Leping

TÖÖVÕTULEPING NR 1.8-2/1489-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab kantsler Marika Priske ja Civitta Eesti AS (edaspidi töövõtja), registrikood 11092241, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 24a, 51010, mida esindab volituse alusel Triin Andresson edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 233921) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – andmetöötluse leping. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele läbi ligipääsetavuse kulu-tulu analüüsi (edaspidi töö). 2.2. Töö peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 2.3. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.4. Teenust tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 80880 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks (koos käibemaksuga hind 97 056 eurot). 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist järgmiselt: 3.3.1. Pärast punktis 5.1 nimetatud ja tellijaga kooskõlastatud vahearuande üleandmist 30% lepingu hinnast. 3.3.2. Pärast punktis 5.1 nimetatud ja tellijaga kooskõlastatud lõpparuande üleandmist 65% lepingu hinnast. 3.3.3. Pärast lõpparuande tutvustuste (kuni kolmel korral) tegemist tellijaga kokku lepitud üritustel 5% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 233921. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 1  3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö üleandmine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses ja hanke alusdokumentides esitatud ajakavale. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö tegemise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö tegemisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub töö tegemise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.5.1. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile või eetikakomiteele loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.5.2. Kui lepingu punktis 4.5.1 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4.6. Töövõtja peab olema valmis vajadusel ning kui see on sihtgrupist tulenevalt mõistlik ning tagab hanke eesmärgi saavutamise, töö teostamiseks vajalikud intervjuud, kohtumised, esitlused jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. 4.7. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes viie tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.8. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 2 4.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.9.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab tellijale vastavalt lisa 1 tehnilise kirjelduse punktis 4 esitatud tähtaegadele ja töövõtja poolt pakkumuses esitatud ajakavale vahe- ja lõpparuande tehtud töö ning läbi viidud tegevuste kohta. Vahe- ja lõpparuanne peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele, sh tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahe- ja lõpparuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.1.1. Tellija volitatud esindajal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava kohta, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks. 5.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 (kolme) tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse analüüsi juhtkomisjon. 5.2. Töövõtja esitab valmis töö või töö osa tellijale ülevaatamiseks. Töö või töö osa üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö või töö osa vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 14 tööpäeva jooksul töö või töö osa üleandmisest arvates. Tellija määrab töö või töö osa üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist 3  suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja/ või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud ja/või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad töövõtjale ning tellija kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö tegemise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 4 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö tegemisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja Marion Rummo, telefon + 372 6269 712, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Kristiina Oll, telefon +372 5333 7332, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes 5  andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Andmete töötlemise täpsemad tingimused on sätestatud lepingu lisas 2. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 40 nädalat või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab ajakava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid kavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt/paberkandjal. Tellija Töövõtja Sotsiaalministeerium Civitta Eesti AS 6  Tehniline kirjeldus 1. Analüüsi taust Ligipääsetavus on kogu elanikkonna kaasatus elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele, olenemata nende erivajadusest, vanusest või tervislikust seisundist, on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ligipääsetavuse all võib mõista füüsilise ruumi, info ja teenuste ligipääsetavust. Eesti elanikkond on kahanev ja vananev. Koos keskmise oodatud eluea ja tervelt elatud aastate kasvuga suureneb ka inimeste vajadus eneseteostuseks ning soov osaleda väärikalt, võrdselt ja iseseisvalt ühiskondlikus elus, seda sõltumata east, isiklikest võimetest, erivajadusest või elukohast. Suurimaks probleemiks ligipääsetavuse valdkonnas on elukeskkonna enamiku osade täielik või puudulik ligipääsetavus paljude inimeste jaoks. Elukeskkonna ja selle osade (teed, hooned, teenused, kaubad jm) kujundamisel ei võeta arvesse inimese elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ning paljud teised, kes ei saa keskkonda võrreldes näiteks keskmist kasvu ja heade füüsiliste võimetega inimesega samaväärselt kasutada. Juhul kui Eestis jätkub elukeskkonna kujundamine ligipääsmatul viisil, suureneb riigi ja kohalike omavalitsuste koormus erinevate teenuste abil inimestele ligipääsmatuid teenuseid ja kaupu kompenseerida. Varasemalt on teostatud mõned uuringud ligipääsetavuse olukorra kaardistamiseks, rahalise mõju hinnangud puuduvad aga pea täielikult. Peamised analüüsid füüsilise keskkonna ligipääsetavuse teemal on: - Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs (https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf) - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülevaade 2019. aastal läbiviidud paikvaatluste tulemustest (https://www.ttja.ee/sites/default/files/content- editors/Ligipaasetavus/ulevaade_2019.pdf) - Laste ligipääsetavuse uuring (https://www.sm.ee/sites/default/files/laste_ligipaasetavuse_uuring.pdf) Ligipääsetavuse probleemidest ja lahendustest annavad ka ülevaate ligipääsetavuse rakkerühma töö käigus koostatud materjalid, mis on kättesaadavad siit: https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavuse-rakkeruhm. Ehitiste ligipääsetavusele on riik kehtestanud nõuded ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“. Avaliku sektori veebilehtedele kehtib ligipääsetavuse standardi Web Content Accessibility Guidelines (WCAG)1 järgimise kohustus läbi avaliku teabe seaduse. 2. Analüüsi eesmärk, analüüsiülesanded ja metoodika Analüüsi eesmärk on kaardistada riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad ning korraldatavad teenused, toetused ja hüvitised, mis täna kompenseerivad suuremal või väiksemal määral ligipääsmatut elukeskkonda. Projekti teiseks eesmärgiks on nende seast välja valitud esmavajalike teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumuse hindamine, eristades seda, milline osa 1 https://www.w3.org/WAI/standards-guidelines/wcag/ nende maksumusest kompenseerib täna ligipääsmatust. Samuti tuleb projektis prognoosida, milline oleks ligipääsmatust kompenseeriva osa maksumus ja selle muutus võrreldes tänasega aastaks 2035, lähtudes valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste sihtrühma vanuselisest ja muudest muutusest (nt erivajadustega inimeste osakaalu muutused) sama aastani. Lisaks tuleb projektiga selgitada välja prioriteetsed valdkonnad, kus tuleks ligipääsetavust eelisjärjekorras suurendada ning kuhu riik ja/või KOVid peaksid suunama vahendeid, et kulusid vähendada või nende kasvu pidurdada. Projekti viimane ülesanne on selgitada välja riigile ja KOVidele2 saamata jäänud tulu valdkonnad ja eelduslike tulude maht olukorras, kus ligipääsetavus füüsilisele keskkonnale oleks tagatud. Käesolevas analüüsis mõistetakse elukeskkonna ligipääsetavuse all eelkõige järgnevat:  Füüsiline keskkond, milleks on hooned (nii avalikkusele suunatud hooned kui elukondlik kinnisvara), teede ja ühistranspordi taristu ja ühistranspordi teenus (veerem). Lähtuda tuleb inimese terviklikust teekonnast igapäevategevustes, mis on näiteks töölkäimine, tarbekaupade hankimine, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste tarbimine, kultuuri tarbimine ja rekreatsioonitegevused (nt viibimine vabas õhus, sportimine jmt).  E-keskkonnad ja -teenused, mis on vajalikud igapäevaste esmavajalike toimingute läbiviimiseks (esmatarbekaupade hankimine, riigi, kohaliku omavalitsuse ja erasektori teenuste tarbimine). Ligipääsetavust vajavate kesksete gruppidena võetakse arvesse tegevuspiiranguga inimesi, sh vaadeldes eraldi ka eakaid ja ametliku puude raskusastmega inimesi. Ülevaate tegevuspiiranguga inimeste sihtrühmast annab näiteks 2021. aasta märtsis valmiv elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Analüüsi ülesandeks on: ● Selgitada välja riigi ja kohaliku omavalitsuste poolt pakutavad ning korraldatavad teenused, toetused ja hüvitised, mis täna otseselt või kaudselt toimivad ligipääsmatut elukeskkonda kompenseerivana. ● Valida koostöös tellijaga välja teenused, toetused ja hüvitised, mis kompenseerivad enim ligipääsmatut elukeskkonda, arvestades nii rahalist mõõdet kui sihtrühma suurust. ● Arvutada välja, kui suur on eelmises punktis välja valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumusest (riigi ja KOVide poolt tehtud kuludest) see osa, mis kompenseerib ligipääsmatut elukeskkonda. Ligipääsmatust kompenseeriva osa maksumus tuleb arvestada eraldi riigile ja KOVle ning võimalusel erinevate sihtrühmade (erinevad tegevuspiirangud, puue, vanusegrupid jms) lõikes. ● Prognoosida eelmises kahes punktis nimetatud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumust ja selle muutust võrreldes tänasega aastaks 2035, lähtudes valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste sihtrühma vanuselisest ja tegevuspiirangust, puudest tulenevatest muutusest sama aastani. ● Selgitada välja prioriteetsed valdkonnad, kus tuleks ligipääsetavust eelisjärjekorras suurendada ning kuhu riik ja/või KOVid peaksid suunama vahendeid olemasoleva füüsilise keskkonna renoveerimiseks või e-keskkonna ja -teenuste parendamiseks, et eelnevates kulusid vähendada või nende kasvu pidurdada. ● Selgitada välja riigile ja KOVle saamata jäänud tulu valdkonnad ja eelduslike tulude maht olukorras, kus ligipääsetavus oleks tagatud, arvestades käesoleva analüüsi ligipääsetavuse fookust ja keskseid gruppe. Näiteks kui täna ei saa tegevuspiiranguga 2 Eeldame, et analüüsis käsitletakse kõiki kohalikke omavalitsusi. 2  või eakas inimene ligipääsmatu keskkonna tõttu käia tööl, siis riigil ja KOVidel jääb temalt saamata maksutulu. Analüüsi tulemusel peab tellija saama vastused järgmistele küsimustele:  Millised riigi või kohaliku omavalitsuse teenused, toetused ja hüvitised panustavad otseselt või kaudselt ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimisse? ● Kui suur osa välja valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumusest (riigi ja KOVi poolt tehtud kuludest) kompenseerib ligipääsmatut elukeskkonda? Kui suure osa valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste kuludest, mis kompenseerivad ligipääsmatust, teeb riik ja kui suure osa KOVid? Milline on kulu erinevate sihtrühmade (erinevad tegevuspiirangud, puue, vanusegrupid jms) lõikes (kui see on võimalik välja tuua)?  Milline oleks ligipääsetavust kompenseeriva osa maksumus ja selle muutus võrreldes tänasega aastaks 2035, lähtudes valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste sihtrühma vanuselisest muutusest sama aastani?  Millised on prioriteetsed valdkonnad, kus tuleks ligipääsetavust eelisjärjekorras suurendada ning kuhu riik ja/või KOVid peaksid suunama vahendeid olemasoleva füüsilise keskkonna renoveerimiseks, et eelnevates punktides toodud kulusid vähendada või nende kasvu pidurdada?  Millistes valdkondades on riigile ja KOVle saamata jäänud tulu, kuna elukeskkond ei ole ligipääsetav? Milline on selle saamata jäänud tulu maht, arvestades käesoleva analüüsi ligipääsetavuse fookust ja keskseid gruppe? Tellija näeb, et uurimisküsimustele vastamiseks peab töövõtja kasutama kombineeritud analüüsimeetodit, mis koosneb nii dokumendianalüüsist, kvalitatiivsetest intervjuudest (süvaintervjuud või fookusgrupi intervjuud) kui ka kvantitatiivsest andmeanalüüsist. Alusmaterjalidena näeb tellija varasemaid ligipääsetavuse teemal tehtud uuringuid, mis on osaliselt kirjeldatud eespool, riigi ja KOVi teenuste, teotuste ja hüvitiste saajate ning maksumuse andmeid, mis on kättesaadavad erinevate ministeeriumite ja nende allasutuste kaudu, Statistikaameti andmeid rahvaarvu ja rahvastikuprognoosi kohta vanuselises lõikes, Sotsiaalkindlustusameti andmeid ametliku puude raskusastmega inimeste kohta ning muid teemakohaseid materjale. Juhul kui töövõtja nägemuse kohaselt tuleks analüüsis kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine Andmekaitse Inspektsioonilt (edaspidi AKI)3, siis koostab taotluse AKIle töövõtja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKIle tellija. AKIlt võib teadusuuringu loa saamiseks kuluda vähemalt 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine, millega töövõtjal tuleb arvestada kõigi loa saamisega ja menetluse läbimisega seotud tööde ajakavas. Kui töövõtja näeb alternatiivse andmeallikana Statistikaameti andmeid, siis tuleb töövõtjal eelnevalt Statistikaametiga andmete kättesaadavuse ja maksumuse osas konsulteerida. Töövõtjal tuleb arvestada võimalike aja- ja rahaliste ressurssidega, mis andmete saamisega kaasnevad. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub töövõtja. Töövõtja kirjeldab analüüsi metoodikat, sh kasutatavaid alusmaterjale Pakkumuses ning kooskõlastab lõpliku metoodika esmakohtumisel tellijaga. Analüüs on sisendiks Sotsiaalministeeriumile ja teistele ministeeriumidele edasise ligipääsetavuse- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel. Analüüsi tulemused on oluliseks sisendiks kujundamaks ligipääsetavuse poliitikat kohalike omavalitsuse tasandil ning võimaldavad tähtsustada keskkonna ja teenuste ligipääsetavust kui kulude-tulude juhtimise vahendit omavalitsuse tasandil. 3 Luba uuringuteks. Andmekaitse Inspektsioon https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba-uuringuteks 3  3. Riigihankega tellitavad tegevused Töövõtjalt tellitakse järgmised tegevused ja tulemused: 1. Ettevalmistus: analüüsi lõpliku metoodika kooskõlastamine tellijaga, lähtudes analüüsi eesmärkidest ja ülesannetest. 2. Vaheetapp: täpsema teenuste, toetuste ja hüvitiste loetelu kokkuleppimine tellijaga. Töövõtja esitab loetelu teenustest, toetustest ja hüvitistest, mis on otseselt või kaudselt suunatud ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimisele ning koos tellijaga lepitakse kokku, millised nendest kaastakse maksumuse analüüsi. 3. Vahearuande koostamine: vahearuandes toob töövõtja välja, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse teenused, toetused ja hüvitised on otseselt või kaudselt suunatud ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimisele ning esitab esialgse arvutuse selle kohta, kui suur on eelmises punktis välja valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumusest (riigi ja KOVi poolt tehtud kuludest) see osa, mis kompenseerib ligipääsmatut elukeskkonda. Samuti toob töövõtja vahearuandes esialgse metoodika kirjelduse. 4. Lõpparuande koostamine: lõpparuande koostamine vastavalt püstitatud analüüsiülesannetele, mille käigus vastatakse kõikidele uurimisküsimustele. Samuti kirjeldatakse lõppraportis analüüsi metoodikat sellisel kujul, et see võimaldaks tulevikus viia läbi võimalikult täpse kordusanalüüsi. Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles. Lisaks aruandele vormistatakse aruande eesti-, vene- ja ingliskeelsed lühikokkuvõtted (igaüks neist 3-5 lk). 5. Vahe- ja lõpparuande tutvustamine: analüüsi tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral pärast analüüsi vahe- või lõpparuande valmimist tellijaga kokku lepitud üritustel. Ühe presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. 4. Analüüsi ajakava Analüüsi lõpptähtajaks on 40 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja koostab analüüsi läbiviimise täpse ajakava vastavalt tellija poolt tellitud tegevustele ja tulemustele ning esitab selle tellijale koos pakkumusega. All on toodud tellija üldised ootused ajakavale. Projekti kulgu avakoosolekust lõpparuande üleandmiseni seirab analüüsi juhtkomisjon, kuhu kuuluvad tellija, projekti algatajate ja projektiga seotud osapoolte esindajad. Eduka töövõtja ja juhtkomisjoni vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas töövõtja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, juhtkomisjon kooskõlastab eduka töövõtja tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab järgmisi etappe: ● Avakoosolek toimub mitte hiljem kui nädal pärast lepingu sõlmimist, kus töövõtja tutvustab töövõtja töörühma ning tellija omapoolset juhtkomisjoni. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning töövõtja tutvustab analüüsi läbiviimise metoodikat. Kooskõlastatakse lõplik metoodika. ● Vahekoosolek 1 toimub mitte hiljem kui 5 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja tutvustab enda kaardistust teenustest, toetustest ja hüvitistest, mis kompenseerivad otseselt või kaudselt elukeskkonna ligipääsmatust. Koos tellijaga lepitakse kokku, millised nendest kaasatakse maksumuse analüüsi ning mille kohta 4  töövõtja teeb võimalusel juuli keskpaigaks esialgse arvutuse, kui suur on valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumusest (riigi ja KOVi poolt tehtud kuludest) osa, mis kompenseerib ligipääsmatut elukeskkonda. ● Vahearuande mustandi esitamine mitte hiljem kui 15 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Vahearuandes toob töövõtja välja, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse teenused, toetused ja hüvitised on otseselt või kaudselt suunatud ligipääsmatu elukeskkonna kompenseerimisele ning arvutuse, kui suur on valitud teenuste, toetuste ja hüvitiste maksumusest (riigi ja KOVi poolt tehtud kuludest) osa, mis kompenseerib ligipääsmatut elukeskkonda. ● Vahekoosolek 2 vahearuande mustandi üleandmiseks toimub mitte hiljem kui 15 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja tutvustab vahekoosolekul vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Juhtrühm esitab pärast koosolekut vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud vahearuande mustandile. ● Tellijaga kooskõlastatud vahearuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 17 nädalat pärast lepingu sõlmimist. ● Vahekoosolek 3 toimub vajadusel pärast tellijaga kooskõlastatud vahearuande üleandmist ja enne lõpparuande eelnõu esitamist, et arutada vahepeal tekkinud küsimusi ja lõpparuande struktuuri. ● Lõpparuande mustandi esitamine mitte hiljem kui 32 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Lõpparuandes vastatakse kõikidele uurimisküsimustele. Samuti kirjeldatakse lõppraportis analüüsi metoodikat sellisel kujul, et see võimaldaks tulevikus viia läbi võimalikult täpse kordusanalüüsi. ● Lõpparuande mustandi üleandmise koosolek toimub mitte hiljem kui 32 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja tutvustab analüüsi lõpparuande mustandit. Juhtrühm esitab pärast koosolekut vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuande mustandi täiustamiseks. ● Tellijaga kooskõlastatud lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 35 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Töövõtja esitab analüüsitulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ning eesti-, vene- ja ingliskeelsed lühikokkuvõtted, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis, vahearuande ja lõpparuande esitlused PDFi või PP kujul, ning lõpparuande aluseks olevad maksumuse tabelid (soovitatavalt .xlsx formaadis). ● Lõpparuande tutvustamine: analüüsi tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral pärast lõpparuande heakskiitmist tellijaga kokku lepitud üritustel. Ühe presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. Vajadusel võib töövõtja lisada ajakavva täiendavad arutelusid tellija ja töövõtja vahel. Poolte kokkuleppel võib ajakava kohandada. 5  Hankelepingu Lisa 2 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs Sotsiaalministeeriumile“ tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Civitta Eesti AS (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.1 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 1 Sõltuvalt pakkumuses esitatud analüüsimetoodikast, lepingu punktid 2.1.4., 3.2 ja 3.3 kas jäetakse alles (kui andmeid kogutakse otse andmesubjektidelt) või kustutatakse. 1 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab 2 teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem 4 Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed 5 Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada 6 ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________ 7