-864235 -144145 0 0 /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: delta_accessRestrictionBeginDate \* MERGEFORMAT 20 . 01 .202 1 Kehtib kuni: delta_accessRestrictionEndDate \* MERGEFORMAT 20.21.2025 Alus: delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT AvTS § 35 lg 2 p 3 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium*/ Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee ELEKTROONILISE KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 7 Tallinn 30 . 0 6 . 202 1 Juhatas: Kristi Rüütel Protokollis: Marion Pajumets Võtsid osa: Rein Murakas, Marge Unt, Mirjam Rannula Puudus(id): - Kutsutud: Kristi Rüütel, Rein Murakas, Marge Unt, Mirjam Rannula Koosolek toimus ajavahemikus 2 7. 05 -.1 8 .0 6 .2021 e-kirjade teel. Marion Pajumets konsulteeris lisainformatsiooni kogumisel Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna spetsialistidega. PÄEVAKORD: 1. Hinnang taotlusele „ Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine “ . Eetikakomitee hindas taotlust vastavalt Andmekaitse Inspektsioonile esitatud vormile ning küsis juurde ka täiendavaid selgitusi, mis on koos vastustega toodud protokolli L isas 1. OTSUSTATI: 1.1 Eetikakomitee annab kooskõlastuse taotlusele „ Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine “. Lisa 1. Vastused eetikakomitee küsimustele (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rüütel Marion Pajumets Koosoleku juhataja Protokollija Lisa 1. VASTUSED EETIKAKOMITEE KÜSIMUSTELE Eetikakomiteele tuleb hindamiseks esitada kõik uuritavatele suunatud materjalid, k.a uuringu kutsed, küsimustikud jmt. Palun esitage küsitlusuuringu eelteavitusvorm (võiks mh sisaldada infot, kuidas inimene on sellesse valimisse sattunud) ja küsimustik ning intervjuu kavand. Vastus: Kavandatav küsimustik ja intervjuukavad ning pöördumise tekstid on lisatud kirjale. Eraldi manuses on Eetikakomitee suuniste järgi täiendatud küsitluse ja intervjuude nõusoleku vormid. Umbisikustatud “ ilma täienduseta (pöörduv või pöördumatu) ei ole hea termin. IKS ja GDPR seda üldse ei kasuta. Kas on anonüümitud või pseudonüümitud? Kuna UID kaudu on võimalik registriandmed siduda, siis eeldan, et tegemist on pseudonüümitud andmetega. Vastus: Terminit umbisikustatud (st isik on tähistatud tunnusega, mis ei võimalda teda tuvastada) kasutab Andmekaitse inspektsioon (vt https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed-uuringutes) enda juhistes, mistõttu ka Sotsiaalministeerium on seda kasutanud anonüümitud andmete (vt https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed) paralleelse mõistena taotlustes. Kõik seda terminit kasutanud taotlused on seni saanud AKI loa. Lisaks eeltoodule selgitame: Registriandmete sidumisel on tegemist pseudonüümimisega , kus pseudonüümimise võti (isikukood- pseudokood (UID)) liigub registrite vahel, aga ei liigu analüüsi teostajale. Sellise lähenemise tõttu on registrite jaoks tegemist võimalusega andmed tagasi tuvastatavateks isikuandmeteks pöörata. Samas ei liigu registrite vahel muud andmed peale võtme, mistõttu saab iga register näha vaid enda registris olevaid isikuandmeid. Analüüsi teostajate jaoks on tegemist anonüümitud andmetega, sest neil ei ole võtit, on ainult UID. UID loomisest ei saa päris hästi aru – kuidas saab iga register teha täpselt sama UID samale isikule? Kirjutatud on: „TK ja seejärel SKA loovad selleks igale vähenenud töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikule unikaalse koodi (UID), mille edastavad ka HTM- le “ – kuidas TK ja SKA teavad samaaegselt, kellele milline kood luua? Vastus: Protsess algab Töötukassast, kus on alamhulk inimesi ja andmeid. Nemad loovad enda andmetel sihtrühmale UID ja edastavad võtme (UID-isikukood) SKAle . SKA kasutab TK edastatud võtit ning lisab andmetele oma registrist täiendava osa sihtrühmast, kes puuduvad TK registris ja loob nendele võtme (UID-isikukood). Nende isikute jaoks, kellele juba Töötukassa lõi võtme, kasutab SKA TK loodud võtit. Kaks võtit koos kirjeldavad kogu sihtrühma ning edastatakse HTMi . Kas „Inimese poole pöördutakse otse kutsega osaleda vabatahtlikus intervjuus“ tähendab helistamist? Vastus: Esmalt saadab Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) pöördumise ja kutse e-maili aadressile, kui sellele vastust ei tule 3-5 tööpäeva jooksul, siis helistab RAKi uurija inimesele, tutvustab uuringut ja kutsub uuringus osalema, lepib kokku intervjuu aja. Kokkuleppe kinnitamiseks saadab RAKi uurija ka uuesti e-maili. Kas küsitlus saadetakse e-kirjaga või postiga? Meeldetuletused? Küsitluse koostamise veebiplatvorm? Vastus: Esmane uuringukutse saadetakse tavapostiga. Meeldetuletuskirju ei saadeta. Juhul, kui isik kutsekirjas toodud tähtajaks ankeedile veebis ei vasta, ei märgi veebis keeldumist ega anna oma keeldumisest teada muid kanaleid pidi (e-mail, telefon), võtab temaga telefoni teel ühendust küsitleja . Juhul, kui isik telefonile ei vasta või tema kohta telefoninumber puudub, külastab küsitleja isikut tema kodusel aadressil. Küsitluseks on Turu-uuringutel kasutusel oma tarkvara. Intervjuu infoleht. Anonüümsus pole päris kohane sõna (piisab konfidentsiaalsest), sest aasta aega on helisalvestis alles, hääl võimaldab isikut tuvastada. Vastus: Muudetud vorm lisatud. Intervjuud – kes ja kuidas säilitab koodi võtit? Vastus: Võti (mis seob UID isiku kontaktidega) on ainult registripidajal. Registripidajad hävitavad pärast andmestike koostamist ning edastamist võtme. RAKile edastatakse ainult kontaktid ilma UID-ta . Kas osalejate on õigus paluda helisalvestis kustutada? Sellest tuleks infolehes informeerida, kuna salvestisi säilitatakse aasta aega. See, et neid ei kasutata, ei võrdsustu automaatselt hävitamisega. Vastus: On õigus, vorm täiendatud vastava lausega. Intervjuu – kas nõusolek allkirjastatakse paberil? Kus ja kui kaua nõusolekuvorme säilitatakse? Vastus: Nõusolekud allkirjastame kas paberil või digiallkirjastatult. Säilitame nõusolekuvorme eraldi teistest materjalidest nii seni kuni on kokkulepe Tellijaga anonümiseeritud intervjuude kokkuvõtete säilitamiseks - ehk 1.02.2024. Teine avaldusele lisatud nõusolek on üksnes isikuandmete töötlemiseks. Millal seda kasutatakse? Kuidas see uuritavani jõuab, kui küsitlus toimub n telefoni teel? Kuidas see allkirjastatakse? Kus ja kui kaua allkirjastatud vorme säilitatakse? Pole kirjutatud, kust töödeldavad andmed saadakse. Kui töödeldakse isikuandmeid, siis ei saa anonüümsusest rääkida, siis tagame konfidentsiaalsuse. Vastus: Veebis vastajad täidavad nõusolekuvormi veebis (enne ankeediga alustamist). Silmast-silma intervjuu puhul allkirjastab vastaja nõusolekuvormi paberil. Telefoniintervjuu puhul selgitab küsitleja vastajale, et intervjuu läbiviimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek ning (sõltuvalt vastaja eelistustest) saadame nõusoleku vormi talle kas tavapostiga (koos tagastusümbrikuga) või e-maili teel (vastaja saab individuaalse lingi nõusoleku vormile, kus saab märkida nõustumise). Allkirjastatud vorme säilitame kuni 1 kuu peale küsitluse lõppemist; peale seda vastajate kontaktandmed ning allkirjastatud vormid kustutatakse. Küsitletavate kontaktandmed ning osad taustaandmed (loetletud taotluses) saadakse Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa registritest, telefoninumbrid ka Rahvastikuregistrist. Täiendavaid andmeid vastaja kohta kogutakse küsitlusega (vt küsitlusankeet). Küsitlusuuringu nõusolekut tegelikult polegi. Seegi peaks sisaldama uuringu eesmärke, milles osalemine seisneb, osalemise riske ja kasusid, andmete töötlemist (mitte lihtsalt nõusolekut). Kuidas nõusolek tagasi võtta ja mis siis kogutud andmetest saab jmt. Intervjuu nõusolek on hea eeskuju selleks. Vastus: Nõusoleku vormi täiendasime ja manuses on uus versioon. „Küsitlusele vastamiseks on vajalik Teie nõusolek isikuandmete töötlemiseks. See on isikuandmete kaitse seadusest tulenev nõue.“ See nõue ei tulene tegelikult IKSist vaid GDPRist . Vastus: Sellest lausest loobusime uuendatud nõusoleku vormis. Mida on planeeritud ette võtta, kui edastatud kontaktide hulk ei võimalda planeeritud osalejate arvu saavutamist (nt 5000 kontakti baasil õnnestub küsitleda vaid 900 inimest)? Vastus: 1000 inimese küsitlemiseks vajaliku valimi suuruse hindamisel on võetud aluseks 2017. aastal läbi viidud samalaadse uuringu kogemus, kus 5000 isikust koosnev valim oli 1000 isikult vastuste saamiseks piisav. 2017. aastal viidi andmekogumine läbi ainult silmast-silma meetodil; eeldatavasti võimaldab praeguses uuringus kasutatav kombineeritud andmekogumine (veeb, telefon, silmast-silma) suuremat vastamisaktiivsust. Mida on planeeritud ette võtta juhul, kui uuritav a) vajab küsitluse või intervjuu teostamiseks seoses tervisliku seisukorraga täiendavat abi/vahendust b) pole tehniliselt suuteline nõusolekut allkirjastama c) tema teovõime on piiratud. Kas mingist aspektist lähtuvalt on uuringusse kaasatavad ka nt omastehooldajad ? Vastus: Kuna 2017. aasta uuringus polnud lubatud, et valimisse sattunud isiku eest annaks vastuseid keegi teine (tema pereliige, omastehooldaja ), pole plaanis seda lubada ka käesolevas uuringus. Pereliige/hooldaja võib valimiisikut vastuste andmisel küll abistada, kuid mitte tema eest vastuseid anda (seda ka sel juhul, kui isiku teovõime on piiratud). Suulisel intervjuul on vastajale abiks ka küsitleja . Juhul, kui valimiisik ka abistamise korral vastuseid andma pole võimeline, siis temaga (ega tema pereliikme/hooldajaga) intervjuud läbi ei viida. Veebis vastamise korral ei ole plaanitud küsida vastajalt nõusoleku vormile digiallkirja, vaid vastaja märgib linnukesega nõusoleku elektroonilisse nõustumisvormi (peale mida suunatakse vastaja ankeedile). Digiallkirja andmine oleks selle sihtrühma jaoks liiga keeruline. Silmast-silma intervjuude (ning osaliselt ka telefoniintervjuude) puhul kasutatakse paberil nõusolekuvormi, mille vastaja allkirjastab käsitsi. Taotlusest võib kohati jääda mulje, et UIDga andmed on täiesti umisikustatud . Olles ise varasematel aegadel sisult lähedaste andmetega töötanud, tooksin välja, et isikukoodi puudumisest hoolimata on sedalaadi andmete juures kõrge isiku kaudse tuletamise võimalus (eriti elukoha andmete olemasolul seotuna töövõimetuse andmetega). Võib-olla on sõnastusi (ja äkki ka andmekoosseisu) mõtet sellises plaanis üle vaadata. Vastus: Nõustume, et tegemist on andmetega, mis võimaldavad isikute kaudset tuvastamist. Ühendatud registriandmetes ei küsita täpsemat elukoha määratlust kui maakond, mis vähendab tuvastamise võimalust ja piiritleb seega ka analüüsi maakonna tasandiga. Ülejäänud kaudse tuvastamise võimalust ei ole mõistlik registriandmete analüüsis vähendada andmete agregeerimisega suurendamisega. Sellest kaotaks analüüsi täpsus ja samuti suureneks koormus registripidajatele andmete edastamisel. Andmed päritakse registritest ainult konkreetse uuringu joaks, andmete analüüsi teevad konkreetsed määratud isikud, kes on vastutavad andmete sihipärase kasutamise eest ja väärkasutamise vältimise eest. Seega jääb see osa konfidentsiaalsuse tagamisest konkreetsete analüütikute vastutada. Kristile antud vastustele lisatud materjalid (küsimustik, intervjuu kava) paraku kirjaga edasi ei kulgenud. Eelkõige tunneksin huvi küsimustiku vastu. Huvitaks, kas üldse ja kuivõrd küsitakse küsimusi andmete kohta, mis on kaetud ka registriandmetega. NB! Ei pea täielikku dubleerimise vältimist otstarbekaks, kuna oluline on ka teada, milline on isikute endi informeeritus ja arusaam oma staatusest. Vastus: Manuses on uuesti lisatud küsimustikud ja intervjuukavad ning nõusoleku vormid, mis said Eetikakomiteele saadetud. Küsimustikus on püütud vähendada vastajate vastamiskoormust registriandemete kasutamisega, kuid varasema küsitlusega võrdluse nõue ja andmete kogumise praktika muutus uues ja vanas töövõimetuse ja töövõime hindamise ning toetamise süsteemis, ei võimalda hästi registriandmeid küsitluse asemel kasutada. Seega annavad registriandmed küsitlusele juurde mitmes kohas võrdluse võimaluse. Kasutatavad konkreetsed andmed võiksid olla detailsemalt lahti kirjutatud ka uurimisülesannete lõikes (see küll pigem edaspidiste taotluste plaanis). Konkreetne detail: kuidas on planeeritu kasutada andmeid akadeemilise puhkuse kohta? Vastus: Uurimisküsimuste lõikes on andmed kaardistatud, kuid mitte sellise detailsusega nagu andmepäringutes registripidajatele kavandatakse. Manusena on kaasas ühendatud registriandmete ja uurimisküsimuste seose tabel. Akadeemilise puhkuse andmed on vajalikud järgmise uurimisküsimuse vastamisel: Kuidas on muutunud töövõimetuspensionäride ja VTIde osalemine tasemeõppes ja täienduskoolitustel võrreldes reformi eelse perioodiga? Kui inimene on akadeemilisel puhkusel, siis ta ei osale õppes. Täpsemalt võiks olla kirjas ka konfidentsiaalsete andmete kasutajad teostajate lõikes sh ühendajad ja hävitajad (kas kasutajatega on planeeritud ka kirjalike konfidentsiaalsuslepingute sõlmimine?) ja samuti andmete kasutamise protseduurid andmegruppide lõikes (nt ainult töökoha turvatud arvutivõrgu piires vms). Vastus: Registriandmed liiguvad Centari analüütikule Sten Anspalile , kes jagab andmete analüüsi ülesandeid Marko Sõmeri ja Poliitikauuringute Keskusest PRAXIS Kaupo Koppeliga ( PRAXISe turvalisuse meetmed on lisatud kirjale). Andmete turvalise liikumise, analüüsi ja kustutamise eest vastutab Sten Anspal . Centari registriandmete turvalise kasutamise reeglid on järgmised: 1. Andmete turvaline hoidmine tähendab seda, et need on alati (va siis, kui neid vahetult töödeldakse) krüpteeritud ning ka krüpteeritud failide lekkimise risk on viidud võimalikult madalaks. Andmete krüpteerimine toimub CentARis programmi Veracrypt abil. Krüpteerimiseks kasutatakse pikka parooli, mis on osaliselt salvestatud ainult füüsilisele seadmele ( Yubikey ) ja seda kombineeritakse inimeste peas oleva parooli osaga. 2. Töötajad, kes andmeid töötlevad, hoiavad neid oma sülearvuti kõvakettal, mitte internetis jagatud kettal. 3. Töötajad, kes andmeid töötlevad, järgivad organisatsiooni turvapõhimõtteid andmetöötlusel (andmete analüüsimise koht, sülearvuti turvalisus). Andmete sidumine uurimisküsimustele vastamiseks toimub jooksvalt vastavat analüüsi teostava isiku poolt. Nii suuremahulise andmestiku kasutamisel ei ole otstarbekas kõikide andmete sidumine üheks andmebaasiks. Küsitlus: Valimiandmetega puutuvad kokku valimi töötlemise eest vastutav isik (Tõnis Stamberg ), uuringujuht (Vaike Vainu), küsitlusjuhid (Kaja Södor ja Angelina Oblikas) ning küsitlejad . Küsitlejad saavad oma kasutusse need andmed, mis on vajalikud vastajaga kontaktivõtmiseks (vastaja nimi, aadress, telefoninumber). Valimiisikute kontaktandmed on küsitlejal elektroonilisel kujul tahvelarvutis, ning on kaitstud parooliga. Arvutites on kasutusel automaatne ümberlülitus stand by režiimi (kui arvutiga tööd ei tehta) ning ka arvuti taasaktiveerimine toimub parooliga. Intervjuu käigus saadud vastused sisestab küsitleja elektroonilisse küsitluskeskkonda, ning peale ankeedi lõpetamist ta neid enam sirvida ei saa. Juba lõpetatud intervjuude andmed saadab küsitleja elektrooniliselt Turu-uuringute AS-i serverisse. Täpsemalt on elektrooniliste andmete säilitamise turvameetmed kirjeldatud turvameetmete vormil. Kõigi Turu-uuringute AS-i töötajate, sh küsitlejate töölepingud sisaldavad konfidentsiaalsuskohustuse klauslit (sh kohustust küsitlusuuringutes osalenud isikute andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul mitte avaldada kolmandatele osapooltele). Intervjuud: Rakendusliku Antropoloogia Keskusel on konfidentsiaalsuse teema uurijate, kes konfidentsiaalseid andmeid kasutavad ja nendega kokku puutuvad, töövõtulepingutes punktina sees. Registritest kontaktandmed võtab vastu Ehti Järv ja vastutab andmete turvalisuse eest, registriandmete kustutamise, salvestiste säilitamise ning kustutamise eest.
