Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 14.02.2022 nr 2-1/2022/1138
Ettepanekud autoveoseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (490 SE) täiendamiseks ja
seisukohad esitatud muudatusettepanekutele
Austatud majanduskomisjoni esimees härra Kristen Michal
Pöördume Teie poole ettepanekuga Riigikogus menetluses oleva autoveoseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) parandamiseks ning esitame
seisukohad laekunud ettepanekutele:
I
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu järgmiste muudatustega:
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Veose saatja, ekspedeerija või veoseveo tellimisel osalev pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liige
või muu esindaja, kellele oli käesolevas lõikes nimetatud kohustus delegeeritud, peab veoseveo
tellimisel kontrollima, et veoseveo korraldajal on:“;
Selgitus: Sättes on vajalik täpsustada, et sätestatud kohustus rakendub pea- ja alltöövõtja suhtes,
kui ta osaleb veoseveo tellimise protsessis ja kui talle on veose saatja või ekspedeerija poolt
delegeeritud sättes nimetatud veoseveo korraldaja tegevusloa või veoseveo tegevusalal
tegutsemise õiguse kontroll. Need täpsustused suurendavad õigusselgust, et tegemist on veoseveo
tellimisel osaleva pea- või alltöövõtjaga ja nimetatud sättest tuleneva kontrolli kohustusega.
2. Muuta eelnõu § 1 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„5) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „saatjal või ekspedeerijal“ sõnadega „saatjal,
ekspedeerijal või veoseveo tellimisel osaleval pea- või alltöövõtjal“;
Selgitus: Muudatus kattub eelmises punktis tehtud muudatusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
3. Muuta eelnõu § 1 punkti 21 ja sõnastada järgmiselt:
„21) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
„(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose
saatja või ekspedeerija.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised
andmed:
1) veose saatja nimi ja aadress;
2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress;
3) veose saaja nimi ja aadress;
4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev;
5) veose mahalaadimise koht;
6) veose üldkasutatav nimetus;
7) veose brutomass või juhul, kui veose brutomassi ei ole võimalik määrata, veose kogus teistes
mõõtühikutes.
(5) Elektroonilise veodokumendi kasutamisel lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud
andmetele:
1) Eesti vedaja juures veosevedu teostava autojuhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle
puudumisel sünniaeg;
2) auto ja selle haagise registreerimisnumbrid.“;
Selgitus: Punktis 21 tehakse mitu täpsustavat muudatust. Esiteks tehakse muudatus AutoVs § 29
lõikes 4 esitatud veodokumendile kantavate andmete loetelu punktis 7, arvestades Isamaa
fraktsiooni 25. jaanuaril 2022. a esitatud ja veondusorganisatsioonide ja Tallinna
Tehnikakõrgkooli 26. jaanuari 2022. a esitatud ettepanekut kustutada nimetatud punktis 7 viide
selle kohta, et veose kogus võib olla veodokumendile kantud teistes mõõtühikutes. Selle ettepaneku
osas peame oluliseks selgitada, et esineb mitmeid erinevaid auto ja autorongiga veetavaid veoseid,
mille puhul ei ole võimalik selle kogust määrata massiühikutes (nendeks on vedelikud, ümarpalk
jm). Samuti tuleb veodokumendile kantavate vähimate andmete osas kohustuse kehtestamisel
arvestada CMR-konventsiooniga, mis reguleerib rahvusvahelisel kaubaveol veolepingu sõlmimist,
sh veose saatedokumendil kajastuvaid andmeid, kuna autoveoseaduses käsitletav veodokument ja
sellele kantavate andmete kohustus hõlmab ka rahvusvaheliste veosevedude raames Eestisse
saabuvaid teiste riikide vedajaid. CMR-konventsiooni kohaselt tuleb esitada veose brutomass või
veose kogus teistes mõõtühikutes. Kõike eelnevat arvesse võttes teeb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ettepaneku sõnastada veodokumendile
kantavate vähimate andmete loetelu punkt 7 selliselt, et juhul, kui veose brutomassi ei ole võimalik
määrata, esitatakse veose kogus teistes mõõtühikutes. See võimaldab vältida olukordi, kus
tahtlikult püütakse brutomassi esitamist vältida, kuigi vastava veose brutomassi on võimalik veose
saatjal või ekspedeerijal kindlaks määrata ja veodokumendile kanda. Lisaks sellele muudatusele
teeb MKM ettepaneku täiendada autoveoseaduse §-i 29 lõikega 5, millega kehtestatakse
veodokumendile kantavad täiendavad andmed juhul, kui kasutatakse elektroonilist veodokumenti.
Ka see muudatus tehakse arvestades Isamaa fraktsiooni ja veondusorganisatsioonide ja Tallinna
Tehnikakõrgkooli esitatud ettepanekut kanda elektroonilisele veodokumendile lisaks lõikes 4
nimetatud andmetele ka autojuhi isikukood ja sõiduki ja selle haagise registreerimismärk. MKM
saab selle ettepanekuga nõustuda elektroonilisele veodokumendile kantavate kohustuslike
andmete osas, mis veondusorganisatsioonide poolt väljatoodud eesmärkide puhul võimaldavad
tagada veoturu suuremat läbipaistvust ja andmete ristkasutust järelevalve teostamisel ning
abistavad erinevaid osapooli sellealase statistika kogumisel. Samas on MKM lisatavas lõikes 5
toodavaid andmeid täpsustanud. Nimelt peab MKM vajalikuks punktis 1 lisaks autojuhi
isikukoodile ära tuua ka autojuhi ees- ja perekonnanime. See täiendus on vajalik, kuna juhul, kui
veodokumendi koostajal juhtub autojuhi isikukoodi kandmisel veodokumendile viga, siis autojuhi
2 (7)
ees- ja perekonnanime järgi on võimalik see viga tuvastada ja parandada. Samuti on vajalik
täpsustada, et autojuhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood tuleb elektroonilisele
veodokumendile kanda vaid Eesti vedaja juures veosevedu teostava autojuhi puhul. Seda nõuet ei
saa kehtestada Eestisse veosevedu korraldava välisriigi vedaja juures töötava autojuhi osas, kuna
vastavas välisriigis ei pruugi olla isikutel isikukoodi, samuti ei ole autojuhi ees- ja perekonnanime
märkimine kohustuslik CMR-konventsiooni kohaselt koostatud veose saatedokumendile. Lisatava
lõike 5 punkti 2 kohaselt kehtestatakse, et elektroonilisele veodokumendile peavad olema kantud
ka auto ja selle haagise registreerimisnumbrid.
4. Muuta eelnõu § 1 punkti 24 ja sõnastada järgmiselt:
„24) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse majandustegevuse
registrisse igal aastal hiljemalt 31. märtsiks vedaja töötajate, sealhulgas eraldi autojuhtide arv
eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“;
Selgitus: Selles sättes täpsustatakse sõnastust, mille kohaselt „vedaja juures töötavad
inimesed“ asendatakse parema loetavuse eesmärgil „töötajatega“ ning sealhulgas tuuakse eraldi
välja ka autojuhtide arv.
5. Muuta eelnõu § 1 punktis 31 sisalduv AutoVs 722 lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Veose saatja, ekspedeerija, veoseveo tellimisel osalev pea- või alltöövõtja, tema juhatuse
liikme või muu esindaja poolt, kellele oli veoseveo tellimise kohustus delegeeritud, tasulise
veoseveo või kabotaažveo tellimine isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa
ärakiri või õigus tasulist veosevedu või kabotaažvedu korraldada, −
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.“;
Selgitus: Sättes tehtud täpsustust on selgitatud punkti 1 juures.
6. Muuta eelnõu § 2 punktis 5 sisalduvat ELTTS § 5 lõiget 13 ja sõnastada see järgmiselt:
„(13) Veose saatja, ekspedeerija, veoseveo tellimisel osalev pea- ja alltöövõtja tagavad, et tellitud
veoteenuse teostamisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 21 ja 51 sätestatud nõudeid, mis
käsitlevad käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse
lähetatud sõidukijuhti.“;
Selgitus: Sättes tehtud täpsustust on selgitatud punkti 1 juures.
7. Muuta eelnõu § 2 punktis 16 sisalduvat ELTTS 94 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 13 nõuete täitmata jätmise eest veose saatja, ekspedeerija,
veoseveo tellimisel osalev pea- või alltöövõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt,
kellele oli veoseveo tellimise kohustus delegeeritud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
Selgitus: Sättes tehtud täpsustust on selgitatud punkti 1 juures.
8. Muuta eelnõu § 5 punkti 8 ja sõnastada järgmiselt:
„8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
3 (7)
„(3) Igal aastal hiljemalt 31. märtsiks kantakse majandustegevuse registrisse ühenduse tegevusloa
omaja töötajate, seahulgas eraldi sõidukijuhtide arv eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“;
Selgitus: Sättes tehtud täpsustuse selgitus on sama, mis punktis 4 toodud muudatuse osas.
9. Muuta eelnõu § 6 punkti 4 ja sõnastada järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2023. aasta 21. augustil.“
Selgitus: Täpsustatakse eelnõu § 6 punkti 4, mis puudutab eelnõu § 2 punkt 3 jõustumise tähtaega,
sest eelnõus on ekslikult esitatud vale aastaarv. Eelnõu § 2 punkti 3 korrektne jõustumise tähtaeg
on 2023. aasta 21. august, nagu on selgitatud ka eelnõu 490 SE seletuskirjas.
II
MKMi seisukohad Isamaa fraktsiooni ettepanekute osas
Isamaa fraktsioon on esitanud 25. jaanuaril 2022. a järgmised ettepanekud Autoveoseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) kohta:
1. Muuta eelnõu paragrahvi 1 punkti 21 järgmiselt:
„21) paragrahvi 29 lõike 4 punkti 7 muudetakse ja täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
(7) veose brutomass;
(8) vajadusel täiendavad veost iseloomustavad andmed.“
Selgitus: Erinevad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et Liiklusseadusega määratud
täismassi nõuete rikkumise eest peaks vastutama ennekõike veose saatja, sest tema saab täpselt
määrata laaditava veose massi. Vedajal selline võimalus puudub, kuid täismassi ja teljekoormuste
ületamine on kõigi autovedudel esinevate rikkumiste statistikas esikohal. Selleks, et rikkumisi
vähendada tuleb veodokumendil määrata veose brutomassi kajastamise.
MKMi seisukoht: Ettepaneku osas, mis puudutab veodokumendile vaid veose brutomassi
kandmist, peame oluliseks selgitada, et auto ja autorongiga veetakse erinevaid veoseid ning on
veoseid, mille puhul ei ole võimalik selle kogust määrata massiühikutes (nendeks veosteks on
vedelikud, ümarpalk jm). Samuti tuleb veodokumendile kantavate vähimate andmete osas
kohustuse kehtestamisel arvestada CMR-konventsiooniga, mis reguleerib rahvusvahelisel
kaubaveol veolepingu sõlmimist, sh veose saatedokumendil kajastuvaid andmeid, kuna
autoveoseaduses käsitletav veodokument ja sellele kantavate andmete kohustus hõlmab ka
rahvusvaheliste veosevedude raames Eestisse saabuvaid teiste riikide vedajaid. CMR-
konventsiooni kohaselt tuleb esitada veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes.
Tulenevalt eeltoodust ja Isamaa fraktsiooni ettepanekust on MKM teinud muudatusettepaneku
eelnõu punkti 21 osas, sõnastades veodokumendile kantavate vähimate andmete loetelu punkti 7
selliselt, et juhul, kui veose brutomassi ei ole võimalik määrata, esitatakse veose kogus teistes
mõõtühikutes. See võimaldab vältida olukordi, kus tahtlikult püütakse brutomassi esitamist vältida,
kuigi vastava veose brutomassi on võimalik veose saatjal või ekspedeerijal kindlaks määrata ja
veodokumendile kanda. See eelnõu muudatus on toodud käesoleva kirja I osa punktis 3. Lisaks
sellele on Isamaa fraktsioon teinud ettepaneku lisada veodokumendi andmete loetellu ka punkt 8,
mille kohaselt tuleks veodokumendile kanda vajadusel täiendavad veost iseloomustavad andmed.
MKM selle punkti lisamist eelnõusse ei toeta, kuna see punkt hakkaks tekitama segadust nii
veodokumendi koostajale kui järelevalve teostajale, kuna ei pruugi olla selge, mis need vajadusel
täiendavad andmed peaksid olema. Kui veetakse ohtlikku veost või kiirestiriknevaid toiduaineid,
4 (7)
siis tuleb veodokumendi koostamisel niikuinii lähtuda lisaks ka vastavatest rahvusvahelistest
konventsioonidest ja kokkulepetest või Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest või
sellealastest teistest Eestis kehtivatest seadustest. Autoveoseaduses kehtestatakse käesoleva eelnõu
kohaselt vähimad andmed, mis peavad mis tahes veoseveo korral olema veodokumendile kantud.
2. Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku muuta ka eelnõu paragrahvi 1 punkti 21 järgmiselt:
„21) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
Elektroonilise veokirja korral lisatakse lõikes 4 toodud andmetele:
Autojuhi isikukood
Sõiduki ja selle haagise registreerimismärk“
Selgitus: elektroonilisel veodokumendil lisainfo kajastamine tagab veoturu suurema läbipaistvuse
ja andmete ristkasutusele võtmise võimaluse. Selle abil on võimalik kontrollida automaatselt
autojuhilt nõutavaid dokumente ning auto andmeid liiklusregistrist.
MKMi seisukoht: MKM nõustub esitatud ettepanekuga täiendada eelnõu selliselt, et
autoveoseaduse §-i 29 täiendatakse lõikega 5 teatud andmete osas, kuid omalt poolt teeb MKM
ettepaneku nende andmete sõnastust täpsustada, et elektroonilise veodokumendi kasutamisel
lisaks lõikes 4 toodud andmetele peab olema toodud Eesti vedaja juures veosevedu teostava
autojuhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood ning auto ja selle haagise registreerimisnumbrid.
Need eelnõu muudatused kajastuvad käesoleva kirja I osa punktis 3.
III
MKMi seisukohad veondusorganisatsioonide ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühiskirjas
esitatud ettepanekute osas
Veondusorganisatsioonid ja Tallinna Tehnikakõrgkool on esitanud 26. jaanuaril 2022. a järgmised
ettepanekud Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (490 SE) kohta:
1. Muuta autoveoseaduse § 29 lg 4 alljärgnevas sõnastuses:
„7) veose brutomass;
8) vajadusel täiendavad veost iseloomustavad andmed.“
MKMi seisukoht: nimetatud ettepanek kattub Isamaa fraktsiooni ettepanekuga, mida MKM
osaliselt toetas ja muudatusena käesoleva kirja I osa punktis 3 esitas. Selgitus on antud käesoleva
kirja I osa punkti 3 ja II osa punkti 1 juures.
2. Täiendada paragrahvi 29 lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„Elektroonilise veokirja korral lisatakse lõikes 4 toodud andmetele:
Autojuhi isikukood
Sõiduki ja selle haagise registreerimismärk
MKMi seisukoht: nimetatud ettepanek kattub samuti Isamaa fraktsiooni ettepanekuga, mida MKM
osaliselt toetas ja muudatusena käesoleva kirja I osa punktis 3 esitas. Selgitus on antud käesoleva
kirja I osa punkti 3 ja II osa punkti 2 juures.
3. Tunnistada kehtetuks autoveoseaduse § 3 lg 5 (veose saatja mõiste).
5 (7)
MKMi seisukoht: MKM ei toeta seda ettepanekut, kuna teema vajab põhjalikumat analüüsi, mida
käesoleva kiireloomulise (muudatused seoses Liikuvuspaketist I tulenevate nõuete ülevõtmisega
Eesti vastavate seadustega) eelnõu menetlemise raamistikus ei olnud võimalik teha. Oleme sellest
ka veondusorganisatsioone teavitanud. Selle kohta, et autoveoseaduse § 3 lõikes 5 toodud veose
saatja mõiste oleks tekitanud otseseid probleeme, ei ole MKM-le laekunud ühtegi konkreetset
teadet veose saatjatelt ega vedajatelt. MKM on andnud veondusorganisatsioonidele teada, et
teema võetakse põhjalikuma vaatluse alla lähitulevikus.
4. Lisada autoveoseaduse § 10 lõikesse 2 punkt 5 järgmises sõnastuses:
„Juhitunnistuse taotlejal ei tohi olla maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat
ületavat ajatamata maksuvõlga, samuti ei tohi olla välja kuulutatud taotleja pankrot.“
MKMi seisukoht: MKM juhib tähelepanu sellele, et veondusorganisatsioonid on küll teinud
ettepaneku, kuid ei ole selgitanud selle muudatuse vajadust ja põhjusi. Kuna tegemist on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 5 liikmesriikidele tuleneva
kohustusega väljastada kolmandast riigist pärit autojuhile juhitunnistus, kui see autojuht asub
tööle Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud vedaja juures ning selles artiklis on sätestatud,
millistele nõuetele peab juhitunnistust taotlev vedaja ja autojuht vastama, et juhitunnistuse taotlus
saaks positiivselt lahendatud, ei saa siin täiendavaid nõudeid kehtestada. Nimetatud artiklis 5 ei
ole sätestatud, et liikmesriigil oleks õigus kehtestada juhitunnistuse andmiseks täiendavaid
tingimusi, mis on ka esimeseks põhjuseks, mille tõttu MKM seda ettepanekut ei toeta. Selline
täiendavate nõuete kehtestamise õigus on liikmesriigil vedajale näiteks ühenduse tegevusloa ja
selle kinnitatud ärakirja andmise osas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1071/2009 artikli 3 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikele 1 ning seda õigust
on Eesti ka autoveoseaduses kasutanud. MKM ei toeta seda muudatusettepanekut ka põhjusel, et
selline nõue kohtleks neid vedajad, kes võtavad tööle kolmandast riigist pärit autojuhi karmimalt
võrreldes nende vedajatega, kes võtavad tööle EL-i kodanikust autojuhi ja kelle maksuvõlga sel
juhul ei kontrollita. Ka ei ole käesoleva eelnõu eesmärk lahendada maksupoliitilisi küsimusi.
Samuti eeldab pakutud muudatus laiemapõhjalist analüüsi ja arutelu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Eda Rembel
6256 427
[email protected]
Margus Tähepõld
6 (7)
625 6490
[email protected]
7 (7)