KORRALDUS
09.02.2022 nr DM-116026-21
Keskkonnaloa nr KL-514505 andmine
1. OTSUS
Lähtudes Hansfer Recycling OÜ esitatud taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse §
40 ja § 46, jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41 , § 76 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg
1 p 3 ja lg 5 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230
„Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine" lisa 13 “Ringmajanduse
osakonna põhimäärus” punktiga 2.3.2 ning Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja
nr 1-1/21/137 “Teabehalduse korra kinnitamine”, otsustan:
1.1 Jätta algatamata keskonnamõju hindamine Hansfer Recycling OÜ (registrikood 16245560,
aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Suur-Patarei tn 3-12, 10415)
keskkonnaloa andmise menetluse käigus.
1.2 Anda Hansfer Recycling OÜ-le tähtajatu keskkonnaluba nr KL-514505 aadressil Suur-
Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus: 78403:314:0590;
registriosa nr 161701) asuvas käitluskohas jäätmete käitlemiseks.
1.3 Määrata keskkonnaloa nr KL-514505 tabelis J6 tegevusele esitatavad
keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad
keskkonnakaitsemeetmed.
1.4 Määrata keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa
andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba nr
KL-514505 kehtetuks.
1.5 Määrata keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Hansfer Recycling
OÜ kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu
kasutusõiguse lõppemisest lepingu või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest, teavitama
jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.
1.6 Määrata keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt kehtib keskkonnaluba
ohtlike jäätmete käitlemise osas kuni õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse
likvideerimise kulude katmiseks mõeldud Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või
finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi
kehtivuseni. Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama
Keskkonnaametile uue õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui
ettevõte enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu
tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-514505 alusel
ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-
514505 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.
1.7 Määrata keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil
õigus kasutada ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu pangakontole
kantud finantsgarantii summat jäätmekäitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks
ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloale jäätmete
ladustamise kohta seatud kohustusi või lõpetab tegevuse ilma jäätmekäitluskohas olevaid
jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantsgarantii osalist tagastamist juhul, kui
ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega.
Finantsgarantii tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa
kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on
likvideeritud.
1.8 Määrata keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Hansfer Recycling
OÜ-l kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud
käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise
arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal
peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb
ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal
on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel
õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.
1.9 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Hansfer Recycling OÜ-le.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine
Hansfer Recycling OÜ (edaspidi ettevõte) esitas 16.06.2021 Keskkonnaametile (edaspidi loa
andja) keskkonnaloa taotluse T-KL/1008370 (nõuetekohane taotlus registreeriti
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.08.2021 nr DM-116026-4; edaspidi taotlus).
Keskkonnaluba nr KL-514505 antakse Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju
maakond (katastritunnus: 78403:314:0590; registriosa nr 161701) asuvas käitluskohas jäätmete
taaskasutamiseks.
2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
Loa andja teavitas 30.09.2021 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest
(registreeritud 30.09.2021 nr DM-116026-6) ning küsis Tallinna Strateegiakeskuselt arvamust
keskkonnaloa taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud 30.09.2021 nr DM-116026-7).
2(15)
Taotluse avalikustamise käigus esitati Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekuid
(registreeritud 31.10.2021 nr DM-116026-10). Ettepanekutega arvestamine/mitte arvestamine
on toodud korralduse peatükis 3.4. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus esitada edasise
menetluse käigus täiendavaid seisukohti.
Taotluse avalikustamise käigus esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi ka MKM) taotluse arvamuse andmise tähtaja pikendamiseks kuni 13.11.2021 ning
esitas 18.11.2021 kirjaga nr 1.10-15/2021/5748-2 arvamuse (registreeritud 25.11.2021 nr DM-
116026-15). Ettepanekutega arvestamine/mitte arvestamine on toodud korralduse peatükis 3.4.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus esitada edasise menetluse käigus
täiendavaid seisukohti.
Loa andja teavitas 30.09.2021 piirinaabreid taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud
30.09.2021 nr DM-116026-8) ning avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes
Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2).
Ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata
kuna taotlusmaterjalide põhjal ei ole näha täiendavaid häiringuid ümbruskonnas tegutsevatele
isikutele kuna käitise territoorium on ümbritsetud äri-, transpordi- ja üldkasutatava maaga
(KeÜS § 46 lg 1 ja lg 1`1, § 47 lg 2).
Loa andja teavitas 19.01.2022 keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele tutvumiseks ja
arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1).
Eelnõude osas esitas MKM oma 03.02.2022 saadetud kirjas nr 10-9/2022/168-2 täiendava
ettepaneku (registreeritud 07.02.2022 kirjaga nr DM-116026-20). Ettepanekutega
arvestamine/mitte arvestamine on toodud korralduse peatükis 3.4.
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1).
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1. Jäätmekäitluskohal ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu
puudub mõju ka nendele.
2. Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,
samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega
3(15)
ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017
määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).
3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr KL-514505 annab selle
omanikule aadressil Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond
(katastritunnus: 78403:314:0590; registriosa nr 161701) asuvas käitluskohas õiguse jäätmete
käitlemiseks (KeÜS § 41 lg 1 p 3).
Jäätmete käitlemine
Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate
meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Jäätmeloa taotluses
kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa
andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.
Ettevõte tegevus seisneb ohtlike- ja tavajäätmete (peamiselt metallijäätmete) käitlemises
(vastuvõtt, sorteerimine/demonteerimine, vaheladustamine ning taaskasutusse, sh
korduskasutusse suunamises.
Käitluskoht on varustatud jäätmete kogumiseks ja ladustamiseks jäätmeliigile sobivate
kogumisanumatega/konteineritega. Ettevõtte poolt jäätmekäitluskohas kokku kogutud jäätmed
ning romusõidukite demonteerimise tulemusena tekkinud jäätmed antakse edasiseks
käitlemiseks üle vastavaid keskkonnakaitselube omavatele ettevõtetele.
Metallijäätmete käitlemine:
Käitluskohas jäätmed kaalutakse, metallijäätmete kiirgust mõõdetakse. Vastuvõetud värvilised
metallid ja ohtlikud metallijäätmed sorditakse hoones, mustmetallid asfaltkattega väliplatsil
(piisavalt vabade konteinerite olemasolul toimub sortimine konteinerist- konteinerisse
põhimõttel) ning ladustatakse sortimise järgselt vastavalt jäätmeliigile (värvilised ja ohtlikud
metallijäätmed hoones ja mustmetallid virnadesse/aunadesse väliplatsidele ja multilift- jm
metallkonteineritesse). Metallitolmu sisaldavad jäätmeid ladustatakse pealt kaantega
metallkonteinerites.
Vajadusel teostatakse väliplatsil (mustmetallid) või hoones sees (värvilised ja ohtlikud
metallijäätmed) eelnevalt ka gabariiti lõikamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed ja
ohtlikud osad/jäätmed, mis ladustatakse eraldi konteineritesse.
Ohtlike või mitteohtlike ainetega määrdunud metallpakendid puhastatakse puhastuskaltsudega,
samuti eraldatakse (ketaslõikuriga) võimalusel puhtad metallosad (näiteks kinnitused, kaaned
vm) ning eraldatud jäätmeid käideldakse edaspidi tava- ja ohtlike jäätmetena. Puhastamisele
4(15)
kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt
puhastatavad. Kasutatud puhastuskaltsud antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.
Võimalusel eemaldatakse pakendilt ka saastumata osad (kaaned, kinnitused jms). Ohtlike
ainetega saastunud metallijäätmete hulgast eraldatakse mitteohtlikud metallid (metallijäätmetelt
lõigatakse ketaslõikuriga puhtad tavametallosad jne.)
Ohtlike ainetega määrdunud või põlevkivitõrva sisaldava isolatsiooniga kaableid puhastatakse
käsitööriistu kasutades, eraldades isolatsioonikihi (käideldakse edasi ohtlike jäätmetena) ja
metalli (kuna see on puhas metall, siis käideldakse edasi tavametallijäätmetena). Võimalusel
kasutatakse kaablikoorimismasinat.
Ohtlikud jäätmed hoiustatakse hoones eraldi alal lekkekindlates mahutites kuni jäätmekäitlejale
üleandmiseni.
Romusõidukite kätlemine:
Romusõidukite jäätmed võetakse vastu käitluskohas, kaalutakse ning vormistatakse vajalikud
ohtlike jäätmete saatekirjad jm. vastuvõtudokumendid. Vastuvõetud romusõidukeid käideldakse
(demonteeritakse) koheselt peale vastuvõtmist (ei vaheladustata) ainult hoones sees.
1. Aku eemaldamine
Klemmid ühendatakse lahti ning aku paigaldatakse spetsiaalsesse happekindlasse konteinerisse,
mis asub samas hoones.
Müügikõlblikud akud suunatakse müüki, müügikõlbmatud antakse hiljem üle ohtlike jäätmete
saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
2. Konditsioneerist (kui on) täiteaine eraldamine
Konditsioneerist eraldatakse täiteaine vastava seadmega (teenus ostetakse sisse).
3. Mootoriõlide, jahutus- jm. vedelike eraldamine
Vedelikujäätmed hoiustatakse vastavalt markeeritud 200-liitristes vaatides samas hoones selleks
eraldatud alal.
Hiljem antakse jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale
ettevõttele.
5. Õlifiltrite eraldamine
Õlifiltrijäätmed jkogutakse vastavalt markeeritud kogumismahutites samas hoones selleks
eraldatud alal.
Hiljem antakse ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele.
6. Plahvatusohtlike turvapatjade (kui on) käivitusseadmete eraldamine
Tellitakse seadmete demonteerimine ning üleandmine vastavat käitlusluba omavale ettevõttele.
Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Sobivusel demonteeritakse romusõidukilt ka korduvkasutuseks kõlbulikud sõidukiosad
(metallosad, piduriklotsid, vedelgaasimahutid jne.), mis ladustatakse hoonesse või väliplatsile
eraldi ning realiseeritakse kaubana.
Püsivalt orgaaniliste saasteainete (POS-ide) sisaldus ei ole ettevõtte poolt käideldavatel väga
tõenäoline. Siiski kontrollitakse demonteeritud detailide (näiteks armatuurlaua plastosad,
jäätmekoodiga 160119) sellekohast võimalikku märgistust, et nimetatud mittemüügikõlblikud
osad ei satuks ladestamisele suunatavate jäätmete hulka ning antaks üle koostööpartneritele, kes
5(15)
omavad luba nimetatud jäätmeliigi käitlemiseks. Sõidukikered, mis ei sisalda ohtlikke osi,
ladustatakse territooriumil asfaltkattega platsile (mustmetallide tsoon).
Romusõiduki lammutamise järgselt edastab ettevõte elektrooniliselt majandus- ja
kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise
registreerimise tingimused ja kord” lisas 2 nimetatud lammutustõendi Maanteeametile
mootorsõiduki liiklusregistrist kustutamiseks.
Demonteeritud romusõidukite kerede ja osade (näiteks autolammutuskodadelt) vastuvõtmisel
teostatakse sorteerimist vaid vajadusel: hoones eemaldatakse metalldetailide küljest
mittemetalsed osad, mis ladustatakse väliplatsil konteinerites. Näiteks võib teiste
jäätmekäitlejate-autolammutuskodade juurest toodud metallide külge jäänud olla mõningaid
plastdetaile vms. Need eemaldatakse, tagamaks metallijäätmete “puhtus” teistest jäätmeliikidest
nende edasisel käitlemisel. Katalüsaaatoritel eemaldatakse vajadusel neid ümbritsev metallkest.
Edasi käideldakse tekkivaid jäätmeid analoogselt teiste jäätmeliikidega.
Metallijäätmed (sh autoromude demonteeritud osad).
Metallijäätmetest sorditakse ja romudelt demonteeritakse võimalusel ja vajadusel välja koheselt
korduskasutusse suunatavad osad/materjalid (näiteks I-talad, torud, raudteerööpad, autoromude
metallosad, vedelgaasimahutid, piduriklotsid, akud, tuled jms. kasutamiseks ehitusettevõtetes,
metallitööstustes, tavakasutuses), mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel
(korduskasutus). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne
kontroll ning vajadusel parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine,
värvimine, poleerimine, akudel pinge testimine vms). Need detailid/osad ladustatakse eraldi
ning realiseeritakse/müüakse kaubana.
Jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine:
Vastuvõetud elektri- ja elektroonikajäätmed võetakse vastu käitluskohas, kaalutakse ning
vormistatakse vajalikud vastuvõtudokumendid. Vastuvõetud elektri- ja elektroonikajäätmeid
käideldakse (sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandatega hoones sees.
Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine teostatakse hoones. Töö käigus
teostatakse seadmetelt katete, kaante jm. erinevatest metallidest osade eraldamine lõikuriga vm.
meetodeid kasutades jne. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine on Keskkonnaministri
09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega
kooskõlas. Korduskasutatavate osad eraldatakse ning ladustatakse samas hoones. Ohtlikel
elektroonikajäätmetel eraldatakse mitteohtlikud metallijäätmed, mis käideldakse edasi
analoogselt teiste metallijäätmetega.
Elektri- ja elektroonikajäätmete demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi
korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult
otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad
tegevused vastavalt keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude
korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku kontroll 2) seadme osade ning kesta
parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine vm. tegevused.
Demonteerimisel kasutatakse "kuivtehnoloogiat", siis puudub reovee teke. Vajadusel asetatakse
6(15)
demonteeritava, vedelikke sisaldada võiva elektroonikaromu alla kogumisnõu, vann vms. ning
see vedelik kogutakse hiljem 200- liitrisesse lekkekindlasse metallvaati või 1
m3 plastmahutisse. Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad jäätmed kajastatakse
hiljem aruandluses 8- kohaliste jäätmekoodidega.
Edasti teostatakse sorditud/demonteeritud jäätmed antakse üle taaskasutamiseks
(ümbertöötlemiseks) vastavaid keskkonnalubasid omavale isikule.
Ettevõtte tegevuskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe tn 13, Tallinn, Harju maakond
(katastritunnus 78403:314:0590) tootmismaa sihtotstarbega kinnistul.
Ettevõtte territooriumi kinnistu piirneb põhja- ja lääne suunas transpordimaa, ida suunas
tootmismaa ning lõuna suunas tootmis-, elamu- ja ärimaa kinnistutega. Lähim elamumaa
kinnistu asub jäätmekäitluseks planeeritavast kinnistuosast ca 200 meetri kaugusel kagu suunal.
Territoorium on ümbritsetud taraga, valgustatud, ning varustatud videojälgimissüsteemiga,
lisaks on sõlmitud leping turvaettevõttega.
Tegemist on ärimaa sihtotstarbega kinnistuga, kus asuvad teenindushoone, kontorihoone ja
laohooned. Jäätmete käitlemine ja hoiustamine toimub lääneservas asuvas betoneeritud
põrandaga laohoones. Jäätmeid hoitakse kuni nende üleandmiseni konteinerites või bigbag
kottides. Laohoones puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Ettevõttel on hoone osa ja
välisplatside kasutamiseks üürileping.
Lubatav tegevus
Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr KL-514505 annab selle
omanikule õiguse alljärgnevaks
jäätmete taaskasutamiseks (korduskasutuseks ettevalmistamine – R3k, R4k, R5k; sortimine,
demonteerimine - R12s, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 2);
ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (sortimine, demonteerimine - R12s,
korduskasutuseks ettevalmistamine – R4k, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 3);
metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (sortimine, demonteerimine - R12s,
korduskasutuseks ettevalmistamine – R4k, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 4).
Keskkonnaluba nr KL-514505 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks.
Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või
kutsetegevuses (JäätS § 987 lg 2 p 2).
Nõuded jäätmete käitlemisele
Loa andja kandis keskkonnaloa tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja
ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavate
tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kohta.
Ettevõte soovib keskkonnaloa taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada
jäätmeid:
hoones 339,75 tonni (317,10 m3), sealhulgas ohtlikke jäätmeid 23,35 tonni (13,30 m 3);
7(15)
1. platsil - asfalt- ja betoonplaatidest kattega väliplatsil 680 tonni (1103 m 3);
2. platsil - paigaldatavatest betoonplaatidest kattega väliplatsil 30 tonni (60 m 3) ning
3. platsil - asfaltkattega väliplatsil 14,70 tonni (58,40 m 3).
Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning
kandis keskkonnaloa nr KL-514505 tabelisse J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete koguse
vastavalt taotlusele.
Keskkonnaamet märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89
„Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks
nõutav kompleksluba“ (edaspidi määrus nr 89) § 6 lg-le 5 nõutakse ohtlike jäätmete ajutisel
ladustamisel kompleksluba juhul, kui see eelneb mõnele määruse nr 89 §-des 6 või 8 nimetatud
toimingule ja ladustatakse üle 50 tonni ohtlikke jäätmeid. Käitluskohas on lubatud ladustada
kuni 50 tonni ohtlikke jäätmeid ning tagamaks, et käitluskohas käideldavate ohtlike jäätmete
üheaegne ladustamise kogus ei ületaks kompleksloa künnisväärtust, lisab Keskkonnaamet loa
tabelisse J6 tingimuse, et ohtlike jäätmete ladustamisel üle 50 tonni on nõutav kompleksluba,
kui see eelneb määruses nr 89 § 6 lg 5 nimetatud toimingule.
Jäätmekäitluskoht peab vastama keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja
elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ ja romusõidukite käitlemine vastavalt
keskkonnaministri 16.06.2011 määrusele nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“ nõuetele.
Ringlussevõtu osas järgitakse Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määruse nr 65 “Elektri- ja
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise
või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad” §-s 8
märgitud nõuded täidetakse järgnevalt: demonteerimisest tekkivate jäätmete üleandmine
jäätmekäitlejatele, kes suunavad need taaskasutusse: ringlussevõtt – metallide, plastide,
klaasosade purustamine ja ümbersulatamisele või -töötlemisele suunamine, taasväärtustamine
jms.. Tõendusdokumendid taaskasutatud jäätmekoguste ja teostatud jäätmekäitlustoimingute
kohta hangitakse jäätmete lõppkäitlejalt. Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad
jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8-kohaliste jäätmekoodidega.
Ettevõte peab veenduma, et romusõidukitest eemaldatavad osad ega plastijäätmed ei sisalda
püsivaid orgaanilisi saasteained enam piirnormidest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas.
Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavad jäätmeid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021
artikkel 7 kohaselt. Keskkonnaamet peab vajalikuks seada keskkonnaloale nr KL-514505
tingimuse, mille kohaselt peab loa omaja olema veendunud, et romusõidukitest eemaldatavad
osad ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) IV lisas toodud
piirnormidest. Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb
käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 kohaselt.
Samuti tuleb ettevõttel täita Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 määruse nr 79 “Mootorsõidukitest
ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või
8(15)
kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad1“ sätestatud
sihtarve.
3.3. Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema
muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS §
53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb
otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks,
mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
Isik, kes taotleb luba või registreeringut jäätmete ladustamiseks, sealhulgas jäätmete
käitlemisega kaasnevaks ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa
Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või
finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise
kulude katmiseks (edaspidi finantsgarantii) (JäätS § 98 3 lg 1). Garantii või finantstagatise
puudumisel on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 983 lg 3).
Keskkonnaamet loeb finantsgarantiiks ka ettevõtte poolt Rahandusministeeriumi
kontsernikontode kooseisu pangakontole (edaspidi deposiitkonto) kantud summat, mis katab
üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Taotluse kohaselt
ladustatakse käitluskohas üheaegselt 16,45 tonni jäätmeid, millele rakendub finantstagatise
kohustus. Ettevõte on Keskkonnaametile esitanud finantstagatist tõendava dokumendi
30.12.2021. Esitatud dokumendi kohaselt on ettevõte kandnud deposiitkontole summa, mis
katab üheaegselt ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud.
Kuivõrd keskkonnaluba nr KL-514505 antakse tähtajatu kehtivusega, peab loa omajal kogu loa
kehtivusaja jooksul olema kehtiv finantsgarantii, mis tagab ladustatavate jäätmete käitlemise
korraldamise ja käitlemise kulude katmise. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmekäitlus on
pidevas arengus ning jäätmete käitlusviisid ning –hinnad muutuvad. Seega on ettevõttel
kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud
käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise
arvutamise tabel. Keskkonnaamet vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal
peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi deposiitkontole kantud summa, tuleb
ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste põhjal
on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel
õigus enammakstud tagatise osa tagasi saada.
Keskkonnaametil on õigus deposiitkontole kantud finantstagatise kasutamiseks kui ettevõte ei
täida keskkonnaloaga nr KL-514505 seatud kohustusi või ettevõte lõpetab tegevuse ilma
käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Lähtuvalt eelnevast peab loa andja põhjendatuks
seada keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus
kasutada ettevõtte poolt deposiitkontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud
jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte
ei täida keskkonnaloaga nr KL-514505 täidetud jäätmete ladustamise kohta seatud kohustusi või
9(15)
lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata (HMS § 53 lg 1 p 4).
Finantstagatis tagastatakse ettevõttele osaliselt juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa
muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega. Finantstagatis tagastatakse ettevõttele
täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või keskkonnaloa
kehtivusaeg lõppeb. Keskkonnaamet kontrollib, kas jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud
ning seejärel tagastatakse ettevõtte poolt deposiitkontole makstud summa samale ettevõttele.
Finantstagatise tagastamine ettevõttele toimub ainult Keskkonnaameti taotluse alusel.
Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks esitab keskkonnaloa taotleja loa andjale
JäätS § 985 lg-s 1 nõutud info ja dokumendid. Ettevõte on kohustatud omama samal ajal, kui
tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega JäätS § 985 lg 1 p-s 2 nimetatud Euroopa
Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või
finantstagatist tõendavat dokumenti õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse
likvideerimise kulude katmiseks (edaspidi õnnetusjuhtumikindlustus) (JäätS § 98 5 lg 5).
Ettevõte on Keskkonnaametile esitanud JäätS § 98 5 lg-s 1 nimetatud dokumendi. Esitatud
dokumendi kohaselt on õnnetusjuhtumikindlustus kehtiv kuni 29.12.2022. Kuivõrd
keskkonnaluba nr KL-514505 antakse tähtajatuna, peab loa omajal kogu loa kehtivusaja jooksul
olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse
likvideerimise kulude katmiseks. Õnnetusjuhtumikindlustuse puudumisel ei ole ettevõttel õigust
ohtlike jäätmete käitlemiseks. Kuivõrd loa andjal on õigus keelduda ohtlike jäätmete
käitlemiseks keskkonnaloa andmisest, kui ettevõttel puudub õnnetusjuhtumikindlustus, peab loa
andja põhjendatuks seada keskkonnaloale nr KL-514505 kõrvaltingimus, mille kohaselt lõppeb
ohtlike jäätmete käitlemise õigus õnnetusjuhtumikindlustuse kehtivuse lõppedes (HMS § 53 lg
1 p 4). Juhul kui ettevõte esitab uue õnnetusjuhtumikindlustust tõendava dokumendi, pikeneb
ohtlike jäätmete käitlemise õigus samadel tingimustel automaatselt. Seetõttu kannab loa andja
keskkonnaloa nr KL-514505 tabelisse J6 nõude, mille kohaselt peab ettevõttel loa kehtivuse ajal
olema kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse
likvideerimise kulude katmiseks.
Ettevõte peab enne õnnetusjuhtumikindlustuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue
õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu tõendava dokumendi. Juhul kui ettevõte enne
õnnetusjuhtumikindlustuse kehtivuse lõppemist uut õnnetusjuhtumikindlustuse olemasolu
tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb ettevõttel õigus keskkonnaloa nr KL-514505 alusel
ohtlikke jäätmeid käidelda ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada keskkonnaluba nr KL-
514505 ohtlike jäätmete käitlemist reguleerivas osas kehtetuks.
Keskkonnaamet keeldub ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnaloa andmisest, kui taotleja
jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik
(edaspidi vastutav isik) ei vasta JäätS § 78 lg 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele või
tal ei ole lg 5 kohast kutsekvalifikatsiooni keeldub (JäätS § 98 prim 6 p 2). Ettevõte on koos
taotlusmaterjalidega esitanud vastutava isiku tunnistuse ohtlike jäätmete käitleja
pädevuskoolituse läbimise kohta. Pädevuskoolitused on läbi viidud keskkonnaministri
12.04.2007. a määruse nr 28 „Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isiku koolitusele ja
pädevusele esitatavad nõuded” (edaspidi määrus nr 28) kohaselt. JäätS § 78 lg 4 alusel on
10(15)
kehtestatud keskkonnaministri 18.03.2020 määrus nr 16 „Ohtlike jäätmete käitluse, prügila või
jäätmehoidla käitamise eest vastutava isiku koolitus- ja pädevusnõuded“ (edaspidi määrus nr
16), millega tunnistati määrus nr 28 kehtetuks ning mille § 2 lg-tega 1 ja 2 sätestati uued
nõuded, millele peab pädevuskoolitus vastama. Vastavalt määruse nr 16 § 5 lg-le 1 ei kohaldata
määrusega nr 16 kehtestatud vastutava isiku pädevusnõudeid isiku suhtes, kes enne selle
määruse jõustumist täitis vastutava isiku ülesandeid ja töötas vastutava isikuna
keskkonnakaitseloaga ettevõttes.
Vastutav isik on läbinud pädevuskoolituse 26.-28.10.2021 ning on omandanud nõutava
pädevuse tunnistuse kehtestatud nõuetele.
Loa andjal on õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole
tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg
1 p 1).
Jäätmekäitluskohaks olev kinnistu ei kuulu ettevõtte omandisse. Kinnistu omanik on Rosebud
OÜ (registrikood 11909268), kellega Hansfer OÜ sõlminud 02.03.2021 kinnistu kasutamiseks
üürilepingu nr 202103021 tähtajaga kuni 31.03.2026 ning Hansfer OÜ on sõlminud 15.06.2021
äriruumi üürilepingu nr. 202106151 (edaspidi leping) Hansfer Recycling OÜ-ga kinnistu
omaniku nõusolekul.
Loa andjal on muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et käitluskohaks oleva kinnistu omandi-
või kasutusõigus võib muutuda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli
õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta
haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel
välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et
haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta keskkonnaluba
andmata kui puudub käitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks
jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav keskkonnaluba nr KL-514505
kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult,
kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse
muutumisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.
Jäätmekäituskoha kasutamise õiguse muutmisel või uue lepingu sõlmimisel tuleb ettevõttel
esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise õiguse muutmise või uue lepingu
koopia, tõendamaks jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui jäätmekäitluskoha
kasutusõigust tõendav leping lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut
jäätmekäitluskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja keskkonnaloa nr KL-
514505 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.
3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Loa andja teavitas 30.09.2021 kirjaga nr DM-116026-6 ettevõtet keskkonnaloa taotluse
menetlusse võtmisest ning küsis Tallinna Strateegiakeskuselt arvamust keskkonnaloa taotluse
kohta (KeÜS § 43 lg 1)(registreeritud 30.09.2021 nr DM-116026-7).
Tallinna Strateegiakeskus juhtis 31.10.2021
11(15) saadetud kirjaga (registreeritud 01.11.2021 nr
Tallinna Strateegiakeskus juhtis 31.10.2021 saadetud kirjaga (registreeritud 01.11.2021 nr
DM-116026-10) tähelepanu järgmistele asjaoludele:
- jäätmete käitluskoht asub põhjavee looduslikult kaitsmata alal;
- elektroonikaromude kogumis- ja käitluskoht peab olema vedelikukindla pinnakattega ning
varustatud vedelike kogumisseadmega ning vajadusel dekanterite ja õlipüüduritega
Keskkonnaministri 09.02.2005 määrusele nr 9 "Elektri- ja elektroonikaseadmete romude
käitlusnõuded" kohaselt. Taotluses ja lisatud jäätmekäitluskoha skeemil ei ole kirjeldatud
reovee- ja sademevee kogumissüsteem, süsteem ja vedelikukindel pinnakate puuduvad. Leiame,
et elektri- ja elektroonika seadmete, ohtlike jäätmede sh romusõidukite kogumine,
ümberpakkimine, eeltöötlemine ja vaheladustamine ilmastiku eest kaitsmata kohas on
keskkonnaohtlik tegevus, kuna esineb reostuse oht pinnasele ning põhjaveele. Ettevõte peab
koguma, maha ja peale laadima, sorteerima ning vaheladustama elektri- ja elektroonika
seadmeid, ohtlikke jäätmeid sh romusõidukeid kõva kattega väljakul, mis on varustatud
sademevee kogumissüsteemiga või hoones, mis on nõuetekohaselt varustatud nimetatud
jäätmete käitlemiseks.
Keskkonnaamet analüüsis Tallinna Strateegiakeskuse esitatud arvamust ning leidis, et esitatud
taotluse ja arvamuste põhjal ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52). Toome
oma seisukohad välja sarnaselt esitatud Tallinna Strateegiakeskuse arvamustele:
1. jäätmete käitluskoht asub põhjavee looduslikult kaitsmata alal ning ettevõtte on taotluse 3.3.
osas punktides 2 ja 4 ning 3.7 osas toonud välja, et kõik elektri- ja elektroonikajäätmeid,
ohtlikud jäätmed, ohtlikke osi sisaldavad autoromud käideldakse
(sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandaga hoones. Käiltuskoht on varustatatud
absorbendiga.
2. Keskkonnaamet leiab, et taotletav tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ei tekita ülemäärast
keskkonnakoormust ega ohusta keskkonda. Keskkonnaamet lisab J6 tabelisse nõuded nii
jäätmete käitlemisele üldiselt kui ka eraldi ohtlike jäätmete elektri- ja elektroonikajäätmete ning
romusõidukite käitlemiseks.
Taotluse avalikustamise käigus esitas MKM taotluse arvamuse andmise tähtaja pikendamiseks
kuni 13.11.2021 ning esitas 18.11.2021 kirjaga nr 1.10-15/2021/5748-2 arvamuse (registreeritud
25.11.2021 nr DM-116026-15).
MKM toob välja järgmised asjaolud:
MKMi valitsemisele kuulub Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistuga piirnev Tallinnas, Lasnamäe
linnaosas asuv kinnistu (registriosa nr 24874301, katastritunnustega 78403:314:0136,
78403:314:2950 ja 78403:314:2960, sihtotstarvetega transpordimaa, riigi kinnisvararegistri
objektikood KV24455). Riigi kinnistut koormab hoonestusõigus AS Eesti Raudtee kasuks kuni
01.12.2059.
Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistu põhjaküljele ulatub Rail Balticu (edaspidi RB)
maakonnaplaneeringu koridor1, mis on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/41 „Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine" kehtestamine“. RB planeeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 „Enne raudtee
ehitamist trassi koridoris kehtivad tingimused“ nimetatakse järgnevad nõuded: „Raudtee
ehitamiseks ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi
12(15)
koridor hoida ehitistest vabana.
Ühtlasi tuuakse kirjas välja, et RB raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate
katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus ning tuleb arvestada
raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik
arvestama raudtee rajamisega. Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti Vabariigile
omandamise protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise, ehitusprojekti ja
ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida tegevuse osas arvamust Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt.“
"RB raudtee projekti koostamise käigus on selgunud, et Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistust on
vajalik projekti raames teha äralõige."..."Äralõike suurus Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistust selgub
raudtee ja sellega seotud ehitiste projektide valmimisel 2022. aastal."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium olles tutvunud esitatud keskkonnaloa taotluse
dokumentidega ning võttes arvesse RB planeeringut, ei nõustu MKM keskkonnaloa
väljastamisega taotluses kirjeldatud kujul Tallinna linnas, Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistul ning
palub ennast ka menetluse edasisest käigust teavitada ja anda võimalus arvamuse
avaldamiseks.
Loa andja edastas arvamuse ettevõttele 26.11.2021 kirjaga nr DM-116026-16.
