dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“ kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. veebruar 2022
Viit
24.1-1/2022/1045
Registreeritud
10. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Tarmo Ots (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120221045 10.02.2022 Väljaminev kiri.asice1181 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 11.01.2022 nr 15.4.1/22-0022/-1T [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 10.02.2022 nr 24.1-1/2022/1045 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“ kohta Austatud kolleegid Esitame Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“ kohta Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Lisa 1 – seletuskiri; Lisa 2 – protokolliline otsus. Tarmo Ots 715 3420 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“ kohta Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], 715 3420) ning teede ja raudtee osakonna veonduse ja liiklustalituse peaspetsialist Priit Tuuna [email protected], 625 6449). Seletuskirja koostamisel osales Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik. Transpordi valdkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], 625 6468). Konsultatsiooni eesmärk Euroopa Komisjon soovib välja töötada täiendavat seadusandliku regulatsiooni, millega reguleeritakse juhuvedusid1 tegevate bussijuhtide töö- ja puhkeaja nõudeid. Selle tulemusel peaks paranema mainitud valdkonnas tegutsevate bussijuhtide töötingimused, väheneks stressist ja väsimusest tingitud liiklusõnnetuste oht ja paraneks bussijuhtide kui klientide teenindajate tase. Samuti peaksid uued reeglid aitama kaasa bussivedajate ärivaldkonna spetsiifilisust arvestava parema ärikeskkonna loomisele. Oluline on juhtida tähelepanu, et käesoleva konsultatsiooni2 käigus ei küsita tagasisidet regulaarvedusid3 tegevate bussijuhtide töö- ja puhkeaegade kohta. Konsultatsioon aitab paremini: 1) koguda arvamusi ja kogemusi kehtivate eeskirjade kohta seoses bussijuhtide töötingimuste, stressi ja väsimusega ning nõuete täitmisega seotud raskustega ja reguleerimiskuludega; 2) aidata hinnata võimalike planeeritavate muudatuste eeliseid ja puudusi. Käesoleval hetkel on juhuvedusid tegevate bussijuhtide suhtes kehtestatud elukutseliste sõidukijuhtidega (kaubaveoga tegelevad veoautojuhid, regulaarliine teenindavad bussijuhid) samasuguseid töö- ja sõiduaja, puhkepauside ja puhkeperioodide nõuded. Samas on näiteks turismitööstust teenindav bussitranspordi sektor täiesti erinev, sest eeldab töötamist hooajaliselt ja nädalavahetusel. Väga suur osakaal on ka ekskursioonide teenindamisel, mis tähendab, et osadel bussijuhtidel on lühemad sõiduperioodid võrreldes regulaarliine teenindavate bussijuhtidega. Unustada ei tohi ka seda, et turismisektorit teenindavad bussijuhid teevad ka pikki öiseid sõite. 1 Juhuvedudeks defineeritakse sõitjarühmade tellimisveod bussiga klientide või vedaja algatusel. Sellisteks reisideks oleksid mitmepäevased külastused või ringreisid, ekskursioonid või päevareisid. 2 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon „Bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“, https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your- say/initiatives/12488-Bussijuhid-ELi-eeskirjad-soidu-ja-puhkeaja-kohta_et 3 kindla sõidugraafiku alusel toimuvad reisid, näiteks linnadevahelised bussiliinid. Professionaalsete sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivad alljärgnevad Euroopa Liidu õigusaktid.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 561/20064, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/10545, 15. juuli 2020, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas. Komisjoni analüüs on välja toonud, et veokijuhtide- ja regulaarliini bussijuhtide võrdsustamine tellimusvedusid tegevate juhtidega põhjustab bussioperaatoritele suuri regulatiivseid kulutusi ning nende täitmise raskusi. Samuti kehtivad siseriiklike ja rahvusvahelisi sõite tegevatele operaatoritele ja juhtidele ebavõrdsed nõuded. Suurenenud stress ja väsimus põhjustab bussijuhtidel raskusi klientide teenindamisel. Kõike seda arvestades näeb Euroopa Komisjon otstarbekana kehtestada juhuvedusid tegevate bussijuhtidele nende töö eripära arvestav reeglistik ning muuta olemasolevat Euroopa Komisjoni ja nõukogu määrust 561/2006. Hinnanguliselt peaks mainitud muudatus mõjutama Euroopa Liidus ligikaudu 300 000 bussiettevõtet, sealhulgas kuni 560 Eesti bussiettevõtet, kellest rahvusvahelisi sõite teeb poolsada. Euroopa Komisjoni käesolev initsiatiiv põhineb Euroopa Komisjoni ja nõukogu määruse 561/2006 uuendatud artiklil 8 (10), mille alusel „Hiljemalt 21. augustil 2022 hindab komisjon, kas saaks vastu võtta sobivamaid norme sõidukijuhtide jaoks, kes tegelevad reisijate juhuveoga, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 punktis 4“ ning peab lahendama alljärgnevad probleemid:  Peab parandama bussijuhtide töötingimusi ja vähendama tööst tulenevat stressi ning väsimust. Pikemas perspektiivis peaks see tõstma ka elukutse populaarsust ning tooma sektorisse juurde uusi inimesi.  Suurendama liiklusohutust. Selle tulemusel peaks vähenema bussidega juhtuda võivate liiklusõnnetuste arv.  Tõhustama reisijateveo kvaliteeti.  Tagama ettevõtete konkurentsis püsimise ja võrdsed võimalused rahvusvaheliste ja kohalike bussiettevõtjate vahel. Juhid peaksid saama paindlikumaks töö- ja puhkeaegade korraldamisel. Suureneks vedude tõhusus, sest operaatorid saaksid oma 4 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2006R0561:20060501:ET:PDF 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1054&from=FR kulusid vähendada (väheneksid juhtide seisakud, juhtide vahetusi saab ajastada vastavalt töönõudlusele, mis lihtsustaks veooperatsioonide planeerimist ja korraldamist).  Seadusandlik reeglistik muutub selgemaks, kontrolliprotsessid peaksid lihtsustuma ja muutuma tõhusamaks. Väheneks halduskoormus. Avalikule konsultatsioonile vastamise põhimõtted Avalik konsultatsioon on suunatud riigisektori esindajatele, bussiveoettevõtetele ja bussijuhtidele ning neid esindavatele organisatsioonidele. Küsimustikuga soovitakse saada alljärgnevat tagasisidet:  Kas kehtivad eeskirjad on asjakohased ja arvestavad valdkonna eripäradega (puhkeperioodid, puhkepausid, liiklusohutus, teenusekvaliteet, konkurents)?  Kas puhkepauside paindlikumaks muutmine aitab kaasa töötingimuste parandamisele ja ettevõtete efektiivsuse kasvule?  Milline on erinevate välja pakutavate alternatiivsete lahenduste mõju? Konsultatsioonile vastamise periood on 23.11. 2021-15.02.2022. Seejärel toimuvad edasised arutelud sihtkonsultatsioonide kaudu. Planeeritava määruse koostajaks on Euroopa Komisjoni DG MOVE C. 1 ning see planeeritakse avaldada hiljemalt 2022. aasta I kvartalis. Avalikule konsultatsioonile vastamiseks esitatakse Eesti seisukohad heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse istungile. Seisukohad 1. Eesti toetab bussidega toimuvale sõitjate juhuveo töö eripärasid arvestava eraldi reeglistiku koostamist, eesmärgiga võtta rohkem arvesse sõidukijuhtide ja ettevõtjate vajadusi sõiduajal ettenähtud vaheaegade ning puhkeperioodide korraldamisel. Selgitus: Veoseveo ja sõitjate juhuveo teenuste osutamise erisusi arvestades on otstarbekas kehtestada juhuvedusid tegevate bussijuhtidele nende töö eripära arvestav reeglistik ning muuta Euroopa Komisjoni ja nõukogu määruse 561/2006 artiklist 7 tulenevaid vaheaja6 kasutamise nõudeid paindlikumaks. Seejuures 4,5-tunnise sõiduaja (arvestuslik sõiduki reaalne liikumine, mis ei sisalda seisakuid vm töölisi tegevusi, nt pagasi laadimine) kohta ettenähtud vaheaja kasutamise nõude muudatus peab olema kooskõlas autovedude (mõiste hõlmab veose- ja sõitjatevedu) alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tervise ja ohutuse kaitset ning liiklusohutust tagava Euroopa Komisjoni ja nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ7 (edaspidi direktiiv 2002/15) sätetega. Siinkohal tuleb täpsustavalt lisada, et praktikas võib 4,5-tunnine sõiduaeg tekkida ilma ühegi peatuseta, kuid samas sagedaste peatuste või muude töiste tegevuste esinemise korral võib 4,5-tunnise sõiduaja arvestusliku täitumise ajaks olla sõidukijuhi tööpäev 6 Vaheaeg on tööga seotud tegevuste katkestus, mida sõidukijuht kasutab üksnes puhkamiseks. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32002L0015&from=EN kestnud oluliselt rohkem (näiteks 5, 6, 7 jne tundi). Tulenevalt määruse 561/2006 artiklist 7 peab sõidukijuht 4,5-tunnise sõiduaja kohta kasutama vähemalt 45-minutilist vaheaega. Seda vaheaega võib kasutada kahes osas, kus esimene on kestvusega vähemalt 15 minutit ja teine vähemalt 30 minutit. Euroopa Komisjoni ja nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikud ei töötaks mitte mingil juhul ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Nimetatud 6-tunnine periood hõlmab tööaega (kõik töölised tegevused sh sõiduki juhtimine, reisijate abistamine, sõiduki hooldus jms). Kõnealust vaheaega võib kasutada vähemalt 15-minutiliste osade kaupa. Lisaks on miinimumnõuetega reguleeritud sõidukijuhi ööpäevane puhkeperiood8 ja iganädalane puhkeperiood9 ning nende kasutamise sagedus ja kestused. Veoseveo ja sõitjate juhuveo teenuste osutamise erisusi arvestades on otstarbekas kehtestada juhuvedusid tegevate bussijuhtidele nende töö eripära arvestav reeglistik ning muuta Euroopa Komisjoni ja nõukogu määruse 561/2006 artiklist 8 tulenevate puhkeperioodide kasutamise nõudeid paindlikumaks. 2. Toetame sõiduaja vaheaegade muudatust, mille järgi juhuvedusid tegevad bussijuhid saavad jagada vähemalt 45-minutilise vaheaja 30 + 15 minutiks või 15 + 15 + 15 minutiks. Teeme ettepaneku pikendada 4,5-tunnise sõiduaja arvestusperioodi 5-tunniseks tingimusel, et kasutatav vaheaeg on kestusega vähemalt 1 tund. Euroopa Komisjoni avalikus konsultatsioonis on leevendava meetmena välja pakutud kaks muudatusettepanekut, mis lihtsustatult on järgmised: 1. ettepanek nr 1: võimalus 45-minutilist vaheaega kasutada vähemalt 15-minutiliste osade kaupa; 2. ettepanek nr 2: võimalus 45-minutilist vaheaega kasutada vajaduspõhiselt, määrates ise jaotuskava. Veosektori esindajad toetavad mõlemat versiooni, kuid suurema paindlikkuse vajadusest lähtuvalt eelkõige teist. Selgitavalt on lisatud, et praktikas vaheaegade kasutamise võimalused ja nende kestvused tekivad teenindatava grupi vajadustest sõltuvalt. Kuigi konsultatsioonis ei ole sellist võimalust pakutud, nähakse lisaks vajadust 4,5-tunnise sõiduajaga seotud arvestusperioodi pikendamise vajadust vähemalt 5-tunniseks, seejuures vaheaja minimaalne kestvus võib olla 1 tund. Seda seetõttu, et 15-minutiliseks vaheaja kasutamiseks valitud parkla võib sobida küll bussijuhile, aga ei rahulda teenindatava grupi vajadusi (puudulik WC või toitlustusvõimalus). Võimekamate teeninduspunktide vähesuse tõttu pikenevad sõiduperioodid, samas seisak ehk puhkamise ja einestamise ajaline kestvus võib sihtpunktis olla 45minutist oluliselt pikem (1 – 2 tundi). Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon otseselt ei toeta kumbagi konsultatsioonis pakutavat muudatusettepanekut. Äärmisel juhul on toetamise võimalus 1. versiooni osas. 2. versiooni puhul on otsene negatiivne risk sõidukijuhi tervisele ja 8 Ööpäevane puhkeperiood tagab sõidukijuhile ööpäevases ajavahemikus minimaalse puhkeaja. 