Grete Leesmann
Andmekaitse Inspektsioon Teie 21.06.2021 nr 2.2.-1/21/9/
[email protected] Meie 04.07.2021 nr 2-4.13/1799-3
Vastuseks täiendavatele küsimustele
Lugupeetud Grete Leesmann
Esitame esmalt esitatud küsimuse ja seejärel täiendava selgituse.
1. Palume täpsustada töödeldavate isikuandmete koosseisu (taotluse p 5.1). Olete välja
toonud, et töödeldavate isikuandmete koosseis avaldub taotluse lisas 3. 1.1
1.1. Lisas 3 (p 2.1) on välja toodud, et analüüsiks vajalike andmete koosseisu kuulub
lisaks sünniaastale ka sünnikuu. Kas uuringu läbiviijale edastatakse isikute nii
sünniaasta kui sünnikuu? Palume sünnikuu kasutamisel selle vajalikkust
põhjendada.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: sünnikuu on vajalik vanaduspensioniea hetke
määramiseks. Kuna vanaduspensioniealiseks saades ei saa enam taotleda vähenenud
töövõimet või varasemas süsteemis ka püsivat töövõimetust, siis on vajalik teada inimese
sünniaastat ja kuud.
1.2. Lisas 3 (p 2.1) on välja toodud, et analüüsiks vajalike andmete koosseisu kuulub
surma kuupäev. Palume surma täpse kuupäeva kasutamisel selle vajalikkust
põhjendada.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: Kuna inimestele makstud töövõime toetused arvestatakse
päevade järgi, siis surma kuupäev selgitab surma kuul toetuse suuruse kujunemist.
1.3. Palun täpsustage, kas Teil on olemas ka sisuprojekt selle osas mida planeeritakse
küsimustiku ja/või intervjuu käigus küsida? Kui jah, siis palume see ka loataotlusele
lisada.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: Loataotlusele on lisatud planeeritud vähenenud
töövõimega inimestele küsitluse küsimustik (lisa 1) ja intervjuude intervjuukavad (lisa 2).
2. Olete taotluse punkti 8 juures välja toonud, et andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud, sest töötlemine toimub seaduslikul alusel, ei kahjusta
andmesubjekti huve, loasaamine andmesubjektidelt oleks ebamõistlikult kulukas ja
nõusoleku mittesaamine vähendaks üldistuse valiidsust. Selgitame, et teavitamise puhul
ei ole tegu andmesubjektilt andmetöötluseks nõusoleku küsimisega ning teavitamist ei
mõjuta ka asjaolu, et andmete töötlemiseks esineb seaduslik alus. Andmesubjekti
teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklitest 13 (kui
andmeid on kogutud andmesubjektilt) ja 14 (kui andmeid ei ole kogutud andmesubjektilt).
Andmetöötlusest teavitamata jätmise alused on toodud IKÜM artikli 14 lõikes 5. Ühtlasi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
selgitame, et isikute teavitamata jätmine tuleks arvesse juhul, kui teavitamine muudaks
isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häiriks seda suurel määral
(IKÜM art 14 lg 5 p b). Vastutav töötleja peab võtma aktiivselt meetmeid kõnealuse teabe
esitamiseks andmesubjektile või suunama andmesubjekti aktiivselt selle asukohta (nt
otselingi, ruutkoodi kasutamise jne kaudu). Kui tegu on suure hulga inimestega, kelle
andmeid töödeldakse ning nende isikute osas ei kavatseta koguda muid kontaktandmeid,
on võimalik andmesubjektide teavitamine näiteks läbi meediaväljaannete (digitaalne
meedia, ajaleht jm). Sellisele andmesubjekti teavitusele peaks olema lisatud viide sellele,
kust saab andmesubjekt andmetöötlusest täiendavalt lugeda (nt viitega vastutava töötleja
kodulehele, kus on välja toodud IKÜM-is loetletud kohustuslik teave). Palume uuesti
hinnata ja põhjendada andmesubjektide teavitamist, võttes arvesse eelnevalt antud
selgitusi.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: täpsem info uuringu, sh isikuandmete töötlemise kohta
lisatakse Turu-uuringute AS-i koduleheküljele. Vastava infoni viiv link lisatakse valimiisikutele
saadetavasse kutsekirja, mille saavad kõik uuringusse kaasatud valimiisikud.
Artikkel 14(5) tingimused ei ole kumulatiivsed st et sätte mõte ei ole olnud, et need esinevad
koos. Isikuandmete kaitse seaduses on sätestatud täiendavad kaitsemeetmed, kuidas on
võimalik ühildada erinevad andmed, kui see toimub isiku nõusolekuta (avalik eesmärk,
kooskõlastused).
3. Palume täpsustada, kuidas toimub Sotsiaalkindlustusameti poolt andmete edastus Eesti
Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ-le (loataotluse p D)? Kas andmed edastatakse
krüpteeritud kujul e-posti teel?
Sotsiaalministeeriumi selgitus: andmed edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskuse (TEHIK) turvalise pilveteenuse kaudu. Andmed vahetakse krüpteerituna, mistõttu
teenuse pakkuja isikuandmeid ei näe.
4. Palume täpsustada, kuidas toimub rahvastikuregistri poolt andmete edastus Eesti
Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ-le (loataotluse p D)? Kas andmed edastatakse
krüpteeritud kujul e-posti teel?
Sotsiaalministeeriumi selgitus: andmed on krüpteeritud, edastatakse e-posti teel (Google
Workspace e-posti teenus). Andmed vahetakse krüpteerituna, mistõttu teenuse pakkuja
isikuandmeid ei näe.
5. Palume täpsustada, kuidas toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt andmete
edastus Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ-le (loataotluse p D)? Kas andmed
edastatakse krüpteeritud kujul e-posti teel?
Sotsiaalministeeriumi selgitus: krüpteeritult e-posti teel (Google Workspace e-posti teenus).
Andmed vahetakse krüpteerituna, mistõttu teenuse pakkuja isikuandmeid ei näe.
6. Olete välja toonud, et kui küsimustikule e-posti teel ei vastata, siis helistatakse
andmesubjektile ning antakse võimalus küsimustikule vastata ka intervjuu või
telefoniintervjuu vormis. Kas selliseid intervjuusid kavatsetakse ka salvestada? Kui jah,
siis palume nende salvestiste säilitamise ja käsitlemise osas taotlust täiendada.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: intervjuusid ei salvestata, intervjuu puhul märgib küsitleja
vastaja poolt antud vastused ankeeti.
7. Olete märkinud, et andmeid ei edastata välisriiki. Kas omate täpset ülevaadet, millist
tarkvara ja andmemajutust volitatud töötlejad kasutavad? Teisisõnu – kas omate kontrolli
selle üle, et volitatud töötlejad ei kasuta mõnd pilvepõhist andmemajutus- või
töötlusteenust?
Sotsiaalministeeriumi selgitus: Turu-uuringute AS kasutab tarkvarana SPSS. 25 paketti
ning töötlused tehakse volitatud töötaja arvutis. Andmeid väliriiki ei edastata ja pilvepõhist
3
töötlust ei kasutata. Kõik failid on krüpteeritud ja kaitstud salasõnaga ning seda
mitmeastmeliselt arvuti käivitamisel (BIOS), operatsioonisüsteemi kasutamisel ning ka
ekraanisäästja kasutamisel, mis käivitub minuti möödumisel kui andmete töötlemiseks
kasutatavas arvutis tegevusi ei toimu. Sisevõrgu kaitse Internetiga või kolmanda poole
võrguga on tagatud ruuteri või tulemüüri kasutamisega sisevõrgu segmenteerimisega
(parema kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks). Vastutaval kasutajal on
juurdepääs ainult tööks vajalikele andmetele ning andmetöötlustarkvaraga peetakse arvet
(juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas.
Praxis töötleb andmeid privaatpilves (kliendi- või organisatsioonipõhine pilvandmetöötlus).
Pilve teenuse (OneDrive) pakkuja haldab nii riistvara, operatsioonisüsteemi kui rakendust.
Pilvandmetöötluse teenuse pakkuja asukoha riik on Eesti.
Rakendusliku Antropoloogia Keskus ei kasuta pilvepõhiseid andmemajutus- ega
töötlusteenuseid.
Juhime ka tähelepanu, et andmeedastus ei ole välisriiki keelatud. Pigem on küsimus, kas
mingil juhul toimuks andmetöötlus kolmandas riigis (ehk väljaspool EL-i või MP-d) ja kas see
on nõukogu poolt heakskiidetud riik või mitte. Eraldi küsimus on see, kas edastamisel üldse
edastatakse töödeldavaid isikuandmeid või kasutatakse krüpteerimisvahendeid, et töötlemist
ei toimuks.
8. Olete küsitluse nõusoleku vormis (lisa 4) andmesubjektile antud teabe osas välja toonud,
et küsitluse käigus antud vastuste puhul tagatakse uuringus osalejate anonüümsus ja
vastuseid ei viida kokku isikute nime ja kontaktandmetega. Samas olete taotluse punktis
D ja lisas 3 välja toonud, et uuringu läbiviijale edastatakse SKA ja TK registritest mh isiku
nimi ja kontaktandmed ning saadud andmeid kasutab uuringu läbiviija ka küsitluse
läbiviimiseks. Uuringu läbiviija edastab küsitlusele vastanud isikute isikukoodid
Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale UID saamiseks ning hiljem seob uuringu
läbiviija andmed ka UID kaudu küsitlustulemustikuga. Leiame, et Teie kirjeldusest
tulenevalt ei viida küsitlust läbi anonüümselt ning vastused on uuringu läbiviija jaoks
kokku viidavad teiste andmetega nagu nimi ja kontaktandmed. Palume küsitluse
nõusoleku vormil isikule antud teavet tema isikuandmete töötlemise kohta täpsustada.
Küsitluse läbiviija (Turu-uuringute AS) kasutab valimiisikutega kontakti võtmiseks ka isiku
kontaktandmeid, sh isiku nime. Kontaktandmed on vajalikud kutsekirja väljasaatmiseks
ning veebis mittevastanute puhul ka hilisemaks kontaktivõtuks (et viia läbi silmast-silma-
või telefoniintervjuu). Kuna selle uuringu puhul on väga oluline, et küsitlusele vastaks just
valimisse sattunud isik (mitte keegi tema pereliikmetest), peab kutsekiri olema nimeline,
ning ka küsitleja peab hilisema kontaktivõtu puhul teadma, keda tal küsitleda tuleb.
Valimiisikute kontaktandmed on kättesaadavad ainult küsitluse läbiviijale (Turu-uuringute
AS) ning neid ei edastada ei analüütikutele (Centar) ega tellijale (Sotsiaalministeerium).
Valimiisikute kontaktandmed kustutatakse kahe kuu jooksul peale uuringu lõppemist
(tööde üleandmise akti allkirjastamist).
Sotsiaalministeeriumi selgitus: täiendatud nõusoleku vorm on lisatud kirjale (lisa 3).
Asendasime lauses „Vastutav töötleja tagab uuringus osalejatele anonüümsuse…“ sõna
„anonüümsuse“ sõnaga „konfidentsiaalsuse“.
9. Olete taotluses välja toonud, et olete eetikakomiteele loataotluse teinud, kuid ei ole
taotluse esitamise hetkeks vastust saanud. Kui olete vahepeal eetikakomiteelt loa
saanud, palume see AKI-le edastada. Kui luba veel vastamise hetkeks saadud ei ole, siis
palume esitada teave selle kohta, millisest eetikakomiteest on luba taotletud.
Sotsiaalministeeriumi selgitus: oleme eetikakomiteelt loa saanud. Saadud luba on lisatud
kirjale (lisa 4).
4
Informeerisite meid ka teadusuuringu loa taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest kuni
16.07.2021. Kuna oleme rangelt seotud hankelepingu tööde ajakavaga, oleksime väga
tänulikud kui leiate võimaluse taotluse kiiremaks menetlemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisad:
1. VTI küsimustik
2. VTI intervjuude kavad
3. Täiendatud nõusoleku vorm
4. Eetikakomitee luba
Vivia Aunapuu-Lents 626 9185
[email protected]
Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning
töövõimereformi teemal
Püsivalt töövõimetud või vähenenud töövõimega
16-65-aastased Eesti elanikud
Viime koostöös Sotsiaalministeeriumiga läbi uuringut eesmärgiga selgitada vähenenud
töövõimega inimeste hoiakuid tööelu puudutavates küsimustes ning teadlikkust läbi
viidavast töövõimereformist. Ankeedi küsimustele vastamine ei eelda mingeid eriteadmisi
ning küsitluses osalema on oodatud ka need inimesed, kes ei tööta või pole reformist
teadlikud.
Küsitlusse on kaasatud inimesed, kel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud püsiva
töövõimekao või Eesti Töötukassa on tuvastanud vähenenud töövõime. Valim on
moodustatud juhuvalikuga Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registriandmetest. Teie
vastused jäävad anonüümseks ning neid ei seostata edasises analüüsis Teie isikuga.
Intervjuu kestab umbes 40 minutit. Alustaksin Teid ennast puudutavatest küsimustest.
OSA A. TAUSTAINFO
A01. Teie sugu:
SILMAST-SILMA INTERVJUU PUHUL: MÄRKIGE KÜSIMATA.
1. Mees
2. Naine
A02. Mis on Teie praegune vanus (täisaastates)?
_____ aastat
A03. Mis on Teie peamine kodune keel?
ÜKS VASTUS!
1. Eesti keel
2. Vene keel
3. Muu keel
A04. Milline on Teie kõrgeim omandatud haridustase?
ÜKS VASTUS!
1
1. Alg- või põhiharidus
2. Kutseharidus põhihariduse baasil
3. Kesk- või gümnaasiumiharidus
4. Kutseharidus keskhariduse baasil või keskeriharidus põhihariduse baasil
5. Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil,
6. Kõrgharidus (sh rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe)
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
A05. Kas Te olete viimase 6 kuu jooksul osalenud... MÄRKIGE ÜKS VASTUS IGALE REALE!
Jah Ei
tasemeõppes (õppinud põhikoolis, keskkoolis, gümnaasiumis, 1 2
kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis)
tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel 1 2
tööalasel konverentsil või seminaril 1 2
töötute koolitusel 1 2
huviala või harrastusega seotud koolitusel 1 2
muul koolitusel, millisel?....... 1 2
A06. Milliseks Te hindate oma tervist üldiselt?
ÜKS VASTUS!
1. Väga hea
2. Hea
3. Ei hea ega halb
4. Halb
5. Väga halb
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
A07. Kas Teil on ametlikult tuvastatud ja praegu kehtiv püsiv töövõimetus või
osaline/puuduv töövõime (ehk vähenenud töövõime)?
1. On n.ö vanas süsteemis tuvastatud püsiv töövõimetus protsentides (ja uut hindamist
(peale 1. juulit 2016) ei ole toimunud)
2. On n.ö uues süsteemis esmakordselt tuvastatud osaline või puuduv töövõime
(vähenenud töövõime)
3. On n.ö uues süsteemis ümber hindamise tulemusena tuvastatud osaline või puuduv
töövõime
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
A08. Kui Te võrdlete end täielikult töövõimeliste inimestega, siis milline on Teie peamine
töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus? KAART 1
1. Liikumispiirang (võime liikuda iseseisvalt ühest kohast teise)
2. Liigutamispiirang (võime liigutada oma käsi, jalgu, pöörata pead või muuta oma asendit)
3. Nägemispiirang
4. Kuulmispiirang
5. Kõne- või keelepiirang (võime suhelda teistega keele abil või kõne kaudu)
2
6. Psüühikahäire
7. Krooniline haigus, üldhaigestumine (nt astma, diabeet jne)
8. Muu piirang või terviseprobleem, milline? ____________________
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
A09. Kas Te olete viimase 6 kuu jooksul oma tervisest tulenevalt kasutanud abivahendeid?
1. Jah
2. Ei
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KUI A09=JAH, SIIS KÜSIGE A10-A12:
A10. Palun täpsustage, milliseid abivahendeid Te olete viimase 6 kuu jooksul kasutanud:
_____________________________________________________________________________
A11. Kas abivahendid, mida kasutasite, vastasid Teie vajadustele? KAART 2
1. Täielikult vastasid minu vajadustele
2. Pigem vastasid minu vajadustele
3. Pigem ei vastanud minu vajadustele
4. Üldse ei vastanud minu vajadustele
98. Ei oska öelda
KUI A11=3 VÕI 4, SIIS KÜSIGE A12:
A12. Palun põhjendage, miks ei vastanud kasutatud abivahendid Teie vajadustele?
________________________________
A13. Kas Te olete viimase 6 kuu jooksul kasutanud sotsiaal- või tööturuteenuseid?
1. Jah
2. Ei
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KUI A13=JAH, SIIS KÜSIGE A14-A16:
A14. Palun täpsustage, milliseid sotsiaal- või tööturuteenuseid Te olete viimase 6 kuu
jooksul kasutanud:
_____________________________________________________________________________
A15. Kas teenused, mida kasutasite, vastasid Teie vajadustele? KAART 2
1. Täielikult vastasid minu vajadustele
2. Pigem vastasid minu vajadustele
3. Pigem ei vastanud minu vajadustele
4. Üldse ei vastanud minu vajadustele
98. Ei oska öelda
KUI A15=3 VÕI 4, SIIS KÜSIGE A16:
A16. Palun põhjendage, miks ei vastanud kasutatud teenused Teie vajadustele?
________________________________
3
VASTAVAD KÕIK:
A17. Kas olete viimase 6 kuu jooksul vajanud abivahendeid või sotsiaal- või
tööturuteenuseid, mida Te kasutada ei saanud?
1. Jah, abivahendeid
2. Jah, sotsiaal- või tööturuteenuseid
3. Ei, mitte kumbagi
98. Ei oska öelda
KÜSI A18, KUI A17=1
A18. Milliseid abivahendeid Te viimase 6 kuu jooksul vajasite, aga ei saanud kasutada?
KÜSI A19, KUI A17=2
A19. Milliseid sotsiaal- või tööturuteenuseid Te viimase 6 kuu jooksul vajasite, aga ei
saanud kasutada?
_____________________________________________________________________________
SA B. TÖÖKOGEMUS JA VALMISOLEK TÖÖTAMISEKS
B01. Kas Te teete praegusel ajal tasustatud tööd (olete palgatööl, tegelete ettevõtlusega või
teete muud tasustatud tööd)?
1. Jah
2. Ei – JÄTKA B09
99. Ei soovi vastata – JÄTKA B09
KÜSIMUSED B02-B08 KÜSIDA SIIS, KUI VASTAJA TÖÖTAB (B01=1)
B02. Kas Te olete …?
KUI TEIL ON MITU TÖÖKOHTA, SIIS MÕELGE OMA PEAMISE TÖÖKOHA PEALE.
ÜKS VASTUS!
1 vabakutseline, FIE
2 eraettevõtja
3 palgatöötaja eraettevõttes
4 palgatöötaja MTÜ-s
5 palgatöötaja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses
6 muu, palun täpsustage:___________
99 Ei soovi vastata
B03. Mis on Teie ametikoht?
ÜKS VASTUS!
1 Direktor, juhataja, asutuse juht
2 Keskastme juht
3 Tippspetsialist (nt insener, arst, õpetaja, jurist, psühholoog)
4 Tehnik või keskastme spetsialist (nt maakler, tehnik, raamatupidaja, politseiinspektor,
sotsiaaltöötaja)
5 Ametnik (nt sekretär, kontoriametnik, andmesisestaja, kassapidaja, registraator)
6 Teenindus- või müügitöötaja (nt giid, kokk, lapsehoidja, juuksur, tuletõrjuja, müüja)
7 Põllumajanduse või kalanduse oskustööline (nt talunik, kalur, loomakasvataja, mesinik,
jahimees)
8 Oskus- või käsitööline (nt kaevur, ehitaja, mehaanik, rätsep, elektrik, trükkal, tisler, õmbleja)
9 Seadme- või masinaoperaator, mootorsõiduki juht
10 Lihttööline (nt koristaja, aknapesija, kojamees, uksehoidja, ehituslihttööline)
11 Sõjaväelane
12 Muu, mis?______________________
99 Ei soovi vastata
4
B04. Mida see asutus/ettevõte peamiselt toodab või millega tegeleb?
PALUN KIRJELDAGE ASUTUSE TEGEVUST VÕIMALIKULT TÄPSELT - KAS TEGEMIST ON TOOTMISE,
TÖÖTLEMISE VÕI JAOTAMISEGA, HULGI- VÕI JAEMÜÜGIGA, MILLISED ON PÕHITOOTED, PEAMISED
KASUTATAVAD MATERJALID JNE.
_____________________________________________________________________________
B05. Millises majandusharus see asutus/ettevõte peamiselt tegutseb? KAART 3
ÜKS VASTUS!
1. Põllumajandus, metsandus või kalandus
2. Mäetööstus, kaevandamine
3. Töötlev tööstus
4. Elektri, gaasi või soojusega varustamine
5. Veevarustus, kanalisatsioon või jäätmekäitlus
6. Ehitus
7. Kaubandus
8. Sõidukiremont
9. Majutus või toitlustus
10. Veondus või laondus
11. Infotehnoloogia, side või telekommunikatsioon
12. Meedia või kirjastamine
13. Avalik haldus või riigikaitse
14. Haridus
15. Tervishoid või sotsiaalhoolekanne
16. Kunst, meelelahutus või vaba aeg
17. Finants- või kindlustustegevus
18. Kinnisvara müük või haldus
19. Õigusabi, raamatupidamine või ärinõustamine
20. Arhitekti- või inseneritegevused
21. Teadus- või arendustegevused, reklaam või uuringud
22. Disain või fotograafia
23. Seadmete rent või teenuste vahendus
24. Kinnisvarahooldus
25. Muud teenindavad tegevused
26. Muu, palun täpsustage:....................
KÜSIMUS B06 KÜSIDA KUI B02=3-99:
B06. Millise lepingu alusel Te töötate?
1. Tööleping või avalik teenistus
2. Töövõtu- või käsundusleping
3. Muu lepingu liik, täpsusta:_____
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
B07. Kui sageli Te tegite viimase 4 nädala jooksul kaugtööd (st töötasite kodust)?
Juhul, kui olite viimase 4 nädala jooksul puhkusel, siis mõelge puhkusele eelnenud 4
nädalale.
1. Vähemalt pooltel tööpäevadel
2. Vähem kui pooltel tööpäevadel
3. Mitte kordagi
98. Ei oska öelda
5
KÜSIMUS B08 KÜSIDA KUI VASTAJA TÖÖTAS KODUST (B07=1 VÕI 2):
B08. Kas Te kasutasite kaugtöö tegemisel arvutit?
1. Jah
2. Ei
KUI VASTAJA EI TÖÖTA (B01=2 VÕI 99), SIIS KÜSIDA B09-B11:
B09. Kas Te sooviksite võimalusel tasustatud tööle minna?
1. Jah
2. Ei – JÄTKA B12
98. Ei oska öelda – JÄTKA B12
99. Ei soovi vastata – JÄTKA B12
KUI VASTAJA SOOVIB TÖÖLE MINNA (B09=1), SIIS KÜSIDA B10 JA B11:
B10. Kas Te otsite hetkel tööd?
1. Jah
2. Ei
99. Ei soovi vastata
B11. Kuivõrd tõenäoliseks Te peate, et leiate lähema 6 kuu jooksul endale töökoha?
1. Tõenäoliselt leian
2. Tõenäoliselt ei leia
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KÜSIDA KÕIGILT:
B12. Kas Te töötate praegusel ajal vabatahtlikuna?
MÕELDUD ON TÖÖTAMIST VIIMASE 7 PÄEVA JOOKSUL
1. Jah
2. Ei
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KÜSIMUSED B13 JA B14 KÜSIDA JUHUL, KUI VASTAJA TÖÖTAB (B01=1 VÕI B12=1)
B13. Mõeldes viimasele kuule, mil Te töötasite, siis mitu tundi Te tavaliselt ühe nädala (7
päeva) jooksul töötasite?
KIRJUTAGE TUNNID TÄISARVUDES:
KUI B01=1: Tasustatud töö: _________ tundi
KUI B12=1: Vabatahtlik töö: _________ tundi
B14. Kas mõni kaardil toodud/alljärgnevatest olukordadest on Teie jaoks praegu töötamisel
probleemiks, mis vajaks lahendamist? Palun nimetage/märkige kõik probleemid, ka need,
mida kaardil ei ole toodud! KAART 4
VÕIMALIK MITU VASTUST.
1. Minu kvalifikatsioon on praeguse töö jaoks liiga madal
2. Minu kvalifikatsioon on praeguse töö jaoks liiga kõrge
3. Töö pole sobiva ajagraafikuga
4. Töö pole sobiva koormusega
5. Raskused transpordiga tööle ja koju
6. Tööandja ei paku kaugtöö võimalust
7. Vähene keeleoskus, vähene arvuti kasutamise oskus või juhilubade puudumine
8. Pakutav töötasu on liiga väike
9. Minu püsiv tervisekahjustus või puue takistab töötamist
6
10. Minu tööülesanded ei arvesta minu tervisekahjustuse või puudega
11. Minu töökohta pole kohandatud vastavaks minu vajadustele
12. Puuduvad töötamiseks vajalikud abivahendid
13. Tööandja või kolleegid suhtuvad minusse eelarvamusega
14. Hooldan alaealisi lapsi (mõeldud ei ole puudega lapsi)
15. Hooldan puude või tervisekahjustusega last või täiskasvanut
16. Muu põhjus (täpsustage) _______________________
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KUI VASTAJA SOOVIKS TÖÖTADA (B09=1), SIIS KÜSIDA B15:
B15. Kui Te otsiksite tööd, siis kas mõni kaardil nimetatud/alljärgnevatest teguritest võiks
tänast olukorda arvestades Teil takistada sobiva töö leidmist ning tööle asumist? Palun
nimetage/märkige kõik võimalikud takistused, ka need, mida kaardil ei ole toodud!
KAART 5
VÕIMALIK MITU VASTUST
1. Minu kvalifikatsioon on pakutava töö jaoks liiga madal
2. Minu kvalifikatsioon on pakutava töö jaoks liiga kõrge
3. Raskused sobiva ajagraafikuga töö leidmisel
4. Raskused sobiva koormusega töö leidmisel
5. Raskused transpordiga tööle ja koju
6. Tööandja ei paku kaugtöö võimalust
7. Ma ei vasta konkursitingimustes sageli esitatavatele nõuetele (nt vene või inglise keele
oskus, arvuti kasutamise oskus, sõiduauto juhiload jms)
8. Pakutav töötasu on liiga väike
9. Mul on püsiv tervisekahjustus või puue, mis takistab töötamist
10. Mul on püsiv tervisekahjustus või puue, mis eeldab minu töökoha ja/või muude asutuse
ruumide kohandamist vastavaks minu vajadustele
11. Töötamiseks vajalike abivahendite puudumine
12. Tööandja või kolleegide eelarvamuslik suhtumine
13. Hooldan alaealisi lapsi (mõeldud ei ole puudega lapsi)
14. Hooldan puude või tervisekahjustusega last või täiskasvanut
15. Muu põhjus (täpsustage) _______________________
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KUI VASTAJA EI SOOVI TÖÖTADA (B09=2), SIIS KÜSIDA B16:
B16. Kas mõni kaardil toodud/alljärgnevatest teguritest on põhjuseks, miks Te ei soovi
tööle minna? Palun nimetage/märkige kõik põhjused, ka need, mida kaardil ei ole toodud!
KAART 6
VÕIMALIK MITU VASTUST.
1. Olen eel- või vanaduspensionil
2. Olen materiaalselt piisavalt kindlustatud
3. Olen lapsehoolduspuhkusel
4. Õpingud võtavad kogu aja
5. Minu kvalifikatsioon on pakutava töö jaoks liiga madal
6. Minu kvalifikatsioon on pakutava töö jaoks liiga kõrge
7. Raskused sobiva ajagraafikuga töö leidmisel
8. Raskused sobiva koormusega töö leidmisel
9. Raskused transpordiga tööle ja koju
10. Tööandja ei paku kaugtöö võimalust
7
11. Ma ei vasta konkursitingimustes sageli esitatavatele nõuetele (nt vene või inglise keele
oskus, arvuti kasutamise oskus, sõiduauto juhiload jms)
12. Pakutav töötasu on liiga väike
13. Mul on püsiv tervisekahjustus või puue, mis takistab töötamist
14. Mul on püsiv tervisekahjustus või puue, mis eeldab töökoha ja/või muude asutuse ruumide
kohandamist vastavaks minu vajadustele
15. Töötamiseks vajalike abivahendite puudumine
16. Tööandja või kolleegide eelarvamuslik suhtumine
17. Hooldan alaealisi lapsi (mõeldud ei ole puudega lapsi)
18. Hooldan puude või tervisekahjustusega last või täiskasvanut
19. Muu põhjus (täpsustage) _______________________
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
KÜSIDA B17 KUI A07=2 VÕI 3:
B17. Kas Teil on viimase 6 kuu jooksul juhtunud, et Te ei saanud töövõimetoetust või seda
vähendati, kuna….
MÄRKIGE ÜKS VASTUS IGALE REALE!
Jah Ei Ei oska Ei soovi
öelda vastata
…Te ei täitnud Töötukassa aktiivsusnõuet 1 2 98 99
…Teie muud sissetulekud ületasid piirmäära, alates 1 2 98 99
millest töövõimetoetust vähendatakse
OSA C. HINNANGUD ÜLDISELE TÖÖKESKKONNALE,
TÖÖTAMISELE JA ELULE
C01. Palun hinnake, kuivõrd Te järgnevate töötamist puudutavate väidetega nõustute või ei
nõustu. Palun lähtuge neid väiteid hinnates mitte niivõrd iseendast kui inimestest
üldiselt. KAART 7 VÄITEID ROTEERIDA!
Täiest Pigem Pigem Pole Ei oska
i nõus nõus ei ole üldse öelda
nõus nõus
Töötamine aitab eluga majanduslikult
4 3 2 9
paremini toime tulla 1
Töötamine on oluline selleks, et tunda end
4 3 2 9
aktiivse ühiskonnaliikmena 1
C02. Järgnevate väidete puhul mõelge palun sellele, kuivõrd need väited Teie enese kohta
kehtivad. KAART 7 VÄITEID ROTEERIDA!
Täiesti Pigem Pigem Pole Ei oska
nõus nõus ei ole üldse öelda
nõus nõus
Olen oma eluga rahul 4 3 2 1 9
Mul on head suhted oma pere ja
4 3 2 9
lähedaste inimestega 1
Mul on võimalik olla aktiivne
4 3 2 9
ühiskonnaliige 1
Mul on võimalik teha võimetekohast
4 3 2 9
palgatööd 1
8
OSA D. HINNANGUD VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTE
TÖÖVÕIMELE
Edasi räägime põhjalikumalt vähenenud töövõimega inimestest. Vähenenud töövõimega
inimene on tööealine inimene, kes ei saa püsiva tervisekahjustuse tõttu töötada või on see
tervisest tulenevalt raskendatud. Suures osas on tegu inimestega, kes said varasema
süsteemi alusel töövõimetuspensioni või saavad uue süsteemi alusel töövõimetoetust.
D01. Mõeldes vähenenud töövõimega inimeste olukorrale Eestis, hinnake palun, kuivõrd Te
nõustute järgmiste väidetega. KAART 7 VÄITEID ROTEERIDA!
Täiesti Pigem Pigem Pole Ei oska
nõus nõus ei ole üldse öelda
nõus nõus
Vähenenud töövõimega inimesed on sama
võimekad töötajad kui ülejäänud inimesed 4 3 2 1 9
Vähenenud töövõimega inimene peaks
oma tervisekahjustusest või 4 3 2 1 9
tegevuspiirangust tööandjat teavitama
Vähenenud töövõimega inimestesse
suhtutakse sageli eelarvamusega 4 3 2 1 9
Tööandjad ei ole motiveeritud vähenenud 9
töövõimega inimesi tööle võtma 4 3 2 1
Riigi maksusoodustused ja toetused 9
motiveerivad tööandjaid vähenenud 4 3 2 1
töövõimega inimesi palkama
D02. Kuidas on Teie arvates Eestis viimase kahe aasta jooksul suhtumine vähenenud
töövõimega inimestesse üldiselt muutunud, kas …
1. Oluliselt paremaks
2. Mõnevõrra paremaks
3. Ei ole üldse muutunud
4. Mõnevõrra halvemaks
5. Oluliselt halvemaks
98. Ei oska öelda
D03. Kas Teie hinnangul oleks enne püsiva töövõimetuse väljakujunemist olnud võimalik Teie
terviseprobleemide süvenemist pidurdada või ennetada? Näiteks kui lisaks
tervishoiuteenustele oleks Teile pakutud töötamist toetavaid teenuseid (tööalaseid
abivahendeid, psühholoogi või tegevusterapeudi nõustamist, töötamise jätkamise või
töökohavahetuse nõustamist jms) või oleks muudetud töötingimusi.
Jah (jah-vastuse korral jätkab D03A küsimusele vastamist)
Ei (liigub edasi D04 juurde)
Ei oska öelda (liigub edasi D04 juurde)
D03A. Palun täpsustage oma vastust. (lubatud mitu vastust), skaala 1-5 (1-ei ole üldse kasulik, -
5-väga kasulik, 98-ei oska öelda):
1. Töötingimuste muutmine (töökorralduse või töökeskkonna muudatused)
2. Töötamist toetavate teenuste osutamine
3. Juhtumikorraldaja abi (st spetsialist, kes nõustab ja toetab teenuste valikul ja teenustele liikumisel)
4. Psühholoogi nõustamine
5. Tegevusterapeudi nõustamine
9
6. Töötervishoiuarsti nõustamine
7. Töötamise jätkamise nõustamine (tööturu vaates laiemalt, kui antud tööl ei ole võimalik jätkata
tervisepiirangu tõttu)
8. Muu (palun täpsusta…..)
D04. 2016. aastast pakub riik vähenenud töövõimega inimestele uusi teenuseid, mis aitavad
tööd leida ja tööturul püsida. Uue hindamise läbinud inimesed saavad
töövõimetuspensionäri staatuse asemel vähenenud töövõimega inimese staatuse ning
töövõimetuspensioni asemel makstakse neile uutel alustel töövõimetoetust.
Milline väide iseloomustab kõige paremini Teie suhtumist töövõimesüsteemi muutmisse
ehk töövõimereformi? KAART 8 ÜKS VASTUS!
1. Muudatused olid väga vajalikud, et aidata vähenenud töövõimega inimesi paremini tööturule
2. Muudatused olid pigem vajalikud, et aidata vähenenud töövõimega inimesi paremini tööturule
3. Muudatused pigem ei olnud vajalikud, sest vähenenud töövõimega inimesi on väga raske
tööturule aidata
4. Muudatused ei olnud üldse vajalikud, sest vähenenud töövõimega inimesi ei saa tööturule aidata
5. Muu, mis? ______________________________
98. Ei oska öelda
KÜSIMUSTELE D05-D06 VASTAVAD AINULT NEED, KES ON REFORMIST VÄHEMALT KUULNUD (D03=1-3)
D05. Palun hinnake, kuivõrd Te nõustute järgmiste töövõimereformi puudutavate väidetega.
KAART 9 VÄITEID ROTEERIDA!
Täiest Pigem Pigem Pole Ei
i nõus nõus ei ole üldse oska
nõus nõus öelda
Töövõimereform aitab asutustel, kel napib 9
4 3 2
töökäsi, leida uusi töötajaid 1
Töövõimereform on riigile kasulik 4 3 2 1 9
Töövõimereform tähendab suuremale osale 9
vähenenud töövõimega inimestest kaotust 4 3 2 1
sissetulekus
Töövõimereform toob vähenenud töövõimega 9
4 3 2
inimestele rohkem lisakohustusi kui kasu 1
Töövõimereformi elluviimisel on vähenenud 9
4 3 2
töövõimega inimestega piisavalt arvestatud 1
Töövõimereform motiveerib vähenenud 9
4 3 2
töövõimega inimesi tööd otsima 1
Töövõimereformi tulemusena leiab senisest 9
rohkem vähenenud töövõimega inimesi 4 3 2 1
endale töökoha
VASTAVAD KÕIK:
D07. Kas vähenenud töövõimega inimestele makstavad töövõimetoetused peaksid Teie
arvates sõltuma inimese sissetulekutest, st väiksema sissetulekuga inimestele makstav
toetus peaks oleks suurem kui kõrgema sissetulekuga inimestel?
1. Töövõimetoetuse suurus peaks sõltuma inimese sissetulekutest (väiksema
sissetulekuga inimesed peaksid saama suuremaid toetusi)
10
2. Töövõimetoetuse suurus ei peaks sõltuma inimese sissetulekutest
98 Ei oska öelda
99 Ei soovi vastata
D08. Osalise töövõimega inimestele töövõimetoetuse maksmise eeldusena on riik
kehtestanud nn aktiivsusnõuded. See tähendab seda, et kui osalise töövõimega inimene
ei tööta, õpi, kasvata last ega tegele ametlikult kellegi hooldamisega, on ta kohustatud
Töötukassa vahendusel aktiivselt tööd otsima, et töövõimetoetust saada. Kas selline
nõue on Teie hinnangul põhjendatud?
1. Jah
2. Ei
98 Ei oska öelda
99 Ei soovi vastata
KUI D08=2, SIIS KÜSIDA D09:
D09. Palun täpsustage, miks Te arvate, et see nõue ei ole põhjendatud?
______________________________________________________________________________
OSA E. INFOKANALID JA INFO KÄTTESAADAVUS
E01. Millistest infokanalitest olete Te saanud teavet töövõimereformi kohta? KAART 10
MITU VASTUST
1. Meedia (ajalehed, ajakirjad, TV, raadio, uudisteportaalid)
2. Sotsiaalmeedia (nt Facebook jt suhtluskeskkonnad)
3. Sotsiaalministeeriumi veebileht
4. Sotsiaalkindlustusameti veebileht
5. Sotsiaalkindlustusameti infotelefon
6. Töötukassa veebileht
7. Töötukassa infotelefon
8. Töövahendusportaalid (nt CV Online, CV-Keskus)
9. Infotahvlid/materjalid minu kodukohas
10. Infotahvlid/materjalid arsti ootesaalis
11. Perearst/pereõde/eriarst
12. Infopäevad/ seminarid
13. Infomaterjalid meelelahutusüritusel
14. Infomaterjalid kohalikus teenindusettevõttes või asutuses (pood, apteek jms)
15. Välireklaam
16. Otsepostituse teel saadetavad infomaterjalid
17. Tuttavate käest
18. Tööandjalt
19. Muust infokanalist, millisest? __________________
97. Pole reformi kohta üldse teavet saanud – JÄTKA E03
98. Ei oska öelda
99 Ei soovi vastata
KÜSIMUS E02 KÜSIDA JUHUL, KUI E01=1-19 VÕI E01=98 VÕI 99:
E02. Kui selgelt ja arusaadavalt on teave töövõimereformi kohta esitatud?
1. Teave on täiesti arusaadav
2. Teave on küllaltki arusaadav
3. Teave on pigem arusaamatu
4. Teave on täiesti arusaamatu
98. Ei oska öelda
11
E03. Milliste töövõimereformi puudutavate teemade kohta peaks Teie hinnangul eelkõige
infot jagama? Palun valige alltoodud loetelust kuni kolm teemat. KAART 11
KUNI KOLM VASTUST!
1. Töövõimereformi eesmärk ja põhimõtted
2. Töövõime toetamise süsteemi viimase aasta jooksul tehtud muudatused
3. Töövõime hindamise protsess ja tähtajad
4. Töövõimetoetustega seonduv
5. Vähenenud töövõimega inimestele pakutavad uued ja olemasolevad teenused
6. Osalise töövõimega inimeste aktiivsusnõuded ja tööotsimisega seonduv
7. Vähenenud töövõimega inimeste õigused
8. Vähenenud töövõimega inimeste edulood
9. Muud teemad, millised? ___________________________
10. Infot on piisavalt
98 Ei oska öelda
99 Ei soovi vastata
Järgnevalt räägime lähemalt Töötukassast.
E04. Peale töövõimereformi rakendamist viib tööealiste inimeste töövõime hindamisi läbi
Töötukassa. Samuti pakub Töötukassa vähenenud töövõimega inimestele vajadusel abi töö
leidmisel. Kas Töötukassa on nendes tegevustes Teie arvates piisavalt paindlik, arvestades
iga kliendi omapära ja vajadustega?
1. Kindlasti jah
2. Pigem jah
3. Pigem mitte
4. Kindlasti mitte
98. Ei oska öelda
KUI E04=3 VÕI 4, SIIS KÜSIDA E04A:
E04A. Palun põhjendage oma arvamust.
______________________________________________________________________________
E05. Palun hinnake 10-palli skaalal, kuivõrd vajalikud on Teie hinnangul Töötukassa
teenused vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks? KAART 12
Skaala 1-10: 1 – Ei ole üldse vajalikud 10 – On väga vajalikud 98- Ei oska öelda
E06. Kas Te olete viimase kahe aasta jooksul Töötukassaga suhelnud, nt esitanud taotluse
töövõime hindamiseks, osalenud koolitustel, käinud nõustamisel või puutunud
Töötukassaga kokku muus asjus?
1. Jah
2. Ei – JÄTKA E16
98. Ei oska öelda – JÄTKA E16
KÜSIMUSED E07-15 KÜSIDA JUHUL, KUI ON TÖÖTUKASSAGA SUHELNUD (E06=1):
E07. Kas Te olete viimase 2 aasta jooksul kasutanud järgnevaid Töötukassa teenuseid?
MÄRKIGE ÜKS VASTUS IGALE REALE!
Jah Ei
1 Tööturukoolitus 1 2
2 Tööalane rehabilitatsioon 1 2
3 Karjäärinõustamine või karjääriinfo vahendamine, 1 2
4 Psühholoogiline nõustamine 1 2
5 Võlanõustamine 1 2
6 Tööpraktika 1 2
12
7 Tööruumide ja -vahendite kohandamine 1 2
8 Muu Töötukassa teenus, palun täpsustage:…. 1 2
KÜSIDA E08 KÕIGI TEENUSTE KOHTA, MIDA KASUTAS (E07 VARIANDID 1-7):
E08. Kuivõrd oli Teil tööle saamisel või tööl püsimisel nendest teenustest kasu? KAART 13
MÄRKIGE ÜKS VASTUS IGALE REALE!
1 – Ei olnud üldse kasu; 10 – Oli Ei
väga palju kasu oska
öelda
1 Tööturukoolitus 98
2 Tööalane rehabilitatsioon 98
3 Karjäärinõustamine või karjääriinfo 98
vahendamine,
4 Psühholoogiline nõustamine 98
5 Võlanõustamine 98
6 Tööpraktika 98
7 Tööruumide ja -vahendite kohandamine 98
KUI MÄRKIS E08 MÕNE TEGURI KOHTA, ET EI OLNUD KASU, KÜSIDA E08A:
E08a. Ütlesite/märkisite eelpool, et mõnedest Töötukassa teenustest polnud Teile kasu.
Palun põhjendage, miks Te nii arvate.
______________________________________________________________________________
E09. Mõeldes oma kokkupuudetele Töötukassaga viimase kahe aasta jooksul, siis milline
on Teie üldmulje Töötukassa teenindusest?
1. Väga hea
2. Pigem hea
3. Pigem halb
4. Väga halb
98. Ei oska öelda
KÜSIMUSED E10-E13 KÜSIDA JUHUL, KUI ON TÖÖTUKASSAGA SUHELNUD (E06=1) JA ON LÄBINUD
TÖÖVÕIME HINDAMISE (A07=2 või 3):
E10. Kuidas esitasite taotluse töövõime hindamiseks?
1. Töötukassa esinduses kohapeal
2. Töötukassa veebilehe vahendusel
3. Saatsin taotluse posti või e-mailiga
4. Taotluse esitas minu eest keegi teine – JÄTKA E12
98. Ei mäleta – JÄTKA E12
KÜSIMUS E11 KÜSIDA JUHUL, KUI E10=1-3:
E11. Kuivõrd lihtne oli taotluse esitamine?
1. Väga lihtne
2. Pigem lihtne
3. Pigem keeruline
4. Väga keeruline
98. Ei oska öelda
E12. Kui kiirelt saite Töötukassalt kätte töövõime hindamise otsuse?
1. Sain otsuse kätte 30 tööpäeva jooksul
2. Sain otsuse kätte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul
98. Ei oska öelda/ei mäleta
13
E13. Kas Teie hinnangul vastab langetatud otsus Teie tegelikule tervislikule seisundile?
1. Jah, täiesti
2. Pigem jah
3. Pigem mitte
4. Kindlasti mitte
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
E14. On Teil Töötukassaga suheldes või Töötukassa teenuseid kasutades esinenud ka
probleeme?
1.Jah
2. Ei – JÄTKA E16
98. Ei oska öelda – JÄTKA E16
99. Ei soovi avaldada – JÄTKA E16
KÜSIMUS E15 KÜSIDA JUHUL, KUI E14=1:
E15. Palun kirjeldage, milles need probleemid seisnesid.
______________________________________________________________________________
KÜSIMUSED E16-E19 KÜSIDA JUHUL, KUI VASTAJA POLE LÄBINUD TÖÖVÕIME HINDAMIST (A07=1 VÕI
A07=98 VÕI A07=99):
E16. Kas Teie püsiva töövõimetuse otsus Sotsiaalkindlustusametis kehtib kuni Teie
vanaduspensionieani või lõpeb varem?
1. Kehtib kuni minu vanaduspensionieani
2. Lõpeb varem
3. Ei oska öelda
4. Ei soovi vastata
E17. Kas plaanite püsiva töövõimetuse otsuse kehtivuse lõppemisel taotleda uut töövõime
hindamist?
1. Jah – JÄTKA E19
2. Ei
98. Ei oska öelda – JÄTKA E19
99. Ei soovi vastata – JÄTKA E19
KÜSIDA E18, KUI E17=2:
E18. Palun põhjendage, miks Te ei plaani uut töövõime hindamist taotleda?
_____________________________________________________
E19. Kas vajate uue töövõime hindamise kohta rohkem teavet?
1. Jah
2. Ei
98. Ei oska öelda
OSA F. LEIBKOND JA TOIMETULEK
Lõpetuseks mõned küsimused Teie leibkonna ja majandusliku toimetuleku kohta.
F01. Mitu inimest, Teie kaasaarvatud, elab praegu Teie leibkonnas?
LEIBKOND ON PÕHILISELT ÜHISES ELURUUMIS, ST ÜHISEL AADRESSIL ELAVATE ISIKUTE RÜHM, KES
KASUTAB ÜHISEID RAHALISI JA/VÕI TOIDURESSURSSE. LEIBKOND ON KA ÜKSI ELAV ISIK. LEIBKONDA
KUULUVAID ISIKUID NIMETATAKSE LEIBKONNALIIKMETEKS.
14
|__|__| liiget 98 Ei oska öelda 99 Ei soovi vastata
JUHUL, KUI LEIBKONNAS ON ENAM KUI 1 LIIGET, SIIS KÜSIDA F02 –F04:
F02. Kui palju on Teie leibkonnas alla 18-aastaseid lapsi?
______
F03. Mitu Teie leibkonna liiget töötavad?
______
F04. Kui suur on tavaliselt ühe kuu jooksul Teie leibkonna keskmine netosissetulek ühe
leibkonnaliikme kohta, arvestades kõiki sissetulekuallikaid?
NETOSISSETULEK ON SISSETULEK, MIS SAADAKSE KÄTTE PEALE TULUMAKSU MAHAARVAMIST
KAART 14
1 Kuni 200 eurot
2 201-400 eurot
3 401-600 eurot
4 601-800 eurot
5 801-1000 eurot
6 1001-1200 eurot
7 1201-1500 eurot
8 1501-2000 eurot
9 2001 eurot või enam
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
VASTAVAD KÕIK
F05. Kui suur on tavaliselt ühe kuu jooksul Teie isiklik netosissetulek, arvestades kõiki
sissetulekuallikaid?
NETOSISSETULEK ON SISSETULEK, MIS SAADAKSE KÄTTE PEALE TULUMAKSU MAHAARVAMIST
KAART 14
1 Kuni 200 eurot
2 201-400 eurot
3 401-600 eurot
4 601-800 eurot
5 801-1000 eurot
6 1001-1200 eurot
7 1201-1500 eurot
8 1501-2000 eurot
9 2001 eurot või enam
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
F06. Kuidas Te hindate oma tänast isiklikku rahalist sissetulekut? Kas …
ÜKS VASTUS!
1. raha jääb ka säästudeks
2. raha on piisavalt, et toime tulla
3. kuidagi tulen toime
15
4. raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
F07. Kuidas Te hindate oma majanduslikku toimetulekut järgneva 3 aasta jooksul? Kas
see...
ÜKS VASTUS!
1. võib oluliselt paraneda
2. võib mõnevõrra paraneda
3. tõenäoliselt jääb samaks
4. võib mõnevõrra halveneda
5. võib oluliselt halveneda
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
F08. Palun hinnake, kui suurel määral mõjutas töövõimereformi elluviimine Teie ja Teie
lähedaste elu eelmise 3 aasta jooksul? Kas see …
ÜKS VASTUS!
1. mõjutab Teid olulisel määral
2. mõjutab Teid mõningal määral
3. ei mõjuta Teie elu üldse
98. Ei oska öelda
99. Ei soovi vastata
F09 KÜSIDA AINULT SILMAST-SILMA INTERVJUU PUHUL:
F09. Kas Te kasutate internetti?
1. Jah
2. Ei
Täname Teid küsimustele vastamise eest!
16
Vähenenud töövõimega inimeste
intervjuukavad
Vähenenud töövõimega inimeste intervjuukavad
Projekt: "Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine" makromajandusliku mõju hindamine
Sotsiaalministeeriumile
1
1. Vähenenud töövõimega inimeste intervjuukavad
*poolstruktureeritud intervjuus kujunevad vestlusteemad ja teemade järjekord vabalt. Intervjueerija
suunab küsimustega, kuid vestlus kulgeb vastavalt sellele, milliseid teemasid intervjueeritav oma jutus
kergitab. Poolstruktureeritud küsimuskavast lähtuvas intervjuus on oluline intervjueerijal katta
intervjuus alateemad, kuid intervjueerijal pole kohustust kasutada kõiki küsimuskavas antud
abiküsimusi.
Sissejuhatus
Informeerimis ja nõusoleku vormi allkirjastamine, koos uuringu eesmärkide tutvustamisega
Intervjueerija tutvustab/meenutab intervjueeritavale töövõime reformi ja töövõime hindamist
1.1. Küsimused kõigile
2) TUTVUMINE
a) Räägi palun natuke endast. Kui vana sa oled?
b) Kust sa pärit oled? Kus on sinu juured, millega tegelesid/tegelevad sinu vanemad?
c) Kus sa praegu elad?
d) Kes on sinu peres? Räägi natuke oma pereliikmetest (millega nad tegelevad jms?)
e) Mis on sinu huvialad ja meelis vabaaja tegevused?
3) HARIDUSTEE
a) Mis haridus sul on? Räägi palun veidi lähemalt ka oma õpingutest.
b) Mis oli viimane kool kus sa käisid? Kas lõpetasid selle, miks/miks mitte?
c) Kas oled käinud hiljem pärast kooli lõpetamist mõnel koolitusel (nt täiendkoolitusel)? Räägi
lähemalt, mis teemadel koolitused on olnud ja mida koolitustel oled õppinud? Kus koolitused
on toimunud ja kes on neid korraldanud? Juhul kui ei ole osalenud koolitustel, siis palun
põhjenda, miks sa ei ole neil osalenud? (huvi ja motivatsiooni puudus/kättesaadavus/
ligipääsetavus/)
4) TÖÖELU, KARJÄÄR
a) Milliseid palgatöid sa oled oma elu jooksul teinud? Kellena oled töötanud, kus?
b) Palun räägi nendest töökohtadest lähemalt: millal, kellena ja kus töötasid? Kui kaua töötanud
oled/töötasid?
c) Kirjelda oma töökohta/varasemaid töökohti. Mis sulle meeldis/meeldib selle töö juures? Mis
sulle selle töö juures ei meeldi? Miks?
d) Milline on sinu unistuste töö? Miks? Kas ja mis sind võib takistada oma unistuste tööd
tegemast?
e) Mida sina arvad, mida töötamine inimesele annab? Mida töö tegemine sulle annab/on
andnud?
f) Kas ja kuidas on ajas sinu suhtumine töötamisse ja töösse muutunud? Mis on seda
muutnud/kujundanud? Miks?
5) IGAPÄEVAELU JA TOIMETULEK
a) Kirjelda palun, milline näeb välja harilikult sinu päev. Millal ärkad, mida edasi teed, mis on
tavalised tegevused ühes päevas?
b) Kas vajad päeva jooksul oma igapäevastes tegemistes kellegi abi? Kelle? Kuidas abistamine
toimub?
c) Kas oled alati vajanud tuge/abi? Palun põhjenda.
2
6) KOROONAPANDEEMIA MÕJUD TÖÖTAMISELE JA ELUOLULE
Eesmärk: Koroonapandeemia ei ole otseselt uuringu teema, kuid sellest mööda intervjuus ei saa, sest
viimase 1,5-aasta jooksul on otsesemalt või kaudsemalt viiruse ja haigestumisriskid ning kehtestatud
piirangud mõjutanud inimeste igapäevaelu ja toimetulekut. Selleks et mõista intervjueeritava kogemust
tervikuna ja osata toimetulekut puudutav info konteksti paigutada peame küsima ka Covid-19 haiguse
ja koroonaviiruse mõjude kohta.
Koroonaviiruse mõjud pole küll päris otseselt meie intervjuu teema, kuid pisut küsin ka selle kohta, sest
üle aasta kestnud haigestumise oht on rohkem või vähem puudutanud meid kõiki:
a) Kuidas viiruse levik ja sellest tingitud risk haigestuda on sinu igapäeva elu mõjutanud? Millistest
tegevustest oled ise pidanud seetõttu loobuma? Millistest tegevustest oled sunnitud olnud
loobuma koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute, kehtestatud eriolukorra jms
reeglite tõttu?
b) Kas ja kuidas on koroonaviirus mõjutanud sinu tervist? Kas ja kuidas on Covid-19 mõjutanud
sinu tööelu ja pereelu? kas ja kuidas on Covid-19 mõjutanud sinu majanduslikku toimetulekut?
7) TERVIS, TERVISLIK SEISUND , HAIGUSED JA TÖÖVÕIME HINDAMISE PÕHJUSED
Räägime natuke täpsemalt ka nendest põhjustest, miks sinu töövõimet on hinnatud ehk mille tõttu on
sinu töövõime osaline/puuduv/oli hinnatud puuduvaks.
a) Milline terviseprobleem või haigus sul on? Räägi palun mulle lühidalt oma haiguslugu.
b) Kuidas sina ise oma tervist hindaksid? Kuidas sa end tunned? Mis on sinu jaoks enda tervise
puhul suurimaks murekohaks? Kas ja mida takistab sinu terviseseisund sul tegemast?
c) Kas ja kuidas on aja jooksul sinu terviseseisund muutunud? Kui oskad välja tuua erinevaid
perioode oma terviseseisundis, siis palun tee seda ja võrdle neid perioode (mis on eri
perioodide vahel muutunud, paremaks-halvemaks läinud; kas on lisandunud uusi diagnoose,
haigusi; kas perioodides eristuvad ka takistused, mida haigus/terviseseisund ei lase sul teha (nt
töötamine))
8) TÖÖVÕIME KAOTUSE JA SÄILINUD TÖÖVÕIME HINDAMINE
Nüüd tahaksime detailsemalt rääkida sellest, millised kogemused on sinul olnud kas töövõime kaotuse
või säilinud töövõime hindamisega. Ehk räägime edasi sellest, kuidas vanas süsteemis (enne
2016.aastat) hinnati töövõime kaotust ja kuidas uues süsteemis säilinud töövõime hindamine on sinu
jaoks sujunud.
a) Kõigepealt palun meenuta, millal hindamisel oled käinud ja taotlusi teinud. Kas ühel korral või
mitmel erineval? Proovi meenutada aastaid, millal need võisid toimuda. Varasematest ja/või
viimasest hindamistest ja nende mõjudest sinule ja sinu töötamisele/mitte töötamisele saame
edasi intervjuus rääkida.
Ülesanne intervjueeritavale
Lõpeta laused:
Viimane kord, kui minu säilinud töövõimet hinnati, oli …..
Mäletan ka, et töövõime kaotust hinnati minul ….
Esimest korda hinnati minu töövõimet/töövõime kaotust aastal …. ja ma olin siis ….. aastat
vana.
3
1.2. Vanas ja uues süsteemis hinnatute intervjuukava
Sissejuhatuseks: Kuna sina oled käinud korduvhindamisel ehk osalenud töövõime hindamisel nii enne
kui pärast 2016. aastat, siis me võiksime sinuga rääkida edasi mõlema hindamise kogemustest.
1) TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS
a) Mida mäletad eelmisest/enne 2016. aastat toimunud hindamisest?
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme ühe rollimängu. On aasta (kui intervjueeritav vanas süsteemis hindamisel käis) ja mina pean
varsti hindamisele minema, sina oled just hiljuti käinud. Ma küsin sinult nõu ja juhiseid, sest see on minu
jaoks esimene kord ja ma ei tunne seda süsteemi. Kujutleme ette, et mul on sama
haigus/terviseseisund/puue mis sinul.
Mis nüüd edasi saab? Kuhu ja kelle juurde ma pean pöörduma? Mis avaldusi ma pean täitma? Kas
mäletad nendest taotluse avaldustest midagi - mis sul meeles on, kas näiteks mäletad midagi, mis sind
segadusse ajas, midagi, mis oli ärritav või ebameeldiv küsimus; kas oli lihtne täita avaldust, miks/miks
ei?
Kuhu tuli avaldus esitada? Kuidas avalduse esitamine käis? Kas ja mida mäletad taotluse ja otsuse
tegemise vahelisest perioodist? Kas oli veel täiendavaid kohtumisi arstide, spetsialistidega? Kuidas jäid
protsessiga rahule? Võib olla on sul veel sellest korrast mõni eredam mälestus - mis läks hästi/halvasti;
mõni hea nipp mis sind aitas?
b) Mida mäletad oma viimasest töövõime hindamisest?
Ülesanne intervjueeritavale
Nüüd teeme teise rolli mängu. Nüüd on aasta (siis kui uue süsteemi järgi intervjueeritava töövõimet
hinnati) ja jälle mina tahaksin taotleda omale töövõime hindamist. Mul on sarnased
tervisesisundid/haigused, mis sinulgi, ma olen süsteemis esimest korda ja täpselt ei tea, mida ma
tegema pean. Sina oled selle läbinud ja võiksid proovida mind juhendada, nõu anda.
Mis ma tegema pean esimese asjana? Kas ja milliste arstide juures on tarvis käia? Kuidas taotlust täitsid
(iseseisvalt või kõrvalist abi kasutades)? Mis läks hästi/halvasti sinul taotluse täitmisel? Kui sul on
taotluse tegemiseks mingeid nippe, nõuandeid või soovitusi, palun jaga. Kas sinuga võttis pärast
taotluse tegemist ühendust ka ekspertarst? Millest rääkisite, mida ta küsis? Kuidas hindamise otsuse
teada said?
2) KOGEMUSED TK JA SKAGA
c) Mida mäletad Sotsiaalkindlustusametis asja ajamisest? kas sul oli seal oma
konsultant/juhtumikorraldaja? Kuidas temaga suhelda oli?
d) Mida arvad Töötukassas asjade ajamisest? Kas sul on TK-s oma konsultant või
juhtumikorraldaja, kelle juures käid? Kuidas temaga on suhelda, millega ta sind aitab?
e) Kas sinu jaoks on neis kohtades asja ajamises mingi erinevus, milline?
3) TEENUSED
Sissejuhatus teemasse: Töövõime reformi järel pannakse Töötukassas suuremat rõhku sellele, et aidata
vähenenud töövõimega inimesi tööle või toetada neid töötamise jätkamisel. Selleks pakutakse
erinevaid teenuseid. Räägime nendest lähemalt. Siin on nimekiri vähenenud töövõimega inimestele ja
nende tööandjatele pakutavatest teenustest. Võib-olla sa neid kõiki ei teagi või ei tunne neid selliste
nimetustega. Tutvustan neid sulle pisut. Ja siis palun sul nimetada neid, millega oled kokku puutunud
või mida oled juhtumikorraldajaga näiteks arutanud.
Nimekiri teenustest:
Tööturukoolitused
Tööpraktika
karjäärinõustamine
4
tööalane rehabilitatsioon
kogemusnõustamine
kaitstud töö
töötamiseks vajalike abivahendite tasuta kasutamine TK poolt
tugiisik
tööruumide ja vahendite kohandamine vähenenud töövõimega inimesele ligipääsetavaks ja
kasutatavaks
töölesõidu toetus
tööandjate nõustamine vähenenud töövõimega inimeste toetamiseks
a) Millised neid on sulle tuttavad teenused? Mida oled kasutanud? Kas on mõni, mida oled
kaalunud/mõelnud, aga ei ole kasutanud või saanud seda teenust, miks? Kui ei ole saanud
kasutada, siis milles oli probleem (kättesaadavus elukoha piirkonnas vms)?
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme jälle rollimängu. Mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene
ja ma hakkan tööd otsima. Mida sa mulle soovitaksid - mis ma tegema peaks? Kes mind aitab töö
leidmisel? Mida sina selles olukorras tegid, kuidas sul läks? Kes sind aitas, nõustas ja kuidas?
Aga kui mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene ja mul on töökoht.
Mida sina soovitaksid, mis aitaks minul mu töökohta säilitada? Mida sina sellises olukorras olles tegid?
Millist abi said, kes ja kuidas sind aitas, nõustas? Kelle poole peaksin pöörduma?
4) TOETUSED JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK
a) Siin on nimekiri erinevatest toetustest ja hüvitustest. Siin on toetused, mille eesmärk on
teenusel osalemise toetamine (ehk aktiivsed tööturumeetmed). Töövõimetoetus on mõeldud
sissetulekukao kompenseerimiseks.
Millistega neist oled sina tuttav? Milliseid toetusi oled saanud? Milliseid hüvitusi on sinuga
seoses makstud nt tugiisikutele või tööandjale?
Töötukassa poolt makstavad toetused:
töövõimetoetus
töölesõidu toetus
tööle saatva tugiisiku sõidukulude hüvitamine
tööandjale teie koolituskulude hüvitamine
tööandjale palgatoetuse maksmine
b) Kas töövõimetoetus on piisav sinu meelest? Miks?
c) Kuidas tuled toime igapäevaste kulutuste eest tasumisega (üür/kommunaalide arved, toidu ja
mu elamiseks vajaliku eest, ravimite ja tervisega seotud kulutused, vabaaja ja huvidega seotud
kulutused)? põhjenda.
d) Kas sinu jaoks on vahe/erinevus selles, et varem said töövõimetuspensioni ja nüüd makstakse
töövõimetoetust? Milles see erinevus seisneb?
e) Võrdle oma sissetulekuid ja majanduslikku olukorda kahe töövõime hindamise perioodi vahel
- milline oli sinu majanduslik käekäik enne 2016. aastat ja kuidas hindad oma toimetulekut
pärast reformi toimunud hindamist? Kas sinu sissetulekud on suurenenud või vähenenud,
miks? Kas sinu väljaminekud ja kulutused on suurenenud või vähenenud, miks?
f) Kas tuleksid toime ka ilma töövõimetoetuseta? miks?
5
5) TÖÖTAMINE PÄRAST TÖÖVÕIME HINDAMIST
a) Mis oli sinu kõige esimene töökoht? Mis töid sa oled oma elu jooksul teinud? Kus? Millistes
ettevõtetes/asutustes oled töötanud? Kui kaua ühes või teises kohas töötasid? Miks töökohta
vahetasid/vahetanud oled? Kas ja kui pikad on olnud pausid, kui otsisid tööd?
b) Kuidas sinu tervis ja tervise halvenemine on töötamist mõjutanud?
c) Kas oled pidanud töökohta või tööülesandeid/ameteid vahetama tervise/haiguse tõttu? Kas
oled pidanud töökohta või tööülesandeid vahetama töövõime hindamise järel? Räägi lähemalt
d) Millise lepingu alusel sa praegu töötad/viimati töötasid perioodil 2016-2020 kui
töövõimereform toimus? Milline oli sellel ajal sinu töö koormus? Kas koormus oli sulle sobiv?
e) Kas sulle osutatud tööturuteenused on aidanud sul tööl püsida või uut töökohta leida?
6) MOTIVATSIOON TÖÖTAMISEKS, TÖÖ OTSIMISEKS
Juhul kui intervjueeritav hetkel töötab, küsi:
a) Mida töö tegemine sulle annab? Kas sa naudid oma tööd? mida sa selle juures naudid?
b) Mis juhtuks siis, kui kaotaksid töö - millest kõige rohkem puudust tundma hakkad? Miks?
Juhul kui intervjueeritav hetkel töötab, küsi:
c) Mida sa ise ütleksid, kas ja kui aktiivne töö otsija sa hetkel oled? Miks? Mis on sinu jaoks töö
leidmisel keeruline?
d) Kui pikk on olnud nüüd see periood, kui sa otsid tööd? Mis on selle aja jooksul sinu jaoks kõige
raskem olnud? Miks?
e) Kas ja kes aitab sind töö otsimises? Kuidas? Kas sinu meelest on sul tuge/abi piisavalt? Mis on
sinu meelest puudu?
7) REFORMI MÕJUD INIMESELE JA MUUDATUSTE TAJUMINE (REFORM 2016-2021)
Ajajoone ülesanne intervjueeritavale
Intervjueeritavale ülesande sissejuhatamiseks: Me oleme nüüd rääkinud palju neist aastatest: enne
2016. aastat ja pärast 2016. aastat, kui toimus töövõime reform. Kokkuvõttes palun sul ajajoonele
märkida/märgin sinu öeldu põhjal, mis olid sinu tööelu puudutavad tegevused või sündmused. Pärast
ajajoone tegemist räägime selle läbi.
Abiküsimusi:
a) Mida tegid enne 2016 a võrdluses selle 2021 aastaga? mis on sinu töötamises, koolitustel
käimises jms tööelu puudutavas muutunud? Kuidas on majanduslik toimetulek muutunud?
b) Mõtle ajaperioodile 2016-2021 - mis on sinu elus muutunud? (nt töö leidmine, töökohtade
vahetus, töötamise katkestamised ja töölt lahkumised; pausid töökohtade vahel, raskused
töökoha leidmisel)
c) Mida sina töövõimereformist üldiselt arvad? Kas see oli tagasi vaadates hea, et süsteemi
muudeti? Põhjenda palun.
d) Töövõimereformiga seoses pannakse suurt rõhku sellele, et vähenenud töövõimega inimene
peab olema aktiivne - töövõimetoetuse saamiseks peab inimene otsima tööd või tööl käima,
õppima midagi jms. Kuidas sa sellesse aktiivsusnõudesse suhtud? Miks? Kas ja kuidas see nõue
sind isiklikult mõjutanud on?
8) INTERVJUU KOKKUVÕTE
a) Minul on küsimused otsa saanud, aga ehk on sinul veel midagi, millest tahaksid rääkida või
mida tahaksid rõhutada seoses töövõime hindamisega?
6
1.3. Uues süsteemis hinnatute intervjuukava
1) TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS
a) Mida mäletad töövõime hindamise protsessist?
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme ühe rollimängu. Nüüd on aasta (siis kui intervjueeritava töövõimet hinnati) ja mina tahaksin
taotleda omale töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Mul on sarnased terviseseisundid/haigused,
mis sinulgi, ma olen süsteemis esimest korda ja täpselt ei tea, mida ma tegema pean. Sina oled selle
läbinud ja võiksid proovida mind juhendada, nõu anda.
Mis ma tegema pean esimese asjana? Milliste arstide juures on tarvis käia? Kuidas taotlust täitsid? Mis
läks hästi/halvasti sinul taotluse täitmisel? Kui sul on taotluse tegemiseks mingeid nippe, nõuandeid või
soovitusi, palun jaga. Kas täitsid ise selle või abistas sind Töötukassas juhtumikorraldaja ja miks sellise
lahenduse valisid? Kas sinuga võttis pärast taotluse tegemist ühendust ka ekspertarst? Millest rääkisite,
mida ta küsis? Kuidas hindamise otsuse teada said?
b) Kuidas suhtud sellesse protsessi üldiselt? Mida võiks teine kord teisiti teha?
c) Kas sa oled rahul hinnanguga oma töövõimele? Miks? Kas arstid, eksperdid tegid sinu meelest
õige hinnangu? Miks sa nii arvad?
2) KOGEMUSED TK-GA
a) Mida arvad Töötukassas asjade ajamisest? Kas sul on TK-s oma konsultant või
juhtumikorraldaja, kelle juures käid? Kuidas temaga on suhelda, millega ta sind aitab?
b) Kas sul on Töötukassaga ka varasemast kokkupuuteid/kogemusi? Milliseid? (nt töö otsimisel).
Kuidas sa võrdleksid neid kokkupuuteid, mis sul varasemalt on Töötukassaga olnud ja nüüd
seoses töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmisega?
3) TEENUSED
Intervjueerijale, kuidas teemat sisse juhatada: Töövõime reformi järel pannakse Töötukassas suuremat
rõhku sellele, et aidata vähenenud töövõimega inimesi tööle või toetada neid töötamise jätkamisel.
Selleks pakutakse erinevaid teenuseid. Räägime nendest lähemalt. Siin on nimekiri vähenenud
töövõimega inimestele ja nende tööandjatele pakutavatest teenustest. Võib-olla sa neid kõiki ei teagi
või ei tunne neid selliste nimetustega. Tutvustan neid sulle pisut. Ja siis palun sul nimetada neid, millega
oled kokku puutunud või mida oled juhtumikorraldajaga näiteks arutanud.
Nimekiri teenustest:
Tööturukoolitused
Tööpraktika
karjäärinõustamine
tööalane rehabilitatsioon
kogemusnõustamine
kaitstud töö
töötamiseks vajalike abivahendite tasuta kasutamine TK poolt
tugiisik
tööruumide ja vahendite kohandamine vähenenud töövõimega inimesele ligipääsetavaks
ja kasutatavaks
7
tööandjate nõustamine vähenenud töövõimega inimeste toetamiseks
a) Millised neid on sulle tuttavad teenused? Mida oled kasutanud? Kas on mõni, mida oled
kaalunud/mõelnud aga ei ole kasutanud või saanud seda teenust, miks? Kui ei ole saanud
kasutada, siis milles oli probleem (kättesaadavus elukoha piirkonnas vms)?
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme jälle rollimängu. Mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene
ja ma hakkan tööd otsima. Mida sa mulle soovitaksid - mis ma tegema peaks? Kes mind aitab töö
leidmisel? Mida sina selles olukorras tegid, kuidas sul läks? Kes sind aitas, nõustas ja kuidas?
Aga kui mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene ja mul on töökoht.
Mida sina soovitaksid, mis aitaks minul mu töökoha alles jätta? Mida sina sellises olukorras olles tegid?
Millist abi said, kes ja kuidas sind aitas, nõustas? Kelle poole peaksin pöörduma?
4) TOETUSED JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK
a) Siin on nimekiri erinevatest toetustest ja hüvitustest. Siin on toetused, mille eesmärk on
teenusel osalemise toetamine (ehk aktiivsed tööturumeetmed). Oma olemuselt ei ole need
mõeldud majandusliku toimetuleku tagamiseks vaid töövõimetoetus on sissetulekukao
kompenseerimiseks.
Millistega neist oled sina tuttav? Milliseid toetusi oled saanud? Milliseid hüvitusi on sinuga
seoses makstud nt tugiisikutele või tööandjale?
Töötukassa poolt makstavad toetused:
töövõimetoetus
töölesõidu toetus
tööle saatva tugiisiku sõidukulude hüvitamine
tööandjale teie koolituskulude hüvitamine
tööandjale palgatoetuse maksmine
a) Kas töövõimetoetus on piisav sinu meelest? Miks?
b) Kuidas on sinu majanduslik olukord muutunud võrreldes ajaga, mil sa veel ei saanud
töövõimetoetust, nüüd perioodiga kui töövõimetoetust sulle makstakse? Millest majanduslik
olukord ja toimetulek on peamiselt sinul muutunud (nt toetus kui lisa sissetulek, töö kaotus,
suurenenud ravi vms arved, covid-19 tingitud majanduslikud raskused)?
c) Kujutle, et toetused on sinu ainus sissetuleku allikas, kas elaksid ära nendest (et saaksid maksta
üüri/kommunaalide, toidu ja mu elamiseks vajaliku eest, ravimite ja tervisega seotud kulutused,
vabaaja ja huvidega seotud kulutused)? põhjenda.
d) Kas tuleksid toime ka ilma töövõimetoetuseta? Miks?
e) Kas hüvitustest on sinu meelest kasu olnud? Kuidas? Miks?
5) TÖÖTAMINE PÄRAST TÖÖVÕIME HINDAMIST
8
a) Mis oli sinu kõige esimene töökoht? Mis töid sa oled oma elu jooksul teinud? Kus? Millistes
ettevõtetes/asutustes oled töötanud? Kui kaua ühes või teises kohas töötasid? Miks töökohta
vahetasid/vahetanud oled? Kas ja kui pikad on olnud pausid, kui otsisid tööd?
b) Kuidas sinu tervis ja tervise halvenemine on töötamist mõjutanud?
c) Kas oled pidanud töökohta või tööülesandeid/ameteid vahetama tervise/haiguse tõttu? Kas
oled pidanud töökohta või tööülesandeid vahetama töövõime hindamise järel? Räägi lähemalt
d) Millise lepingu alusel sa praegu töötad/viimati töötasid? Mõtle tagasi perioodile 2016-2020 kui
töövõimereform toimus: mis töid sa oled nende aastate jooksul teinud? milline oli sellel ajal
sinu töö koormus? Kas koormus oli sulle sobiv?
e) Kas sulle osutatud tööturuteenused on aidanud sul tööl püsida või uut töökohta leida?
6) MOTIVATSIOON TÖÖTAMISEKS, TÖÖOTSIMISEKS
Juhul kui intervjueeritav hetkel töötab, küsi:
a) Mida töö tegemine sulle annab? Kas sa naudid oma tööd? Mida sa selle juures naudid?
b) Mis juhtuks siis, kui kaotaksid töö - millest kõige rohkem puudust tundma hakkad? Miks?
Juhul kui intervjueeritav hetkel töötab, küsi:
c) Mida sa ise ütleksid, kas ja kui aktiivne töö otsija sa hetkel oled? Miks? Mis on sinu jaoks töö
leidmisel keeruline?
d) Kui pikk on olnud nüüd see periood kui sa otsid tööd? Mis on selle aja jooksul sinu jaoks kõige
raskem olnud? Miks?
e) Kas ja kes aitab sind töö otsimises? Kuidas? Kas sinu meelest on sul tuge/abi piisavalt? Mis on
sinu meelest puudu?
7) REFORMI MÕJUD INIMESELE JA MUUDATUSTE TAJUMINE (REFORM 2016-2021)
Ajajoone ülesanne
Me oleme neid rääkinud palju neist aastatest: enne 2016. aastat ja pärast 2016. aastat kui toimus
töövõime reform. Kokkuvõttes palun sul ajajoonele märkida/märgin sinu öeldu põhjal mis olid sinu
jaoks olulised tööelu puudutavad tegevused või sündmused. Pärast ajajoone tegemist räägime selle
läbi.
Abiküsimusi:
a) Mida tegid enne 2016 a võrdluses selle 2021 aastaga? mis on sinu töötamises, koolitustel
käimises jms tööelu puudutavas muutunud? Kuidas on majanduslik toimetulek muutunud?
b) Mõtle ajaperioodile 2016-2021 - mis on sinu elus muutunud? (nt töö leidmine, töökohtade
vahetus, töötamise katkestamised ja töölt lahkumised; pausid töökohtade vahel, raskused
töökoha leidmisel)
c) Kuidas sina töövõimereformi suhtud? Kas see oli hea lahendus sinu meelest? Miks sa nii arvad?
8) INTERVJUU KOKKUVÕTE
a) Minul on küsimused otsa saanud, aga ehk on sinul veel midagi, millest tahaksid rääkida või
mida tahaksid rõhutada seoses töövõime hindamisega?
9
1.4. Süsteemist väljunute intervjuukava
1) TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS
a) Mida mäletad töövõime kao hindamisest, mis toimus enne reformi (ehk enne 2016. aastat)?
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme ühe rollimängu. On aasta (kui intervjueeritav vanas süsteemis hindamisel käis) ja mina pean
varsti hindamisele minema, sina oled just hiljuti käinud. Ma küsin sinult nõu ja juhiseid, sest see on minu
jaoks esimene kord ja ma ei tunne seda süsteemi. Kujutleme ette et mul on sama
haigus/terviseseisund/puue mis sinul.
b) Mis nüüd edasi saab? Kuhu ja kelle juurde ma pean pöörduma? Mis avaldusi ma pean täitma?
Kas mäletad nendest taotluse avaldustest midagi - mis sul meeles on, kas näiteks mäletad
midagi mis sind segadusse ajas, midagi mis oli ärritav või ebameeldiv küsimus; kas oli lihtne
täita avaldust, miks/miks ei?
c) Kuhu tuli avaldus esitada? Kuidas avalduse esitamine käis? Kas ja mida mäletad taotluse ja
otsuse tegemise vahelisest perioodist? Kas oli veel täiendavaid kohtumisi arstide,
spetsialistidega? Kuidas jäid protsessiga rahule? Võib olla on sul veel sellest korrast mõni
eredam mälestus - mis läks hästi/halvasti; mõni hea nipp mis sind aitas?
Juhul kui intervjueeritav osales ka uue süsteemi hindamisel, kuid hindamise järel otsustati, et tema
töövõime ei ole vähenenud, siis küsi ka selle uue süsteemi hindamise kohta.
d) Mida mäletad oma viimasest töövõime hindamisest?
Ülesanne intervjueeritavale
Nüüd teeme teise rolli mängu. Nüüd on aasta (siis kui uue süsteemi järgi intervjueeritava töövõimet
hinnati) ja jälle mina tahaksin taotleda omale töövõime hindamist. Mul on sarnased
terviseseisundid/haigused, mis sinulgi, ma olen süsteemis esimest korda ja täpselt ei tea, mida ma
tegema pean. Sina oled selle läbinud ja võiksid proovida mind juhendada, nõu anda.
e) Mis ma tegema pean esimese asjana? Milliste arstide juures on tarvis käia? Kuidas taotlust
täitsid? Mis läks hästi/halvasti sinul taotluse täitmisel? Kui sul on taotluse tegemiseks mingeid
nippe, nõuandeid või soovitusi, palun jaga. Kas täitsid ise selle või abistas sind Töötukassas
juhtumikorraldaja ja miks sellise lahenduse valisid? Kas sinuga võttis pärast taotluse tegemist
ühendust ka ekspertarst? Millest rääkisite, mida ta küsis? Kuidas hindamise otsuse teada said?
f) Kuidas sa neid kahte hindamist võrdleksid: mõtle, protsessi lihtsuse, arusaadavuse peale; kas
ka kuidas spetsialistid taotluse tegemise eel ja ajal sind abistasid jne.
g) Kuidas sa mõlema hindamise tulemuste/otsustega rahul oled? kas ja kuidas otsus edaspidi sinu
elu on mõjutanud?
h) Mis sa arvad, mis on peamisteks põhjusteks, miks sel korral hinnati, et sinu töövõime ei ole
vähenenud?
Juhul kui intervjueeritav ei ole uue süsteemi järgi hindamisel käinud, siis küsi täpsustavalt loobumise
põhjuste kohta.
i) Varem olid sa töövõimetuspensionär, aga nüüd enam mitte. Palun selgita, miks sa ei esitanud
taotlust et sinu töövõimet uuesti hinnatakse?
j) Millised hirmud sul olid seoses uue hindamisega? Miks?
k) Kas ja mis takistas sul taotlust tegemas? (puudulik info, arusaamatused, vähene informeeritus
vms)
10
2) KOGEMUSED SKA JA TK-GA
a) Mida mäletad Sotsiaalkindlustusametis asja ajamisest? kas sul oli seal oma konsultant/juhtumi
korraldaja? Kuidas temaga suhelda oli?
b) Mida arvad Töötukassas asjade ajamisest? Kas sul on TK-s oma konsultant või juhtumi
korraldaja, kelle juures käid? Kuidas temaga on suhelda, millega ta sind aitab?
3) TEENUSED
a) Milliseid teenuseid said sa siis lisaks, kui olid töövõimetuspensionär? Kas ja kuidas oli neist sulle
kasu/tugi?
b) Kas sa mõnest teenusest tunned praegu puudust, nüüd kui sa enam ei saa seda teenust? Miks?
4) TOETUSED JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK
a) Kas töövõimetuspension oli piisav sinu meelest elamiseks/toimetulekuks? Miks?
b) Võrdle oma sissetulekuid ja majanduslikku olukorda: kuidas sa toime tulid siis, kui said
töövõimetuspensioni ja nüüd, kui sa toetust ei saa? Kas sinu jaoks on sissetulekutes tuntav
erinevus? Mida sa saad teha selle kompenseerimiseks?
5) TÖÖTAMINE
a) Mis oli sinu kõige esimene töökoht? Mis töid sa oled oma elu jooksul teinud? Kus? Millistes
ettevõtetes/asutustes oled töötanud? Kui kaua ühes või teises kohas töötasid? Miks töökohta
vahetasid/vahetanud oled? Kas ja kui pikad on olnud pausid, kui otsisid tööd?
b) Kuidas sinu tervis ja tervise halvenemine on töötamist mõjutanud?
c) Kas oled pidanud töökohta või tööülesandeid/ameteid vahetama tervise/haiguse tõttu? Kas
oled pidanud töökohta või tööülesandeid vahetama töövõime hindamise järel? Räägi lähemalt
d) Pärast seda kui sa enam töövõimetuspensioni ei saa, siis kas ja kus oled töötanud? kellena?
Räägi lähemalt oma edasisest tööalasest käekäigust.
e) Millise lepingu alusel sa praegu töötad/viimati töötasid? mis on/oli sinu koormus? Kas koormus
oli sulle sobiv?
6) MOTIVATSIOON TÖÖTAMISEKS, TÖÖ OTSIMISEKS
a) Kas ja kuidas mõjutab sind/sinusse suhtumist see, et varem olid sa töövõimetuspensionär ja
nüüd enam ei ole? Kas tööandjad suhtuvad erinevalt, kuidas? Kas ja milliseid takistusi see sulle
töö otsimisel ja leidmisel võib seada/on seadnud? Kas ja kui oluline on sinu meelest see fakt et
oled töövõimetuspensionär olnud?
Juhul kui intervjueeritav hetkel töötab, küsi:
b) Mida töö tegemine sulle annab? Kas sa naudid oma tööd? Mida sa selle juures naudid?
c) Mis juhtuks siis, kui kaotaksid töö - millest kõige rohkem puudust tundma hakkad? Miks?
Juhul kui intervjueeritav hetkel ei tööta, küsi:
d) Mida sa ise ütleksid, kas ja kui aktiivne töö otsija sa hetkel oled? Miks? Mis on sinu jaoks töö
leidmisel keeruline?
11
e) Kui pikk on olnud nüüd see periood kui sa otsid tööd? Mis on selle aja jooksul sinu jaoks kõige
raskem olnud? miks?
f) Kas ja kes aitab sind töö otsimises? kuidas? Kas sinu meelest on sul tuge/abi piisavalt? Mis on
sinu meelest puudu?
7) REFORMI MÕJUD INIMESELE JA MUUDATUSTE TAJUMINE (REFORM 2016-2021)
Ajajoone ülesanne
Intervjueeritavale ülesande sissejuhatamiseks: Me oleme nüüd rääkinud palju neist aastatest: enne
2016. aastat ja pärast 2016. aastat kui toimus töövõime reform. Kokkuvõttes palun sul ajajoonele
märkida/märgin sinu öeldu põhjal, mis olid sinu tööelu puudutavad tegevused või sündmused. Pärast
ajajoone tegemist räägime selle läbi.
Abiküsimusi:
a) Mida tegid enne 2016 a võrdluses selle 2021 aastaga? Mis on sinu töötamises, koolitustel
käimises jms tööelu puudutavas muutunud? Kuidas on majanduslik toimetulek muutunud?
b) Mõtle ajaperioodile 2016-2021 - Mis on sinu elus muutunud? (nt töö leidmine, töökohtade
vahetus, töötamise katkestamised ja töölt lahkumised; pausid töökohtade vahel, raskused
töökoha leidmisel)
8) INTERVJUU KOKKUVÕTE
a) Minul on küsimused otsa saanud, aga ehk on sinul veel midagi, millest tahaksid rääkida või
mida tahaksid rõhutada seoses töövõime hindamisega?
12
1.5. Lihtsustatud, osalejat kaasavatel meetoditel intervjuukava
vähenenud töövõimega inimestele
*Intervjueerijal on intervjuud kokku leppides või intervjuu alguses võimalik otsustada sõltuvalt
intervjueeritava seisundist, kas intervjuus kasutada poolstruktureeritud küsimuskava või n-ö
lihtsustatud versiooni, milles on rohkem osalejat kaasavaid meetodeid võimalik vestluse toetamiseks
sisse tuua. Lihtsustatud versioon tähendab alguses intervjueeritava elutee ja oluliste sündmuste
skemaatilist visualiseerimist, mis on abiks hiljem teemade tõstatamisel.
NB! Kuna hetkel ei ole teada veel, kui palju satub juhuvalimisse neid inimesi, kelle tervislik seisund ei
pruugi võimaldada pikka vestlust või millised terviseseisundid on potentsiaalsetel intervjueeritavatel
sellised, mis võivad vajada kaasavate meetodite abil intervjuu toetamist, siis siia oleme provisoorselt
vaid nimetanud erinevaid teemade avamiseks võimalikke metoodikaid. Täpsem metoodika tuleb välja
töötada intervjuude eel.
Ülesanne: elutee joonistamine
Eesmärk: elutee joonistamise ülesannet on võimalik teha kas intervjueeritaval endal või intervjueerija
jutu põhjal märgib skeemile jutust välja tulnud inimese elutee olulised sündmused ja punktid.
Skeem jääb intervjuu jooksul toetama, et oleks võimalik sündmuste juurde tagasi tulla, leida seoseid
erinevate etappide vahel. Skeem aitab intervjueeritaval mõtteid fokuseerida, koondab tähelepanu.
Elutee skeemi joonistamine võimaldab küsida tutvustavaid küsimusi.
1) TUTVUMINE
a) Räägi palun natuke endast. Räägi näiteks:
b) Kui vana sa oled?
c) Kust sa pärit oled? Kus on sinu juured, millega tegelesid/tegelevad sinu vanemad?
d) Kus sa praegu elad?
e) Kes on sinu peres? Räägi natuke oma pereliikmetest (millega nad tegelevad jms?)
f) Mis on sinu huvialad ja meelis vabaaja tegevused?
2) HARIDUSTEE
a) Mis haridus sul on? Räägi oma õpingutest
b) Mis oli viimane kool kus sa käisid? Kas lõpetasid selle, miks/miks mitte?
c) Kas oled käinud hiljem pärast kooli lõpetamist mõnel koolitusel (nt täiendkoolitusel)? Räägi
lähemalt, mis teemadel koolitused on olnud ja mida koolitustel oled õppinud? Kus koolitused
on toimunud ja kes on neid korraldanud? Juhul kui ei ole osalenud koolitustel, siis palun
põhjenda, miks sa ei ole neil osalenud? (huvi ja motivatsiooni puudus/kättesaadavus/
ligipääsetavus)
3) TÖÖELU, KARJÄÄR
a) Milliseid palgatöid sa oled oma elu jooksul teinud? Kellena oled töötanud, kus?
b) Palun räägi nendest töökohtadest lähemalt: millal, kellena ja kus töötasid? Kui kaua töötanud
oled/töötasid?
c) Kirjelda oma töökohta/varasemaid töökohti. Mis sulle meeldis/meeldib selle töö juures? Mis
sulle selle töö juures ei meeldi? Miks?
13
d) Milline on sinu unistuste töö? Miks? Kas ja mis sind võib takistada oma unistuste tööd
tegemast?
e) Mida sina arvad, mida töötamine inimesele annab? Mida töö tegemine sulle annab/on
andnud?
f) Kas ja kuidas on ajas sinu suhtumine töötamisse ja töösse muutunud? Mis on seda
muutnud/kujundanud? Miks?
4) IGAPÄEVAELU JA TOIMETULEK
a) Kirjelda palun, milline näeb välja harilikult sinu päev. Millal ärkad, mida edasi teed, mis on
tavalised tegevused ühes päevas?
b) Kas vajad päeva jooksul oma igapäevastes tegemistes kellegi abi? Kelle? Kuidas abistamine
toimub?
c) Kas oled alati vajanud tuge/abi? Palun põhjenda.
5) TÖÖVÕIME HINDAMINE
Ülesanne intervjueeritavale
Sinu ees on kaardid, millel on kujutatud erinevaid olukordi, mis töövõimehindamisel võisid ette tulla.
Sorteeri neid kaarte: 1. situatsioonid, millega oled kokku puutunud ja 2. situatsioonid, millega sul
kokkupuudet ei ole.
a) Millal esimest korda hinnati sinu töövõimet? Millal hakkasid saama töövõimetuspensioni?
b) Millal viimati käisid töövõime hindamisel?
6) KOGEMUSED SKA JA TK-GA
a) Mida mäletad Sotsiaalkindlustusametis asja ajamisest? kas sul oli seal oma
konsultant/juhtumi korraldaja? Kuidas temaga suhelda oli?
b) Mida arvad Töötukassas asjade ajamisest? Kas sul on TK-s oma konsultant või juhtumi
korraldaja, kelle juures käid? Kuidas temaga on suhelda, millega ta sind aitab?
c) Kas sinu jaoks on neis kohtades asja ajamises mingi erinevus, milline?
7) TEENUSED
Ülesanne intervjueeritavale
Kaartidel on nimetatud erinevaid teenuseid. Sorteeri kaardid: 1. teenused, mida olen saanud ja millega
olen kokku puutunud; 2. teenused millest olen kuulnud, aga mida ise kasutanud ei ole; 3. teenused
millest pole kuulnud
Nimekiri teenustest:
tööturukoolitused
TK nõustaja-juhtumi korraldaja
tööalane rehabilitatsioon
kogemusnõustamine
kaitstud töö
töötamiseks vajalike abivahendite tasuta kasutamine TK poolt
tugiisik
tööruumide ja vahendite kohandamine vähenenud töövõimega inimesele ligipääsetavaks ja
kasutatavaks
tööandjale koolitused ja nõustamine vähenenud töövõimega inimeste toetamiseks
14
Ülesanne intervjueeritavale
Teeme jälle rollimängu. Mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene
ja ma hakkan tööd otsima. Mida sa mulle soovitaksid - mis ma tegema peaks? Kes mind aitab töö
leidmisel? Mida sina selles olukorras tegid, kuidas sul läks? Kes sind aitas, nõustas ja kuidas?
Aga kui mina olen läbinud töövõime hindamise, ma olen osalise töövõimega inimene ja mul on töökoht.
Mida sina soovitaksid, mis aitaks minul mu töökoha alles jätta? Mida sina sellises olukorras olles tegid?
Millist abi said, kes ja kuidas sind aitas, nõustas? Kelle poole peaksin pöörduma?
8) TOETUSED JA MAJANDUSLIK TOIMETULEK
Ülesanne intervjueeritavale
a) Siin on kaartidel erinevad toetused ja hüvitused. Grupeeri neid: 1. mida oled ise saanud; 2.
mida tead, et sinuga seoses on nt tugiisikule makstud või tööandja saanud; 3. millest ei tea
midagi.
Töötukassa poolt makstavad toetused:
töövõimetoetus
töölesõidu toetus
tööle saatva tugiisiku sõidukulude hüvitamine
tööandjale teie koolituskulude hüvitamine
tööandjale palgatoetuse maksmine
b) Kas töövõimetoetus on piisav sinu meelest? Miks?
c) Kujutle, et toetused on sinu ainus sissetuleku allikas, kas elaksid ära nendest (et saaksid maksta
üüri/kommunaalide, toidu ja mu elamiseks vajaliku eest, ravimite ja tervisega seotud kulutused,
vabaaja ja huvidega seotud kulutused)? põhjenda.
d) Kas sinu jaoks on vahe/erinevus selles, et varem said töövõimetuspensioni ja nüüd makstakse
töövõimetoetust? Milles see erinevus seisneb?
e) Kas hüvitustest on sinu meelest kasu olnud? Kuidas? Miks?
9) TÖÖTAMINE PÄRAST TÖÖVÕIME HINDAMIST
f) Kuidas sinu tervis ja tervise halvenemine on töötamist mõjutanud?
g) Kas oled pidanud töökohta või tööülesandeid/ameteid vahetama tervise/haiguse tõttu? Kas
oled pidanud töökohta või tööülesandeid vahetama töövõime hindamise järel? Räägi lähemalt
h) Millise lepingu alusel sa praegu töötad/viimati töötasid perioodil 2016-2020 kui
töövõimereform toimus? Milline oli sellel ajal sinu töö koormus? Kas koormus oli sulle sobiv?
10) MOTIVATSIOON TÖÖTAMISEKS, TÖÖ OTSIMISEKS
Ülesanne intervjueeritavale
a) Kaartidel on erinevaid väiteid. Uuri neid ja kommenteeri, mis sind iseloomustavad ja miks. Kas
väide kehtib sinu kohta?
Paar näidet väidete kohta:
Töö annab mulle eneseteostust, väljakutset
Mulle ei meeldi mu töö, aga teen seda, sest paremat ei ole saada ja raha on vaja elamiseks
15
Ma olen töö osas valiv, iga pakkumist vastu ei võta
Ma pean näitama, et otsin tööd, aga tegelikult …
Ma pean näitama, et olen aktiivne - käin seepärast koolitustele, kuigi need ei huvita mind
11) REFORMI MÕJUD INIMESELE JA MUUDATUSTE TAJUMINE (REFORM 2016-2021)
Ülesanne intervjueeritavale
a) Vali emotsioone kujutavate kaartide hulgast väitele, mida esitan, enda tunnet kõige paremini
väljendav kaart. Palun põhjenda miks sa selle kaardi valisid, miks sa nii tunned?
Näiteks: väide “Reform oli vajalik, sest töövõimetuspensionäre oli liiga palju” ja emotsioonikaartide
hulgas on pettumust, viha, kurbust, rõõmu, skeptilisust, lõbusust jne tundeid väljendavad kaardid,
mille vahel valida.
16
NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS
Küsitlusele vastamiseks on vajalik Teie nõusolek isikuandmete töötlemiseks. See
on isikuandmete kaitse seadusest tulenev nõue. Nõusolekut andes kinnitate, et
olete nõus enda isikuandmete (vanus, sugu, elukoht (linna või valla tasandil)), sh
delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr, peamine
töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude olemasolu, sh
puude raskusaste ja liik) kasutamisega uuringus.
Uuringu andmeid kogub (Isikuandmete vastutav töötleja) Turu-uuringute AS
(Reg.nr. 10220984, aadress: Pärnu mnt. 102A, tel. 585 29 700, e-post: post@turu-
uuringute.ee) ning isiku otsest tuvastamist mitte võimaldaval kujul analüüsib
(volitatud töötleja) Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (Reg.nr.
11343217, aadress: Nunne tn 5-3, tel. 6173306). Uuringu tellija on
Sotsiaalministeerium.
Kinnitame, et kasutame Teie isikuandmeid vaid uuringu läbiviimise ja töövõime
toetamise süsteemi parendamiseks mõeldud poliitikameetmete kavandamise
eesmärgil ning andmeid ei edastata teistele osapooltele. Vastutav töötleja tagab
uuringus osalejatele konfidentsiaalsuse - Teie poolt antud vastuseid ei viida kokku
Teie nime ega kontaktandmetega.
Palume Teie nõusolekut isikuandmete töötlemiseks.
Kinnitan, et olen nõus enda isikuandmete tunnuste (sugu, vanus, elukoht), sh
delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr,
peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude
olemasolu, puude raskusaste ja liik) töötlemisega uuringu teostajate Turu-
uuringute AS-i ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ning uuringu tellija
Sotsiaalministeeriumi poolt.
Kuupäev: ____/_____/______
Nimi: _______________________________________________
Allkiri:_______________________________________________
Antud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks on võimalik ka pärast küsitlusele
vastamist tagasi võtta. Seda on võimalik teha, kontakteerudes Turu-uuringute AS-
iga telefonil +372 585 29 700 või e-posti aadressil:
[email protected]).
Vastaja number: ____________ (märgib küsitleja)
Turu-uuringute AS
Pärnu mnt 102 korpus A
11312 Tallinn
Tel +372 585 29 700
[email protected]
www.turu-uuringute.eu