Ettevõte esitas täiendatud taotluse 27.12.2021 (registreeritud 27.12.2021 nr DM-116026-16),
millele on lisatud täiendavad selgitused jäätmekäitluse kohta ja asukohaplaani joonis, millele on
kantud RB osas viidatud alale. Ettevõte on andnud oma vastuskirjas teada, et kogu tegevus
toimub väljaspool RB nimetatud ala ning ettevõte on teadlik RB planeeringust ning täiendab
taotlust lisamaterjaliga (Lisa 4).
Keskkonnaamet analüüsis MKM poolt esitatud arvamust ning leidis, et esitatud taotluse ja
arvamuste põhjal ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52). Toome oma
seisukohad välja sarnaselt esitatud MKM arvamustele:
1. Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistu põhjaküljele ulatuv RB raudtee trassi koridor on esitatud joonise
ulatuses arvesse võetud ning taolteja ei planeeri tegevuse käigus alale lisada ühtegi ehitit ega
planeeri nimetatud alale tegevusi. Ettevõte on teadlik, et kinnistu piirneb RB raudtee koridoriga
ning RB raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute
maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus ning tuleb arvestada raudtee rajamisega kuni
raudtee ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama raudtee
rajamisega. Kui Suur-Sõjamäe tn 13 kinnistust äralõike suurus määratakse ja see mõjutab
ettevõtte tegevust, palub ettevõtte edasiste tegevuste korraldamiseks etteteatamist.
2. Keskkonnaamet nõustub MKM arvamusega ning peab ka piisavaks ettevõtte esitatud
täiendatud taotlust, mis sisaldab muuhulgas tegevuskoha täiendatud joonist (eelnõu lisa 4) ning
leiab, et kui RB raudteetrassi koridori ja edasiste planeeritavate tegevuste osas on ajalina
ülevaate teada, tuleb sellest ka loa omanikku teavitada ning leppida kokku aeg tegevuste
ümberkorraldamiseks.
3. MKM-l on võimalik eelnõudele täiendavalt arvamusi anda.
Keskkonnamõjude hindamise vajalikkust on kaalutud korralduse p-s 3.1 ning eelhinnangu
eelnõu esitatakse koos eelnõudega.
13(15)
Eelnõude osas esitas MKM oma 03.02.2022 saadetud kirjas nr 10-9/2022/168-2 järgmise
täiendava ettepaneku:
teatame, et peame võimalikuks keskkonnaloa (Keskkonnaotsuste infosüsteemi menetlus nr M-
116026) andmist tingimusel, et keskkonnaluba ei ulatu RB ehitusprojekti realiseerimiseks
vajalikule Suur-Sõjamäe tn 13 asuvast kinnisasjast tehtavale äralõikele, mida soovib MKM
omandada riigile avalikes huvides. Kavandatava äralõike ligikaudne pindala on 126 m2, plaan
on kirja lisas. Äralõike maa-ala on kavas moodustada järgmiste L-Est 97 koordinaatidega
(mõõdistamise käigus võivad koordinaadid täpsustuda):
x 6587418, y 546934;
x 6587423, y 546898;
x 6587417, y 546896.
Keskkonnaamet nõustub MKM esitatud tingimustega. Esitatud tingimused ja joonis on ettevõtte
esitatud loa täiendatud taotluses juba arvesse võetud.
3.5. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõtte
peab järgima KeÜS, JäätS ja nende alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi.
Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda
keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud
Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on
a a d r e s s i l t : https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargidtegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-
meelespea.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
14(15)
(allkirjastatud digitaalselt)
Reet Siilaberg
juhataja
jäätmebüroo
Lisad:
1. Keskkonnaluba
2. ASENDIPLAAN_LADUSTATAVATE_KOGUSTEGA1.pdf
3. Keskkonnamõju eelhinnang.pdf
Teadmiseks: Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Osaühing Rosebud,
Tallinna Strateegiakeskus
15(15)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-514505
Loa omaja Ärinimi / Nimi Hansfer Recycling OÜ
andmed
Registrikood / Isikukood 16245560
Tegevuskoha Nimetus Suur-Sõjamäe 13 metallijäätmete käitluskoht
andmed
Aadress Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 78403:314:0590
Territoriaalkood EHAK 0387
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Suur-Sõjamäe tn 13
(78403:314:0590).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Jäätmete käitlemine;
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 09.02.2022
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev
Jäätmete käitlemine
J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Suur-Sõjamäe 13 metallijäätmete käitluskoht
Keskkonnaregistrikood JKK3700520
Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 2281514 78403:314:0590 X: 6587373, Y: 546929
Plaan või kaart Lisa 1: ASUKOHAPLAAN1.pdf
Number plaanil või kaardil
J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe 13 metallijäätmete käitluskoht
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
02 01 10 - Metallijäätmed 500 500 500 500 R12s
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s
12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 4 4 4
15 01 04 - Metallpakendid 500 500 500 500 R12s
50 R5k
15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) 1 1 1
ja kaitseriietus
16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid 5 5 5 5 R3k
16 01 04* - Romusõidukid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 3 550 550 3 000 3 550 3 000 R12s
16 01 07* - Õlifiltrid 0.60 0.60 0.60
16 01 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid 1.50 1.50 1.50
16 01 17 - Mustmetallid 760 260 500 760 260 R5k
500 R12s
16 01 18 - Värvilised metallid 358 58 300 358 58 R5k
300 R12s
2/14
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
16 01 19 - Plastid 20 20 20 20 R3k
16 01 20 - Klaas 4 4 4 4 R5k
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad 50 50 50 50 R3k
50 R5k
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02* 10.50 0.50 10 10.50 0.50 R5k
10 R12s
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed 40 40 40
16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01, 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
16 02 12 01, 16 02 13 01
100 R4k
16 02 16 01 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud mustmetallosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 01 350 350 350 350 R12s
35 R4k
16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja -aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01 1 000 1 000 1 000 100 R12s
100 R5k
16 06 01* - Pliiakud 303 3 300 303 3 R4k
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R5k
17 04 02 - Alumiinium 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R5k
17 04 03 - Plii 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R5k
17 04 04 - Tsink 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R4k
17 04 05 - Raud ja teras 50 000 50 000 50 000 50 000 R12s
5 000 R5k
17 04 05 01 - Raudteerööpad 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R4k
17 04 06 - Tina 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R4k
17 04 07 - Metallisegud 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
500 R4k
17 04 11 01 - Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s
17 04 11 02 - Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s
17 04 11 03 - Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed 1 500 1 500 1 500 1 500 R12s
17 04 11 04 - Isolatsioonita alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed 1 500 1 500 500 1 500 R12s
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid 1 000 1 000 1 000 1 000 R12s
3/14
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed 3 000 3 000 3 000 3 000 R12s
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed 2 500 2 500 2 500 2 500 R12s
19 12 02 - Mustmetallid 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
19 12 03 - Värvilised metallid 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
20 01 40 - Metallid 5 000 5 000 5 000 5 000 R12s
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 150 150 150
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* 150 150 150
12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed 500 500 500 500 R12s
12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed 500 500 500 500 R12s
16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11* 0.30 0.30 0.30 0.10 R5k
16 01 16 - Vedelgaasimahutid 0.50 0.50 0.50 0.30 R5k
16 02 13 01* - Ohtlikke osii sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 50 50 50 50 R12s
16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01
16 02 15 01* - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud mustmetallist ohtlikud osad 30 30 30 30 R12s
16 02 15 06* - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud segametallidest ohtlikud osad 30 30 30 30 R12s
16 02 97 01* - Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi sisaldavad metallseadmed 10 10 10 10 R12s
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja arvatud 100 100 100
koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
17 04 09* - Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed 100 100 100 100 R12s
17 04 10* - Õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid 100 100 100 100 R12s
15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud metallpakendid 100 100 100 100 R12s
16 01 03 02 - Muud vanarehvid, sealhulgas haagiste rehvid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 03 01, 16 01 03 03 ja 16 01 0.30 0.30 0.30 0.30 R3k
03 04
16 01 03 03 - M2, M3, N2 ja N3 kategooria mootorsõidukite vanarehvid 0.40 0.40 0.40 0.40 R3k
16 01 03 04 - Erisõidukite ja põllumajandusmasinate vanarehvid 0.30 0.30 0.30 0.30 R3k
16 01 10* - Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad) 0.20 0.20 0.20
16 01 13* - Pidurivedelikud 0.30 0.30 0.30
16 01 21 01* - Kasutatud kütusefiltrid 0.10 0.10 0.10
16 02 16 02 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud vask- ning vasesulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 350 350 350 350 R12s
16 02 15 02
35 R4k
16 02 16 03 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud alumiinium- ning alumiiniumisulamosad, mida ei ole nimetatud 350 350 350 350 R12s
koodinumbriga 16 02 15 03
35 R4k
16 02 16 04 - Kasutuselt kõrvaldatud alumiiniumliiklusmärgid ja -teeviidad 50 50 50 50 R12s
16 02 16 05 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud plii- ning pliisulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 350 350 350 350 R12s
16 02 15 04
35 R4k
16 02 16 06 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest osad, mida ei ole 350 350 350 350 R12s
nimetatud koodinumbriga 16 02 15 05
4/14
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
asutustelt, isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
35 R4k
16 02 16 07 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud segametallidest osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 06 350 350 350 350 R12s
35 R4k
J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus
Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud
nr nimetus jäätmekäitlustoimingu
aastane käitlusmaht
(tonni/aastas)
1. Jäätmete sortimine, R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmed voe
̃ takse vastu käitluskohas, kaalutakse, kontrollitakse metallijäätmete kiirgustaset ning vormistatakse vastuvot̃ udokumendid. 120 000
sh metallijäätmete komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline
käitlus töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, Kõrgema kiirgustasemega metallijäätmeid vastu ei võeta ning sellest informeeritakse Keskkonnaameti kiirgusosakonda ning oodatakse
kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel juhiseid edasiseks tegutsemiseks.
tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub
Hoones sorditakse värvilised metallid ja ohtlikke aineid sisaldavad metallid. Asfaltkattega väliplatsil sorditakse mustmetallid, piisaval
arvul konteinerite olemasolul toimub sortimine konteinerist- konteinerisse poh ̃ imot̃ tel. Jäätmed ladustatakse sortimise järel vastavalt
jäätmeliigile hoones (värvilised ja ohtlikud metallijäätmed) või väliplatsil virnades/aunades (mustmetallid) ja multilift- jm
metallkonteineritesse (erinevad must- ja värvilised metallid). Metallitolmu sisaldavad jäätmeid ladustatakse ja transporditakse pealt
kaantega metallkonteinerites.
Metallijäätmed sorditakse margilisuse järgi.
Vajadusel teostatakse gabariiti loĩ kamine, eraldades samaaegselt ka mittemetalsed ja ohtlikud osad/jäätmed, mis ladustatakse eraldi
konteineritesse.
Ohtlike voĩ mitteohtlike ainetega määrdunud metallpakendid puhastatakse puhastuskaltsudega, samuti eraldatakse (ketasloĩ kuriga)
voĩ malusel puhtad metallosad (näiteks kinnitused, kaaned vm.) ning eraldatud jäätmeid käideldakse edaspidi tava- ja ohtlike jäätmetena.
Puhastatakse vaid pakendid, millel on visuaalselt tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (N. 200-liitrised pealmise kaanega
ol̃ ivaadid jne).
Võimalusel eemaldatakse pakendilt saastumata osad (kaaned, kinnitused jms). Kasutatud puhastuskaltsud antakse üle
jäätmekäitlejatele.
Ohtlike ainetega saastunud metallijäätmete hulgast eraldatakse mitteohtlikud metallid (metallijäätmetelt loĩ gatakse ketasloĩ kuriga puhtad
tavametallosad jne.)
Ohtlike ainetega määrdunud voĩ pol̃ evkivitor̃ va sisaldava isolatsiooniga kaableid puhastatakse käsitööriistu kasutades, eraldades
isolatsioonikihi (käideldakse edasi ohtlike jäätmetena) ja metalli (kuna see on puhas metall, siis käideldakse edasi
tavametallijäätmetena). Voĩ malusel kasutatakse kaablikoorimismasinat.
Jäätmete vastuvõtmisel (näiteks vastuvõetud konteineri tühjakskallamisel võib konteineri põhjas olla eelmisest veost jäänud
ehitussegaprahti) või sorteerimisel tekkivad jäätmed (muud materjalisegud) antakse üle teistele vastavat keskkonnaluba omavale
jäätmekäitlejatele.
5/14
2. Jäätmete sortimine, R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Jäätmekäitluskohas võetakse vastu elektri- ja elektroonikajäätmed. Jäätmed kaalutakse ning vormistatakse vajalikud 3 500
elektri- ja komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline vastuvot̃ udokumendid.
elektroonikaseadmete töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, Vastuvõetud elektri- ja elektroonikajäätmeid käideldakse (sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandatega hoones sees.
demonteerimine kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel
tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine teostatakse hoones.
Töö käigus eemaldatakse seadmetelt katted, kaaned jmt, eraldatakse metallidest osad lõikuriga vmt meetodeid kasutades, mis on
kooskõlas Keskkonnaministri 09.02.2005a määruse nr. 9 “Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded” nõuetega.
Korduskasutatavad osad eraldakse ning ladustatakse hoones.
Ohtlikelt elektroonikajäätmetelt eraldatakse mitteohtlikud metallijäätmed, mida käideldakse edasi analoogselt teiste metallijäätmetega.
Demonteerimisel ei kasutata vett ning reoveeteke on välistatud. Vedelikke sisaldada võivate elektroonikaromude alla pannakse vedelike
kogumiseks nõu, vann vms. ning kogutud vedelik kogutakse 200- liitrisesse metallvaati või 1 m3 plastmahutisse.
Sorditud/demonteeritud jäätmed antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule.
Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8- kohaliste jäätmekoodidega.
3. Jäätmete R3k - jäätmeteks muutunud, peamiselt orgaanilisest materjalist Elektri- ja elektroonikaseadmed. 9 700
korduskasutusse koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed, näiteks elektrimootorid (kui on majanduslikult
suunamine ettevalmistamine otstarbekas neid töökorda seada). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavad tegevused vastavalt
R4k - jäätmeteks muutunud, peamiselt metallidest või keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude korduskasutuseks üleandmise nõuded”: 1) töökorrasoleku
metalliühenditest koosnevate toodete või nende komponentide kontroll 2) seadme osade ning kesta parandus, rooste eemaldus, mittekorras detailide asendamine vm. tegevused.
korduskasutuseks ettevalmistamine
R5k - jäätmeteks muutunud, peamiselt anorgaanilisest materjalist Pakendijäätmed.
koosnevate toodete või nende komponentide korduskasutuseks Määrdunud metallpakendid puhastatakse puhastuskaltsudega. Puhastamisele kuuluvad vaid need pakendid, millel on visuaalselt
ettevalmistamine tuvastatav sisu ja mis on kergelt puhastatavad (Näiteks 200- liitrised pealmise kaanega vaadid jne). Pakendite puhastusastet ning
korduskasutuseks sobivust hinnatakse visuaalselt. Korduskasutatavad hoiuanumad müüakse tava- või juriidilistele isikutele, mida võib
tavaliselt kasutada samalaadsete vedelike/kaupade hoiustamiseks/ladustamiseks. Mida puhastada ei ole võimalik antakse üle
jäätmekäitlejale.
Metallijäätmed (sh autoromude demonteeritud osad).
Metallijäätmetest sorteeritakse ja romudelt demonteeritakse voĩ malusel ja vajadusel välja koheselt korduskasutusse suunatavad
osad/materjalid (näiteks I-talad, torud, raudteerööpad, autoromude metallosad, vedelgaasimahutid, piduriklotsid, akud, tuled jms.
kasutamiseks ehitusettevõtetes, metallitööstustes, tavakasutuses), mida on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel
(korduskasutus). Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatakse eelnev visuaalne kontroll ning vajadusel
parandus/viimistlus (näiteks torudel ummistuse likvideerimine, värvimine, poleerimine, akudel pinge testimine vms.).
Need detailid/osad ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse kaubana.
6/14
4. Jäätmete sortimine, R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Romusõidukite jäätmed voe
̃ takse vastu käitluskohas, kaalutakse ning vormistatakse vajalikud ohtlike jäätmete saatekirjad jm. 5 000
autoromude käitlus komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline vastuvot̃ udokumendid.
töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine,
kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel Ettevõttel on jäätmekäitleja registreering jäätmete veoks.
tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub Romusoĩ dukite transpordiks kasutatakse renditavaid voĩ omaveokeid, mis on vedelikekindla poh
̃ jaga metallist multilift-konteinerid. Samuti
tellitakse vajadusel teenust vastavalt veoettevot̃ telt.
Romude veol kontrollitakse eelnevalt, et sellest ei lekiks ol̃ i vm. vedelikke.
Vastuvõetud romusõidukeid käideldakse (demonteeritakse) koheselt peale vastuvõtmist ainult hoones sees.
Käitlustoimingud romusoĩ dukiga:
1. Aku eemaldamine
Klemmid ühendatakse lahti ning aku paigaldatakse spetsiaalsesse happekindlasse konteinerisse, mis asub samas hoones.
Müügikol̃ blikud akud suunatakse müüki, müügikol̃ bmatud antakse hiljem üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba
omavale ettevot̃ tele.
2. Konditsioneerist täiteaine eraldamine
Konditsioneerist eraldatakse täiteaine vastava seadmega (teenus ostetakse sisse).
3. Mootoriol̃ ide, jahutus- jm. vedelike eraldamine
Vedelikujäätmed hoiustatakse vastavalt markeeritud 200-liitristes vaatides, hoones selleks eraldatud alal.
Hiljem antakse jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevot̃ tele.
5. Õlifiltrite eraldamine
Õlifiltrijäätmed kogutakse vastavalt markeeritud kogumismahutites hoones selleks eraldatud alal.
Hiljem antakse ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete saatekirja alusel vastavat keskkonnaluba omavale ettevot̃ tele.
6. Plahvatusohtlike turvapatjade käivitusseadmete eraldamine
Tellitakse seadmete demonteerimine ning üleandmine vastavat käitlusluba omavale ettevõttele.
Hiljem antakse jäätmed üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevot̃ tele.
Sobivusel demonteeritakse romusoĩ dukilt ka korduvkasutuseks kol̃ blikud soĩ dukiosad (metallosad, piduriklotsid, vedelgaasimahutid jne),
mis ladustatakse hoonesse või väliplatsile eraldi ning realiseeritakse kaubana.
Püsivalt orgaaniliste saasteainete (POS-ide) sisaldust kontrollitakse demonteeritud detailidel (näiteks armatuurlaua plastosad,
jäätmekoodiga 16 01 19). Märgistuse leidmisel tagatakse, et mittemüügikol̃ blikud osad ei satuks ladestamisele suunatavate jäätmete
hulka ning antaks üle koostööpartneritele, kes omavad luba nimetatud jäätmeliigi käitlemiseks.
Soĩ dukikered, mis ei sisalda ohtlikke osi, ladustatakse territooriumil asfaltkattega platsile (mustmetallide tsooni). Hiljem antakse koĩ k
jäätmed üle teistele jäätmekäitlejatele.
Romusoĩ duki lammutamise järgselt edastab ettevot̃ e elektrooniliselt majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr
19 „Mootorsoĩ duki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” lisas 2 nimetatud lammutustoe ̃ ndi Maanteeametile mootorsoĩ duki
liiklusregistrist kustutamiseks.
Demonteeritud romusoĩ dukite kerede ja osade (näiteks autolammutuskodadelt) vajadusel vastuvot̃ misel sorditakse:
Hoones eemaldatakse metallidest detailide küljest mittemetalsed osad, mis ladustatakse väliplatsil konteinerites. Need eemaldatakse,
tagamaks metallijäätmete “puhtus” teistest jäätmeliikidest nende edasisel käitlemisel. Katalüsaaatoritel eemaldatakse vajadusel neid
ümbritsev metallkest.
Edasi käideldakse tekkivaid jäätmeid analoogselt teiste jäätmeliikidega.
J4. Jäätmete ladustamine
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe 13 metallijäätmete käitluskoht
7/14
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil ladestamisele suunamise ladustamise materjal ladustamise
või aeg kogus kogus
kaardil
Tonni m³ Tonni m³
Hoone X: 6587377, Y: 546962 Betoonpõrandatega tööstushoone. Transpordiks piisava 339.75 317.10 12 01 03 - Värvilise metalli viilmed ja treilaastud Ei 20 30
X: 6587408, Y: 546966 Hoones käideldakse tava-, metalli-, elektri- ja elektroonikajäätmeid koguse tekkimisel, kuid
13 02 08* - Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid Jah 0.60 0.60
X: 6587413, Y: 546925 ning romusõidukite jäätmeid. mitte kauem kui 3 aastat.
X: 6587382, Y: 546920 200-liitristes vaatides või 1 m3 IBC-konteinerites ladustatakse 15 02 02* - Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, Jah 0.10 0.20
demonteerimisest tekkivaid ohtlikke jäätmeid (õlid, õlifiltrid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal
jahutusvedelikud, puhastuskaltsud jms.). nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus
Metallkastides, konteinerites, big-bag'ides või virnades/aunades on 16 01 07* - Õlifiltrid Jah 0.30 0.30
romude, ohtlike- ja värviliste metallide, materjalisegude ning elektri-
ja elektroonikajäätmed. 16 01 14* - Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid Jah 0.40 0.40
Vastavus keskkonnanormidele - vastab. 16 01 18 - Värvilised metallid Ei 5 5
16 01 22 01 - Mootorsõidukite katalüsaatorseadmed, mida ei ole Ei 0.50 0.50
nimetatud jäätmekoodiga 16 01 21 02*
16 02 14 01 - Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed, mida ei ole Ei 3 5
nimetatud koodinumbritega 16 02 09, 16 02 10 01, 16 02 11 01,
16 02 12 01, 16 02 13 01
16 02 16 01 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 3 5
mustmetallosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15
01
16 02 98 01 - Muud kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed ja - Ei 3 5
aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 97 01
16 06 01* - Pliiakud Ei 20 10
17 04 01 - Vask, pronks, valgevask Ei 100 60
17 04 02 - Alumiinium Ei 30 50
17 04 03 - Plii Ei 50 20
17 04 04 - Tsink Ei 20 10
17 04 06 - Tina Ei 2 1
17 04 07 - Metallisegud Ei 20 10
17 04 11 01 - Polümeersest või muust materjalist Jah 5 15
isolatsioonikihiga kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed
17 04 11 02 - Polümeersest või muust materjalist Jah 5 15
isolatsioonikihiga kaetud alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed
17 04 11 03 - Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed Ei 5 15
17 04 11 04 - Isolatsioonita alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed Ei 5 15
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed Ei 10 5
19 12 03 - Värvilised metallid Ei 10 5
16 01 10* - Lõhkemisohtlikud osad (näiteks turvapadjad) Ei 0.05 0.10
16 01 13* - Pidurivedelikud Ei 0.05 0.05
16 01 21 01* - Kasutatud kütusefiltrid Jah 0.05 0.15
12 01 04 - Värvilise metalli tolm ja kübemed Ei 3 1
8/14
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil ladestamisele suunamise ladustamise materjal ladustamise
või aeg kogus kogus
kaardil
Tonni m³ Tonni m³
15 01 10 01* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud Ei 0.20 0.50
metallpakendid
16 02 13 01* - Ohtlikke osii sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud Ei 0.50 1
metallseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09,
16 02 10 01, 16 02 11 01, 16 02 12 01
16 02 15 01* - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 0.50 1
mustmetallist ohtlikud osad
16 02 15 06* - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 0.50 1
segametallidest ohtlikud osad
16 02 97 01* - Muud kasutuselt kõrvaldatud ohtlikke osi Ei 0.50 1
sisaldavad metallseadmed
16 08 01 - Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, Ei 0.20 0.20
iriidiumi või plaatinat sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (välja
arvatud koodinumbriga 16 08 07* nimetatud katalüsaatorid)
17 04 09* - Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed Ei 0.50 1.50
17 04 10* - Õli, kivisöe- või põlevkivitõrva või muid ohtlikke aineid Jah 0.30 0.60
sisaldavad kaablid
16 02 16 02 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 3 5
vask- ning vasesulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
16 02 15 02
16 02 16 03 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 3 5
alumiinium- ning alumiiniumisulamosad, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 16 02 15 03
16 02 16 04 - Kasutuselt kõrvaldatud alumiiniumliiklusmärgid ja - Ei 0.50 1
teeviidad
16 02 16 05 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud plii- Ei 3 5
ning pliisulamosad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
16 02 15 04
16 02 16 06 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 3 5
muudest värvilistest metallidest ning nende sulamitest osad, mida
ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15 05
16 02 16 07 - Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud Ei 3 5
segametallidest osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02
15 06
Väliplats X: 6587419, Y: 546898; X: 6587417, Y: Asfalt- ja betoonplaatidest kattega väliplats. Transpordiks piisava 680 1 103 02 01 10 - Metallijäätmed Ei 5 5
1 546926; X: 6587383, Y: 546920; X: Vastavus keskkonnanormidele - vastab. koguse tekkimisel, kuid
12 01 01 - Mustmetalliviilmed ja -treilaastud Ei 10 20
6587387, Y: 546891; X: 6587419, Y: 546898 Mustmetallid on ladustatud virnastatult/aunades või vabade mitte kauem kui 3 aastat.
konteinerite olemasolul ka konteinerites. 15 01 04 - Metallpakendid Ei 5 40
Värvilised metallid, koldetuhast eraldatud mustmetallid ning 17 04 05 - Raud ja teras Ei 500 900
mustmetallitolm ja -kübemed ladustatakse konteinerites.
17 04 05 01 - Raudteerööpad Ei 20 10
19 10 01 - Raua- ja terasejäätmed Ei 20 20
19 12 02 - Mustmetallid Ei 20 20
9/14
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil ladestamisele suunamise ladustamise materjal ladustamise
või aeg kogus kogus
kaardil
Tonni m³ Tonni m³
20 01 40 - Metallid Ei 10 5
16 01 06 - Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke Ei 30 50
osi
16 01 17 - Mustmetallid Ei 5 5
17 04 07 - Metallisegud Ei 20 10
19 01 02 - Koldetuhast eraldatud mustmetallid Ei 10 5
19 10 02 - Värviliste metallide jäätmed Ei 10 5
19 12 03 - Värvilised metallid Ei 10 5
12 01 02 - Mustmetallitolm ja -kübemed Ei 5 3
Väliplats X: 6587387, Y: 546891 Paigaldatavatest betoonplaatidest kattega väliplats. Transpordiks piisava 30 60 17 04 02 - Alumiinium Ei 30 60
2 X: 6587384, Y: 546907 Vastavus keskkonnanormidele - vastab. koguse tekkimisel, kuid
X: 6587370, Y: 546904 Jäätmed ladustatud virnastatult/aunades või vabade konteinerite mitte kauem kui 3 aastat.
X: 6587373, Y: 546888 olemasolul konteinerites.
Väliplats X: 6587352, Y: 546931 Asfaltkattega väliplats. Transpordiks piisava 14.70 58.40 16 01 03 01 - M1 ja N1 kategooria mootorsõidukite vanarehvid Jah 1.20 12
3 X: 6587347, Y: 546960 Vastavus keskkonnanormidele - vastab. koguse tekkimisel, kuid
16 01 03 02 - Muud vanarehvid, sealhulgas haagiste rehvid, mida Jah 0.10 1
X: 6587364, Y: 546963 Jäätmed ladustatud konteinerites. Kõik kergesti lenduvad jäätmed mitte kauem kui 3 aastat.
ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 03 01, 16 01 03 03 ja 16
X: 6587369, Y: 546934 (sh ehitus- ja lammutussegapraht) ladustatakse viisil, kus on
01 03 04
välistatud nende lendumine ja keskkonda sattumine
16 01 03 03 - M2, M3, N2 ja N3 kategooria mootorsõidukite Jah 0.10 1
vanarehvid
16 01 03 04 - Erisõidukite ja põllumajandusmasinate vanarehvid Jah 0.10 1
16 01 19 - Plastid Jah 3 20
16 01 20 - Klaas Ei 1 1
16 01 22 - Nimistus mujal nimetamata osad Ei 1 2
16 01 99 - Nimistus mujal nimetamata jäätmed Ei 3 10
17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud Jah 2 5
koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*
19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid Ei 3 5
(sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11*
16 01 12 - Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 Ei 0.10 0.10
01 11*
16 01 16 - Vedelgaasimahutid Ei 0.10 0.30
Seotud failid
10/14
Failid Lisa 2: Hansfer_Recycling_OU__2021_garantii_voi_finantstagatise_vaartuse_arvutustabel_ja_hinnakiri_v7_10_11_2020.xl
sx
Lisa 3: Ja_a_tmete_vaheladustamine_ja_edasisele_taaskasutamisele_suunamine.pdf
Lisa 4: ASENDIPLAAN_LADUSTATAVATE_KOGUSTEGA1.pdf
J5. Jäätmete vedu
Vorm ei ole asjakohane
J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded
Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded
Kirjeldus Rakendamine
jäätmete käitlemine Ettevõtte tegevus seisneb jäätmete sortimises (R12s), ladustamises (R13), kasutuskõlblike osade korduskasutuseks Jäätmete käitlemist teostatakse betoneeritud põrandaga hoones ning asfalteeritud pidevalt
ettevalmistamises (R3k, R5k) ja romusõidukite ning elektri- ja elektroonikajäätmete lammutamises (R12s). platsil ja väiksemal betoneeritud pinnaga platsil.
Tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmete lendumise vältimiseks ning tolmu tekke ja
Tava(metalli)jäätmete käitlust (sorteerimine, ladustamine) teostatakse nii hoones kui ka väliplatsil. leviku vältimiseks.
Ohtlike-, elektri- ja elektroonikajäätmete ning romude sortimine/demonteerimine ja ladustamine teostatakse vaid
betoonpõrandatega tootmishoones.
Ohtlike jäätmete Ohtlike jäätmete käitlusega tegelevaid töötajaid juhendatakse ohutu ja keskkonnasob ̃ raliku jäätmekäitluse- ja ohutustehnika Ohtlike jäättmete kogumisel tuleb need koguda eraldi ja hoiustada teistest jäätmetest pidevalt
käitlemine alaselt. eraldi lekkekindlates mahutites hoones eraldatud alal.
Avariide ja on ̃ netuste vältimiseks järgivad töötajad jäätmekäitlusprotsesside läbiviimisel koĩ ki keskkonna- ja ohutusnou ̃ deid ja Käitluskoht peab olema varustatud piisava hulga absorbendiga, et jäätmete võimaliku
kasutavad individuaalseid isikukaitsevahendeid (tööriietus, -jalanou ̃ d, - kindad). lekke korral oleks võimalik jäätmed koheselt absorbendiga katta. Samuti peab
käitluskoht olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.
11/14
Metallijäätmete, Vastuvõetud elektri- ja elektroonikajäätmeid käideldakse (sorteeritakse/demonteeritakse) ainult betoonpõrandatega hoones. Jäätmed tuleb sortida margilisuse järgi ja vajadusel konteinerist-konteinerisse pidevalt
sealhulgas elektri- ja põhimõttel.
elektroonikajäätmete Ettevõttel tuleb oma tegevuses järgida keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude
käitlemine käitlusnõuded“ sätestatud nõudeid ning samuti tuleb täita Vabariigi Valitsuse 20.04.2009 määruses nr 65 „Elektri- ja Keelatud on kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid (JäätS §
elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja 105 lg 1 ).
kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ sätestatud sihtarve. Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena lubatud vaid seadusjärgset turuluba
omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt
või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena
on jäätmed tekkinud (JäätS § 105 lg 2 ).
Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid
Maanteeameti või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt
kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase
tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud (JäätS § 105 lg 4). Metallijäätmete
kokkuost tuleb dokumenteerida (JäätS § 106) ning arveldada metallijäätmete
kokkuostul nõuete järgi (JäätS § 107).
Metallijäätmete kogumisel (vastu võtmisel) tuleb kontrollida metallijäätmete
kiirgustaset ja saastatust.
Metallijäätmetest tuleb sordida koheselt välja korduskasutusse sobivad
metallijäätmed, milliseid on võimalik kasutada nende esialgsel otstarbel.
Korduskasutatavad jäätmed ladustada territooriumil eraldi ning realiseerida
korduskasutamiseks kaubana.
Elektri- ja elektroonikajäätmeid tohib käidelda ja ladustada ainult ilmastikukindla
kattega aladel. Elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemine peab vastama
keskkonnaministri 09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude
käitlusnõuded“ nõuetele.
Korduskasutuseks ettevalmistava protsessi käigus teostatavate tegevuste juures tuleb
järgida keskkonnaministri 08.04.2014 a määrusele nr 28 “Elektroonikaromude
korduskasutuseks üleandmise nõuded”
Romusõidukite kogumine Ettevõte peab olema veendunud, et romusõidukitest eemaldatavad osad ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid rohkem Romusõidukite, mis ei sisalda vedelikke või ohtlikke osi (16 01 06, 16 01 06 01) pidevalt
ja demonteerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1021 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) lisas IV välja toodud kogumisel tuleb lisaks jäätmete üle andjate muudele andmetele fikseerida ka jäätmeid
piirnormidest. üle andvale isikule väljastatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa number.
Piirnorme ületavaid jäätmepartiisid ei ole lubatud ringlusse võtta ning neid tuleb käidelda määruse (EL) nr 2019/1021 artikkel 7 Juhul kui jäätmete üle andjal ei ole keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba, mille
kohaselt. kohaselt oli neil õigus romusõidukeid lammutada, tuleb jäätmed vastu võtta ohtlike
jäätmetena (jäätmekood 16 01 04*) ning jäätmete üle andja andmed edastada
Keskkonnaameti järelevalveosakonnale.
Keskkonnahäiringute Ettevõte on kohustatud jäätmete käitlemisel ennetama piirnorme ületavate pidevalt
ennetamine ja keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning rakendama seejuures
leevendamine asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning
veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud.
Jäätmete ladustamine Ettevõte võib ladustada ainult neid jäätmeliike ja koguseid, mis on välja toodud pidevalt
keskkonnaloa tabelis J4 ning näidatud joonisel.
Ohtlike jäätmete üheaegselt ladustatav kogus ei tohi ületada 50 tonni.
Alates 50 tonnist ohtlike jäätmete ladustamisel on nõutav keskkonnakompleksluba.
12/14
Finantstagatis jäätmete Keskkonnaametil on õigus kasutada Hansfer Recycling OÜ poolt Rahandusministeeriumi kontsernikontode kooseisu vajadusel
ladustamisel pangakontole kantud finantstagatise summat käitluskohta ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning jäätmete
(keskkonnaloa käitlemise kulude katmiseks juhul kui ettevõte ei täida keskkonnaloa nr KL-514505 jäätmete ladustamise kohta seatud
kõrvaltingimus) kohustusi või lõpetab tegevuse ilma käitluskohas olevaid jäätmeid üle andmata. Ettevõttel on õigus taotleda finantstagatise
osalist tagastamist juhul, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses ladustamise koguste vähendamisega.
Finantstagatis tagastatakse ettevõttele täies ulatuses, kui ettevõte taotleb keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist või
keskkonnaloa kehtivusaeg lõppeb ning jäätmekäitluskoha ladu on likvideeritud.
Hansfer Recycling OÜ-l on kohustus loa saamisest alates iga kolme aasta tagant esitada Keskkonnaametile uuendatud
käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastav jäätmete ladustamise finantstagatise arvutamise tabel. Keskkonnaamet
vaatab esitatud tabeli üle ning juhul kui uute arvutuste põhjal peaks finantstagatis olema suurem kui varasemalt riigi
deposiitkontole kantud summa, tuleb ettevõttel kanda täiendav tagatise summa riigi deposiitkontole. Juhul kui uute arvutuste
põhjal on tagatise summa väiksem kui ettevõtte poolt riigi deposiitkontole kantud summa, on ettevõttel õigus enammakstud
tagatise osa tagasi saada.
Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõttel peab keskkonnaloa nr KL-514505 kehtivuse ajal olema kehtiv Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või õnnetusjuhtumi
ohtlike jäätmete finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokument õnnetusjuhtumistest tekkinud kindlustuse
käitlemisel (keskkonnaloa keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks. Ettevõte on kohustatud esitama loa andjale jäätS § 98`5 lg 1 p-le 2 lõppemisel
kõrvaltingimus) nimetatud kindlustusandja garantii uuendamisel koopia kehtivast kindlustuspoliisist või vastuskindlustusest.
Juhul, kui loa omajal kindlustusandja garantii (kindlustuspoliis) puudub on loa andjal õigus tunnistada keskkonnaluba ohtlike
jäätmete kogumise, käitlemise ja ladustamise osas kehtetuks.
Kinnistute kasutusõigus Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskoha kinnistu
(keskkonnaloa kasutusõiguse muutumisest või lõppemisest. Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse kasutusõiguse
kõrvaltingimus) muutumisel või lõppemisel keskkonnaluba nr KL-514505 kehtetuks. lõppemisel
J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse
kava
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Suur-Sõjamäe 13 metallijäätmete käitluskoht
Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid
Jäätmekäitluse alustamine Väliplatsid ja hoone on ette valmistatud ning sobivad jäätmekäitluseks. Enne jäätmekäitlustöödega alustamist
Töötajad on juhendatud ning varustatud vajaliku tööriietuse ja töövahenditega
Jäätmekäitluse lop
̃ etamine Väliplatsid ja hoone on korrastatud: koĩ k kasutatavad pinnad puhastatud jäätmetest viisil, mis tagab nende piisava puhtuse kasutamaks neid uuel otstarbel voĩ teiste isikute poolt. Koheselt peale otsust lop
̃ etada jäätmekäitlus
J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded
Jrk nr Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Seirepunkti number Seirepunkti koordinaadid L-EST97
1. Tuleoht, reostusoht ohtlike ainetega, müra, tolm Visuaalne vaatlus Jäätmekäitlustoimingute teostamise ajal vastavalt vajadusele 1 X: 6587378, Y: 546926
2. Kiirgus Radioaktiivsuse mõõtmine Metallijäätmete vastuvõtmisel 2 X: 6587372, Y: 546931
J9. Prügila või jäätmehoidla liik
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
13/14
J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
14/14
ASENDIPLAAN LADUSTATAVATE KOGUSTEGA
Rail Balticu raudteeühenduse tarbeks reserveeritud maa-ala (ca 115 m2), millel
jäätmekäitlust ei teostata
1
HOONE
2
AUTOK
AAL
3
HOONE - betoonpõrandatega hoones kokku kuni 339,75 tonni või 317,1 m3
jäätmeid (sh. ohtlikke 24.55 tonni või 18,4 m3). 200-liitristes vaatides või 1 m3
IBC-konteinerites ladustatakse demonteerimisest tekkivaid ohtlikke jäätmeid
(õlid, õlifiltrid, jahutusvedelikud, puhastuskaltsud jms.).
Metallkastides, konteinerites, big-bag'ides või virnades/aunades on romude,
ohtlike- ja värviliste metallide, materjalisegude ning elektri- ja
elektroonikajäätmed.
1 – asfalt- ja betoonkattega väliplatsil kokku kuni 680 tonni või 1103 m3 jäätmeid.
Mustmetallid on ladustatud virnastatult/aunades või vabade konteinerite
olemasolul ka konteinerites. Värvilised metallid on ladustatud konteinerites.
2 - paigaldatavatest betoonplaatidest kattega väliplatsil kokku kuni 30 tonni või
60 m3 jäätmeid ladustatud virnastatult/aunades või vabade konteinerite
olemasolul konteinerites.
3 – asfaltkattega väliplatsil kokku kuni 14.7 tonni või 58.4 m3 jäätmeid.
Jäätmed on ladustatud konteinerites.
Territooriumil on raudteeharu (kuulub kinnistuomanikule), mille kaitsevööndis
on planeeritud jäätmete ajutine ladustamine (ei sega nähtavust raudteel).
Kinnistuomaniku nõusolek jäätmete käitlemiseks raudtee kaitsevööndis on
lisatud taotlusmaterjalidele.
EELNÕU
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3
järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Hansfer Recycling OÜ keskkonnaloa taotlus ja KeHJS § 61 lg 1 kohane teave;
2. Keskkonnaregistri andmebaas (https://keskkonnaportaal.ee/register);
3. Maa-ameti andmebaas (www.maaamet.ee);
4. Maa-ameti kaardirakendus (www.xgis.maaamet.ee);
5. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/.
6. Keskkonnaotsuse infosüsteem KOTKAS (kotkas.envir.ee)
7. Tallinna üldplaneering
8. Lasnamäe tööstusalade üldplaneering
1. Kavandatav tegevus
Tegevuse iseloom ja maht
Hansfer Recycling OÜ (registrikood 16245560, aadress Suur-Patarei tn 3-12, Põhja-Tallinna
linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10415; edaspidi ettevõte) taotleb keskkonnaluba jäätmete
taaskasutamiseks (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 2); ohtlike jäätmete taaskasutamine või
kõrvaldamine majandustegevuse käigus (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 3) ja metallijäätmete
taaskasutamine või kõrvaldamine majandustegevuse käigus (jäätmeseadus § 73 lg 2 p 4).
Ettevõte tegevus seisneb ohtlike jäätmete, elektri- ja elektroonikaseadmete, metallijäätmete,
sortimises, gabariiti lõikamises, korduskasutuseks ettevalmistamises, gabariiti lõikamises ja
ladustamises ning romusõidukite demonteerimises. Aastas plaanitakse vastu võtta kuni 137
805,85 tonni (139 600 m3) jäätmeid.
Värviliste metallide ja ohtlike metallijäätmete käitlemine toimub hoones, mustmetallide
käitlemine valdavalt käitluskoha väliplatsidel.
Metallitolmu sisaldavad jäätmeid ladustatakse ja transporditakse pealt kinnistes
metallkonteinerites. Metallijäätmed sorteeritakse margilisuse järgi. Tegevuse käigus tekkivad
jäätmed nt nagu kasutatud puhastuskaltsud antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.
Ohtlike ainetega määrdunud või põlevkivitõrva sisaldava isolatsiooniga kaableid puhastatakse
käsitööriistu ja/või kaablikoorimismasinat kasutades, eraldades isolatsioonikihi (käideldakse
edasi ohtlike jäätmetena) ja metalli.
Elektri- ja elektroonikajäätmete sorteerimine/demonteerimine teostatakse hoones.
Demonteerimisel ladustatakse võimalusel eraldi korduskasutusse suunatavad seadmed.
Ohtlikel elektroonikajäätmetel eraldatakse mitteohtlikud metallijäätmed, mis käideldakse edasi
analoogselt teiste metallijäätmetega.
Romusõidukeid käideldakse (demonteeritakse) koheselt peale vastuvõtmist ainult hoones sees.
Eraldatud ohtlikud jäätmed eraldatakse ja kogutakse vastavalt jäätmeliigile eraldi jäätmeliigile
sobivates mahutites hoones ning antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.
Sõidukikered, mis ei sisalda ohtlikke osi, ladustatakse territooriumil asfaltkattega platsil.
Korduskasutuseks sobivad detailid/osad ladustatakse eraldi ning realiseeritakse/müüakse
kaubana.
Jäätmekäitluskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju
maakond (registriosa nr 161701, katastritunnus 78403:314:0590). Kinnistu sihtotstarve on
tootmismaa 100%. Kinnistu on aiaga piiratud ning varustatud valveseadmetega. Kinnistu
väliplats on kõvakattega ja ei ole varustatud sademevee kogumissüsteemi ega õlipüüduritega.
Ettevõte kasutab kinnistul asuvat 1265 m2 suurust betoonpõrandaga hoonet ning asfalteerimata
väliplatsi suurusega 2971 m2, millest ca 115 m2 võrra väiksem, milline ala on reserveeritud
ehitatava Rail Baltic raudteetrassi tarbeks. Jäätmekäitluskoht vastab keskkonnaministri
09.02.2005 määruse nr 9 „Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded“ nõuetele.
Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praegused ja planeeritavad tegevused
Tallinna üldplaneeringu kohaselt on jäätmekäitluskoha ning seda ümbritsevate kinnistute
maakasutuseks määratud tööstusettevõtete ala, mis on ette nähtud põhiliselt tööstusettevõtetele
ja ladudele ning kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi. Lasnamäe tööstusalade
üldplaneeringus on jäätmekäitluskoha kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks tootmisala
ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Taotletav tegevus ei lähe vastuollu asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.
Ressursside kasutamine
Ettevõte taotletava tegevuse käigus ei kasutata loodusvarasid, nagu maa, muld, pinnas,
maavara, vesi või bioloogiline mitmekesisus.
Tegevuse energiakasutus
Tegevuse käigus kasutatakse energiat tavapärasel viisil. Jäätmete käitlemisel kasutatakse
fossiilseid kütuseid mahus, mis on vajalik jäätmete transpordiks ning elektrienergiat hoonete
tavapäraseks kasutamiseks ja masinatega töötamiseks.
Tegevusega kaasnevad tegurid
Ettevõtte käitleb ohtlike jäätmeid ja värvilisi metallijäätmeid, mida hoitakse hoones sees.
Mustmetallijäätmeid ja ohutuid autoromusid väliplatsil. Jäätmekäitluskohas on lekete
kõrvaldamiseks absorbent ning kogumisnõu. Kuivõrd ettevõte käitleb jäätmeid hoones viisil,
mis takistab kõrgvee või ohtlike ainete sattumise keskkonda, ei ole jäätmekäitlusest tekkiv
heide vette tõenäoline.
Jäätmete vastuvõtmisel ja üleandmisel ja ladustamisel ei ole jäätmete lendumine
jäätmekäitluskohas või selle kõrvalkinnistutele tõenäoline.
Jäätmete käitlemisel ja transpordil võib tekkida teatav müra. Ettevõte rakendab vajadusel
meetmeid müra vältimiseks. Ettevõtte poolt kasutatava jäätmekäitluskoha vahetus läheduses ei
asu elamuid või müratundlike asutusi. Tulenevalt eelnevast ei ületa eeldatavalt müratase
kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra
normtasemeid.
Ettevõte soovib jäätmekäitluskohas vastu võtta metallijäätmeid, romusõidukeid, elektri– ja
elektroonikajäätmeid. Vastuvõetud jäätmete sisu kontrollitakse visuaalselt. Jäätmed ei sisalda
eeldatavalt teisi jäätmeliike (nagu olmejäätmed, biolagunevad jäätmed jne), mis tekitavad
lõhnahäiringuid. Seetõttu on ebatõenäoline, et jäätmete käitlemisel ja ladustamisel eralduks
jäätmekäitluskohta või selle ümbruskonda ebameeldivat lõhna.
Eeldatavalt ei kaasne tegevusega vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud
piirkonnas. Valguse, soojuse ja kiirguse reostus taotletavast tegevusest ümbruskonnale on
ebatõenäoline
Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Tegevuse käigus eraldatakse ohtlikud jäätmed, mis käideldakse ja ladustatakse teistest
jäätmetest eraldi jäätmeliigile sobivates lekkekindlates mahutites. Jäätmete tekkekogus
taotletava tegevuse käigus on eeldatavalt minimaalne.
Demonteerimisest tekkivad jäätmed antakse üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale
jäätmekäitlejale.
Tõendusdokumendid taaskasutatud jäätmekoguste ja teostatud jäätmekäitlustoimingute kohta
hangitakse jäätmete lõppkäitlejalt. Kõikidest probleemtoodete demonteerimisest tekkivad
jäätmed kajastatakse hiljem aruandluses 8-kohaliste jäätmekoodidega.
Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Jäätmekäitluskohas ladustatakse põlevmaterjale üheaegselt maksimaalselt 7,2 tonni ehk 40,8
m3. Jäätmeid ladustatakse teistest jäätmeliikidest eraldi. Taotletavast tegevusest
avariiolukordade, sealhulgas tulekahjude, esinemise tõenäosus on väike.
Jäätmekäitluskohas ladustatakse ohtlike jäätmeid üheaegselt maksimaalselt 24,55 tonni ehk
17,8 m3, mida ladustatakse teistest jäätmetest eraldi lekkekindlates mahutites, betoonpõrandaga
hoones ning jäätmete lekkimise tõenäosus keskkonda on väike.
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht
Suurõnnetusi või katastroofe, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetusi või
katastroofe, taotletava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Olemasoleva ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvatest või planeeritavatest
tegevustest
Jäätmekäitluskoht asub aadressil Suur-Sõjamäe tn 13, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju
maakond (registriosa nr 161701, katastritunnus 78403:314:0590). Kinnistu sihtotstarve on
100% tootmismaa. Jäätmekäitluskoht asub tootmispiirkonnas ning seda ümbritsevad
transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarvetega kinnistud. Lähimad elamud asuvad
jäätmekäitluskohast ca 300 m kaugusel kagu suunas.
Jäätmekäitluskoha ümbruskonnas asub mitmeid teisi jäätmekäitusettevõtteid. Lähimad
jäätmekäitluskohad on Tallinna kergmetalltaara tehas (JTK0025166), Suur-Sõjamäe 34 ohtlike
jäätmete käitluskoht (JKK3700030), Vesse 9B puitpakendite käitluskoht I (JKK3700257) ning
Vesse 9B puitpakendite käitluskoht II (JKK3700258).
Lähim puurkaev (PRK0030561) jääb jäätmekäitluskohast ca 300 m kaugusele.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad heitvee väljalasked Lõunapoolse õhusõidukite
perrooni seirekaev (SJA-4) (HVL0377030) ja Lennuraja ja ruleerimisraja (TWZ) väljalask nr
2 (HVL-6) (HVL0377040) jäätmekäitluskohast ca 2 km kaugusel.
Lähimad heiteallikad on ESTONIA Klaverivabrik AS heiteallikad HEIT0000466 ja
HEIT0000467 ca 350 m kaugusel, Tsehhi ventsüsteem (HEIT0000450) ca 440 m kaugusel,
Orto AS heiteallikad HEIT0000116 ja HEIT0000117 ning Osaühing Orto Kinnisvara
(HEIT0000273) ning METAPRINT AS heiteallikad HEIT0007058, HEIT0007062 ja
HEIT0007056 ca 240 m kaugusel.
Lähimad jääkreostusobjektid on AS Estonian Air endine kütusebaas ja laadimissõlm
(JRA0000046) ca 400 m kaugusel ja Endine Dvigatel (JRA0000161) ca 970 m kaugusel.
Alal esinevad loodusvarad
Kavandatava tegevuse asukoha ja selle eeldatavas mõjualas ei esine loodusvarasid, mida
taotletav tegevus mõjutaks.
Keskkonna vastupanuvõime
Jäätmekäitluskoha kinnistul ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid, randasid ja
kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu
mõjutatud. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
Antud jäätmekäitluskohas või selle mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega
kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid
loodusobjekte käitluskoha lähiümbrusesse. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Pirita
loodusala (EE0010120) ca 5,4 km kaugusel ja Paljassaare linnuala (EE0010170) ca 8,4 km
kaugusel. Lähim kaitseala on Kadrioru park (KLO1200218), mis jääb jäätmekäitluskohast ca
2,3 km kaugusele. Lähim kaitstav loodusobjekt on Lindakivi (KLO4000127) ca 2,3 km
kaugusel. Lähimad kaitsealuste liikide leiukohad on Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) ca
785 m kaugusel ja Triturus vulgaris (tähnikvesilik) (KLO9117280) ca 2 km kaugusel. Lähim
vääriselupaik on ca 800 m kaugusele jääv VEP nr.110002.
Jäätmekäitluskoha territooriumil ja selle mõjualas kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad
puuduvad. Lähim muinsuskaitseobjektid on Tehase "Dvigatel" raudbetoonist saagkatusega
mehhaanika-montaasitsehh, 1920.- 1930. aastad (8560) ca 1,1 km kaugusel ning Kultusekivi, I
a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. (2612) 1,3 km kaugusel. Lähim pärandkultuuriobjekt on Rae
metsavahikoht (653:VKK:001) ca 1,1 km kaugusel.
Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Lähim elamumaa sihtotstarbega kinnistu paikneb jäätmekäitluskohast ligikaudu 300 m
kaugusel kagu suunas. Jäätmekäitluskoha naabruses ei ole müratundlikke alasid nagu koole või
parke. Taotletava tegevuse käigus ei teki negatiivset mõju inimeste tervisele või heaolule.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas
jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus negatiivseid mõjusid keskkonnale.
Taotletava tegevuse käigus tekib müra. Ettevõtte poolt kasutatava jäätmekäitluskoha vahetus
läheduses ei asu elamuid või müratundlike asutusi. Tulenevalt eelnevast ei ületa eeldatavalt
müratase kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra
normtasemeid.
Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Samuti ei
kaasne tegevusega heidet õhku, vette või pinnasesse. Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju
piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevusel puudub piiriülene mõju.
Tegevuse mõjuala ei ulatu eeldatavalt Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate
looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni,
mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate
loodusobjektide kaitse-eesmärkide saavutamist.
Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule
ning varale. Samuti ei teki eeldatavalt mõju kultuuripärandile.
Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1. Käitluskoha territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega
on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu
puudub mõju ka nendele.
2. Taotletava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei
ületata piirmäärasid müra, osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste
tegevustega.
3. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja on KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava
tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab
vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.02.2022 14:20
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud
KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-116026-21 Keskkonnaloa nr KL-514505
andmine.Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/71430-
35441012135d0bb5a592ba03ddaa29bf20c6e7e49d3f3cf96ec69417a7f83f8e KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist