Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. veebruar 2022
Sisu (failidest)
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 8.2.2022
C(2022) 605 final
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
8.2.2022,
millega ühtlustatakse 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalad selliste maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada liidus elektroonilise side teenuseid, ning
tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/766/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
ET ET
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
8.2.2022,
millega ühtlustatakse 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalad selliste maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada liidus elektroonilise side teenuseid, ning
tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/766/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi
(EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik,1
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ
Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev
otsus),2 eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) Nagu on mainitud komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku
kujundamine“, on digitaalsed lahendused esmatähtsad, et aidata Euroopal jätkata oma
teed sellise digiülemineku suunas, mis toob inimestele ja ettevõtjatele kasu kooskõlas
liidu väärtustega. Selleks on väga tähtis, et: tehnoloogiast on inimestele kasu;
eksisteerib piirideta ühtne turg, kus igas suuruses ettevõtjad saavad võrdsetel alustel
konkureerida; järgitakse demokraatlikke väärtusi, austatakse põhiõigusi ning
püüeldakse kestliku, kliimaneutraalse ja ressursitõhusa majanduse poole. Seoses
sellega on raadiospekter tähtis avalik ressurss, mida kasutatakse üha enam laia valiku
kommerts- ja avalike teenuste jaoks.
(2) Liidu raadiospektripoliitika elluviimisel ja rakendamisel tuleb austada ja toetada
väljendusvabadust, sealhulgas arvamusvabadust ning teabe ja ideede saamise ja
levitamise vabadust, olenemata riigipiiridest, samuti meediavabadust ja meediakanalite
paljusust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega.
Mitme operaatori turulepääs on tõepoolest vajalik teabe mitmekesisuse ja
teabevabaduse tagamiseks.
(3) Komisjoni otsusega 2009/766/EÜ3 ühtlustati sagedusalade 880–915 MHz ja 925–
960 MHz (edaspidi „900 MHz sagedusala“) ning sagedusalade 1 710 – 1 785 MHz ja
1 805 – 1 880 MHz (edaspidi „1 800 MHz sagedusala“) kasutamise tehnilised
tingimused selliste maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada liidus
elektroonilise side teenuseid, sealhulgas traadita lairibateenuseid. Sellega tagatakse
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36.
2
ELT L 108, 24.4.2002, lk 1.
3
ELT L 274, 20.10.2009, lk 32. Otsust on muudetud komisjoni otsustega 2011/251/EÜ ja
(EL) 2018/637. Viimane muudatus käsitleb esemevõrgu ühtlustatud tehnilisi tingimusi.
ET 1 ET
vastavus nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ4 artikli 1 lõikele 1 seoses sellega, et
maapealsed süsteemid, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid,
eksisteerivad 900 MHz sagedusalas koos GSM-süsteemidega.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 243/2012/EL5 artikli 6 lõike 3 kohaselt
peavad liikmesriigid aitama elektroonilise side teenuste osutajatel regulaarselt oma
võrke uuendada, et need vastaksid kõige uuemale ja tõhusamale tehnoloogiale, et
teenuseosutajad saaksid tekitada oma spektridividende kooskõlas teenuse- ja
tehnoloogianeutraalsuse põhimõtetega. Seega tuleks vastavalt ELi õigusraamistiku
eesmärkidele ja kooskõlas ELi õigusega lihtsustada 900 MHz ja 1 800 MHz
sagedusalade kasutamist, mille vähemalt 5 MHz suurused sagedusplokid toetavad
järgmise põlvkonna (5G) maapealseid traadita süsteeme.
(5) Komisjoni teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks –
Euroopa gigabitiühiskonna poole“6 on esitatud liidu ühenduvuse alased uued
eesmärgid, mida on ajakohastatud komisjoni teatisega „Digikompass 2030: Euroopa
tee digikümnendil“7. Nende eesmärkide saavutamine eeldab väga suure
läbilaskevõimega võrkude ulatuslikku kasutuselevõttu ja käibeleminekut. Komisjoni
teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“8 kirjeldatakse liidu tasandil kooskõlastatud
tegevusi, mille raames tuleks raadiospektripoliitika töörühma arvamuste põhjal
kindlaks määrata ja ühtlustada 5G jaoks kasutatav spekter, et tagada aastaks 2025
katkematu 5G-ühendus kõigis linnapiirkondades ja peamistel maismaatranspordi
marsruutidel.
(6) Raadiospektripoliitika töörühm esitas 5G strateegilise tegevuskava kohta Euroopas
kaks arvamust (16. novembril 20169 ja 30. jaanuaril 201910) ning tõdes, et tuleb
tagada, et mobiilsidevõrkude jaoks juba ühtlustatud sagedusalade tehnilised ja
regulatiivsed tingimused sobivad ka 5G kasutuse jaoks. See hõlmab 900 MHz ja
1 800 MHz sagedusala, mis on praegu liidus kasutusel peamiselt teise (GSM),
kolmanda (UMTS) ja neljanda põlvkonna (LTE) mobiilsidesüsteemides.