9 Iganädalane puhkeperiood tagab sõidukijuhile kindlaks määratud tööpäevade hulga järel minimaalse puhkeaja, mis on pikema kestusega kui ööpäevane puhkeperiood. Lihtsustatult määratakse maksimaalne töönädala kestus ja kahe töönädala vaheline minimaalne puhkeperiood. tööohutusele. Komisjoni ettepanek võimaldab 4,5-tunnises sõiduperioodis vaheaega kasutada rohkem kui kolmes osas (näiteks 10+10+10+15), mis ei taga sõidukijuhile puhkamiseks ja einestamiseks piisavat ajalist ressurssi. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata kontrollprotsessidele, mis konsultatsiooni eesmärkide kohaselt peaksid muutuma selgemaks, lihtsamaks ja tõhusamaks, vähendamaks halduskoormust. Mitmetunnistes ajaperioodides rohkete, samas lühikeste vaheagade osade summeerimine põhjustab tehnilisi raskusi, ajakulu ja ebausaldusväärsust. Kuigi sõidu- ja puhkeaeg salvestatakse sõidukis oleva digitaalse sõidumeerikuga ja kontrollametnikul on salvestite alusel kokkuvõtete koostamiseks võimalik kasutada spetsiaalset riist- ja tarkvara, siis algandmete salvestamisel erineva põlvkonna sõidumeerikud kasutavad erinevaid ümardamisvalemeid (minutipõhine). Sellest tulenevalt võib näiteks 5-minutilise vaheaja puhul rakendatud minuti täpsusega ümardamine olla proportsionaalselt liiga suur ja ei väljenda tõeseid andmeid. Euroopa Komisjon on järelevalvele suunatud juhistes nimetanud, et sagedaste peatuste korral tuleks 4,5-tunnise sõiduperioodi kohta hälbeks arvestada 45 minutit. Teatavasti sõidumeeriku tehnilisi lahendusi pidevalt uuendatakse, ent peab arvestama, et käibel on märkimisväärselt palju ka vanema generatsiooni sõidumeerikuid. Lisaks tuleb arvestada praktikas esinenud andmete manipuleerimisjuhtumitega, kus iga sõiduki peatumise korral on sõidukijuht lülitanud sõidumeeriku vaheaja salvestusrežiimile. Tegevus on väärkasutusena inkrimineeritav, kui sõidukijuht seisaku ajal tegelikult oli seotud töiste tegevustega (näiteks abistas või võttis peale reisijaid, teostas sõiduki hooldust või koristamist, tankimine, liiklusseisak jms) ja kontrollametnik leiab vastavad tõendid. Sellised nüansid toovad endaga kaasa täpsustavaid sõidukijuhi ülekuulamisi ja põhjustavad liigset ajakulu. Sotsiaalministeerium samas toetab 1. muudatusversiooni osaliselt. Nimelt kui kehtivate normide kohaselt on osade kaupa vaheaja kasutamisel oluline järjekord (15 minutit + 30 minutit), siis selles osas võiks kohaldada paindlikkust ja anda sõidukijuhile võimalus vaheaja osasid kasutada ka vastupidises järjekorras, so 30 minuti + 15 minutit. Selline alternatiivne lahendus ei põhjusta sotsiaalkaitse riivet. Erinevate sidusrühmade sisukohti arvestades, toetab Eesti Euroopa Komisjoni avalikus konsultatsioonis leevendava meetmena välja pakutud 1. muudatusettepanekut, mis tagab juhuvedusid tegevatel bussijuhtidel võimaluse 45-minutilise vaheaja jagada 15 + 30 minutiks (ka kehtivas regulatsioonis on see võimalus) või 30 + 15 minutiks või 15 + 15 + 15 minutiks. Selline lähenemisviis ei eelda täiendavate kompensatsioonimeetmete kehtestamist. Täiendavalt leevendava meetmena peab Eesti vajalikuks konsultatsioonis lisada 4,5-tunnise sõiduaja arvestusperioodi pikendamise võimalust 5-tunniseks tingimusel, et kasutatav vaheaeg on kestvusega vähemalt 1 tund. Mõlema muudatusega tagatakse juhuvedusid teostavale ettevõtjale senisest paindlikumad töökorralduse võimalused ja tõhustatakse reisijateveo kvaliteeti. Muudatusettepanekud on kooskõlas direktiivi 2002/15 artikli 5 sätetega, tagades sõidukijuhtide tervise ja ohutuse kaitse ning liiklusohutuse. Lisaks ei põhjustata kontrollprotseduurides liigset halduskoormust. 3. Puhkeperioodide puhul toetame muudatusettepanekuid, mille järgi:  12-päevase töönädala kasutamine ei eelda ühtse teenuse tingimust ehk võib teenindada erinevaid gruppe;  üle 8 päeva kestvate reiside puhul võib edasi lükata ööpäevase puhkeperioodi tunni võrra tingimusel, et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 7 tundi, või võib edasi lükata 2 tunni võrra tingimusel, et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 5 tundi. Lisaks teeb Eesti ettepaneku kaotada sõitjate juhuveo teenuste osutamisel ettevõtjatele kehtiv nõue tagada bussijuhile iga neljanädalase intervalliga puhkeperioodi kasutamine elukohas. Euroopa Komisjoni avalikus konsultatsioonis välja pakutud muudatused puudutavad iganädalast ja ööpäevast puhkeperioodi. Muudatusettepanekud lihtsustatult on järgmised: 1. ettepanek nr 1: 12-päevast töönädalat lubada ka siseriiklikel vedudel; 2. ettepanek nr 2: 12-päevase töönädala kasutamine ei eelda ühtse teenuse tingimust ehk võib teenindada erinevaid gruppe; 3. ettepanek nr 3: 12-päevase töönädala kasutamise järgselt kaotada kohustus võtta kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi; 4. ettepanek nr 4: üle 8 päeva kestvatel reisidel lükata ööpäevase puhkeperioodi algus tunni võrra edasi, tingimusel et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 7 tundi; 5. ettepanek nr 5: üle 8 päeva kestvatel reisidel lükata ööpäevase puhkeperioodi algus 2 tunni võrra edasi, tingimusel et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 5 tundi; 6. ettepanek nr 6: üle 8 päeva kestvatel reisidel ei reguleerita töönädala pikkust. Iganädalasi puhkeperioode kasutatakse vajaduspõhiselt tingimusel, et kümne järjestikuse nädala keskmine iganädalane puhkeperiood on vähemalt 45 tundi (seejuures üksiku puhkeperioodi kestvus peab olema vähemalt 24 tundi). Muudatusettepanekud 1, 2, 3. ja 6. on seotud iganädalase puhkeperioodi nõuetega ja millel on eesmärk luua leevendusi kehtivale juhuveol kasutatavale erandile (artikkel 8 lõige 6a). Täpsustavalt tuleb lisada, et võrreldes veoseveoga või sõitjate liiniveoga on rahvusvahelisel sõitjate juhuveol 6-päevase töönädala asemel lubatud kasutada kuni 12-päevast töönädalat tingimusel, et reis on seotud ühtse teenusega ehk ühe reisi reegel ja sellise pikendatud töönädala järgselt kasutatakse korraga kahte iganädalast puhkeperioodi. Ettepanekuid 1, 3 ja 6 Eesti ei toeta. Muudatusettepanek 1 ei ole Eestis siseriiklikult turismisektori programme arvestatavalt asjakohane ja vajalik. Muudatus teenib ainult suuremate liikmesriikide vajadusi, parandades kohaliku reisijate juhuveo ettevõtjate ja turismiettevõtjate vahelist koostööd. Muudatusettepanek 3 on eksitav. Kehtivate nõuete kohaselt peab juht peale 12-päevast töönädalat kasutama kas kahte regulaarset iganädalast puhkeperioodi (so 45 tundi + 45 tundi) või lühendatud ja regulaarset puhkeperioodi (so 24 tundi + 45 tundi). Kui arvestada, et tegemist võib olla konsultatsiooni koostaja eksitusega ja tegelik eesmärk on 12-päevase töönädala järgsele puhkeperioodile kehtestada miinimumnormiks 45 tundi, siis siinkohal võib tekkida sotsiaalkaitse riive ja vastuolu direktiivi 2002/15/EÜ artikli 4 punkti a nõuetega. Nimelt ühes kalendrinädalas võib sõidukijuhil olla kuni 60 töötundi tingimusel, et nelja kuu keskmine on nädala kohta kuni 48 tundi. Selgitavalt tuleb lisada, et iganädalaste puhkeperioodide oluline vähendamine võib kaasa tuua iganädalase tööaja mahu suurenemise. Muudatusettepanek 6 on põhjendamatult liiga paindlik, toob endaga kaasa raskesti jälgitavuse ja on vastuolus konsultatsiooniga saavutatavate eesmärkidega. Kontseptsioon põhjustab järelevalve raskuseid, kuna tulevase muudatuse kohaselt maanteekontrollid hõlmavad 56 päeva kontrolli, aga muudatusettepanekuga luuakse 70 päeva kontrollperioodi vajadus. Veel suuremad jälgitavuse raskused tekivad sõidukijuhtidele ja nende tööd korraldavale personalile. Võrreldes kehtivate nõuetega, kaasneb oluliselt suurem halduskoormus, kus praktikas ülevaatlikkuse saavutamiseks võib kasutusele tulla sõidumeeriku salvestitele lisaks täiendav arvestus (näiteks päevik). Kui sellist erandit siiski rakendada, siis määruse 561/2006 artikli 8 lõikest 8a tulenevate kohustuste tõttu (4-nädalase intervalliga kodus puhkamise kohustus) praktikas olulist leevendust ei kaasne. Eesti toetab 2. muudatusettepanekut, kuna see võimaldab paindlikumalt pakkuda koostööd ja teenust turismisektorile. Praktikas on esindatud ka juhtumid, kus grupp kasutab lisaks ka muu transpordiliigi (näiteks rong, parvlaev, lennuk) teenust. Sellistel puhkudel tekib võimalus teenindada vahepealseid edasi-tagasi sõitusid, vältides järgmist gruppi. Euroopa Komisjoni avalikus konsultatsioonis välja pakutud 4. ja 5. muudatusettepanekud on seotud ööpäevase puhkeperioodi nõuetega ja millel on eesmärk luua leevendusi määruse 561/2006 artikli 8 lõikest 2 tulenevatele nõuetele. Kehtivate nõuete kohaselt peab kohustusliku puhkeperioodi osa olema ära kasutatud 24 tunni jooksul, arvates tööpäeva alguse kellaajast. Sellest tulenevalt saab sõidukijuhi tööpäeva pikkus olla 13 – 15 tundi, sõltuvalt sellest kas kasutatakse 11-tunnist või 9-tunnist ööpäevast puhkeperioodi. Eesti toetab mõlemat ettepanekut (ettepanekud 4 ja 5). Leevendus võimaldab keskenduda paremini turismisektori vajadustele. Sektori esindajad ja ka Komisjoni esialgne mõjuhinnang on väljendanud, et juhuveo spetsiifika tõttu esineb päevi, kus sõiduperioodid on oluliselt lühemad kui ooteaja perioodid. Muudatuse kontseptsiooni kohaselt võib juhi kogu tööpäev (mis koosneb sõiduajast, tööajast, ooteajast ja vaheaegadest ehk tööülesannetega koormamata perioodidest) 1-2 tunni võrra pikeneda tingimusel, et kahe tööpäeva vahel kasutatav puhkeperiood vastab kehtestatud miinimumnõuetele, so kestusega 11 tundi (teatavatel juhtudel 9 tundi). Seega sotsiaalkaitse riive võimalus on minimaalne. Liiklusohu riski maandab päevase maksimaalse sõiduaja olulises ulatuses vähendamise kohustus (kehtivate nõuetega võrreldes 2 – 5 tundi). Lisaks tuleb märkida, et erakorralistel asjaoludel on ka kehtivate reeglite (määrus 561/2006 artikkel 12) kohaselt teatavad kõrvalekalded lubatud ja sõita sobiva peatuskohani tingimusel, et on tagatud sõitjate ohutus. Säte eeldab reisi planeeringu väliselt tekkinud ettenägematute erakorraliste asjaolude teket ja selliste asjaolude dokumenteerimise kohustust. Antud säte ühelt poolt ei rahulda juhuveoteenuse spetsiifikast tulenevaid vajadusi ja teisalt on suurema liiklusohu riskiga ning halduskoormusega kui konsultatsioonis pakutud 4. ja 5. muudatusettepanek. Kuigi Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon otseselt ei näe vajadust ühegi konsultatsioonis pakutava muudatusettepaneku järele, siis äärmisel juhul on toetamise võimalus 4. versiooni osas. Eesti lisab muudatusettepanekuna sõitjate juhuveo teenuste osutamisel mitte rakendada määruse 561/2006 artikli 8 lõikest 8a tulenevaid nõudeid. Kehtiv nõue on seotud ettevõtja kohustusega tagada juhile iga neljanädalase intervalliga puhkeperioodi kasutamine elukohas. Euroopa Komisjon on oma selgitustega täpsustanud, et elukohaks võib juht ise valida ka mõnes teises riigis oleva elukoha, kuid ettevõtjal on ikkagi kohustus planeerida ja arvestada, et juht jõuaks ettevõtja asukohaliikmesriiki või juhi peamisesse elukohta. Lisaks on vaja kohustuse täitmise kohta pidada üksikasjalikku dokumentatsiooni, sh taasesitatavas vormis juhi tahteavaldused mujal riigis puhkamiseks. Teenus on tihedalt seotud turismisektoriga, kus tegevused on seotud hooajalisusega ning bussijuht on võrreldav giidi ametiga. Juhuvedu on käsitletav turismisektori kompleksteenusena, mis ei avalda olulist mõju Euroopa Liidu transpordituru konkurentsitingimustele. Ka Euroopa Komisjoni poolses esialgses mõjuhinnangus on viidatud asjaolule, et 15. juulil 2020 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1054 vastu võetud puhkeperioode reguleerivad normid keskenduvad eelkõige autoveosektorile ning selles ei käsitletud bussisektori eripära. Sama seost ja täiendavaid hindamisvajadusi väljendab ka määruse (EL) 2020/1054, millega mh kehtestati ka 4-nädalase intervalliga kodus puhkamise nõue, põhjenduspunkt 35. Lisaks sellise muudatusettepaneku võimalikkusel saab toetuda antud konsultatsiooni poliitiliste vaadetele toetudes. Poliitikavariandist 4 tulenev leevenduspakett erineb kaubaveole rakenduvate nõuetega võrreldes oluliselt, võimaldades juhuveol 10-nädalases perioodis kasutada puhkeperioode vajaduspõhiselt. Huvigruppide kaasamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasas sektori esindajad ja kutsus neid avalikul konsultatsioonil osalema. Avaliku konsultatsiooni materjalid saadeti Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Lisaks konsulteeriti Transpordiametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga ja Tööinspektsiooniga. Konsultatsioonidokument saadeti ka tagasiside saamiseks Transpordiametiühingule, Autoettevõtete Liidule, Eesti Rahvusvahelisele Autovedajate Assotsiatsioonile ja mitmetele ettevõtjatele (55-le sõitjate juhuvedu teostavale ettevõtjale (enne COVID-19 pandeemia puhangut teada olevad aktiivsemad juhuveoettevõtjad). Hetkel on kogu sektor äärmiselt passiivne). Tagasisidet andsid enamus asutusi, ettevõtjatest üks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile laekus tagasiside alljärgnevatelt sektori esindajatelt: Üllar Kallas, Transpordi Ametiühing. Seisukoht: ei näe vajadust olemasolevate eeskirjade muutmiseks, seega toetab Euroopa Komisjoni poolt esitatud konsultatsioonis poliitikavarianti nr 1. Ei arvestatud, kuna on tuvastatud vajadus kehtivate eeskirjade muutmiseks. Villem Tori, Autoettevõtete Liit (AEL). Seisukoht: peab sektorile vajalikuks toetada Euroopa Komisjoni poolt esitatud konsultatsioonis poliitikavariante nr 2 – 4, lisades et neid tuleks rakendada üheaegselt terviklikuna. Arvestatud osaliselt; põhjendused 4. variandi mittetoetamise kohta on toodud seletuskirja selgitavas osas. Tarvi Viks, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Seisukoht: võimalikult suur paindlikkus juhuvedude sõidu- ja puhkeaegade korraldamisel on vedajatele oluline ja seetõttu eelkõige toetavad Euroopa Komisjoni poolt esitatud konsultatsioonis poliitikavarianti nr 4, kuid peavad vajalikuks ka poliitikavariandi 2 ja 4 koos rakendamist. Arvestatud osaliselt; põhjendused 4. variandi mittetoetamise kohta on toodud seletuskirja selgitavas osas. Lisaks võiks olla võimalus 4,5 tunnist järjestikust sõiduaega erandkorras pikendada näiteks 5 tunnini, seda pikema vaheajaga kompenseerides (näiteks 1 tund 45 minuti asemel). Arvestatud. Riho Toomra, Hepato OÜ. Seisukoht: esmalt on toetatav leevendav meede, mis tagab juhuvedusid tegevatel bussijuhtidel võimaluse 45-minutilise vaheaja jagada 15 + 30 minutiks või 30 + 15 minutiks või 15 + 15 + 15 minutiks. Täiendavalt, turismigruppide spetsiifikast tulenevalt, peaks leevendava meetmena olema võimalus 4,5-tunnise sõiduaja arvestusperioodi pikendamine 5-tunniseks, seejuures vaheaja minimaalne kestvus võib olla 1 tund. Seda seetõttu, et 15-minutiliseks vaheaja kasutamiseks valitud parkla võib sobida küll bussijuhile, aga ei rahulda teenindatava grupi vajadusi (puudulik WC või toitlustusvõimalus). Võimekamate teeninduspunktide vähesuse tõttu pikenevad sõiduperioodid, samas seisak, ehk puhkamise ja einestamise ajaline kestvus võib sihtpunktis olla 45-minutist oluliselt pikem (1 – 2 tundi). Tulenevalt meie geograafilisest asukohast on aktiivse turismihooaja pikkus umbes 5-6 kuud (erinevalt Hispaaniast, kus see on 12 kuud). Seega sektor toetab leevendavaid meetmeid, mis arvestavad hooajalisust ja sellest tulenevat majandustegevust. Arvestatud. Annely Salumaa, Sotsiaalministeerium. Seisukoht: toetab kehtivate nõuete hindamist, eesmärgiga võtta rohkem arvesse sõitjateveo bussijuhtide ja ettevõtjate vajadusi tööaja korraldamisel. Samas märgib, et igasugused muudatused töö- ja puhkeaja nõuetes, sh sõitjateveo puhul, peavad olema tõenduspõhised, põhjendatud ja arvestama eelkõige sõidukijuhtide tervise ja ohutusega ning sõitjate ohutusega. Seoses võimalike muudatustega sõidukijuhtide tööaja regulatsioonis ei ole Sotsiaalministeeriumil esile tuua konkreetset vajadust, millised nõuded ja millisel viisil võiks vajada täpsustamist. Samuti ei näe vajadust reisi ajal puhkepauside tegemise nõuete muutmiseks ning kindlasti ei saa toetada muudatust, mille kohaselt võiks juhuvedusid tegevad bussijuhid täielikult oma äranägemise järgi otsustada, millal 4,5-tunnise sõiduaja jooksul 45-minutiline puhkepaus teha ja kuidas seda jagada. Sotsiaalministeerium leiab, et alles peaks jääma vähemalt üks 30-minutiline puhkepaus, mis võib olla kasutatud nii 15+30 kui 30+15 jaotusena. Sisend konkreetsele konsultatsiooniküsimustikus olevale küsimusele: „Mil määral aitavad kehtivad eeskirjad tagada sõidukijuhtide palgataset?“ peab olema, üldse mitte. Seejuures hindame väga oluliseks, et selgitus on lisatud tabeli juurde kommentaarina. Arvestatud; 15+15+15 jaotuse toetamine on põhjendatud seletuskirja selgitavas osas. Tabelisse lisatud vastav kommentaar: „Töötasu (lk 12 üks vastusevalikutest) osas leiame, et kehtivad nõuded ei mõjuta otseselt sõidukijuhtide palgataset ning Eesti hinnangul peaks see nii ka EL tasandil jääma. EL toimimise artikli 153 lõike 5 järgi ei võta EL meetmeid tasustamise suhtes. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et aluslepingu piirangu mõte on, et palgatasemete kindlaksmääramine kuulub siseriiklikul tasandil tööturu osapoolte lepinguvabaduse hulka ning liikmesriigi pädevusse“. Siseministeerium. Seisukoht: konsultatsioon puudutab peamiselt siiski ettevõtjaid ja nende bussijuhte. See, mis põhjusel või ettekäändel rikkumised aset leiavad, ei olegi küsimus niivõrd järelevalve teostajale, vaid on õigesti suunatud ettevõtjatele. Kõige olulisem on, et täitmiseks kehtestatud reeglid oleksid arusaadavad nii ettevõtjale kui bussijuhile. Seega võiks konsultatsioon andagi eelkõige sektori vaate, mille koondit saavad vajadusel ka MKM ja SiM kasutada. Võetud teadmiseks. Lõplikud materjalid kooskõlastati Euroopa Liidu koordinatsioonikogus ning esitati heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse istungile. EELNÕU ....... VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja........................................................................................ 2022 nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamine“ kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta, milles käsitletakse bussidega toimuvat sõitjate juhuvedu teostavate sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja erieeskirjade vajaduste hindamist: 1.1. Eesti toetab bussidega toimuvale sõitjate juhuveo töö eripärasid arvestava eraldi reeglistiku koostamist, eesmärgiga võtta rohkem arvesse sõidukijuhtide ja ettevõtjate vajadusi sõiduajal ettenähtud vaheaegade ning puhkeperioodide korraldamisel. 1.2. Toetame sõiduaja vaheaegade muudatust, mille järgi juhuvedusid tegevad bussijuhid saavad jagada vähemalt 45-minutilise vaheaja 30 + 15 minutiks või 15 + 15 + 15 minutiks. Teeme ettepaneku pikendada 4,5-tunnise sõiduaja arvestusperioodi 5-tunniseks tingimusel, et kasutatav vaheaeg on kestusega vähemalt 1 tund. 1.3. Puhkeperioodide puhul toetame muudatusettepanekuid, mille järgi:  12-päevase töönädala kasutamine ei eelda ühtse teenuse tingimust ehk võib teenindada erinevaid gruppe;  üle 8 päeva kestvate reiside puhul võib edasi lükata ööpäevase puhkeperioodi tunni võrra tingimusel, et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 7 tundi, või võib edasi lükata 2 tunni võrra tingimusel, et ööpäevane sõiduaeg ei ületa sellel päeval 5 tundi. Lisaks teeb Eesti ettepaneku kaotada sõitjate juhuveo teenuste osutamisel ettevõtjatele kehtiv nõue tagada bussijuhile iga neljanädalase intervalliga puhkeperioodi kasutamine elukohas. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel