2021‒2027 veemajanduskava, veemajanduskava meetmeprogrammi ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kooskõlastamine

Tõnis Mölder Keskkonnaministeerium Teie 03.06.2021 nr KEM/21-0752/- [email protected] 1K; 17-6/20/5823 Meie 06.07.2021 nr 1.2-3/1890-2 2021‒2027 veemajanduskava, veemajanduskava meetmeprogrammi ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kooskõlastamine Lugupeetud keskkonnaminister Täname, et olete esitanud meile kooskõlastamiseks 2021‒2027 veemajanduskava, veemajanduskava meetmeprogrammi ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava eelnõud. Toetame asjaolu, et muu hulgas kavandatakse joogivee kohta veemajanduskavade meetmeprogrammis meetmeid, sh joogivee kvaliteedi piirväärtuste vastavuse tagamiseks, veehaarete kaitseks ja põhjavee liigvähendamise vältimiseks, mis on olulised rahvatervise ja keskkonnatervise valdkonna seisukohalt. Järgnevalt toome välja paar ettepanekut, millega edaspidi palume arvestada. Hea meel näha, et kõik veemajanduskavad sisaldavad ka kliimamuutuste mõju (peatükk 9). Veemajanduskavade peatükkides 9.3. „Surve Eesti veeökosüsteemidele ja põhjaveele“ on esitatud ka asjaolu, kuidas vee kvaliteet kliimamuutuste tõttu halveneb ning seeläbi ka tervist mõjutada võib. Teadaolevalt varustatakse pinnaveest pärineva joogiveega 474 379 tarbijat (40,9% püsitarbijatest). Pinnavett töödeldakse joogiveeks kahes piirkonnas: Tallinnas saadakse suurem osa veest Ülemiste järvest, samuti saavad seda vett mitmed Tallinna lähipiirkonna asulad (kokku 415 850 tarbijat) ja Narva jõe vett kasutatakse Narva linnas (58 529 tarbijat). Seega umbkaudu kolmandik Eesti elanikest kasutab joogiks pinnaveeallikast pärinevat vett. Eelnevaga seoses on vee terviseohutuse seisukohalt äärmiselt oluline pöörata täiendavat tähelepanu ohuteguritele, millele ennustatakse tõusu seoses kliima soojenemisega. Aastal 2016 valmis Terviseametil kolmas „Erakordselt kuuma ilma hädaolukorra ajakohastatud riskianalüüs“, mille käigus kaardistati hädaolukorra esinemistõenäosus, võimalike tagajärgede raskusaste ning neid ennetavad või leevendavad meetmed, et tagada inimeste elu ja tervise, vara ja looduskeskkonna ohutus ning elutähtsate teenuste toimepidevus erakordselt kuuma ilma korral. Saadud andmete põhjal töötati välja soovitused elanikele ning Sotsiaalministeeriumiga koostöös tehti ettepanek „Kliimamuutustega kohanemise arengukava“ (KOHAK) 2017–2020 tegevuste lisamiseks. Üheks selliseks tegevuseks oli ka „Parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti tulvaperioodidel) ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine“. Nagu ka tegevuse pealkiri ütleb, on tegevuse eesmärk joogivees parasiitidest tuleneva riski maandamine ning vetikatoksiinidest tuleneva ohu kindlakstegemine. Hetkeseisuga on viimasel kolmel aastal diagnoositud kokku 389 teadaolevat giardiaasi juhtumit ja 3 juhtumit krüptosporidioosi Eestis. Samas on tõenäoline, et haigestumise hulk on suurem, sest ei täpsustata rohkem, kui Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 soolenakkus täpsustamata etioloogiaga. Arvestades, et vee soojus on üks parameeter, mis muudab levikut, siis aastakeskmise temperatuuri tõus võib oluliselt muuta nende organismide levikut ja hulka. Vajalik on analüüsida parasiitide sisaldusi joogivees, et saada teadmisi sisaldusest Eesti pinnavett kasutavates veevärkides ning sellest tulenevast ohust. Sarnaselt parasiitide analüüsile on oht, et aastakeskmise temperatuuri tõus võib oluliselt muuta neid toksiine tekitavate sinivetikate levikut ja hulka. Veemajanduskavade peatükis 9.5. „Meetmeprogrammis meetmete määramisel kliimamuutustega arvestamine“ on märgitud, et meetmeprogrammi koostamisel tuleb arvesse võtta kliimamuutuste võimalikku mõju. Küll aga ei ole veemajanduskavades ega meetmeprogrammis 2021–2027 eelnimetatud joogivee kvaliteedi riske maandavaid meetmeid ette nähtud. Teeme ettepaneku nii veemajanduskavasid kui ka meetmeprogrammi läbivalt selles osas täiendada. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 4 lõikest 2 kasutatakse terminina hoolekandeasutuse mõistet, mis on käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenust osutav asutus. Palume lisada Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava 2021–2027 dokumentidesse ka hoolekandeasutused, sest rannikumere üleujutus või vooluveekogu tõus üle tavapäraste kallaste võib otseselt mõjutada ka nende asutuste töökorraldus, mis ohupiirkonnas või selle läheduses paiknevad. Palume lisada kõikidesse dokumentidesse: „Üleujutuste olulisuse määratlemisel lähtuti kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:  üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, hoolekandeasutuste, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd;“. Kõigis kolme vesikonna riskide maandamise kavas on üleujutusteks valmisolek ja kriisireguleerimise punkti all kirjas: „Üleujutuse tagajärgede vähendamiseks, sh elanike turvalisuse tagamiseks, on oluline elutähtsate teenuste toimima jäämine või kiire taastumine üleujutuse toimumise korral. Elutähtsad teenused on näiteks vältimatu arstiabi, elektriga varustamine, teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon.“ Oleme teadlikud, et elutähtsad teenused on loetletud hädaolukorra seaduses ja neid on 14. Palume, et lisaksite läbivalt kõigi kolme vesikonna riskide maandamise kavasse ühe täiendava lause: „Lisaks elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka hoolekandeteenuste (eriti väljapool kodu osutatava üldhoolduse-, erihoolekande- ja laste asenduskoduteenuse) toimimine.“ Leiame, et tulenevalt eelpool nimetatud teenusel viibivate isikute erivajadusest, tuleb ka nende teenuste puhul tagada teenuse toimima jäämine või kiire taastumine. Lõpetuseks avaldame kiitust senise eduka töö eest ning usume, et veemajanduskavades ja meetmeprogrammis esitatud joogivee alased meetmed aitavad paremini rakendada ka 12.01.2021. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta, mis tuleb Eesti riigisisesesse õigusesse üle võtta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  3 Norman Põder 626 9247 [email protected]