dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. veebruar 2022
Viit
24.1-1/2022/1175
Registreeritud
14. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎24.1-120221175 14.02.2022 Väljaminev kiri.asice2078 KB

Sisu (failidest)

Teie 14.10.2021 nr 12.1.1/21-0711/-1T; 2- Riigikantselei 5/21-02220 [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 14.02.2022 nr 24.1-1/2022/1175 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungiks Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil“; 2) Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil“. Evelin Kuuse 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil Eesti seisukoht antakse Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungi päevakorras oleva Euroopa Komisjoni 5. mail 2021. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu EL siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide määruse eelnõu kohta (COM(2021) 223 final), mille eesmärk on adresseerida olukordi, kus ettevõtja saab ELis toimuvatel ettevõtete ühinemisel või omandamistel ja hankepakkumistes konkurentsieelise tänu kolmanda riigi subsiidiumidele. Nendeks on näiteks nullintressiga laenud, piiramatud riigigarantiid, maksuvabastused või -vähendused jms. Hetkel selline mehhanism ELis puudub, mis käsitleks välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju siseturule. Olemas on küll EL riigiabi reeglid, ent ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide antava rahalise toetuse suhtes ning nende eesmärk on tagada, et liikmesriikide valitsuste sekkumine ei moonutaks konkurentsi ega ELi sisest kaubandust. Eesti toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete võimaluste tagamiseks määruse eelnõus välja pakutud meetmete vastuvõtmist. Peame oluliseks, et kavandatav mehhanism hõlmaks üksnes potentsiaalselt konkurentsi oluliselt moonutavaid subsiidiume ja ei tooks kaasa ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu siseturgu negatiivselt mõjutavate välisriigi subsiidiumide tuvastamiseks läbiviidav koondumiste kontroll juhinduks võimalikult suurel määral Euroopa Liidu ühinemismäärusega kehtestatud koondumiste kontrolli regulatsioonist. Eelmises punktis nimetatud ja paralleelselt läbiviidavad koondumiste kontrolli menetlused peaksid võimalikult suures ulatuses toimuma üksteist arvestavalt, et vältida ebaproportsionaalsete ja üksteist pisendavate meetmete võtmist. Peame vajalikuks võimalikult ühtlustada määruses kasutatavad mõisted riigihangete direktiivides kasutatavate mõistetega, kuivõrd määruse rakendajad on riigihanke menetluse osalised, kes peavad täiel määral aru saama, millised kohustused neil riigihangete kontekstis lasuvad. Oleme seisukohal, et tuleks kaaluda Euroopa Komisjonile nii esialgse kui põhjaliku riigihangete uurimise jaoks kehtestatud tähtaegade (vastavalt 60 ja 200 päeva koos piiramatu pikendamisvõimalusega) lühendamist, kuivõrd need võivad ebaproportsionaalselt venitada riigile oluliste riigihanke menetluste läbi viimist. Toetame määruse eelnõus pakutud piirmäära riigihanke eeldatavale maksumusele, millest alates teatamiskohustus kehtib. Peame võimalusel vajalikuks riigihangete kontekstis sarnaselt ühinemiste kontrollimise menetlusega sätestada piirmäär rahalisele toetusele, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile teavitus esitada. EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja veebruar 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil: 1.1 Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta 1.1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete võimaluste tagamiseks määruse eelnõus välja pakutud meetmete vastuvõtmist. Peame oluliseks, et kavandatav mehhanism hõlmaks üksnes potentsiaalselt konkurentsi oluliselt moonutavaid subsiidiume ja ei tooks kaasa ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust. 1.1.2 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu siseturgu negatiivselt mõjutavate välisriigi subsiidiumide tuvastamiseks läbiviidav koondumiste kontroll juhinduks võimalikult suurel määral Euroopa Liidu ühinemismäärusega kehtestatud koondumiste kontrolli regulatsioonist. 1.1.3 Eelmises punktis nimetatud ja paralleelselt läbiviidavad koondumiste kontrolli menetlused peaksid võimalikult suures ulatuses toimuma üksteist arvestavalt, et vältida ebaproportsionaalsete ja üksteist pisendavate meetmete võtmist. 1.1.4 Peame vajalikuks võimalikult ühtlustada määruses kasutatavad mõisted riigihangete direktiivides kasutatavate mõistetega, kuivõrd määruse rakendajad on riigihanke menetluse osalised, kes peavad täiel määral aru saama, millised kohustused neil riigihangete kontekstis lasuvad. 1.1.5 Oleme seisukohal, et tuleks kaaluda Euroopa Komisjonile nii esialgse kui põhjaliku riigihangete uurimise jaoks kehtestatud tähtaegade (vastavalt 60 ja 200 päeva koos piiramatu pikendamisvõimalusega) lühendamist, kuivõrd need võivad ebaproportsionaalselt venitada riigile oluliste riigihanke menetluste läbi viimist. 1.1.6 Toetame määruse eelnõus pakutud piirmäära riigihanke eeldatavale maksumusele, millest alates teatamiskohustus kehtib. 1.1.7 Peame võimalusel vajalikuks riigihangete kontekstis sarnaselt ühinemiste kontrollimise menetlusega sätestada piirmäär rahalisele toetusele, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile teavitus esitada. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Seletuskiri Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite nõukogu 24. veebruari 2022. a istungil Euroopa Liidu (edaspidi EL) konkurentsivõime nõukogu eesmärk on pidada 24. veebruari 2022. a EL siseturu- ja tööstusministrite poliitiline mõttevahetus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide määruse ettepaneku üle. Samuti toimub ministrite arutelu liikuvuse tööstusliku ökosüsteemi tuleviku üle rohepöörde kontekstis ning soovitakse saavutada üldine lähenemisviis äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi osas. Muude päevakorrapunktide all annab eesistuja ülevaate raadioseadmete laadimisnõuete ühtlustamisest, ning Euroopa Komisjon tutvustab EL standardimisstrateegiat ja mikrokiipide algatust. Ministrite lõunalaua arutelul keskendutakse EL ühtse turu küsimustele, alusdokument sellel teemal hetkel puudub. Seletuskirjas on pikemalt käsitletud kohtumise arutelupunkte. Kohtumisel esindab Eestit 24. veebruaril 2022. a ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Ülevaate on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 625 6353); majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected], 639 7649) ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse valdkonnajuht Marie Allikmaa ([email protected], 715 1764), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna väliskaubanduspoliitika nõunik Koidu Talli ([email protected], 625 6400) Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiiguse talituse nõunik Käddi Tammiku ([email protected], 620 8174) ja Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask ([email protected], 611 3501) ja Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika valdkonna rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi ([email protected], 611 3627). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 625 6319) ja Sille Kraam ([email protected], 625 6495), lisaks välissubsiidiumide algatuse osas on valdkonna eest vastutavad asekantslerid Justiitsministeeriumis Heddi Luterus ja Rahandusministeeriumis Kaur Kajak (alustab ametis 7. märtsil 2022. a). SISETURG, TÖÖSTUS 1. Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte Poliitiline mõttevahetus Euroopa Komisjon esitas 5. mail 2021.a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta (COM(2021) 223 final) ehk edaspidi välissubsiidiumide eelnõu, mille eesmärk on täiendada kehtivat EL õigust meetmega, mis võimaldaks tõhusalt tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud siseturu moonustustega ning tagaks seeläbi siseturul võrdsed tingimused. Välisriigi subsiidiumiks on näiteks nullintressiga laenud, piiramatud riigigarantiid, maksuvabastused või -vähendused jms. Hetkel selline mehhanism ELis puudub, mis käsitleks välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju EL siseturule. Olemas on küll EL riigiabi reeglid, ent ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide antava rahalise toetuse suhtes ning nende eesmärk on tagada, et liikmesriikide valitsuste sekkumine ei moonutaks konkurentsi ega ELi-sisest kaubandust. 1 Ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 114. Kavandatava määrusega kehtestataks normid seoses välisriigi subsiidiumidega, millel on moonutav mõju siseturule, sealhulgas olukordadega, kus subsideeritud investor kavatseb omandada ELi sihtettevõtja või osaleda ELi riigihankemenetluses. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika kohaldamisala hõlmab muu hulgas meetmeid, mida tuleb võtta subsiidiumide, välismaiste otseinvesteeringute ning kauba- ja teenustevahetuse puhul. Seetõttu kuulub kavandatav määrus suuresti ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 2 kohaldamisalasse, millega nähakse ette ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistikku määratlevate meetmete vastuvõtmine. Samal ajal võib kavandatavat määrust kohaldada ka teatava tegevuse suhtes, mida teeb ühes liikmesriigis juba asutatud üksus teises liikmesriigis, näiteks teise üksuse omandamine teises liikmesriigis või osalemine riigihankes teises liikmesriigis. Sel määral võib kavandatav määrus mõjutada asutamisõigust ning kaupade ja teenuste vaba liikumist liidus. Seda silmas pidades peaks ettepanek põhinema ka ELi toimimise lepingu artiklil 114, millega nähakse ette meetmete vastuvõtmine EL liikmesriikide selliste meetmete ühtlustamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimine. Kuigi praegu puuduvad välisriigi subsiidiume käsitlevad riigisisesed normid, on mõned liikmesriigid märkinud, et nad peavad vajalikuks tegeleda välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutustega. Ei saa välistada, et kui ELi tasandil meetmeid ei võeta, võib vähemalt mõni liikmesriik otsustada võtta vastu riigisisesed õigusnormid. Sellest tulenevalt ja selleks, et vältida tarbetuid takistusi, mis võivad tuleneda riigisiseste õigusnormide erinevusest, on komisjon teinud ettepaneku kogu ELi hõlmavate õigusnormide kohta, milles käsitletakse moonutavaid välisriigi subsiidiume. Eelnõu näeb ette kolm mehhanismi: 1) Ühinemistest teavitamine, kui vähemalt üks ühinevatest ettevõtjatest on asutatud liidus ja tema kogukäive liidus on vähemalt 500 mln EUR ning ühinemises osalevad ettevõtjad on ühinemisele eelnenud 3 kalendriaasta jooksul saanud rohkem kui 50 mln EUR suuruse toetuse EL väliselt riigilt. Ühinevatel ettevõtjatel on kohustus ühinemisest Euroopa Komisjoni teavitada ning komisjonil on õigus ühinemine muuhulgas keelata. 2) Saadud rahalisest toetusest teavitamine riigihankemenetluses, kui riigihanke maksumus ületab 250 mln EUR ja pakkuja on saanud riiklikku toetust kolmandast riigist. Pakkuja teavitab toetuse olemasolust hankijat, kes on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni. Komisjonil on õigus keelata hankelepingu sõlmimine toetust saanud ettevõtjaga. 3) Mehhanism uurimiste alustamiseks ex officio1 korras, et uurida ükskõik millisest allikast pärit teavet väidetavate moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta. Esimese kahe mehhanismi puhul juhul, kui juhtumist on teavitatud, ei ole enne komisjoni läbivaatamisotsust võimalik kõnealust koondumist lõpule viia ega uuritaval hankijal võimalik hankelepingut sõlmida (ooteaja kohustus). Sellistel juhtudel on komisjonile otsuse tegemiseks kehtestatud siduvad tähtajad. Üldine turuolukorra uurimise vahend võimaldab komisjonil uurida kõiki turuolukordi, sh ka allapoole künniseid jäävaid koondumisi ja riigihankeid, kui tal tekib kahtlus, et tegemist võib olla välisriigi subsiidiumist tingitud moonutusega. Sellistel juhtudel saab komisjon alustada uurimist omal algatusel (ex officio). Välisriigi subsiidiumi uurimist alustatakse esialgse läbivaatamisega ning juhul, kui esineb viiteid subsiidiumi olemasolu kohta ja sellest tingitud EL siseturu moonutuse kohta, järgneb põhjalik uurimine. Komisjon hindab seda, kas kolmanda riigi rahaline toetus kujutab endast välisriigi subsiidiumit kõnealuse määruse tähenduses, ning seda, kas see moonutab ühtse turu toimimist. Kui see on nii, kaalub komisjon põhjendatud juhul, kas välisriigi subsiidium võib avaldada ka positiivset mõju, mis võiks moonutust tasakaalustada. Kui negatiivne mõju kaalub üles positiivse mõju, on 1 Ametikohustustest tulenevalt komisjoni poolt 2 komisjonil õigus kehtestada tasakaalustavaid meetmeid või nõustuda kohustustega, mida ettevõtja turumoonutuse kõrvaldamiseks pakub. Komisjonil on teatud juhtudel ka õigus keelata koondumine või riigihankelepingu sõlmimine. Juhul, kui ettevõtjad ei täida kohustust teatada piirmääri ületavate koondumiste puhul subsideeritavast koondumisest või riigihangetes rahalisest toetusest, võib Euroopa Komisjon määrata trahve ja vaadata tehingu läbi nii, nagu oleks sellest teavitatud. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on viimastel aastatel üha rohkem juhtumeid, kus välisriigi subsiidiumid näivad olema hõlbustanud ELi ettevõtete omandamist, mõjutanud investeerimisotsuseid, moonutanud teenuste kaubandust või mõjutanud muul viisil nende saajate käitumist ELi turul, kahjustades ausat konkurentsi. Täna väljapoole ELi riigiabi eeskirju jäävate välisriigi subsiidiumide kontrolli alla võtmisel on potentsiaal parandada muuhulgas ka Eesti äriühingute tingimusi ja konkurentsiseisundit EL siseturul, vähendades näiteks olukordi, kus konkureeritakse ettevõtjatega, kes välisriigi subsiidiume abil saavad esitada ehitustööde, kaupade või teenustega seoses oluliselt soodsama pakkumuse riigihangetes või oma tooteid või teenuseid müües. Teisalt toob künnist ületavatest koondumistest ja rahalistest toetustest teatamise kohustus ning Euroopa Komisjoni õigus nõuda ettevõtjatelt teavet välisriigi subsiidiumidest kasu saavatele ettevõtjatele täiendava halduskoormuse. Samas võivad kavandatavad meetmed olla oma olemuselt heidutavad ja avaldada EL-i suunduvatele investeeringute voogudele negatiivset mõju. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Välisriigi subsiidiumid võivad siseturul põhjustada moonutusi, sealhulgas ELi sihtettevõtjate omandamise ja riigihangetega seoses. Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsis väljatoodud järeldusega, et siseturu parema, sh moonutusteta toimimise eesmärk ei ole täielikult saavutatav liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Adresseeritav probleem on võrreldav ELi liikmesriikide antava riigiabiga, mis oma olemuselt mõjutab rohkem kui üht liikmesriiki. Samamoodi võivad välisriigi subsiidiumidest põhjustatud moonutused mõjutada mitut liikmesriiki. Tõsiasjale, et liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes ettepaneku eesmärke saavutada viitab ka asjaolu, et seni ei ole ükski liikmesriik võtnud vastu riigisiseseid õigusakte, mis käsitleksid välisriigi subsiidiumide võimalikku moonutavat mõju. Seetõttu on mitu liikmesriiki kutsunud komisjoni üles võtma EL-üleseid asjakohaseid meetmeid. Proportsionaalsus Ettepaneku eesmärk on kaitsta siseturul võrdseid tingimusi, et välisriigi subsiidiumid neid ei moonutaks. Koondumiste ja riigihangete puhul hõlmab ettepanek süsteemi, mille järgi tuleb suurimatest ja potentsiaalselt kõige moonutavamatest juhtumitest eelnevalt teatada. Ennetav lähenemisviis tagab välisriigi moonutavate subsiidiumide süsteemse tuvastamise olukordades, kus majanduslik väärtus on kõige suurem. Kõigis muudes turuolukordades, sealhulgas väiksemate koondumiste ja väiksemate riigihangete korral, kohaldatakse selliste subsiidiumide suhtes ex officio menetlust, mis võimaldab komisjonil keskenduda kõige olulisematele juhtumitele. Järelevalveasutus hindab seejärel asjakohase turuteabe põhjal moonutuste ulatust. Igal juhul ei ole alla 5 miljoni euro suurused subsiidiumid tõenäoliselt moonutavad. Ettepanekus esitatud tasakaalustavad meetmed põhinevad meetmetel, mida kohaldatakse ELi riigiabi kontrollis, et kõrvaldada riigiabi moonutav mõju. Kuna välisriigi subsiidiumide võimalik moonutav mõju siseturule sarnaneb riigiabi mõjuga, on riigiabi parandusmeetmete paketis ette nähtud tõhusad meetmed välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutuste kõrvaldamiseks. Suurte koondumiste ja 3 suurte riigihangete korral tagab ennetav lähenemisviis, et meetmete üle saab otsustada enne tehingute lõpuleviimist, ning see annab asjaomastele ettevõtjatele õiguskindluse. Ettepanekus esitatud meetmed on proportsionaalsed, kuna need täidavad oma eesmärki, koormates sihipäraselt ainult siseturul majandustegevusega tegelevaid ettevõtjaid, kes saavad välisriigi subsiidiume. Ettepanekuga nõutakse uurimise all olevatelt äriühingutelt koostööd, kuid halduskulud on mõistlikud ja proportsionaalsed. Kulud hõlmavad mõningaid ressursse, et koostada suurte subsideeritud koondumiste või riigihankemenetlustes rahaliste toetuste kohta teatised, suhelda komisjoniga ja vastata teabenõuetele. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju välissuhetele Algatusega kavandatakse autonoomseid meetmeid, mida kolmandad riigid võivad käsitleda kui EL ettevõtjatele sihipärase konkurentsieelise tekitamist riigihangetes ja ülevõtmistes. Seejuures võidakse vaidlustada meetmete kooskõla WTO lepingutega ning kooskõlas kohustustega, mis on võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osalised EL või liikmesriigid on. Eelnõu kohaselt ei algatata määrusekohast uurimist ega võeta meetmeid juhul, kui selline uurimine või sellised meetmed oleksid vastuolus EL kohustustega, mis tulenevad EL poolt sõlmitud asjakohastest rahvusvahelistest lepingutest. Eelkõige ei võeta eelnõu kohaselt määruse alusel meetmeid, mis kujutaksid endast keelatud subsiidiumivastast erimeedet WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu tähenduses. WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping võimaldab reageerida ebaausale konkurentsile seoses selliste kaupade kahjuliku impordiga, mille tootmist on toetatud valitsuse poolt eesmärgiga alandada ettevõtja toomiskulusid või ekspordihindu. Subsiidiumivastaseid norme kohaldatakse ainult kaupade impordi suhtes ning need ei hõlma teenuseid, investeeringuid ega muid finantsvooge, mis on seotud ELis tegutsevate ettevõtjatega. EL ühepoolne meetmete võtmine seoses kolmanda riigi subsiidiumidega teenusepakkujatele või investoritele võib mitmete rahvusvahelise õiguse ekspertide hinnangul enesega kaasa tuua WTO tasemel vaidlused. EL kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes keskendutakse enamasti läbipaistvusele ja konsultatsioonidele moonutavate subsiidiumide korral. Mõni neist sisaldab sätteid, millega keelatakse subsiidiumid, mida peetakse eriti kahjulikuks (näiteks piiramatud tagatised). Näiteks Ühendkuningriigiga sõlmitud leping sisaldab aga kohustust kehtestada subsiidiumide kontrolli süsteem, mis on inspireeritud ELi riigiabi eeskirjadest. See tähendab muuhulgas, et Ühendkuningriigi ametiasutustest toetust saavad ettevõtted võivad edaspidi olla nii EL määruse ja määruse eelnõus sisalduvate teavitamise nõuete kui siseriikliku kontrollsüsteemi subjektiks, mis juba peaks eelnevalt tagama, et subsiidiume ei anta juhul, kui neil on või võib olla oluline mõju pooltevahelisele kaubandusele või investeeringutele. Mõju majandusele Eelnõu eesmärk on adresseerida olukordi, kus ettevõtja saab muuhulgas Euroopa Liidus toimuvatel ettevõtjate koondumisel ja riigihangetes konkurentsieelise tänu kolmanda riigi subsiidiumidele. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt on viimastel aastatel üha rohkem juhtumeid, kus välisriigi subsiidiumid näivad olema hõlbustanud ELi ettevõtjate omandamist, mõjutanud investeerimisotsuseid, moonutanud teenuste kaubandust või mõjutanud muul viisil nende saajate käitumist ELi turul kahjustades ausat konkurentsi. Tõenäoliselt oleksid nullintressiga laenud, piiramatud riigigarantiid, maksuvabastused või -vähendused problemaatilised, kui neid annaksid ELi liikmesriigid, sealhulgas 4 Eesti ja selliseid riigipoolseid toetusi hinnataks rangelt ELi riigiabi eeskirjade alusel. Täna väljapoole ELi riigiabi ja koondumiste kontrolli eeskirju jäävate välisriigi subsiidiumide kontrolli alla võtmisel on potentsiaal parandada Eesti äriühingute konkurentsiseisundit siseturul vähendades näiteks olukordi, kus konkureeritakse ettevõtjatega, kes välisriigi subsiidiume abil saavad esitada ehitustööde, kaupade või teenustega seoses oluliselt soodsama pakkumuse riigihankes või oma tooteid või teenuseid müües. Arvestades subsideeritud koondumistest ja riigihangete puhul rahalistest toetustest teatamise kõrgeid künniseid, ei ole ette näha, et Eesti ettevõtjate tehinguid uus regulatsioon väga oluliselt mõjutama hakkaks ja sellega täiendavat halduskoormust või ebakindlust tehingute toimumise osas tooks. Eelnõu kohaselt tuleb teavitada kolmandast riigist saadud rahalistest toetustest, kui riigihanke maksumus ületab 250 mln EUR. Kõige suurema maksumusega riigihanked on Rahandusministeeriumi andmetel Eestis seni jäänud maksumuselt alla 200 miljoni euro. Samuti näeb eelnõu ette, et koondumistest on vajalik teavitamine, kui vähemalt ühe koonduva ettevõtja käive on vähemalt 500 mln EUR (500 mln EUR peab olema ELis registreeritud enne koondumist – kas ühineva puhul või tema emaettevõtja puhul) ning see ettevõtja on saanud üle 50 mln EUR suuruse toetuse EL väliselt valitsuselt. Ettevõtjad on kohustatud toetusest Euroopa Komisjoni teavitama ning komisjonil on õigus koondumine keelata. Eestis on üle 500 mln euro suuruse käibega ettevõtteid 2021. aasta seisuga turul tegutsemas ligi kümmekond. Nendeks on Eesti suurimad finantsteenuse pakkujad, Eesti Energia, Kaubamaja Grupp, Ericsson Eesti ja Maxima Eesti2. Idufirmadest 500 miljoni euro suuruse käibega ettevõtteid Startup Estonia andmebaasi järgi ei ole, suurimaks neist on Bolt, kelle 2021 aasta 3 kvartali käive on 194,5 miljonit eurot3. Samas on tulevikus selliseid Eesti ettevõtteid eelduslikult oluliselt rohkem arvestades muuhulgas Eesti suuremate ettevõtete järjepidevat käibe kasvu.4 Seejuures on seonduvalt koroonaolukorra leevendusmeetmetega, aga ka ulatusliku tehnoloogiavõidujooksuga maailmas rohkem selliseid ettevõtteid, kes on saanud ja saavad lähitulevikus valitsustelt toetust. Seda mitte üksnes mitteturumajanduslikes riikides, vaid ka arenenud maades. Suuremahulisi, üle 50 miljoni euro väärtuses toetusi saavad arenenud maades üles ennekõike just võimekad ettevõtted, kes suudavad laieneda ja ehitada globaalseid väärtusahelaid. Näiteks Euroopa Liidu turul on superkondensaatoritel põhinevate energiasalvestite tootja, Skeleton, kellele Saksamaa Energeetikaministeerium andis EL patareide innovatsiooni rahastamise raamistiku alusel ühe rahastamisotsusega 2021. aasta kevadel 51 miljoni euro väärtuses rahasüsti. Oluline on ka silmas pidada, et juhul kui EL meetmed põhjustavad vastureaktsioonina teistes maailma riikides sarnaste regulatsioonide kehtestamise võivad Skeletoni sarnaste ambitsioonidega ettevõtja jaoks olla maailmaturgude vallutamise raames konkurentide ostmine tulevikus raskendatud. Viimaks muudab ettepaneku mõju analüüsimise komplitseerituks tõsiasi, et ettepanekus nähakse ette võimalus käsitleda moonutavate välisriigi subsiidiumide kahjulikku mõju koondumiste ja riigihangete korral teatud juhtudel ka sätestatud lävenditest väiksemate lävenditega koondumiste ja riigihankemenetluste korral ehk potentsiaalselt võib kavandatav regulatsioon puudutada mistahes välisriigi toetuse komponendiga tehinguid. Rail Balticu raames on kavandamisel umbes üle 100 miljoni euro lepingud põhitrassi mulde ehitamiseks. Need mahud jäävad aga kindlasti alla 250 miljoni euro piiri, mis eelnõus on välja toodud. Siiski, kui hanketehniliselt vaadata, siis põhitrassi ehitamiseks tehakse dünaamiline hankesüsteem nt 1 miljardi euro mahus (see on selles mõttes üks riigihange, mille raames sõlmitakse mitmed hankelepingud) ning küsimus siis selles, et kas me räägime subsiidiumeid saavate pakkujate kontrollimist hanke mahu pealt või lepingu mahult. Ülemiste puhul näiteks umbes 140 miljoniline 2 https://top101.ee/top-101/2021/turnover/desc 3 https://startupestonia.ee/startup-database 4 https://majandus.postimees.ee/7379009/suurettevotted-elasid-koroonakriisi-paremini-ule-kui-vaikesed 5 hange. Raudtee sõrestiku paigaldamine (rööpad/liiprid/ballast) saab olema ilmselt üle 200 miljoni (1- 2 lepingut). Eraldi tuleks vaadata seda, mida teeb ühisettevõte RB Rail AS – kuna nende riigihanked ja lepingud on üle kolme Balti riigi, siis näiteks side- ja turvangusüsteemid kolmes Balti riigis on kindlasti üle eelnõus toodud piiri. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Määruse nõuetekohane rakendamine toob määruse jõustamis- ja järelevalveülesannetes riigiasutustele eeldatavasti halduskoormuse kasvu. Määruse täitmise tagamiseks tuleb laiendada neid ülesandeid täitvate asutuste pädevusi ja võimekust. Määruse ettepaneku kohaselt peab liikmesriik abistama Euroopa Komisjoni uurimistoimingutes, st ettevõtjate kontrollimisel või faktide tuvastamisel. Hetkeseisuga ei ole siseriiklikult lõpuni läbi analüüsitud ja otsustatud, milline ametiasutus tulevikus seda komisjoni abistamisfunktsiooni teostama hakkaks, kuid ministeeriumid on teadlikud, et see küsimus vajab tähelepanu. Rahandusministeerium on jõudnud järeldusele, et riigihangete register seoses määruse rakendamisega tulevikus eraldi arendusi ei vaja. Kõiki võimalikke kulutusi seoses määruse rakendamisega menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Eesti seisukohtade taust Justiitsministeerium saab Euroopa Komisjoni ettepanekukohase määruse 3. peatükist aru selliselt, et selle eesmärk on vältida välisriigi subsiidiumidest põhjustatud moonutusi siseturul juhtudel, kus need soodustavad EL ettevõtete omandamist läbi koondumise5. Koondumine ettepanekukohase määruse artikli 18 kohaselt vastab EL ühinemismääruse6 artikli 3 lõikes 1 sätestatule ja kujutab seega olukorda, kus toimub püsiva kontrolli üleminek tulenevalt kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest või ühe või mitme ettevõtjat kontrolliva isiku poolt kaudse kontrolli omandamisest ühe või mitme teise ettevõtja või nende osade üle näiteks väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil. Lisaks, sellise ühisettevõtte (inglise keeles joint venture) loomist, mis täidab püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone. Sarnaselt EL ühinemismäärusega, on ettepanekukohase määruse 3. peatükki kavandatud koondumiste kontrolli regulatsioon, kuid seda erinevast lähtekohast kantuna. Kehtiva EL ühinemismääruse eesmärk on kontrollida turul asetleidvaid koondumisi, et keelata need, mis eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu takistaksid märkimisväärselt konkurentsi siseturul või selle olulises osas7. See tähendab, et juhul, kui koondumine kuulub EL ühinemismääruse alusel teavitamisele, kontrollib Euroopa Komisjon, kas koondumine on siseturuga kokkusobiv. Seejuures puudub eeldus teatud koondumise kokkusobivuse või -sobimatuse kohta,8 vaid Euroopa Komisjon peab igakordselt hindama, millist majanduslikku tagajärge saab kõige tõenäolisemalt asjaomasele koondumisele omistada9. Seda hindab Euroopa Komisjon kasutades nn SIEC-testi, millega uurib, kuidas võib koondumine muuta konkreetsel turul konkurentsiolukorda kujundavaid tegureid, et kontrollida, kas selle tagajärjeks võib olla tõhusa 5 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, IMPACT ASSESSMENT Accompanying the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on foreign subsidies distorting the internal market, SWD(2021) 99, lk 10, kättesaadav ingliskeelsena aadressilt: https://ec.europa.eu/competition-policy/system/files/2021-06/foreign_subsidies_impact_assessment_report.pdf . 6 Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus), ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22, eestikeelne eriväljaanne: peatükk 08, köide 003, lk 40–61. 7 EL ühinemismääruse artikli 2 lõige 3. 8 Euroopa Kohtu suurkoja 10. juuli 2008. a otsus asjas Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, C-413/06 P, EU:C:2008:392, punkt 48. 9 Ibid., punkt 52 6 konkurentsi märkimisväärne takistamine10 (inglise keeles significant impediment to effective competition ehk SIEC). Eelnevast nähtuvalt on kehtiva regulatsiooni puhul oluline tuvastada põhjuslik seos koondumise ja konkurentsi halvenemise vahel. Ettepanekukohane määrus on kavandatud nimetatud EL ühinemismääruse kõrvale, jättes kehtiv koondumiste regulatsioon seejuures muutmata ning täiendamata. Seega kuigi tegemist saab olema kehtiva õiguse täiendamisega uue koondumiste kontrolli reeglistikuga, ei saa seda otseselt pidada kehtiva koondumiste kontrolli täiendamiseks. Seda tulenevalt kahe õigusakti lähtekoha erinevusest. Ettepanekukohase määruse eesmärk on kontrollida turul aset leidvaid koondumisi, et keelata või tasakaalustada need, mis toimuvad tulenevalt välisriigi subsiidiumist selliselt, et nendega kaasneb kas tegelik või potentsiaalne negatiivne mõju konkurentsile siseturul.11 Kuigi määruse artikkel 3 nõuab negatiivset mõju konkurentsile siseturul, näib seejuures, et tegemist ei ole siiski selgelt tagajärjele suunatud normiga, kuivõrd piisab vaid potentsiaalsest negatiivsest mõjust. Seetõttu näib, et subsiidium, mis soodustab koondumise ehk tehingu kui sellise toimumist läbi asjaomase ettevõtja konkurentsiseisundi parandamise, toob juba iseenesest kaasa vähemalt potentsiaalse negatiivse mõju konkurentsile.12 Seega olenemata ettepanekukohase määruse artikli 3 tagajärjele suunatud sõnastusest, on ettepanekukohase määruse 3. peatüki eesmärk kontrollida seda, kas koondumine ehk tehing kui selline on soodustatud ehk, kas koondumine on moonutatud.13 Kui on moonutatud koondumine, on moonutatud ka konkurents. Justiitsministeerium ei kujunda käesolevaga seisukohta selles osas, kas välisriigi subsiidiumide kontroll läbi uue koondumiste kontrolli raamistiku on vajalik ja mõttekas, kuid leiab, et uuel ja täiendaval eesmärgil läbiviidav koondumiste kontroll peaks toimuma võimalikult väikese negatiivse tagajärjega selliste ettevõtjate halduskoormusele, kes hakkavad potentsiaalselt kuuluma kehtiva EL ühinemismääruse ja/või ettepanekukohase määruse kohaldamisalasse. Samuti peab õiguskorra vastavasisuline täiendamine toimuma õigusselgelt ja -kindlalt. Välisministeeriumi ettepanekutes toodi välja, et EL meetme loomise kõrval tuleb jätkata koos USA, Jaapani ja teiste samameelsete partneritega pingutusi tööstussubsiidiumite reguleerimiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, tagamaks reeglitepõhise kaubandussüsteemi edukas toimimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul saab EL siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide määruse osas toetuda varasematele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele, ning peale põhjalikku analüüsi ei pea me vajalikuks määrusest tulenevalt ja Eesti huvide kaitsmise vaates olemasolevat seisukohta muuta. Analüüsi tulemusel leidis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. juuli 2020. a istungil), on ka täna ajakohased, täpsemalt järgmine punkt: 1.5 Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele eesmärgiga tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka globaalsetes arengutes ja 10 Euroopa Kohtu suurkoja 15. veebruari 2005. a otsus asjas komisjon vs. Tetra Laval, C-12/03 P, EU:C:2005:87, punkt 43. 11 Ettepanekukohase määruse artikkel 17 koosmõjus artiklitega 2, 3 ja 4. 12 Tuletatud ettepanekukohase määruse preambuli punktist 13. 13 Ettepanekukohase määruse mõjuanalüüs toob põhjenduseks, miks kehtiv EL ühinemismäärus ei ole piisav, järgneva: It is the purpose of the EUMR to investigate whether a concentration distorts competition by giving rise to a “significant impediment to effective competition” (SIEC). A very different question is whether the concentration process as such was distorted. That latter question is however the most relevant if foreign subsidies are granted in the context of a concentration.”. Vt selles osas COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, IMPACT ASSESSMENT Accompanying the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on foreign subsidies distorting the internal market, SWD(2021) 99, lk 42, op. cit. 2. 7 kaksikpöördel ning toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. Euroopa Liidu ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused. Kolmandate riikide suunalised meetmed peavad olema eesmärgipärased ja kooskõlas Euroopa Liidu senise avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega. Selgitus: Täna puuduvad konkreetsed meetmed, mis tagaksid Euroopa Liidu siseturul võrdsed konkurentsitingimused äriühingutele, kes saavad välisriigi subsiidiume, ja neile, kes neid ei saa. ELi riigiabi kontrollisüsteemi kohaldatakse üksnes juhul, kui konkurentsi moonutava ja liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutava eelise annab ettevõtjale rahalise toetuse näol EL liikmesriik. Selliselt konkureerivad täna siseturul ettevõtted, kes saavad välisriigi nullintressiga laenude, riigigarantiide, maksuvabastuste või -vähenduste jms toel pakkuda hanketurul või oma kaupu või teenuseid müües soodsamaid hindu, ja ettevõtjad, kelle jaoks EL riigiabi reeglid on sellise eelise saavutamise välistanud. Tagades välisriigi moonutavate subsiidiumide süsteemse tuvastamise riigihangetes ja koondumiste korral toetab kavandatav määrus põhimõtteliselt siseturul ja sedakaudu ka globaalses konkurentsis võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eesmärki. Selleks aga, et kavandatavad meetmed ei saavutaks vastupidist mõju, tuleks läbirääkimiste käigus tagada, et mehhanism hõlmaks üksnes potentsiaalselt konkurentsi oluliselt moonutavaid subsiidiume ja ei tooks ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust. Nõnda peaks läbirääkimiste käigus tagama, et teatamiskünnised püsiksid kõrged, ning et mõistekäsitlused kattuksid juba EL õiguskorras, ennekõike eelnõuga tihedas seoses olevas EL ühinemismääruses ja riigiabi reeglites eksisteerivaga. Niisamuti peaks määruse mõisted ja kontseptsioonid ühtima riigiabi reeglites kasutatavatega vältimaks kolmandate riikide ja EL-i ettevõtjate erinevat kohtlemist siseturul. Nõnda näiteks peaks võimalikult sarnaselt olema sisustatud kolmanda riigi antav subsiidium ja EL-i liikmesriikide antav riigiabi (nt maksuvabastus- või soodustus, laenutagatis, kapitalisüst). Samuti tuleks tagada ELTL art 107 kohase konkurentsi moonutuse ja välissubsiidiumide määruse siseturu moonutuse määratluste sarnasus. Selliselt oleks kindlamalt tagatud, et EL meetmed ei ole diskrimineerivad ja oleksid kooskõlas EL avatud kaubanduspoliitika suunaga, mis tugineb reeglipõhisusele ja avatusele, kuid millel on seejuures ka vahendid ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas algatuse kaasamiseks 2021. a detsembri alguses ka erialaliitudele, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, StartupEstoniale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Välisinvestorite Nõukogule ning ettevõttele Bolt, arvamuse avaldamiseks. Sisulise vastuse saime vaid Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojalt. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda (KTK) tõi esile, et ettepanek ei avalda vähemalt esialgu väga olulist otsest mõju Eesti ettevõtjatele, sest ettepanek mõjutab väga suuremahulisi hankeid ja ühinemisi/omandamisi. Samas võib ettepanekul olla kaudne positiivne mõju Eesti ettevõtjatele. Näiteks seisneb kaudne positiivne mõju selles, et ettepanek aitab suuremate hangete puhul tagada ausat konkurentsi ning kolmandatelt riikidelt subsiidiume saanud ettevõtjatelt kaob konkurentsieelis. Ettepaneku negatiivse küljena näeb KTK seda, et regulatsiooniga kaasneb ettevõtjatele täiendav halduskoormus ning pikeneb hankemenetluse kestus. Näiteks suureneb ettevõtjate halduskoormus hankemenetluses seoses subsiidiumidest teatamise kohustuse lisandumise tõttu. Kuna komisjon peab saadud teatist hakkama uurima ja kuni vastav menetlus pole lõppenud, ei ole võimalik hankelepingut allkirjastada, see muudab riigihankemenetluse liiga aeganõudvaks. KTK hinnangul võiks ettepanekus lühendada antud tähtaega, et riigihanget oleks võimalik kiiremini läbi viia. Teatud juhtudel võib ettevõtja jaoks olla ajamahukas hinnata, kas ja kui suures mahus on ta teenust osutanud või kaupa 8 müünud kolmandate riikide riigiasutustele. Ettepanekus on sätestatud, et välisriigi subsiidium ei moonuta tõenäoliselt siseturgu, kui selle kogusumma on kolme järjestikuse majandusaasta jooksul alla 5 miljoni euro. KTK hinnangul võib selliste subsiidiumide alammääraks seatud 5 miljonit eurot osutuda mõnedel juhtudel ebamõistlikult madalaks. Komisjon ei peaks keskenduma nii väiksemahulistele subsiidiumitele ning seda alammäära tuleks tõsta. Samas mõistab KTK, et võimalus vältida EL siseturu moonutuste ohtu kaalub üle mõningase halduskoormuse tõusu ettevõtjate jaoks ning hetkel ei ole neil muudatusettepanekuid ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Eesti seisukohad ja selle põhjendus 1. Eesti toetab Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete võimaluste tagamiseks määruse eelnõus välja pakutud meetmete vastuvõtmist. Peame oluliseks, et kavandatav mehhanism hõlmaks üksnes potentsiaalselt konkurentsi oluliselt moonutavaid subsiidiume ja ei tooks kaasa ettevõtjatele ebaproportsionaalset halduskoormust. Selgitus: Oleme olnud avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhise ajakohastamise osas, et tagada konkurentsiõiguse tõhus toimimine ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel. Samuti oleme toetanud EL ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. EL ühtsel turul peavad ettevõtlusel olema võrdsed võimalused. Leiame, et ettepanek võib aidata tagada ausat konkurentsi EL siseturul EL ettevõtete ja kolmandatelt riikidelt subsiidiume saanud ettevõtjate vahel. Meetmete eesmärgipõhisuse ja proportsionaalsuse tagamiseks peaks koondumistest ja riigihangetest teavitamise kohustus kohalduma aga üksnes tõeliselt siseturgu moonutavatele juhtumitele. Samuti on oluline tagada, et minimaalne seatud tase, millest allpool välisriigi subsiidiumid ettepaneku kohaselt siseturgu ei moonuta, püsiks kõrge. Ettevõtjate halduskoormuse minimeerimiseks ja õigusselguse tagamiseks peab kindlustama, et mõistekäsitlused kattuksid juba EL õiguskorras, ennekõike eelnõuga tihedas seoses olevas EL ühinemismääruses ja riigiabi reeglites eksisteerivaga. Muuhulgas toetame Euroopa Komisjoni püüdlusi takistada siseturu moonutusi välisriigi subsiidiumide saamise tulemusena põhjendamatult soodsa pakkumuse esitamise kaudu riigihangetes, hõlmates majanduslikult olulised juhtumid ent tekitamata olulist lisakoormust riigihankes osalejatele ning takistamata väike- ja keskmiste ettevõtete osalemist riigihangetes. Määruse eelnõu kohaselt tuleb riigihangetes, mille eeldatav maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot, osalevatel ettevõtjatel esitada hankija kaudu Euroopa Komisjonile teavitus kõikide kolmandatest riikidest saadud rahaliste toetuste kohta viimase kolme aasta jooksul. Määruse eelnõu kohaselt ei kuulu selle kohaldamisalasse kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked. Teavituse põhjal algatab Euroopa Komisjon uurimise, mille jooksul selgitatakse välja, kas saadud toetus on võimaldanud ettevõtjal esitada riigihankes põhjendamatult soodsa pakkumuse. Kui see on nii, aga ettevõtja ei ole nõus võtma meetmeid, mis tema põhjendamatult soodsat olukorda minimeeriksid (näiteks toetuse tagasi maksmine), ei ole temaga hankelepingu sõlmimine lubatud. Eelnõu peatükk 3 2. Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu siseturgu negatiivselt mõjutavate välisriigi subsiidiumide tuvastamiseks läbiviidav koondumiste kontroll juhinduks võimalikult suurel määral Euroopa Liidu ühinemismäärusega kehtestatud koondumiste kontrolli regulatsioonist. 9 Selgitus: Ettepanekukohase määruse 3. peatükk näeb määruse kohaldamisalas olevatele koondumistele ette loakohustuse, mis tähendab ettevõtjatele kohustust ex ante korras Euroopa Komisjonilt taotleda koondumiseks luba juhul, kui14: i. omandatud ettevõtja või vähemalt üks ühinevatest ettevõtjatest on asutatud ELs ja tema kogukäive ELs on vähemalt 500 miljonit eurot; või ühisettevõte ise või vähemalt üks tema emaettevõtjatest on asutatud ELs ja tema kogukäive ELs on vähemalt 500 miljonit eurot ning ii. asjaomased ettevõtjad on teatamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul saanud kolmandatelt riikidelt rahalist toetust kokku üle 50 miljoni euro; või ühisettevõte ise ja tema emaettevõtjad on teatamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul saanud kolmandatelt riikidelt rahalist toetust kokku üle 50 miljoni euro. Lisaks nimetatule näeb koondumiste korral loakohustuse ette ka EL ühinemismäärus15, kuid viimase kohaselt kuulub kohaldamisele rohkemal arvul koondumisi, kuivõrd koondumise teatamiskünnised on ettepanekukohasest määrusest teataval määral madalamad. See näitab, et ettevõtjad, kes on kohustatud teavituse esitama ettepanekukohase määruse alusel, saavad suure tõenäosusega olema kohustatud koondumisest teavitama ka EL ühinemismääruse alusel. Kehtiva EL ühinemismääruse kohase teavituse hind on praktikas ettevõtjatele osutunud väga kulukaks. Ettepanekukohase määruse mõjuanalüüsi kohaselt võib ühe teavituse ehk koondumise loa taotluse hinnaks olenevalt kaasuse asjaoludest olla kuni 500 000 eurot.16 Kui sellisele teavitusele lisada veel teine, muutuks investeerimine niivõrd kulukaks, et konkurentsi kaitse meetmed võiksid teoreetiliselt hakata pärssima investeeringuid EL siseturule. Ettepanekukohasest määrusest nähtub aga, et Euroopa Komisjon on teavitamisega kaasnevat kulu ja halduskoormust silmas pidanud ning osas, mis puudutab mõistekäsitlusi, tähtaegasid ja koondumiste kontrolli käiku, on ettepaneku kavandamisel suuresti lähtutud EL ühinemismäärusest. Vastavasisulist lähenemist saab tervitada, kuivõrd õiguskorra koormamine täiendavate kontseptsioonide ning mõistekäsitlustega väljendamaks juba õiguskorras eksisteerivat, üksnes halvendaks õiguskorra selgust ning suurendaks regulatsiooni adressaatide halduskoormust. Problemaatilisena näib aga mõlema määruse sõnastuses suunatus konkurentsimoonutusele siseturul. Kui EL ühinemismääruse alusel tuvastatakse märkimisväärset takistust konkurentsile, siis ettepanekukohases määruses negatiivset mõju konkurentsile. Kui regulatsioonide eesmärk on üldjoontes üks – säilitada koondumise tagajärjel moonutamata konkurents – peaks õigusteoreetiliselt üht reeglistikku käsitlema eriregulatsioonina teise suhtes. Käesoleval juhul seda aga ettepanekukohase määrusega taotletud pole. Kui ettepanekukohase määruse artiklit 17 tõlgendada koosmõjus artiklitega 2–4 ja artikli 40 lõikega 1, tuleb mõista, et uus määrus ei ole välja pakutud eriregulatsioonina kehtiva EL ühinemismääruse suhtes, vaid on mõeldud seda täiendama. Kuidas praktikas selliselt ühest eesmärgist, kuid erinevast lähtekohast kantud õigusaktid omavahel suhestuma hakkavad, on raske ette näha. Seda eelkõige lähtuvalt järgmisest Justiitsministeeriumi poolt välja pakutavast seisukohast. 14 Ettepanekukohase määruse artikli 18 lõiked 3 ja 4. 15 EL ühinemismääruse artikkel 4. 16 3 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, IMPACT ASSESSMENT Accompanying the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on foreign subsidies distorting the internal market, SWD(2021) 99, lk 54, op. cit. 2. 10 3. Eelmises punktis nimetatud ja paralleelselt läbiviidavad koondumiste kontrolli menetlused peaksid võimalikult suures ulatuses toimuma üksteist arvestavalt, et vältida ebaproportsionaalsete ja üksteist pisendavate meetmete võtmist. Selgitus: Nagu eelnevalt kirjeldatud, näib ettepanekukohane määrus reguleerivat, et kui koondumine on moonutatud ehk välisriigi subsiidium on asjakohase ettevõtja konkurentsiseisundit parandanud, kaasneb sellega EL siseturul konkurentsile tegelik või potentsiaalne negatiivne mõju. Seda, mil määral selline koondumine konkurentsile negatiivset mõju omab, peab Euroopa Komisjon hindama lähtudes teatavatest näitajatest, sh subsiidiumi suurusest ja olemusest, subsiidiumiga seotud eesmärgist ja tingimustest ning selle kasutamisest siseturul17. Vastavalt sellele, milline on sisulise hindamise tulemus, peab Euroopa Komisjon langetama otsuse, kas ta annab koondumiseks loa ning juhul, kui ta seda teeb, kas ta määrab konkurentsile tegelikult või potentsiaalselt tekkivat negatiivset mõju tasakaalustava(d) meetme(d) (nt kohustus välisriigi subsiidium tagasi maksta koos asjakohase intressiga) või nõustub ettevõtja pakutud kohustustega18. Seda tehakse eesmärgiga kõrvaldada konkurentsile siseturul tegelik või potentsiaalne negatiivne mõju. Ka EL ühinemismäärus annab võimaluse koondumist lubada ühes ettevõtjapoolsete kohustuste võtmise heakskiitmisega. Seda muutmaks koondumine siseturuga kokkusobivaks.19 Koosmõjus peaksid ühe tehingu tagajärjel asjaomasele ettevõtjale kehtestatavad meetmed ja kohustused olema proportsionaalsed. Samuti ei tohiks kahes erinevas koondumiste kontrolli menetluses määratud meetmed ja kohustused üksteist sisuliselt pisendada. Selgesõnalist reeglit, mis kohustaks Euroopa Komisjoni erinevate määruste alusel läbiviidavaid menetlusi üksteist arvestavalt toimetama, eelnõu ei sisalda, kuid 6. oktoobri 2021. aasta nõukogu töögrupis kinnitas Euroopa Komisjon, et paralleelsete menetluste puhul tehtaks EL ühinemismääruse alusel kontrolli läbiviiva üksusega maksimaalselt koostööd. Komisjoni sõnul seaks vastupidine kahtluse alla nimetatud määrustega komisjonile seatud ülesannete eesmärgipärase täitmise. Eelnõu 4. peatükki (riigihanked): 4. Peame vajalikuks võimalikult ühtlustada määruses kasutatavad mõisted riigihangete direktiivides kasutatavate mõistetega, kuivõrd määruse rakendajad on riigihanke menetluse osalised, kes peavad täiel määral aru saama, millised kohustused neil riigihangete kontekstis lasuvad. Selgitus: Näiteks kasutatakse määruses mõistet ettevõte (ing k undertaking), mida ei kasutata riigihangete direktiivides ja mis tähendab lisaks konkreetsele ettevõtjale ka ettevõtjate rühmasid. 5. Oleme seisukohal, et tuleks kaaluda Euroopa Komisjonile nii esialgse kui põhjaliku riigihangete uurimise jaoks kehtestatud tähtaegade (vastavalt 60 ja 200 päeva koos piiramatu pikendamisvõimalusega) lühendamist, kuivõrd need võivad ebaproportsionaalselt venitada riigile oluliste riigihanke menetluste läbi viimist. Selgitus: Määruse kohaselt on esialgse uurimise tähtaeg, mille jooksul üldse hankelepingu sõlmimine lubatud ei ole, 60 päeva teatise saamisest arvates. Põhjaliku uurimise tähtaeg on 200 päeva teatise saamisest arvates, mida komisjon võib veel ka pikendada. Pikendatud tähtajale aga eelnõus piiri seatud 17 Ettepanekukohase määruse artikli 3 lõige 2. 18 Ettepanekukohase määruse artikkel 6. 19 EL ühinemismääruse artikli 8 lõige 2. 11 ei ole. Eestis läbi viidud kõige suurema eeldatava maksumusega riigihanke menetluste tähtajad on viimastel aastatel varieerunud 46-st päevast 161 päevani, vaid ühel korral on menetlus aega võtnud 378 päeva. 6. Toetame määruse eelnõus pakutud piirmäära riigihanke eeldatavale maksumusele, millest alates teatamiskohustus kehtib. Selgitus: Eestis küll viimastel aastatel nii suure eeldatava maksumusega riigihankeid korraldatud ei ole. Kõige suurema eeldatava maksumusega riigihanked on enamasti seotud taristute rajamisega, ent jäävad maksumuselt siiski alla 200 miljoni euro. 7. Peame võimalusel vajalikuks riigihangete kontekstis sarnaselt ühinemiste kontrollimise menetlusega sätestada piirmäär rahalisele toetusele, mille kohta tuleb Euroopa Komisjonile teavitus esitada. Selgitus: Määruse eelnõu art 3 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et välisriigi subsiidium ei moonuta tõenäoliselt siseturgu, kui selle kogusumma on kolme järjestikuse majandusaasta jooksul alla 5 miljoni euro. Samas ei ole sellist alampiiri sätestatud riigihangete kontekstis, mis tähendab, et ettevõtja peaks teavitama Euroopa Komisjoni saadud rahalisest toetusest ka juhul, kui selle summa on marginaalne, milline kohustus võib põhjendamatult pikendada riigihanke menetlusi ning asetab ettevõtjatele ebaproportsionaalse koormuse. Eesistuja on esitanud ministrite arutelu suunamiseks järgmised küsimused: 1) Kas nõustute Euroopa Komisjoni tähelepanekuga, et välistoetustest põhjustatud moonutuste vastu võitlemiseks mõeldud vahendite osas valitseb praegune õiguslik tühimik ja järelikult on vaja määruse ettepanek vastu võtta ja jõustada võimalikult kiiresti? 2) Kas nõustute Euroopa Komisjoni pakutud instrumendi üldise skeemiga? 3) Kas nõustute vahendi keskse rakendamisega Euroopa Komisjoni poolt, et edendada ühtlustatud rakendamist siseturul? Eesti lähtub EL konkurentsivõime nõukogul järgmisest: 1) Saame nõustuda Euroopa Komisjoni tähelepanekuga, et välistoetustest põhjustatud moonutuste vastu võitlemiseks mõeldud vahendite osas valitseb praegune õiguslik tühimik. Eesti on avatud Euroopa Liidu konkurentsiõiguse raamistiku ja selle rakendamise vajaduspõhisele ajakohastamisele. Peame tagama konkurentsiõiguse tõhusa toimimise ja ajakohasuse ka globaalsetes arengutes ja kaksikpöördel. Toetame selles valguses Euroopa Liidu ettevõtetele globaalses konkurentsis võrdsete tingimuste nimel sammude astumist. Euroopa Liidu ühtsel turul peavad ettevõtlusele säilima võrdsed võimalused. Peame oluliseks määruse ettepaneku osas põhjalikke ja kiirustamata läbi viidud arutelusid, et töötada välja tasakaalus ja tulevikukindel õiguslik algatus ning jõustamisel oleks tagatud piisav aeg vajalike rakendustegevuste läbiviimiseks. 2) Siiski oleme ka seisukohal, et uue EL meetme loomise kõrval tuleb jätkata pingutusi tööstussubsiidiumite reguleerimiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, tagamaks reeglitepõhise kaubandussüsteemi edukas toimimine. 3) Nõustume Euroopa Komisjoni pakutud instrumendi üldise ülesehitusega, sh Euroopa Komisjoni keskse rolliga. Arutelul lähtutakse muuhulgas ka järgmistest seisukohtadest: 12 - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud 21. novembri 2019. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 9. detsembri 2019. a istungil); - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. juuli 2020. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil). 2. Direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte Üldine lähenemisviis Komisjon esitas äriühingute kestlikkuse direktiivi 21.4.2021.a. Ettepaneku eesmärk on tagada, et ettevõtetele esitatavad aruandlusnõuded oleksid taksonoomiaga kooskõlas. See saavutatakse ennekõike kavandatud kestlikkusaruandluse standardite abil. Standardites võetakse arvesse näitajaid, mida ettevõtted peavad avalikustama selle kohta, mil määral on nende tegevus taksonoomia kohaselt keskkonnasäästlik, ning taksonoomia sõelumiskriteeriume ja olulise kahju tekitamisest hoidumise künniseid. Võrreldes muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi kohaste kestlikkusaruandluse nõuetega on käesoleva ettepaneku peamised uuendused järgmised: o aruandlusnõuete kohaldamisala laiendamine suuremale hulgale äriühingutele, sealhulgas kõigile suurtele ja börsil noteeritud äriühingutele (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtjad); o kestlikkusteabe kindluse nõue; o üksikasjalikumad selgitused teabe kohta, mida ettevõtted peaksid esitama, ja nõue, et nad esitaksid need kooskõlas kohustuslike ELi kestlikkusaruandluse standarditega; o selle tagamine, et kogu teave avaldatakse osana ettevõtte tegevusaruannetest ja avalikustatakse digitaalses masinloetavas vormingus. Eesti saab kompromisstekstiga põhimõtteliselt nõustuda. Arutelul lähtume järgmistest seisukohtadest: - Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute kestlikkusaruandlust ja millega muudetakse direktiive 2013/34/EL, 2004/109/EÜ ja 2006/43/EÜ ning määrust (EL) nr 537/2014 (heaks kiidetud 2. septembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil). 3. Liikuvuse tööstusliku ökosüsteemi tulevik rohepöörde kontekstis Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk ja sisu lühikokkuvõte 13 Poliitiline mõttevahetus Euroopa Komisjoni mobiilsuse sektori üleminekuteede lähenemise eesmärk on määratleda koos sektoriga vajalikud sammud kaksikpöörde elluviimiseks. Mobiilsus on määratletud ka ühe võtmesektorina. Üleminekuteede dokumendid ei ole poliitika dokumendid vaid pigem sektorit kaasavad dokumendid tuginedes olemasolevatele poliitikatele ja soovitustele. Mobiilsussektori väljakutseteks on digitaliseerimine, mis nõuab autotööstuselt suuri investeeringuid, samuti oskuste arendamine. Eesistujamaa alusdokument püstitas küsimuse avalike ja erasektori investeeringute rollist, kuidas avalik investeeringud saaks toetada erasektori investeeringuid. Üldised kaksikpöörde eesmärkidena on jõuda 30 miljoni elektriautoni ja 80000 veokini, muuta 100 linna kliimaneutraalseks, luua 3 miljonit laadimispunkti ja 1000 vesiniku tanklat. Plaanid soovitakse ellu viia Euroopa Horisondi ja tegevust toetavate partnerluste toel (puhas vesinik, puhas lennundus ja raudtee) ning linnade, ookeanide ja kliimamuutustega kohanemise missioonid. Erinevad taotlusvoorud on suunatud olnud ka nutikale mobiilsusele, multimodaalsusele ja ohutusele; samuti on kavandatud tegevusi patareide ja autonoomsete sõidukite suunal. Eesistuja on ministrite mõttevahetuse suunamiseks esitanud järgmised küsimused:  Kas olete astunud samme, et hinnata tööstuse ümberkujundamisega seotud investeerimisvajadusi Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi rakendamise raames? Kas saaksite kirjeldada liikuvussektorite, sealhulgas autotööstuse vajadusi?  Milliseid meetmeid peate vajalikuks lisaks erasektori investeeringutele, mida on vaja tööstusliku liikuvuse ökosüsteemi rohepöördeks, et hõlbustada ja kiirendada ülemineku arengut, eelkõige seoses innovatsiooni, taristu ja koolitusega?  Milliseid hoobasid tuleks esmajärjekorras kasutada, et tugevdada Euroopa liikuvuse tööstusliku ökosüsteemi vastupanuvõimet ja tulevast konkurentsivõimet, eelkõige selleks, et võimaldada elektri- ja autonoomsete sõidukite arendamist ning tagada juurdepääs kriitilistele toorainetele? Päevakorrapunkti arutelul lähtume järgmistest sõnumitest:  Peame oluliseks EL ühtse turu vastupidavuse ja konkurentsivõime tugevdamist ning EL strateegiliste sõltuvuste vähendamist, mida on võimalik saavutada Euroopa Komisjoni ökosüsteemide põhise lähenemise ning EL liikmesriikide ja ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise, partnerluste, tarneahelate ja tööstusliitude raames. Selgitus: Eesti vaates peame oluliseks koostööd T&A tegevustes sealjuures näiteks patareide ja vesiniku valdkonnas. Samas vajalik suurem koordineeritud tegevus ressursside uurimisel ja väärindamisel sh näiteks kriitiliste toorainete puhul, kus on vajalik ka avaliku sektori panus ja üksikul liikmesriigil on raske saavutada tulemust. Eestil on unikaalne haruldaste muldmetallide tootmise võimekus tuuleenergia ja autotööstuse energiasalvestuse jaoks, kuid selle rakendamiseks on rahastamine väga keeruline. Seetõttu tuleks leida võimalusi rahastuse paindlikkuseks ja lihtsustada rahastuse kombineerimist, et luua ELile konkurentsieeliseid. Meile on oluline, et EL mikroelektroonika väärtusahela fookus laieneks tervele elektroonikatööstuse väärtusahelale, arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide potentsiaali väärtusahela komponentide loomisel, mis on eelduseks Euroopa strateegilise sõltumatuse saavutamisel digitehnoloogiate vallas ja toetab rohepööret. Ka tehnoloogiline neutraalsus on meile oluline märksõna. Elektrilaadijate võrgustik on oluline investeering, kuid tuleb arvestada piirkondlikke eripäraseid ja analüüsida madala rahvastikutihedusega alade tegelikku vajadusi, et mitte üleinvesteerida ja raisata nappe ressursse. Täpsemalt alternatiivkütuste määruse eelnõu taustal on oluline arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega ning tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade, kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel. 14  Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Toetame alternatiivkütuste määruse eelnõus väljapakutud eesmärke vesinikutanklate rajamiseks, aga saame ka olla vesinikutanklate vahemaade seadmisel paindlikud (rajada150 km tagant TEN-T põhivõrgus mahus (esialgses ettepanekus 2t/päevas ja 700 bar’i all) ja vedelat vesinikku 450 km tagant ning vesinikutanklad ka TENT linnasõlmedes nt RB terminal, Vanasadam jne).  Tööstussektori, sealjuures väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suutlikkuse suurendamise ning kestlikule ja digitaalmajandusele üleminekuks pakutavate oskuste arendamise meetmetes tuleb algatada ja võimendada haridusprogramme ning luua paindlikke täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Selgitus: Eesti taastekavaga on kavas toetada 10 miljoni euroga digipööret toetavate oskuste arendamist ja 15 miljoni euroga rohepööret toetavate oskuste arendamist. Arutelul lähtume järgmistest seisukohtadest: - Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2022–2023 (heaks kiidetud 2. detsembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi, eelnõu kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuli 2020. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. juuli 2020. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia ajakohastamise kohta (heaks kiidetud 7. oktoobri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungil ja Riigikogu majanduskomisjoni 19. oktoobri 2021. a ja EL asjade komisjoni 22. oktoobri 2021. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Liidu “Eesmärk 55” kliimapaketi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse, lennunduse, metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse ning sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõude kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a istungil ning Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 31. jaanuari 2022. a istungil). 15
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel