoetusteta konkureeriksid ning milliste tegevustega on võimalik riigil ja
turuosalistel salvestustehnoloogia turule tulekut võimendada.
2. Eesmärk
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on tuvastada vajalikud salvestustehnoloogiate kasutusele
võtu lahendused ja seonduv mõju hoogustamaks energiasalvestustehnoloogia rajamist
Eestis. Analüüs aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid meetmeid ning teha
vajalikke otsuseid.
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
2
Analüüsi käigus tuleb välja selgitada energiasalvestustehnoloogiate turule tuleku tingimused,
tingimuste täitmiseks vajalikud regulatiivsed muudatused ning nende mõjud varustuskindlusele
ning võrgu toimimisele. Seejuures peavad regulatiivsed ettepanekud olema konkreetsete
sõnastustega ning viidetega vastavatele õigusnõuetele.
Uuringu tulemused on järgmised:
1) Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule toomise meetmete tegevuskava ja
regulatiivsete muudatuste ettepanekud ehk hinnang salvestustehnoloogiate kasutusele
võtmise reaalsetele võimalustele (sh 5 Eestis rakendatud salvestuslahenduse näitel) aastaks
2030 ning seonduvate meetmete maksumuse ja rakendamise kirjeldus
2) Salvestustehnoloogiate kasutusele võtmise (meetmete tegevuskava) mõjude analüüs
3. Nõuded aruandlusele
Analüüsi läbiviimiseks ja tulemuste esitamiseks tuleb analüüsi koostajal:
1) koondada analüüsiks vajalik informatsioon arvestades lähitulevikus aset leidvaid
muutusi energiaturul (seadusandlus, tehnoloogiate ja energiaturgude integratsioon jne)
ja
2) korraldada turuosalistega kohtumisi analüüsiks vajaliku sisendi saamiseks ning
aruannete tutvustamiseks (kohtumised toimuvad vajadusel füüsiliselt Tallinnas või
elektrooniliste kanalite kaudu virtuaalsel platvormil ning arutelud toimuvad eesti
keeles);
3) täpsustada turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida;
4) aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruanded täiendad ja esitada tellijale.
Analüüsi lõpparuanne on terviklik dokument, mis kirjeldab analüüsi metoodikat ja
tulemusi ning koosneb käesolevas lähteülesandes nimetatud vahearuannetest (vt peatükk
4). Aruanded (nii iga vahearuanne kui ka lõpparuanne) peavad olema lihtsasti loetavad, ühtse
stiiliga (pealkirjad, küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat,
peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on oluline, et välistada
kasutatud materjali ebasobilik kasutamine. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab
aruannetes tulemuste esitlemisel kasutama erinevaid sisust arusaamist lihtsustavaid visuaalseid
tööriistu. Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud on illustratiivselt esitatud. Seetõttu
peavad aruannete lahutamatuks osaks olema erinevad skeemid, joonised, graafikud jms, mis
aitavad visuaalselt ja lihtsustades anda edasi uuringus käsitletavaid teemasid ning tulemusi.
Analüüsi koostamisel ja aruannetes tuleb arvestada muuhulgas kliimaneutraalse elektritootmise
uuringu aruandeid ja elektrituruseaduse2 ja sellega seotud määrustega, energiamajanduse
korralduse seadusega3 ja ehitusseadustikuga4.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019045?leiaKehtiv
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
3
Iga aruande lisana esitatakse koondatud arvandmed ja muu informatsioon muudetavate
Exceli tabelitena, kus on vajalikud viited algallikatele.
Lõpparuande juurde kuulub ka eestikeelne, kuni 10 leheküljeline kokkuvõte. Kokkuvõte peab
olema struktureeritud, peamised tulemused kokkuvõtlikult esitatud ning visualiseeritud vajalike
graafikute, skeemide ja piltidega.
Lisaks peab koostama 1-2 leheküljelise infolehe peamistest uuringu tulemustest.
Kõik aruanded tuleb koostada eesti keeles ja seetõttu peavad analüüsi koostamisega seotud
kohtumised, esitlused ja töötoad olema viidud läbi eesti keeles.
Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest,
kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud
kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad turuosaliste
määramise protsessil.
4. Aruannete sisu ja tulemuste esitamine
Uuring on jaotatud etappideks, mida teostatakse allpool toodud vahearuannete esitamise kaudu.
Peatükis 2 toodud kolm põhitulemust esitatakse vahearuannetena, mis moodustavad ühtse
tervikliku analüüsi (lõpparuanne).
4.1 Vahearuanne 1: Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule toomise meetmete
tegevuskava ja regulatiivsete muudatuste ettepanekud
Vahearuandes tuleb esitada:
1. ülevaade salvestustehnoloogiatest (sh vähemalt üks vesinikupõhine) - tehnoloogiate
arendustasemed (Technology Readiness Level), laadimistsükli jooksul võrku antav
võimalik energiakogus, energiatarve, maksumus, olemasolevad salvestustehnoloogiad
sh vähemalt 5 Eestis rakendatud salvestuslahenduse näitel, mille rakendamine on
Eesti energiaturul lähitulevikus realistlik (ülevaade salvestustehnoloogiatest peab olema
süsteemne koos definitsioonidega, vältimaks tehnoloogiate erinevaid tõlgendusi)
2. erinevates sektorites järgneva 10 aasta jooksul rakendatavate
salvestustehnoloogiate turule toomise võimalike meetmete kirjeldused koos
põhjendustega, sh tuleb täpsustada turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida
ja kirjeldada detailselt energiasalvestuse toimimist Eesti energiaturul;
3. meetmete maksumused (ja nende reastamine maksumuse alusel) -finantstoetustest
sõltumatud ja toetust vajavad meetmed, sh lahendused nagu näiteks võrguteenuste
muutmise regulatsioon, kohaliku omavalitsuse vajalikud sammud
salvestustehnoloogiate arendamise hõlbustamiseks, maksumuudatused jne.
4. meetmete elluviimise tegevuskava koos regulatiivsete muudatuste ettepanekutega.
4.2. Vahearuanne 2: Mõjude analüüs
Olemuselt võimaldab energia salvestus vähendada elektrienergia päev-ette turul hinnatippude
ning -lohkude ulatust ja sagedust. Elektrienergiat salvestatakse ajal, mil energia hind on soodne
(reeglina öine periood) ning antakse võrku ajal, mil hinnad on kõrged (reeglina tiputarbimise
4
ajal tööpäevade hommikuti või tööpäeva lõppedes). Selliselt peaks teoorias vähenema
elektrienergia tipuhind ja suurenema päeva minimaalne hind. Teise mõjuna võimaldab energia
salvestus täiendada elektrisüsteemi varustuskindlust, olles reguleeriv mehhanism muidu
juhitamatute tehnoloogiate täienduseks (päikeseenergia või tuuleenergia).
Vahearuandes peab esitama:
1. mõju analüüsi metoodika ja
2. salvestustehnoloogiate ja nende turule toomise meetmete tegevuskaga kaasnevad mõjud
vähemalt järgmiste mõjude lõikes:
1) salvestustehnoloogiate kasutusele võtmise otsetoetuse kulu tarbijale;
2) võrguteenuste muutmise mõju lõpptarbijale;
3) otseste ja kaudsete mõjude kirjeldus ja analüüs elektrienergia tootmise tulude
võimalikule muutumisele;
4) sotsiaalmajanduslikud mõjud (tööhõive, SKP);
5) muutused energiatõhususes;
6) CO2 vähenemine;
7) energiajulgeolek, süsteemi stabiilsus ja varustuskindlus;
8) muud võimalikud mõjud.
Energia salvestustehnoloogiate turule tuleku tingimusi kirjeldavad parameetrid on
jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaefektiivsus (koos tarbimise
juhtimisega), varustuskindlus ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne).
Mõjude analüüs peab vastama vähemalt järgmistele küsimustele:
- Millistel baastingimustel (elektrihinna kõikumise vahemik, üldine elektrihind,
salvestusprojekti suurus, tehnoloogiate hinnad, võrguteenuste hind, maksud) on
optimaalne salvestusprojekte kirjeldada?
- Milliste tegevustega on võimalik riigil soodustada salvestustehnoloogiate turuletulekut?
- Millises ulatuses panustab salvestustehnoloogia energiatõhususe suurendamisse?
(Milline on optimaalne viis kirjeldamaks salvestustehnoloogiate kasutamise mõju
energiatõhususele, primaarenergia kokkuhoiule?)
- Kui lahenduste elluviimiseks rakendatakse toetusskeemi, siis milline on selle
toetusskeemi kulu lõpptarbijale aastas?
- Kui lahenduste elluviimiseks rakendatakse võrgutasude muutmist, siis milline on selle
muudatuse mõju lõpptarbijale aastas?
- Milline on lahenduste elluviimise mõju elektrienergia tootmise tulule (arvestades
hinnatippude ja -lohkude vähenemist) ning maksubaasile (ennekõike käibemaks)?
- Millises ulatuses panustavad muudatuste tagajärjel turule tulevad salvestustehnoloogiad
elektrisüsteemi varustuskindlusesse?
- Kui suures ulatuses võimaldaks salvestustehnoloogiate turule tulek vähendada
elektrienergia tootmisel õhku paisatava CO2 hulka?
- Kas ja millises ulatuses suurendab salvestusprojektide turule toomine sektori tööhõivet?
- Kui pika aja peale tekib salvestustehnoloogia kasutamisel majanduslik tasuvus ning
salvestustehnoloogia konkurentsivõime pikemas perspektiivis tulenevalt seadmete
odavnemisest?
4.3 Tulemus: Lõpparuanne
5
Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt:
- peamiste tulemuste kokkuvõtet vahearuannetest (sh meetmete reastamine maksumuse
alusel, meetmete tegevuskava ja kaasnevate mõjude ülevaade);
- regulatiivsete muudatuste ettepanekuid põhjalike selgituste ja viidetega seonduvatele
õigusnõuetele;
- täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata uuringu järgseid tegevusi salvestusturu
arendamisel;
- ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest;
- kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet;
- lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi;
- saadud kogemusi ja soovitusi edasiseks;
- kasutatud alusandmeid ja tehtud arvutusi lisadena Excelis;
- kuni 10-leheküljelist eestikeelset uuringu kokkuvõtet põhitulemusest;
- 1-2 leheküljeline infoleht peamistest uuringu tulemustest.
5. Ajakava
Lõpparuande tähtajaks on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest. Eduka pakkuja ja hankija vahel
toimuvad kohtumised iga kahe nädala tagant, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate
teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Hankijal on õigus vajadusel edastada eduka
pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja
projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid aruannete esitamise tähtaegasid
kui ka lõpptähtaega.
Vahearuanded Periood
Uuringu planeerimine, avakohtumine tellijaga Lepingu sõlmimise
kuupäev +
hiljemalt 2 nädalat
Vahearuanne 1: Salvestustehnoloogiate ülevaade, salvestuse turule Lepingu sõlmimise
toomise meetmete tegevuskava ja regulatiivsete muudatuste kuupäev + 3 kuud
ettepanekud
Vahearuanne 2: Mõjude analüüs Lepingu sõlmimise
kuupäev + 4 kuud
Lõpparuande esialgse versiooni esitlemine seotud osapooltele. Lepingu sõlmimise
Eeldatav kestvus maksimaalselt kaks tundi, millele lisandub küsimuste kuupäev + 5 kuud
ja vastuste aeg. Vajadusel saadud tagasiside põhjal lõpparuande
täiendamine.
Lõpparuanne Lepingu sõlmimise
kuupäev + 6 kuud
6