Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69>
Saaja: 'Jaanus Luhaäär'
Teema: RE: Selgitustaotlus Ehitamise dokumenteerimisele
1-3. EhS § 15 lg 1 kohaselt tuleb ehitamine alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Täpsemad nõuded ehitamise dokumenteerimisele on sätestatud majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruses nr 3, mille § 1 lõikes 2 sätestatakse juhud, mille puhul ehitamine dokumenteeritakse (sh juhul, kui ehitamiseks on nõutud ehitusluba).
Nimetatud määrusest ei tulene piirangut, justkui peaks kõiki ehitamisega seotud tegevusi tegema üksnes kutsekvalifikatsiooni omav isik ja seda üksnes majandustegevusteadet (MTR-i registreeringut) omava ettevõtja kaudu. Ka ehitamise dokumenteerimisel tuleb lähtuda eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et ei ole põhjendatud nõuda ehitamise dokumenteerimist majandustegevusteadet omava ettevõtja ja kutsekvalifikatsiooni omava isiku poolt, kui koostatakse dokumente, mis iseseisvalt ei nõua majandustegevusteate esitamist ega ka kutsekvalifikatsiooni olemasolu.
Nii on määruse nr 3 § 13 lõikes 4 sätestatud selgesõnaliselt, et teostusjoonise, tehnosüsteemide toimivuse katseprotokolli või tehnosüsteemide nõuetekohasust kinnitava dokumendi, õhulekkearvu mõõtmise akti, töökoosoleku protokolli, hooldusjuhendi ja mahamärkimise akti allkirjastab selle dokumendi koostaja. Dokumendi koostaja peab olema asjatundlik dokumendi koostamiseks.
Määruse nr 3 seletuskirjas on selgitatud järgmist: Lõikega 4 sätestatakse allkirjastamise kohustus sellistele dokumentidele, mis ei ole oma loomult otseselt ehitusprotsesse jäädvustavad või kirjeldavad dokumendid. Nimetatud dokumendid peegeldavad informatsiooni seoses juba lõplikult teostatud ehitustegevuse või tulemuse kirjeldamisega (õhulekkearvu mõõtmise akt, teostusjoonis, katseprotokoll, ehitise mahamärkimise akt) või tekkinud ehitustegevuse probleemi ja tulevikus aset leidva ehitustegevuse kirjeldusega (töökoosoleku protokoll) või annab juhised ehitamiseks või kasutamiseks (ehitise mahamärkimise akt, hooldus- ja kasutusjuhend). Nimetatud dokumendid ei tõenda otseselt asjatundlikkuse põhimõtte jälgimist ehitustöö tegemisel, vaid kirjeldavad ja hindavad lõpptulemust, kuid ka dokumendi koostaja peab oma töö tegemisel ehk dokumendi koostamisel jälgima asjatundlikkuse põhimõtet. Töökoosoleku protokolli puhul hinnatakse ja kirjeldatakse võimalikku tulevikus toimuvat ehitustegevust. Oluline on, et dokument sisaldaks tõest ja asjatundlikku informatsiooni. Erinevus kaetud töö aktiga on, et nimetatud dokumente on võimalik ka hilisemalt mõistlikult ja ilma suurema kulu ning vaevata koostada ehk dokumendis kajastuva informatsiooni saamiseks ei pea lammutama ehitise osa. Tehnosüsteemi toimivuse katseprotokolli või õhulekkearvu mõõtmise akti saab koostada ka ehitise valmimise järel. Ka töökoosoleku protokolli on võimalik oma märkmete või salvestuse abil koostada hilisemalt mitte koosoleku ajal. Hooldus- ja kasutusjuhendit saab koostada terve ehitamise protsessi vältel või peale ehitamise lõpetamist. Soovituslik on siiski koostada kõik dokumendid mõistliku aja jooksul, sest täpsemad sündmused või tööd või otsused võivad minna meelest. Teostusjoonisest erineb kaetud tööde akt sellepoolest, et teostusjoonis ei sisalda hinnangut ehitise nõuetekohasuse kohta vaid kajastab ehitise või selle osa paiknemist ja tehnilisi andmeid. Mõistlik on ka eeldada, et nende dokumentide koostamist võib omanik tellida eraldi teenusena. Seetõttu on oluline, et lõikes 4 toodud dokumendid allkirjastab isik, kes on need dokumendid koostanud.
Seega ei ole vahet, kas Teie nimetatud dokument on koostatud ehitusloa, ehitusteatise alusel ehitataval objekti või objektil, kus ehitusloa või ehitusteatise esitamine ei ole nõutav – igal juhul allkirjastab dokumendi selle koostaja. Määrus reguleerib vaid sellise dokumendi koostamise kohustust vastavalt loa- või teatisekohustuslike ehitustööde korral.
4. Õigusaktis puudub nõue selle kohta, nagu võiks teostusjooniseid allkirjastada üksnes projekteerija.
5. Siinkohas ei saa vastata Teie küsimusele, kes peab allkirjastama muid ehitamist iseloomustavaid dokumente, sest küsimusest ei selgu, milliseid dokumente Te konkreetselt silmas peate.
6. Tellijal üleüldiselt on õigus sätestada täiendavad nõudmised töö tegijale. Riigihanke seaduse valguses puudub meil pädevus avaliku sektori tellija võimalike piiride osas küsimusele vastata. Küll aga juhime tähelepanu, et kui ei ole sellisel juhul lepingus pädevusnõudeid sätestatud ja ettevõtja pädevus on lepingu sõlmimisel loetud piisavaks, siis hilisemalt kõrgemaid pädevus- või kvalifikatsiooninõudeid ettevõtjale ühepoolselt kohaldada ei saa.
7. Täpselt samuti saab tellija õigus nõuda seadistus-, katse ja/või mõõteprotokollidele neid teostanud pädeva isiku allkirja ja/või ehituse eest vastutava isiku allkirja juhul, kui lepingus on vastavad pädevusnõuded kehtestatud. Ka küsimuses nimetatud juhul, kui lepingus ei ole vastavaid pädevusnõudeid sätestatud ja ettevõtja pädevus on lepingu sõlmimisel loetud piisavaks, siis hilisemalt kõrgemaid pädevus- või kvalifikatsiooninõudeid ettevõtjale ühepoolselt kohaldada ei saa.
Vabandan vastuse viibimise pärast.
Lugupidamisega
Ülle Reidi
Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
-----Original Message-----
From: Jaanus Luhaäär <
[email protected]>
Sent: Friday, February 4, 2022 2:15 AM
To: MKM info <
[email protected]>
Subject: Re: Selgitustaotlus Ehitamise dokumenteerimisele
Tere
Millal on oodata minu 5 jaanuari kirjale ( allpool) vastust?
Lugupidamisega
Jaanus Luhaäär
Projektijuht
Tallinna Linnavaraamet
Mob: 5180782<tel:+3725180782>
e-post:
[email protected]<mailto:
[email protected]>
[pilt]
Get Outlook Androidi jaoks <https://aka.ms/AAb9ysg>
________________________________
Saatja: Jaanus Luhaäär <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 5. jaanuar 2022 01:04
Adressaat: '
[email protected]'
Teema: Selgitustaotlus Ehitamise dokumenteerimisele
Tere
Pea kaks aastat kehtib juba Majandus- ja taristuministri määrus nr 3 Vastu võetud 14.02.2020 Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded. Kahjuks on jätkuvalt antud määrus jätnud ülesse mõned küsimused, mida ehitusettevõtjad ja tellijad tõlgendavad erinevalt.
Nimelt on probleemid seotud teostusjooniste ja muude ehitamist iseloomustavate dokumenditega, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.
Põhiline probleem on ,kes antud dokumente peaks allkirjastama. Kes selleks
on:
1. Ehitusloa alusel ehitataval objektil?
2. Ehitusteatise alusel ehitataval objektil?
3. Kui pole vaja taotleda ehitusluba ega ehitusteatist. Näiteks on tegemist Ümberehitamisega või Osa asendamine samaväärsega?
4. Kas teostusjooniseid peaks allkirjastama projekteerija ( vastava
kutsetunnistusega) või ehituse osa eest vastutav isik?
5. Kas muid ehitamist iseloomustavate dokumente peaks allkirjastama projekteerija ( vastava kutsetunnistusega) või ehituse osa eest vastutav isik?
6. Lisaks on küsimus ka selles, kas näiteks Tellija, kes tellib ehitustöid Riigihangete kaudu võib Ehitusdokumentide kohta seada rangemad nõuded, kui õigusaktid seda määravad? Ehk kas tellijal on õigus nõuda, et teostusjooniseid ja muid ehitusdokumente olenemata ehitusloa või ehitusteatise olemasolust peab allkirjastama vastava kutsetunnistusega projekteerija ja/või ehituse osa eest vastutav isik?
7. Kas tellijal on õigus nõuda seadistus-, katse ja/või mõõteprotokollidele neid teostanud pädeva isiku allkirja ja/või ehituse eest vastutava isiku allkirja, kui õigusaktid seda ei reguleeri?
Lugupidamisega
Jaanus Luhaäär
Projektijuht
Tallinna Linnavaraamet
Mob: 5180782
e-post:
[email protected]<mailto:
[email protected]>
[cid:
[email protected]]