Saatja: "MKM info" <
[email protected]>
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: FW: Küsimused seoses avaldusega Õiguskantslerile (KAHOS § 17)
Kuupäev: 2022-02-10 10:59
From: Karolin Soo <
[email protected]>
Sent: Thursday, February 10, 2022 12:30 PM
To: Tiit Rebane <
[email protected]>
Subject: Küsimused seoses avaldusega Õiguskantslerile (KAHOS § 17)
Lugupeetud Tiit Rebane
Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes leiab, et Põhiseaduse (PS)
§-dega 32 ja 14 on vastuolus see, et puudub regulatsioon, mis tagaks, et
kohustuslikus kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses
hüvitatakse kinnisasja omanikule põhjendatud ulatuses asjaajamiskulud (mh
seoses õigusabi ja kinnisvara hindamisega). Sellel põhjusel palub avaldaja
kontrollida kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 17
Põhiseadusele (PS) vastavust.
Seoses kõnealuse avaldusega on tekkinud küsimused, millele palun Teil
vastata:
1. KAHOS § 17 lõiked 1 ja 2 sätestavad täiendava hüvitise
asjaajamisega kaasnevate kulude eest. Kinnisasja omanikule makstakse
menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest ühekordset
täiendavat hüvitist, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule
eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest (lg 1).
Asjaajamisele tehtud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud, mis
ületavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra, hüvitatakse
kinnisasja omanikule kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määras, mis on korrutatud kolmega
(lg 2).
Kõnealuse sätte eelnõu seletuskirjas täpsemaid selgitusi konkreetsete
piirmäärade kujunemise kohta ei leidu: „KAHOS § 17 reguleerib täiendava
hüvitise maksmist kinnisasja omanikule menetlusega seotud asjaajamise
eest. Nimetatud hüvitis on seotud kahe tööpäeva keskmise brutopalgaga.
Juhul kui asjaajamisega tekib isikul suuremaid kulutusi, hüvitatakse need
kuludokumentide alusel, kuid mitte piiramatult, vaid kuni kolmekordses
hüvitise määras ehk 48 tunnile vastavas brutotunnipalga määras.
Kiirmenetluses ei maksta täiendavat hüvitist menetlusega soetud
asjaajamise eest, kuna selles menetluses pakutav fikseeritud hind on juba
nii arvestatud, et see kataks ka menetluskulud. Ühtse aluse kehtestamine
asjaajamiskulu hüvitise määramisel tagab ühesuguse praktika ja võrdse
kohtlemise. Eelduslikult katab kaks tööpäeva ka tegeliku ajakulu, mis
menetlusosalisel koosolekutel käimiseks ja lepingu sõlmimiseks kulub.“
Palun selgitage, milliste andmete ja kaalutluste alusel on ettenähtud just
sellises piirmääras hüvitised asjaajamisega kaasnevate kulutuste eest?
2. Palun selgitage, kuidas sisustate mõistet „asjaajamiskulud“?
Seletuskirjas on viidatud eelkõige koosolekul käimise ja lepingu sõlmimise
ajakulule.
Kas võrdleva hindamisaruande tellimine (KAHOS § 26 lõige 7) on käsitatav
asjaajamiskuluna?
Kas pakkumisele õigusliku analüüsi tellimise kulud on käsitatavad
asjaajamiskuluna?
Palun kirjeldage (andmete olemasolu korral), milliste asjaajamiskulude
hüvitamist on praktikas omanikud KAHOS § 17 alusel taotlenud?
Kas KAHOS §-s 17 ettenähtud hüvitise juures on isikule tagatud kvaliteetne
õigusabi, kuivõrd advokaatide tunnihind ületab oluliselt hüvitiseks
makstavat raha?
3. Kas Teile teadaolevalt on praktikas ette tulnud juhtumeid,
kus menetlusosaline on läbirääkimiste käigus palunud tasuda
asjaajamiskuludena suurema summa kulutusi kui KAHOS § 17 ette näeb?
Kui jah, siis kuidas on selline tehinguga kaasnevate kulude tasumine või
tasumisest keeldumine vormistatud ja millisel õiguslikul alusel?
Kui ei, siis kas peate võimalikuks tehinguga kaasnevate kulude jagamise
kokkuleppe tegemist summas, mis ületab KAHOS §-s 17 toodud piirmäära?
Millisel õiguslikul alusel?
4. Kas ja kuidas on menetluses tagatud isiku õiguste kaitse, sh
õiguslikes küsimustes?
5. Kas Teie hinnangul KAHOS § 26 lõike 7 alusel võrdleva
hindamisaruande esitamine koos pakkumusega on käsitatav sisuliselt
ärakuulamisõiguse kasutamisena haldusmenetluses, mis on isiku vabatahtlik
õigus, või on tegemist siiski vältimatu menetlusliku toiminguga omaniku
jaoks, et tagada oma õiguste maksimaalne kaitse?
6. Kas olete analüüsinud, milline on võrdleva hindamisaruande
(KAHOS § 26 lõige 7) keskmine maksumus KAHOS alusel läbiviidavates
menetlustes? Kui jah, palun esitage vastavad andmed.
7. Palun kirjeldage kinnisasja avalikus huvides omandamise
menetluse tavapärast käiku praktikas nii omanikuga kokkuleppele jõudmise
kui ka sundvõõrandamise korral.
Palun tooge välja, kuidas ja mis aja jooksul toimuvad läbirääkimised ning
kuidas ja mis aja jooksul minnakse üle sundvõõrandamise menetlusse.
Palun kirjeldage (andmete olemasolu korral), kui sageli on KAHOS
jõustumisest alates läbirääkimiste objektiks justnimelt hind ning kui
sageli esitavad menetlusosalised võrdleva hinnapakkumise.
Kuidas jätkub menetlus peale omaniku poolt võrdleva hindamisaruande
alusel omapoolse pakkumuse esitamist? Millised on menetluse läbiviija
sammud olukorras, kus ta nõustub omaniku pakkumuses toodud uue hinnaga?
8. Palun kirjeldage (andmete olemasolu korral) kui sageli KAHOS
jõustumisest alates kasutavad kinnisasja omanikud kinnisasja omandamise
menetluses esindajat või õigusnõustajat?
Kui Teil on kõnealuse avalduse osas veel omapoolseid täiendavaid märkuseid
või materjale, palun lisage ka need vastuskirjale.
Palun võimalusel küsimustele vastata hiljemalt 28.02.2022. Kui Teil läheb
vastamisega kauem, palun andke mulle sellest teada.
Ette tänades
Karolin Soo
Nõunik
Ettevõtluskeskkonna osakond
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
Tel: 693 8410
www.oiguskantsler.ee