Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.07.2015, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Allar Nisu Kriminaalasja number: 13221000033 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 297 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4 Kahtlustatava nimi (isikukood): SJ S J kahtlustatakse KarS § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema andis SA J.K P K, s.o ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõistes, pistist XX eurot alljärgnevalt. S J, tegutsedes OÜ S ja OÜ S juhatuse liikmena 10.01.2013 J MK ja OÜ S vahel sõlmitud hooldusraie komplaksteenuse töövõtulepingu nr x, 14.01.2013 J MK ja OÜ S vahel sõlmitud metsamaterjali müügilepingu nr ’’ ja 20.05.2013 J MK ja OÜ S vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr xx täitmisel OÜ S ja OÜ S esindajana, maksis S J P K XXX euro suurust pistist vastutasuna selle eest, et: P K J MK oli sõlminud 20.05.2013 OÜ S kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr ’’, mille alusel oli OÜ-l S võimalik raiuda 29 tm metsamaterjali; P K J MK juhatuse liikmena lubas vajadusel 10.01.2013 Ja MK ja OÜ S vahel sõlmitud hooldusraie komplaksteenuse töövõtulepingu nr 5 alusel teostatud tööde eest organiseerida J MK poolt ettemaksu tasumise OÜ-le S; P K J MK juhatuse liikmena lubas S J seotud ettevõtetele J MK-ga tehinguid, mille kasumlikkuse arvelt saaks kaetud pistisena antav summa. Vastavalt kokkuleppele kandis S J 22.07.2013.a pistisena käsitletava X eurot endale kuuluvalt SEB Panga kontolt nr ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ P K Swedpanga kontole nr ’’’’’’’’’’’’’ selgitusega „makse“. Vastutasuna pistise maksmise eest organiseeris P K J MK J MK poolt X euro suuruse arve nr ’’’’’’ kiirendatud korras tasumise OÜ-le S S J poolt soovitud kuupäeval, s.o 12.08.2013. Arve nr ’’’’’’ alusel kanti 12.08.2013 J MK kontolt nr ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ OÜ S kontole nr’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ eurot. P K töötas alates 28.01.2011 E.M SA J ÕK ametikohal; korraldab SA raamatupidamist. Seega oli P K avalik õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud sihtasutuses avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, millest tulenevalt oli P K käsitletav KarS § 288 lg 1 sätestatud ametiisikuna. S J oli alates 17.09.1997 OÜ S juhatuse liige, kellel oli õigus esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel. S J oli alates 10.08.2011 OÜ S juhatuse liige, kellel oli õigus esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel. Samuti kahtlustatakse S J KarS § 199 lg 2 punkti 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema varastas ajavahemikul 15.09.2011 kuni 19.12.2011 SA- MK) 83,73 tm metsamaterjali väärtusega ’’’’’’’’ eurot, järgnevalt: 15.09.2011 sõlmis S J OÜ S esindajana J MK-ga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr ’’, mille alusel oli OÜ-l S õigus katastriüksusel nr ’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartali ’’’’’ eraldistelt ’’, ’’ja’’ sanitaarraie käigus raiuda 52.2 tm metsamaterjali. Ajavahemikul 15.09.2011 kuni 19.12.2011 organiseeris S J katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’ asuval J MK metsakvartali eraldistel ’’, ’’ja ’’ , mille käigus raiuti vähemalt 135,93 tm metsamaterjali, s.o 83,73 tm rohkem, kui oli lubatud vastavalt 15.09.2011 lepingule nr ’’. 03.11.2011 lasi S J lepingu nr ’’ alusel katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartalilt ’’’’’’’’’’’ raiutud 34,20 tm metsamaterjali transportida veoselehe nr ’’’’ alusel Tartu maakonda , kus müüs metsamaterjali OÜ S nimelt 1158,24 euro eest L L OÜ-le. 19.12.2011 lasi S J katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartalilt ’’’’’ lepingu nr ’’ alusel raiutud 18 tm metsamaterjali ja ebaseaduslikult raiutud 83,73 tm metsamaterjali, s.o kokku 101,73 tm metsamaterjali transportida veoselehe nr ’’’’ alusel Tartu maakonda , kus müüs metsamaterjali OÜ Smelt 3051,90 euro eest L OÜ-le. Seega müüs S J OÜ S nimelt L OÜ-le 83,73 tm metsamaterjali väärtusega 2511,9 eurot, mis oli raiutud katastriüksusel nr ’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartalilt ’’’’’’ ebaseaduslikult, s.o suuremas mahus, kui oli lubatud raiuda vastavalt 15.09.2011 lepingule nr ’’. Samuti S J isikuna, kes on eelnevalt toime pannud varguse, varastas ajavahemikul 29.05.2012 kuni 25.07.2012 SA-lt J MK) 48,264 tm metsamaterjali väärtusega 4414,56 eurot, järgnevalt: 29.05.2012 sõlmis S J OÜ S esindajana MK-ga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr ’’, mille alusel oli OÜ-l S õigus katastriüksusel nr’’’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartali ’’’’’ eraldistelt ’’ ja ’’ sanitaarraie käigus raiuda 41,7 tm metsamaterjali. Ajavahemikul 29.05.2012 kuni 25.07.2012 organiseeris S J lähtuvalt 29.05.2012 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nr ’’ katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’ asuval J MK metsakvartali ’’’’ eraldistel ’’ ja ’’ sanitarraide. Samuti organiseeris S J OÜ S esindajana ajavahemikul 29.05.2012 kuni 31.07.2012 J MK tellimusel metsateatise nr ’’’’’’ järgse raadamise katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’ asuval J MK metsakvartali eraldistel ’’’’’’’’’’’. Raadamistöödel metsakvartali ’’’’’’ eraldistel ’’’’’’’’’’’’’ tellis J MK OÜ-lt S metsamaterjali raie ja kokkuveo teenuse, raiutava metsamaterjali omandamiseks OÜ-l S alus puudus. Metsakvartali ’’’’’’’’’ eraldistel ’’ ja ’’ toimunud sanitarraide ja metsakvartali ’’’’’ eraldistel ’’, ’’,’’ ja ’’ toimunud raadamise käigus raius OÜ S S J organiseerimisel kokku vähemalt 143,564 tm metsamaterjali, millest andis J MK-le vastavalt töö vastuvõtmise aktidele nr’’’’ ja ’’’’ üle 54,6 tm mis oli raiutud raadamise käigus metsakvartali eraldistelt’’’’’’. 19.06.2012 lasi S J 29.05.2012 lepingu nr ’’ alusel katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartalilt ’’’’’ raiutud 12 tm metsakuiva metsamaterjali transportida veoselehe nr ’’’’’ alusel Põlva maakonda , kus müüs metsamaterjali OÜ S nimelt 576 euro eest I OÜ-le. 19.06.2012 lasi S J 29.05.2012 lepingu nr ’’ alusel katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’ asuval J MK metsakvartalilt ’’’’’’ raiutud 28,70 tm K metsamaterjali transportida veoselehe nr ’’’’’ alusel Tartu maakonda kus müüs metsamaterjali OÜ S nimelt 792,12 euro eest L L OÜ-le. 19.06.2012 lasi S J katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartali ’’’’’’ eraldistel ’’ ja ’’ sanitarraide käigus või metsakvartali ’’’ eraldistelt ’’, ’’, ’’ ja ’’ raadamise käigus raiutud 12,835 tm männi- ja kuusepalki transportida veoselehe nr ’’’’’’ alusel Võru maakonda OÜ S nimelt 925 euro eest MF Eesti AS-ile. Antud metsamaterjali transportimiseks ja müümiseks S Jl seaduslik alus puudus. 25.07.2012 lasi S J katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’ asuvalt J MK metsakvartali ’’’’’ eraldistel ’’ ja ’’ sanitarraide käigus või metsakvartali ’’’’ eraldistelt ’’,’’, ’’ ja ’’ raadamise käigus raiutud 35,429 tm männipalki transportida veoselehe nr ’’’’’’ alusel Võru maakonda, kus müüs metsamaterjali OÜ S nimelt 2697,44 euro eest M F Eesti AS-ile. Antud metsamaterjali transportimiseks ja müümiseks S Jl seaduslik alus puudus. Seega müüs S J OÜ S nimelt M Ft Eesti AS-ile 48,264 tm metsamaterjali väärtusega 4414,56 eurot, mis oli raiutud katastriüksusel nr ’’’’’’’’’’’’’’’’’ asuval J MK metsakvartalilt ’’’’’’ eraldistel ’’ ja ’’ ebaseaduslikult sanitarraie käigus või metsakvartali ’’’’’’’ eraldistelt ’’, ’’, ’’ ja ’’raadamise käigus ning mille müümiseks S Jl seaduslik alus puudus. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS 297 lõike 1 ning KarS § 199 lg 2 punkti 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuriteod. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa nimetatud tegude toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata S J süü suurust. Süü suuruse hindamise juures tuleb arvestada toimepandud kuritegusid, sealhulgas kaitstavate õigushüvede kahjustamise ulatust ja intensiivsust. Prokuröri hinnangul on S J poolt toimepandud teod olnud sellised, mis annavad aluse rääkida väiksemast teosüüst. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul täidetud ka teine kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus – kahtlustatava süü ei ole suur. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Käesoleval juhul on kannatanu esitanud tsiviilhagi, milles nõuab 2751,30 euro hüvitamist. S J võtab endale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Kriminaalmenetluse kulud, mis tuleks hüvitada S Jl, puuduvad. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toimepannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. S J näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kehtivad väärteokaristused S Jl puuduvad. S J suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Prokuröri hinnangul ei ole alust arvata, et S J võiks edaspidi jätkata kuritegude toimepanemist. Prokurör on seisukohal, et S J puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. Isikut on võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. Samuti ei esine käesoleval juhul ühtegi muud asjaolu, mis annaks aluse rääkida avaliku menetlushuvi olemasolust. Eeltoodud põhjustel puudub prokuröri hinnangul käesoleval juhul ka avalik menetlushuvi. Kokkuvõttes on seega täidetud kõik KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused, mis tähendab, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. S J on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 punktis 2 sätestatud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse. Tulenevalt KrMS § 202 lõigetest 6 ja 7 uuendab prokurör kriminaalmenetluse, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS §-s 202 sätestatud alustel, ei täida talle pandud kohustust. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 7 ning KrMS § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 13221000033 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: S J on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot. Lisaks on S J kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 2751,30 eurot. Kohustuste tähtajaks määrata 27.01.2016. 3. Tõkendi tühistamine: Kehtiv tõkend puudub. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Pakendites nr 1D, 1W, 1A, 1L olevad CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Vahistuse andmed: Kahtlustatav vahistuses ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata S Jle, tema kaitsjale M.P ja EM. 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 9. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. ________________ Allar Nisu abiprokurör Olen kohustustega nõus: ______________________ (nimi ja allkiri)