(7) 14. juulil 2017 andis komisjon raadiospektri otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt Euroopa
Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT)
ülesande vaadata läbi 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala maapealse traadita
elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutamise ühtlustatud tehnilised tingimused,
et neid sagedusalasid saaks kasutada ka esemevõrgu jaoks.
(8) Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 13. märtsil 2018 vastu CEPTi aruande nr 66,
milles määratakse kindlaks traadita esemevõrgu tehnoloogiate seos mobiilse
lairibaside (st kärgside) süsteemidega ning ühtlustatud tehnilised tingimused nende
kasutamiseks 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas. Need esemevõrgu tehnoloogiad on
laiendatud levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT), LTE masin-masin tüüpi side (LTE-
4
EÜT L 196, 17.7.1987, lk 85–86. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2009/114/EÜ.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse
mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).
6
COM(2016) 587.
7
COM(2021) 118 final.
8
COM(2016) 588.
9
9. novembri 2016. aasta dokument RSPG16-032 final, „Strategic roadmap towards 5G for Europe:
Opinion on spectrum related aspects for next-generation wireless systems (5G) (RSPG 1st opinion on
5G)“.
10
30. jaanuari 2019. aasta dokument RSPG19-007 final, „Strategic spectrum roadmap towards 5G for
Europe: opinion on 5G implementation challenges (RSPG 3rd opinion on 5G)“.
ET 2 ET
MTC), LTE täiustatud masin-masin tüüpi side (LTE-eMTC) ja kitsasriba esemevõrk
(NB-IoT). CEPTi aruandes nr 66 järeldatakse ka, et EC-GSM-IoT on GSM-süsteemi
lahutamatu osa vastavalt direktiivile 87/372/EMÜ. Seega vastab EC-GSM-IoT GSM-
süsteemi suhtes kehtivatele tehnilistele tingimustele ilma, et neid tingimusi oleks vaja
muuta.
(9) 12. juulil 2018 tegi komisjon vastavalt raadiospektri otsuse artikli 4 lõikele 2 CEPTile
ülesandeks vaadata läbi teatavate ELi ühtlustatud sagedusalade (sealhulgas 900 MHz
ja 1 800 MHz sagedusala) ühtlustatud tehnilised tingimused ja töötada välja kõige
vähem piiravad tehnilised tingimused, mis sobiksid järgmise põlvkonna (5G)
maapealsete traadita süsteemide jaoks.
(10) Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 5. juulil 2019 vastu CEPTi aruande nr 72 (A-
aruanne), milles jõutakse järeldusele, et 900 MHz sagedusalas on GSM- ja maapealsed
kitsasribasüsteemid, sealhulgas esemevõrgu mobiilsidesüsteemid, lähitulevikus
jätkuvalt kommertskasutuses. Selles aruandes rõhutatakse vajadust 200 kHz suuruse
sagedusvahe järele, kui GSM- ja maapealsed kitsasribasüsteemid, sealhulgas
esemevõrgu mobiilsidesüsteemid töötavad 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas.
Lisaks antakse aruandes teavet 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala kasutamise
teostatavuse kohta 5G jaoks ning GSMi direktiivi piirangute kohta 900 MHz
sagedusalas.
(11) Vastavalt saadud ülesandele võttis CEPT 2. juulil 2021 vastu CEPTi aruande nr 80 (B-
aruanne), milles on esitatud ühtlustatud sagedusalade kava ja kõige vähem piiravad
ühtlustatud tehnilised tingimused selliste maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide
kooseksisteerimiseks, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid
900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas, tuginedes sagedusploki servamaski
kontseptsioonile. Need tingimused on väga tähtsad, et tagada 900 MHz ja 1 800 MHz
sagedusalas tehnoloogianeutraalsus.
(12) CEPTi aruandes nr 80 on ette nähtud üks sagedusploki servamask passiivseid
antennisüsteeme kasutavate maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide jaoks ning teine
sagedusploki servamask aktiivantennisüsteeme kasutavate maapealsete
lairibasüsteemide jaoks. Nende sagedusploki servamaskide nõuded ei kata GSM ja
EC-GSM-IoT, mille tehnilised omadused on esitatud viidatud ETSI standardites.
Seetõttu nähakse CEPTi aruandes nr 80 selliste erinevate maapealsete kitsas- ja
lairibasüsteemide11 kooseksisteerimiseks, millega on võimalik osutada elektroonilise
side teenuseid 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas, ette kõige vähem piiravad
tehnilised tingimused. Ühtlasi on aruandes sätestatud tingimused nende süsteemide ja
GSM-süsteemi kooseksisteerimiseks 900 MHz sagedusalas vastavalt nõukogu
direktiivile 87/372/EMÜ.
(13) Need sagedusploki servamaskid katavad maapealsete kitsasribaliste 200 kHz kanali
ribalaiusega süsteemide nõudeid, välja arvatud GSM ja EC-GSM-IoT. Samuti katavad
need maapealseid lairibasüsteeme kanali ribalaiusega üle 200 kHz. Maapealsete kitsas-
ja lairibasüsteemide eristamine on vajalik, et rakendada teatavates olukordades
liikmesriigi tasandil sagedusvahet. Seoses sellega on CEPTi aruandes nr 80 sätestatud
sagedusvahe elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate külgnevate
maapealsete kitsas- ja lairibasüsteemide nominaalsete kanaliservade vahel ning nii
elektroonilise side teenuste kui ka GSM- ja EC-GSM-IoT teenuste osutamiseks
kasutatavate erinevate külgnevate maapealsete kitsasribasüsteemide nominaalsete
kanaliservade vahel. Sagedusvahet tuleks rakendada liikmesriigi tasandil. Olenevalt
11
Sh UMTS vastavalt nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ artikli 1 lõikele 1.
ET 3 ET
külgnevate maapealsete süsteemide spektri servadest ja asjakohasest liikmesriigi
poliitikast võib kasutada eri lähenemisviise. CEPTi aruanne nr 80 sisaldab
töövahendeid sagedusvahede rakendamiseks.
(14) CEPTi aruandes nr 80 on sätestatud kõige vähem piiravad tehnilised tingimused
elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate maapealsete kitsas- ja
lairibasüsteemide kooseksisteerimiseks külgnevates sagedusalades paiknevate
süsteemidega, eelkõige raudtee mobiilse raadioside süsteemidega (RMR). Seejuures
võib teatavates olukordades rakendada 200 kHz suurust sagedusvahet elektroonilise
side teenuste osutamiseks kasutatava maapealse süsteemi ja sellega külgnevat
sagedusala kasutava RMR-süsteemi nominaalsete kanaliservade vahel. GSM-
süsteemide ja RMR-süsteemide kooseksisteerimist tuleks hallata liikmesriigi tasandil
vastavalt kehtivale õigusraamistikule.
(15) CEPTi aruandes nr 80 esitatud ühtlustatud tehnilised tingimused moodustavad
käesoleva otsuse tehnilise baasi. Need peaksid asendama otsuse 2009/766/EÜ
ühtlustatud tehnilised tingimused, mis põhinevad viidetel ETSI standarditele, tagades
samal ajal vastavuse kõnealustele tingimustele ja nende parandustele. See peaks
edendama õiguskindlust ja tehnilist lähenemist liidus, et toetada seadmete ja
koostalitlusvõimeliste teenuste mastaabisäästu ühtsel turul.
(16) 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas kehtivad spektrikasutusõigused, mille suhtes
kohaldatakse otsust 2009/766/EÜ, erinevad liikmesriigiti eraldatud sagedusplokkide
suuruse, sagedusjaotuste või kõnealuste õiguste kehtivusaja poolest. Seega on
liikmesriikide olukordade ja poliitikaeesmärkide erinevuste tõttu vaja säilitada
paindlikkus ühtlustatud tehniliste tingimuste siseriiklikuks rakendamiseks vastavalt
käesolevale otsusele. Liikmesriikide paindlikkus peaks olema ajaliselt piiratud
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 12 artikliga 53, et
võimaldada olemasolevate individuaalsete spektrikasutusõiguste kooskõlastatud
üleminekut kõnealustele ühtlustatud tehnilistele tingimustele. Kõik uued või
pikendatud spektrikasutusõigused, mis antakse pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist,
peaksid vastama nendele ühtlustatud tehnilistele tingimustele. See edendaks seadmete
ja teenuste kogu liitu hõlmavat ökosüsteemi ja soodustaks 5G kasutuselevõttu
kummalgi sagedusalal, tagades GSM-teenuste jätkuva osutamise kooskõlas GSMi
direktiiviga.
(17) Otsus peaks seega asendama komisjoni otsuse 2009/766/EÜ. Õigusselguse huvides
tuleks komisjoni otsus 2009/766/EÜ kehtetuks tunnistada. Selle lisa ja asjakohast
sätet, millega lubatakse 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala spektri kasutamist lisas
loetlemata muude süsteemide jaoks, tuleks üleminekuperioodil edasi kohaldada.
(18) Kooskõlas ELi õigusega võib osutuda vajalikuks sõlmida piiriüleseid
koordineerimiskokkuleppeid nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja
kolmandate riikide vahel, et vältida kahjulikke raadiohäireid, parandada
spektrikasutuse tõhusust ja vältida spektrikasutuse fragmenteeritust kooskõlas
direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 28.
(19) Käesoleva otsuse kontekstis koosneb 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala „määramine
ja kättesaadavaks tegemine“ järgmistest etappidest: i) raadiosageduste jaotamist
käsitleva riigisisese õigusraamistiku kohandamine, et lisada sellesse kõnealuste
sagedusalade kavandatud kasutamine käesolevas otsuses sätestatud ühtlustatud
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).
ET 4 ET
tehnilistel tingimustel, ii) kõigi vajalike meetmete algatamine, et tagada kõnealustes
sagedusalades vajalikus ulatuses kooseksisteerimine olemasoleva kasutusega, iii)
asjakohaste meetmete algatamine, mille toetuseks korraldatakse vajaduse korral
sidusrühmadega konsultatsioone, et võimaldada kõnealuseid sagedusalasid kasutada
kooskõlas liidu tasandil kohaldatava õigusraamistikuga, kaasa arvatud käesolevas
otsuses sisalduvate ühtlustatud tehniliste tingimustega.
(20) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee
arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsusega ühtlustatakse kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tehnilised tingimused
900 MHz sagedusalas kooskõlas direktiiviga 87/372/EMÜ ning 1 800 MHz sagedusalas
selliste maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada elektroonilise side
teenuseid.
Artikkel 2
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „GSM-süsteem“ – elektroonilise side võrk, mis vastab ETSI standarditele, täpsemalt
standarditele EN 301 502, EN 301 511 ja EN 301 908-18, kaasa arvatud laiendatud
levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT);
(b) „900 MHz sagedusala“ – sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz;
(c) „1 800 MHz sagedusala“ – sagedusalad 1 710 – 1 785 MHz ja 1 805 – 1 880 MHz.
Artikkel 3
(1) Maapealsed süsteemid, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid ja
mis võivad eksisteerida koos GSM-süsteemidega 900 MHz sagedusalas direktiivi
87/372/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses, tuleb viia vastavusse lisas sätestatud
parameetritega 30 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.
(2) Liikmesriigid määravad 30 kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest
1 800 MHz sagedusala:
(a) GSM-süsteemide jaoks ning
(b) maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada elektroonilise side
teenuseid, ja teevad selle sagedusala mittevälistaval viisil kättesaadavaks
vastavalt lisas sätestatud parameetritele.
Artikkel 4
Liikmesriigid hõlbustavad piiriüleste koordineerimiskokkulepete sõlmimist, et võimaldada
artikli 3 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud GSM-süsteemide ja maapealsete
süsteemide toimimist, võttes arvesse olemasolevaid regulatiivseid menetlusi ja õigusi ning
asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid kooskõlas ELi õigusega.
ET 5 ET
Artikkel 5
Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud maapealsete
süsteemide puhul on tagatud külgnevatel sagedusaladel olevate süsteemide asjakohane kaitse.
Artikkel 6
Liikmesriigid jälgivad pidevalt 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala kasutamist, et tagada
nende tõhus kasutamine, ning eelkõige teatavad niipea kui tarvis komisjonile vajadusest
käesolev otsus ELi õiguse kohaselt läbi vaadata.
Artikkel 7
Otsus 2009/766/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Selle artiklit 5 ja lisa kohaldatakse veel 30 kuu
vältel alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.
Artikkel 8
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 8.2.2022
Komisjoni nimel
Thierry BRETON
komisjoni liige
ET 6 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 8.2.2022
C(2022) 605 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Komisjoni rakendusotsus,
millega ühtlustatakse 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalad selliste maapealsete
süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada liidus elektroonilise side teenuseid, ning
tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/766/EÜ
ET ET
LISA
„LISA
ARTIKLIS 3 OSUTATUD PARAMEETRID
1. MÕISTED
„Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus
antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni
kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju
muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on
antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks.
„Passiivsed antennisüsteemid“ (Non-active antenna systems, mitte-AAS) – tugijaam ja
antennisüsteem, milles on üks või mitu antenniühendust, mis on ühendatud ühe või mitme
eraldi projekteeritud passiivse antennikomponendiga raadiolainete väljakiirgamiseks.
Antennikomponentidesse saabuvate signaalide amplituudi ja faasi ei reguleerita
vahetpidamata vastavalt lühiajalistele muutustele eetris.
„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse
korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni
suhtes antud suunas.
„Kogu kiirgusvõimsus“ (TRP) näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub
antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi
sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal
vastavalt järgmisele valemile:
2𝜋 𝜋
1
𝑇𝑅𝑃 ≝ ∫ ∫ 𝑃(𝜃, 𝜑)sin(𝜃)𝑑𝜃𝑑𝜑
4𝜋
0 0
kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt
valemile:
𝑃(𝜃, 𝜑) = 𝑃𝑇𝑥 𝑔(𝜃, 𝜑)
kus PTx tähistab antennivõre süsteemi juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab
antennivõre süsteemi võimendust suunal (θ, φ).
„Kitsasribasüsteem“ – maapealne süsteem, millega on võimalik osutada elektroonilise side
teenuseid 200 kHz kanalis,1 v.a GSM-süsteem.
„Lairibasüsteem“ – maapealne süsteem, millega on võimalik osutada elektroonilise side
teenuseid kanalis, mis on laiem kui 200 kHz2.
1
Selline süsteem on näiteks NB-IoT.
ET 1 ET
2. SAGEDUSJAOTUS
900 MHz sagedusalal on sagedusjaotus järgmine.
(1) Dupleksrežiim on sagedustihenduse dupleks (Frequency Division Duplex, FDD).
Dupleksivahe on 45 MHz; terminaljaama saatesagedus (900 MHz FDD üleslüli) asub
alumises sagedusalas 880–915 MHz (900 MHz alumine sagedusala) ning tugijaama
saatesagedus (900 MHz FDD allalüli) asub ülemises sagedusalas vahemikus 925–
960 MHz (900 MHz ülemine sagedusala).
(2) Eraldatud sagedusploki suurus peab üldjuhul võimaldama juurdepääsu vähemalt
5 MHz suurusele katkematule spektriosale. Kui eraldatavad sagedusplokid on
väiksemad, peavad need olema 200 kHz kordsed.
(3) 900 MHz alumist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes üleslüli
tööks3 ilma paarissageduseta 900 MHz ülemises sagedusalas.
(4) 900 MHz ülemist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes allalüli
tööks4 ilma paarissageduseta 900 MHz alumises sagedusalas.
(5) Tugijaama ja terminaljaama saatesagedus peab vastama vastavalt 4., 5. ja 6. osas
sätestatud tehnilistele tingimustele.
1 800 MHz sagedusalal on sagedusjaotus järgmine.
(6) Dupleksrežiim on sagedustihenduse dupleks (Frequency Division Duplex, FDD).
Dupleksivahe on 95 MHz; terminaljaama saatesagedus (1 800 MHz FDD üleslüli)
asub alumises sagedusalas 1 710 – 1 785 MHz (1 800 MHZ alumine sagedusala)
ning tugijaama saatesagedus (1 800 MHz FDD allalüli) asub ülemises sagedusalas
vahemikus 1 805 – 1 880 MHz (1 800 MHz ülemine sagedusala).
(7) Eraldatud sagedusploki suurus peab üldjuhul võimaldama juurdepääsu vähemalt
5 MHz suurusele katkematule spektriosale. Kui eraldatavad sagedusplokid on
väiksemad, peavad need olema 200 kHz kordsed.
(8) 1 800 MHz alumist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes üleslüli
tööks3 ilma paarissageduseta 1 800 MHz ülemises sagedusalas.
(9) 1 800 MHz ülemist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes allalüli
tööks4 ilma paarissageduseta 1 800 MHz alumises sagedusalas.
(10) Tugijaama ja terminaljaama saatesagedus peab vastama vastavalt 4., 5. ja 6. osas
sätestatud tehnilistele tingimustele.
3. SAGEDUSVAHE
Sagedusvahed on vajalikud selleks, et tagada kõrvutiasuvate süsteemide kooseksisteerimine,
kui puuduvad kahe- või mitmepoolsed sageduste kooskõlastamise kokkulepped, välistamata
selliste süsteemide käitajate vahel kokku lepitud leebemaid tehnilisi parameetreid.
Kui sagedusi ei kooskõlastata, rakendatakse külgnevate süsteemide nominaalsete
kanaliservade vahel sagedusvahet 200 kHz järgmiselt:
2
Sellised süsteemid on näiteks: LTE, kaasa arvatud LTE masin-masin tüüpi side ja LTE täiustatud
masin-masin tüüpi side, UMTS, WiMAX, 5G New Radio.
3
Näiteks täiendav üleslüli.
4
Näiteks täiendav allalüli.
ET 2 ET
(1) kitsasribasüsteem ja lairibasüsteem, mis mõlemad vastavad sagedusploki
servamaskile;5
(2) kaht eri tüüpi kitsasribasüsteemid, mis mõlemad vastavad sagedusploki
servamaskile;
(3) GSM-süsteem ja kas kitsasriba- või lairibasüsteem, mis mõlemad vastavad
sagedusploki servamaskile.
Kui kitsasribasüsteem töötab asjaomase lairibasüsteemi kaitseribarežiimis,6 tuleb selle
kitsasribasüsteemi kanaliserva ja operaatori sagedusploki serva vahel rakendada sagedusvahet
200 kHz või rohkem, võttes arvesse olemasolevaid kaitseribasid operaatorite sagedusplokkide
servade või (teiste teenustega külgneva) töösagedusala serva vahel. See kitsasribasüsteem
töötab ainult asjaomase lairibasüsteemi 10 MHz või suurema ribalaiusega kanalitel.
Olenevalt liikmesriigi olukorrast seoses elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate
maapealsete süsteemide ja raudtee mobiilse raadioside süsteemide kasutuselevõtuga,7 võib
järgmistel juhtudel kohaldada kõnealuste süsteemide nominaalsete kanaliservade vahel
sageduspiiril 925 MHz sagedusvahet 200 kHz:
(a) 200 kHz kanalis töötav raudtee mobiilse raadioside süsteem, mille sagedusala
külgneb lairibasüsteemiga;
(b) laiemas kui 200 kHz kanalis töötav raudtee mobiilse raadioside süsteem, mille
sagedusala külgneb kitsasribasüsteemiga;
(c) 200 kHz kanalis töötav raudtee mobiilse raadioside süsteem, mille sagedusala
külgneb eri tüüpi kitsasribasüsteemiga.
Sagedusvahet 200 kHz rakendatakse liikmesriigi tasandil,8 et tagada spektri tõhus kasutamine.
4. TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI SERVAMASK
Tugijaamade sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised
parameetrid, mida käesolevas osas kirjeldatakse, on vajalikud, et tagada külgnevate
elektroonilise side võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute
puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Sagedusploki servamaskid on seotud
raadiospektri kasutamise õiguste tehniliste tingimuste ja sellistest õigustest kasu saavate
raadiospektri kasutajate vaheliste häirete vältimisega.
900 MHz või 1 800 MHz sagedusalas toimivate elektroonilise side võrkude operaatorid
võivad kahe- või mitmepoolselt leppida kokku leebemates tehnilistes parameetrites,
tingimusel et need operaatorid jätkavad muude teenuste, rakenduste või võrkude kaitsmiseks
kohaldatavate tehniliste tingimuste ja piiriülesest koordineerimisest tulenevate kohustuste
täitmist.
BEM on kiirgusmask, mis määratleb võimsustasemed sageduse funktsioonina operaatorile
eraldatud (või litsentsitud) sagedusploki serva suhtes. See koosneb mitmest komponendist, vt
tabel 1.
5
Vt käesoleva lisa 4. osa.
6
St lairibavõrgus kasutatava sagedusploki küljel.
7
Raudtee mobiilse raadioside süsteem koosneb ülemaailmsest raudtee-mobiilsidesüsteemist (GSM-R) ja
selle õigusjärglastest, sealhulgas tulevasest raudtee-mobiilsidesüsteemist (FRMCS). Raudtee mobiilse
raadioside süsteemide ühtlustatud spektri suhtes kohaldatakse komisjoni otsust (EL) 2021/1730.
8
CEPTi aruanne nr 80 sisaldab töövahendeid sagedusvahede rakendamiseks eri maapealsete süsteemide
vahel, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid.
ET 3 ET
Baassagedusala võimsuse piirnorm tagab, et teiste operaatorite spekter 900 MHz või 1 800
MHz sagedusalas on kaitstud. Täiendav baassagedusala võimsuse piirnorm on
sagedusalaväline võimsuse piirnorm, mis tagab, et 900 MHz või 1 800 MHz sagedusalast
väljapoole jäävate teenuste ja rakenduste spekter on kaitstud. Üleminekuala võimsuse
piirnorm võimaldab võimsust plokisiseselt filtriga piirata kuni baassagedusala võimsuse
piirnormini ja tagab külgnevates sagedusplokkides kooseksisteerimise teiste operaatoritega.
Käesolevas lisas sätestatud sagedusploki servamaske ei kohaldata GSM-süsteemide suhtes.
Tabel 1: BEMi komponentide määratlemine
BEMi Määratlus
komponent
Plokisisene Eraldatud sagedusala, mille jaoks on serva kiirgusmask eraldatud.
900 MHz või 1 800 MHz sagedusala spektriosa, mida kasutatakse
Baassagedusal maapealsetes süsteemides, millega on võimalik osutada elektroonilise
a side teenuseid, välja arvatud operaatori sagedusplokk ja vastavad
üleminekupiirkonnad.
Üleminekuvah
Operaatori sagedusplokiga külgnev sagedusala.
emik
900 MHz või 1 800 MHz sagedusalaga külgnevate sagedusalade
Täiendav
spektriosa, mille suhtes kohaldatakse võimsuse eripiirnorme muude
baassagedusala
teenuste kaitseks.
Joonisel 1 on kujutatud üldist sagedusploki servamaski, mida kohaldatakse 900 MHz või 1
800 MHz sagedusala suhtes.
Joonis 1
Sagedusploki servamask
ET 4 ET
Võimsuse piirnormid on esitatud mitte-AASi ja AASi jaoks eraldi. Mitte-AASi võimsuse
piirnorme kohaldatakse keskmise EIRP suhtes; AASi võimsuse piirnorme kohaldatakse
keskmise TRP suhtes. Keskmise EIRP ja keskmise TRP mõõtmiseks võetakse ajavahemiku ja
ribalaiuse keskmine. Keskmise EIRP või keskmise TRP määramiseks keskmistatakse ajaliselt
signaalide aktiivsed osad ja see vastab ühele võimsuse reguleerimise seadistusele. Keskmine
EIRP või keskmine TRP määratakse sageduslikult ribalaiuse kohta, mis on esitatud tabelites
3, 4 ja 5. Üldiselt, kui ei ole kindlaks määratud teisiti, vastavad BEMide võimsuse piirnormid
asjaomase seadme, koos kõigi saateantennidega, kiiratavale koguvõimsusele, välja arvatud
mitte-AAS tugijaama baassagedusala, üleminekuala ja täiendava baassagedusala võimsuse
piirnormide puhul, mis on esitatud antenni kohta.
Mitte-AAS tugijaamade tehnilisi tingimusi kohaldatakse maapealsete süsteemide suhtes,
millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid nii 900 MHz kui ka 1 800 MHz
sagedusalas. AAS tugijaamade tehnilisi tingimusi kohaldatakse maapealsete süsteemide
suhtes, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid 1 800 MHz sagedusalas.
AAS tugijaamu ei tohi kasutada 900 MHz sagedusalas.
900 MHz või 1 800 MHz sagedusalas töötavate seadmete puhul võib kasutada ka muid kui
allpool sätestatud tehnilisi parameetreid, tingimusel et kasutatakse asjakohaseid
häirevähendamismeetmeid. Häirevähendamismeetmed peavad olema kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL9 ning pakkuma vähemalt samaväärset kaitset
kui kõnealuse direktiivi olulised nõuded.
Tabel 2
Mitte-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnormid
BEMi Mitte-AASi EIRP piirnorm AASi TRP piirnorm (ainult 1 800
komponent MHz sagedusala puhul)
Plokisisene Ei ole tingimata tarvilik. Ei ole tingimata tarvilik.
Kui liikmesriik on kehtestanud Kui liikmesriik on kehtestanud
ülempiiri, võib lairibasüsteemi puhul ülempiiri, võib kohaldada väärtust
kohaldada väärtust vahemikus 58 dBm/(5 MHz) kärje kohta(*).
63 dBm/(5 MHz) kuni
67 dBm/(5 MHz) antenni kohta ning
kitsasribasüsteemi puhul väärtust
vahemikus 60 dBm/(200 kHz) kuni
69 dBm/(200 kHz) antenni kohta.
(*)
Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.
Selgitus tabeli 2 juurde
Kohtades, kus kohaldatakse külgnevate teenustega kooskõlastamise menetlust, võivad
liikmesriigid kehtestada kiirgusvõimsuse ülempiiri.
Tabel 3
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).
ET 5 ET
Mitte-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala võimsuse piirnormid
BEMi Sagedusvahemik Mitte-AASi AASi maksimaalne
komponent maksimaalne keskmine keskmine TRP
EIRP piirnorm antenni piirnorm kärje kohta
kohta (ainult 1 800 MHz
sagedusala puhul) (*)
Baassagedusala FDD allalüli + 3 dBm/MHz – 6 dBm/MHz
sagedusplokid
(*)
Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.
Tabel 4
Mitte-AAS ja AAS tugijaamade üleminekuvahemiku võimsuse piirnormid
BEMi komponent Sagedusvahemik Mitte-AASi AASi maksimaalne
maksimaalne keskmine TRP
keskmine EIRP piirnorm kärje
piirnorm antenni kohta (ainult 1 800
kohta(*) MHz sagedusala
puhul) (**)
Üleminekuvahemik 0 kuni 0,2 MHz nihe 32,4 dBm/(0,2 MHz) 17,4 dBm/(0,2 MHz)
sagedusploki servast
0,2 kuni 1 MHz nihe 13,8 dBm/(0,8 MHz) 4,7 dBm/(0,8 MHz)
sagedusploki servast
1 kuni 5 MHz nihe 5 dBm/MHz –4 dBm/MHz
sagedusploki servast
5 kuni 10 MHz nihe 12 dBm/(5 MHz) 3 dBm/(5 MHz)
sagedusploki servast
(*)
Mitte-AAS EIRP piirnorme võiks riiklikul tasandil leevendada, kui kõigi elektroonilise side teenuste osutamiseks kasutatavate
maapealsete süsteemide mõjutatud operaatorid selles kokku lepivad või vastavalt liikmesriigis juba kehtivale rakenduskorrale.
(**)
Mitmesektorilises tugijaamas kohaldatakse kiirgusvõimsuse piirnormi iga eraldi sektori suhtes.
Tabel 5
Täiendava baassagedusala võimsuse piirnormid mitte-AAS tugijaamade puhul
ET 6 ET
BEMi Kohaldatav sagedusvahemik Mitte-AASi maksimaalne
komponent keskmine EIRP piirnorm antenni
kohta(*) (**)
Täiendav 0 kuni 0,2 MHz nihe sagedusploki
32,4 dBm/(0,2 MHz)
baassagedusala servast
0,2 kuni 1 MHz nihe sagedusploki 13,8 dBm/(0,8 MHz)
servast
1 kuni 5 MHz nihe sagedusploki
5 dBm/MHz
servast
5 kuni 10 MHz nihe sagedusploki
12 dBm/(5 MHz)
servast
>10 MHz nihe sagedusploki
3 dBm/MHz
servast (***)
(*)
Tingimusel et külgnevad teenused, rakendused ja võrgud sagedustel üle 960 MHz, alla 1 805 MHz ja üle 1 880 MHz on jätkuvalt
kaitstud, võib mitte-AAS tugijaamade suhtes kohaldada juhtumipõhiselt ja liikmesriigi tasandil kõrgemaid EIRP piirnorme.
Täpsemalt a) EIRP piirnormid, mis on kuni 6 dB kõrgemad, on lubatud vahemikus 0–0,2 MHz sagedusriba servast, et toetada
kitsasribasüsteemi plokisisest võimsust, mis on suurem kui 49 dBm/(200 kHz) (st kuni 55 dBm/(200 kHz), b) EIRP piirnormid,
mis on kuni 11 dB kõrgemad, on lubatud vahemikus 0–10 MHz sagedusriba servast, et toetada suuremat antennivõimendust kui
18 dBi (s.t kuni 29 dBi).
(**)
Tingimusel et külgnevad teenused, rakendused ja võrgud sagedustel alla 925 MHz on jätkuvalt kaitstud, võib mitte-AAS
tugijaamade suhtes kohaldada juhtumipõhiselt ja liikmesriigi tasandil kõrgemaid EIRP piirnorme.
(***)
5. osas esitatud kõrvalväärtus iseloomustab sagedussammu, mis on suurem kui 10 MHz sagedusala servast.
Selgitus tabeli 5 juurde
Tabelit 5 kohaldatakse ainult ribavälise piirkonna suhtes kooskõlas joonisega 1 ja tabeliga 1.
See tähendab, et kohaldatav sagedusvahemik jääb täielikult ribavälisesse piirkonda.
AAS tugijaamade puhul kohaldatakse tabelites 3 ja 4 esitatud plokiväliseid piirnorme ka
sagedusalaväliselt vahemikus 0–10 MHz sagedusala servast, sõltuvalt eraldatud sagedusala
asukohast.
5. MUUD TINGIMUSED
900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas asuvate tugijaamade kõrvalkiirguspiirkond algab 10
MHz kaugusel sagedusala vastavast servast10.
Maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid AAS-
süsteemi abil, ei anta külgnevate sagedusalade süsteemide eest suuremat kaitset kui
maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada elektroonilise side teenuseid mitte-
AAS-süsteemi kasutades.
6. TERMINALJAAMADEDE TEHNILISED TINGIMUSED
AAS terminaljaamu ei tohi kasutada 900 või 1 800 MHz sagedusalas.
Tabel 6
Terminaljaamade plokisisese võimsuse piirnorm
10
Asjaomased piirnormid on sätestatud ERC soovituses 74-01.
ET 7 ET
BEMi Maksimaalne keskmine võimsuse piirnorm(*)
komponent
Plokisisene 25 dBm (**)
(*) Mobiilsete terminaljaamade puhul on eespool soovitatud võimsuse piirnorm TRP. Paiksete/rändterminaljaamade plokisisese
kiirgusvõimsuse piirnormi võib kokku leppida riiklikul tasandil, tingimusel et muude teenuste, võrkude ja rakenduste kaitse ei ole
ohustatud ning piiriülesed kohustused on täidetud.
(**) Selle väärtuse juures on siiski lubatud kõrvalekalle kuni +2 dB, et võtta arvesse raskusi töötamisel äärmuslikes keskkonnatingimustes ja
toodete võimalikke erinevusi. See väärtus ei sisalda katsel lubatud kõrvalekallet.
ET 8 ET