Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Asendushoolduse kvaliteedi parandamine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.01.2015-31.05.2021
EA kinnitatud 07.12.2020 Ministri üldkäskkirjaga nr 116
Kulu aruandeperioodi lõpuks
Eelarve
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud
täitmise %
väljamakse taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Abikõlblik
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu kulu
3 4 5 6 7=(veerg
1 2
5/veerg 3)*100
1 Otsesed kulud 6 643 203,00 0 4 309 454,05 0 64,87
1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 76 844,00 0,00 58 905,50 0,00 76,66
1.1.1 TAT juhi töötasu 76 844,00 0,00 58 905,50 0,00 76,66
Tegevus 1 Asendushoolduse vormide
1.2 mitmekesistamine ning tugitegevused 5 790 158,00 0 3 707 278,21 0 64,03
(väljund)
1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 1 298 991,00 0,00 963 156,45 0,00 74,15
1.2.2 Asendushoolduse koolituste kulud 1 765 584,00 0,00 1 018 081,34 0,00 57,66
Kutselise erihoolduspere teenuse
1.2.3 2 064 486,00 0,00 1 362 226,15 0,00 65,98
piloteerimine
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
1.2.4 18 339,00 0,00 18 339,22 0,00 100,00
järelevalve tõhustamise kaudu kulud
1.2.5 Teavitustegevuste kulud 601 977,00 0,00 323 376,12 0,00 53,72
1.2.6 Arendustegevuste kulud 40 781,00 0,00 22 098,93 0,00 54,19
Tegevus 2 Järelhoolduse arendamine
1.3 776 201,00 0,00 543 270,34 0,00 69,99
(väljund)
1.3.1 Sisutegevuste personalikulu 200 356,00 0,00 180 088,96 0,00 89,88
1.3.2 Järelhoolduse arendamine kulud 575 845,00 0,00 363 181,38 0,00 63,07
2 Kaudsed kulud3 236 429,00 0,00 0,00 76,08
179 885,01
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 6 879 631,00 0 4 489 339,06 0 65,26
4 Otsesed personalikulud kokku4
1 576 191,00 1 202 150,91
5 Jaotamata eelarve
6 Eelarve kokku 6 879 631,00
7 ERF tüüpi kulud kokku
0
ERF tüüpi kulude osakaal TAT
8 0,00%
kogumaksumusest (%)
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik x vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.02.002.01.15-0003
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium, Laste ja perede osakond
4. Partnerite nimi/nimed Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut
5. TAT abikõlblikkuse
01.01.2015 – 31.12.2022
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2015 – 31.05.2021
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr
2.1 Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning
ja nimetus
tugitegevuste arendamine ja pakkumine
Alamtegevuse nr
2.1.1 Asendushoolduse koolitused
ja nimetus1
Tegevuse või 01.04.2015 – Tegevuse või 28.05.2015 –
alamtegevuse 31.12.2022 alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
01.01.2015 – 31.12.2015
Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüs KAVANDATUD: 01.03.2016 – 31.12.2016
TEGELIK: 15.02.2016 – 31.12.2016
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati Asendushoolduse korralduse ja rahastamise analüüsi lähteülesanne.
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, hanke välja kuulutamine,
hankemenetluse läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm). Analüüsi tegemine ning
analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
Koostati hankedokumendid ning hanketeade avaldati 24.08.2015. Hankekonkursile laekus üks
pakkumus (Tartu Ülikool). Pakkumus ei kvalifitseerunud ning hankekonkurss kukkus läbi.
Hanketingimused otsustati üle vaadata ning tegevus 2016. aastal uuesti läbi viia.
01.01.2016 – 31.12.2016
Hankedokumendid on täpsustamisel ning plaanis on läbi viia minihange. Hankedokumentide tehniline
kirjeldus on muudetud kompaktsemaks ning täpsemaks, et töö teostajal oleks võimalikult täpne ülesande
püstitus ning võimalik seda efektiivselt teostada.
Teisel poolaastal otsustati asendushoolduse korraldamise ja rahastamise analüüs TATi raames mitte
ellu viia. Planeeritud mahus analüüsi läbiviimine ei ole osutunud enam vajalikuks ning väiksemas mahus
teostab analüüsi Sotsiaalministeeriumi töötaja. Asendushoolduse korraldus- ja rahastusanalüüsi mitte
teostamine TATi raames ei mõjuta TATi tegevusi, kuna nimetatud analüüs peaks andma sisendi
asendushoolduse valdkonnas vajalike muudatuste tegemiseks nii korralduses kui rahastuses tulevikus
ega puuduta hetkel TATist ellu viidavaid tegevusi ega tegevuste eelarvet. Analüüsi viib ellu
Sotsiaalministeeriumi ametnik, kuna analüüsi sisu ei eelda andmete kogumist väljalt laiemalt sihtgrupilt
ning seda on võimalik teostada Sotsiaalministeeriumi valduses olevatele andmetele ja teadmistele
tuginedes, siis on mõistlik mitte analüüsi tellida TATi kuludest.
Täienduskoolitused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 –
31.12.2022 TEGELIK: 28.05.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
28.05.2015 (võrreldes kavandatuga mõningase viibimisega, tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis)
asus tööle projektijuht (töötas kuni 28.08.2015). 14.09.2015 asus tööle uus projektijuht.
Analüüsi lähteülesande koostamine
Esmalt alustati PRIDE analüüsi lähteülesande koostamisega, milleks saadi sisendit koostöös
asendushoolduse ekspertidega, kaardistades PRIDE koolituse suurimad probleemid. Valmistati ette
hankedokumendid ning perioodil 28.08.2015 – 11.09.2015 viidi läbi hankekonkurss. Hankele laekus üks
pakkumus. Hankekonkursi võitis Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE).
Analüüsi tegemine
Alustati analüüsi koostamisega. Analüüsi tegemiseks oli esialgu ettenähtud kuus kuud, kuid kuna TATi
kinnitamine võttis aega, kahanes analüüsi tegemise aeg kolmele kuule. PRIDE korralduse analüüsi
alustati septembris 2015. a ning see valmis 2015. a detsembri lõpuks. Põhjusel, et analüüs oli puudulik,
anti RAKE’le parandusteks aega kuni 11.01.2016. Analüüsi tegemise etapis korraldati ka mitmeid
töörühma kohtumisi, et hoida osapooli analüüsi protsessidest teadlikuna ning teha analüüsi teostavale
meeskonnale täpsustavaid ettepanekuid. Töörühma kohtumised olid väga sisukad ning tööprotsessis
väga vajalikud.
01.01.2016 – 31.12.2016
RAKE ei teinud õigeks kuupäevaks piisavalt vajalikke parandusi ning TAI esindajad ei olnud analüüsi
kvaliteediga rahul. Algasid vaidlused, mis lõppesid 08.03.2016 analüüsi vastuvõtmisega, kohaldades
leppetrahvi. Antud uuringus ei tulnud välja aspektid, mida koolituse arendamiseks oli vaja teada. Tegu
oli osaliselt teostatud tööga. RAKE analüüs ei andnud selgeid vastuseid, milliseid koolitusi peaks saama
asendushooldusel oleva lapse pere. RAKE ei jõudnud järeldusele, millist koolitusprogrammi lõplikult TAI-
le soovitada (st kas jätkata PRIDE’ga või mitte) ning ei jaganud vastuseid ka küsimustele, mis puudutasid
näiteks koolitajate kvalifikatsiooninõudeid ja koolituse edukuse indikaatoreid. Puudujääke oli ka analüüsi
metoodika osas. Liiga palju tugineti eksperthinnangule, mis ei ole piisav, et teha suuri struktuurilisi
muudatusi. Liialt vähe oli kirjanduse või andmete analüüsi, erialaekspertide tööd ja
individuaalintervjuusid. Selle tõttu viisid projektijuht ja analüütik läbi täiendava miniuuringu, mis andis
vastused, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja vanematel, kes kasvatavad mittebioloogilist last ning läbi
2
analüüsiprotsessi tehti otsus, et jätkame Eestis PRIDE koolitusega ja kohandame vana versiooni
tänapäevasemaks ning Eesti oludele vastavaks. Minianalüüs on veel teostamisel, kuna puudub KOV/MV
koostöö tõhustamise osa.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Analüüs läks prognoositust vähem maksma ning minianalüüsi läbiviimise kulutused on olnud madalad.
Arendustegevuste kavandamine ning elluviimine
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimisega kavandati alustada novembris 2015, kuid osaliselt lükkus aastasse 2016,
sest tegevuste planeerimine on sõltuv analüüsi tulemustest (analüüsi valmimine lükkus 2016. a
algusesse). Tegevusi tehti selles mahus, et kaardistati ajaraamistik, millal peaksid koolituse
arendustegevused valmis olema ning ajaraam, millal hankida koolitajaid.
01.01.2016 – 31.12.2016
Põhjusel, et analüüs võeti vastu alles märtsis 2016, sai tegevusi hakata planeerima selle järgselt.
Perepõhist asendushooldust pakkuvate vanemate koolitusvajaduse ja koolituste arenduste planeerimine
toimus mitmes etapis. Kõigepealt kaardistati rahvusvahelise kirjanduse alusel oskused ja teadmised,
mis peaksid olema vanematel, kes kasvatavad vanemliku hooleta jäänud last. Kaardistatud pädevused
esitati ekspertide kogule ning nende ülesandeks oli liigitada pädevused eelkoolituse (koolitus, mis toimub
enne, kui laps tuleb perre) ja põhikoolituse (koolitus, mis toimub siis, kui laps on peres) ning
tugiteenuste/elu õpetab (kõik, mis peaks jääma koolitustest välja) vahel. Paralleelselt suheldi erinevate
välisriikide ekspertidega, kes tegelevad perepõhise asendushoolduse koolitusvaldkonnas.
Ekspertümarlaua järgselt korraldati fookusgrupp, kus osalesid sihtrühma esindajad (lapsendajad ja
perekonnas hooldajad). Fookusgrupi eesmärgiks oli teada saada sihtrühma arvamus kaardistatud ja
ekspertide poolt jaotatud pädevuste kohta. Sihtrühmaga toimunud fookusgrupi järgselt toimus arutelu ka
PRIDE õpetajate esindajatega, kellega arutati perepõhise asendushoolduse koolituse tuleviku
väljavaateid ning selgitati välja nende seisukoht soovitud muutuste osas. Peale seda kutsuti uuesti kokku
ekspertide kogu, et arutada eelnevate tegevuste tulemusi ja otsustada, milline perepõhise
asendushoolduse koolitusega Eestis jätkata, selleks valiti PRIDE koolituse arendamine vana
koolitusmaterjalide baasilt. Sellele järgnes koolituse materjalide muutmise tegevuskava kokkupanemine.
Toimunud koostöökohtumised ja koolituse arendamisega seotud tegevused:
20.01.2016 Koostöökohtumine maavalitsuse esindajaga
29.02.2016 PRIDE õpetajate teabepäev (TAT meetme ja edasiste tegevuste tutvustus)
04.03.2016 Ekspertide ümarlaud, kus kaardistati vajalikud pädevused, mida vajavad vanemad, kes
kasvatavad mittebioloogilist last
01.04.2016 Sihtrühmaga fookusgrupp, kus vaadati üle ekspertide poolt kaardistatud pädevused
06.05.2016 PRIDE koolitajatega arutelu tuleviku visioonide suhtes
11.05.2016 Ekspertide ümarlaud, kus otsustati, millise perepõhise asendushoolduse koolitusega
jätkata
18.05.2016 Kohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga teavitusürituse teemadel
23.05.2016 Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ meetme tutvustus
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Arendustegevused ja nende planeerimine on võtnud palju aega ning kuna koolituse maht on suur, siis
võtab efektiivse ja läbimõeldud koolituse loomine veel aega. Tegevused on ellu viidud vastavalt
ajakavale. Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal käis 13.07.2016 projektijuht Soomes tutvumas soomlaste PRIDE koolituse
arendamise protsessiga. Kohtumisel arutati Soome PRIDE koolituse arendamise protsessi. Kuna
Soomes on PRIDE koolitust edukalt arendatud, siis sai projektijuht olulist teavet selle kohta, kuidas
PRIDE koolituse arendamise protsessi võiks hallata ning mida koolituse arendamisel arvesse võtta.
Projektijuht sai kinnitust, et arendusprotsessi peaks kindlasti kaasama PRIDE koolitajaid, kuna nemad
on eksperdid ning tunnevad osalejate vajadusi, metoodikat ning materjali. Arutati koolitajate ja koolituse
3
kvaliteedi tagamist, tagasisidestamissüsteemi ja koolitajate koolituse metoodikat. Projektijuht sai tutvuda
kohapeal Soomlaste uuendatud PRIDE materjalidega.
Suvest algas PRIDE materjalide arendusmeeskonda liikmete otsimine. Meeskonda leiti pakkumuste
võtmise tulemusena 4 PRIDE koolitajat, sisutoimetaja(d) ja metoodik (ühisnimetus PRIDE
arendusmeeskond). Kaasati ka kolme teema (kiindumus, kaotus, distsipliin) puhul erialaeksperte.
Seejärel algas materjalide sisuline kohandamine ja sellega seoses toimusid iga peatüki raames
arendusmeeskonna koosolekud (6.09 ; 30.09; 6.10; 14.10; 18.10; 11.11; 18.11; 1.12; 8.12; 13.12), kus
tutvustati kohandatud peatükki ja teised meeskonna liikmed said anda tagasisidet. PRIDE
koolitusmaterjalide mustandversioonid on valmis. Materjalid vajavad veel veidi kohendamist.
Tegeletud on PRIDE filmi hanke ettevalmistamisega. Hange kuulutatakse välja 2017. aasta alguses.
Kuni uus film valmib piloteerime uut PRIDE koolitust veel vana filmiga.
Suvel analüüsiti kohalike omavalitsuse ja maavalitsuste spetsialistide kogemust lapsendajate ja
perekonnas hooldajatega ning PRIDE koolitusega, mis näitas meile seda, et paljud spetsialistid ei ole
PRIDE koolitusega piisavalt kursis ning tuleb tegeleda nende teavitamisega koolitusest.
Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi arendamine Eestis (eelneva nimetusega minianalüüs,
mis tehti lisaks RAKE analüüsile) on valminud.
Korrastati ka PRIDE koolitusele registreerunud perekonnas hooldajate nimekirja.
09.06.2016 toimus koostöövõimaluste arutamise kohtumine SEB Heategevusfondi juhi Triin Lumiga
14.07.2016 toimus koosolek Oma Pere projektijuhiga, kus räägiti PRIDE arendustest
22.09.2016 toimus SKA lapsendamise spetsialistidega koosolek. Arutati PRIDE seniseid ja tulevasi
arendustegevusi, SKA uusi funktsioone lapsendamise raames ja koostöö võimalusi. Lepiti kokku, et
perede hindamisel hakkavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialistid koostööd tegema. Täpne
koostöövorm on veel kokkuleppimisel.
20.12.2016 toimus teavitustegevuste arutelu SKA, Oma Pere ja TAI vahel
PRIDE põhikoolituse arendamine toimub aastal 2017.
Perioodi vältel on toimunud PRIDE koolituse supervisioonikohtumised.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Kuna esialgu oli prognoositud ka PRIDE koolituste
korraldamine 2016. aastasse, kuid arendustegevuste edasilükkumise tõttu ei saanud PRIDE koolitusi
ESF vahenditest korraldada, ei ole tegevuse eelarvet täidetud prognoosi kohaselt
01.01.2017 – 31.12.2017
04.01.17 asus tööle koolitusspetsilist Margit Metsmägin
Aasta alguses tehti arendatud PRIDE materjalides veel kohandusi. Metoodiku, kelle ülesandeks oli
PRIDE materjalides olevate harjutuste ja grupitööde analüüsimine ja vajadusel nende teaduspõhine
uuendamine ja kaasajastamine, tööde üleandmise (31.12.2016) järgselt selgus, et tellitud töö esitati vaid
osalises mahus ning ei vastanud lepingust tulenevatele tingimustele. Töö võeti vastu osaliselt ning kuna
PRIDE materjalide valmimisega oli kiire, oli vaja leida uus metoodik nii kiiresti kui võimalik, et
sisutoimetaja, kelle ülesandeks oli PRIDE koolitusmaterjalide sisuline toimetamine ja kaasajastamine
vastavalt arendusmeeskonnalt saadavast sisendist, saaks oma töö lõpuni teostada. 12.02.2017 valmisid
uue metoodiku poolt teostatud harjutused ning seejärel sai oma töö teostamisega edasi liikuda ka
sisutoimetaja. PRIDE materjalid valmisid märtsis ning paralleelselt vaatas PRIDE materjalid tervikuna
üle ka sisuline ekspert, kes andis materjalidele omapoolse tagasiside.
PRIDE materjalide arendamise protsessis töötati välja ka PRIDE eelkoolituse mõjuhindamine.
Mõjuhindamiseks on kasutusel eel- ja järelankeet, kus osalejad peavad hindama PRIDE eelkoolituses
sisalduvate teemade puhul oma teadmisi ja oskusi ning koolituse järel muutusi oma teadmistes ja
oskustes.
4
Koostöös SKA (Sotsiaalkindlustusamet) lapsendamise spetsialistidega korrastati koolitusele
registreerunud lapsendajate nimekirja ning koostöös kohalike omavalitsustega perekonnas hooldajate
nimekirja. Küsitleti kõiki kohalikke omavalitusi.
Muudeti ka PRIDE koolitusele registreerimise süsteemi. Koolitusele registreerimiseks loodi vorm, mida
lapsendamisametnikud täitma peavad. Sama vormi alusel hakkavad osalejaid koolitusele registreerima
ka KOV spetsialistid.
Arendati koostööd PRIDE koolitajate ja SKA lapsendamisega tegelevate spetsialistide vahel. Vastavalt
TAI projektijuhi, PRIDE arendusmeeskonnas olevate PRIDE koolitajate ja SKA lastekaitseosakonna
kokkuleppele teevad lapsendamisega tegelevad spetsialistid SKA-s ja PRIDE koolitajad lapsendada
soovijate puhul koostööd. Koostöö eesmärgiks on ennetada vanemliku hooleta jäänud lapse sattumist
perekonda, kus ei ole lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks piisavalt vajalikke ressursse.
Koostöös saavad PRIDE koolitajad ja SKA spetsialist nõustada ja toetada lapsendada soovijat vajaliku
ja sobiva abi ning tugiteenuste leidmisel.
27.01.2017 saadeti välja PRIDE eelkoolituse filmi hange, millele laekus 3 pakkumust. Hanke võitis OÜ
Kuukulgur film ja leping Kuukulguriga sõlmiti 13.03.2017. Selle järgselt palgati ka filmi ekspert, kelle
ülesandeks oli PRIDE õppefilmi väljatöötamise protsessis nõustamine ja eksperthinnangute andmine
vastavalt PRIDE eesmärkidele, metoodikale (sh 5 põhipädevuse süsteemsele edastamisele) ja
uuendatud õppematerjalide sisule. Ekspert ütles ühepoolselt lepingu üles 19.05.17 (vaid 12 päeva enne
Kuukulguri töö esitamise tähtaega) isikliku ajapuuduse tõttu. Projektijuhil tuli leida sama päev uus
ekspert, kuna kahe päeva pärast oli esimene filmimine, mille juurde oli eksperti vaja. Oma nõusoleku
andis ekspert, kes oli kursis uute PRIDE materjalide arendustega ning reaalse hoolduspere
kogemusega, mis tegi ta sobivaks täitma PRIDE õppefilmi eksperdi rolli.
Ekspertiisi tulemusena sai filmi lisatud reaalsed Eesti perede lood, muudeti Kuukulguri poolt koostatud
treatmenti ja stsenaariumi nii, et selles sisaldusid PRIDE koolituste teemad ning põhipädevused jm.
31.03.17 – 25.05.17 toimus esimene PRIDE eelkoolituse pilootkoolitus 13 osalejaga Tartus.
Pilootkoolitust käisid hindamas projektijuht Enelis Linnas ja analüütik Madli Raudkivi. Hinnati nii koolituse
protsessi (sh ajalist) kui ka sisu ning harjutusi. Piloteerimise käigus selgus, et materjalid on liiga mahukad
ning paralleelselt tehti materjalidesse nii sisulisi kui ajalisi muudatusi.
31.05.2017 algas Tallinnas II PRIDE pilootkoolitus 15 osalejaga.
Teisel poolaastal lõppes II PRIDE pilootkoolitus 14.07.17. II pilootkoolitust käis hindamas
koolitusspetsialist Margit Metsmägin, kelle ülesandeks oli analüüsida I pilootkoolituse järel tehtud
muudatuste (eelkõige ajaliste) paikapidavust. Koolitusspetsialisti ning koolitajate hinnangul vastas
materjalide mahukus koolituseks ettenähtud ajale. Materjali viidi sisse mõned muudatused vastavalt
koolitajate ja osalejate tagasisidele (sh mõjuhindamise tulemusele) ning seejärel saadeti PRIDE
materjalid keeletoimetusse.
Pilootkoolituste mõjuhindamise tulemusena (eel – ja järelankeet ning tagasisidering koolituse lõpus) võib
öelda, et osalejad hindasid PRIDE eelkoolitust enda jaoks kasulikuks ning oldi rahul eelkoolituste
õppuste sisu, materjalide ja läbiviimisega. Osalejate hinnangud oma teadmistele ja oskustele paranesid
kõikide teemade lõikes, mida PRIDE eelkoolitusel käsitleti (enim asendushoolduse valdkonna ja lapse
bioloogilise perekonna lõikes). Tagasisideringides toodi välja PRIDE eelkoolituse suurima kasutegurina
kogemused, mida jagavad nii osalejad kui ka koolitajad. Puudujääkidena toodi välja ajapuudus ning
teemade puhul kohati kallutatus hooldusperede suunas.
18.09.17 lõppes koolitusspetsialisti Margit Metsmägini tööleping.
Suvel hakati ette valmistama PRIDE koolitajate värbamissüsteemi (töötati välja koolitajate
kvalifikatsiooninõuded, värbamise hindamiskriteeriumid jm). Kutsed PRIDE koolitajate leidmiseks
saadeti välja 13.07.2017. Laekus 50 sooviavaldust. Kvalifitseerunud 36 kandidaadiga korraldati
grupiintervjuud kestvusega 3 tundi. Intervjuul hinnati osalejaid PRIDE eelkoolituse näidiskoolituse ja
pädevuste järgi. Intervjuude tulemusena valiti välja 20 PRIDE koolitajat.
5
Edukate kandidaatide leidmise järel alustati PRIDE koolitajate koolituse korraldamist. Hangiti koolitajate
koolitajad ja tegeleti koolituse ettevalmistamisega. PRIDE koolitajate koolitus toimus varasematel
aastatel koolitanud koolitajatele 16.08.17 - 26.08.17 kestvusega 40 akadeemilist tundi. Uutele PRIDE
koolitajatele toimus PRIDE koolitajate koolitus 21.08.2017 - 31.08.17 kestvusega 56 akadeemilist tundi.
Uuetele koolitajatele pakutakse PRIDE koolitajate koolituse läbiviijate poolt kuni 2018. aasta veebruari
lõpuni ka mentorlusteenust. Suurem osa mentorlusteenust kasutanud koolitajatest on
tagasisideküsitluse põhjal saanud siiani põhjalikku abi ning tuge. PRIDE koolitajate koolituse (sh
mentorlusteenuse) viisid põhiliselt läbi pikaajalised PRIDE koolitajad, kuid koolituse läbiviimise protsessi
kaasati ka erinevate teemade spetsialiste (nt grupiprotsesside juhtimine) ning väliseksperte Soomest
(PRIDE kooshindamine ja alusväärtused).
Koolitajate koolituse läbiviimise järgselt korraldati PRIDE eelkoolituse läbiviimise hange, mis saadeti
välja 28.09, pakkumuste esitamise tähtajaks 5.10. Tõlgiti ka eestikeelsed osalejate materjalid vene
keelde. Seejärel komplekteeriti PRIDE eelkoolituste gruppe, sõlmiti koolitajatega lepingud ning tehti
ettevalmistusi koolituse korraldamiseks.
PRIDE eelkoolituse raames viiakse paralleelselt läbi ka mõjuhindamine. Seda tehakse peamiselt kolmel
tasemel. Hetkel oleme saanud tegeleda vaid esimese tasemega ehk mõõtnud osalejate kohest
reaktsiooni koolitusele ehk ulatust millisel määral pidasid koolitusel osalemist meeldivaks,
kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdetakse peale iga kolmandat õppust.
Tundub, et uue värbamissüsteemiga oleme saanud palju tugevaid PRIDE koolitajad ning varem kaebusi
saanud PRIDE koolitajad uut värbamist ei läbinud. Tegevused koolituse raames on süsteemsemad ning
läbipaistvamad (suheldakse pidevalt asendushoolduse valdkonna spetsialistidega ning informatsioon
tegevustes kajastub TAI kodulehel). Murekohtadena võib välja tuua, et puuduvad hoolduspered, keda
koolitusele saata. PRIDE järgi peaks koolitusgrupis olema nii lapsendajad kui hoolduspere vanemad,
kuid olukord seda sel aastal täiel määral ei võimalda. Ka koolitajate hindamissüsteem vajab
läbimõtlemist (kuidas saame olla koolituse läbiviimisel kindlad selle kvaliteedis ning koolitajate
pädevuses)
06.09-09.09.2017 käisid projektijuht ja analüütik Prahas PRIDE konverentsil. Konverents keskendus
PRIDE koolituse rakendamisele erinevates riikides. Kokku oli konverentsil PRIDE programmi
rakendavate 20 riigi esindajad. Tehti ettekandeid erinevate riikide lastekaitse- ja asendushoolduse
süsteemidest ning PRIDE programmi rolli nendes. Välja toodi PRIDE koolitusprogrammi tugevusi (toetab
koostöö tegemist erinevate osapoolte vahel, programmi fookus on lastel, mitte niivõrd vanematel jm) kui
ka vajadusi täienemiseks (nt PRIDE programmi kõigi osade rakendamist, st nii eel- kui põhikoolitused).
TAI jaoks oli oluline kuulata, millised on erinevate riikide PRIDE programmi rakendamise probleemid.
Kohati need sarnanesid Eestile (ei ole hetkel rakendatud kogu programmi, raskused hooldusperede
värbamisel), samas toetatakse Eestis PRIDE programmi rakendamist riiklikul tasemel (seadusega ette
nähtud koolitus hooldusperedele), mis ei ole nii mõneski teises riigis. Saime kinnitust, et oleme olnud
oma arendustega õigel teel ning pidanud palju rohkem kinni PRIDE seaduspärasustest kui mõni teine
riik. Paljudel programmi rakendajatel puudub mõjuhindamise süsteem, seega see on midagi, millega me
saame olla teistele riikidele eeskujuks. Võrreldes teiste riikidega oleme oma koolitust palju
süsteemsemalt arendanud (koolitusvajadus, erinevate siht-ja sidususrühmade kaasamine jm). Saime
mitmeid kontakte välisriikidest, sh sattusime rääkima ka Islandlastega, kes olid meie tööst väga
huvitatud.
PRIDE põhikoolituste teemad said kaardistatud juba varasema PRIDE koolitusvajaduse analüüsi käigus.
Valminud on dokument, kus põhikoolituse teemad on väljatoodud, kuid teemade konkretiseerimine
toimub aastal 2018.
20.11.2017 asus tööle uus koolitusspetsialist Kirke Võisula.
Teisel poolaastal toimusid erinevad kohtumised ning teavitusüritused (täpsem nimekiri Lisas 1).
6
06.12 (Tartu), 14.12 (Tallinn) ja 19.12.2017 (Jõhvi) toimusid infopäevad „Asendushoolduse muudatused
sotsiaalhoolekande seaduses“, kus projektijuht käis tutvustamas PRIDE koolitust ning asenduskodu
kasvatusala töötajate koolitust (sh arendustegevusi).
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 40 %. Tegevused on ajakavas.
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuaris täiendati TAI PRIDE kodulehte uuenenud informatsiooniga.
Jaanuar – veebruar tegeleti PRIDE materjalide uuendamisega vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse
muudatustele, koolitajate ja osalejate tagasisidele ning mõjuanalüüsi (osalise) tulemustele. Lisaks
uuendati osalejate tagasisidest lähtuvalt eluraamatu küsimuste sõnastust (PRIDE koolitusel osalejad
täidavad PRIDE Eluraamatut, et analüüsida oma elukogemusi tuvastamaks oma tugevused ja
kasvuruumid mittebioloogilise lapse kasvatamisel) .
Valmis PRIDE eelkoolituse osaline mõjuanalüüs (PRIDE mõju hinnati esimesel ja teisel tasemel).
Kolmas mõjuanalüüsi tase lisandub pärast fookusgruppide läbiviimist. Seni tehtud mõjuanalüüsist
selgus, et PRIDE eelkoolitus sai osalejatelt positiivset tagasisidet ning oli osalejate jaoks kasulik ja
vajalik. Nii osalejate kui ka koolitajate tagasisidele toetudes võib öelda, et eelkoolituse tugevusteks olid
teemade valik, praktiliste kogemuste jagamine ja kuulamine. PRIDE eelkoolituse ülesehitus ja läbiviimine
toetab osalejate teadmiste/oskuste omandamist ning koolitust viivad läbi professionaalsed koolitajad.
Kuigi võib öelda, et PRIDE eelkoolitus oli osalejatele kasulik ning täitis oma eesmärki, oli siiski sellel
mõned puudujäägid, mille eemaldamine suurendaks koolituse positiivset mõju - leida koolitusel rohkem
aega ja võimalusi erinevate kogemuste jagamiseks nii osalejatel omavahel kui ka koolitajatelt
osalejatele; kohendada Eluraamatuid ja selgitada paremini nende eesmärki ja vaadata üle venekeelsed
materjalid.
Veebruaris ja märtsis valmistati ette PRIDE koolitajate supervisiooni ning 16.03.18 toimus PRIDE
koolitajate supervisioon. Supervisiooni eesmärgiks oli koolitajaid oma töös toetada ja julgustada,
vahetada kogemusi ja koolituse läbiviimise ühtset praktikat säilitada. Teisalt soovisime ka PRIDE
koolituse parendamiseks koolitajatelt informatsiooni saada. Koolitajatele tutvustati ka mõjuanalüüsi
tulemusi, et ilmsiks tulnud puudusi koolituse läbiviimisel likvideerida.
Projektijuht kirjutas sotsiaaltöö ajakirja artikli „PRIDE eelkoolituse ning perevanema ja kasvataja
baaskoolituse arendamine“, milles avas PRIDE ja kasvatajate koolituse arenduse protsessi. Artikkel
ilmus 2018. aasta alguses (Sotsiaaltöö, I/2018, lk 60)
Toimunud on erinevad koostöökohtumised nii Sotsiaalkindlustusameti kui Sotsiaalministeeriumi
ametnikega. Arutatud on teavitustegevuse sisu kui ka koostöökohti PRIDE koolituste ettevalmistamisel
ja läbiviimisel.
PRIDE põhikoolituste lisakoolituste teemad on välja selgitatud, hanget valmistatakse ette 2018. aasta
suvel. Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 13,9 %. Tegevused on ajakavas.
Teisel poolaastal toimus PRIDE koolitajate supervisioonide ettevalmistamine ja korraldamine (20.06
ning 29.09.2018). Supervisiooni eesmärgiks on koolitajaid oma töös toetada ja julgustada, vahetada
kogemusi ja koolituse läbiviimise ühtset praktikat säilitada. Supervisioonid jätkuvad 2019. aastal.
PRIDE eelkoolituse materjalid saadeti keeletoimetusse ning kujundamisele. Kujunduse protsess hõlmas
ettevalmistamist, keeletoimetamise muudatuste aktsepteerimist, kujunduse mitmeid tagasisidestamisi
ning kujundatud materjalide üle lugemist. Kujundatud materjalid valmisid osaliselt, täielikult valmivad
kujundatud materjalid 2019. aastal. Trükki jõudsid vaid koolituse töölehed. Valmis ka PRIDE eelkoolitust
tutvustav voldik.
Tõlgiti uuendatud PRIDE eelkoolituse osalejate materjalid vene keelde. Lisaks ilmnes koolitusel
osalejate tagasisidest, et venekeelsed materjalid tuleks üle vaadata, kuna need on kohati raskesti
7
arusaadavad. Selleks saadeti pakkumuskutse PRIDE koolitajatele, kuid keegi pakkumust ei esitanud.
Aasta lõpus esitasid uuele pakkumuskutsele ühispakkumuse kaks PRIDE arendustegevustes osalenud
isikut, kes teostavad töö 2019. aasta I pooles.
Projektijuht kirjutas sotsiaaltöö ajakirja infokirja, et PRIDE eelkoolitusel ei ole järjekorda ning PRIDE
koolitusele on oodatud ka eestkostepered.
Koolituse väljalangevuse osas on näha, et eestkosteperede jaoks ei vasta koolituse sisu vajadustele,
mistõttu on ilmnenud vajadus kohandada eestkosteperedele veidi erinev koolitus. Sellega tegeletakse
2019. aastal.
PRIDE eelkoolituse pikaajalise mõju hindamiseks viidi läbi fookusgrupp 31.mail Tartus (7 osalejat).
Osalejad pidasid PRIDE eelkoolituse juures väga väärtuslikuks asendushoolduse süsteemist parema
pildi saamist, mis aitas neil ametnikega lihtsamalt suhelda ning andis julgust küsimusi küsida. Kuna
koolitusest oli pikk aeg möödas ja ükski pere ei olnud lapsi perre saanud, siis koolituse mõju on tunduvalt
väiksem, sest osalejad ei ole saanud koolitusel õpitut rakendada. Kõrvalise tulemusena ilmnes
fookusgrupis, kuidas pered on asendushoolduse süsteemis väga pettunud ning paljud on mõelnud
protsessi pooleli jätmise peale. Ametnike suhtumine on nende hinnangul kohati ükskõikne, ebameeldiv
kui ka vahel ebapädev.
Poolaasta vältel toimusid erinevad koostöökohtumised, eriti tihedalt SKA-ga, kellega arutati mitmeid
kordi koostöö tõhustamise viise ning vahendati informatsiooni süsteemi paremaks toimimiseks. Lisaks
on toimunud TAI asendushoolduse meeskonnaga iganädalased koosolekud tõhusama informatsiooni
vahetamise eesmärgil.
Erinevad koostöökohtumised:
11.06.18 Nõuandva kogu kohtumisel osalemine projekti „Leaving care – an integrated approach to
capacity building of Professionals and Young People“ raames
25.06.18 Ukraina lapsendamise tegelevatele spetsialistidele PRIDE eelkoolituse ja
sellearendustegevuste tutvustamine
7. 11.18 Oma Pere seminaril osalemine
12.11.18 SKA, MTÜ Oma Pere, Tartu lapsendajaperede ja TAI projektijuhi kohtumine, mille
eesmärgiks oli rääkida väljakutsetest asendushoolduse valdkonnasrõhuasetusega perede kogemuste
ja arvamuste kogumiseks perede hindamise ja ettevalmistuse kohta.
12.12.18 „Kelle huvides on lapsendamise saladus“ aruteluringis osalemine erinevate asendushoolduse
valdkonna spetsialistidega
Jooksvalt on uuendatud ka koolituste teemal TAI kodulehte.
PRIDE põhikoolituste teemad on välja arendatud ja sisustatud. Kokku on 6 erinevat teemat: lapse areng
ja kiindumus; väärkohtlemine; teismelise mõistmine ja toetamine, peres olemasolevate laste toetamine
uue lapse perre lisandumisel; lapse päritolu toetamine ja lapse vaimne tervis Need on kooskõlastatud
perepõhiste tugiteenuste pakkujatega. Põhikoolituse hange on põhimõtteliselt valminud, vajab mõne
detaili välja selgitamist ning seejärel välja saatmist.
Põhjusel, et 2018. aastal ellu viidud teavitustegevused vajasid projektijuhilt palju sisulist panust ning
mitmete hangetega on rohkem aega kulunud, kui esialgselt oli planeeritud, ning muude tegevuste
mahtude tõttu, ei jõutud kahjuks 2018. aastal põhikoolituste pakkumiseni.
01.01.2019 – 31.12.2019
Projektimeeskonnaga liitus 22.05.2019 uus koolitusspetsialist, Sirli Arro, kes hakkab peamiselt
korraldama PRIDE põhikoolitusi. Uus töötaja koolitati välja, sh anti sisust ning tehnilistest protsessidest
ülevaade.
PRIDE põhikoolituste teemadele lisandus perede vajaduse tõttu veel kaks teemat: positiivne vanemlus
ja vanema toimetuleku toetamine. Kokku on PRIDE põhikoolituse raames 8 teemat. Esimesel poolaastal
8
lõpetati hanke koostamine, viidi läbi hange, hinnati pakkumusi, koostati protokoll, saadeti välja teated,
koostati lepingud, lepiti kokku koolitajatega koolituse kuupäevad ning koolitajatega kohtumise
kuupäevad, et ühtlustada koolituse läbiviimise ootuseid ja arusaama. Esimene hange kukkus osaliselt
läbi ning läbi viidi ka kordushange (pakkumuskutse saadeti 23.05.2019 ja pakkumuste esitamise tähtaeg
on 07.06.2019). Koolitustega alustatakse 2019. aasta sügisel.
14.03.2019 toimus asendushoolduse võrgustiku kohtumine, kus projektijuht jagas valdkonna
spetsialistidele informatsiooni toimunud tegevuste, sh planeeritud tegevuste osas.
14.05.2019 toimus projektijuhi poolt Montenegro delegatsioonile PRIDE koolituse, arenduste ja
asendushoolduse teavitustegevuste tutvustamine.
15.05.2019 osales projektijuht kinnise lasteasutuse teenuse seminaril.
16.06.2019 osales projektijuht konverentsil "Räägime! Kuidas jääb laps terveks modernses
ühiskonnas?" I pooles, kus räägiti asendushooldusest.
1.06.2019 toimus Paide perepäev, kus projektijuht koos SKA spetsialistidega osales ja jagas peredele
informatsiooni kasupereks saamise võimalustest, sh tutvustati tarkvanem.ee veebilehte. Üritusele
eelnevalt toimus perepäeva ettevalmistamine, sh andis projektijuht 29.05.2019 intervjuu Paide
raadiosse, kus jagas muuhulgas infot kasuvanemluse teemal.
Jooksvalt on uuendatud ka koolituste teemal TAI kodulehte.
I poolaastal toimus kahel korral PRIDE koolitajate supervisioonide ettevalmistamine ja korraldamine
(18.01 – 19.01.2019 ning 25.04. – 26.04.2019). Supervisiooni eesmärgiks on koolitajaid oma töös
toetada ja julgustada, vahetada kogemusi ja säilitada PRIDE eelkoolituse läbiviimise ühtne praktika.
Aprillikuiseks supervisiooniks hangiti koolitajate eelmiste supervisioonide tagasisidest lähtuvalt uus
superviisor. Antud superviisoriga toimus ka kohtumine, kus räägiti ülevaate andmiseks PRIDE
koolitusest, sh koolitajate profiilist ja muredest.
Esimesel poolaastal tegeleti ka eestkosteperede koolitusvajaduse välja selgitamisega. Analüüsiti
kirjandust, suheldi väliseksperdiga ning koostati kohalike omavalitsuse lastekaitsespetsialistidele
ankeet, kus küsitakse vastavalt töökogemusele eestkosteperede koolitusvajadust, mis saadetakse välja
juunis. Analüüs peaks valmima 2019. suvel.
Poolaasta vältel toimusid erinevad koostöökohtumised, eriti tihedalt SKA ja SOM-iga, kellega vahetati
informatsiooni toimunud tegevustest, arutati valdkonna sisulisi teemasid jm. Sealhulgas toimusid SKA ja
SOM-iga mitmed koosolekud asendushoolduse valdkonna süsteemide väljatöötamiseks
(kriisihoolduspered, kutselised erihoolduspered ja kinnisel lasteasutusteenusel olevad
asendushooldusel olevad lapsed). Toimunud on ka TAI asendushoolduse meeskonnaga pidevad
koosolekud tõhusama informatsiooni vahetamise ja koostöö eesmärgil.
Tegeleti edasi PRIDE eelkoolituse materjalide kujundamise protsessiga, mis hõlmas keeletoimetamise
muudatuste aktsepteerimist, kujunduse mitmeid tagasisidestamisi ning kujundatud materjalide üle
lugemist. Kujundatud materjalid on eesti keeles valminud.
Teisel poolaastal toimusid projektimeeskonnas muudatused. Projektijuht lahkus töökohalt ning tema
asemele asus tööle Sirli Arro (7.10.2019). Projektimeeskonnast lahkus ka analüütik koolitusspetsialist
Madli Raudkivi ning tema tööülesanded võttis üle Merle Lust (7.10.2019). Sirli Arro asemele
koolitusspetsialisti kohale uut inimest tööle ei võetud.
PRIDE põhikoolituse teise hanke raames hinnati pakkumusi, koostati protokoll, saadeti välja teated,
koostati lepingud, lepiti kokku koolitajatega koolituse kuupäevad ning toimusid kohtumised PRIDE
põhikoolituse läbiviijatega, et ühtlustada koolituse läbiviimise ootuseid ja arusaama.
II poolaasta väljakutsed: Esialgselt oli eestikeelsele PRIDE põhikoolitustele kõrge registreerimise tase,
kuid registreerujatega ühendust võttes hakkasid osalejad koolitusel osalemisest loobuma. See tekitas
olukorra, kus suur osa koolitusgruppidest ei täitnud ning pidime mitmeid koolitusi ära jätma. Tallinnas
toimunud vene keelne „Laste vaimne tervis“ ja Tartus „Teismelise mõistmine ja toetamine“ viidi läbi vaid
9
1 koolituspäev, kuna registreerunud osalejad ei ilmunud kohale. Järgnevad koolituspäevad jäeti
osalejate puudusel ära.
Lisaks selgus, et PRIDE põhikoolituste hind on eeldatust kallim. Ühelt poolt seetõttu, et PRIDE
põhikoolituste hankel ei olnud piirhinda ning mitmete koolitajate tasud olid kallimad kui eeldati, teisalt on
tõusnud koolituste läbiviimise hind (toit, ruumid) ning lisaks on mitme koolituse korraldamise kuludes ka
lapsehoid, et pered, kes juba kasvatavad teistest vanematest sündinud lapsi, saaksid koolitusel osaleda.
Teisel poolaastal tegeleti aktiivselt venekeelsete PRIDE materjalide kujundamise protsessiga, mis
hõlmas materjalide eksperdi poolt toimetatud muudatuste aktsepteerimist, kujunduse mitmeid
tagasisidestamisi ning kujundatud materjalide üle vaatamist. Venekeelse materjali kujunduse protsessi
kaasati ka ekspert. Kujundatud materjalid on vene keeles valminud.
Projektijuht, Enelis Linnas, osales TCC (Trauma Competent Caregiver) koolitusel 12.09.-.14.09.2019.
Koolitus on suunatud vanematele, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last ning
spetsialistidele, kes toetavad vanemaid, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last. Koolituse
põhifookus oli sellel, kuidas mõista last, kes on elus läbi elanud erinevaid traumakogemusi ning kuidas
last kasvatav isik end hoidma peaks. Projektijuhi koolitusel osalemise eesmärgiks oli kuulata/vaadata,
kas antud koolitus võiks Eestisse sobida.
27.10.2019 toimus TAI eestvedamisel asendushoolduse valdkonna inimestega traumateemadel arutelu.
Eesmärgiks oli teada saada, milliseid traumakeskseid lähenemisi (põhirõhk koolitustel) erinevad
asendushoolduse valdkonna organisatsioonid kasutavad või on planeerinud kasutama hakata, et
toetada parimini isikuid, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud lapsi. Lisaks toimus TCC koolituse
tutvustamne.
03.10 – 06.10. viidi läbi PRIDE koolitajate koolitajate koolitus kaheksale PRIDE koolitajale. PRIDE
koolitajate koolitajate koolituse läbiviimine oli oluline, kuna varasemalt oli ühte koolitajate koolitust läbi
viinud üks koolitajapaar, kes osales ka PRIDE eelkoolituse arendustöödes, kuid neil ei pruugi alati olla
valmisolekut uusi koolitajaid koolitada. Sellest tulenevalt oli oluline vajadus Eestis täiendavate PRIDE
koolitajate koolitajate järele. PRIDE koolitajate koolitajate koolituse viis läbi Rob van Pagee Hollandist,
kes on PRIDE koolituse Euroopasse toonud ning ametlik PRIDE koolituse arendaja Euroopas. PRIDE
koolitajate koolitajad said koolituse lõpetamise järgselt õiguse edaspidi koolitada Eestis välja uusi
koolitajaid.
II poolaastal toimus kahel korral PRIDE koolitajate supervisioonide ettevalmistamine ja korraldamine
(06.09 – 07.09.2019 ja 29.11. – 30.11.2019). Supervisiooni eesmärgiks on koolitajaid oma töös toetada
ja julgustada, vahetada kogemusi ja säilitada PRIDE eelkoolituse läbiviimise ühtne praktika.
Novembrikuisel supervisioonil rääkisid PRIDE koolitajate koolitajate koolitusel osalejad teistele
koolitajatele, mida nad seal õppisid ning millest võiks PRIDE koolitajatel kasu olla.
Eestkosteperede koolitusvajaduste analüüsi osas on toimunud erinevaid kohtumisi. Lõpliku analüüsi
koostamiseks on veel planeeritud kohtumine asendushoolduse valdkonna ekspertidega. Ümarlaua
kohtumised ning analüüsi valmimine on planeeritud 2020. aasta algusesse.
01.01.2020 – 31.12.2020
8. jaanuaril 2020 toimus näituse „Südame ruum“ avamine T1 kaubanduskeskuses.
2.-3.märts 2020 osales analüütik-koolitusspetsialist Merle Lust „Trauma Competitive Care“ koolitusel
Tallinnas. TCC koolitus koolitab traumapädevaid koolitajaid. TAI analüütik-koolitusspetsialisti osalemise
eesmärgiks oli saada ülevaade, kas see on sobiv võimalikuks lisakoolituseks peredele, kes kasvatavad
traumakogemusega lapsi.
TAI asendushoolduse meeskonna liikmed osalesid eriolukorra ajal mitmetel erinevatel veebikoolitustel
ja -seminaridel. Eesmärgiga õppida, kuidas läbi viia veebikoolitusi, millised on nende plussid ja miinused,
ohud ja võimalused (sh Zoom keskkonna edasijõudnute koolitus ning Innowise veebiseminar, mille
10
eesmärk oli teadmiste saamine ja rakendamine koolitajate toetamiseks kaasavate veebiseminaride
planeerimisel ja läbiviimisel).
Jätkusid 2019. aastal pooleli jäänud PRIDE eelkoolitused. Tartu grupp lõpetas koolituse veebruaris, kuid
Tallinna grupi koolitused peatusid mõneks ajaks seoses eriolukorraga. 8. moodul viidi läbi veebis ning
9.mooduli esimene pool toimus samuti veebis. Koolitusgrupi lõpetamine ja tunnistuste andmine toimub
3.juunil TAI koolitusklassides.
Esimesel poolaastal jätkusid PRIDE koolituste supervisioonid, mida eriolukorrast tingitult viidi läbi veebis.
Kasutati koolitajate poolt erinevaid meetodeid, st kohtuti nii kogu grupiga korraga, kui viidi läbi
supervisioone perede kaupa.
I poolaastal oli planeeritud läbi viia eestkosteperede pilootkoolitus PRIDE Saaremaal. Toimus ka
minikonkurss ning valiti välja koolitajad. Kahjuks selgus viimasel hetkel, et Saaremaa eestkostepered
siiski ei soovi antud koolitusel osaleda. Pered olid saanud piisavalt tuge juba SKA poolt korraldatud
supervisioonidelt.
I poolaastal toimuma pidanud (13.-14.märts) PRIDE koolitajate supervisioon tühistati toimumispäeva
hommikul seoses väljakuulutatud eriolukorraga.
Toimus PRIDE koolitajatega kohtumine (veebikeskkonnas) arutamaks, millised on võimalused
eriolukorras koolituste läbiviimisel ning, mida teha, et olla paremini valmis järgmiseks kriisiks. Ühiselt
otsustati, et praegune PRIDE metoodika ei võimalda koolitusi üks-ühele veebikeskkonda üle viia.
Eriolukorras peeti võimaluks veebikeskkonnas läbi viia vaid supervisioone ning jätkata selle grupiga, kes
oli oma koolitust juba lõpetamas ning kellel oli tekkinud sellisel kujul töö jätkamiseks vajalik
grupidünaamika. Samuti oli grupil suur osas hindamisprotsessist tehtud.
Poolaasta vältel toimusid erinevad koostöökohtumised TAI, SKA ja SoM-iga, kellega vahetati
informatsiooni toimunud tegevustest, arutati valdkonna sisulisi teemasid jm (kriisihooldus- ja
erihooldusperede PRIDE). Toimunud on ka TAI asendushoolduse meeskonnaga pidevad koosolekud
tõhusama informatsiooni vahetamise ja koostöö eesmärgil.
Jätkus PRIDE põhikoolituste pakkumine, kuid huvi nende vastu oli endiselt väga madal. Mitu planeeritud
eesti keelset koolitust oldi sunnitud osalejate vähesuse tõttu ära jätma. Veebruaris toimus esimene vene
keelne PRIDE põhikoolitus teemal „Lapse päritolu toetamine“. Algne huvi koolituse vastu oli väga suur,
kuid osalejaid oli sõltuvalt päevast väga vähe. Osalejatel oli keeruline mõista, et tegemist ei ole infopäeva
ega supervisiooniga, vaid koolitusega, millel tuleb osaleda kõigil päevadel. Koolitajatel oli väga keeruline
koolitust läbi viia, kui eri päevadel olid erinevad osalejad. Kindlasti on vajalik enne järgmist koolitust teha
osalejatele rohkem selgitustööd koolituse sisu ja korralduse osas. Koolituste läbiviimist veebikeskkonnas
ei peetud võimalikuks, sest kõikidele koolitustele on paika pandud kindlad õpieesmärgid ja – väljundid
ning selleks, et neid saavutada ka veebikoolitusel, tuleb teha koolitustesse mitmeid sisulisi muutuseid
ning see vajab eraldi arendamist.
Alustati II poolaastal toimuva PRIDE uute koolitajate konkursi ettevalmistamisega.
Teisel poolaastal toimus muudatus meeskonnas. Juulis lahkus töölt koolitusspetsialist Kirke Võisula.
Tema asemel asus augustis tööle koolitusspetsialist Jana Valliste.
Toimusid mitmed erinevad koostöökohtumised koolituste teemadel nii SOM-i kui ka SKA-ga. Lepiti kokku
edaspidine tihedam koostöö SKAga, eesmärgiga tihendada omavahelist suhtlemist ning info liikumist eri
asutuste vahel.
PRIDE eelkoolitused jätkusid tavapäraselt kontaktõppena alates juunist ning aasta lõpuni ei toimunud
ühtegi eelkoolitust veebi vahendusel. Veebis viidi läbi PRIDE eelkoolituste supervisioone.
11
05.07.-09.08.2021 toimus Tartus PRIDE eelkoolitus eri- ja kriisihooldusperedele. Väljastati 7 koolituse
läbimise tunnistust.
13. ja 21. augustil toimus nii pere- kui ka asenduskodupõhiseid koolitusi läbiviivatele koolitajatele 2
veebiseminari (kumbki 3 akad/h) e-koolituste läbiviimise kohta. Eesmärgiks oli täiskasvanute koolitajate
valmisolek planeerida ja läbi viia veebiseminare. Oluline on, et koolitajatel on ülevaade veebiseminari
korraldamise eripäradest võrreldes õppetööga koolitusruumis; teadmised veebiseminari tehnoloogiate
ja nende kasutamise võimaluste kohta õppe läbiviimiseks; teadmised kaasavate meetodite
kasutamisest veebiseminaril ning veebiseminari planeerimise ja läbiviimise põhimõtetest. Koolitustel
osales 16 koolitajat.
Augustis algasid uuesti PRIDE põhikoolitused. Enamus teise poolaasta põhikoolitustest toimus
kontaktõppes, välja arvatud viimane novembris alanud koolitus. See viidi läbi 100% veebikoolitusena.
Toimusid vaid eestikeelsed koolitused, sest venekeelsete koolituste vastu oli huvi liiga väike. Koolitustele
registreerus 2-5 osalejat, mistõttu ei olnud võimalik venekeelseid koolitusi läbi viia.
Septembris toimusid veebi vahendusel arutelud PRIDE koolituste Euroopa esindaja Rob van Pagéega.
Eesmärgiks oli uurida võimalusi PRIDE koolituste veebi viimiseks – kas on litsentsi omaniku poolseid
takistusi, kuidas on teised riigid eriolukorras toiminud, milliseid rahalisi kohustusi võib tuua kaasa uus
võimalik litsents. Läbirääkimiste tulemusena sai Tervise Arengu Insitituut ligipääsu USA PRIDE
hübriidversioonile, mille abil saame töötada välja meile vajalikke uuendusi, et saaksime eelkoolitusi
vajadusel läbi viia veebis.
Oktoobris saadeti välja konkursikutse, et leida juurde uusi PRIDE koolitajaid. Konkursi eesmärgiks oli
leida 5 koolitajapaari eestikeelsete koolituste jaoks, mis toimuvad väljapool Tallinnat ja Harjumaad ning
2 venekeelsete koolituste koolitajapaari koolitusteks Tallinnas ja Ida-Virumaal. Oma kandidatuuri
esitasid 16 inimest. Novembris toimusid osalejatege veebi vahendusel intervjuud. Kuna koolitusi viib läbi
koolitajapaar, kellest ühel peab olema ametniku kogemus ja teisel praktiline kogemus
lapsendajana/hooldusperena. Eestikeelsete koolituste kandidaatite hulgas olid ülekaalus praktilise
kogemusega inimesed ja venekeelsete koolituste kandidaatite hulgas ametniku kogemusega inimesed
ning vajalikke koolitajapaare ei leitud. Selle tõttu kuulutati detsembris välja lisakonkursi tähtajaga
4.01.2021. Lõplik valik tehakse jaanuaris 2021 ja alustatakse koheselt ka koollitajate väljaõppega.
19.septembril ja 5. detsembril toimusid regulaarsed PRIDE koolitajate supervisioonid.19.09 supervisioon
toimus kontaktis, kuid 5.12 kohtumine veebi supervisioonina.
26.11.2020 toimus ühine supervisioon PRIDE koolitajate ja SKA ametnike vahel. Supervisioonil arutati
mis on praeguses koolitajate ja SKA ametnike vahelises koostöös tunnustamisväärt, mida võiks
uuendada ja mida peab täiendama. Kohtumise tulemusena muudeti senist koostööd tihedamaks ning
lisati eelkoolituse osana üks lisakohtumine SKA ametnikega. Supervisioonil osales 10 PRIDE koolitajat.
Detsembris vaadati üle PRIDE eelkoolituse eestikeelsed trükised, tehti korrektiive muutunud
seadusandluses ning telliti 2021. aasta koolituste jaoks trükiseid juurde.
1.-2.12 ja 16.-17.12 toimus 2 koolitust teemal „Psühholoogiline trauma - mõisted ja mõistmine“.
Sihtgrupiks olid perevanemate ja kasvatajate koolitajad ja PRIDE-i koolituste koolitajad. Koolitus toetas
koolitajaid traumateemaliste teadmiste edastamisel/käsitlemisel asenduskodude töötajatele ja
hooldusperedele suunatud koolitustel. Nii teoreetilise kui praktilise osa puhul oli fookuses asendus-
/hooldusvanem, tema traumateadlikkuse tõstmine ja vastava käitumise toetamine. Koolitus oli
interaktiivne, loenguline osa vaheldus grupiaruteludega ning praktiliste harjutustega. Anti praktilisi
võtteid ja soovitusi traumeeritud lastega toimetulekuks. Koolitus toimus veebis ning kahel koolituspäeval
osales kokku 24 koolitajat.
01.01.2021 – 31.05.2021
12
Aasta alguses toimus muudatus meeskonnas. Veebruari lõpus lahkus töölt projektijuht Sirli Arro. Tema
asemel asus aprilli keskel tööle projektijuht Marietta Heinsaar.
Seoses projektijuhi vahetusega on koolitustegevuste planeerimine läinud aeglasemalt kui planeeritud.
Projektijuhi vahetuse ning koroonaviiruse levikust tingituna lükkusid edasi PRIDE põhikoolituste
toimumised.
Toimusid mitmed erinevad koostöökohtumised koolituste teemadel nii SOM-i kui ka SKA-ga.
PRIDE eelkoolitused viidi esimesel poolaastal enamasti läbi veebi vahendusel tingituna koroonaviiruse
levikust. Üks koolitusgrupp toimus täielikult veebi vahendusel (Zoomi keskkonnas), teised grupid
jätkavad suvel kontaktõppes.
PRIDE-i koolitajate konkursi raames valiti välja 12 koolitaja kandidaati (6 koolitajapaari). Nendest kaks
paari venekeelse koolituse läbiviijateks ja neli paari eestikeelsete kooltuste läbiviijateks. PRIDE-i
eelkoolituse koolitajate väljaõpe toimus 2021. aasta alguses täielikult veebi vahendusel. Seetõttu toimus
koolitus pikema perioodi jooksul kui esialgu planeeritud (veebiõppes on koolitus vaja jagada lühemateks
päevadeks ja pikemale perioodile). Koolitajate koolitus lõppeb 19. juunil.
Veebis viidi läbi ka üks PRIDE eelkoolituse supervisioon.
13. märtsil ja 22. mail toimusid regulaarsed PRIDE koolitajate supervisioonid veebi supervisioonina.
I poolaastal alustas 4 PRIDE eelkoolituse gruppi – 2 gruppi vene keeles (1 Tallinnas ja 1 Ida-Virumaal)
ja 2 gruppi eesti keeles (mõlemad Tallinnas).
I poolaastal koostas TAI analüütik ülevaate Eestis asendushoolduse valdkonnas pakutavavatest
traumateemalistest koolitustest ning välismaal kasuperedele läbiviidavatest programmidest. Antud
ülevaate ning MTÜ Oma Pere koostatud terapeutilise vanemluse teemalise analüüsi põhjal koostati
ettepanek erinevatest võimalustest kasuperedele traumateemalise koolituse pakkumiseks. SOM, SKA
ja TAI ühisel koosolekul otsustati, et otsustamiseks oleks vaja veel täpsemat analüüsi perede vajaduste
ning erinevate koolituste kohta. Analüüs viiakse 2021. aastal läbi kriisieelarve vahenditest.
Koolituste pakkumine
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuar – veebruar lõppesid 2017. aastal alanud PRIDE eelkoolitused:
• I PRIDE eelkoolituse grupp (Jõhvis, vene keeles, 13 osalejat)
• II PRIDE eelkoolituse grupp (Pärnus, eesti keeles, 16 osalejat)
• III PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 12 osalejat)
• IV PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 10 osalejat)
• V PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 15 osalejat)
• VI PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, eesti keeles, 16 osalejat)
• VII PRIDE eelkoolituse grupp (Tallinnas, vene keeles, 19 osalejat)
Veebruaris valmistati ette uut hanget PRIDE eelkoolituse läbiviimiseks. Hanke tulemusena alustati 3
PRIDE eelkoolituse grupi läbiviimisega (grupid lõppevad juunis – juulis 2018):
I PRIDE eelkoolitus, Tartu, 24.04.2018-3.07.2018, 14 osalejat
II PRIDE eelkoolitus, Pärnu, 28.04.2018-7.07.2018, 10 osalejat
III PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 25.04.2018 – 30.06.2018, 10 osalejat
13
Lisaks viiakse läbi PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartus algusega 22.02.2018 15 osalejaga.
Eelnimetatud supervisiooni raames viis projektijuht osalejate seas läbi fookusgrupi. Fookusgrupi
eesmärgiks oli hinnata PRIDE eelkoolituse kolmanda taseme mõju, küsides osalejate käest, kuidas
aasta pärast koolitust on PRIDE eelkoolitus neil elus rakendunud, milliseid teadmisi ja oskusi on nad
saanud kasutada.
Kevadel kaardistati PRIDE eelkoolituse uute gruppide võimalikud toimumiskohad. Pakkumuskutse
koolitajatele saadetakse välja suvel ning uued grupid alustavad 2018. aasta sügisel.
II poolaastal toimus PRIDE eelkoolituse läbiviimiseks pakkumuskutsete koostamine, pakkumuste
hindamine, täpsustuse küsimine, protokolli koostamine ning lepingute või lepingulisade koostamine.
Lisaks gruppide kokkupanek, osalejatega ja koolitajatega suhtlemine ning koolituste korraldamine.
II poolaastal toimus 6 PRIDE eelkoolituse gruppi:
IV PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 30.08.2018-15.11.2018, 12 osalejat
V PRIDE eelkoolitus, Tallinn, 14.09.2018-7.12.2018, 8 osalejat
VI PRIDE eelkoolitus, Tallinn (vene keeles), 15.09.2018 – 24.11.2018, 10 osalejat
VII PRIDE eelkoolitus, Tartu, 04.09.2018-04.12.2018, 11 osalejat
VIII PRIDE eelkoolitus, Viljandi, 08.09.2018-1.12.2018, 10 osalejat
IX PRIDE eelkoolitus, Kohtla – Järve (vene keeles), 14.10.2018 – 16.12.2018, 20 osalejat
Toimus PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartus 22.02.2018 - 27.11.2018, mis lõpetas 11 osalejaga.
Valmis 2019- 2020. aastaks koolitajate hankimiseks alusdokument, mille alusel saab järgneval kahel
aastal läbi minipakkumuskutsete leida koolituste läbiviimiseks koolitajaid.
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2018. aasta lõpuks
kulunud 32,6 %.
01.01.2019 – 31.12.2019
PRIDE eelkoolitused
• I PRIDE eelkoolitus Tallinnas, algusega 28.02.- 30.04.2019, osalejate arv 16
• II PRIDE eelkoolitus Paides, algusega 13.04., osalejate arv 12
PRIDE eelkoolituse supervisioonid
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, 25.04. – 06.06,.2019, osalejaid 10
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, algusega 17.04, osalejaid 10
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, algusega 23.11.2018, osalejate arv 13
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Pärnus, algusega 12.01.2019, osalejate arv 15
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartus, algusega 21.05.2019, osalejate arv 13
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, venekeelne, algusega 25.05 osalejate arv 18
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2019 I poolaasta lõpuks
kulunud umbkaudselt 24 %. Kulutused veel tõusevad, kuna kõiki koolitajate tööjõukulusid pole välja
makstud. Tegevused on ajakavas. PRIDE eelkoolitusi on vähe toimunud, kuna perekondi ei ole väga
koolitustele suunatud. PRIDE eelkoolitusega ollakse rahul.
Teisel poolaasta koolitused ja koolituste supervisioonid:
PRIDE eelkoolitused
II PRIDE eelkoolitus Paides, lõppes 29.06.2019, osalejaid 12
III PRIDE eelkoolitus Tallinnas (vene keeles) 28.06.-11.10.2019, osalejaid 10
IV PRIDE eelkoolitus Tallinnas (vene keeles) 28.06.-11.10.2019, osalejaid 12
V PRIDE eelkoolitus Tallinnas, 12.10.-20.12.2019, osalejaid 9
VI PRIDE eelkoolitus Tallinnas, algusega 05.11, osalejaid 12
14
VII PRIDE eelkoolitus Tartus, algusega 26.11, osalejaid 13
PRIDE eelkoolituse supervisioonid
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, 23.11.18-16.11.2019, osalejaid 7
PRIDE eelkoolituse supervisioon Pärnus, lõppes 29.09.2019, osalejaid 11
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, algusega 07.09.2019, osalejaid 5
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, lõppes 05.11.2019, osalejaid 10
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas (vene keeles), 14.09.-26.10.2019, osalejaid 7
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas (vene keeles), 14.09.-26.10.2019, osalejaid 6
PRIDE eelkoolituse supervisioon Ida-Virumaal (vene keeles), 18.10.-09.11.2019, osalejaid 8
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas, 11.10.-30.10.2019, osalejaid 5
PRIDE eelkoolituse supervisioon Ida-Virumaal (vene keeles), 11.08.-06.12.2019, osalejaid 3
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinnas 23.08.18 – 21.12.2019, osalejaid 6
PRIDE põhikoolitused
Lapse areng ja kiindumus Tallinnas, 17.08.-07.09.2019, osalejaid 14
Teismelise mõistmine ja toetamine Tartus, 26.09.2019, osalejaid 4
Vanema toimetuleku toetamine Tallinnas, 28.08.-12.09.2019, osalejaid 8
Lapse vaimne tervis Tallinnas, 14.09.-26.10.2019, osalejaid 14
Lapse vaimnet tervis Tallinnas (vene keeles), 09.11.2019, osalejaid 2
Vanema toimetuleku toetamine Pärnus, 16.11-30.11.2019, osalejaid 16
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2019. lõpuks kulunud
umbkaudselt 99 %.
01.01.2020 – 31.12.2020
PRIDE eelkoolitused
• I PRIDE eelkoolitus Tallinnas, algusega 23.11.2019- ……, osalejate arv 12
• II PRIDE eelkoolitus Tartus, 26.11.2019 – 26.02.2020, osalejate arv 10
PRIDE eelkoolituse supervisioonid
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp, algusega 01.05.2020, osalejate arv 7
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp, algusega 06.05.2020, osalejaid 8
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp, algusega 12.05.2020, osalejate arv 8
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp, algusega 13.05.2020, osalejate arv 3
• PRIDE eelkoolituse supervisioon Pärnu grupp, algusega 22.05.2020, osalejaid 4
PRIDE põhikoolitused
Lapse päritolu toetamine, Tallinnas, vene keeles, 11.02, 13.02, 18.02, 20.02.2020, osalejaid 14
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2020 I poolaasta lõpuks
kulunud umbkaudselt 16 %. PRIDE eelkoolitusi on vähe toimunud, kuna eriolukorra tõttu ei alustanud
ühtegi uut gruppi. Juunist alustavad juba järgmised 3 gruppi.
II poolaasta
PRIDE eelkoolitused
I PRIDE eelkoolitus Tallinnas, 23.11.2019- 03.06.2020, osalejate arv 12
II PRIDE eelkoolitus Tallinnas, 13.06.-29.09.2020, osalejate arve 12
III PRIDE eelkoolitus Tartus, 13.06.-09.09.2020, osalejate arv 12
IV PRIDE eelkoolitus Tartus (EHP-KHP), 05.07.-09.08.2020, osalejate arv 7
V PRIDE eelkoolitus Tallinnas, 01.08.-28.11.2020 osalejate arv 12
VI-VII PRIDE eelkoolitus Tallinnas (vene keeles), 08.08.-31.10.2020, osalejate arv 19
15
PRIDE eelkoolituse supervisioonid
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp, 06.05.-29.09.2020, osalejaid 10
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp, algusea 12.05.-20.08.2020, osalejate arv 10
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp,13.05.-26.11.2020, osalejate arv 4
PRIDE eelkoolituse supervisioon Pärnu grupp, 22.05.- 20.09.2020, osalejaid 7
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp 04.06. -02.07.2020, osalejaid 8
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp 05.06.-03.07.2020, osalejaid 6
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp 12.06.-21.11.2020, osalejaid 7
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp 19.09.-01.11.2020, osalejaid 13
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp algusega 13.06.2020, osalejaid 11
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp (EHP-KHP) algusega 13.06.20, osalejaid 6
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tallinna grupp 04.07.19-29.12.2020, osalejaid 7
PRIDE eelkoolituse supervisioon Paide grupp algusega 22.12.19, osalejaid 8
PRIDE põhikoolitused
Positiivne vanemlus, Tallinn 19.09.-03.10.2020, osalejaid 11
Peres olemasolevate laste toetamine uue lapse perre lisandumisel, Tartu 19.09-17.10.2020,
osalejaid 12
Lapse päritolu toetamine, Tallinn 07.11.-17.11.2020, osalejaid 6
Positiivne vanemlus, Tartu 07.11.-05.12.2020, osalejaid 6
Teismelise mõistmine ja toetamine, veebis 21.11.-12.12.2020, osalejaid 9
Perepõhise asendushoolduse koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2020 aasta lõpuks kulunud
umbkaudselt 65 %.
01.01.2021 – 31.05.2021
Esimene poolaasta
PRIDE eelkoolitused
I PRIDE eelkoolitus Tallinnas, 13.02.2021- 29.05.2021, osalejate arv 12
II PRIDE eelkoolitus Ida-Virumaal (vene keeles) alustas 20.03.2021 (planeeritud lõpp 17. juuli),
osalejate arv 13
III PRIDE eelkoolitus Tallinnas alustas 08.05.2021 (planeeritud lõpp 6. august), osalejate arv 11
IV PRIDE eelkoolitus Tallinnas (vene keeles) alustas 23.05.2021, osalejate arv 14
PRIDE eelkoolituse supervisioonid
PRIDE eelkoolituse supervisioon Tartu grupp, toimus I supervisioon 31.05, osalejaid 5
Täienduskoolitused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.12.2015 – 31.12.2022
TEGELIK: 15.10.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste detailne planeerimine
Alustati tegevuste detailse planeerimisega. 15.10.15 toimus kohtumine MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeühenduste Liidu liikmetega ning tutvustati TATi tegevusi koolituste arendamise raames.
Tegevuse esmaseks ülesandeks oli kaardistada potentsiaalsed ekspertgrupi liikmed ja ühendused,
kellega analüüsi raames kontakteeruda ning toimus ülesannete täitmiseks vajaliku aja määratlemine.
01.01.2016 – 31.12.2016
16
01.03.2016 asus tööle analüütik, kelle ülesandeks koostöös projektijuhiga on läbi viia
asenduskoduteenuse pakkujate täienduskoolituse koolitusvajadusanalüüs.
Analüüsi läbiviimine
Analüüs on teostamise protsessis. Hetkel on analüüsitud olemasolevat kirjandust ja kaardistatud
pädevused, mida vajavad asenduskodu kasvatajad. Välja on töötatud asenduskodu personalile
suunatud ankeet, mis saadetakse välja juunis. Kokku on lepitud ka fookusgrupp asenduskodu juhtidega
(läbi ELNHÜ).
Tegevused on ajakavas ning toimuvad plaanipäraselt. Tööle võetud analüütik teostab koostöös
projektijuhiga asenduskodu kasvatajate analüüsi.
Tegevuse eelarvet ei ole täidetud prognoosi kohaselt.
Teisel poolaastal analüüsiti praeguse asenduskodu kasvatusala 160-tunniste täienduskoolituste
tagasisidet, töötatud on teemakohase kirjandusega (Eesti kui ka välismaised uuringud, teadusartiklid,
ametijuhendid ja -teenusekirjeldused, teemaga seotud seadusandlus ja regulatsioonid (sh. ÜRO lapse
õigused), analüüsitud on sotsiaaltöö ja pedagoogika õppekavu, mis Eesti seadusandluse kohaselt on
sobivad erialad asenduskodus töötamiseks. Küsitletud on samade erialade tudengeid, et nad annaksid
hinnanguid oma teadmiste põhjalikkusele analüüsist välja tulnud asenduskodus töötamisel oluliste
teemade lõikes ja kogutud on infot ka erinevatelt sihtrühmadelt (asenduskodude kasvatusala töötajad,
asenduskodude juhid, praeguse kasvatusala täienduskoolituse koolitajad, valdkonna eksperdid).
Analüüsi on veebiküsitluse näol kaasatud turvakodude töötajaid. Kõigi allikate alusel on koostatud
esialgne asenduskodu kasvatusala pädevusraamistik, mille alusel on koostatud ka esialgne uue
asenduskodude kasvatusala täienduskoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse
valdkonna eksperdid. Koolituse sisu on analüüsitud, puudu on veel koolituse korraldusliku poole
analüüs.
16.06.2016 Fookusgrupp asenduskodu juhtidega
20.09. 16 Intervjuu MTÜ Asenduskodu Laste Liidu esindaja Marko Adamsoniga
12.10.2016 ELNHÜL juhatuse koosolekul osalemine asenduskodu töötajate koolitusvajaduse analüüsi
ning edasiste plaanide tutvustus
Arendustegevuste planeerimine ja elluviimine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on koostatud analüüsi alusel esialgne uus asenduskodude kasvatusala
täienduskoolituse koolituskava, mida on täiendanud asendushoolduse valdkonna eksperdid.
Kaardistatud on baaskoolituse ja lisakoolituse teemad.
23.11.2016 Ekspertide ümarlaual tutvustasime seniseid analüüsi tulemusi, arutasime pädevusi, mis
peaksid asenduskodu töötajatel olema ning teemasid, mida peaks tulevane koolitus kindlasti katma.
Probleemsed kohad: Kui sotsiaalhoolekande seadust (kus on hetkel defineeritud kolm erinevat 160
tunnist asenduskodu kasvatajate koolitust) ja määrust (kus on kirjeldatud koolituste sisu) muuta ei saa,
siis peame esialgu mahutama uue koolituse olemasoleva seaduse raamidesse. Kuna aga meie
arendatud koolitus on hetkel üks 160 h koolitus ja mitte kolm erinevat, siis võib selle reaalne tegemine
probleemiks osutuda. Probleem on ka hetkel uue koolituse mahuga, kui mahukas saab olema ning
milline saab olema läbimise kord.
Asenduskodust lahkuvate või juba lahkunud noortega fookusgrupi korraldamine lükkus aastasse 2017,
kuna ei saanud aasta lõpus noori enam kokku.
01.01.2017 – 31.12.2017
05.02 2017 toimus fookusgrupp/töötuba asenduskodust iseseisvasse ellu astumas või elluastunud
noortega kaasamaks noori koolituse arendamise protsessi. Keskenduti peamiselt sellele, mis teeb/tegi
elu asenduskodus heaks, milliseid kasvatajate oskuseid, omadusi või teadmisi noored hindavad kõrgelt,
mida võiks olla rohkem või paremini, kuidas sujus kasvatajatega suhtlemine. Soovisime saada noorte
17
ettepanekuid, mida võiks või tuleks asenduskodus töötavatele kasvatajatele/perevanematele koolitusel
edastada. Noored andsid häid mõtteid, millele koolitusel rõhku panna (nt privaatsuse ja
konfidentsiaalsuse tagamise olulisus, igale lapsele aja leidmine, konfliktide lahendamine jm) ning rõõm
oli näha, et fookusgrupist saadud tulemused ühtisid koolitusvajadusanalüüsiga.
Fookusgrupi järgselt viidi analüüsi sisse viimased täiendused ning veebruaris valmis täielikult
„Asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusvajaduse analüüs“, mis on kättesaadav TAI kodulehel2 .
Pärast fookusgruppi hakati ette valmistama asenduskodu kasvatusala töötajate koolituse hanget. 10.03.
2017 saadeti laiali hankekutse „Asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse arendamine ja
läbiviimine“. Hanke tulemusel leiti koolitajad kaheksale asenduskodu kasvatusala baaskoolituse
moodulile üheteistkümnest moodulist. Järelpäringule saime vastused, et paljudel potentsiaalsetel
koolitajatel ei ole sel aastal aega. Seda arvesse võttes saatsime 07.04.2017 hankekutse „Asenduskodu
kasvatusala töötajate baaskoolituse moodulitele koolitajate leidmine“ välja veel suuremale hulgale
potentsiaalsetele koolitajatele, et leida koolitajaid kolmele asenduskodu kasvatusala baaskoolituse
moodulitele, millele esimeses hankes pakkumusi ei esitatud. Kahe hanke tulemusena on koolitajad
kõikidele 11 moodulile olemas.
09.05.2017 osalesid projektijuht Enelis Linnas ja koolitusspetsialist Margit Metsmägin ELNHÜ juhatuse
koosolekul, kus tutvustati asenduskodu kasvatusala baaskoolitust, asenduskodu taustaga noorte
fookusgrupp-töötoa tulemusi ja edasisi koolitusplaane. Asenduskodu juhid võtsid uue koolituskava hästi
vastu.
Poolaasta sees korrastati kasvatajate koolituse registreerunute nimekirju ning maikuus võeti kasutusele
asenduskodu kasvatusala töötajate koolitusele registreerimiseks uus registreerimisvorm, mis saadeti
kõikidele asenduskodude juhtidele.
Mai lõpus tegeleti kasvatusala töötajate koolituse koolitajate/arendajate avakoosolekuks informatsiooni
ja kava kokku panemisega ning anti koolitajate juhised õpiväljundite sõnastuse parandamiseks.
Avakoosolek toimub juunikuus 2017.
Teisel poolaastal
Suve alguses toimus hangete võitjatega lepingute sõlmimine ja korraldati koosolekud erinevate
asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajatega, et rääkida üksikasjalikult läbi nende
pakutud koolituskava ning TAI poolsed ootused. Toimusid baaskoolituse arendustegevused koostöös
koolitajatega, kes töötasid oma moodulite raames välja töövihikud. TAI spetsialistide ülesanne oli
tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti koostöös
koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide komplekteerimisega.
06.07.17 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade baaskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel). Suureks
eesmärgiks, et baaskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid oleksid omavahel
põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri koolitajate puhul
vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud küsimused.
I pilootkoolitust käisid kohapeal hindamas projektijuht ning analüütik. Eesmärgiks oli saada ülevaade
väljaarendatud baaskoolitusest ning veenduda, et koolitajad viivad koolitust läbi vastavalt lepingus
seatud tingimustele ning koosolekul kokkulepitud punktidele.
Toimunud baaskoolituste raames on läbiviidud ka mõjuhindamine, hetkel kahel tasandil. Esimene tase
mõõtis osalejate kohest reaktsiooni koolitusele ehk ulatust, millisel määral pidasid koolitusel osalemist
meeldivaks, kaasahaaravaks ja oma töö jaoks oluliseks. Seda taset mõõdeti peale iga moodulit. Teine
tase mõõtis õppimist ehk millisel määral on koolitusel osalejad omandanud kavandatud teadmisi,
2
http://www.tai.ee/et/tegevused/koolituskeskus/koolitused/tat-asendushoolduse-kvaliteedi-tostmine
18
oskuseid jm põhinedes nende osalemisele koolitusel (subjektiivne eel- ja järelhindamine oma
teadmistele ja oskustele, lisaks tagasisideringid koolituste lõpus). Kolmanda tase mõõtmine, millisel
määral on koolitusel osalejad kasutanud õpitut oma töökohal (või elus laiemalt), on planeeritud 2018.
aastasse. Osaliselt on mõju hindamisse kaasatud ka tase neli, mis hindab seda millisel määral mõjutab
koolitus organisatsiooni ja keskkonda laiemalt. Selle hindamiseks on uuritud tagasisidet asenduskodude
juhatajatelt, kelle töötajad on koolituse läbinud. Nad hindavad omalt poolt muutust osalejate käitumises
töökohal.
Reaktsioonitasemel ollakse koolitusega rahul, osalejate tagasiside on koolitusele enamasti positiivne.
Koolitusel osalejad on leidnud, et koolituselt saadud teadmised on nende töökohal rakendatavad,
kiidetakse baaskoolituse teemade valikut, kuna need on nende tööks kasulikud ja olulised. Rahul ollakse
ka koolitajatega, kelle praktilised kogemused on olnud toeks osalejate probleemide lahendamisel. Võib
öelda, et koolituse sisu on muutunud temaatiliselt mitmekülgsemaks ning vastab rohkem asenduskodu
kasvatusala töötajate vajadustele. Rahulolematud oldi koolituse kodutööde süsteemiga ja liiga tiheda
ajagraafikuga. Rahulolematuse vähendamiseks tegeletakse antud teemadega 2018. aastal.
15.12.2017 toimus asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse koolitajate koosolek, kus arutati
koolitajate kogemusi koolituse läbiviimisel (sh kas põhisõnumid said edastatud). Arutati põhilisi osalejate
poolt tõstatatud küsimusi ja teemasid ning kaardistati osalejate hoiakuid. Oodati ka koolitajate
mõtted/ettepanekud koolituse parendamiseks.
Antud poolaastal tegeleti ka kasvatusala töötajate lisakoolituste teemade kaardistamisega.
Lisakoolituste võimalikud teemad said suuresti kaardistatud varasema koolitusvajaduse analüüsi käigus,
aga informatsiooni koguti jooksvalt ka sel aastal koolituse käigus osalejate tagasisidel näol
tagasisideringi raames, mida viis üldjuhul läbi TAI analüütik. Rühmatöö käigus said koolitusel osalenud
vabas vormis panna kirja võimalikke teemasid, mis peale eelkoolitust veel lisakoolitust vajaksid.
Lisakoolituse teemade täpsustamiseks saadeti lisakoolituste teemade loetelu erinevatele
organisatsioonidele (nt ELNHÜ, EATL, SOS-Lasteküla), kus asenduskodu juhid said lisakoolituste
teemade vajalikkust hinnata ning täpsustada. Nende tagasisidele toetudes täpsustati teemade ring ning
alateemad. Ka asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse kõik koolitajad said omalt poolt teha
täiendusi ja pakkuda lisakoolitusteks teemasid.
Murekohaks oli see, et osadel koolitajatel puudus asendushoolduse spetsiifilisus. Hankimisel oli
koolitajate kvalifitseerimise aluseks koolitusmooduli teemaga seotud eriala või lähedase eriala
kõrgharidus ning koolitamiskogemus viimasel kahel aastal (vähemalt üks koolitus igal aastal). Kõrgemalt
hinnati pakkujaid, kel oli varasem kogemus asendushoolduse valdkonnas (sh materjalide koostamine
ning koolitamine), kuid see ei olnud kvalifitseerimise aluseks. Olulisem oli koolitusmoodulite teemade
valdamine kui asendushoolduse valdkonna kogemus (väga vähe on spetsialiste, kes on
asendushoolduse valdkonna kogemusega eriala spetsialistid). Seega oli koolitajate meeskonnas isikuid,
kes ei olnud piisavalt asenduskodu töö ja eluga kursis. Samas hindasid osalejad väga koolitajaid nende
professionaalsuse tõttu teemade valdamisel.
Keeruline on olnud sel poolaastal suur töökoormus nii koolituste korraldamisel kui arendamisel.
01.01.2018 – 31.12.2018
Jaanuaris valmis perevanema ja kasvataja koolituse mõjuanalüüs, mis on kättesaadav siin.
Veebruaris tehti asenduskodu kasvatusala töötajate baaskoolituse õppekavasse (uue nimega
perevanema ja kasvataja täienduskoolitus) muudatusi vastavalt läbiviidud mõjuanalüüsile. Õppekava
koosneb nüüdsest 8 moodulist, mille moodulite osakaalu muudeti.
Mõjuanalüüsist selgus, et koolitus oli osalejate jaoks kasulik ning efektiivne. Teemamoodulite valik oli
osalejate hinnangul nende tööd toetav ning õpitut on võimalik töökohal rakendada. Pärast koolitust oli
nende hinnang oma teadmistele ja oskustele paranenud. Koolituse positiivset mõju kinnitab ka
asenduskodu juhtide tagasiside. Nad on märganud koolituse läbinute töös positiivset muutust (rohkem
19
märgatakse last, analüüsitakse rohkem keerulisi olukordasid ja lapsi, parem teadlikkus autismist, rohkem
rakendatakse lapse toetamisviise). Koolituse mõju kinnitab ka asjaolu, et oma teadmiste ja oskuste
hindamise puhul oli näha, et osalejate hinnangud olid kõigi teemade puhul paranenud (keskmiselt umbes
1,5 skaalapunkti). Lisaks teadmistele oli osalejate jaoks teiseks väärtuseks oma kogemuste jagamine ja
teiste kogemuste kuulamine. Seda võimaldasid arutelud ja grupitööd. Koolitajate valikuga jäid osalejad
enamasti rahule. Osalejad hindasid koolitajate elulisi näiteid, nende professionaalsust ja põhjalikke
teadmisi. Osalejad said tavaliselt oma küsimustele vastused ning moodulite sisu oli selgelt ja
arusaadavalt edastatud. Kõrgelt hinnati koolitajaid, kellel oli asendushoolduse valdkonnas töötamise
kogemus. Samas ilmnes osast tagasisidest koolituses puuduseid, mis võivad takistada koolitusel õpitu
rakendamist töökohal kui ka puuduseid koolituse ülesehituses.
Osalejad tõid välja, et koolituse kiire tempo juures on koolitusel osalemine keeruline ning väsitav ja see
takistab õpitu läbitöötamist ja kinnistumist. Kuna koolitusmoodulid toimusid sagedasti, oli ka iseseisva
töö tegemine osalejate jaoks keeruline. Ajanappuse tõttu ei suudetud kodustesse töödesse piisavalt
süveneda ning need said tehtud kiirustades. Oli mooduleid, kus koolituse peamiseks läbiviimise vormiks
oli valdavalt loeng, aga pikalt koha peal istumine ja kuulamine raskendab õppimist. Lisaks oli mooduleid,
mida oli käsitletud liiga lühidalt (nt väärkohtlemine) ning mooduleid, mis ei täitnud eesmärki (nt
sissejuhatav moodul). Antud tagasisidega arvestati 2018. aasta alguses perevanema ja kasvataja
täienduskoolituse arendamisel.
Jaanuar – veebruar valmistati ette uut perevanema ja kasvataja täienduskoolituse hanget, millele
järgnes pakkumuste hindamine, hanke võitjatega lepingute sõlmimine ja arendustegevused
koolitajatega. Uute koolitajatega ja koolitajatega, kelle moodulis oli tehtud muudatusi, räägiti läbi nende
pakutud koolituskava ning TAI-poolsed ootused. Koostöös koolitajatega toimusid täienduskoolituse
edasiarendamise tegevused, arendati edasi juba välja töötatud töövihikuid. TAI spetsialistide ülesanne
oli tagada, et töövihikust tekiks ühtne tervik ning kõik oluline oleks töövihikus kajastatud. Tegeleti
koostöös koolitajatega poolaasta koolituspäevade paika panemisega ning koolitusgruppide
komplekteerimisega.
20.04.2018 toimus perevanema ja kasvataja täienduskoolituse koolitajate ühine koosolek, mille
eesmärgiks oli saada ülevaade täienduskoolitusest tervikuna (nii koolitajatel kui TAI spetsialistidel).
Suureks eesmärgiks, et täienduskoolituses olevad teemad ei oleks eraldi tükkidena, vaid moodulid
oleksid omavahel põimitud, ei eksisteeriks üleliia korduseid, kattuvusi ja teemade raames ei oleks eri
koolitajate puhul vasturääkivusi (nt sama teooria puhul). Arutati läbi ka koolituse korralduslikud
küsimused. Lisaks tutvustati koolituse mõjuanalüüsi ning arutati läbi eelmisel aastal ilmnenud puudused,
et sel aastal oleks koolituse mõju suurem.
2.05.2018 osalesid projektijuht ja analüütik ELNHÜL juhatuse koosolekul, kus nad tutvustasid
perevanema ja kasvataja täienduskoolituse mõjuanalüüsi ja koolituse edasisi plaane.
Töötati välja perevanema ja kasvataja lisakoolituse kaks moodulit ning valmistati ette lisakoolituste
hange, mis saadetakse potentsiaalsetele pakkujatele 2018 suvel.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 2,2 %. Tegevused on ajakavas.
II poolaastal toimus täienduskoolituse uute koolitajatega osalejate töövihikute kohandamine, koolituse
hindamine ning koolituse läbiviimise tagasisidestamine koolitajatele.
Lisaks valmistati ette ja viidi läbi täienduskoolituse venekeelne hange kuni aastani 2019, sh täpsustuste
küsimine, pakkumuste hindamine, protokolli koostamine, lepingute sõlmimine, koolituste kuupäevade
kokku leppimine. Esimene hange kukkus osaliselt läbi ning vaja oli läbi viia ka teine hange. Teise hanke
raames saadi venekeelsete täienduskoolituse kõikide moodulite läbiviimiseks koolitajad. Kuna esimene
hange kukkus läbi, siis ei olnud kahjuks võimalik 2018. aastal koolitustega alustada. Seetõttu viiakse 4
venekeelset perevanema ja kasvataja täienduskoolitust läbi 2019. aastal.
Tõlgiti perevanema ja kasvataja täienduskoolituse osalejate töövihik eesti keelde.
20
Valmistati ette ja viidi läbi lisakoolituse hange moodulitele „Teismelise mõistmine ja toetamine“ (hangitud
koolitajad 2 eestikeelse ja 2 venekeelse gruppi läbiviimiseks ); „Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja
toetamine“ (2 eestikeelset ja 2 venekeelset gruppi); „Psühholoogiline kriisiabi“ (2 eestikeelset ja 2
venekeelset gruppi); „Laste vaheliste suhete toetamine“ (2 eestikeelset ja 2 venekeelset gruppi); sh
täpsustuste küsimine, pakkumuste hindamine, protokolli koostamine, lepingute sõlmimine, koolituste
kuupäevade kokku leppimine ning kahe mooduli raames koolitajatega kohtumiste korraldamine.
Esimene hange kukkus osaliselt läbi ning vaja oli läbi viia ka teine hange. Teise hanke raames jäi ka üks
moodul katmata ning seejärel mindi ühe mooduli raames läbirääkimistesse valdkonna koolitajatega.
2018. aasta lõpuks saadi kõikidele moodulitele mõlemas keeles koolitajad. 2018. aastal toimus 2 gruppi,
kuna esimene hange kukkus läbi ning välja kuulutatud koolitusgrupid ei täitunud oodatud tasemel.
Ülejäänud teemadel on koolituspäevad 2019. aastasse planeeritud.
Lisaks toimus mõjuhindamise raames 2017. aastal perevanema ja kasvataja täienduskoolituse
läbinutega 2 fookusgruppi, et hinnata koolituse pikaajalist mõju. Eesmärk oli hinnata kas ja kuidas oli
koolitusel osalemine nende tööd asendus-/perekodus mõjutanud. Tallinnas toimus fookusgrupp
18.10.2018 (8 osalejat) ja Pärnus 25.10.2018 (6 osalejat). Aruteludes osalenud osalejad leidsid, et
üldiselt on lastega tegelemisel tõusnud enesekindlus. Suurenenud on tunnetus lapse osas – mida ja
millal peaks lapsega ette võtma, millal rääkima, mis last innustab ja kuidas saaks läbi selle teda paremini
toetada. Üheks väärtuseks peeti ka tagantjärele grupis tekkinud kokkukuuluvustunnet ja häid suhteid.
Nähti, et ka teistel on sarnased probleemid ning see oli julgustav ja toetav. Sellest tekkis ka töökohal
suurem kindlus oma arvamust sagedamini avaldada. Eneseväljendusoskus paranes tänu koolitusele,
sest osatakse paremini olukordi sõnastada ja põhjendada. Spetsiifilisteks oskusteks, mida teadlikult on
asenduskodus üritatud kasutada, on sagedasem laste tunnustamine, enama tähelepanu pööramine
väärkohtlemise tunnustele, suurem valmisolek tegeleda leinava lapsega, teadlikum lapse
arengutasemele vastav käitumine. Fookusgruppidele täiendava info saamiseks viidi koolituse läbinute
seas ka läbi veebiküsitlus. Kokku vastas küsitlusele 34 koolituse vilistlast. Tulemustele toetudes võib
öelda, et küsitlusele vastanud osalejad peavad koolitust endiselt kasulikuks ka teatud aja möödumisel
koolituse lõpust. Osalejad kasutavad koolitusel õpitut endiselt igapäevatöös. Kiideti koolituse praktilisust
ja teemade vajalikkust asenduskodus töötamisel. Ainukese miinusena võib välja tuua, et koolitusel
jagatud koolitusmaterjale kasutatakse peale koolituse lõppu pigem harva.
01.01.2019 – 31.12.2019
Esimesel poolaastal viidi lõpuni läbi hanke „Perevanema ja kasvataja täienduskoolituse läbiviimine
2019-2020“ hindamine, koostati protokoll, toimus teadete välja saatmine, lepingute koostamine ja
sõlmimine, koolituskuupäevade kokku leppimine, koolitajate ühine koosolek ühtlase kvaliteedi
tagamiseks (toimus 21.01.2019) ja koolituste korraldamine. Lisaks uute koolitajatega töövihikute
kohandamine.
Viidi läbi perevanema ja kasvataja venekeelse täienduskoolituse hanke hindamine, protokolli
koostamine, teadete välja saatmine, lepingute koostamine ja sõlmimine, koolituskuupäevade kokku
leppimine, koolitajate ühine koosolek ühtlase kvaliteedi tagamiseks (toimus 17.01.2019) ja koolituste
korraldamine.
Esimesel poolaastal toimus ka koolituste hindamine – perevanema ja kasvataja täienduskoolituse
eestikeelse mooduli „Positiivne vanemlus“ hindamine, kuna koolitama tulid uued koolitajad, perevanema
ja kasvataja venekeelse täienduskoolituse hindamine (täies mahus) ning lisakoolituste hindamine.
25.01.2019 osales projektijuht projekti "Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele" seminaril.
22.05.2019 osalesid projektijuht ja analüütik turvakoduteenuse osutajate seminaril, kus tehti
perevanema ja kasvataja täienduskoolitustest ettekanne.
Oleme tegelenud „Imelised aastad“ vanemlusprogrammi pilootkoolituse ettevalmistamisega
perevanemate ja kasvatajate lisakoolituste raames (vt lähemalt PRIDE koolituste alt).
21
Teisel poolaastal valmistati ette ja viidi läbi venekeelse perevanema ja kasvataja täienduskoolituste
hange (sh hinnati pakkumusi ja koostati protokoll.
30.07 - 31.07.2019 osales projektijuht Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu suvepäevadel, kus viis
kasvatajatele ja perevanematele läbi töötoa. Töötoas arutati perevanema ja kasvatajate lisakoolituste
vajaduse kohta.
13.09.2019 toimus Moreno keskuse, SKA ning TAI projektijuhiga arutelu koolituste ja supervisiooni
ühisosast.
Sotsiaalhoolekande seaduse "Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust
vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord" määruse muudatuse tõttu, mille raames
peavad turvakodu töötajad olema 2020. aasta alguseks läbinud TAI täienduskoolituse, korraldati aasta
lõpus ühe lisa perevanema ja kasvataja koolitusgrupi, mida esialgu 2019. aastal ei planeerinud. Viimasel
hetkel koolituse korraldamine oli suur väljakutse, eriti just koolitajate kiire ajagraafiku tõttu. Koolitusel
osalejate motiveerimisega oli raskusi.
Soovijate puudumise tõttu jäeti ära perevanemate ja kasvatajate 2 Tallinnas toimuma pidanud vene
keelset lisakoolitust – „Lastevahelised suhted“ ja „Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja toetamine“.
Huvi oli väike eeldatavasti seetõttu, et koolitused jäid aasta lõppu ning samal aja toimusid ka
perevanemate- ja kasvatajate täienduskoolituste grupid.
11.06-15.06.2019 osales projektijuht Rumeenias Be the Change! Partnering to improve the transition
from alternative care to independent living” konverentsil. Konverentsi eesmärk oli välja tuua
asendushooldusel olevate, sh asendushoolduselt lahkuvate noorte mured seoses asendushoolduselt
lahkumise korraldamisega. Projekti sisuks, mille raames konverents korraldati, on jõustada lapsi ja noori
tegemaks laste ja noorte asendushoolduse süsteemis positiivseid muutusi. Noorte osalus ühises
õppeprotsessis on muutuste saavutamisel otsustava tähtsusega. Konverentsil rääkisid palju erinevate
riikide noored oma kogemustest ja ootustest erinevatele osapooltele. Projektijuht nentis, et „hea oli
kuulda, et oleme oma koolitustel noorte sõnumeid aina rohkem edastamas, kuid siiski oleks oluline
kaasata noori rohkem ka arendamise protsessi. Nad jäävad siiski paljuski välja, olgugi, et arendame
süsteemi nende heaolu tagamiseks.“ Lisaks tutvustati konverentsil ka asendushoolduselt lahkuvate
noorte koolitust, kus spetsialistidele tutvustatakse olulisi tegureid, millega laste hooldamise, sh
asendushoolduselt lahkumisel arvestada. Koolitust viiakse läbi koos noortega.
01.01.2020 – 31.12.2020
Viidi läbi 2019. aasta detsembris toimunud perevanema ja kasvataja venekeelse täienduskoolituse
hanke lepingute koostamine ja sõlmimine, koolituskuupäevade kokku leppimine.
29.01.2020 toimus eesti- ja venekeelset täienduskoolitust läbiviivate koolitajate ühine koosolek ühtlase
kvaliteedi tagamiseks ja arutamaks seni esile kerkinud probleeme ja murekohti.
E-kirjade vahendusel toimus täienduskoolitust läbiviivate koolitajate pidev kirjavahetus alates eriolukorra
väljakuulutamisest, et arutada jooksvalt, kuidas eriolukorras ning ka hilisemal perioodil koolitusi läbi viia.
12.05.2020 toimus eesti- ja venekeelset täienduskoolitust läbiviivate koolitajate ühine koosolek
arutamaks, kas koolitust on võimalik viia veebikeskkonda ning milliseid võimalusi näevad koolitajad oma
moodulite lõikes. Arutelu tulemusena otsustati, et selleks on vajalik läbi viia eraldi arendus, et üle vaadata
kogu õppe sisu, eesmärgid ja õpiväljundid. Koolitust ei ole võimalik veebis läbi viia täpselt samamoodi
ja samas mahus kui auditoorselt. TAI saatis välja praegustele hankepartneritele hinnapäringud
moodulite veebikoolituste arenduseks.
22
TAI asendushoolduse meeskonna liikmed osalesid eriolukorra ajal pajudel erinevatel tasuta- ja tasulistel
veebikoolitustel ja -seminaridel eesmärgiga õppida, kuidas läbi viia veebikoolitusi, millised on nende
plussid ja miinused, ohud ja võimalused.
Toimus perevanemate ja -kasvatajate lisakoolituste hanke ettevalmistamine. Koolitused planeeritakse
viia läbi II poolaastal eesti- ja vene keeles Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartus sõltuvalt sellest, millises
piirkonnas ja kui palju osaleda soovijaid on. Hankekutse saadeti välja 27.05.2020 tähtajaga 11.06.2020.
Arendati eelmisel aastal alanud pere- ja asenduskodu juhtide koolitust. Kaardistatud on
pädevused/teemad kirjanduse analüüsi põhjal ning juhtide seas on läbi viidud küsitlus, millele vastas 30
inimest. Töö koolituse arendamisega jätkub II poolaastal, et sügisel alustada koolituste pakkumisega.
Veebruaris alustas täienduskoolitustel osalemist üks grupp eesti keeles Tallinnas ja vene keeles Ida-
Virumaal. Kahjuks jäid eriolukorra tõttu mõlemad koolitusgrupid I poolaastal lõpetamata. Otsustati, et
koolitusi eriolukorra ajal läbi ei viida, kuna pere- ja asenduskodudes on kõik lapsed kodus ning töötajate
eriolukorrast tingitud suurema töökoormuse tõttu ei ole mõistlik neid suunata kohustuslikule koolitusele.
Eriolukorras olid koolitusspetsialistid pidevalt ühenduses nii osalejate kui ka asenduskodudega.
Kaardistati nende valmisolekut osaleda koolitustel eriolukorra ajal ning nende valmisolekut osaleda
veebikoolitustel (nii eriolukorra ajal kui ka väljaspool seda).
Teise poolaasta alguses viidi läbi hange leidmaks koolitajaid perevanemate ja kasvatajate lisakoolituste
läbiviimiseks teemadel „Psühholoogiline kriisiabi“ ja „Lastevaheliste suhete toetamine“. Koolitused
toimusid nii eest kui ka vene keeles. „Psühholoogilise kriisiabi“ eestikeelsed koolitused toimusid
kontaktõppes, venekeelne koolitus COVID-19 tingitud olukorra tõttu veebis. „Lastevaheliste suhete
toetamise“ venekeelne koolitus toimus kontaktõppes ja eestikeelne veebis.
Augustis alustati kevadel pooleli jäänud perevanemate ja kasvatajate täienduskoolituste gruppidega
ning septembrist lisandusid uued eesti- ja venekeelsed grupid. Esimesed koolitusmoodulid toimusid
kontaktõppes, kuid tervisest tingitud põhjustel oli osalejatel lubatud vajadusel osaleda veebi vahendusel.
Novembrist alates viidi kõik koolitused veebi (osaliselt juba septembris – Ida-Virumaa). See omakorda
nõudis koolitajatelt olemasoleva õppekava kohandamist ning paljudel neist puudus veebikoolituste
läbiviimise oskus. Seetõttu oli koolitajatel võimalus kasutada haridustehnoloogilist tuge -
haridustehnoloogilist konsultatsiooni (sobilike õppemeetodite väljapakkumine koolitajale, et saavutada
ja hinnata oodatav õpitulemus veebiseminari vormis) ja tehnilist abi (tugi koolitajale veebiseminar
läbiviimise ajal). Tervise Arengu Instituut leidis teenuse pakkuja konkursi tulemusena.
01.01.2021 – 31.05.2021
Esimene poolaasta
2021 jaanuari alguses viidi lõpuni Perevanema ja kasvataja täienduskoolituse eesti ja venekeelse
koolituse hanke hindamine ja sõlmiti lepingud koolituste partneritega üheks aastaks.
I poolaastal alustas perevanema ja kasvataja täienduskoolitust 2 gruppi – 1 eesti keeles ja 1 vene keeles.
Grupid lõpetavad juunis. Koolitused toimusid koroonaviiruse levikus tulenevalt täielikult
veebikeskkonnas (Zoom ja Moodle). Sellest tulenevalt oli kõiki koolitusmooduleid vaja vähemal või
rohkemal määral kohandada sobivamaks veebis läbiviimiseks (materjalid ja õppemeetodid). I poolaastal
uuendati ka koolituse õppematerjale sisuliselt ja vormiliselt (vastavalt TAI uuele CVI-le).
I poolaastal viidi lõpuni asenduskodu juhtide ja keskastme juhtidele koolitusvajaduse analüüs ning
koostati esialgne viiest moodulist koosnev koolituskava. Vastavalt kavale käsitleb koolitus järgnevaid
teemasid: kuidas toetada vaimset tervist ning luua toetavat õhkkonda töökohal, kuidas luua last toetav
ja turvaline keskkond asendushooldusel, kuidas tulla toime keerulise tausta ja käitumisega lastega,
käsitletakse seadusi mis reguleerivad asendushoolduse teenuse osutamist ning kuidas luua lapsele
tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaseid elutingimusi. Aprill kuni mai viidi läbi hange
pilootkoolituse koolitajate leidmiseks ja koolituse arendamiseks. Pilootkoolitus algab septembris
23
Pilootkoolituse järgselt tehakse vajadusel koolitusprogrammi muudatusi lähtuvalt koolitajate ja osalejate
tagasisidest.
Aprill ja mai 2021 viidi läbi hange perevanemate ja kasvatajate lisakoolituste koolitajate leidmiseks eesti
ja vene keeles teemadel „Lastevaheliste suhete toetamine“, „Traumateadlik perevanem“ ja „Konflikti
lahendamine laste ja noortega“. Teema „Konflikti lahendamine laste ja noortega“ koolitajate leidmiseks
viidi läbi kordushange mai lõpus. Koolitajatega sõlmiti leping 2021. aastaks. Lisakoolituste pakkumistega
alustatakse juuni lõpus.
Koolituste pakkumine
01.01.2017 – 31.12.2017
Aastal 2017 viidi ESF meetme raames läbi 4 koolitusgruppi. Kokku koolitati 75 asenduskodu kasvatusala
töötajat (baaskoolituse lõpetanud inimeste arv).
I koolitusgrupp Tallinnas toimus 18.07.2017 – 13.09.2017, 14 osalejat
II koolitusgrupp Tallinnas toimus 10.10.17 – 6.12.2017, 22 osalejat
III koolitusgrupp toimus Tartus 16.10.17 – 13.12.17, 19 osalejat
IV koolitusgrupp toimus Tartus 24.10.17 – 20.12.2017, 20 osalejat
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 71 %. Tegevused on ajakavas.
01.01.2018 – 31.12.2018
3.mail alustas esimene perevanema ja kasvataja täienduskoolituse grupp:
I grupp 3. mai – 15. august, 17 osalejat
Uuendatud täienduskoolitust käivad TAI spetsialistid koha peal hindamas.
Teine eestikeelne koolitusgrupp viiakse läbi sügisel.
II poolaastal toimus perevanema ja kasvataja täienduskoolituse raames:
II koolitusgrupp 4.september-12. detsember, 16 osalejat
Perevanema ja kasvataja lisakoolitused:
„Teismelise mõistmine ja toetamine“ eestikeelne (13 osalejat) 01.11.-02.11 ja 15.11.2018
„Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja toetamine" eestikeelne (10 osalejat). 21.11 – 22.11.2018
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2018. aasta lõpuks eelarvest
kulutatud umbes 60,7%.
01.01.2019 – 31.12.2019
Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus (160 ak/h, 18 koolituspäeva). Alustanud grupid:
• Esimene koolitusgrupp, eesti keeles, Tallinn, 26.veebruar – 19.juuni, 18 osalejat
• Teine koolitusgrupp, vene keeles, Tallinn, 6.märts – 7.juuni , 20 osalejat
• Kolmas koolitusgrupp, vene keeles, Jõhvi, 25.veebruar – 12.juuni , 16 osalejat
Lisakoolitused 2019. aasta esimesel poolaastal:
• Teismelise mõistmine ja toetamine, eesti keeles, Tartus, 23.-24.jaanuar ja 31.jaanuar,14 osalejat
• Trauma läbi elanud lapse mõistmine ja toetamine, vene keeles, Jõhvis, 6.-7.veebruar, 22
osalejat
• Psühholoogiline kriisiabi, eesti keel, Tallinnas,12.-13.veebruar, 11 osalejat
• Psühholoogiline kriisiabi, vene keeles, Jõhvis,14.-15.veebruar, 21 osalejat
24
• Psühholoogiline kriisiabi, eesti keeles, Tartus 19.-20.veebruar, 13 osalejat
• Psühholoogiline kriisiabi, vene keeles, Tallinn 21.-22.veebruar, 14 osalejat
• Laste vaheliste suhete toetamine, eesti keeles, Tallinnas, 7.-8.märts, 13 osalejat
• Laste vaheliste suhete toetamine, eesti keeles, Tartus, 4.-5.aprill, 13 osalejat
Kokku läbisid esimesel poolaastal lisakoolituse 121 inimest.
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2019. I poolaasta lõpuks
kulutatud umbes 27%. Kulutused tõusevad, kuna suur osa koolitajate tööjõukulusid ei ole veel
täienduskoolituse raames välja makstud. Tegevused on ajakavas, koolitused toimuvad vastavalt
plaanile. Keeruline on hangetega, kus pädevaid koolitajaid on pigem vähe ja head koolitajad on väga
hõivatud, seega kukuvad hanked osaliselt läbi. Samas on siiski lõpuks alati koolituste läbiviimiseks
koolitajad leitud. Perevanema ja kasvataja lisakoolituste tagasiside on olnud üldjoontes hea, va mõne
koolitaja puhul. Eestikeelsete lisakoolituste täituvus võiks olla suurem. Nende lisakoolituste alatäituvuse
põhjuste väljaselgitamisega tegeletakse.
Teisel poolaastal toimusid perevanema ja kasvataja täienduskoolitus (160 ak/h, 18 koolituspäeva):
Neljas koolitusgrupp, eesti keeles, Tallinn 04.09-16.12., 18 osalejat
Viies koolitusgrupp, vene keeles, Jõhvi, 03.09.-17.12., 20 osalejat
Kuues koolitusgrupp, vene keeles, Tallinn, 12.09.-20.12., 17 osalejat
Kaheksas koolitusgrupp, eesti keeles , Tallinn 08.10.-20.12., 21 osalejat
Lisakoolitused 2019. aasta II poolaastal:
Traumakogemusega lapse mõistmine ja toetamine, Tallinn, 19.-20.11, 10 osalejat
Teismelise mõistmine ja toetamine, vene keeles, Tallinn, 29.08.-13.09, 12 osalejat
Teismelise mõistmine ja toetamine, vene keeles, Ida-Virumaa, 22.08.-06.09, 26 osalejat
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2019. lõpuks kulutatud umbes
99%.
01.01.2020 – 31.12.2020
Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus (160 ak/h, 18 koolituspäeva).
Alustanud grupid:
• I koolitusgrupp, eesti keeles, Tallinn, 04.02.-04.03 (56 ak/h, 7 koolituspäeva)- 21 osalejat
• II koolitusgrupp, vene keeles, Jõhvi, 03.02.-05.03, (42 ak/h, 6 koolituspäeva) - 17 osalejat
Kogu koolituse maht on 169 ak/h, 18 koolituspäeva. Seoses eriolukorraga jäid mõlemad koolitusgrupid
esimesel poolaastal lõpetamata. Koolitusgrupid jätkuvad alates augustist.
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 31.05.2020 seisuga kulutatud
umbes 22%.
Järgmisel poolaastal kulud tõusevad, kuna planeeritud täienduskoolitused jäid kevadel ära ning
sügisesse on lisaks ärajäänud koolitustele planeeritud veel minimaalselt 2 koolitusgruppi, lisakoolitused
ja asenduskodu juhtide koolitus.
Teisel poolaastal toimusid perevanema ja kasvataja täienduskoolitused (160 ak/h, 18 koolituspäeva):
I koolitusgrupp, eesti keeles, Tallinn 04.02.-28.10.2020, - osalejaid 19
II koolitusgrupp, vene keeles, Jõhvi 11.02.-19.11.2020 – osalejaid 16
III koolitusgrupp, eesti keeles, Tallinn 08.09.-10.12.2020- osalejaid 16
Lisakoolitused 2020. aasta II poolaastal:
Psühholoogiline kriisiabi, eesti keeles, Tartu 15.-16.10.2020 - osalejaid 17
25
Psühholoogiline kriisiabi, eesti keeles, Tallinn 22.-23.10.2020 – osalejaid 14
Lastevaheliste suhete toetamine, vene keeles, Tallinn, 12.-13.11.2020 – osalejaid 10
Lastevaheliste suhete toetamine, eesti keeles, veebis, 2.-3.12 ja 8.12.2020 – osalejaid 22
Psühholoogiine kriisiabi, vene keeles, veebis, 10.12, 18.12.2020 – osalejaid 7
Perevanema ja kasvataja koolituste arenduste ja läbiviimise eelarvest on 2020. lõpuks kulutatud umbes
86%.
01.01.2021 – 31.05.2021
Toimusid perevanema ja kasvataja täienduskoolitused (160 ak/h, 18 koolituspäeva):
I koolitusgrupp, eesti keeles (planeeritud Tallinnas aga toimus täielikult veebis) 03.03.-
17.06.2021, - osalejaid 21.
II koolitusgrupp, vene keeles (planeeritud Jõhvis aga toimus täielikult veebis) 01.03.-15.06.2021
– osalejaid 21.
Täiendkoolitused asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele, kes
tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega
KAVANDATUD: 01.10.2016 – 31.12.2022 TEGELIK: 01.03.2017 –
Tegevuste planeerimine
Kuna aastal 2016 oli nii PRIDE koolituste arendamine kui asenduskodu kasvatajate koolituste
suuremahuline arendamine, siis lükkus antud täienduskoolituste arendamine aastasse 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Märtsis toimus kohtumine lastemajas (SKA teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamiseks), kus tutvustati vastastikku seksuaalselt väärkoheldud laste teema raames tehtavaid
tegevusi. Kohtumisel osalesid TAI projektijuht Enelis Linnas, lastemaja projektijuht Anna Frank-Viron ja
Sotsiaalministeeriumi LPO osakonna nõunik Ann Lind-Liiberg. Selleks, et vältida samasisuliste
tegevuste dubleerimist, tehakse edaspidi jätkuvalt koostööd.
Teisel poolaastal
Täienduskoolituse koolitusvajaduse analüüsiga on alustatud. Kaardistatud on teemaga tegelevaid
asutusi ja spetsialiste. Uuritud on ka vastavat kirjandust. Koostööd tehakse SOM LPO osakonna
nõunikuga, kelle poolt koostatud dokumenti sai antud teema raames kommenteeritud. Jõuti järeldusele,
et selle teemaga tegelevaid spetsialiste ja asutusi on palju ning 2018. aastal korraldatakse arutelu
suuremas ringis, kus loodetavasti lepitakse täpsemalt kokku erinevate osapoolte ülesanded.
Koolitusvajaduse analüüs ning koolituse läbiviimine olid planeeritud 2017. aastaks, kuid kuna PRIDE ja
kasvatajate koolituste arenduste ja pakkumisega on olnud aastal 2017 ootamatult palju tööd, siis
täienduskoolituse arendamisega tegeletakse jõudsamalt aastal 2018. Ootamatu olukord tekkis, kui
koolitusspetsialist läks pikalt töövõimetuslehele, millele järgnes tema töölt lahkumine. Seetõttu pidid
projektijuht ja analüütik lisaks oma tööülesannetele täitma koolitusspetsialisti tööülesandeid, mis pärssis
arendustegevuste läbiviimist. Lisaks sellele kujunesid PRIDE koolitajate värbamise väljatöötamine,
ettevalmistamine ja läbiviimine; PRIDE filmi uuendamine ning asenduskodu kasvatusala töötajate
baaskoolituseks koolitajate hankimine (esimene hange kukkus osaliselt läbi) projektimeeskonnale
ajakulukamaks kui esialgselt prognoositi.
Eelarvelisi kulutusi pole veel tehtud.
01.01.2018 – 31.12.2018
26
12.04.18 käisid projektijuht ja analüütik Sotsiaaltöö konverentsil „6 ettekannet ühiskonna pahupoolelt“
Konverentsil käsitleti nelja teemat – prostitutsioon ja inimkaubandus, narkomaania ja rehabilitatsioon.
TAI jaoks oli konverents kasulik eelkõige inimkaubanduse teema tõttu. Konverentsil toodi välja, et
alaealistega seotud inimkaubandus on Eestis probleem ning sellealane kuritegevus on tõusnud,
võrreldes varasemate aastatega. Saime teavet, et koolitusel on oluline käsitleda veebiahistamise teemat
ning kuidas noori inimkaubandusse värvatakse. Koolituse üheks eesmärgiks võiks olla ennetada noorte
sattumist inimkaubanduse (sh seksuaalse väärkohtlemise) ohvriks. Konverentsil toodi välja, et
riskirühmaks on alaealised, kel on keerulised perekondlikud suhted. Väga haavatavad on ka
asendushooldusel olevad lapsed ja noored, mistõttu on ennetustöö eriti oluline.
Osaliselt on valminud koolitusvajaduse analüüs (kirjanduse analüüs). Edasised tegevused näevad ette
ekspertidele küsitluse saatmist ja ekspertidega suhtlemist, et panna paika koolituse fookus.
Eelarvest on kulutatud 0,2 %. Valmimisel on koolitusvajaduse analüüs, mille raames eelarvelisi kulutusi
suuresti ei ole. Eelarve kasutus tõuseb koolituste läbiviimise etapid.
II poolaastal valmis koolitusvajaduse analüüs ning pilootkoolituse kava ning määratleti ka pilootkoolituse
sihtrühmad. Koolitus kujunes kuuepäevaseks. Koolituskava valmis koostöös erinevate valdkonna
ekspertidega ning kava kokkupanek ning sihtrühmade määratlemine valmis mitmete kirjalike tagasiside
küsimiste ning koosolekute tulemusena ning oli seetõttu aeganõudev. . Ekspertümarlauad toimusid
4.10.18 (7 osalejat) ja 5.11.18 (9 osalejat). Lisaks saatsid teised erinevad valdkonna spetsialistid
kirjalikku tagasisidet.
Pilootkoolitus toimub 2019. aastal.
Eraldi selgitatakse välja koolituse vajadus ning arendatakse vajadusel koostöös SOS Lastekülaga
koolitus saatjata alaealistega tegelevatele asendushoolduse pakkujatele (sh võrgustikuliikmetele).
17.10.18 osales projektijuht Tartu Laste Tugikeskuse poolt korraldatud ümarlaual „Laste ja noorte
seksuaalse väärkohtlemise ennetamine ja abi laps-ohvritele“.
Eelarvest on kulutatud 2018. aasta lõpuks 0,7 %. Põhjusel, et 2018. toimunud teavitustegevused vajasid
palju sisulist panust projektijuhilt, erinevad hanked kukkusid osaliselt läbi ning inimressurssi oli piiratud
määral, siis ei jõutud kahjuks 2018. aastal koolituste pakkumiseni.
01.01.2019 – 31.12.2019
Esimesel poolaastal tegeleti pilootkoolituse hanke välja töötamisega. Lisaks kaardistati koostöös
ekspertgrupiga võimalikke koolitajaid koolitusmoodulite läbiviimiseks. Hankekutse on praktiliselt
valminud ning hankekutse peaks välja minema 2019. aasta juunikuus ning koolituse piloteerimisega
alustatakse 2019. aasta sügisel.
Eelarvelisi kulutusi ei ole 2019. I poolaastal tehtud. Kulud tekivad aasta lõpuks kui pilootkoolitus on läbi
viidud. Koolituskava kokku panek oli keeruline, kuna ekspertidel oli palju eriarvamusi, kuid pika
analüüsimise tulemusena valmis optimaalne kava. Kuna koolituskavas olevad teemad on väga
spetsiifilised ning üldjuhul ühe mooduli kõikide pädevuste katmiseks ühest koolitajast ei piisa, siis võib
koolitajate leidmine olla keeruline. Koolitajate leidmiseks on koostatud põhjalik hange. Tegevused
jätkuvad planeeritult ning tegevust saab põhjalikumalt hinnata II poolaasta lõpus kui koolitajad on leitud
ning pilootkoolitused läbi viidud.
Teisel poolaasta aruandlusperioodi alguses (28.06.2019) saadeti välja hankekutse „Seksuaalselt
väärkoheldud ja/või inimkaubanduse ohvriks langenud laste märkamine ja toetamine“ koolituse
läbiviimiseks. 19.07.2019 esitati pakkumus koolituse läbiviimiseks Psych&Law Consultation OÜ poolt.
Koolituse eesmärk on toetada asendushooldusteenuse pakkujaid ja lastekaitsetöötajaid teadmiste
omandamisel seksuaalselt väärkoheldud ja/või inimkaubanduse ohvriks langenud laste kohta, sh kuidas
27
lapsi toetada ning aidata neil oma tunnetega toime tulla. Koolitus oli mahuga 52 akadeemilist tundi (6,5
koolituspäeva) ja koosnes neljast erinevast moodulist. Koolituse sihtrühmadeks olid
asendushooldusteenuse pakkujad (asendus- ja perekodu töötajad või sotsiaaltöötajad) ja
lastekaitsetöötajad. Osalejaid 15. Lisaks pilootkoolituse läbiviimisele koostati ka koolitaja juhend
koolituse edaspidiseks läbiviimiseks.
Moodul „Laste seksuaalne väärkohtlemine“
moodul „Laste ja noorte inimkaubandus“
Moodul „Laste ja noorte toetamine“
Moodul „Tegutsemissuunad seksuaalse väärkohtlemise ja/või inimkaubanduse kahtluse korral
(asendushooldus)“
Moodul „Tegutsemissuunad seksuaalse väärkohtlemise ja/või inimkaubanduse kahtluse korral
(lastekaitse)“
Tagasisideankeetide alusel võib öelda, et mõlemad sihtrühmad olid rahul koolituse ja selle teemadega.
Koolitusel osalejad leidsid, et koolituse teemad on nende töö jaoks vajalikud ja koolitusel käsitletud
teemad pakkusid neile palju uut informatsiooni. Koolitajad edastasid osalejatele teemat selgelt ja
arusaadavalt (kinnitati ka tagasisideringis, kus kiideti koolitajate häid teadmisi, professionaalsust ja raske
teema head käsitlemist) ning andsid piisavalt võimalusi aruteludeks ja küsimusteks. Kohati jäid
asenduskodude jaoks mõned teemad rohkem pinnapealseteks kui lastekaitsetöötajate jaoks (nt
bioloogilise perega suhtlemine, praktilised võtted erivajadusega lastega juhtumitega tegelemisel,
kasvatuslikud võtted) Isegi kui ankeetides märgiti, et nad olid kaasatud koguaeg õppetöösse, tuli
tagasisideringis välja, et asenduskodude esindajad oleksid eelistanud rohkem aktiivõppemeetodeid
erinevate moodulite osas.
Koolitusel osalemise tingimuseks oli, et osalejad edastavad koolitusel õpitut oma kolleegidele. Isegi kui
väitega „Oskan õpitut oma teistele kolleegidele edastada“ nõustumine jäi üsna kõrgeks, siis
tagasisideringis leiti, et selle edastamine on siiski keeruline ja seda ei saa teha nii efektiivselt kui ise
koolitusel osalemine. Osalejad hindasid tagasisideringis koolituse väga vajalikuks ja leidsid, et seda
peaks võimalikult paljudele ametnikele pakkuma, kes puutuvad kokku laste seksuaalse väärkohtlemise
ja/ või laste inimkaubandusega.
Tagasisideringis toetasid koolitusel osalejad mõlema sihtrühma koos koolitamist, sest kasulik on näha,
kuidas teine osapool oma tööd korraldab ja millised on koostöökohad. Lastekaitsetöötajad ja
asenduskodud on väga lähedalt seotud ja seetõttu on need teadmised vajalikud. Mõlemad sihtrühmad
pooldasid ka seda, et koolitus võiks olla veidi pikem (mitte mingil juhul lühem). Kui asenduskodud
pooldasid, et viimane moodul võiks samuti olla ühine ja koolitusgrupi sihtrühmapõhine lahutamine ei
olnud väga põhjendatud, siis lastekaitsetöötajatel see hoiak nii tugev ei olnud. Neile meeldis, et viimane
moodul oli suunatud just neile ja tegi koolituse eriliseks.
Koolitusel osalenud spetsialistid tegid ettepaneku muuta moodulite jaotust ning ühendada kaks viimast
moodulit siiski üheks, kuna nende lahku löömine ei toonud piisavalt suurt mõju. Lisaks muuta koolitus
12 tundi pikemaks, et oleks võimalik kõik olulised teemad sisuliselt edastada.
Planeeritud oli ka saatjata alaealiste koolitusvajaduse kaardistamine, kuid see lükkus edasi 2020.
aastasse.
Asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvate spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste
ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega täienduskoolituste ja arenduste eelarvest
on 2019. lõpuks kulutatud umbes 93%.
01.01.2020 – 31.12.2020
I poolaastal jätkus töö 2019. aasta lõpus valminud koolitaja juhendiga. Sinna oli vajalik sisse viia
mõningaid sisulisi muudatusi ning teha tehnilist ja keelelist korrektuuri.
28
25.veebruaril saadeti välja hankekutse „Laste seksuaalse väärkohtlemise ja inimkaubanduse“ koolituse
koolitajate leidmiseks. Hanketähtajaks oli määratud 20.03.2020. Seoses 13.03.2020 välja kuulutatud
eriolukorraga tühistati hange, sest sel hetkel oli teadmata eriolukorra kestvus ning võis eeldata, et
eriolukorrast tingituna ei saanud kõik kandideerida soovijad oma pakkumist esitada.
22.05. saadeti välja korrigeeritud hankekutse „Laste seksuaalse väärkohtlemise ja inimkaubanduse“
koolituse koolitajate leidmiseks tähtajaga 04.06.2020
Eelarvest on kasutatud raha vaid koolitaja juhendi toimetamiseks. Kulud tekivad aasta lõpuks kui on läbi
viidud kuni 2 koolitusgruppi. Eelarvest on kasutatud 3%.
Teisel poolaastal viidi lõpuni koolituse hange. Hanke võitsid kaks pakkujat – Tartu Laste Tugikeskus ja
Psychological Consultation OÜ. Koolituste läbiviimisega alustati septembris. Koolitusel osalejad said
esimesel neljal moodulil osaleda nii kontaktõppes, kui ka veebi vahendusel. Viimane koolitusmoodul
detsembris toimus 100% veebikoolitusena. Koolitusi viisid läbi 6 koolitajat.
Kuna pilootkoolitus toimus Tallinnas ja Lõuna-Eestis oli koolituse vastu suur huvi, siis toimusid
seekordsed koolitusmoodulid Tartus. Registreerunute hulgas olid asenduskodude esindajad ja
omavalitsuste lastekaitsespetsialistid. Algselt oli koolitusele registreerunud 21 osalejat. Kahjuks mitmeid
neist ei tulnud koolitusele kohale ja mitmed katkestasid erinevatel põhjustel koolituse. Koolituse läbimise
tunnistused väljastati 15 osalejale, kes läbisid koolituse täies mahus. Kahjuks COVID-19 teise laine tõttu
ei jõudnud läbi viia 2 koolitust nagu algselt oli planeeritud ning need viiakse läbi 2021.
Toimunud koolitusmoodulid:
I moodul „Lapse seksuaalsus“ 14.09.2020
II moodul „Seksuaalne väärkohtlemine ja märkamine“ 29.-30.09.2020
III moodul „Laste ja noorte inimkaubandus“ 12.10.2020
IV moodul „Väärkohtlemise mõju ja lapse/noore toetamine“ 29.-30.10.2020
V moodul „Väärkohtlemisele reageerimine sh võrgustikutöö ja osapoolte rollid“ 30.11-01.12.2020
Tagasiside põhjal jäid osalejad koolitusega väga rahule ning pidasid seda vajalikuks.
Asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku kuuluvate spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste
ning inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvritega täienduskoolituste ja arenduste eelarvest
on 2020. lõpuks kulutatud umbkaudu 53 %.
01.01.2021 – 31.05.2021
Esimesel poolaastal hangiti koolitust asendushooldusteenuse pakkujatele ja võrgustikuliikmetele, kes
tegelevad seksuaalselt väärkoheldud ja/või inimkaubanduse ohvriks langenud lastega. Koolituse sisuks
oli käsitleda teemasid lapse seksuaalsus, lapse seksuaalne väärkohtlemine ja märkamine, laste ja
noorte inimkaubandus, väärkohtlemise mõju ja lapse/noore toetamine ning väärkohtlemisele
reageerimine, võrgustikutöö. Hanke võitsid kaks pakkujat – Tartu Laste Tugikeskus ja Psychological
Consultation OÜ.
Esimesel poolaastal toimus üks koolitusgrupp veebi vahendusel perioodil 05.04-08.06.2021, osalejaid
kokku 22. Ülejäänud koolitusgrupid toimuvad 2021. aastal riigieelarvelistest vahenditest.
Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Asendushoolduse tugiteenuste pakkumine ning kutselise erihoolduspere teenuse
nimetus3 piloteerimine
Tegevuse või 01.04.2015 – 31.12.2022 Tegevuse või 01.08.2015 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- tegelik algus- ja
ja lõppkuupäev lõppkuupäev
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
29
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele KAVANDATUD: 01.04.2015 – 31.12.2022
TEGELIK: 01.08.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine.
01.08.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiteenuste hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja teenusepakkujaga
lepingu sõlmimine
Alustati riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“ hankedokumentide
koostamisega.
Võrreldes TATis kavandatud ajaraamidega on riigihanke „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele“ ettevalmistamine planeeritust enam aega võtnud. Projektijuht asus kavandatust hiljem tööle
(tulenevalt sellest, et TATi kinnitamine viibis) ning hanke lähteülesande väljatöötamisel on ette tulnud
mitmeid keerulisi küsimusi ning on tegeletud nende lahendamisega.
Seega kavandatakse hanketeade avaldada 2016. aasta alguses. Hankelepingu esemeks on
tugiteenuste osutamine perepõhise asendushoolduse pakkujatele (hooldus- eestkoste- ja
lapsendajapered), mis hõlmab järgmisi teenuseid: telefoni- ja internetinõustamist, grupinõustamist,
individuaalset psühholoogilist nõustamist perele ja mentorlust.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
27.08.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga seoses lapsendamise eelsete ja järgsete
teenuste piloteerimisega;
28.08.2015 asendushoolduse valdkonna teemapäev Sotsiaalministeeriumis (SOM, SKA, TAI
ettekanded) ning valdkonna vabaühenduste ümarlaud;
01.09.2015 koostöökohtumine MTÜ Igale Lapsele Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja
tuleviku väljavaated;
04.09.2015 koostöökohtumine SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindajatega. Teemad sisendiks
asendushoolduse tugiteenuste hanke koostamiseks: perevanema töö sisu, perevanemate toetamise
head praktikad, PRIDE asenduskodu töötajate koolituse kasulikkus perevanematele;
09.09.2015 koostöökohtumine SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ja Sotsiaalministeeriumi
esindajatega seoses asenduskodusid toetava kampaaniaga „Katkised hinged“;
15.09.2015 koostöökohtumine SEB Heategevusfondi esindajatega seoses ühingu tegevustega, Eesti
asenduskodude olukord ning arengusuunad;
15.10.2015 koostöökohtumine SEB heategevusfondi esindajatega seoses asenduskodude
õppestipendiumitega;
26.10.2015 koostöökohtumine MTÜ Oma Pere esindajaga, senised ühingu tegevused ja tuleviku
väljavaated;
29.10.2015 koostöökohtumine asendushoolduse tugiteenuste teemal (Õiguskantsleri büroo laste
õiguste osakond ja valdkonna vabaühenduste esindajad).
Lisaks toimus ajavahemikul august-detsember 2015 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA)
mõttevahetusi ja koostöökohtumisi asendushoolduse tugiteenuste arendamise teemadel.
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Hanketeade avaldati 8.03.2016 ning MTÜ-ga Oma Pere sõlmiti hankeleping 6.05.2016. Mais 2016. a
alustati tugiteenuste osutamisega: telefoni- ja internetinõustamine toimus täies mahus, pakuti ka
mentorlust Põhja piirkonnas. Individuaalset nõustamist ja grupinõustamist ei olnud võimalik osutada
hankelepingu raames, kuna teenuse saajad keeldusid delikaatsete isikuandmete jagamisest
teenuseosutajale (teenustele sisenemine toimub ankeedi alusel). Lapsendajate pered on väga tundlikud
30
delikaatsete andmete avaldamise osas ning see küsimus vajab teenusesaajate seas enamat selgitamist
ja usalduse saavutamist. Teenusepakkuja tegeleb probleemiga ning püüab leida lahendust.
Teenuseosutaja teavitab sihtgruppi ja KOV lastekaitsetöötajaid teenustest ning neile pääsemise
eeldustest (KOV suunamine ja juhtumiplaan, isikuandmete töötlemine). Grupinõustamist samuti ei ole
veel osutatud. Teenuseosutaja näeb vajadust teha aktiivset koostööd TAIga, et leevendada
grupinõustamise abil PRIDE koolituse puudust. Selleks selgitatakse välja, mil määral ja millises
piirkonnas on PRIDE koolituse puudus kõige suurem, et rohkem grupinõustamisi sinna suunata. Samas
SKA hinnangul ei ole PRIDE koolituse puudujääke võimalik kompenseerida grupinõustamisega ning see
ei tohiks takistada grupinõustamise gruppide moodustamist ja teenuse pakkumist.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 133 perekonda/võrgustikutöötajat.
Teenuste pakkumine on seni olnud tagasihoidlik, kuid SKA osaleb pidevalt ühingu nõustaja rollis ning
ühise pingutusega on võimalik saavutada eesmärgipärasem ja sisulisem teenuste teavitus. Detsember
2016 toimus hankepartneri administreeriva personali vahetus ning veebruaris 2017 valmib uue
meeskonna poolt teavitamisplaan ning tegevuskava.
Üle-eestilised teenused: 1)telefoninõustamine toimub eesti ja vene keeles (on toimunud ka inglise
keeles), kõige rohkem telefoni teel pöördunud sihtrühma moodustasid lapsendajad (49 kõnet);
2) internetinõustamine toimub ühingu kodulehel oleva vormi või eraldi e-maili aadressi kaudu.
Piirkondlikud teenused on grupinõustamine, temaatilised toetusgrupid, mentorlus ja individuaalne
psühholoogiline nõustamine.
1) Grupinõustamine on toimunud põhja piirkonnas ning raskused teenuse käivitamisel teistes
piirkondades on seotud teenuse sisu nõude keerukusega: üks ja sama grupp peab kohtuma mitmel
järjestikusel korral. Hankepartneri põhjendusel ei ole selline grupivorm teistes piirkondades veel
käivitunud, kuna see on uudne teenus, tegemist on nn grupiteraapia vormiga, mis nõuab aega
grupiliikmete vahel usalduse loomiseks.
2) Temaatilised toetusgrupid on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem) ning
populaarsed eelkõige seetõttu, et tegemist on ühekordse grupiga ning osaleda on võimalik pere
lähisugulastel ning võrgustikutöötajatel. Ida piirkonnas on laiendatud teenuse pakkumise asukohta
ning lisaks Narvale pakutakse ka Jõhvis ja Rakveres.
3) Mentorlus on toimunud kõigis piirkondades (lõuna ja lääne piirkonnas vähem). Senise kogemuse
põhjal võib öelda, et mentorteenusega on perel kõige kergem alustada ning mentori poole pöörduvad
pered kõige paremal meelel. Lastekaitsetöötajate poolt on sellele teenusele suunamine kõige
suurem.
4) Individuaalne psühholoogiline nõustamine on toimunud kolmes piirkonnas: põhja, ida ning lõuna.
Lääne piirkonnas ei ole nõustamisi toimunud (üks lastekaitse poolt suunatud pere keeldus
teenusest). Uuel aastal on seatud eesmärgiks leida piirkonda uusi psühholooge, kes kvalifitseeruks
hanke tingimustega ning võiks teenust osutada.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine teenusele
sisenemisel. Hankepartner on teinud teavitustööd, et vähendada teenustel osalejate hirmu delikaatsete
isikuandmete jagamisel, kuid sellele teemale tuleb jätkuvalt palju tähelepanu osutada.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele, ühingutele;
2) veebis MTÜ Oma Pere kodulehe ning Facebooki kaudu;
3) sihtgruppi teavitavate ürituste kaudu:
28.07 - 01.08 kasuperede suvepäevad Kalda Puhketalus Hiiumaal;
20.08 MTÜ Oma Pere suvepäevad Kohila mõisa pargis;
4) samuti on toimunud mõned kohtumised/infopäevad:
18.10– teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele;
01.-02.12 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele;
17.12 – kasuperesid koondavate organisatsioonide koostöökohtumine.
01.01.2017 – 31.12.2017
Perepõhistel tugiteenustel osales kokku 747 isikut (kordade arv), kellest 707 olid sihtgrupi pered ja 40
võrgustikutöötajad.
31
Teenuste pakkumine on mõnevõrra tõusnud, kuid siiski on tegemist madala teenuste pakkumisega.
Üle-eestilised teenused: 1) telefoninõustamisele pöördunud isikute/kõnede arv oli 83.
2) internetinõustamisele pöördus kokku 21 isikut. Peamised pöördumise põhjused olid juriidilise ning
sotsiaalteenuste teemalise nõuande vajadus.
Piirkondlikud teenused: 3) Grupinõustamine ja 4) temaatiline toetusgrupp on kõige kasutatavamad
teenused (506 osalemist). Nõustamisel käsitletud kõige sagedasemad teemad on lapsendamise
motivatsioon, kuidas rääkida lapsele tema päritolust, erivajadusega laps peres, laste vajaduste
mõistmine, kasulaps ja kool. 5) Mentorlust on sageduselt kolmas kõige kasutatavam teenus, kokku
osutati teenust 116 pereliikmele. Peamised teemad kohtumistel olid: kasvatusalane nõustamine,
ettevalmistus lapse perre tulekuks, lapse ja pere kohanemine, perekondlik konfliktisituatsioon.
6) Individuaalset psühholoogilist nõustamist osutati 21 isikule.
Kõikidele piirkondlikele teenustele pöördumisel on endiselt probleemiks isikuankeedi täitmine teenusele
sisenemisel.
Perepõhistest tugiteenustest teavitamine on toimunud:
1) jätkuvalt toimub teavitamine e-posti teel teemaga seotud huvigruppidele, võrgustikutöötajatele,
ühingutele;
2) veebis SKA LKO asendushoolduse tugiteenuste kodulehe ning MTÜ Oma Pere Facebooki ning
kodulehe kaudu;
3) sihtgruppi ja võrgustikutöötajaid teavitavate kohtumiste/ infopäevade korraldamise kaudu (täpsem
kohtumiste nimekiri aruande Lisas 1)
4) lisaks on teenuseid teavitatud teiste SKA lastekaitse osakonna poolt korraldatud üritustel ja
koostöökohtumistel: nt 20.04 Saaremaa teabepäev lastekaitse ja rehabilitatsiooni teemal; 21.04
koostöökohtumine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga.
Teisel poolaastal osales teenustel kokku 751 isikut (kordade arv), mis eelmise poolaastaga võrreldes
näitab sarnast perede osalemist. Grupinõustamine (osalejate arv 405) ja mentorlus (osalejate arv 185)
on jätkuvalt enim kasutatavad teenused.
Kui võrrelda tugiteenustel osalemist 2016. ja 2017. aastal, siis näitab statistika teenustel osalemise
tõusu. 2016. a osales teenustel ühes kuus ligikaudu 73 isikut ning 2017. a tõusis osalejate arv ligikaudu
139 isikuni ühes kuus. Kokku osaleti 2016-2017. a teenustel 2253 korda.
2017. a teises pooles koostati uus riigihange „Tugiteenused perepõhise asendushoolduse pakkujatele“
perioodiks veebruar 2018. a - juuni 2019. a. Osutatavad teenused on individuaalne psühholoogiline
nõustamine perele, grupinõustamine ja mentorlus. Tugiteenuste uue pakkujaga on leping sõlmimisel.
Telefoni- ja internetinõustamise teenust hakkavad osutama SKA perepõhiste tugiteenuste
koordinaatorid.
01.01.2018 – 31.12.2018
Perepõhiste tugiteenuste uus hankeleping sõlmiti MTÜga Oma Pere 14.02.2018 ning nende poolt
pakutakse piirkondlikke teenuseid: individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine ja
mentorlus. Üle-eestilised teenused: telefoni- ja internetinõustamine on SKA koordinaatorite pädevuses.
Esimesel poolaastal osales teenustel kokku 810 isikut (kordade arv), mis eelmise perioodiga võrreldes
on ligikaudu 100 osalejat rohkem.
2018. a mai seisuga on kõigis piirkondades tööl koordinaatorid, kes lisaks asendushoolduse teistele
tegevustele pakuvad telefoni- ja internetinõustamist.
Telefoninõustamine algas 1. märtsist 2018 ning pöördumise arv on sarnane varasemalt MTÜ Oma Pere
poolt pakutud pöördumiste arvule. Asendushooldusega seotud küsimusi on nendest olnud pooltel
kordadel, lisaks on küsitud infot teiste SKA poolt pakutud teenuste kohta. Pöördujad on sihtgrupi pered,
võrgustikutöötajad ning asenduskodude töötajad.
Tugiteenuste teavituses on põhieesmärgiks laiendada teenuste saajate sihtgruppi ning esimesel
poolaastal on tegevused keskendunud järgmistele sihtgruppidele:
1) eestkostepered (sihtgrupi peredest ülekaalus);
2) leida uusi peresid, kes on huvitatud asendushoolduse pakkumisest;
32
3) leida võrgustikutöötajaid, kes soovivad neile mõeldud teenustel osaleda.
Esimese poolaasta jooksul panustasid AH perepõhiste tugiteenuste koordinaatorid erinevatesse
tugiteenuste tegevustesse, s.h teavitustegevustesse. Täpsemalt on nende kirjeldus leitav Lisas 1.
Teise poolaasta põhieesmärk oli jätkuvalt sihtgrupi peredeni jõudmine ning nendele tugiteenuste
võimaluse pakkumine. Selleks on organiseeritud koostöös KOVide ja vabaühendustega piirkondlikke
teavitusüritusi kasuperedele, nt sügisesed perepäevad (25.08, 08.09, 29.09). Lisaks on individuaalselt
ühendust võetud kõikide perekonnas hooldajatega, et neile tutvustada asendus- ja järelhooldusteenuse
tugiteenuseid, samuti selgitatud asendushoolduse muudatusi, s.h hoolduspere õiguslikke üksikasju.
Koostöös piirkondlikke koordinaatorite ja hankepartneriga tegeleti teisel poolaastal igasse piirkonda uute
tugiteenuste spetsialistide leidmisega, et suurendada perele teenuste kättesaadavus elukoha lähedal
(nt lõuna piirkonnas oli varem individuaalsele nõustamisele järjekorra pikkus kaks kuud, mis vähenes
kolmele nädalale).
Jätkus teavitustegevus ja koostöö edendamine partneritega (nt MTÜ Igale Lapsele Pere, Kasuperede
Liit, asendushooldusteenust osutavad asutused, ESTA, SKA teised osakonnad, KOVid) eesmärgiga
selgitada asendushoolduse muudatusi ning tutvustada toetavaid tugiteenuseid.
Teise poolaasta lõpus osales kaks perepõhiste tugiteenuste koordinaatorit väliskogemusreisil Rootsis,
kus külastati järgmisi asutusi: Adoptionscentrumit: https://www.adoptionscentrum.se/en/welcome-ratt/
ja Sotsialstyrelsen https://www.socialstyrelsen.se/. Rootsi praktikast kõlama jäänud ideed, mida võiks
kohandada Eesti praktikasse: nõustamises mõiste normaliseerimine (loomulik protsess, mis on seotud
lapse kasvatamisega) tutvustamine; pere jaoks oluliste võrgustikuliikmete (lapsehoidja, naaber,
vanavanemad) kaasamine nõustamistesse; grupinõustamise eri tüüpi gruppide loomine (nt emadele ja
isadele eraldi grupinõustamine).
1.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal toimus mitmeid muutusi personalis. Senine projektijuht lahkus märtsis 2019, tema
ülesanded võttis üle teine projektijuht, maikuus lisandus peaspetsialist, kes abistab projektijuhti kõigi
SKA tegevuste osas antud projektis. Lõuna piirkonna uus koordinaator alustas tööd märtsi keskel. Põhja
piirkonna koordinaator alustas 2019. alguses, kuid liikus aprillist teisele töökohale. Uus põhja piirkonna
koordinaator asus tööle mai keskel. 31.05.19 on kõik SKA töökohad antud projekti osas täidetud.
2019. jaanuaris osalesid 2 koordinaatorit õppereisil Suurbritanniasse, et koguda infot tegevuste
perepõhise hoolduse edasiarendamiseks. Olulist sisendit saadi nii perede värbamise kui toetamise osas.
2019 märtsis-aprillis toimusid nn ressursipäevad SKA ja MTÜ Oma Pere koostöös. Ressursipäevade
eesmärk oli tutvustada peredele lähemalt spetsialiste, kes osutavad erinevaid teenuseid nt
psühholoogilist nõustamist, et seeläbi julgustada peresid teenuseid kasutama. Ressursipäeval tutvustas
SKA esindaja tugiteenuseid ja muud peresid puudutavat infot laiemalt ning seejärel toimus
grupinõustamine. Toimus 8 ressursipäeva (põhjas ja lõunas 2, läänes 1, idas 3). Ressursipäevadel
osalejaid oli kokku: 101. Osalejad piirkonniti: põhjas: 36, lõunas: 17, idas: 36, läänes: 12. Üldjoontes sai
ressursipäevade eesmärk täidetud - on suurenenud psühholoogilise nõustamise teenuse pakkumise
maht, eriti just ida piirkonnas, ka põhja ja lõuna piirkonnas.
Aprillis-mais toimusid põhja, lõuna ja lääne piirkonnas lastekaitse teemadel infopäevad KOVidele, kus
tutvustasime ka tugiteenuseid perepõhise asendushoolduse pakkujatele. Idas toimub eraldi
asendushoolduse teemaline infopäev juunis.
Oleme tegutsenud selles suunas, et oleks rohkem otsest suhtlust teenuseid osutava MTÜ Oma Pere
ning SKA piirkondlike koordinaatorite ja peresid hindavate ametnike vahel. Isikliku hea kontakti
olemasolul on lihtsam ja kiirem nii teenuste korraldamine piirkondades kui ka perede suunamine
teenustele. Oleme täpsustanud ka kokkuleppeid, kuidas peresid hindavad spetsialistid saavad infot pere
edusammude kohta teenuste käigus.
33
Grupinõustamine on jätkuvalt tõusuteel, ühes kuus on keskmiselt 20 gruppi üle Eesti. Ida piirkonnas on
toimunud veebruarist grupinõustamised Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel, ennekõike on osalejad olnud
eestkostjad. Probleemiks on see, et inimesed registreeruvad, aga kõik ei tule kohale. Sama probleem
on ka Tartus, Tallinnas, Võrus ja Paides. Lääne piirkonna koordinaatori toel alustas temaatiline
grupinõustamine eeskostjatele esimest korda Kuressaares. Võrreldes eelmise perioodiga on Põhja
piirkonnas kasvanud temaatiliste grupinõustamiste arv. Hästi on vastu võetud just psühholoogide ja
pereterapeutide grupinõustamised, teemad on pigem universaalsed. Peresid huvitab: piiride panek,
heade suhete hoidmine, digimaailma mured ning koolis toimetulek; samuti spetsiifilisemad teemad nagu
lapsendamise saladus, päritolu, asendushoolduse vormid. Venekeelsed temaatilised grupinõustamised
toimuvad aktiivselt nii Põhja kui Ida piirkonnas, kohati on osalejate arv kujunenud isegi liiga suureks
(grupis üle 20 inimese).
Pärast 2018 teise poole langust on mentorlusteenuse maht taastunud ja tõusuteel. Lisandunud on uusi
inimesi, nii vene- kui eestikeelseid. Paistab silma, et venekeelsed mentorid on maksimaalselt koormatud.
1.01.19 - 31.05.19 osaleti teenustel 1392 korda.
Alates 2018. a pidasime läbirääkimisi andmekaitse teemadel, et saada juurdepääs üleriigilistele
eestkosteperede kontaktandmetele, et edastada peredele infot olemasolevatest teenustest. 2019. aasta
alguses õnnestus kontaktandmed saada ning aasta oluline eesmärk on kõigi eestkosteperedega
individuaalselt kontakti võtmine, neile teenuste tutvustamine, grupinõustamistele kutsumine, vajadusel
individuaalteenuste korraldamine. See töö on mahukas ja toimub teiste tegevuste kõrvalt. 30.05.2019
seisuga on eestkosteperedega kontakteerutud kokku 220 korda, sh põhjas: 15, lõunas: 30, idas: 108,
läänes: 67.
Tugiteenuste osas on ilmnenud raskused teenuse kättesaadavuse, kohalike omavalitsuste ja ka perede
endi passiivsuse osas, samuti on takistanud teenustel osalemist teenuste piiratud valik või tingimused.
Praegune leping tugiteenuste osutamiseks perepõhise asendushoolduse pakkujatele lõpeb 30.06.2019.
Uus hange ei ole veel 30.05.2019 välja kuulutatud, kuid kuulutatakse välja esimesel võimalusel peale
hankeprotsessis ilmnenud raskuste ületamist.
Teisel poolaastal pikendati lepingut MTÜga Oma Pere kuni 31.08.2019, et vältida lünka teenuste
osutamises hankemenetluse tõttu.
Sisulisi kokkuvõtteid saab välja tuua 31.08.2019 seisuga, kui lõppes leping MTÜga Oma Pere:
Psühholoogiline nõustamine. Eesti ja vene keelt kõnelevate nõustamist saanud inimeste arv oli
suhteliselt võrdne, kõige rohkem oli perede seas eestkostjaid. Enim sooviti nõu kasvatusalastel teemadel
ning nõustamist saanute seas olid enamus naised (emad, vanaemad) vanuses 40-49.
2019. teisel poolaastal suurenes psühholoogilise nõustamise maht tunduvalt. Eriti hästi oli areng näha
Ida piirkonnas, selle piirkonna eripära on suur eestkostjate hulk. Ka Põhja ja Lõuna piirkonnas suurenes
psühholoogilise teenuse pakkumise maht. Kuna 2019. aastal võtsid SKA piirkondlikud koordinaatorid
individuaalselt eestkostjatega ühendust, tuli 2019. teisel poolaastal teenusele väga palju eestkostjaid.
Psühholoogi leidmine igasse piirkonda on osutunud keerukaks (nt Pärnusse). Kohati oli võimalik
lahendada probleemi spetsialistide sõitmisega, kuid mitte alati. Samas mõnes piirkonnas, kus
psühholoog oli, ei olnud peredel teenuse järele soovi (nt Võru).
Eestkostjad, kelle hulgas on palju pensioniealisi inimesi ning kelle liikumisvõimalus on väike, soovivad
nõustamist enamasti elukohale võimalikult lähedal ja lihtsasti ligipääsetavas kohas. Vahel soovivad aga
pered nõustamist vastupidi elukohast kaugemal konfidentsiaalsuse tõttu.
34
Kui läbi esmaste nõustamiste ilmnesid raskemad probleemid, mis vajavad pikaajalist nõustamist ja
teraapiat, tegi teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse nõustamistundide mahu
suurendamiseks ning kokkuleppel võimaldati perele teenust suuremas mahus.
Mentorlus on olnud pidevalt populaarne teenus. Kuna mentorluse lubatud maht on päris suur, siis saab
seda osutada pikema aja jooksul ja vastavalt pere vajadustele. Mentorlust sai osutada ka telefoni teel,
mistõttu on teenusele parem ligipääs ka keskustest kaugemal elavetel peredel.
Mentorteenust osutasid 15 inimest, kellest 3 ka vene keeles. Eestikeelsed pered said mentorteenusest
rohkem osa, samas oli venekeelse nõustamise osa suurem just Põhja ja veidi ka Ida piirkonnas, teistes
piirkondades valdavalt eestikeelne. Sarnaselt psühholoogilisele nõustamisele oli kõige populaarsem
teema kasvatusalane nõustamine. Taaskord on näha, et teenust saanute osakaal on naiste kasuks ning
vanuserühm 40-49.
Kui eestikeelse mentorteenuse osutajate arv oli üsna suur, siis venekeelseid mentoreid oli 2-3. Seetõttu
olid nad väga hõivatud ja nõudlus suur.
Grupinõustamisi osutati kõikides piirkondades. Keelelise jaotuse osas on jagunemine suhteliselt
võrdne, grupid toimusid nii vene kui eesti keeles. Ka grupitööst osavõtjate seas on enamus naised
vanuses 40-49.
Alates 2019 teisest poolaastast suurenes grupinõustamiste arv ja oli võimalus pakkuda seda üle Eesti.
Grupid toimusid nt ka Saaremaal, Paides, Raplas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Viljandis jne lisaks
suurematele linnadele.
Probleemina saab välja tuua selle, et hoolimata registreerumisest, ei tule inimesed reaalselt kohtumise
päeval kohale, ei aita alati ka meeldetuletuste saatmine.
Samuti on näha, et inimestel on ka muid võimalusi oma teadmisi avarada ning ollakse üpris valivad.
Järjest paremini on kättesaadav PRIDE koolitus, lisaks pakutakse koolides ja lasteaedades palju
loenguid ja inimesed ei suuda vastu võtta nii palju infot või puudub vaba aeg.
Hästi on vastu võetud psühholoogide ja terapeutide grupinõustamised, teemad on pigem universaalsed
ja mitte alati asendushoolduse põhised. Peresid huvitab: piiride panek, heade suhete hoidmine,
digimaailma mured ning koolis toimetulek.
Venekeelsed temaatilised grupinõustamised toimusid aktiivselt nii Põhja kui Ida piirkonnas. Põhja
piirkonnas oli probleeme ülerahvastatusega gruppides, mis ei võimalda grupinõustajal teha head
grupitööd. Samas on vene kogukond väga kokkuhoidev ning nad hea meelega võtavad osa kõikidest
kohtumistest.
Hange järgnevaks perioodiks viidi läbi suvel (4.07.2019-7.08.2019). Hanke tulemusena sõlmiti leping
tugiteenuste (v.a. mentorlus) osutamiseks põhja piirkonnas MTÜga Oma Pere ja SOS Lastekülaga
(ühispakkumus).
Kordushange viidi läbi 13.09.2019-26.09.2019. Selle hanke tulemusena sõimliti leping mentorlusteenuse
osutamiseks põhja piirkonnas Kasuperede Liiduga ning kõigi teenuste osutamiseks ida piirkonnas
MTÜga Virumaa Tugiteenused ja Maria ja Lapsed (ühispakkumus).
Kuna kahe hankevooru tulemusena ei olnud õnnestunud leida teenuste osutajat lõuna ega lääne
piirkonda, tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks nendes piirkondades teenuse osutamiseks MTÜle
Igale Lapsele Pere 25.11.2019. MTÜ Igale Lapsele Pere esitas pakkumuse ja pärast läbirääkimisi sõlmiti
nendega hankeleping teenuste osutamiseks lõuna ja lääne piirkonnas. Seega 17. detsembriks oli kogu
Eesti uuesti kaetud hankelepingutega perede tugiteenuste osutamiseks.
Alates septembrist 2019 on piirkonniti olukord olnud ebaühtlane. Põhja piirkonnas on teenused jätkunud
ilma suurema pausita (ajutine lünk oli vaid mentorluse osutamises). Teistes piirkondades on 2019
sügisel toimunud vaid üksikute teenuste osutamine. 2020 alguse eesmärk on taaskäivitada teenused
35
kõigis piirkondades. Äärmiselt oluline on siin teenuseosutaja ja SKA koordinaatorite tihe koostöö.
Tänaseks on SKA koordinaatoritel valdava osa sihtgrupi kontaktid olemas ning teenustest teavitamise
võimalused on seega head.
Teenuste koosseis on jäänud valdavas osas samaks, mõningaid muutusi siiski senise kogemuse ja
tagasiside põhjal tehti. Lisandunud on individuaalne supervisioon ning grupinõustamised on liigitatud
mõnevõrra teisiti: on (1) suletud liikmeskonnaga toetusgrupp ning (2) ühekordne grupinõustamine.
Grupinõustamise raames on võimalik läbi viia supervisiooni, kovisiooni, kogemusnõustamist, temaatilist
nõustamist.
Sügisel 2019 trükiti uued infovoldikud teenuste kohta kaasajastatud infoga.
01.01.2020 - 31.12.2020
Perede tugiteenused käivitusid uute teenuseosutajate poolt edukalt.
Põhja piirkonnas jätkas teenuseosutajana MTÜ Oma Pere, kellega koostöö on kestnud juba alates
aastast 2016. Teiste piirkondade teenuseosutajad on uued ning tuli alustada peredele enda
tutvustamisega. Lõuna ja lääne piirkonnas käivitus tegevus väga aktiivselt, kiirelt planeeriti
teenuseosutaja ja koordinaatorite koostöös mitmesugused grupinõustamised, teavitati peresid ning
pered tulid teenustel osalema. Ida piirkonnas on olnud keerulisem, kuna peamine teenuseosutaja ei ole
asendushoolduse valdkonnas varem laiemalt tegutsenud. Siiski on korraldatud mitmeid grupinõustamisi,
mida on läbi viinud professionaalsed spetsialistid peredele vajalikel teemadel.
Lõuna piirkonnas toimusid piirkonna koordinaatori korraldamisel mitmes kohas kohtumised KOV
ametnike, kohalike perede, tugiteenuste osutaja ning SKA esindajate vahel. Sellistel kohaliku kogukonna
väikeses ringis kohtumistel oli mitu funktsiooni: tuua kokku sama piirkonna pered ja KOV töötajad, et
soodustada nende edasist otsesuhtlust; jagada peredele infot KOV kontaktisikute, teenuste, võimaluste
kohta; jagada SKA poolt asjakohast infot; pakkuda tugiteenusena grupinõustamist. Sellised kohtumised
toimusid Valgas, Võrus, Viljandis, Põltsamaal. Planeeritud oli sarnaste kohtumistega jätkata, kuid
eriolukorra tõttu see tegevus katkes. Planeeritakse sellise tegevusega jätkata üle-Eestiliselt aasta teises
pooles, et peresid ja KOVe üksteisele lähemale tuua.
Põhja piirkonna koordinaator külastas koos SKA teiste teenuste esindajatega mitmeid kohalikke
omavalitsusi, et teenuseid silmast silma vabas vormis tutvustada. Selline isiklik suhtlus aitas kontakti
luua ning omavalitsusega edaspidi tõhusamalt koostööd teha ja infot vahetada.
Eriolukorra tõttu tuli ära jätta mitmed plaanitud grupinõustamised kõigis piirkondades (nt põhja piirkonnas
oli mitmeks kuuks põhjalik tegevuskava planeeritud, inimesi grupinõustamistest teavitatud ja
registreeritud. Pärast mõningast pausi korraldati tegevus eriolukorras ümber ning teenuseid pakuti
telefoni ja interneti teel. Kogemused eriolukorras teenuste osutamisest on piirkonniti mõnevõrra
erinevad.
Põhja piirkonnas olid spetsialistid üpris kiiresti valmis veebi teel teenuste osutamist katsetama.
Alguses oli passiivsus ja kahtlused perede poolt, kuid aja jooksul hakkasid pered aktiivselt veebi
teel teenustel osalema. Põhja piirkonnas on veebiseminare korraldatud sagedusega umbes kord
nädalas, kasutati tasulist Zoom keskkonda, mis annab tasuta versioonidest kvaliteetsema ja
turvalisema tulemuse ja mugavamad võimalused. Osalejate arv ühel grupinõustamisel on olnud
oluliselt suurem kui varem füüsilistel kohtumistel, mis suurendab märkimisväärselt
teenuseosutaja halduskoormust, kuid samas grupi eest saadav tasu on sama nagu varem. See
tekitab teenuseosutajas rahulolematust. Teenuseosutaja hinnangul sobib veebiseminari formaat
eelkõige temaatiliste grupinõustamiste puhul. Supervisioonide, kogemuskohtumiste, grupitöö
meetodiga toetusgruppide puhul toimib paremini silmast silma kohtumine.
Lõuna ja lääne piirkonnas on veebiseminarid olnud väga tihedad, sh käivitunud on mitmed
grupid, mis kohtuvad korduvalt ja sageli. Nii teenuseosutaja kui perede suur aktiivsus teenuste
korraldamisel ja kasutamisel tekitab olukorra, kus eelarve kasutamine on oluliselt tõusnud,
samas tempos aasta lõpuni eelarvet ei pruugi jätkuda, seega jälgime täpselt koos
36
teenuseosutajatega igakuiselt eelarvet ning planeerime tegevusi vastavalt võimalustele.
Lepingud annavad võimaluse piirkondade vahel vajadusel vahendeid ümber tõsta, samuti on
võimalik vajadusel ümber tõsta vahendeid tegevuse 1.2.3 erinevate osade vahel, kui see on
rahaliselt võimalik (st mõnes teises alategevuses jääb ressursse üle) ning sisuliselt põhjendatud
(niivõrd intensiivne teenuste pakkumine on peredele vajalik).
Ida piirkonnas on perede vastuvõtlikkus veebipõhistele teenustele olnud väga madal, toimunud
on üksikud grupid, ilmnes ka tehnilisi tõrkeid.
Grupinõustamise teemadesse lisati eriolukorra ajal operatiivselt ka päevakajalisi teemasid: nt
õpimotivatsioon ja selle toetamine; enda ja lapse aitamine kriisiolukorras.
Teenuste veebipõhisele osutamisele üleminekul oli mitmesuunalist mõju:
- Ühelt poolt oli see paljudele mugav võimalus ning teenuseid hakkas kasutama omajagu peresid,
kes varem seda ei teinud (takistuseks asukoht, aeg, lapsehoiu puudumine vms); oli võimalik
osaleda mitmel pereliikmel koos jms.
- Osadel peredel (nt eestkostjaks olevad vanavanemad) pole võimalusi (kehvad seadmed, kehv
internet) ja/või oskuseid veebiteenuseid kasutada ja nad jäid kõrvale.
Veebiseminaride pikkus kujunes üldjuhul lühemaks kui varem füüsiliste kohtumiste pikkus, sest nii pikalt
arvuti juures istumine oleks liiga väsitav; ei ole võimalik teha vahepeal liikumisega seotud harjutusi nagu
tavagruppides.
Seireankeetide täitmine ja selle juhendamine on veebiseminaride puhul oluliselt keerukam kui varem,
kuna osalejaid tuleb juhendada individuaalselt, raske on korraldada allkirjade andmist.
Psühholoogilise nõustamise teenus on peredele hästi mõistetav, tihti küsitakse just seda. Venekeelsed
inimesed on hakanud paremini psühholoogilise nõustamise teenusele jõudma. Oleme korduvalt
kasutanud ka lepingus antud võimalust suurendada vajadusel pere kohta ette nähtud psühholoogilise
nõustamise mahtu, sest kuhjunud probleemid on vahel sügavad ja vajavad pikemat tööd. Eriolukorra
ajal harjusid pered ka psühholoogilise nõustamisega interneti teel, kuigi alguses võttis see aega.
Teenuseosutajad on suutnud pakkuda psühholoogilist nõustamist kõigile, kel see vajadus on.
Tulevikus soovitakse tugiteenuseid pakkuda nii tavapärasel viisil kui interneti ja telefoni teel. Selleks
valmistati ette hanke veebipõhiste ja telefoni teel teenustele (lisaks tavateenustele). Pakkumuskutse
saadeti välja mai viimasel nädalal, pakkumuste menetlemine ja lepingute sõlmimine peaks toimuma
juunis.
Eriolukorra ajal suhtlesid koordinaatorid aktiivselt peredega. Asendushoolduse peredel oli eriolukorra
ajal üldjoontes sarnased mured nagu kõigil peredel, rohkem joonistusid ehk välja laste erivajadustega
seotud mured, suhted kooliga ja koduõppe raskused, ka nt eestkoste aruannete täitmise keerukus, kui
sotsiaaltöötaja ei saanud eriolukorra tõttu aidata.
Koordinaatorid võtsid esimesel poolaastal piirkonniti ühendust ka eestkosteperedega, kelleni ei ole
varem otsekontaktiga veel jõudnud või kes on viimase aasta jooksul kohtu poolt eestkostjaks määratud.
Helistades uuriti pere olukorra kohta ja tutvustati teenuste võimalusi. Vajadusel oli võimalik ka kohe
perele sobivat teenust pakkuda. Selline kontaktivõtmine üsna lühikese aja järel pärast eestkostjaks
määramist osutus väga tänuväärseks – inimesed saavad endale toetava kontaktvõrgustiku ennetavalt,
mitte alles siis kui on tekkinud väga keerulised probleemid.
Eriti palju on eestkosteperesid põhja piirkonnas (põhja piirkonna koordinaator võttis esimesel poolaastal
individuaalselt ühendust üle 200 eestkosteperega.
Sellise teavituse ja suhtluse tulemusena on näha, et eestkostepered osalevad järjest rohkem teenustel.
Samas on nende arusaam teemadest ja motivatsioon tihti madal või erinev nt hooldusperedest ja
lapsendajatest. Mitmetel peredel on sügavad probleemid, mis on aja jooksul tekkinud ja kuhjunud ja
millega ei ole tegeletud. Sel juhul on pered saanud psühholoogi või mentori teenust, kaasatud ka
omavalitsus pere toetamisse.
37
Uue teenusena pakutakse peredele supervisiooni. Ilmneb, et see sõna on paljudele võõras ning tekitab
ebakindlust, seetõttu supervisioonigrupid täituvad visalt. Kommunikatsioonis peredele püüame pigem
sisuliselt selgitada, millega grupis tegeletakse ja mitte niivõrd kasutada supervisiooni mõistet.
Kovisiooni võimalus ühe grupinõustamise vormina ei ole siiani kasutust leidnud.
II poolaasta
Teenuste osutamine jätkus. Kuu pärast eriolukorra lõppu (st 17.06.2020) lõppes võimalus osutada
teenuseid telefoni või interneti teel, kuid kuna see võimalus oli leidnud aktiivset kasutust ning osutunud
paljudele peredele sobivaks lisavõimaluseks, viisime läbi lisahanke ning juuli alguse sõlmiti lepingud
veebiteenuste osutamiseks. See võimaldas edaspidi paralleelselt vastavalt vajadusele osutada
teenuseid kas kontaktkohtumistena või telefoni ja interneti teel. Uue viiruselaine tulekul sügisel 2020 ei
olnud seega vaja uuesti lepingu muudatusi vormistada.
Aasta teist poolt mõjutas tugevalt koroonaviiruse levik. Suve lõpus ja sügise alguses jõudsid teenused
toimida tavapärasel moel, kuid aasta viimastel kuudel jäi inimeste osalus viirusehirmu tõttu väiksemaks.
Kuigi nii spetsialistid kui pered olid alguses ehk veebivormis nõustamiste suhtes skeptilised, tõestas
teenus ennast ning nähti, et veebivormis nõustamisel ei ole sugugi halvem kvaliteet ja tulemus kui
füüsilisel kohtumisel.
Kuna teenuste kasutamise aktiivsus oli piirkonniti erinev, tegime augustis lepingu muudatuse ning
suurendasime eelarvet lõuna ja lääne piirkonnas ning vähendasime ida piirkonnas.
Individuaalteenused
Paljud pered vajavad individuaalteenuseid, sest võimalusi oma küsimuste ja probleemide arutamiseks,
nõustamiseks, enesearenguks ei ole olnud piisavalt.
Psühholoogiline nõustamine on üks kõige selgemini mõistetavatest teenustest peredele. Üha rohkem
jõuab nõustamisele ka vene keelt kõnelevaid inimesi. Neist enamus olid eestkostjad, kelle probleemid
on olnud pikaajalised ja mitmetahulised, tihti ei piisa sellistel puhkudel pelgast nõustamisest, vaid
eestkostjate sihtgrupp vajaks põhjalikumat läbimõeldud tuge. Mitmed pered olid valmis psühholoogi
juurde sõitma ka kaugemale, kuna ei taheta väikeses kogukonnas oma probleemidele tähelepanu
tõmmata.
Mitmed pered avastasid sel aastal enda jaoks uue teenusena individuaalse supervisiooni ja kasutasid
seda teenust. Nt Hiiumaa pered hindasid kõrgelt võimalust, et superviisor sõitis Hiiumaale. Mõned pered
olid valmis päris kaugelt sõitma Tallinnasse, et superviisori juurde võimalikult kiiresti
individuaalsupervisiooni aeg saada. Samas üldkokkuvõttes oli individuaalse supervisiooni kasutamine
siiski vähene ning seetõttu järgneval lepinguperioodil seda teenust enam ei pakuta.
Mentorlusele läheneti erinevalt: mõni teenuseosutaja korraldas teenuse selliselt, et pere sai konkreetse
mentori, kellega suhtles stabiilselt. Mõni teenuseosutaja aga korraldas mentorluse pigem teemapõhiselt
– erinevate küsimuste või probleemide korral nõustasid peret erinevad mentorid vastavalt oma
kogemusele.
Probleemkohad
- Keeruline ligipääs teenust vajavatele inimestele haja-asustuses ja -piirkondades. Nt lõuna ja
lääne piirkonna kasuvanemad elavad valdavalt hajali, eraldi tulla või koguneda ühte kohta kindlal
ajal on keeruline. Spetsialiste, kelle töö oleks tõhus ja valdkonna sihtgruppi tundev on vähe.
Nõustamise korraldamine mitmele vanemale sama päeva jooksul teatud piirkonnas on
töömahukas – aga muul moel ei ole see finantsiliselt ja töömahult reaalne.
- Spetsialistid teevad projektitööd oma põhitegevuste kõrvalt, seega teenuse kliendi ja spetsialisti
aegade sobitamine on samuti töö- ja ajamahukas.
- Projektipõhisus suurendab töömahtu, kuna lühiajaliselt (aastaks) leida töö tegemise asukohti on
aja- ja ressursimahukas, et leida sobiv koht kliendile mugava ja turvalise teenuse kogemusie
pakkumiseks.
38
- Projektipõhisus ähvardab ka perede turvatunnet, et sama spetsialist saaks tööd jätkata kuni
kasuvanem seda vajab.
- Paljudele klientidele on vaja suuremat mahtu psühholoogilist nõustamist kui 6 akh. KOV ei ole
tavaliselt valmis tasuma perede nõustamiste eest. Kui KOV on valmis psühholoogilist nõustamist
pakkuma, siis vahel pakutakse perele psühholoogi, kellega KOVil on leping, kuid perel ei ole
temaga kontakti olnud. Seega KOVi teenuste tellimise korraldus võib olla liiga jäik, et perede
vajadustele vastata.
Grupiteenused
Jätkus eestkostjatega kontakteerumine ning neile teenuste tutvustamine.
Paljud eestkostevanaemad ja -vanaisad ei soovi osaleda tugigrupis, kuna ei näe selles igapäevaelu
korraldamisele ja lapse kasvatamisele kasu. Paljudele on jäänud arusaamine, et kui probleeme ei ole,
siis ei ole tugigrupis osalemine vajalik. Kohati oli keeruline selgitada peredele, et oluline on ka probleeme
ennetada ning tugigrupi üks eesmärke on ka koosõppimine ja teiste abistamine. Rohkem saadakse aru
sellest, et kui on probleem siis tuleb sellega tegeleda. Teiste aitamine enda kogemustega, teadmistega,
läbielatu jagamine, on peredele võõras. Samas on positiivne, et mõnedele peredele selline mõtteviis
sobis ning nad osalesid tugigrupis.
Ühtseid ja regulaarseid gruppe oodatakse ja vajatakse igas piirkonnas. Peresid toetab stabiilne grupp,
kus vanemad saavad nii „õlatunnet“, kogemusnõustamist grupi teiste perede poolt kui asjakohase
korralduse tulemusena ka uut infot. Samuti on sellise grupi tegevusplaani lihtsam koostada, ja näha ja
hinnata ka grupi liikmete arengut.
Et supervisioon grupile hakkaks toimima, on vaja aega, sest grupp peab leidma õige superviisori, kellega
neil tekib kontakt ja kellega koostöö tõhusalt hakkab toimima. Probleemiks võivad saada superviisorite
tasud või valdkonna tundmine. 2020 tekkis sujuv koostöö mitmes piirkonnas nii mõnegi superviisoriga,
mis loodetavasti saab jätkuda.
Ühekordsed temaatilised grupid on olulised peredele lisateadmiste andmisel. Kuna valdkond veel
areneb ja on väga palju lünki perede teadmistes ja arusaamistes, siis teemasid, mida edasi anda, on
palju. Huvi on olnud suur, on ka soovitud teatud teemade kordamist. Koolitus- ja loengugrupid Zoomis
on olnud eriti populaarsed lõuna ja lääne teenusepakkuja korralduse, ka põhja teenuseosutaja poolt.
Ida piirkonnas on vastuvõtlikkus veebiteenustele olnud vähesem.
Et raha ja aega efektiivsemalt kasutada, on teenusepakkujad otsinud piirkonniti ka võimalikke
koostööpartnereid, kelle ruume kasutada ja nt tugigrupi päeval võimalusel kasutanud aega ka
mentorluseks ja KOV töötajatega kohtumisteks koostöö arendamise eesmärgil.
Lisaks pidevale teavitustööle toimuvate gruppide osas, vahendasid koordinaatorid peredele ka infot
PRIDE koolituste, SEB heategevusfondi stipendiumivooride kohta jms.
Augustist oktoobrini toimusid erinevates Eesti piirkondades lastekaitsetöötajate infopäevad, kus
tutvustasime ka tugiteenuste tulevikuplaane,
Viiruse levik vähendas koordinaatorite võimalusi kohtumisteks kohalike omavalitsuste
lastekaitsetöötajatega, sotsiaalosakonna juhatajatega, et luua uusi positiivsete praktikatega perede ja
kohalike omavalitsuste ühiskohtumisi. Mõned sellised kohtumised jõudsid siiski toimuda: Põlvas,
Narvas, Raasikul; samuti jätkusid grupikohtumised seal, kus need olid varem alguse saanud. Räägiti
läbi sarnaste kohtumiste korraldamise osas paljude KOVidega, valdavalt olid KOVid väga
koostöövalmid, kuid viiruse levik ei võimaldanud kohtumisi 2020 läbi viia.
Alates märtsist tegeles SKA 2021. aastaks uue hanke läbiviimise ettevalmistamisega. Toimusid arutelud
SKA siseselt ja Sotsiaalministeeriumiga; kaasati nii perede kui teenuseosutajate kui KOVide esindajaid.
Planeeritud olid aruteluseminarid sidusrühmade kaasamiseks, aga kuna koroonaviiruse levik nii kevadel
kui sügisel seda peaaegu ei võimaldanud, siis suuremalt jaolt viidi arutelud läbi veebi teel erinevate
sihtgruppidega, samuti küsiti kirjalikult arvamusi küsitlusena. Erinevate arutelude ja sisendite
39
tulemusena viidi sisse uus teenus: peretoe teenus. Peretoe teenuse raames võib pere saada endale
regulaarse kontaktisiku, kes hoiab pidevalt kontakti ja nõustab erinevates teemades ning kelle poole
pere võib alati oma küsimustega pöörduda. Samuti korraldati ümber rahastusskeem – seniselt
teenusetunni põhiselt rahastamiselt mindi üle kombinatsioonile baasrahast, pearahast ja
teenusepõhisest rahastusest.
Hange viidi läbi 2020 sügisel, lepingud 2021. aastaks sõlmiti detsembris 2020. Kõik teenused ja
piirkonnad said kaetud:
Põhja piirkond: MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühing, MTÜ Teadlik Lapsevanem, Tallinna
Lastekodu
Lõuna piirkond: MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühing
Ida piirkond: MTÜ Igale Lapsele Pere
Lääne piirkond: MTÜ Igale Lapsele Pere
01.01.2021 - 31.05.2021
Uute lepingute alusel alustati teenuste pakkumisega 2021. aasta alguses. Varasema 4 piirkondliku
koordinaatori asemel tegelesid perede tugiteenustega 2 koordinaatorit ja töö jaotati mitte enam
piirkondade, vaid tööülesannete põhiselt.
Kuna muudatusi oli nii teenuste paketis, teenuste tingimustes kui aruandluses, oli teenuseosutajatel
palju küsimusi ning koordinaatorid tegelesid palju teenuseosutajate juhendamise ja nõustamisega.
Põhja piirkonnas lisandus seal seni tegutsenud MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu
koostööle veel kaks teenuseosutajat: MTÜ Teadlik Lapsevanem ja Tallinna Lastekodu. Tallinna
Lastekodu jaoks oli uus nii kasuperedele teenuste osutamine sellisel moel kui ka aruandlus ja seetõttu
vajasid nad pidevat nõustamist nii töö sisulise osa korraldamise kui ka aruannete täitmise osas. MTÜ
Teadlik Lapsevanem osales samuti hankes esimest korda, kuid samas inimesed olid teiste
organisatsioonide koosseisus ka varem teenuseid korraldanus ja osutanud, seega ei olnud tegemist
päris uue olukorraga.
Lõuna piirkonnas alustas teenuste pakkumisega taas MTÜ Oma Pere ja SOS Lasteküla Eesti Ühing,
kes pakkus seal teenuseid ka üle-eelmise aasta hanke raames. Kuna eelmise aasta hankepartner oli
selles piirkonnas MTÜ Igale Lapsele Pere, siis mitmed pered soovisid jätkata teenuste kasutamist selle
organisatsiooni juures ning MTÜ Oma Pere-l oli keeruline peresid oma teenustel osalema leida. Oma
Perel puudus piirkonnas suur perede võrgustik, riigis kehtestatud piirangute tõttu oli suuremal osal ajast
võimalik teha vaid veebipõhiseid kohtumisi. Piirkond on suur ja hajaasustusega ning mitmed pered
eelistasid jätkata mõne teise teenuseosutaja teenuste kasutamist. Esimese 5 kuu jooksul on lõuna
piirkonnas MTÜ Oma Pere individuaalteenustel osalemine siiski jõudsalt kasvanud, tugigruppides
osalemine on aga endiselt üpris vähene.
Ida piirkonnas osutab teenuseid MTÜ Igale Lapsele Pere, kes pakkus teenuseid Ida piirkonna peredele
ka varasematel aastatel, seega perede leidmine oli lihtne. Tugigrupid toimusid veebis. Piirkonnas on
hulk inimesi, kellega alustati peretoe teenust.
Lääne piirkonnas jätkas MTÜ Igale Lapsele Pere, kes pakkus teenuseid ka eelneval aastal. Seetõttu oli
teenuste jätkumine sujuv, mitmed pered liitusid ka peretoe teenusega. Kuna sellel MTÜ-l on lääne
piirkonnas, sh saartel, olemas kontakt paljude kasuperedega, siis polnud neil keeruline teenuste
osutamist korraldada.
Tulevikus on oluline vältida olukorda, kus teenuseosutajad piirkonniti tihti vahelduvad, kuna inimesed
vajavad tugiteenuste puhul stabiilsust ja koostööd sama spetsialistiga pikema aja jooksul.
Riigis kehtestatud piirangute tõttu sõlmiti kohe aasta alguses SKA ja teenuseosutajate kokkulepe, mille
kohaselt võib teenuseid osutada veebi teel kuni järgmise vastava kirjani SKA poolt. Aasta esimese 5 kuu
jooksul on piirangud olnud pidevalt ning see kokkulepe on säilinud. Seetõttu toimusid peaaegu kõik
grupiteenused esimesel poolaastal veebi vahendusel. Endiselt on nii neid peresid, kellele veebiteenused
40
sobivad, aga on ka arvestatav hulk inimesi, kel puuduvad tehnilised võimalused või oskused veebis
teenuseid kasutada, samuti tuntakse puudust inimlikust kontaktist ja suhtlemisest nii individuaalsete
nõustamiste kui ka grupiteenuste puhul. Oli ka mitmeid peresid, kel küll olemas vajalikud tehnilised
vahendid ja oskused nt Zoomi keskkonda kasutada, kuid kes erinevatel põhjustel seda teha ei saanud
või ei soovinud (lapsed vajasid koduõppel olles ise arvutit, peredel polnud võimalik kodus leida omaette
olemiseks vaikset kohta, üleüldine füüsiline ja vaimne väsimus pidevast arvutis olemisest jne). Tulevikus
tuleks kombineerida füüsilisi kohtumisi ja veebiteenuseid, et võimalikult paljude perede vajadustele
vastata.
Spetsialistidest on suurem osa olnud valmis teenuseid veebi teel pakkuma, ka need, kes varem suhtusid
sellesse võimalusse skeptiliselt.
Seireankeetide täitmine ja selle juhendamine on veebiseminaride puhul oli keeruline, kuna osalejaid oli
vaja juhendada individuaalselt, raske oli korraldada allkirjade andmist.
Individuaalteenused:
Peretoe teenus on uus teenus ning mõeldud selleks, et pered saaksid põhjalikku individuaalset tuge
ühelt stabiilselt inimeselt. Esimese 4 kuu jooksul alustati peretoe teenuse raames koostööd 100 perega.
Enamus sõlmitud peretoe lepingud olid kahepoolsed, pere ja teenuseosutaja vahel. Kolmepoolseid
lepinguid oli 20. selle põhjuseid oli erinevaid – nt KOVide pikad vormistamisprotsessid, soov koostööd
teha ilma formaalse lepinguta vms. Peretoe teenusele tulnud perede seas oli u 2/3 eestikeelseid ja 1/3
venekeelseid peresid. Piirkonniti jõudis peresid uuele teenusele enam-vähem proportsionaalselt
vastavalt perede arvule piirkonnas. Hooldusperesid ja eestkoste peresid jõudis peretoe teenusele veidi
rohkem, lapsendaja peresid vähem. Nii pered, KOV lastekaitsetöötajad kui teenuseosutajad on
arvamusel, et peretoe teenus on äärmiselt vajalik ning aitab ennetada ja lahendada paljusid probleeme.
Edaspidi tuleb tegeleda teenuse sisu ning tingimuste täpsustamisega, oluline on seejuures KOVi rolli
suurendamine.
Psühholoogilist nõustamist kasutati, sh mõned pered vajasid rohkem kui ettenähtud 6 akadeemilist tundi
ja taotlesid tunde juurde, kuid mitte väga palju.
Mentorluse osakaal vähenes oluliselt, kuna suurema osaga varem mentoritele esitatud küsimustest
tegelesid peretoetajad.
Grupiteenused:
Põhja piirkonnas korraldas gruppe kolm organisatsiooni, kel kõigil on veidi erinevad perede sihtrühmad.
Hoolimata piirkonna suurusest ja teenuseosutajate erinevatest lähenemistest oli teenuseosutajatel
kohati raske gruppe täis saada, eriti väljaspool Tallinnat. Kõige keerulisem oli Tallinna Lastekodul, kel
puudub varasem perede võrgustik, keda tugigruppidesse kutsuda. MTÜ Teadlik Lapsevalem korraldas
grupid Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa peredele. Osalejate arv oli suur, kuna on juba varem välja
kujunenud inimeste ring, kes on harjunud regulaarselt kohtuma.
Lääne piirkonnas jätkusid grupiteenused ja tegevus selles ka laienes. Jätkas ka üks kindla koosseisuga
grupp, mis tegeleb süvitsi erinevate traumat jm puudutavate teemade läbitöötamisega, mõned uued
pered on sellega samuti liitunud. Hiiumaa ja Saaremaa puhul veebigruppide läbiviimine ei toiminud
(tehniliste võimaluste puudumine peredel), kuid mõned pered nendelt saartelt osalesid teistes gruppides.
Lõuna piirkonnas alustas teenuste pakkumisega MTÜ Oma Pere, kel on esimesel poolaastal olnud
raskusi perede gruppidesse saamisega. Gruppides on küll minimaalne osalejate arv täitunud, kuid
suures osas on osalejad kattunud.
Ida piirkonnas korraldas MTÜ Igale Lapsele Pere igakuiselt nii eesti-, kui venekeelseid tugigruppe.
Grupid toimusid peamiselt veebikeskkonnas.
41
Riigis valitseva olukorra tõttu suhtlesid koordinaatorid perede ja teenuseosutajatega peamiselt telefoni
ja e-kirja teel, toimusid mõningad individuaalsed kohtumised nii perede kui teenuseosutajatega.
Kaks koordinaatorit saatsid kord kuus regulaarselt infot teenuste kohta kõikidele hooldus- ja
eestkosteperedele ning KOV-dele. Regulaarselt (keskmiselt kord kuus) helistasid koordinaatorid kõigile
uutele eestkosteperedele, et tutvustada teenuseid ja vajadusel suunata pere kohe sobivale teenusele.
Hoolimata hanke piirkonnapõhisest jaotusest oli selgelt näha, et pered valisid peretoe teenuse osutaja
endale sobiva/tuttava spetsialisti/organisatsiooni järgi ja seetõttu eelistati päris tihti teise piirkonna
teenuseosutajat. See võimalus on peredele olemas, kuna sunniviisiline sidumine pere jaoks mittesobiva
teenuseosutaja või spetsialistiga ei tooks kasu. Ka tugigrupis osalemise puhul oli perede jaoks oluline
teema ja spetsialist, mitte niivõrd piirkond (kuna esimesel poolaastal toimus enamus gruppe veebis, oli
selline valik ka lihtsam). Ka edaspidi on oluline säilitada perede jaoks paindlikkus teenuseosutaja valikul.
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Toimunud on teenuseosutaja koolitused/nõustamine: 25. aprill - finantsaruandlus; 29. aprill -
raamlepingust ja hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; 4. mai – ESF teavitus. Kuna
tugiteenuste pakkuja ei ole lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist, siis on juristi poolt
koostamisel hoiatus tugiteenuste pakkujale.
Teisel poolaastal ei olnud hankepartner sügiseks lepingujärgselt alustanud kõikide teenuste pakkumist,
mistõttu saatis SKA partnerile kaks hoiatust tagasinõude kohta. Tulemusena on hankepartner teinud
muudatusi oma ühingu administreerivas personalis ning hetke koostöö tulemusel võib eeldada 2017. a
tugiteenuste pakkumise tõusu.
24.11; 07.12; 20.12.2016 toimusid hankepartneri uue meeskonna koolitused/nõustamine.
11.-12.2016 toimus tugiteenuste osutamisega tutvumine/järelevalve kõigis neljas piirkonnas: lõuna
17.11; lääne 26.11, põhja 02.12, ida 10.-11.12. 2016. Kokku tehti 5 külastust. Kolmes piirkonnas
toimusid MTÜ Oma Pere poolt planeeritud teenused (grupitöö ja temaatilised toetusgrupid) ning
teenused olid pakutud hanke nõudmistele vastavalt. Lääne piirkonnas ei tulnud piisaval arvul (hankes
seatud miinimumnõue) grupitöös osalejaid kokku ja mõistlik oli grupitöö ära jätta. Põhjused võisid olla
seotud teenuste madala teavitusega, osalejate haigestumisega jms. Lääne piirkonna nagu ka kõigi teiste
piirkondade teenuste teavitusega tuleb jätkuvalt aktiivselt tegeleda, et kõik teenused kokkulepitud
aegadel toimuks.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamisega tutvumine/ järelevalve on vaadeldaval perioodil toimunud järgmistes
piirkondades:
1) 24.03 toimus põhja piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Kiindumushäire laps“. Kuna loengu
läbiviija tegi korduvalt vigu lapse arengu ja erivajadustega seotud teemadevaldkonnas siis lepiti
kokku, et MTÜ Oma Pere ei kasuta tulevikus sama lektorit. Loengu käigus üles kerkinud
ebatäpsused ja faktilised vead said üle räägitud ning kohapeal parandatud
2) 07.04.2017 toimus ida piirkonnas temaatiline toetusgrupp „Päritoluperekonnaga suhtlemine“.
Loeng viidi läbi professionaalselt. Kuulajate huviga esitatud küsimuste järgi otsustades oli
tegemist eesmärgipäraselt läbi viidud teenusega.
Teisel poolaastal toimus tugiteenuste osutamise järelevalve lapsendamise nädala raames 21.-
28.10.12. Toimusid temaatilised toetusgrupid seminari „Õnnelik lapsevanem – õnnelik laps“ raames ning
muud kohtumised ja arutelud, nt Jõhvis „Kuidas hoolitseda vanemate psühholoogilise ja vaimse heaolu
ning vanemliku kompetentsuse eest“.
01.01.2018 – 31.05.2018
42
Tugiteenuste osutamise järelevalve on toimunud piirkonnapõhiselt, kuna koostöö SKA koordinaatorite
ja MTÜ Oma Pere piirkonnapõhiste spetsialistide vahel on tihedalt seotud. Piirkonnapõhise järelevalve
tulemusel võib öelda, et kuna teenust pakkuv vabaühendus paikneb füüsiliselt Tallinnas, siis teistes
piirkondades ei ole teenuste pakkumine ladusalt koordineeritud. Selleks, et koostöö piirkondade
spetsialistide ning SKA vahel toimiks ja pered jõuaksid teenustele korraldas SKA peale uue
hankelepingu sõlmimist (märts 2018) kõigis neljas piirkonnas (põhi, lõuna, ida, lääs) SKA ja
hankepartneri spetsialistidega kohtumise. SKA eesmärk oli rääkida lahti MTÜ ja SKA rollid tugiteenuste
pakkumisega seoses ning täpsustada iga hankes osaleva spetsialisti rolli ja piirkonda. Kuna
koordinaatoritel on olulised ülesanded teenuste pakkumisel, siis sai täpselt kokku lepitud mõlema
osapoole tehnilistes ja korralduslikes ülesannetes. Lisaks toimus ESF aruandluse ja teavituse teemaline
koolitus MTÜ spetsialistidele.
Teise poolaastal on järelevalve jätkuvalt piirkonnapõhine, nt 10.10 toimus ida piirkonnas temaatiline
toetusgrupp „Lapse päritolu olulisus, identiteedi ja keele säilitamine; 23.11 toimus lõuna piirkonnas
temaatiline toetusgrupp „Laste ja noorte seksuaalse arengu toetamine spetsialistina“. Koordinaatorid
osalevad aeg-ajalt grupinõustamistel, lisaks küsivad peredelt individuaalset tagasisidet peredele
mõeldud üritustel. Pered ja võrgustikutöötajad on olnud teenustega rahul, negatiivset hinnangut ei ole
esitatud.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal toimus järelevalve jätkuvalt igas piirkonnas vastavalt koordinaatori võimalustele ja
valikutele. Esimesel poolaastal on olnud töötaja vahetus põhja ja lõuna piirkonnas, mis mõnevõrra
pärssis tugiteenuste arendamist ning järelevalvet nimetatud piirkondades. Nüüd on mõlemas piirkonnas
koordinaatorid olemas ja loovad kontakte peredega ja teevad teavitustööd. Mõlemad uued
koordinaatorid on MTÜ Oma Pere projektijuhiga kohtunud ning teevad aktiivselt koostööd.
Järelevalvet teenuste osutamise üle sai tõhusalt teostada ressursipäevade raames, kus osales iga kord
vähemalt üks koordinaator. Lääne piirkonnas on koordinaator osalenud kõigil grupinõustamistel, idas,
lõunas ja põhjas, kus nõustamisi on rohkem, on osaletud valikuliselt. Otseseid teenuse nõuete rikkumisi
ei ole täheldatud. Kui koordinaatoril on olnud tähelepanekuid grupinõustamise sisu osas (teemakäsitlus,
grupi juhtimine vms), siis on ta need edastanud SKA ja Oma Pere projektijuhile ning edasises tegevustes
on märkuste ja soovitustega arvestatud.
Põhja, Ida ja Lõuna piirkonna koordinaatorid on välja toonud, et inimesed registreerivad
grupinõustamisele, kuid ei tule alati kohale ja ei teavita mittetulekust. Osa planeeritud grupinõustamistest
ei ole toimunud vähese eestkostjate huvi tõttu.
Ida piirkonnas on põhilised probleemid seotud vanemate piiratud oskuste/teadmistega kasvatus
küsimustes (lapse areng, kiindumussuhted, bioloogilised vanemad jm) ja perede madala
motivatsiooniga ennast hinnata ja vanemana areneda; puudulikud teadmised lapse ja vanemaga seotud
juriidilistes küsimustes; üleüldine madal informeeritus erinevate võimaluste kohta pere ja lapse jaoks, ka
põlvkondade vahelised arusaamatused, eeskostevanema emotsionaalne läbipõlemine.
Eestkosteperede valmisolek KOVi poole pöörduda on erinevatel põhjustel madal, sh
lastekaitsetöötajate sagedase vahetumise tõttu.
Lääne piirkonnas polnud suurem osa eestkostjaid tugiteenuste olemasolust varem kuulnud.
Väiksemates kohtades ja maapiirkonnas takistab transpordi probleem teenusele jõudmist (positiivne, et
mõni KOV on pakkunud inimestele transporti teenustele jõudmiseks). Peredel on ka ajaressursi
probleem tugiteenustel osalemisega.
Teisel poolaastal on teenuste osutamine langenud, kuna eelmine leping lõppes 31.08.19 ja uute
tugiteenuste osutajate leidmine kõigisse piirkondadesse võttis aega. Pärast uute lepingute sõlmimist on
43
loodud tihedad koostöösuhted teenuseosutajate ja SKA koordinaatorite vahel. Ühiselt planeeritakse
nõustamisgruppe ning teavitatakse sihtgruppi. Koordinaatorid osalevad vastavalt võimalustele
nõustamisgruppides.
Projektijuht ja koordinaatorid jälgivad teenuseosutajate aruannete põhjal igakuiselt, kas SKA poolt
individuaalteenustele suunatud pered on teenuseid saanud ning kas nende toimetulek on paranenud
ning kuidas neid vajadusel jätkuvalt toetada. Probleeme teenuste osutamise nõuetele vastamisega ei
ole täheldatud.
Tingimus, et mentorlusteenust ei või osutada vaid telefoni teel, tekitab erinevaid seisukohti.
1.01.2020-31.12.2020
11.02.2020 kohtuti kõigi perede tugiteenuste osutajate esindajatega, jagati infot, arutati kerkinud
küsimusi ja lepiti kokku koostöö ning kommunikatsiooni põhimõtetes.
Koordinaatorid teevad teenuseosutajatega tihedat koostööd teenuste planeerimisel ning osalevad
valikuliselt grupinõustamistel. Võrgustikutöötajatele avatud grupinõustamistel on osalenud ka teised
SKA LKO asendushoolduse talituse ametnikud.
Veebipõhine teenuste osutamine on tekitanud olukorra, kus teenustel osalevad pered üle Eesti ning
piirkondlikult teenusteosutajate jaotusel ei ole enam senist tähendust. Samuti on ilmnenud, et kui mõnes
piirkonnas on teenuseosutaja passiivsem, siis hakkavad selle piirkonna pered osalema teise piirkonna
teenuseosutaja veebiseminarides ja sisuliselt osutab ühe piirkonna teenuseosutaja teenuseid ka teises
piirkonnas. Perede valikuvõimaluse seisukohast on see positiivne, kuid korralduslikult muudab süsteemi
keeruliseks ja raske on hoida tasakaalu teenuseosutajate vahel.
Teisel poolaastal osalesid kõik koordinaatorid oma piirkonnas aeg-ajalt tugigruppides, nii
kontaktkohtumistel kui veebigruppides. Samuti toimusid koordinaatorite sagedased kohtumised
teenusepakkujaga veebi vahendusel, et olla pidevas kontaktis, et infovahetus ja teenuste planeerimine
toimuks tihedas koostöös.
Põhjalik koostöökohtumine kõigi teenuseosutjatega toimus 22.09.2020 Tallinnas. Tehti kokkuvõtteid
teenuste osutamisest ja arutati järgmise perioodi vajaduste üle.
01.01.2021 - 31.05.2021
Toimusid järgmised koostöökohtumised ning osalemised tugigruppides:
4.01.2021 – koostöökohtumine teenuseosutajatega, et arutada läbi uute lepingutega seotud küsimused
14.01.2021 – infotund veebis kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele perede tugiteenustest ja
eelkõige peretoe teenusest. Salvestus on järelvaadatav SKA kodulehel.
28.01.2021 - lääne piirkonna kasuperedele mõeldud tugigrupp, kus koordinaator tutvustas teenuseid
puudutavaid muudatusi ja vastas perede küsimustele.
05.02.2021 koordinaatorite kohtumine MTÜ Oma Pere ja SOS Eesti Lasteküla esindajatega ning MTÜ
Igale Lapsele Pere esindajatega (koostöö, aruandlus, juhtumid, tööplaanid).
22.03.2021 koostöökohtumine peretoe teemadel koostööpartneritega, tagasiside ja ettepanekud
peretoe teenuste kohta
24.05.2021 koostöökohtumine perede tugiteenuste tuleviku osas teenuseosutajatega.
25.05.2021 koostöökohtumine teenuseosutajate ja peretoetajate ning SKA lastekaitse osakonna
nõustamistalituse vahel, et vahetada infot, tutvustada vastastikku tegevuste ja ülesandeid ning leida
koostöökohti.
Keerulisemate juhtumite puhul toimus regulaarne koostöö teenuseosutajaga, teatud juhtudel ka
peredega ning vajadusel kaasati SKA lastekaitseosakonna nõustamiskonsultante selliste juhtumite
lahendamisse, kus oli vaja KOV-e spetsiifiliselt nõustada (dokumentatsioon, laste õigused, pere õigused
ja kohustused).
44
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
6.05.2016. a sõlmitud raamlepingu ja hankelepingu tulemusel kogub MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid.
Perepõhise asendushoolduse tugiteenustest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja
lastekaitseametnikke Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016 (osales ka teenusepakkuja oma ettekandega)
Hankelepingu sõlmimine võttis oodatust kauem aega, mistõttu lükkus edasi ka teenuste pakkumine.
Kõiki teenuseid prognoositakse täies mahus kõikides piirkondades pakkuda hiljemalt septembris 2016.
aastal. Seetõttu ei ole võimalik kuni septembrini täita tegevuse eelarvet prognooside kohaselt.
Personalikulu on täidetud vastavalt prognoosile.
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Oma Pere teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist,
peamistest teemadest jms on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 24%, mis on seotud: a) vähese teenuste
teavitamisega; b) hankepartneri administreeriva personali vahetusega.
01.01.2017 – 31.12.2017
Aruande perioodil on toimunud teenuste jätkuv madal pakkumine. Üheks põhjuseks on hankepartneri
teenuseid korraldava personali vähesus. Senine praktika näitab, et personali vahetus organisatsioonis
nõrgestas olulisel määral organisatsiooni toimimist ja perepõhiste tugiteenuste pakkumise võimekust.
Kuna on teada, et valdkonnas on tegutsemas peamiselt üks teenuseid pakkuv professionaalne
organisatsioon, siis SKA poolt vaadates pole mõistlik ning jätkusuutlik perepõhiste tugiteenuste
korraldamise üle-eestiline kohustus seada ühele ühingule. Seetõttu töötati aprilli-mai jooksul välja uus
perepõhiste tugiteenuste pakkumise lähenemine. Teenuse pakkujale jääb senine funktsioon:
tugiteenuseid pakuvad professionaalsed spetsialistid MTÜ-st Oma Pere. Teenuste korraldamine,
teavitamine jms hakkab augustist 2017 olema SKA Lastekaitse osakonna vastutusalas.
Teisel poolaastal
2017. a teises pooles loodi ametikohad Eesti nelja piirkonda (põhi, lõuna, ida ja lääne piirkonda). Igas
piirkonnas töötab perepõhiste tugiteenuste pakkumise koordineerimisega tegelev spetsialist, kes on
asendushoolduse sisu ekspert ning kes hakkab osutama peale tugiteenuste hanke lõppemist ka telefoni-
ja internetinõustamist piirkonnas. Hetkel planeeritud telefoni- ja internetinõustamise kulu saab jaotada
piirkondade vahel ning spetsialistide koormusest 0,25 moodustaks nende teenuste osutamine.
Ülejäänud 0,75 koormuse osas teeb spetsialist järgmist: vastutab teenuste pakkumise eest piirkonnas
ning tagab teenuse kättesaadavuse sihtgrupi perele; teeb koostööd KOV lastekaitsetöötajatega ning
SKA lapsendamise ja hooldusperede spetsialistidega perede abistamise ja teenustele suunamise
eesmärgil; korraldab teenuste teavitust piirkonnas ning teostab järelevalvet teenuste üle ja annab
tagasisidet toimunud teenuste kvaliteedist piirkonnas; teeb koostööd teiste seotud organisatsioonidega,
nt koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme planeerinud PRIDE- koolitusele eelnevat ja järgnevat
grupinõustamise teenust, seega selle teenuse korraldamine piirkonnas.
Alates oktoobrist tööle võetud uute töötajate esmasteks tööülesanneteks on olnud Sotsiaalhoolekande
seaduse muutmisega seotud infopäevade korraldamine (06.12.17 Tartus, 11.12.17 Tallinnas ning
45
19.12.17 Jõhvis) ning asendushoolduse muudatustega seotud teemade ja pädevuste omandamine
(koolitused, arutelud, kohtumised).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks
kulunud 67 %.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aruandeperioodil on SKA pakutav asendushoolduse telefoniteenus toiminud kolm kuud. Sama kaua on
tegeletud ka uue asendushoolduse infotelefoni numbri ja e-posti teavitamisega. Alates aprillikuust on
jagatud kohalikele omavalitsustele tugiteenuseid tutvustavaid voldikud koos asendushoolduse
infonumbriga ja e-posti aadressiga
[email protected]. Kuna teavitustöö uute
kontaktivõimaluste osas on toimunud alles mõned kuud, siis teenuse vajalikkust hinnata hetkel on veel
vara. Praeguse seisuga on pöördumiste arv veel väike, kuid peale laiemat asendushoolduse
teavituskampaaniat 2018. aasta sügisel võiks eelduslikult teenuse kasutus kasvada.
Teisel poolaastal
Teise aruandeperioodi järel saab perepõhiste tugiteenuste mõjude hindamisel koostöös
hankepartneriga välja tuua järgmisi kitsaskohti:
1) Kõikides piirkondades ei ole spetsialiste kohapeal ning nad sõidavad Tallinnast kohale, see aga ei
ole jätkusuutlik lahendus näiteks psühholoogilise nõustamise puhul, kus perele on oluline saada
teenust elukohajärgselt ning oluline on vastuvõturuumi õhustik jms näitajad.
2) Teenusele ei jõua lapse ootamise protsessi algfaasis pered, (kes on oluline sihtgrupp ning kellel on
aega end ette valmistada) ning pered, kes lapsendasid enne SKA lapsendamisega tegelevate
spetsialistide tööle hakkamist selles valdkonnas. Sellised pered ei ole kantud lapsendajate
registrisse, lapsendajatena ei ole nad ka KOV vaateväljas ning koordinaatoritel on võimatu nende
peredeni jõuda. Siinkohal teeb SKA jätkuvalt koostööd vabaühendustega, et peredeni jõuda.
3) Grupinõustamise gruppide täituvus võiks olla kõrgem ning siinkohal on 2018. a II pooles koostöös
hankepartneriga mõeldud välja rida tegevusi olukorra parandamiseks, nt 2019. a teavitusüritused
sihtgrupi peredele erinevates Eesti piirkondades. Samuti tuleb läbi mõelda paremini teavitustegevusi
KOV lastekaitse spetsialistidega (mõnes piirkonnas toimib juba väga hästi), SKA lapsendamist ja
hooldusperede värbamist korraldavate ametnike ning PRIDE koolitajatega.
Eelarvet on tegevuse peale kasutatud 2018. aastaks planeeritud eelarvest 100%.
1.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal on teenuste osutamine tõusuteel ning 2019. aastaks planeeritud eelarvest on
31.05.2019 seisuga kasutatud 62,8%. Eelarve kasutamist on aidanud tõsta tõhus teavitustegevus SKA
ning lepingupartneri koostöös ning ühiselt planeeritud ressursipäevad sihtgrupile teenust osutavate
spetsialistide tutvustamiseks. Kuna suvel on tõenäoliselt teenuste kasutamine ning eelarve kulu
väiksem, siis võib prognoosida, et planeeritud eelarve katab vajadused aasta lõpuni.
Tegevused on eesmärgipärased ja nende elluviimise aktiivsus on järjest tõusuteel, teenuste kasutamist
on võimalik tõsta SKA ja teenuseosutaja järjepidevas koostöös, mis selliselt ka toimib.
Teisel poolaastal toimus teenuste osutamises langus, sest endine teenuseosutaja ei soovinud enam
uue hanke raames üle-eestiliselt teenuseid osutada ning uute koostööpartnerite leidmine võttis aega.
Pärast teenuseosutajate leidmist on aktiivne koostöö käivitunud, 2020. aasta algusesse on planeeritud
aktiivselt nii grupi- kui individuaalteenuseid.
2019. aastal viidi Sotsiaalministeeriumi poolt läbi tegevuste mõjuhindamise läbiviimiseks vajalike
instrumentide ja metoodikate hange, mis kukkus kahel korral läbi, kuna ühtegi Pakkumust ei laekunud.
Aasta lõpus otsustati, et Sotsiaalministeerium hangib nii instrumentide ja metoodikate kui ka mõju
hindamise läbiviimise 2020 aastal. Partnereid planeeritakse leida hankega. Uue hanke läbiviimiseks
alustati detsembris hankedokumentide ettevalmistamist.
46
2019. a eelarvest kasutati 87 %.
01.01.2020 - 31.12.2020
Lisaks jätkuvale statistika kogumisele alustati tagasiside küsimisega teenustel osalejatelt. Veebruaris
valmistas SKA ette tagasiside küsimustikud erinevate teenuste osas, märtsis konsulteeriti
teenuseosutajatega ja kohandati küsimustikke. Eriolukorra tõttu alustamine mõnevõrra viibis, kuid mai
algusest alates on temaatilistes grupinõustamistes ja grupisupervisioonides osalejatelt küsitud
süsteemselt veebipõhiselt tagasisidet. Edasised sammud on tagasiside koondamine, analüüs,
visualiseerimine ning ka teiste teenuste puhul tagasiside küsitlustega alustamine.
Arvamuste ja ettepanekute kogumiseks ning järgmiste aastate tegevuste planeerimiseks toimus kõigi
perede tugiteenuste osutajatega Skype-arutelu 22.05.2020.
Eelarvest on kasutatud 31%.
Teisel poolaastal koguti lisaks tavapärasele statistikale ka regulaarselt osalejate tagasiside teenuste
kohta. 22.09.20 kohtumisel küsiti kõigilt teenuseosutajatelt arvamusi ja ettepanekuid teenuste edasiste
arengute osas.
Lähtuvalt sellest, TAT tegevused panustavad samadesse eesmärkidesse, millesse 2018. aastal
jõustunud SHS muudatused, viiakse läbi ühine mõjuanalüüs. Hinnatakse nii TAT tegevuste kui
seadusemuudatuste mõju perepõhisele hooldusele ja asendushoolduse kvaliteedile. Uute
hankedokumentide ettevalmistamisega alustati 2020. aasta septembris ning analüüs valmib 2021.
aastal.
Teenuste osutamine on olnud aktiivne ja aastaeelarvest on ära kasutatud 100%.
01.01.2021 - 31.05.2021
Aruandlusena kogutakse teenuste kohta mitmesuguseid andmeid, mis võimaldavad teenuste kulgu
jälgida ning selle alusel teha otsuseid muudatusteks.
Peretoe teenuse tagasiside ning esmaste kogemuste kogumiseks korraldati järgmised veebipõhised
kohtumised:
22.03.21 teenuseosutajate ning peretoetajatega
27.04.21 KOV lastekaitsetöötajate esindajatega
19.05.21 peretoe teenust kasutanud perede esindajatega. Lisaks küsiti mõnelt perelt põhjalikumat
tagasisidet ja ettepanekuid kirjalikult
Üldised tagasisideankeedid saadetakse kõigile peretoe teenuse kasutajatele (ca 2 kuud peale teenuse
kasutamise algust) ja tugigruppide kohta (valikuliselt). Üldistavalt võib öelda, et nii tugigruppe kui ka
peretoe teenust peetakse vajalikuks või väga vajalikuks, teenustega rahulolu on kõrge.
TAT tegevuste ja seadusemuudatuste mõju perepõhisele hooldusele ja asendushoolduse kvaliteedile
mõjuanalüüsi hanke pakkumuste esitamise tähtaeg oli 25.05.2021. Esitati kaks pakkumust, millest üks
oli üle hanke eeldatava maksumuse. Pakkumuste sisuline hindamine on planeeritud juunisse.
Eelarvest on kasutatud 30% (ei sisalda veel maikuu teenuseid).
Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele KAVANDATUD: 01.11.2016 – 31.12.2022
TEGELIK: 01.11.2015 –
47
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine
Alustati tegevuste planeerimisega. 16.12.2015 koostöökohtumisel MTÜ Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeasutuste Ühendusega arutati põgusalt asenduskodu kasvatusalatöötajate ja perevanemate
teenuste vajadusi ja võimalusi.
01.01.2016 – 31.12.2016
Riigihanke „Tugiteenused asenduskoduteenuse osutajatele“ dokumentide koostamisega alustati täies
mahus peale perepõhiste tugiteenuste hanketeate avaldamist, täpsemalt 9. märts 2016. Hanke
koostamisel hinnatud vajaduse tulemusel selgus koostöös SOMi, TAI, asenduskodude ning
juhendamisteenuste ekspertidega, et tuleks laiendada tugiteenuste pakkumist. Seega suurenes
teenuste arv, pikenes hanketegevuse periood ning eelnevaga seoses suurenes ka hanke eelarve.
Hange hõlmab juhendamisteenuseid 1) kasvatusalatöötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne
supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad
grupikohtumised; ja 2) asenduskodu juhtidele: a) tööjuhendamise koolitus; b) tööjuhendamise
koolitusele järgnevad grupikohtumised. Teenuse pakkuja peab suutma kaardistada sihtrühma vajaduse
juhendamisteenuste osas ning pakkuma teenuseid vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele.
Toimunud koostöökohtumised ja teenuste arendamisega seotud tegevused:
26.01.2016 kohtumine SOS Lastekülaga teemal: koolitused asendushooldusel lastega tegelevatele
spetsialistidele (asenduskodu töötajad, kasupered, lastekaitsetöötajad) laste õigustest ning
koostöökohad SKA-ga;
17.03.2016 toimus arutelu asenduskodude tugiteenuste osas koostöös SKA lastekaitse üksuse projekti
„Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ koordinaatoritega;
18.03.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste ja koolituste arendamise arutelu – koostöös TAIga.
28.03.2016 PRIDE-koolituste arendused ja asenduskodukasvatajate analüüs ning kokkupuude
asenduskodude tugiteenustega – TAI, SOM.
1.04.2016 PRIDE-koolituse ja perepõhiste teenuste fookusgrupp – (osalejad TAI, hooldus- ja lapsendaja
pered)
5.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. SA Tartu Perekodu Käopesa ja SA
Elva Perekodu külastus ja vestlus juhtkonnaga.
14.04.2016 koostöökohtumine ELNHYga (Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus). Teema:
laste paigutamine teenustele – SOM, TAI, ELNHY jt seotud vabaühendused (SOS-lasteküla, MTÜ Oma
Pere, Igale Lapsele Pere, Kasuperede Liit).
26.04.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu. Laste Hoolekande Asutus Lootus
ja Narva Sotsiaaltöökeskuse turvakodu ja asenduskodu külastus.
03.05.2016 asenduskodu töötajate tugiteenuste arendamise arutelu: a) supervisiooni ja coachingu
koolitusel osalejaga ning b) tegevsuperviisoriga.
Lisaks toimus ajavahemikul jaanuar-mai 2016 arvukalt kolmepoolseid (SOM, TAI, SKA) mõttevahetusi
ja koostöökohtumisi asendushoolduse TATi tegevuste raames, nt 20.01 ja 21.04 TAT regulaarsed
kohtumised, 12.05 TAT eelarve arutelu jmt.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. Hanketegevuse prognoositav algus on hiljemalt
septembris 2016. aastal. Tegevuse eelarvet ei ole prognoosi kohaselt täidetud. Personalikulu vastab
prognoosile.
Teisel poolaastal avaldati hanketeade 07.06.2016. Kokku laekus 2 pakkumist, mis mõlemad
kvalifitseerusid. Hankekomisjon tunnistas edukaks MTÜ Moreno Keskuse pakkumuse ning nendega
sõlmiti hankeleping 17.07.2016. Augustis 2016. a alustati hanke ajakavast lähtuvalt teenuste vajaduse
kaardistusega
Tugiteenuste osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
48
Teisel poolaastal läbi viidud tugiteenuste osutamine:
1) Teenuste kaardistus: augustis 2016 viis MTÜ Moreno Keskus läbi kaardistuse teenuste vajaduse
kohta. Eesmärgiks oli saada asenduskodudelt tagasisidet teenuste vajaduse ja ootuste kohta.
Selleks töötati välja OÜ Mindworkiga küsimustik KTK-Middleman supervisioonivajaduste
küsimustiku põhjal. Küsimustik viidi läbi elektroonses keskkonnas ning saadeti 33-le asenduskodule
(juhtidele e-posti teel ja kasvatusala töötajatele veebilingi-põhiselt nii eesti kui vene keeles).
Kaardistusel osales 60,6% asenduskodudest, kuna hanke algusaeg langes kokku puhkuste
perioodiga ning e-kirjadele ja telefonile kõik asenduskodud ei vastanud. Kaardistuse käigus tõi
sihtrühm välja, et kõik teenused on asenduskodudele väga vajalikud ning supervisioonide maht võiks
olla suurem kui prognoositud miinimum. Lisaks toodi välja konkreetsed muret tekitavad teemad
supervisiooni gruppide ja koolituste sisendiks.
2) Grupisupervisioonid
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tuli ettepanek moodustada supervisioonigrupid
asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi ja aitab perekeskselt
ennetada tekkivaid probleeme. Leiti, et ei ole mõistlik liita erinevaid peresid ja perekodusid. Sellest
tingituna on osad supervisioonigrupid esialgselt planeeritult väiksemad. 09.-12.2016 viidi läbi 68
grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 354 inimest.
3) Individuaalne supervisioon
Võib öelda, et toimub hea koostöö SKA lastekaitse üksuse, asenduskodude võrgustikutöötajate ja
Moreno Keskuse superviisorite vahel, eesmärgiga anda professionaalset individuaalset superviisori
toetust asenduskodutöötajatele ja seeläbi parandada laste paremat toime tulemist asenduskodus.
09.-12.2016 viidi läbi 7 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 7 inimest.
4) Kovisiooni koolitus on osalejate seas väga populaarne, mille tulemusena sai moodustatud 4
kovisiooni koolitusgruppi, gruppide moodustamisel on lähtutud asenduskodude suurusest ja
peresüsteemidest. Detsembris 2106 viidi läbi kahele grupile kovisiooni koolituse I moodul, kokku
osales teenusel 33 inimest.
-Teenustest on teavitatud erinevaid osapooli järgmiselt:
1) asenduskodusid on teavitatud e-posti teel;
2) koos hankepartneriga toimus teenuste põhjalik tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul 13.10.2016, kus
arutati kohapeal tekkinud asenduskodude juhtide küsimusi, kaasati seni teenustest keeldunud
asenduskodusid;
3) hankepartner on kontakteerunud eraldi iga asenduskoduga läbi projektijuhi ja superviisorite;
4) lisaks on toimunud avalikud infopäevad:
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja
maavalitsuste ametnikele;
01.-02.12.2016 – teenuse tutvustamine Sotsiaalministeeriumi ja SKA infopäevadel
lastekaitsetöötajatele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamine:
Grupisupervisioonid
Vaadeldaval perioodil viidi läbi 109 grupisupervisiooni ning kokku osales teenusel 759 inimest.
Individuaalne supervisioon
Viidi läbi 27 individuaalset supervisiooni ning kokku osales teenusel 27 inimest.
Kovisiooni koolitus
Neli koolitusgruppi läbisid ja lõpetasid vaadeldaval perioodil kovisiooni koolituse, sealjuures teenusel
osales kokku 53 inimest. Kuna kovisiooni metoodika efektiivsus sõltub kasutada oskavate inimeste
hulgast, siis otsustati sügisest 2017 alustada uute gruppidega, s.h vene keele gruppidega.
Tööjuhendamise koolitus
Asenduskodude juhtidest moodustati piirkondade sobivuse järgi kolm gruppi: Tartu, Jõhvi, Tallinn
ning arvestades juhtide hõivatust toimuvad koolitused 2-päevaste moodulite kaupa. Vaadeldaval
perioodil läbisid kõik grupid järgmised tööjuhendamise koolitused: I moodul „Juht kui meeskonna
looja“ (jaan-märts); II moodul „Sisehindamine“ (aprill). Teenusel osales 33 juhti ning sisehindamise
49
teemast võttis osa igast asenduskodust veel üks töötaja, kes aitab juhil asenduskodu sisehindamise
läbiviimisel. Kokku osales teenusel 67 inimest.
Tööjuhendamise grupid ehk juhtide supervisioon
Maikuus alustasid juhtide supervisioonid kõigis kolmes grupis. Aja kokkuhoiu ja töö efektiivsuse
seisukohast töötavad grupid terve päeva ehk 6-8 tundi. Teenusel osales kokku 33 juhti.
Tugiteenuste teavitamine on toimunud koostöös teiste asendushoolduse teenuste teavitamisega ning
sisuliselt on saanud, kas pikemalt või põgusamalt puudutada teemat igal kohtumisel/infopäeval, mida on
kirjeldatud perepõhiste tugiteenuste all.
Teisel poolaastal toimus teenuste pakkumine sarnaselt esimesele poolele. Kokku osutati 2017. a teisel
poolaastal teenuseid 805 korral. Grupisupervisioone viidi läbi 133 ja teenusel osales 660 isikut.
Individuaalseid supervisioone viidi läbi 31 korda. Kovisiooni koolitustel osales 45 isikut ja kovisiooni
supervisioonides 22 isikut. Tööjuhendamise koolitusel osales teenusel 47 isikut ning tööjuhendamise
grupis 9 isikut. Distantsilt tööjuhendamise teenust aruande perioodil ei osutatud.
2017. a osales hankes 30 asenduskodu. Teenusel ei osale 3 asenduskodu: Tapa Maria Lastekeskus
(suletakse), Viimsi perekodus ja Toomaperes Võrumaal tegutsevad abikaasad kahekesi, nad osalesid
1-2 supervisioonil ja rohkemaks vajadust ei näinud. Paljudes asenduskodudes tekkis pikem paus 2017
sügisel seoses TAI koolitustega, mis võttis suure mahu töötajate tööajast ja supervisioone lükati edasi.
Teenusel osalevate asenduskodude töötajatelt tulnud ettepaneku põhjal viikse supervisioonigrupid läbi
asenduskodu või perepõhiselt, mis tagab perede parema toimemehhanismi, aitab perekeskselt
ennetada tekkivaid probleeme ning see omakorda suurendab teenusest osavõttu.
Distantsilt tööjuhendamist on juhtidele pakutud, aga siiani on kriitiliste juhtumite puhul olnud neil soov
saada kohapeal silmast-silma supervisiooni. Asenduskodud, kus sisehindamine ei ole veel läbi viidud,
on valinud enda majale sobiva sisehindamise meetodi ja võtnud ühendust inimesega, kes seda meetodit
valdab. Paljude juhtide arvates on suurepärane aeg alustada sisehindamisega 2018. a, kui seisavad ees
muutused, mis on seotud asendushoolduse seadusandluse muudatustega.
01.01.2018 – 31.12.2018
Teenuseid on osutatud 2018. a aastal 979 korral. Grupisupervisioonides osales 831, individuaalses
supervisioonis 26, kovisiooni koolitustel 18, kovisiooni supervisioonides 14, tööjuhendamise koolitusel
45 ning tööjuhendamise grupis 4 isikut; distantsilt tööjuhendamise teenusel osales 8 asenduskodu,
kokku 107 tunni ulatuses.
2017 sügisel seoses TAI koolitustega pausi teinud asenduskodud osalevad 2018. aasta algusest taas
supervisioonidel. Juurde on tulnud Rakvere Noortekodu. Tallinna Lastekodu erinevad majad on kõik
liitunud projektiga ja kõik majad osalevad perepõhiselt supervisioonidel. Perepõhine
supervisioonisüsteem toimib ja asenduskodud annavad positiivset tagasisidet superviisoritele.
Paranenud on tervikuna supervisioonidest osavõtt. Kogemus on näidanud, et kui supervisioonid
toimuvad regulaarselt, siis inimesed õpivad aru saama sellest, kuidas supervisioone just oma
meeskonna vajadustest lähtuvalt kõige paremini kasutada.
Individuaalsed supervisioonid on muutunud osalejate seas järjest populaarsemaks. Individuaalseid
supervisioone on vaja läinud siis, kui töötajal on oma isiklikus elus kriisid, kui on läbipõlemise oht või on
seoses lastega olnud kriitilisi olukordi, mis mõnda töötajat on personaalselt puudutanud. Mõni juht on
palunud individuaalset supervisiooni, kui on olnud keerulisi protsesse seoses mõne töötajaga, mis
puudutab otseselt laste heaolu. Lastega seotud küsimused ja juhi roll laste toetamisel on oluline teema
ka grupisupervisioonides, kuna ka juhid puutuvad lastega kokku ja läbi oma töötajate toetamise saavad
toetada lapsi.
Kokku on moodustatud 6 kovisiooni koolitusgruppi. Vajadus oleks veel vähemalt 2 koolitusgrupi järele,
sest asenduskodude juhid ja töötajad ise on huvitatud, et võimalikult paljud töötajad läbiksid selle
koolituse, sest peale kovisiooni läbiviimise oskuste arendab see üldist töö- ja suhtlemiskultuuri,
50
motivatsiooni ning asenduskodude omavahelist lävimist. Antud teema on olnud arutlusel, kuid
hankelepingu lõpuni on jäänud pool aastat, mistõttu ei jõua kõikide gruppidega tegeleda sisuliselt ja
teemat saab käsitelda uue hanke raames tulevikus. Kovisiooni gruppides käsitletakse igapäevatöös
esile kerkivaid probleeme, muutuseid, tööd laste ja kolleegidega. Erinevatele probleemidele
reageerimise viise ja sellega seonduvat kovisiooni juhtimise temaatikat. Osalejad leiavad, et kovisiooni
koolituse peaks läbima kõik asenduskodude töötajad, sest see annab oskuse õppida probleeme ja
juhtumeid lahendama ning annab parema igapäevatöö toimetuleku.
Juhtide tööjuhendamise grupid toimuvad kolmes piirkonnas ja kolmes grupis (Tallinn, Tartu, Jõhvi).
Juhtide osalus on koolitusgruppides väga erinev, eriti Ida- Viru grupis. Kõik juhid on infoväljas ja saavad
info ja kutse, kuid tihti on samal ajal teisi üritusi ja koosolekuid ning tehakse oma valik. Tihti teeb see
keeruliseks koolituse planeerimise ja läbiviimise, kuna järgneval korral tulevad nad koolitusele eelmise
teema küsimustega.
Juhid on supervisioonidega rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud. Teemad, on selgelt seotud
muutustega aastal 2018. Palju on esile kerkinud 2018. a sisehindamise teemat. Juhid toovad välja, et
supervisioonile kolmeks tunniks kohale tulek on tihti keeruline, kuna tükeldab liialt tööpäeva, samas on
supervisioon vajalik. Sellest tingituna on osavõtt ka väiksem kui koolitustest.
Distantsilt tööjuhendamisega alustati maist 2018. Selleks saadeti aprillis kõikidele asenduskodudele kiri,
kus paluti hinnata distantsilt juhendamise vajadust seoses sisehindamise teemaga. Distantsilt
juhendamise teenuse vajaduse esitas 13 asenduskodu, kes olid hinnanud vajaduse mahtu, valinud
sisehindamise meetodi ja juhendaja. Distantsilt juhendamine toimub nii Skype teel, e-kirja teel, telefoni
teel, kohapeal kohtudes ja dokumentidega tutvudes.
Teisel poolaastal
31.12.2018 seisuga osales grupisupervisioonides 602 ja individuaalses supervisioonis 28 isikut;
kovisiooni uute koolitusgruppidega hanke lõpuperioodil ei alustatud ning kovisiooni grupis osales 6 isikut;
tööjuhendamise koolitusel 92 ning tööjuhendamise grupis 14 isikut; distantsilt tööjuhendamise teenusel
osales 13 asenduskodu, kokku 937 tunni ulatuses.
Juhtide osalus koolitusgruppides on väga erinev, eriti Ida-Viru grupis. Kõik juhid on infoväljas, kuid teiste
kohustustega seotult tehakse teisi valikuid. Tulevikus on mõistlik planeerida 2 tööjuhendamise gruppi
Tallinnas ja Tartus, mis aitaks nii koolitajate aja- kui TATi eelarve ressursse säästa. Samuti avardaks
see juhtide silmaringi teemade ja lahenduste osas, mis kerkivad üles teiste kogemusel koolituste ja
gruppide käigus.
Juhid peavad koolitusi vajalikuks. Tihti soovitakse erinevaid supervisiooni küsimusi arutada juba
koolituste raames. Põhjuseks on suur töökoormus ja töökohustuste täitmine väljaspool maja, mis võib
põhjustada juhi ja alluvate võõrandumist ja kannatada saab kogu asutuse kliima. Sellest tingituna on
juhtide osavõtt supervisioonidest väiksem kui koolitustest. Juhid ootavad laiemat juhtide
arenguprogrammi, kuna puudu jääb paljudest juhtimisega seotud oskustest.
Supervisioonidega on juhid samuti rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud. Teemad, on selgelt
seotud asendushoolduse muudatustega seadusandluses, mis jõustusid 2018. a alguses, s.h
enamlevinud teema on seotud asenduskodude sisehindamisega.
Hankepartneri superviisorite hinnangul on grupi supervisioonidest osavõtt tervikuna paranenud.
Kogemus on näidanud, et supervisioonide toimumise regulaarsus teenib eesmärki, et töötajad õpivad
hindama supervisioone ning neid ka oma meeskonna vajadustest lähtuvalt kõige paremini kasutama.
Supervisioonide väärtustamine sõltub sellest, kuidas juhid oma töötajaid toetavad ja millised on töötajate
omavahelised suhted. Tänaseni on asenduskodusid, kus ei peeta endiselt supervisioone vajalikuks.
Tulevikus võiks sellisel juhul asenduskodult võtta kirjaliku keeldumise, sest väga raske on supervisioone
ellu viia, kui puudub juhtkonna toetus.
Individuaalsed supervisioonid on muutunud osalejate seas populaarsemaks. Individuaalseid
supervisioone on vaja läinud siis, kui töötajal on oma isiklikus elus kriisid, kui on läbipõlemise oht või on
seoses lastega olnud kriitilisi olukordi, mis mõnda töötajat on personaalselt puudutanud. Mõni juht on
51
palunud individuaalset supervisiooni, kui on olnud keerulisi protsesse seoses mõne töötajaga, mis
puudutab otseselt laste heaolu. Lastega seotud küsimused ja juhi roll laste toetamisel on oluline teema
ka grupisupervisioonides, kuna ka juhid puutuvad lastega kokku ja läbi oma töötajate toetamise saavad
toetada lapsi. Superviisorite hinnangul on viimasel perioodil märksõnadeks olnud töötajate ebakindlus
ja töötamine turbulentses keskkonnas, kus kogu aeg midagi muudetakse ja see tekitab palju lisapingeid
ja puudub stabiilsus. Seda kasutavad ära ka lapsed ja noored, kes tunnevad ennast samuti nende
uuenduste raames ebaturvaliselt ja sealt algavad paljud probleemid nende käitumises, mis ringina
jõuavad ka töötajateni ja omavaheliste suheteni.
Kovisiooni koolituse vajadus on jätkuv, sest asenduskodude juhid ja töötajad on ise huvitatud, et
võimalikult paljud töötajad läbiksid selle koolituse, sest peale kovisiooni läbiviimise oskuste arendab see
üldist töö- ja suhtlemiskultuuri, motivatsiooni ning asenduskodude omavahelist lävimist. Antud teema on
olnud arutlusel ning koolitustega saab jätkata uue hanke raames. Kovisiooni koolituse läbinud leiavad,
et koolituse peaks läbima kõik asenduskodude töötajad, sest see annab oskuse õppida probleeme ja
juhtumeid lahendama ning annab parema igapäevatöö toimetuleku. Kovisiooni gruppides käsitletakse
igapäevatöös esile kerkivaid probleeme, muutuseid, tööd laste ja kolleegidega; erinevatele
probleemidele reageerimise viise ja sellega seonduvat kovisiooni juhtimise temaatikat.
Distantsilt tööjuhendamise teenust hakati aktiivselt kasutama alles teisel poolaastal ning põhjus on
peamiselt selles, et alates 2018. a tekkis õiguslik alus hakata sisehindamist kontrollima järelevalve
käigus. Sellega seoses saadeti kõikidele asenduskodudele kiri, kus paluti hinnata distantsilt
juhendamise vajadust seoses sisehindamise teemaga. Antud perioodil toimus distantsilt juhendamise
teenus 13 asenduskodus. Teenus toimub skype, e-kirja teel ja telefoni teel ning kohapeal kohtudes ja
dokumentidega töötades. Koostöös Moreno Keskusega, mis haakus ka hanketegevusega, korraldas
SKA teisel poolaastal arvukalt sisehindamise seminare, et toetada asenduskodusid sisehindamise
protsessis (19.06, 14.09, 19.09, 07.12).
Teise poolaasta lõpus viidi läbi hange „Tugiteenused pere- ja asenduskodude töötajatele“ ning
detsembris sõlmiti uus hankeleping MTÜ Moreno Keskusega perioodiks 01.01.2019-31.12.2020. Hange
hõlmab juhendamisteenuseid asenduskodude juhtidele ja laste- ja noorte kasvatamisega seotud
töötajatele: a) grupi supervisioon; b) individuaalne supervisioon; c) kovisiooniteenus/koviisorite
koolitamine; d) kovisiooni koolitusele järgnevad grupikohtumised; e) grupi supervisioon juhtidele;
f) tööjuhendamise koolitus juhtidele; g) tööjuhendamise koolitusele järgnevad grupikohtumised juhtidele.
Teenuse pakkuja jätkab teenuste pakkumist vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele.
01.01.2019-31.12.2019
31.05.2019 seisuga osales tööjuhendamise koolituste teenusel kokku 20 inimest, grupisupervisioonil
515 inimest, individuaalsel supervisiooni teenusel 71 inimest, tööjuhendamise grupi teenusel 16 inimest.
Kovisiooni koolitustega oli plaan alustada märtsis ja kovisiooni gruppidega I poolaastal, kuid
asenduskodude ettepanekul alustatakse 2019. aasta II poolaastal.
Tööjuhendamise koolituste läbiviimisega alustati vastavalt tegevuskavale ja moodustati
3 tööjuhendamise koolitusgruppi: Lõuna-, Põhja- ja Kesk-Eesti grupp.
25.01.2019 toimus projekti avaseminar, kus osales 17 inimest, teemaks projekti tegevused kuni
31.12.2020.
Põhja- ja Lõuna-Eesti grupi koolitusmooduli (2 päevane) teemaks oli „Tööjuhendamise olemus, eesmärk
ja lähtekohad“.
Juhtide osalus on koolitusgruppides väga erinev. Kõik juhid on infoväljas ja saavad info ja kutse, kuid
tihti on samal ajal teisi üritusi ja koosolekuid ning tehakse oma valik. See teeb keeruliseks koolituse
planeerimise ja läbiviimise, kuna järgneval korral tulevad nad koolitusele eelmise teema küsimustega.
Lahendina pakuti välja, et juhid, kes ei ole veel osalenud, moodustaksid omaette grupi ja hakkaksid koos
käima Tallinnas. Kuid uued juhid soovisid integreeruda olemasolevatesse gruppidesse, et olla teistega
ühises inforuumis.
52
Jaanuarikuus leppisid superviisorid kokku grupisupervisiooni aegasid pere-ja asenduskodudega,
osalejate arv grupisupervisioonis selles kuus oli väike. Grupisupervisioonidest osavõtt on tervikuna
paranenud. Kogemus on näidanud, et kui supervisioonid toimuvad regulaarselt, soovitakse osaleda.
Grupisupervisioonis olemise oskus vajab kogemust ja õppimist nagu iga teine uus protsess. Väga palju
sõltub ka sellest, kuidas juhid oma töötajaid toetavad ja motiveerivad osalemist.
Paljud küsimused, mis superviisoritele endiselt raskust tekitavad, on seotud üldise asenduskodude
süsteemiga (laste eestkostja ja kasvataja on erinevad instantsid, kasvatajate õigused ja kohustused ei
ole tasakaalus jms), mille osas saab superviisor pakkuda vaid tuge leidmaks töötaja enda ja meeskonna
ressursse.
Osades asenduskodudes on jätkuvalt info levimine grupisupervisioonide toimumise aja kohta
problemaatiline – kaastöötajad ei tea või unustavad teistele info edastada. Lahenduseks on superviisorid
loonud teavitusliste. Supervisioonide läbiviimisel on raskusi tekitanud ka töötajate omavahelised ning
töötajate ja juhi vahelised lisapinged, mida supervisioonide abil püütakse lahendada.
Enam soovitakse arutada keerulisemaid juhtumeid ja töötajate suhtlemist juhtkonna või lastega.
Oskused lastega töötamiseks on paranenud, kuid töötajad vajavad põhjalikumaid teadmisi tööks
probleemse käitumisega lastega.
Individuaalsed supervisioonid on muutunud osalejate seas järjest populaarsemaks ja töötajad kasutavad
seda võimalust. Individuaalseid supervisioone on vaja läinud siis, kui töötajal on oma isiklikus elus kriisid,
kui on läbipõlemise oht või on seoses lastega olnud kriitilisi olukordi, mis mõnda töötajat on personaalselt
puudutanud. Mõni juht on palunud individuaalset supervisiooni, kui on olnud keerulisi situatsioone
seoses mõne töötajaga, mis puudutab otseselt laste heaolu. Lastega seotud küsimused ja juhi roll laste
toetamisel on oluline teema ka grupisupervisioonides, kuna ka juhid puutuvad lastega kokku ja läbi oma
töötajate toetamise saavad toetada lapsi. Superviisorite hinnangul tuleb sageli töötajaid julgustada, et
nad osaleks individuaalsetel supervisioonidel; tihti ei julgeta rääkida grupisupervisioonidel endaga
seotud teemadel, kartes kolleegide hinnangut. Paaril juhul on supervisioon aidanud ära hoida töötaja
lahkumise asenduskodust ja kahel juhul on töötaja enda sõnul hakanud paremini mõistma enda rollide
paljusust ja sellega kaasnevat vastutust.
Kokku on moodustatud 3 tööjuhendamise gruppi, kokku osales 16 inimest. Juhid on supervisioonidega
rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud. Teemadena arutleti teenuse kvaliteediga seotud küsimusi,
võrgustikutööd ja koostööd kooliga, samuti kriisiolukordi.
Asenduskodude juhtide toetamine sisehindamise teemal (distantsilt tööjuhendamine) on ajutiselt
katkenud projektijuhi vahetumise ja juriidilise toega seotud küsimuste tõttu. Plaanis on sisehindamise
mentorluse hange läbi viia teisel poolaastal.
Teisel poolaastal toimus tööjuhendamise koolitus. Tööjuhendamise koolitustel on 2 tööjuhendamise
koolitusgruppi: Lõuna-Eesti grupp ja Põhja-Eesti grupp. Viidi läbi II koolitusmoodul nii Põhja-Eesti (3.-
4.10.19) kui Lõuna-Eesti grupile (8.-9.10.19). Osales kokku 14 inimest.
Teemad:
Juhi roll meeskonna ja iga töötaja professionaalse rolli, tööpanuse jms hindamisel,
suunamisel ja arendamisel
Nähtavad ja varjatud protsessid meeskondade juhendamisel, rollid meeskonnas, valikud,
sotsiomeetria
Kompetentsimudelid
Juhi rollid. Juhtimisstiilid
Juhi isiksuslik küpsus, juhi roll ja mõju meeskonnale
Juhtide osalus on koolitusgruppides väga erinev ja suure koormuse tõttu on raske leida kõigile sobivaid
koolituspäevi. Osad juhid ei ole avaldanud soovi liituda koolitustega. Nendele juhtidele saadetakse 2020
jaanuaris täiendavad kutsed, kus nad saavad tulla uude gruppi, sest osad juhid on vahetunud ja mõned
olnud pikalt haiguste tõttu töölt eemal.
Tööjuhendamise grupid
53
Moodustati 3 tööjuhendamise gruppi, et asenduskodude juhid saaksid olla koos erinevate
asenduskodude juhtidega, et õppida ja kuualata nende parimaid praktikaid. Kokku osales
aruandeperioodil tööjuhendamise gruppides 13 inimest. Teemad: suhted KOVidega, juhi
enesemotivatsioon, rolliselgus, koostöö võrgustikuga, eesmärkide selgus, rasked lapsed, väärtused.
Juhid on supervisioonidega rahul ja need on olnud sisukad ja vajalikud.
Grupisupervisioonid
01.-30.06.2019 viidi läbi 32 supervisiooni, kus osales 146 inimest.
01.-31.07.2019 viidi läbi 0 supervisiooni, kus osales 0 inimest.
01.-31.08.2019 viidi läbi 5 supervisiooni, kus osales 25 inimest.
01.-30.09.2019 viidi läbi 43 supervisiooni, kus osales 165 inimest.
01.-31.10.2019 viidi läbi 23 supervisiooni, kus osales 122 inimest.
01.-30.11.2019 viidi läbi 40 supervisiooni, kus osales 183 inimest.
01.-31.12.2019 viidi läbi 17 supervisiooni, kus osales 80 inimest.
Supervisioone viiakse läbi asenduskodudes perepõhiselt. Paranenud on osavõtt ja info edasi andmine.
Töötajate vahelised konfliktid tekitavad ka supervisioonide läbiviimisel lisapingeid. Esineb
asenduskodusid, kus on juhtide ja töötajate omavahelised suhted väga pingelised, mida tuuakse ka
supervisioonidesse. Enam soovitakse arutada keerulisemaid juhtumeid ja töötajate suhtlemist
juhtkonna või lastega. Töötajate sõnul on lapsed muutunud keerulisemaks ja paljudel lastel on psüühilisi
probleeme, mis tekitab peredes palju lisapingeid. Töötajad vajavad põhjalikumaid teadmisi tööks
probleemsete lastega.
31.12.19 seisuga osales teenusel 721 inimest (osalemiskorrad).
Individuaalsed supervisioonid
01.-30.06.2019 viidi läbi 18 supervisioon
01.-31.07.2019 viidi läbi 0 supervisioon
01.-31.08.2019 viidi läbi 18 supervisiooni
01.-30.09.2019 viidi läbi 23 supervisiooni
01.-31.10.2019 viidi läbi 24 supervisiooni
01.-30.11.2019 viidi läbi 22 supervisiooni
01.-31.12.2019 viidi läbi 13 supervisiooni
Individuaalsed supervisioonid on populaarsed, sest osalejad toovad välja, et töökeskkond on väga raske
ja lapsed on muutunud raskemaks. Palju on psüühilise erivajadusega lapsi, kellega on keeruline toime
tulla. Samuti on üheks põhjuseks rollide selgus ja suhted kollektiivis, juhtumite arutelu.
31.05.2019 seisuga osales teenusel 118 inimest (osalemiskorrad).
Kovisiooni koolitused
Kovisiooni koolitustega oli plaan alustada märtsis, kuid asenduskodude ettepanekul alustati 2019. aasta
I poolaastal juunis. Koolitus toimus kahele grupile: I grupile viidi läbi I – III moodul. II grupile viidi läbi I ja
II moodul, III moodul toimub 2020. aastal. Kovisiooni koolitustel osales kokku 61 inimest
(osalemiskorrad).
1.01.2020-31.12.2020
Tööjuhendamise koolitustel on moodustatud 2 gruppi: Lõuna-Eesti grupp ja Põhja-Eesti grupp.
06.-07.02.2020 toimus Põhja-Eesti grupi koolituspäevad, kus osales kokku 6 inimest.
Teemad:
Kommunikatsioon eri tasanditel: inimeste vaheline, organisatsiooni sisene ja väline
kommunikatsioon
54
Juhi sisekommunikatsioon
Vaimse tervise probleemide (läbipõlemine, sõltuvused, isiksuslikud eripärad jms) märkamine,
ennetamine ja võimalikud sekkumismeetodid
11.-12.02.2020 toimus Lõuna-Eesti grupi koolituspäevad, kus osales kokku 8 inimest
Teemad:
Kommunikatsioon eri tasanditel: inimeste vaheline, organisatsiooni sisene ja väline
kommunikatsioon
Juhi sisekommunikatsioon
Väärtused
Vaimse tervise probleemide (läbipõlemine, sõltuvused, isiksuslikud eripärad jms) märkamine,
ennetamine ja võimalikud sekkumismeetodid
12.05.2020 toimus Lõuna-Eesti grupi koolituspäev, kus osales kokku 11 inimest.
Teemad:
1.Läbipõlemise ennetamine kriisiolukorras. Võimalikud sekkumisvahendid, enesehoid, meeskonna
toetamine
2. Kommunikatsioon eri tasanditel: inimeste vaheline, organisatsiooni sisene ja väline kommunikatsioon
3. Arutelud ja grupitööd.
Juhtide osalus on koolitusgruppides väga erinev ja ühises inforuumis hoidmine on väga keeruline, sest
juhtide erinevad tööülesanded ja koolitused/nõupidamised mõjutavad koolitusel osalemist. Kõik
asenduskodude juhid on infoväljas ja saavad info ja kutsed koolitustele ja töögruppides osalemistele,
kuid on juhte, kes ei soovi koolitustel osaleda. Nendele juhtidele saadeti jaanuaris täiendavalt välja
kutse, et nad saavad tulla uude gruppi, sest osad juhid on vahetunud ja mõned olnud pikalt haiguste
tõttu töölt eemal. Moodustati grupp, mille esimene kohtumine pidi toimuma 17.-18.03, kuid eriolukorra
tõttu on grupi tegevused edasi lükkunud, kuid eesmärk on jätkata tööd uue grupiga järgmisel
aruandlusperioodil.
Aruandlusperioodil osales teenusel 24 inimest
Grupisupervisioonid
01.-31.01.2020 viidi läbi 19 supervisiooni, kus osales 81 inimest.
01.-28.02.2020 viidi läbi 35 supervisiooni, kus osales 164 inimest.
01.-31.03.2020 viidi läbi 7 supervisiooni, kus osales 30 inimest.
01.-30.04.2020 viidi läbi 7 supervisiooni, kus osales 43 inimest.
01.-31.05.2020 viidi läbi 15 supervisiooni, kus osales 66 inimest.
Sel perioodil on grupisupervisoonide elluviimist takistanud COVID viirusest tingitud eriolukord. Kuna
asenduskodutöötajate oskused ja võimalused osaleda veebi teel grupinõustamistel olid väga piiratud,
sai grupisupervisoone läbi viia nendes meeskondades, kus olid töötajatel vastavad oskused ja
võimalused. Paranenud on osavõtt ja info edasi andmine. Töötajad on muutunud avatumaks ja
usalduslikumaks supervisioonidel.
Enam käsitletavad teemad on keerulised lapsed ja juhtumid asenduskodudes. Töötajate sõnul on
lapsed muutunud keerulisemaks ja paljudel lastel on psüühilisi probleeme, mis tekitab peredes palju
lisapingeid.
31.05.2020 seisuga osales teenusel 384 inimest.
Individuaalne supervisioon
01.-31.01.2020 viidi läbi 8 supervisiooni, kokku 690 minutit.
01.-28.02.2020 viidi läbi 20 supervisiooni, kokku 1770 minutit.
01.-31.03.2020 viidi läbi 9 supervisiooni, kokku 780 minutit
01.-30.04.2020 viidi läbi 35 supervisiooni, kokku 2640 minutit.
01.-31.05.2020 viidi läbi 18 supervisiooni, kokku 1290 minutit.
55
Individuaalsed supervisioonid on populaarsed, sest osalejad toovad välja, et töökeskkond on väga raske
ja lapsed on muutunud raskemaks. Palju on psüühilise erivajadusega lapsi, kellega on keeruline toime
tulla.
Samuti on üheks põhjuseks rollide selgus ja suhted kollektiivis, juhtumite arutelu.
Kuna antud aruandlusperioodil oli eriolukord, siis sellest tingituna toimusid paljud individuaalsed
supervisioonid veebi teel Zoom keskkonna vahendusel. Osalejad tõid välja sellise võimaluse mugavuse,
sest eriolukorrast tingituna, kui lapsed koolis ei käinud, oli pidev pere koostoimimine mõneti keerulisem
ja individuaalne supervsioon aitas keerulisi olukordi ennetada ja lahendada.
Aruandlusperioodil osales teenusel 90 inimest.
Kovisiooni koolitus
II grupi III koolitusmoodul viidi läbi 07.-08.01.2020, osales 15 inimest.
Teemad:
Struktureeritud supervisiooni paarismudel ja kolmikmudel, mis annavad võimaluse ka 2-3
liikmelises grupis kovisiooni läbiviimiseks
Praktiseerimine koolitusgrupis
Protsessi analüüs, tagasiside ja õppimine kogetust
Kriisijuhtumite käsitlemine kovisioonis, võrgustiku kaasamine
Akuutsete ja emotsionaalselt laetud juhtumite juhendamine
Kogu koolitusprotsessi analüüs, enesereflektsioon, oma ”tööriistakasti” korrastamine
III grupi I koolitusmoodul viidi läbi 25.-26.02.2020, osales 9 inimest
Teemad:
Kovisiooni juhendamise alused
Kovisiooni juhendaja roll, kollegiaalne ja individuaalne vastutus
Grupijuhendamine ja meeskonna kovisioon, grupijuhtimise põhialused
Kovisiooni süsteemi arendamine oma organisatsiooni jaoks
Protsessi analüüs, tagasiside ja õppimine kogetust
Kovisooni sessiooni struktuur
Struktureeritud supervisiooni baasmudel juhtumite juhendamisel
Praktiseerimine koolitusgrupis
Protsessi analüüs, tagasiside ja õppimine kogetust
III grupi II koolitusmoodul 26.-27.05.2020, osales 9 inimest
Teemad:
Struktureeritud supervisiooni paarismudel ja kolmikmudel, mis annavad võimaluse ka 2-3
liikmelises grupis kovisiooni läbiviimiseks
Praktiseerimine koolitusgrupis
Protsessi analüüs, tagasiside ja õppimine kogetust
Kriisijuhtumite käsitlemine kovisioonis, võrgustiku kaasamine
Akuutsete ja emotsionaalselt laetud juhtumite juhendamine
Kogu koolitusprotsessi analüüs, enesereflektsioon, oma ”tööriistakasti” korrastamine
Seoses COVID viirusest tingitud eriolukorraga on tegevuskava põhiselt 3. grupi planeeritud tegevused
edasi lükkunud ja III moodul viiakse läbi 2020 aasta II poolaastal.
Aruandlusperioodil osales teenusel 33 inimest
Kovisiooni grupid
Kovisiooni gruppidega alustasime kohe peale koolitusi. Et kõik inimesed saaksid kovisooni gruppides
artelus osaleda, oleme koolitusgrupid jaganud omakorda kaheks, et kinnistada seeläbi paremini
läbiproovitud meetodeid ja tagasisidestada protsessi.
56
I grupp
27.02.2020 osales teenusel kokku 4 inimest.
I grupp
27.02.2020 osales teenusel kokku 5 inimest
II grupp
13.03.2020 osales teenusel kokku 4 inimest
II grupp
9.04.2020 osales teenusel kokku 7 inimest
III grupp
26.05.2020 osales teenusel kokku 3 inimest
Teemad:
Võrgustiku koostöö, kovisioonide kasutamine oma organisatsioonis, kovisooni mudelite rakendamise
näited ja arutelu, toimetulek praeguses olukorras – tekib kriisiväsimus, ressursid, mis toetavad, digiõppe
keerukused ja plussid, osadele lastele sobib individuaalne kaugõpe isegi paremini, jooksikute ohjamine.
Seoses COVID viirusest tingitud eriolukorraga on tegevuskava põhiselt planeeritud tegevused edasi
lükkunud ja viiakse läbi 2020 aasta II poolaastal
Aruandlusperioodil osales teenusel 23 inimest
Tööjuhendamise grupid
Kokku on moodustatud 3 tööjuhendamise gruppi, sest asenduskodude juhid soovisid olla koos erinevate
asenduskodude juhtidega, et õppida ja kuualata ka nende parimaid praktikaid. Aruandlusperioodil viidi
tööjuhendamise grupid ellu veebikeskkonna Zoom vahendusel.
I grupp
08.04.2020 osales teenusel kokku 9 inimest.
II grupp
16.04.2020 osales teenusel kokku 11 inimest
III grupp
28.04.2020 osales teenusel kokku 10 inimest
IV grupp
29.04.2020 osales teenusel kokku 6 inimest
Teemad: toimetulek eriolukorras, ettevalmistus kriisiolukorraks asenduskodus; mured ja raskused
igapäevatöös lastega töötamisel, koostöö kohaliku omavalitsusega/teiste võrgustiku liikmetega;
eriolukorra lõppemisel töörütmi taastamine ja mõningate meetmete, meetodite igapäevaellu
rakendamine; Iseenda ja töötajate toimetulek; KLAT teenus, kogukondlik koostöö.
Juhid on tagasisides välja toonud, et on läbiviidud supervisioonidega rahul ja need on olnud sisukad ja
vajalikud ja juhte toetavad.
Aruandlusperioodil osales teenusel 36 inimest.
Asendus- ja perekodude tugiteenuste osas vormistati eriolukorras lepingu muudatus ning teenused
toimusid telefoni ja interneti teel. Teenuste hulgas vähenes töötajate grupisupervisioon (töötajatel ei
olnud võimalik grupina koguneda, kuna lapsed olid pidevalt kodus ja vajasid järelevalvet, suhtlemist,
hoolitsust; pole piisavalt tehnilisi vahendeid jms), olulisel kohal oli aga individuaalne supervisioon ning
57
tihedalt toimus juhtide nö lühisupervisioon. Ilmnes, et kriisiolukorras juhtidele pidevat regulaarset ja
pigem lühikese kestvusega grupiviisilist toetust on oluline pakkuda – see aitab info ja kogemuste
jagamisel ja stressi ning keeruliste olukordadega toimetulekul.
II poolaasta
Juhtide tööjuhendamise koolitused.
Juhtide osalus on koolitusgruppides endiselt väga erinev ja ühises inforuumis hoidmine on väga
keeruline, sest juhtide erinevad tööülesanded mõjutavad koolitusel osalemist. Kõik asenduskodude juhid
on infoväljas ja saavad info ja kutsed koolitustele ja töögruppides osalemistele, kuid on juhte, kes ei
soovi koolitustel osaleda. Osades asenduskodudes on ka juhid vahetunud ja mõned neist on olnud pikalt
haiguste tõttu töölt eemal, neile on saadetud täiendavalt kutseid, et nad saavad grupiga igal ajal liituda.
Grupisupervisioonid.
II poolaastal sai grupisupervisioone läbi viia silmast-silma kohtumistena. Oktoobri alguses, kui hakkas
COVID viiruse teine laine, sai asenduskodudega kokku lepitud, et põhirõhk jääb oktoobrisse-
novembrisse, et saaks silmast-silma kohtumistega seatud eesmärgid täita ja olulised asenduskodude
tööde ja probleemidega seotud teemad kokku võtta. Kuna asenduskodudel on keeruline üle veebi oma
tööd korraldada, sest kõikidel töötajatel ei ole arvuteid ja oskus neid kasutada, siis detsembris me enam
ei kohtunud, sest inimesed soovivad kohtuda vahetult, mitte veebi teel. Inimeste teadlikkus ja
supervisioonidest osavõtt on tervikuna paranenud, ollakse julgemad ja avatumad, on tekkinud usaldus
ja mõistetakse supervisiooni vajalikkust. See on aidanud omakorda parandada nende
eneseväljendusoskust, tõstnud teadlikkust töös lastega, andnud oskust tulla toime keeruliste
olukordadega ja vähendanud stressisituatsioone. Inimesed soovivad ja ootavad supervisioone.
Enam käsitletavad teemad on töötajate omavahelised suhted, keerulised lapsed ja juhtumite arutelud
asenduskodudes. Töötajate sõnul on lapsed muutunud keerulisemaks ja COVID situatsioon süvendab
paljudel lastel psüühilisi probleeme, mis tekitab peredes palju lisapingeid ka töötajate vahel.
Probleemiks ehk takistuseks oli ka sel perioodil COVID viiruse II laine, mille tulemusena vajasid asutused
rohkem supervisiooni oktoobris-novembris.
Individuaalne supervisioon
Individuaalsed supervisioonid on populaarsed, kuid on märgata, et tekib stabiilsus töökollektiivides ja
inimesed vajavad neid mõnevõrra vähem. Varasemalt oli põhjuseks psüühilise erivajadusega lapsed,
siis töötajad on läbi asenduskodudes toimuvate juhtumiarutelude (sh kovisioon) õppinud olukordi
lahendama. Samuti on tekkinud rollide selgus ja paranenud suhted kollektiivis, mille tulemusena
osatakse erinevates olukordades enam toime tulla ja ei vajata isiklikul tasandil välist tuge.
Kuna antud aruandlusperioodi lõpul oli taas COVID II laine, siis sellest tingituna vähenesid ka perioodi
lõpus individuaalsete supervisioonide vahetud kontaktid. Kuna töötajatel ei ole võimalik alati kasutada
arvuteid ja tihti ka on põhjuseks vähene IT oskus, siis veebi teel supervisioone läbi ei viidud. Kui
kevadperioodil osalejad tõid välja, et kui lapsed koolis ei käinud, oli pidev pere koostoimimine mõneti
keerulisem ja individuaalne supervisioon aitas keerulisi olukordi ennetada ja lahendada, siis nüüd on
tekkinud parem oskus keeruliste situatsioonidega toimetulekuks.
Kovisiooni koolitus ja koolitusjärgsed grupid
Seoses Covidiga lükkusid III koolitusgrupi III mooduli koolitused 2020 aasta II poolaastasse, need
toimusid oktoobris.
Toimusid ka koolitusjärgsed grupid kõigile koolitusgruppidele. Teemadeks olid võrgustikukoostöö,
meeskonnas olevad ressursid, kovisiooni mudelite rakendamise näited ja arutelu, kovisiooni läbiviimine
gruppides, kus on usaldus väga madal ja koostöö ei toimi; reflektsioon, kuidas käituda, kui kõik on
juhtumi omanikud; kovisiooni rakendamine oma organisatsioonis; kovisiooni juhendaja roll.
58
Tehti lepingu muudatus, mille kohaselt oli võimalik aasta lõpus osutada teenuseid ka kaugtoel sarnaselt
kevadisele eriolukorrale.
Lisaks hankepartneri kaudu osutatavatele tugiteenustele alustati 2020 II poolaastal SKA mentorteenuse
väljatöötamise ja pakkumisega asendus- ja perekodudele. Mentorteenus on protsess, mille raames
uuritakse süvendatult asutuse töökorraldust, et leida korduvate probleemide juurpõhjused ning neid
lahendada. SKA mentor suhtleb regulaarselt asendus- või perekodu juhtkonnaga, et ühiselt probleeme
tuvastada ning nende lahendamiseks konkreetseid samme ette võtta. 2020. aasta jooksul alustati
mentorlusega mõne asutuse puhul, paralleelselt töötatakse välja teenuse raamistik ja töövahendid:
asutuse vajaduste hindamise raamistik ning teenuse protsessi kirjeldus. 2021. aastal jätkub töö nii
raamistikuga kui teenuse praktilise pakkumisega. Peamine tegevuseks vajalik kulu projekti raames on
ühe SKA koordinaatori palgakulu.
Teisel poolaastal valmistati ette järgmist hanget, selleks toimusid alates maist arutelud nii asendus- ja
perekodude, teenuseosutajaga, SKA siseselt ning Sotsiaalministeeriumiga. Seoses asendushoolduse
talituse loomisega SKAs 2020 kevadel tõusid võimalused otse asendus- ja perekodudega suhtlemiseks
ning nende probleemidesse põhjalikumalt süvenemiseks. Seoses sellega süvenes arusaam, et on vaja
toetada perevanemate ja kasvatajate oskust lastega suhelda. Sellest kavas välja järgmisse hankesse
liidetud uus teenus – juhendatud perevestlus – mille eesmärk on juhendada kasvatajaid/perevanemaid
peres erinevatel teemadel avatult ja ausalt rääkima, tehes seda pidevalt ja harjumuspäraselt. Samas
jäeti hankest välja koolitused, kuna koolitusi pakub Tervise Arengu Instituut. Hange viidi läbi sügisel
2020, esitati 3 pakkumust, edukaks osutus uuesti MTÜ Moreno Keskus. Leping 2021. aastaks sõlmiti
detsembris 2020.
01.01.2021 - 31.05.2021
Et põhjalikumalt tegeleda asendus- ja perekodude teenuste pakkumise ja arendamisega, viidi 2021.
aasta algusest sisse muudatus, mille kohaselt asendus ja perekodude tugiteenustega tegeleb üks
koordinaator (varem eraldi inimest selle teema peal ei olnud).
Esimesel poolaastal on tugiteenuste osutamist mõjutanud koroonaviirusest tingitud piirangud.
14.01.2021 andis Sotsiaalkindlustusamet lepingupartnerile teada, et tugiteenuseid võib vajadusel
osutada telefoni või interneti teel. Selline teenuste osutamise võimalus kehtib seni, kuni tellija annab
teada selle lõppemisest.
Kuna perevanematele langes distantsõppe korraldamisel suurem vastutus, siis ei soovitud väga palju
kasutada teenuseid veebivahendusel ning mõnes asendus- ja perekodus kerkis esile perevanemate
digioskuste parandamise vajadus. Seetõttu osutati tugiteenuseid aasta alguses tavalisest vähem.
Jaanuaris teenuseid ei osutatud.
Veebruaris toimus 7 grupisupervisiooni, milles osales 63 inimest. Teenused toimusid veebivahendusel.
Märtsis toimus 10 grupisupervisiooni, 1 individuaalne supervisioon ja 2 juhtide supervisiooni, milles
osales 69 inimest. Teenusepakkuja andis teada, et suurenenud on vajadus individuaalse
supervisioonimahu suurendamise järgi ning mahu suurendamise luba anti kuni aprillikuu lõpuni.
Aprillis toimus 1 juhtide supervisioon, 8 grupisupervisiooni, 16 individuaalset supervisiooni, milles osales
66 inimest.
31.03.2021 saatis koordinaator kõikidele asendus- ja perekodudele kirjad 01.04.2021 jõustunud
Sotsiaalhoolekandeseaduse muudatusest.
Jätkati asendus- ja perekodudele mentorteenuse pakkumist ning selleks raamistiku väljaarendamist.
Mentorteenust on kasutanud kokku kolm asendus- ja perekodu (Tilsi Perekodu, SA Taheva
Sanatoorium; Siimusti Lastekeskus). Lisaks on eelkokkulepe mentorluse alustamiseks veel kahe
asutusega, kuid regulaarset koostööd ei ole seni saanud alustada, kuna laste distantsõpe on tõstnud
töökoormust asutustes. Asutustele on koostatud mentorplaan ja toimuvad järjepidevad kohtumised, et
parandada asutuse koostööd ja töökorraldusest tingitud probleemide tekkimist. Rõhk on ennetamisel ja
muutuste tegemisele julgustamisel.
59
Asutuste abivajaduse hindamiseks mentorluse raames on koostatud raamistik, milles on kaardistatud
asendushoolduse põhivaldkonnad. Juhtumipõhised tähelepanekud raamistikuga ühendades on võimalik
saada laiem ülevaade asutuse toimimisest ning probleemkohtadest. Raamistik aitab seostada
valdkondlikke probleeme konkreetsete üksikjuhtumitega ning selgitada ja näitlikustada seoseid. Seeläbi
on võimalik planeerida vajalikke muutusi. Hetkel on töövahend arendusjärgus, seda täiendatakse.
Mentorteenuse raames tehakse koostööd teiste seotud osapooltega – järelevalve, KLAT teenus,
lastekaitse nõustamisteenus. Asutustega tegelevad mentorid on kaasatud üksikjuhtumite lahendamise
võrgustikku, et tagada lastele toetus, kui tegemist on asutuses esilekerkiva probleemiga.
Mentorlusteenuse jooksul on tähelepanu pööratud nt järgmistele probleemidele: perevanemate oskused
(nt lastega vestlemine rasketel teemadel), asutuse juhtimisega ning võrgustikutööga seotud probleemid
(vastutava KOVi, nõukogude ja hoolekogude roll), juhtumiplaanide kasutamine igapäevases töös
lastega, huvihariduse ja rehabilitatsiooniteenuste tagamine lastele, laste sisseelamise programm jm.
Seejuures on toetatud asutuse juhti mh järelevalveaktides kirjeldatud tähelepanekutega tegelemisel.
On ilmnenud, et asutuste ootused lastega seotud probleemide lahendamisel on praktilised: eestkostja
ja perevanemate rollide täpsustamine; konkreetsed oskused, kuidas lahendada konflikte, sõlmida
kokkuleppeid. Samas nähtub, et probleeme tekib rohkem, kui keskendutakse korralduslikele teemadele
ning ei tähtsustata piisavalt perevanemate rolli laste elus.
Mentorlusteenuse osutamisega jätkatakse.
Tugiteenuste osutamise järelevalve
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal on toimunud teenuseosutaja koolitused/nõustamine teemadel: raamlepingust ja
hankelepingust tulenevad nõuded ja nende täitmine; finantsaruandlus, ESF teavitus (09.08; 24.08;
02.09; 05.10). Sellel perioodil on toimunud SKA poolt teenuse osutaja nõustamine ja koolitamine ning
pigem teenuste käivitamine. Samuti on teenuse pakkuja ja SKAga koostöös toimunud teenuste sisu
planeerimine, näiteks tööjuhendamise ja sisehindamise koolituste sisu planeerimine. Teenuste
järelevalvega otseselt seotud tegevused on planeeritud aastaks 2017.
01.01.2017 – 31.12.2017
Tugiteenuste osutamise järelevalve on seotud projektijuhi teenustel osalemisega. Näiteks osales
projektijuht kovisiooni koolituse grupis, juhtide tööjuhendamise koolitustel ning juhtide supervisioonis.
Sisehindamise koolitusele (17.-18.04) koguti asenduskodude tagasisidet anonüümse tagasiside
küsitluse kaudu. Tagasiside koolituse sisule ja korraldusele oli hea.
Teisel poolaastal on toimunud teenuste pakkumise kvaliteedi ja järjepidevuse hindamise eesmärgil
mitmeid kohtumisi ja arutelusid asenduskodude kasvatusala töötajate ja juhtidega ning teenuse pakkuja
superviisoritega (nt 25.-26.07.17 EATLi suvekool). Samuti on tugiteenuste järelevalve toimunud läbi
koolitustel osalemise: projektijuht osales tööjuhendamise koolitustel ning tugiteenuste koordinaatorid
kovisiooni koolitusel. Teenuse pakkumise käigus on selgunud, et paljud asenduskodud vajavad tuge
arusaamisel, millise iseloomu ja eesmärgiga saavad olla supervisioonigrupid. Protsessi käigus on
muudetud supervisioonigruppide osalejaid (ühiste teemadega töötajaid), vähendatud osalejate arvu
supervisioonigrupis (nt supervisioon ühe pere kasvatusala töötajatele ja perevanematele).
01.01.2018 – 31.12.2018
Teenuste iseloomu arvestades ei ole võimalik kõigile teenustele otsest järelevalvet korraldada. Küll on
aga olnud võimalik küsida tagasisidet superviisoritelt teenuste osutamise kohta. Paljud küsimused, mis
60
superviisoritele endiselt raskust tekitavad on seotud üldise asenduskodude süsteemiga, mille osas saab
superviisor pakkuda vaid tuge töötaja enda ja meeskonna ressursse kasutades. Osades
asenduskodudes on info levimine supervisioonide toimumise aja kohta problemaatiline – kaastöötajad
ei tea või unustavad teistele info edastada, milleks superviisorid on loonud väikeseid teavitusliste.
Teise poolaasta tegevuste järelevalve toimus sarnaselt eelnevale praktikale. Projektijuht osales juhtide
supervisioonides ja tööjuhendamise koolitustel. Kuna 2018. a alguse asendushoolduse seadusandlikud
muudatused tekitavad jätkuvalt palju küsimusi asendushoolduse korralduse ja õigusloomega
seonduvalt, siis osalemine teenustel võimaldab kiiremini vastata tekkinud küsimustele ning otsida
üheskoos lahendusvõimalusi.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal vahetus projektijuht – senine projektijuht lahkus töölt märtsis ning tema ülesanded
võttis üle teine projektijuht. Uue projektijuhi ja teenuseosutaja esindajate vahel on toimunud kaks
põhjalikumat kohtumist, märtsis ja mais, kus arutati praegust seisu, tekkinud probleeme teenuste
osutamisel ja lahendusi. Lisaks suheldakse jooksvalt kui on vajadus mõne asenduskodu osas infot
vahetada, mis on tugiteenuste pakkumise seisukohast oluline.
Teisel poolaastal osalesid kovisiooni koolitustel ka kaks SKA töötajat (projektijuht ja põhja piirkonna
koordinaator). Lisaks kovisiooni oskuste omandamisele andis see hea võimaluse asenduskodude
töötajate vaatenurki mõista ning koguda ka sisendit projekti edasiste tegevuste ning projektist väljumise
jaoks, samuti jälgida teenuse kvaliteeti.
Teenuseosutajate igakuiste aruannete põhjal on tõstatunud mõned küsimused, kui kursis on
superviisorid asendushoolduse valdkonna arengusuundadega. 2020. aastasse on planeeritud
selleteemalisi kohtumisi teenuseosutajaga.
Kvaliteeti ja rahulolu teenustega on aidanud jälgida ka SKA töötajate erinevad kohtumised
asenduskodude esindajatega, kus on küsitud asenduskodude kogemuste kohta tugiteenustega (nt ida
ja lõuna piirkonna asenduskodude külastamised, EATLi suvekool juulis 2019).
1.01.2020-31.12.2020
Esimesel poolaastal on olnud sagedane kontakt teenuseosutajaga seoses mitmetes asendus- või
perekodudes tekkinud keeruliste olukordadega. On tihedalt infot vahetanud ja planeerinud tegevusi
vajaduspõhiselt ja operatiivselt.
Põhja piirkonna koordinaator osales märtsis ja mais kovisiooni koolituse järgses supervisioonis koos
asenduskodude töötajatega.
Teisel poolaastal on teenuseosutaja olnud kaasatud mõnes asendus- või perekodus tekkinud
probleemide lahendamisse, samuti oleme teavitanud teenuseosutajat uutest loodud perekodudest, kus
on ka tugiteenuseid pakutud.
01.01.2021 - 31.05.2021
Kontakt teenuseosutajaga on olnud regulaarne. Teenuseosutaja on teada andnud, et piirangutest
tingituna on olnud raskusi juhendatud perevestluste rakendamisega ja suurenenud individuaalse
supervisiooni vajadus. Hankeperioodil on kokkulepitud regulaarsed kohtumised ja infovahetus
superviisoritega.
11.03.2021 toimus veebivahendusel kokkulepitud kohtumine superviisoritega, mille raames jagati ja
koguti koostööks vajalikku infot:
61
Tähelepanekud 2020 asendus- ja perekodude järelevalvetest. Sotsiaalkindlustusameti
järelevalve peaspetsialist andis ülevaate 2020 järelevalve fookustest; metoodikast;
tähelepanekutest ja headest praktikatest.
Asendus- ja perekodude mentorteenus ja koolitusvõimalused. Sotsiaalkindlustusameti
koordinaator tutvustas vajaduspõhist mentorlusteenust asendus- ja perekodudele, mille raames
toimub asutustega koostöös abivajaduse kaardistamine; mentorplaani koostamine vajalike
muutuste elluviimiseks ja regulaarsed kohtumised asendus- ja perekodu juhiga,
perevanematega ja võrgustikuliikmetega. Koostöö toimub koostöös teiste SKA teenustega.
Infovahetus ja koostöö on regulaarne.
Superviisorid jagasid üldistatud tähelepanekuid supervisioonide osutamisest, nt: kultuurilised
vastuolud; väärtuste vastuolud; tasakaalu leidmine töötajatel; positiivsed muutused töötajate
arusaamades; kaadrivoolavuse vähenemine; organisatsioonikultuuri muutumine; koolitustel
õpitu kinnistamine. Oluline on asutuse ja kodu vahel tasakaalu otsimine, kõige olulisem element
on suhted. Peresarnasuseks saab muuta, kui pöörata tähelepanu suhetele. Keel ja sõnakasutus
väljendavad institutsionaalsust. Supervisioonide tähtsust on hakatud mõistma.
Tugiteenuste osutamise mõjude hindamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal kogub raamlepingu ja hankelepingu tulemusel MTÜ Moreno Keskus teenuste
hindamisaruannete põhjal teenuste kohta andmeid. Täpne ülevaade teenustele pöördujate profiilist ja
peamistest teemadest on kajastatud mõjuhindamise tabelites.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. a planeeritud eelarvest on personalikulu kulunud
vastavalt eelarvele. Hankekulude eelarvest on kulunud 26 %. Hanke käivitamisel esines probleeme
osade asenduskodudega, kes ei soovinud pakutavaid teenuseid. Algselt keeldusid teenusest Tallinna
Lastekodu (SOS Lasteküla kõrval suuruselt teine) ja Lõuna - Järvamaa Lasteabiühing ning osades
asenduskodudes juba toimusid supervisioonid, mida rahastati teistest allikatest ja seetõttu liitusid nad
ka teenustega hiljem.
01.01.2017 – 31.12.2017
Teisel poolaastal on tegevused ellu viidud vastavalt ajakavale. 2017. a lõpuks võib kinnitada, et
teenused on käivitunud vastavalt hanke eelarve prognoosile ning edukuse põhjus võib olla järgmises: 1)
teenuste sihtgrupp on kergesti kättesaadav, juhid ja kasvatusala töötajad on kindel sihtgrupp, kellele
saab teenuseid suunata; 2) teenused on disainitud koostöös asenduskodudega, sotsiaalministeeriumi
vajadustega jt seotud asutustega, s.h on püütud supervisioon ja koolitused omavahel siduda, nt
asenduskodudele seatud sisehindamise kohustuse täitmine on lahendatud teenustena (sisehindamise
koolitus ja supervisioon juhtidele; distantsilt juhendamine sisehindamise läbiviimise toetamiseks).
2017. aastal teenuste pakkumine mõnevõrra tõusis, kuid hankekulude kogueelarvest on 2017. a lõpuks
kulunud 86 %.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aruandeperioodil on kõik hankest tulenevad asenduskodude supervisiooni teenused toimunud vastavalt
ajakavale. Asenduskodude sisehindamist toetav teenuse kasutus on hetkel aktiivne ja seda eriti nende
asenduskodude poolt, kus sisehindamise läbiviimise protsessid on algusjärgus. Kõik
supervisioonihankega seotud teenused on aruandeperioodil käivitunud ning kasutatakse
asenduskodude poolt aktiivselt. Eelarvet on tegevuste peale kasutatud aastaks planeeritud eelarvest
7,5%.
62
Teisel poolaastal on asenduskodude töötajate hanke teenused toimunud vastavalt ajakavale ning hange
2016-2018 on edukalt lõpetatud ja hanke eelarve täituvus on 100%.
01.01.2019-31.12.2019
Teenuste osutamiseks perioodil 1.01.2019-31.12.2019 sõlmiti leping 21.12.2018. 2019. aasta alguses
alustati tegevustega ning need on edukalt käivitunud. 2019. aasta eelarvest on 31.05.2019 seisuga
kulutatud 41,5% (arvestades ka maikuu teenuste eest tasumist). Selline eelarvekasutus võimaldab
prognoosida, et planeeritud eelarvet jätkub vajaduste katmiseks aasta lõpuni.
Tegevused on toimunud vastavalt planeeritud ajakavale ning sihtgrupp osaleb teenustes aktiivselt.
Teisel poolaastal osalesid kovisiooni koolitustel ka kaks SKA töötajat (projektijuht ja põhja piirkonna
koordinaator). Lisaks kovisiooni oskuste omandamisele andis see hea võimaluse asenduskodude
töötajate vaatenurki mõista ning koguda ka sisendit projekti edasiste tegevuste ning projektist väljumise
jaoks, samuti jälgida teenuse kvaliteeti.
Tegevused on toimunud vastavalt planeeritud ajakavale ning sihtgrupp osaleb teenustes aktiivselt.
2019. aasta eelarvest kasutati 100%.
1.01.2020-31.12.2020
Kovisiooni koolitustel ja sellele järgnenud grupikohtumistel osalesid ka 2 SKA töötajat.
Moreno Keskus koondab ja esitab regulaarselt infot teenustel osalejate arvude kohta asendus- ja
perekodude lõikes. Teenuste edasiseks arendamiseks on SKA läbi viinud vestluseid asenduskodude
esindajatega, et koguda arvamusi teenustega rahulolu kohta ja edasiseks ettepanekuid. Lepingu
kohaselt viib Moreno keskus teisel poolaastal läbi kõigi osalenud asendus- ja perekodude seas
tagasiside küsitlusuuringu.
2020. eelarvest on kasutatud 35% (ei sisalda veel maikuu teenuseid).
II poolaasta
Lepingu lõppedes esitas Moreno Keskus asendus- ja perekodude seas läbi viidud küsitlusuuringu
tulemused ning superviisorite hinnangud ja soovitused asenduskodude kaupa.
Teenuste osutamine oli aktiivne, aasta eelarvest kasutati ära 100%.
01.01.2021 - 31.05.2021
Moreno Keskus koondab ja esitab igakuiselt infot teenustel osalejate arvude kohta asendus- ja
perekodude lõikes. 2021. aasta alguses muudeti statistika koondamise põhimõtteid, et oleks paremini
võimalik saada ülevaadet teenustel osalemise kohta.
Eelarvest on kasutatud 10% (puudub veel maikuu teenuste kulu). Teenuste osutamist on pärssinud riigis
kehtinud piirangud. Piirangute lõppedes ja viiruseohu möödudes on oodata teenuste osutamise kasvu.
Kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine (alates 2017. aastast) KAVANDATUD: 01.01.2017
– 31.12.2022 TEGELIK: 01.09.2017 –
01.01.2017 – 31.12.2017
Tegevusega alustatakse 2017. aasta teises pooles.
63
Teisel poolaastal
Kuna alates 01.01.2018 hindab hooldusperede sobivust SKA, siis alates 01.09.2017 sai alustatud
hooldusperede riikliku süsteemi rakendamise ettevalmistusega sh tööprotsesside ja
juhendmaterjalidega koostamisega, huvirühmade kaasamisega ning hooldusperede koordineeritud
värbamissüsteemi loomisega. Kompetentsi tõstmiseks ja võrgustikutöö edendamiseks korraldatakse
alates 01.01.2018 asendushoolduse seminare ja asendushoolduse valdkonnas töötavate
spetsialistidele, täiendatakse juhendmaterjale, jätkatakse sihtrühmade nõustamisega. Nimetatud
tegevuste tõttu lükkub edasi kutselise erihoolduspere teenuse piloteerimine ning tegevuse
ettevalmistusega alustatakse alates 2018. aasta III-IV kvartalist. Ettevalmistuste raames töötatakse välja
kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldus ning erinõuded teenust osutavale isikule.
Eelarvelisi kulutusi ei ole veel tehtud.
01.01.2018 – 31.12.2018
2018 aprillikuust alustati kutselise erihoolduspereteenuse ettevalmistamisega: statistika hankimine ja
analüüs ning memo koostamine algandmete ja ajakavaga, sh vajaduste, analüüsi eesmärkide ja
tingimuste kirjeldamine.
Mais toimusid kohtumised SKA Ida ja Lõuna piirkonna asendushoolduse meeskonna liikmetega, et
kaardistada hetkeolukord ning koguda infot hindamise ja ettevalmistamisega tegelevatelt spetsialistidelt
perede valmisoleku kohta saada kriisihoolduspereks või kutseliseks erihoolduspereks. Alustati sihtgrupi
täpsustamiseks vajalike tegevuste planeerimisega, Eesti sotsiaalse võimekuse valmisoleku
hindamisega, võimaluste ja kitsaskohtade kaardistamisega. Tutvuti välisriikides hoolduspereteenust
kirjeldavate veebilehtedega, uuriti esmast infot sarnast teenust pakkuvalt teenuseosutajalt (SOS
Lasteküla).
Tegevusi viiakse ellu töid tellimata, kaasates vajaduspõhiselt valdkonna eksperte ja fookusgruppe.
Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole.
Teisel poolaastal
Juuni-august toimus KOV-delt sisendi saamine ning koondamine kutselise erihoolduspereteenuse
mudelite loomise tarbeks (laiem küsitlus ja kohtumised KOV-dega). Lisaks uuriti erinevate välisriikide
praktikaid erihooldusperede vm sarnase süsteemi kohta ning koondati statistikat Eesti olukorra
kaardistamiseks ja kutselise erihoolduspereteenuse vajaduse välja selgitamiseks. Koguti sisendit
peredelt (sh pereuuringu käigus peredega kriisihoolduspere teema arutamine), et selgitada välja perede
valmisolek kriisihoolduspere teenuse osutamiseks, sh ettevalmistuse, teenuste, toetamise jmt vajadus.
2018 oktoobris telliti Kriisihoolduspere teenuse loomise alusanalüüs. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli
31.10.2018. Alusanalüüsi eesmärgiks oli valdkonna esindajate kaasamisel saada põhjalikum ülevaade
ja sisend perekonnast eraldatud lastele suunatud kriisihoolduspere teenuse mudeli loomiseks.
Alusanalüüsi põhiosadeks on nimetatud teenuse vajaduste ja võimaluste kaardistamine Eestis,
kasutusel olevate ja Eesti oludele võimalike kohandatavate välisriikide praktikate uurimine ning sellest
tulenevalt ettepanekute tegemine teenuse loomiseks. Analüüsi aluseks olid Eestis valdkonnas püstitatud
strateegilised eesmärgid ja senised arengusuunad ning toimimine ja asendushoolduse valdkonda
suunavad rahvusvahelised põhimõtted, suunised ja soovitused.
Ülesandeks oli vähemalt kolme Euroopa riigi praktika ehk kasutusel olevate võimaliku kriisihoolduspere
või sarnase toimiva teenuse uurimine ja kirjeldus ning väljaselgitamine, kas ja millise teenuse mudeli
või selle komponentide sobitamine Eesti oludele on võimalik Töövõtja peab välja tooma ettepanekud
Euroopa riikide kogemustest ja Eesti olukorra analüüsist lähtuvalt kriisihoolduspere teenuse
korraldamiseks, sh teenuse rahastamiseks, perede hindamiseks ja ettevalmistamiseks, peredele
suunatud tugisüsteemi arendamiseks. Analüüsi teostas SOS Lasteküla Eesti Ühing, kes esitas
tellimustöö 28.12.2018. 2019.a jaanuari alguses toimuvad mõningad vajalikud ja kokkulepitud töö
täiendused. Järgmise sammuna on kavas kriisihoolduspere teenuse mudeli väljatöötamine, seejärel
perede leidmine ja ettevalmistamine ning alates 2020.a teenuse piloteerimine.
64
Tegevusele 2018. aastaks planeeritud eelarvest on kulutatud 10%.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal toimusid kohtumised SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindajatega, et viimistleda
kriisihoolduspere alusanalüüsi detaile, eesmärgiga viia see vastavusse tellija ootustega. Seejärel
toimusid kohtumised SKA piirkondlike spetsialistidega, KOV esindajatega, turvakodude esindajatega,
peredega, Sotsiaalministeeriumi, välisriikide asendushoolduse valdkonna ekspertide jm partneritega
Eestile sobiva kriisihoolduspere teenuse mudeli kujundamise eesmärgil. Sisendi koondamise
tulemusena on valminud teenuse mudeli mustandversioon, mille detailide
muutmiseks/kinnitamiseks/kokku leppimiseks (sh erinevate rollide ja vastutuse selgus, teenuse
rahastamine, perede piisav toetamine jm teemad) on planeeritud 2 kriisihoolduspere teemalist kohtumist
üle-eestiliselt: 18.06 Tallinnas ja 20.06 Tartus.
Suurimaks kitsaskohaks ning väljakutseks on olnud erinevate osapoolte
arvamuste/kogemuste/visioonide ühtseks koondamine; sobilike perede leidmine; motiveeritud KOVde
leidmine, kes sooviksid piloodis osaleda. Võimalikud lahendused: sagedasemad kohtumised
partneritega suuremas ringis; laiem teavitus eesmärgiga normaliseerida hoolduspereks olemist (sh
kriisihoolduspere) ühiskonnas, lisaks ka kohalikul tasandil koostöös KOVdega.
Järgmine periood hõlmab endas mudeli kirjeldamist selliselt, et seda on võimalik alates 01.01.2020
katsetada, lisaks ootab ees motiveeritud ning piloodis osaleda soovivate KOVde kaasamine; sobilike
perede leidmine koostöös KOVdega; perede koolitamine ja ettevalmistamine (koostöös TAI-ga) 2019
septembrist kuni detsembrini.
Lisaks on koostöös SKA ohvriabi osakonnaga käimas läbirääkimised MTÜ Moreno esindajatega, et leida
sobiv vorm asenduskodus elavate probleemse käitumisega noorte ja nende perede senisest
intensiivsemaks toetamiseks nende kasvukeskkonnas asendushooldusel, et vältida noorte sattumist
kinnisele lasteasutuse teenusele. Seda tegevust rahastatakse hetkel riigieelarvest kinnise lasteasutuse
teenuseks ettenähtud vahenditest, kuid tegevus on seotud kutseliste erihooldusperede tegevusega,
kuna sihtgrupiks on enamasti samad käitumisraskusega lapsed, kelle puhul eelkõige on vajalik
perepõhiste teenuste arendamine ning laste ümberpaigutamise vältimine muudele sh kinnisele
teenusele.
2019. aastaks planeeritud eelarvest on 31.05.2019 seisuga kasutatud u 5%. Suurem eelarvekasutus on
planeeritud teiseks poolaastaks – kriisihoolduspere teenuse kirjelduse koostamine (sh aruteluseminarid
koostööpartneritega) ning erihoolduspere alusanalüüsi tellimine.
Tegevused on ellu viidud vastavalt 2019. aasta planeeritud ajakavale.
Teisel poolaastal toimusid planeeritud kaasamisüritused 18.06 Tallinnas ja 20.06 Tartus. Otsustati
loobuda eraldi erihoolduspere alusanalüüsi tellimisest, kuna erinevate meetodite kaudu (kirjanduse
lugemine ja saadud sisendi koondamine, kaasamisüritused, arutelud spetsialistidega, õppereisid) on
tänaseks kogutud piisavalt alusmaterjali, et alustada teenuse piloteerimisega. Kogutud sisendi ning ka
varem koondatud teadmiste põhjal valmistati 2019 II poolaastal ette kriisihoolduspere ning kutselise
erihoolduspere teenuse hange (sh kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenuse kirjeldused,
rahastamismudel, osapoolte õigused ja kohustused jms), mis avaldatakse 2020 jaanuaris.
2019. aastal kulus 7% aastaks planeeritud eelarvest. Mitmel põhjusel (sh vastutava töötaja pikaajalised
terviseprobleemid) ei õnnestunud planeeritud tegevusi tähtaegselt ellu viia, kuid aasta lõpuks on
tööülesanded meeskonna siseselt ümber jaotatud, kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenuse
hankedokumendid on lõpujärgus ning hange planeeritakse välja saata 2020. aasta jaanuaris.
1.01.2020-31.12.2020
65
Kutseline erihoolduspere ja kriisihoolduspere
Hanke „Kriisihoolduspere teenus ja kutselise erihoolduspere teenus“ pakkumuskutse avaldati
17.01.2020. Hanke käigus tuvastati hankedokumentides sätestatud tingimuse, mis
asendushooldusteenuse osutajaid arvestades võis olla ebamõistlik ja seetõttu mitte reaalselt täidetav.
Seetõttu oli vajalik RHS § 73 lg 3 p 6 alusel tunnistada hankemenetlus kehtetuks põhjendatud vajadust
arvestades Sotsiaalkindlustusameti omal algatusel. Muudetud tingimusega pakkumuskutse avaldati
17.02.2020.
Hankes osales 1 pakkuja - SOS Lasteküla Eesti Ühing, kelle pakkumus tunnistati edukaks.
Järgnes teine etapp, mille jooksul oli pakkujal kohustus esitada loetelu täiendavatest kohalikest
omavalitsustest ja peredest ning perede avaldused ja andmed kvalifikatsiooni kohta (st koos esimeses
etapis esitatud peredega kokku 4 kriisihooldusperet, 4 kutselist erihooldusperet ja esimeses etapis
esitatud KOVidega kokku 8 KOVi). Teise etapi esialgset tähtaega, 4 nädalat hanke tingimustele
vastavaks tunnistamise otsusest, pikendati riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu kuni 2 nädalat peale
eriolukorra lõppu.
Pärast eriolukorra lõppu esitas SOS Lasteküla Eesti Ühing kõik vajalikud dokumendid ning 28.05.20
sõlmiti hankeleping.
Järgneb perede hindamine (peredele, kes seda vajavad) ning koolitus (PRIDE koolitus neile, kes pole
läbinud; traumakoolituse esimene etapp kõikidele peredele). Lastele teenuse osutamine algab augustis.
Augusti lõpus ja septembri alguse toimub peredele traumakoolituse teine etapp.
Perede seiresüsteem
Sotsiaalkindlustusamet viis koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega läbi riigihanke „Lapsendamise ja
hooldusperre paigutamise järgse seiresüsteemi väljatöötamine Sotsiaalkindlustusametile“. Hanke
eesmärgiks on välja töötada lapsendaja- ja hooldusperede vajaduste kaardistamise süsteem ja
koostada juhis, mille eesmärgiks on teises peres sündinud last kasvatavatele peredele õigeaegse ja
vajaduspõhise toe pakkumine.
Hanke pakkumuskutse avaldati Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 13.12.2019. Edukaks osutus SA
Poliitikauuringute Keskuse Praxis pakkumus, hankeleping sõlmiti 28.04.2020.
Mais 2020 vaatleb SA Praxis Eestis lapsendaja- ja hooldusperedega seonduvat olukorda, kogub
andmeid ja analüüsib välisriikide praktikat (3 erineva riigi praktika), juuni alguses koostab intervjuude
läbiviimiseks küsimustikud (intervjuud lapsendaja ja hooldusperedega, kohalike omavalitsuste
lastekaitsetöötajatega ning peresid toetavate MTÜde esindajatega), seejärel viib erinevate osapooltega
läbi intervjuud ja analüüsib saadud andmeid ning koostab raporti. Lõppraporti valmimine on planeeritud
septembri lõpus ja raporti tulemuste esitlemine oktoobri alguses.
Tegevuse eest vastutav peaspetsialist osales märtsis kolmepäevasel traumapädeva hoolduse
koolitusel, et koguda teadmisi erihooldusperedele vajalike pädevuste kohta, planeerida neile vajalikke
koolitusi ja nõustamist.
Tegevuse eelarvest on kulunud 0,24%. Väljamaksed tulevad teisel poolaastal, kui toimuvad koolitused
kutselistele erihooldusperedele ja kriisihooldusperedele, algab teenuse osutamine lastele ning valmib
seiresüsteemi analüüs.
II poolaasta
Kutseline erihoolduspere ja kriisihoolduspere
Teise poolaasta alguses jätkus perede ettevalmistusprotsess – perede hindamine ning PRIDE eel-
koolitus ja toimus traumakoolituse teine etapp 8le osalevale perele (lisaks 1 varupere). Pered on ida ja
lõuna piirkonnast. Koolituste ja hindamise protsessi lõpuks osutus pilootprojekti raames teenuse
osutamiseks sobivaks kokku 6 peret - 2 kriisihooldusperet ja 4 kutselist erihooldusperet. Kutselise
erihoolduspere teenusele on erinevatesse peredesse paigutatud seni 2 last; kriisihoolduspere teenusele
ei ole seni paigutust olnud. Olemasolevad pered on pigem hajaasustuse piirkondades (Lääne-Virumaa
ja Lõuna-Eesti), kus teenuses vajadust tuleb ette harvem kui nt Harjumaal, kust siinai ühtki osalevat
peret ei ole. II poolaasta lõpul ei ole projektiga ühinenud kõik KOVid, kes asuvad kriisihooldusperedele
piisavalt lähedal, et sinna vajadusel turvakodu asemel last paigutada - seega on üks 2021 eesmärke
liita veel KOVe ning ka teavitada KOVe põhjalikumalt kutsekuse erihoolduspere võimalusest. Kuna
66
tegemist on uue võimalusega, ei ole kutselise erihoolduspere kasutamine KOVi jaks veel tavapärane
praktika.
SOS Lasteküla on teinud teavitustööd KOVide hulgas, kes ei ole seni pilootprojektiga liitunud, kuid
võiksid olla huvitatud kriisihoolduspere teenuse kasutamisest, et sõlmida koostöölepe rohkemate
KOVidega suurendamaks kriisihoolduspere teenusele paigutamise võimalust. Lisaks alguses liitunud
8le KOVile on lepinguperioodi jooksul projektiga ühinenud veel 1 KOV. Esialgne eeldus, et KOVe peaks
olema sama palju kui peresid, osutus ebarealistlikuks. Projekti käigus on jõutud järeldusele, et KOVe
peaks olema rohkem, et tekkivatele vajadustele paremini vastata ja teenuse kasutamist rohkem
praktiseerida, mistõttu on 2021 aastal eesmärk kaasata rohkem KOVe.
Kuna tegevustega alustamine võttis eeldatust kauem aega, pikendati lepingut SOS Lasteküla Eesti
Ühinguga aasta võrra, kuni 31.12.2021. Lepingu täitmise perioodil saavad liituda uued KOVid, kes
võiksid olla huvitatud kriisihoolduspere teenuse ja/või kutselise erihoolduspere teenuse kasutamisest.
SOS Lasteküla jätkab teavitustegevusega KOVide hulgas, et suurendada nii kriisihoolduspere teenuse
kui kutselise erihoolduspere teenuse kasutamise mahtu. Samuti saavad lepingu täitmise perioodil
pilootprojektiga liituda uued pered (oodatud on ühinema veel 2 kriisihooldusperet). Lepingu pikendamine
võimaldab paindlikkust uutele peredele vajalike koolituste pakkumisel tagades samas, et kõik teenust
osutavad pered vastavad pilootprojektis ettenähtud ettevalmistustingimustele.
Pilootprojekti analüüs ja ettepanekud valmivad lepinguperioodi lõpuks, st 31.12.2021.
Perede seiresüsteem
Praxise poolt koostatud raport „Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem“ on
valmis, töö üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud 26.11.20. Erinevus pakkumuses olnud
esialgse töö ajakavaga on ühest küljest tingitud kevadel eriolukorra tõttu projekti tegevuste
(andmekogumine, intervjuud) sattumisega suveperioodi, mil osa uuringus osalenutest olid puhkusel ning
teisest küljest seetõttu, et tellija pidas vajalikuks anda lisasuuniseid, et töö vastaks ootustele.
Valminud raportis on uuringu raames läbiviidud intervjuude, hetke asendushoolduse seiresüsteemi ja
välispraktikate vaatluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekud ja esitatud seiresüsteemi võimalik
mudel/juhis. Ettepanekud vajavad erinevatele osapooltele tutvustamist ning osapoolte vahel arutelu,
millised ettepanekud ning mil määral on otstarbekas praktikasse rakendada ning ressursside ja
võimekuse raames teostatavad.
Koostatud on raporti tulemuste tutvustamise plaan. Uuringus osalenutele (hooldus- ja lapsendajapered,
tugiorganisatsioonid ning kohalikud omavalitsused) ja erialainimestele (uuringus osalenutele on
saadetud tänukiri infoga raportile juurdepääsuks, mis on avaldatud täismahus Praxise kodulehel;
jaanuaris toimub uuringu tulemuste tutvustusseminar ning arutelu nii uuringus osalenutele kui ka
erialainimestele; uuringu kohta info avaldamine Sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse uudiskirjas)
kuid ka laiemale ringile huvitatutele (artikkel sotsiaalvaldkonna ajakirjas „Sotsiaaltöö“).
Eelarvest on kasutatud umbes 47%. Eelarvet ei ole täies mahus ära kasutatud seetõttu, et eriolukorra
ning viirusepuhangu tõttu lükkus tegevustega alustamine edasi, samuti ei õnnestunud leida
maksimaalset arvu peresid, ka on peredesse laste paigutamine olnud seni vähene. 2021. aastal
püütakse leida peresid juurde ning suurendada võimalusi laste perre paigutamiseks, kaasates rohkem
kohalikke omavalitsusi.
01.01.2021 - 31.05.2021
Kutseline erihoolduspere ja kriisihoolduspere
Pilootprojektiga liitus aasta I pooles kolm uut kohalikku omavalitsust: Tapa, Tallinn ja Haljala vald. Kokku
on liitunud projektiga 11 kohalikku omavalitsust.
Leidmaks juurde peresid, postitas SOS Lasteküla Eesti Ühing oma kodulehel ja sotsiaalmeedias
kuulutuse, et otsivad üle Eesti peresid osutamaks kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenust.
Projektiga ühinenud Tallinn tegi omakorda meediaüleskutse leidmaks kriisihooldusperesid Tallinnas ja
lähiümbruses, et neil oleks paigutamise vajadusel kohalikus piirkonnas peresid. Tallinn tegi pressiteate
67
ja kostöös SOS Lasteküla Eesti Ühingu ja Sotsiaalkindlustusametiga ilmus ka ajalehes „Pealinn“ artikkel
ning teema tõstatati kohalikus telekanalis. Pöördumisi oli palju. Esitatud tingimuste alusel osutus
sobivaks juba varem positiivselt pereuuringu ja PRIDE eel-koolituse läbinud Tallinna pere, kes lisaks
läbis projekti ettevalmistuse raames traumakoolituse.
Sellesse peresse on ka esimene Tallinna eestkostel olev laps kriisihoolduspere teenusele paigutatud.
Lisaks Tallinna kriisihooldusperele on paigutusi on toimunud ka teistesse kriisihooldusperedesse - 1
paigutus Lõuna-Eesti kriisihooldusperesse ning 5 paigutust Ida-Eesti kriisihooldusperesse. Paigutatud
laste vanus oli 4st kuust 17-aastani ja paigutuste pikkus varieerus kaheksast päevast kuni üheksakümne
päevani.
Ida-Eesti kriisihooldusperesse jääb teenusel olnud laps pere ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppel
tavalise hoolduspere lepinguga edasi. Lapse vajadusest tulenevalt on kriisihoolduspere teenuse
osutamine pausil, uusi paigutusi sellesse peresse hetkel ei toimu. Pere soovib edaspidi jätkata
kriisihoolduspere teenuse osutamisega.
Projekti raames lapse kriisihoolduspere teenusele paigutanud kohalikud omavalitsused hindavad
teenust vajalikuks, iseäranis väiksemates piirkondades, kus pole turvakoduteenust. Välja on toodud
teenusele paigutamise lihtsus ja sujuvus (kriisihoolduspere peab olema valmis lapse perre võtma kuni 2
tunni jooksul teatamisest, SOS Lasteküla Eesti Ühingul on kohustus tagada perele lapse eest
hoolitsemiseks vajalik varustus, nt voodi, turvahäll, vanker jms).
Kahes kutselises erihooldusperes jätkub pikaajaline paigutus (mõlemad Ida-Eesti piirkonna pered),
samuti on toimunud Lõuna-Eesti piirkonna peresse paigutus (16-aastane). Neljas projekti kaasatud
kutseline erihoolduspere on alates märtsist pausil, kuna enne projektiga ühinemist teenusel olnud noore
perest edasiliikumine on viibinud ning peresse paigutust hetkel toimuda ei saa. Eelduste kohaselt
vabaneb pere paigutuseks sügisel, pere on väljendanud soovi koha vabanedes projekti raames
paigutuseks.
Projektis osalevad pered saavad kasutada kõikidele hooldusperedele mõeldud asendushoolduse
tugiteenuseid (välja arvatud peretoe teenus, kuna see kattub sisuliselt selle toega, mida
katusorganisatsioonina pakub kriisi- ja erihooldusperedele SOS Lasteküla Eesti Ühing), pered osalevad
tugigruppides. Samuti suhtlevad Ida-Eesti pered omavahel ja jagavad kogemusi.
Vajaduspõhiste koolituste, supervisiooni, eksperdi konsultatsiooni võimalusi on pered kasutanud
tagasihoidlikult. Pigem soovitakse kontaktkohtumisi, kui Covid-19 piirangute leevendamine neid taas
võimaldab.
Mai lõpuga on projektis aktiivselt osalemas viis peret – kolm kutselist erihooldusperet (igas peres on
paigutatud laps) ja kaks kriisihooldusperet (Lõuna-Eesti peres hetkel paigutust ei ole).
Teenuste järele on nõudlust, kitsaskohaks on sobivate perede leidmine saavutamaks projekti
maksimaalset mahtu (4 kriisihooldusperet ja 4 kutselist erihooldusperet). Lisaks SOS Lasteküla Eesti
Ühingu kodulehel olevale postitusele uute perede leidmiseks jagavad ka Sotsiaalkindlustusameti
spetsialistid hoolduspereks soovijatele infot kriisihoolduspereks olemise ja huvitatutele käesoleva
projekti kohta ning samuti räägivad sellest PRIDE eel-koolitusel osalevatele peredele koolituse läbiviijad.
Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel olemas info projekti kohta, koos üleskutsega liitumisest
huvitatud peredel ühendust võtta.
Perede seiresüsteem
SA Praxise koostatud lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgse seiresüsteemi raporti valmimise
järel on toimunud tegevused nii analüüsi tulemuste tutvustamiseks kui ka tehtud ettepanekute sisuliseks
aruteluks nende kohandamise otstarbekuse ja võimalikkuse osas.
SA Praxis avaldas koostatud analüüsi lõpparuande Praxise veebilehel nii eesti kui inglise keeles.
http://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne-seiresusteem/
Lisaks saatsid Praxis ja SKA asendushoolduse uudiskirjas välja lühikese uudise uuringust ning viite
Praxise lehele täiendava info leidmisvõimaluse kohta.
68
28.01.2021 toimus seiresüsteemi analüüsi tulemuste tutvustusüritus - veebiseminar otseselt uuringus
osalenud tugiorganisatsioonidele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele ning lapsendaja- ja
hooldusperedele.
Laiemale ringile analüüsi tulemuste tutvustamiseks koostas Praxis artikli koos Sotsiaalministeeriumi
kommentaariga, mis avaldati ajakirjas Sotsiaaltöö.
Praxise koostatud uuringu analüüsist välja kasvanud ettepanekud sisaldavad muuhulgas tihedamat
kontakti kohaliku omavalitsuse ja hooldusperede vahel; tugispetsialisti teenuse loomist ja selle
kasutamise võimalust nii hooldus- kui ka lapsendajaperedele; kodukülastuste korraldamise jaoks
abistava meelespea väljatöötamine lastekaitsetöötajale ning hooldusperele; iga-aastane üleriigiline
lapsendaja- ja hooldusperede seiramine.
Osa ettepanekutest on võimalik välja töötada ja rakendada lähiajal või olid juba väljatöötamisprotsessis.
Näiteks on asendushooldust pakkuvatel peredel (nii hoolduspere, lapsendajad kui ka eestkostjad) 2021.
aasta algusest võimalus kasutada loodud tugispetsialisti (peretoe) teenust. Lastekaitsetöötajatele algas
maikuus Tervise Arengu Instituudi poolt pilootkoolitus „Lapse toetamine asendushooldusel“, mis
sisaldab seiresüsteemi raportis tehtud ettepanekuid lastekaitsetöötajate koolitusvajaduse kohta. Ka on
muuhulgas väljatöötamisel tööjuhis lastekaitsetöötajatele ja infoleht hooldusperedele. Osa
ettepanekutest eeldab aga suuremahulisemaid muudatusi, seda nii seadusandluses kui ka ressursside
näol ja vajab lisaarutelusid ja -planeerimist.
Tegevused on toimunud plaanipäraselt, eelarvest on kasutatud u 25%.
Alamtegevuse nr ja 2.1.3 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu
nimetus4
Tegevuse või 01.11.2015 – 31.12.2022 Tegevuse või 1.11.2015 – 31.12.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduse kvaliteedi parandamine järelevalve tõhustamise kaudu KAVANDATUD:
01.11.2015 – 31.12.2016 TEGELIK: 01.11.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Projektijuht asus tööle 26.10.2015.
Tegevuste detailne planeerimine ja järelevalvemetoodika valik
Järelevalve arendustegevuste planeerimiseks toimusid arutelud Sotsiaalkindlustusameti ja
Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel 5.11.2015 ja 25.11.2015. Alustatud on sobiva
järelevalvemetoodika valimisega, mille alusel valmistada ette koolitusmaterjalid ja juhised ning
korraldada 2016. aastal järelevalve teostajatele koolitus. Kohtuti AudTrain metoodika esindajaga
(18.11.2015), arutati metoodika põhimõtteid ja käimasolevaid arendustegevusi, et hinnata võimalikku
sobivust projekti jaoks.
01.01.2016 – 31.12.2016
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
69
Jätkunud on ettevalmistused maavalitsuse asendushoolduse järelevalvega tegelevate ametnike
koolituste korraldamiseks. Projektijuht osales 10.-13.05.2016 Riias Läänemeremaade Nõukogu
korraldatud koolitusel „Laste hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“. Koolitusel
käsitleti järelevalve teema valikut, planeerimist, läbiviimist, koostööd järelevalvatavaga, intervjueerimise
põhimõtteid, tulemuste vormistamist ja esitamist. Koolituse käigus oli võimalik tutvuda kaasaegsete
järelevalve suundadega ning seega oli koolitus väärtuslikuks sisendiks järelevalvekoolituste
planeerimiseks ja korraldamiseks TATi raames. Hankedokumendid on koostatud ja riigihange koolituse
tellimiseks on kavas välja kuulutada juuni alguses.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole seni tegevustele kulunud, kuna
siiani ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
Teisel poolaastal kuulutati 7.06.2016 välja riigihange järelevalve koolituse tellimiseks. Pakkumuste
esitamise tähtaeg oli 27.06.2016. Ühtegi pakkumust ei laekunud. Kuna haldusreformi raames on
Vabariigi Valitsusel soov maavalitsused ümber korraldada, otsustati Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti koostöös käesolev tegevus edasi lükata aastasse 2018, kuni on selgunud,
millised asutused tegelevad edaspidi laste hoolekandeasutuste järelevalvega, et koolitusi siis sobivalt
sihitada.
TATi muutmisel ning 2017-2018 tegevuskava koostamisel kohandati kavandatavaid tegevusi nii, et need
haakuksid planeeritavate poliitikamuudatustega. Muudeti tegevuste sihtgruppi (kuna haldus- ja
riigireformiga kaasnevaid lõplikke muudatusi pole veel teada, laiendatakse sihtgruppi riikliku tasandini,
et oleks võimalik koolitada just neid ametnikke, kellele järelevalve ülesanne pannakse). Samuti laiendati
järelevalve kaasajastamist ja tõhustamist ka nendele lasteasutustele, kus asendushoolduse lapsed
võivad viibida ööpäevaringselt pikema perioodi jooksul.
29.-30. novembril osales projektijuht Riias Läänemeremaade Nõukogu korraldatud koolituse „Laste
hoolekandeasutuste järelevalve süsteemipõhise auditi meetodil“ järelseminaril. Seminaril analüüsiti
osalejate poolt pärast kevadist koolitust läbiviidud järelevalveid süsteemipõhise auditi meetodil ja
koostatud raporteid.
Tegevused on edasi lükkunud ülaltoodud põhjustel. Eelarvet on kulunud seoses ettevalmistaval
koolitusel osalemisega. Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Kuna seoses plaanitava maavalitsuste kaotamise reformiga saab laste hoolekandeasutuste järelevalve
SKA ülesandeks alates 1.01.2018, siis on koostöös SKA kvaliteediüksusega alustatud uute
järelevalveametnike koolitamise planeerimist, mida TAT vahendite toel läbi viia.
Projektijuht Maarja Kuldjärv osales 6.-10. märtsil AudTrain meetodi koolitajate koolitusel Haapsalus.
On toimunud arutelud SKA lastekaitse osakonna ning kvaliteediosakonna vahel, et koostada
järelevalveametnike baaskoolituse kava 2018. aasta alguses ning kokku leppida võimalikud
täienduskoolitused järgnevatel aastatel. Kohtumised on toimunud 30.01, 4.04, 8.05 ning jätkuvad ka
teisel poolaastal.
Teisel poolaastal
2017 II poolaasta jooksul on ette valmistatud SKA järelevalveametnike baaskoolituse kava ning tehtud
korralduslikke ettevalmistusi koolituse toimumiseks. Koolitus toimub jaanuaris 2018. Koolitusel
käsitletakse nii järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi
hoolekandeasutuste (sh laste hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt
lasteasutuste järelevalvega seotud teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja
hindamisvahendid, lastega vestlemise põhimõtted). Täienduskoolitused lasteasutuste järelevalvega
seotud olulistel teemadel on plaanis läbi viia 2018-2020. Teemad täpsustatakse tulenevalt ilmnevast
koolitusvajadusest. Kuna 2018 alguses laienevad oluliselt SKA ülesanded järelevalve läbiviimise osas
ning uuendatakse ja ühtlustatakse töömeetodeid, on vaja jälgida, kuidas praktika kujuneb, millised
probleemid kerkivad ning vastavalt sellele võimaldada laste hoolekandeasutuste järelevalve
arendamiseks vajalikke koolitusi ja materjale.
Tegevustele eelarvelisi kulutusi veel tehtud ei ole.
01.01.2018 – 31.12.2018
70
SKA järelevalveametnike baaskoolitus toimus 9.-12.01.18 ja 17.-18.01.2018. Koolitusel käsitleti nii
järelevalve üldisi aluspõhimõtteid ja töömeetodeid, millest lähtuda kõigi hoolekandeasutuste (sh laste
hoolekandeasutuste) järelevalve läbiviimisel kui ka spetsiifilisemalt lasteasutuste järelevalvega seotud
teemasid (lastekaitse õigusraamistik, lastekaitsetöö põhimõtted ja hindamisvahendid, lastega
vestlemise põhimõtted). Osales 16 inimest (vähemalt 32 ak tundi).
Nii baaskoolituse tagasisidet kui praktilise järelevalve käigus kerkinud küsimusi arvestades
planeeritakse 2018. aasta II pooles põhjalikumaid koolitusi laste hoolekandeasutuste tegevusega seotud
õigusraamistiku teemal ning lastega vestlemise teemal järelevalve kontekstis. Nende koolituste
ettevalmistamiseks on toimunud 2018 kevadel arutelud SKA lastekaitse osakonna ja
kvaliteediosakonna, Sotsiaalministeeriumi ning Õiguskantsleri büroo esindajate osavõtul.
Eelarvelisi kulutusi on tehtud 10% ulatuses aastaks planeeritud kuludest. 2018. aasta esimesel
poolaastal läbi viidud tegevused toimusid plaanipäraselt. Aasta teiseks pooleks on planeeritud
põhjalikumad koolitused, mille läbiviimiseks kulub suurem osakaal aastaks planeeritud eelarvest kui
kulus esimesele koolitusele.
Teisel poolaastal
Toimus kaks koolitust:
29.-30.10.2018 toimus järelevalve õigusraamistiku koolitus. Koolituse esimesel päeval käsitleti haldus-,
riikliku ja teenistusliku järelevalve tähendust, sisu ja eripärasid sotsiaalhoolekande seaduse ja
lastekaitseseaduse kontekstis (koolitaja Sander Põllumäe). Koolituse teisel päeval anti ülevaade
hooldusõiguse temaatikast asendushooldusteenuse järelevalve kontekstis (koolitajaks Andres Aru ja
Kristi Paron Õiguskantsleri büroost ning Elle Vidder SKA LKOst).
21.-22.11.2018 toimus lastega vestlemise koolitus. Kuna laste hoolekandeasutuste järelevalves on
oluline osa lastega rääkimisel, et koguda nende infot ja arvamusi, on oluline tõsta järelevalveametnike
teadmisi lastega vestlemise eripäradest ning anda võimalus harjutada koos ekspertidega lastega
vestlemise olukordi. Koolitust viisid läbi Anneli Liivamägi-Hitrov ning Kristjan Kask, lisaks jagasid omalt
poolt mitmesugust infot Andres Aru (Õiguskantsleri büroo kogemused lastega vestlemisest laste
hoolekandeasutuste kontrollkäikudelt), Anna Frank-Viron (väärkohtlemise märkamine ja Lastemaja
teenus), Helen Sööl (töö traumeeritud lapsega).
Koolitustel osales kokku 25 ametnikku.
10.01.2019 on planeeritud koolitus asenduskodude sisehindamise teemal, kuna see on üks uus
valdkond, millele järelevalveametnikud peavad tähelepanu pöörama.
2018. aasta lõpus vahetus SKA kvaliteediosakonna juht, mistõttu on 2019 alguses plaanis
koostöökohtumine, et saada ülevaade järelevalve planeeritavatest arengusuundadest ning planeerida
ühiselt tegevusi, kuidas järelevalvet toetada lastekaitse ja laste õiguste teemadel projekti raames.
Planeeritud eelarvest on 2018. aastal kasutatud 21 %.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal viidi läbi asenduskodude sisehindamise koolitus järelevalveametnikele.
Koolitajateks olid Madis Annus ja Stina Siem, kellel on põhjalik kogemus kvaliteedijuhtimise valdkonnas
ning kes olid ka mentoriks mitmele asenduskodule. Seega said nad anda järelevalveametnikele
põhjaliku ja mitmekülgse pildi sellest, kuidas asendushoolduse valdkonnas sisehindamise arendamine
edeneb. Koolitus oli vajalik, sest 2016. aastal jõustus lastekaitseseadus, millega pandi laste
hoolekandeasutustele kohustus viia kord kolme aasta jooksul läbi sisehindamist. Seega alates sellest
aastast pööratakse järelevalve käigus sisehindamisele ka põhjalikumat tähelepanu.
71
Koostöökohtumisel SKA kvaliteediosakonnaga otsustati, et oluline on korraldada järelevalveametnikele
veel kovisiooni läbiviimise koolitus ning põhjalikumaid lastega vestlemise koolitusi, et arendada edasi ja
kinnistada 2018. aastal samateemalistel koolitustel omandatut. Mõlemad koolitused on 2019. a teises
pooles planeeritud.
2019. aastaks planeeritud eelarvest on 31.05.2019 seisuga kasutatud 35,33%. Eelarvekasutus on
ootuspärane, tegevused on ellu viidud vastavalt planeeritud ajakavale.
Teisel poolaastal (11.-12.07.2019) toimus järelevalveametnikele kovisiooni koolitus. Läbiviijaks oli OÜ
Dictum (Signe Vesso). Järelevalveametnikud said üldise ülevaate ning praktilised juhtnöörid erinevate
mudelite alusel kovisiooni läbiviimiseks, et igapäevatöös ette tulevaid keerulisi olukordi tõhusamalt ja
ühiselt lahendada.
15.10.2019 toimus jätkukohtumine, kus arutati koolitaja juhendamisel vahepeal toimunud kovisioonide
läbiviimise kogemusi ja kerkinud küsimusi.
18.-19.11.2019 toimus lastega vestlemise koolitus. Koolitajaks oli Anneli Liivamägi-Hitrov. Lühikese
üldülevaate järel oli koolituse põhirõhk rollimängudel, et osalejad saaksid praktiliselt harjutada laste
küsitlemist. Rollimängudesse olid kaasatud lapse rolli täitma lastepsühholoogi/terapeudi taustaga
inimesed, et situatsioon oleks võimalikult tõepärane. Iga osaleja sai koolitajalt tagasisidet. Samuti sai
koolituse käigus ülevaate Suurbritannias toimivast järelevalve süsteemist läbi lapsekeskse lähenemise
(läbi viis Suurbritannia lastekaitsesüsteemis pikaajalise töötamise kogemusega kolleeg lastekaitse
osakonnast); arutleti juhtumite üle, kus lastega vestlemine on olnud juhtumi lahendamises olulisel kohal
(läbi viis kolleeg SKA lastekaitse osakonnast); arutleti järelevalves kasutatavate lähenemiste ja
tööriistade edasiarendamise üle.
22.11.2019 toimus SKA kvaliteediosakonna ja lastekaitseosakonna ühine strateegiaseminar. Arutati
2020. aasta asendushoolduse järelevalve prioriteete, järelevalve meetodeid ja tööriistu ning
koostöökohti. Lepiti kokku ajaline raamistik 2020. asendushoolduse järelevalvete jaoks. Seminarile
järgneva kuu jooksul sõnastati ühiselt prioriteetsed valdkonnad, millest järelevalves 2020. aastal lähtuda.
Teisel poolaastal on SKA TATi meeskond aktiivselt panustanud asendushooldusega seotud
kvaliteedijuhiste väljatöötamisse. Projekti peaspetsialist on tegelenud asendushooldusteenuse
osutamise asendus- või perekodus, asendushooldusteenuse osutamise hooldusperes ning
turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste arendamisega. Kuna tegemist on materjalidega, millest
teenuseosutajad teenuse korraldamisel ja arendamisel lähtuvad, on äärmiselt oluline põhjalik
lähenemine ja teenuse olemusse süvenemine, mistõttu oli tegemist töömahuka protsessiga. 2019.
lõpuks on nimetatud kolm juhist edastatud SKA KVOle, kes 2020 aastal jätkab nende tutvustamist
sihtrühmale.
Sügisel 2019 algas töö ka järelhoolduse kvaliteedijuhisega, mis jätkub 2020. aastal.
2019. aastaks planeeritud eelarvest kasutati 88%.
01.01.2020 – 31.12.2020
2020 eraldi eelarvet järelevalve tõhustamise tegevustele käesoleva TAT raames ei olnud, kuna
järelevalve arendamine toimub eelkõige teiste instrumentide kaudu SKA kvaliteediosakonna
tegevusena. I kvartalis on koostöös kvaliteediosakonnaga valminud mitmete asendushoolduse
valdkonna teenuste kvaliteedijuhised: asendushooldusteenuse asendus- ja perekodus;
asendushooldusteenus hooldusperes; järelhooldusteenus; turvakoduteenus. Kriisi ajal tehti tihedat
koostööd kvaliteediosakonnaga, et koostada ja edastada ühiseid sõnumeid asendus- ja perekodudele
ning kohalikele omavalitsustele ning reageerida kiiresti kerkivatele probleemidele. Lastekaitse osakonna
struktuurimuudatuse tulemusena on koostöö järelevalveametnikega liikunud TATi töötajatelt eelkõige
teiste lastekaitse osakonna asendushoolduse talituse töötajate ülesandeks, mida tehakse igapäevatöö
osana.
Teisel poolaastal toimus lastega vestlemise koolitus järelevalveametnikele (vt ka arendustegevused).
72
Koostöö järelevalveametnikega toimus mentorlusteenuse arendamise ja pakkumisega asendus- ja
perekodudele – tihe infovahetus erinevate osakondade vahel on väga oluline, et selline teenus
efektiivselt toimida saaks.
Alamtegevuse nr ja 2.1.4 Teavitustegevused (alates 2017. aastast)
nimetus5
Tegevuse või 01.01.2017 – 31.12.2022 Tegevuse või 01.02.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Teavitustegevused KAVANDATUD 01.01.2017-31.12.2022 TEGELIK 01.02.2017-
01.01.2017 – 31.12.2017
Alates 01.02.2017 teeb osalise tööajaga tööd Esta Kaal
Alates 01.04.2017 teeb osalise tööajaga tööd Juta Teller
Nimetatud perioodil on toimunud teavitustegevuste lähteülesande jaoks valiku info kogumine ja analüüs.
Viidi läbi Turu-uuringute AS-i abil elanikkonnaküsitlus (kvantitatiivuuring), et selgitada välja elanike
teadlikkust perekonnas hooldamise tingimustest, hoiakuid perekonnas hooldamise suhtes ja valmidust
hooldust vajavaid lapsi oma perre hooldusele võtta. Uuringu raport valmis mai lõpuks ja on peagi
kättesaadav TAI kodulehel.
31.05.2017 toimus koostöö kohtumine SKA lastekaitseosakonna spetsialistidega, kus arutati
teavitustegevuste raames koostöö kohti TAI ja SKA vahel ja lepiti kokku edasised tegevused.
Teisel poolaastal toimusid teavitusstrateegia ettevalmistamise raames mitmed kohtumised SKA
lastekaitseosakonna ja sotsiaalministeeriumi töötajatega, et arutada ja täpsustada muudatusi
sotsiaalhoolekande seaduses ja asendushoolduse korralduses ning koostöökohti teavitustegevustes.
Oli ka plaan viia läbi kvalitatiivuuring KOV-ide juhtide ning lastekaitse- või sotsiaaltöötajate seas
eesmärgiga selgitada välja hooldusperedega seotud tegevuste senist praktikat, barjääre ja ajendeid.
Uuringu täpsustamise faasis plaani korrigeeriti ning uuringuekspert viis SKA infopäevade raames (18.10
Pärnus, 25.10 Ida- Virumaal) läbi vestlusringid uuringu sihtgruppide esindajatega, millest valmis vabas
vormis kokkuvõte sisendina teavitusstrateegiale.
Toimunud kohtumised:
22.06 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
28.09 TAI ja SKA vahel teavitusstrateegiasse sisendi saamiseks
26.10 TAI ja SKA vahel, mille raames arutati vestlusringide raportit ning täpsustati TAI–SKA
spetsialiteete ja ühisosa.
01.11 toimus asendushoolduse TAT - teavitustegevuste arutelu SOM-is TAI, SOM-i ja SKA spetsialistide
osalusel.
Teavitusstrateegia koostamise käigus koondati ja analüüsiti informatsiooni ja konsulteeriti osapooltega.
Detsembris valmis teavitusstrateegia mustandversioon, millele on toimunud koostööpartnerite
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
73
tagasiside koondamine ja sünteesimine ning strateegiadokumenti muudatuste ja täienduste
sisseviimine, mis jätkub veel ka 2018. a jaanuaris. Strateegia valmimisega paralleelselt koostatakse
teavituskampaania lähteülesannet.
Teavitustegevuste elluviimiseks vajalike materjalide väljatöötamisega alustati 2017. aasta teises pooles
ja need valmivad 2018. aasta I pooles. Otstarbekas on alustada avalikkusele suunatud teavitusega siis,
kui uus asendushooldusesüsteem on käivitunud, mistõttu on teavitustegevused planeeritud II
poolaastasse.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 5 %. Eelarve kulutamine tõuseb aastal 2018.
01.01.2018 – 31.12.2018
Nimetatud perioodil toimus teavitusstrateegia täiendav täpsustamine vastavalt koostööpartnerite
tagasisidele, samuti teavitusplaani ning teavituskampaania hanke lähteülesande koostamine. Sellega
seonduvalt toimus:
07.02 TAI-s ühine arutelu TAI, SKA ja SoM-i esindajate osalemisel
09.03 kohtusid SKA ja TAI esindajad, et arutada infomaterjalide tootmist, koostöökohti ja vastastikuseid
ootusi ning anda ülevaade teineteise tööde hetkeseisust.
12.03 toimus TAI ja SoM-i töökoosolek SoM-is, kus vaadati üle teavitustegevuste hetkeseis ja edasised
plaanid (sh ajakava, eelarved jm).
Teavitusstrateegia ja teavitusplaan on laaditud TAI OneDrive’i kausta ning sealt osapooltele (sh
jooksvaks ajakohastamiseks) kättesaadavaks tehtud.
Tehtud on ettevalmistustööd Kasupere alajaotuse loomiseks Tarkvanem.ee uuendatud veebilehele (leht
tõstetakse live’i juunis 2018).
10.04 kuulutati välja hange vanemluse ja asendushoolduse valdkonna reklaamiteenuste korraldaja
leidmiseks. Hankel osalemise kutse ja lähteülesanne saadeti välja kolmele reklaamiteenuste raamhanke
partnerile (Zavod BBDO OÜ, Utopia OÜ ja Adell Taevas OÜ). Pakkumusi hindasid TAI terviseturunduse
keskuse töötajad ja sisueksperdid TAI-st ja SoM-ist. Konkursi võitjaks kuulutati Adell Taevas OÜ
pakkumus, konkursi tulemused saadeti agentuuridele välja 31.05.
Üleriigiline teavituskampaania on plaanitud algusega oktoobris 2018, ettevalmistustööd juba toimuvad.
Tegevustele pole veel tehtud eelarvelisi kulutusi. Tegevused on ajakavas.
Teisel poolaastal
Teisel poolaastal toimusid teavituskampaania ettevalmistustööd ning teavituskampaania läbiviimine.
Suveperioodil viis lavastaja läbi intervjuud lapsendaja-, eestkoste- ja hooldusperedega, mis olid
sisendiks teavituskampaania keskmes oleva kasuperede temaatikat käsitleva dokumentaallavastuse
„Südames sündinud“ stsenaariumile. Suvel-sügisel toimusid kampaania ettevalmistamisega seotud tööd
(tarkvanem.ee lehele kasupere eesti- ja venekeelse alamlehe loomine, selle raames erinevate tekstide
kirjutamine ja kasuvanema testi välja töötamine, pidev töö lavastuse tekstidega, prooviperiood,
kujunduslahenduste tagasisidestamine ja kinnitamine, kampaaniasõnumite loomine ja selle raames
kõneisikutele ja meediale infomaterjali kirjutamine, pressiteate kirjutamine, kõneisikute leidmine ja
nendega läbi rääkimine, näitlejaid asendushoolduse valdkonnast informeerimine, esietenduse arutelu
ettevalmistamine ning osalejate leidmine jm).
Kampaaniaperioodil 16.10-31.12 toimus asendushoolduse teavitus meedias, sh lavastuse teavitus
(välimeedias, raadios, teles, veebis). Tarkvanem.ee Facebooki kontole loodi ka etenduse üritusning nii
üldkontol kui ka lavastuse ürituse lehel jagatakse infot kõigis linnades toimuvate etenduste ja teemaga
seonduvate meediakajastuste kohta.
04.11 toimus dokumentaallavastuse „Südames sündinud“ esietendus Tallinnas Estonia teatri
kammersaalis. Perioodil 04.11.18-17.03.19 toimub 15 etendust üle Eesti ning lavastus filmitakse ka üles
hilisemaks kasutamiseks.
74
16.10-31.12 on tehtud 44 Facebooki postitust, sotsiaalmeediategevused jätkuvad 2019. aastal.
16.10-31.12 erinevad intervjuud ja üle 30 meediakajastuse (raport täieneb):
28.10.2018 uudisklipp AK-s ja Enelis Linnase intervjuu https://www.err.ee/872397/vanemliku-hooleta-
laste-vintsutused-algavad-vanemate-oiguste-esikohale-seadmisest
30.10.2018 Lavastuse pressiteated eesti- ja venekeelsele meediale:
1) https://kultuur.err.ee/872997/kasuvanemate-lood-jouavad-esimest-korda-eesti-lavalaudadele
2) http://epl.delfi.ee/news/kultuur/esmakordse-kasuvanemluse-sotsiaalkampaania-keskmes-on-
intervjuudel-pohinev-dokumentaallavastus?id=84161209
3) https://rus.err.ee/873023/na-scene-teatra-jestonija-pokazhut-dokumentalnuju-postanovku-o-
priemnyh-semjah
4) https://kultuur.postimees.ee/6441023/teatrilavale-jouavad-kasuvanemate-lood
5) https://virumaateataja.postimees.ee/6455744/kasuvanemate-lood-jouavad-lavalaudadele
6) http://www.haljala.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/12rSLJvpN5Ib/content/id/21502508
7) http://marjamaa.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-
/asset_publisher/1RzhvOc7lX8c/content/id/21424118
30.10.2018 Intervjuu Andra Teedega Vikerraadio hommikuprogrammis
https://vikerraadio.err.ee/vikerhommik/894863
30.10.2018 Intervjuu Nadezda Leoskiga ETV+ saates Kofe+
01.11.2018 /09.11.2018 Intervjuu Maria Petersoniga Anne ja Stiili novembrikuu ajakirjas (print ja
online) http://blog.annestiil.ee/905917/kahe-kasulapse-ema-maria-peterson-lastekodust-tulnud-lapsed-
ei-julge-armastada / http://annestiil.delfi.ee/uudised/naine-kes-teadis-juba-viie-aastaselt-et-votab-
endale-lastekodust-lapsed?id=84206063
01.11.2018 Intervjuu Andra Teedega Anne ja Stiili online-portaalis
http://annestiil.delfi.ee/uudised/dramaturg-andra-teede-eesti-inimese-hada-on-see-et-ta-on-
uksi?id=84230867
01.11.2018 Maria Peterson Klassikaraadio "Delta" saates https://klassikaraadio.err.ee/delta/895730
01.11.2018 Maria Peterson "Ringvaate" saates (ETV) https://kultuur.err.ee/873834/maria-peterson-
lavastusest-sudamest-sundinud-seal-naeb-seitset-kasuperede-lugu
Novembrikuu number (ilmus 31.10) Helen Hiie pere lugu ajakirjas "Pere ja Kodu" (print ja online)
http://digileht.perejakodu.delfi.ee/uudised/sudamest-sundinud-lapsed?id=84131084
02.11.2018 Intervjuu Nadezda Leoskiga R4s https://r4.err.ee/871211/podrobnosti/896011
02.11.2018 Venekeelne Linnaleht (lavastus ja kampaania) https://dea.digar.ee/cgi-
bin/dea?a=d&d=linnalehttvene20181102.2.22.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-
------------&fbclid=IwAR0k_VEtFLMics4H1BmXxLDNeLKE5QSR1vhFwt0VP7cZ9tYUXBEwvAHTnoY
05.11.2018 Intervjuu Andra Teedega Star FMi hommikuprogrammis
05.11.2018 ERRi kultuuriportaal ja kultuuriuudised (ETVs) - lavastuse tutvustus ja intervjuu Maria
Petersoniga https://kultuur.err.ee/874719/maria-peterson-algselt-mulle-tundus-et-sudames-
sundinud-saab-olema-vaike-projekt
05.11.2018 Eesti Päevaleht (online ja print) - "Südames sündinud" arvustus
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/lapsevanemad-kes-ei-suuda-paasta-tervet-maailma-kuid-osa-sellest-
ehk-siiski?id=84232357
05.11.2018 Terevisiooni intervjuu Liis Saarnaga lapsendamisest
https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/a429909b-1edc-4b7f-86c7-
03d27dd6cce8/raagime-lapsendamisest
07.11.2018 Aavo ja Õie pere lugu koos lavastuse tutvustusega projektijuhi Enelis Linnase poolt TV3
uudistes https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/11/07/suure-sudamega-pere-pakub-hoolt-ja-
armastust-viiele-hoolduslapsele
07.11.2018 Lavastuse arvustus blogis "Triinu teatriblogi"
http://triinujakultuur.blogspot.com/2018/11/sudames-sundinud.html
07.11.2018 Lavastuse arvustus ERRi venekeelses online-portaalis https://rus.err.ee/875218/elena-
skulskaja-o-spektakle-rozhdennye-serdcem-neschaste-neschaste-neschaste-schaste
08.11.2018 Intervjuu Maria Petersoni ja Enelis Linnasega Vikerraadio "Peresaates"
https://vikerraadio.err.ee/872053/peresaade-kasuvanemlus
09.11.2018 Intervjuu Maria Petersoniga Õhtulehes (online ja print), sh Enelis Linnase kommentaar
asendushooldusest https://www.ohtuleht.ee/905917/kahe-kasulapse-ema-maria-peterson-lastekodust-
tulnud-lapsed-ei-julge-armastada
28.11-04.12 Inna Klaose pere lugu MK-Estonias
75
12.11.2018 Lavastuse arvustus Danzumehe blogis
http://danzumees.blogspot.com/2018/11/sudames-sundinud-tervise-arengu.html
15.11.2018 "Millised omadused peavad olema perel, kes soovib lapsendada?" artikkel Delfi Naisteka
portaalis http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/millised-omadused-peavad-olema-perel-kes-soovib-
lapsendada?id=84312509
22.11.2018 Kasuvanemate lugudest sündis näidend, Järva Teataja
01.12.2018 Asendushoolduse fookusega lugu (kõneisik Nadezda Leosk) Jana ajakirjas
11.12.2018 Kasuvanemate lood jõuavad esimest korda Eesti lavalaudadele - etendus Kärdla
kultuurikeskuses 16.12 http://www.hiiumaa.ee/uudised/6960
18.12.2018 Inna Klaose pere lugu Naistelehes ja Õhtulehe online-is
https://naisteleht.ohtuleht.ee/911943/kasuema-inna-ainult-nii-on-voimalik-maailma-paasta-kui-aitame-
ja-armastame-igauht-
21.12.2018 Kuidas saadakse kasuvanemaks? Õpetajate Leht http://opleht.ee/2018/12/kuidas-
saadakse-kasuvanemaks/
28.12.2018 Viru Prospekt, venekeelne materjal kahel lehel: intervjuu kasuperega, kontaktid,
etenduse info, PRIDE-i koolituse info, spetsialisti (Inna Klaos) kommentaar + asendushoolduse kontaktid
04.01.2019 Narvskaja Gazeta, venekeelne materjal kahel lehel: intervjuu kasuperega, kontaktid,
etenduse info, PRIDE-i koolituse info, spetsialisti (Inna Klaos) kommentaar + asendushoolduse kontaktid
Veel venekeelseid kajastusi veebis:
http://idaviru.ee/ru/sudames-sundinud/
http://www.narva.ee/ru/calendars/view/4539
https://www.visitestonia.com/ru/документальная-постановкa-рождённые-сердцем"
Veebikülastused kuni 31.12:
Kõiki eestikeelseid kasupere lehti kokku 13,269, sh 10,973 unikaalset
Lavastuse info eestikeelne leht https://tarkvanem.ee/kasupere/lavastus-sydames-syndinud/
6,870 külastust, sh 6,104 unikaalset
Kasupere https://tarkvanem.ee/kasupere/ 4,349, sh 3,225 unikaalset
Kasupere test eesti k 1,526 külastust, sh 1,292 unikaalset
Kõiki venekeelseid kasupere lehti kokku 3,225 külastust, sh 2,698 unikaalset
Lavastuse info venekeelne leht https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-semja/postanovka-
rozhdonnyje-serdcem/ 2,458 külastust, sh 2,157 unikaalset
Kasupere https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-semja/ 628 külastust, sh 435 unikaalset
Kasupere test vene k https://tarkvanem.ee/ru/test/prijemnyj-roditel/ 121 külastust, sh 96
unikaalset
Detsembri lõpus valmis kampaania järeluuring. Võrreldes 2017. aastaga on negatiivsed eelarvamused
asendus- või turvakodudes elavate laste suhtes pisut vähenenud. Enam kui pooled elanikest on
arvamusel, et kui nad võtaksid oma perre hooldusele bioloogilistelt vanematelt ajutiselt ära võetud lapse,
suhtuksid neid ümbritsevad inimesed sellesse positiivselt või pigem positiivselt. Negatiivset suhtumist
enamasti tõenäoliseks ei peeta ning vastavad kartused on võrreldes 2017. aastaga ka pisut vähenenud.
Elanikest 60% pooldab kasuperede süsteemi ning 25% asendus- või turvakodude süsteemi.
Dokumentaallavastusest „Südames sündinud“ on kuulnud 51% elanikest, sealjuures 48% on näinud
lavastuse reklaame. Lavastuse plakateid tänavatel on märganud 26%, bännereid internetis 23%,
teleklippi 21% ning raadioreklaami 18% elanikest. Lisaks on 13% elanikest lugenud meediast lavastuse
kohta uudist/arvustust, ning 7% näinud arutelusaadet kasuvanemluse teemal.
Elanikest 57% hindab kampaaniat kasuvanemluse teemal rääkimisel sobivaks ning 7% ebasobivaks.
Positiivsena toodi esile, et kampaania tõmbab tähelepanu ning aitab seda olulist teemat teadvustada,
olles samas ka hästi tehtud/mõjus. Kasuvanemlus on kaalukas ning samas sügavalt isiklik teema, mille
puhul ei saa üksikute kampaaniate mõjule seada liiga kõrgeid ootusi. Ka käesolev küsitlus näitas, et
valmidust olla kasupereks kampaania märkamine kuigivõrd ei mõjutanud. Samas ilmnes, et kampaaniat
märganud vastajate ootused teiste inimeste positiivsele suhtumisele kasuperedesse olid kõrgemad kui
neil, kes kampaaniat märganud ei olnud, mis võib viidata sellele, et kampaanial õnnestus edasi anda
teadmist ning kindlustunnet, et kasupereks olemises pole midagi taunimisväärset ega ebaharilikku.
76
Tegevused on ajakavas. Tegevused on viidud ellu kaasates võimalikult palju erinevaid osapooli, mis tegi
tegevuste elluviimise keeruliseks, kuid kindlasti see on üks põhjus, mille tõttu saatis teavitustegevusi
edu. Kampaaniale saadi palju positiivset tagasisidet. Põhilised teavitustegevuste koordineerijad olid
teavitustegevuste ning koolituste projektijuhid.
Kuna 2017. aastal teavitustegevustele eelarvelised kulutused olid minimaalsed ning suurem osa
tegevustest viidi ellu 2018. aastal, siis kasutati planeeritud eelarvet 2018. aastal.
Tegevustele on eelarvest kulunud umbes 276 %.
01.01.2019 – 31.12.2019
2018. aastal alustatud teavitustegevuste elluviimisega jätkati ka 2019. aasta alguses.
„Südames sündinud“ etendused toimusid 2019. aastal veel kaheksal korral:
17.01 Kuressaare Linnateater
18.01 Haapsalu Kultuurikeskus
24.01 Tallinn, Vaba Lava
27.01 Pärnu Endla Küün
28.01 Narva Vaba Lava
17.02 Tartu, Eesti Rahva Muuseumi teatrisaal
17.03 Jõhvi Kontserdimaja kammersaal
Lisaetendus 12.05 Tallinn, KUMU audioorium
2019. aasta esimesel poolaastal tegeleti 2018. aasta teavitustegevuste tulemuste ülevaatamisega ning
2019. a plaani koostamisega. Kaardistati ka potentsiaalsed sihtrühmad, kellele 2019. aasta kampaania
lisaks üldelanikkonnale, rohkem suunata.
Esimesel poolaastal tegeleti jätkukampaania ettevalmistamisega, mis hõlmas endast:
Alates 15.05.2019 „Südames sündinud“ etenduse veebis avaldamine. Maikuu lõpu seisuga on
youtubes umbkaudu 2400 vaatamist.
Bännerkampaaniad kahe üleskutsega: 1) kutse lavastust vaatama, 2) konkreetsema üleskutsega
( „Kas sinu südames on ruumi…“)
Tegeleti täiendavate infomaterjalide sisulise loomisega. Koostati lühikene voldik hoolduspere
vanema vajalikkuse kirjeldusega. Trükis valmis 30.05.2019. Tegeleti ka roll-up kujundamisega,
mis valmis samuti 30.05.2019 ja sisulisema asendushoolduse brošüüri koostamisega, mille sisu
on valmis, kuid trükk ei ole veel valminud.
Tegeleti veebimaterjalide täiendamisega (korduma kippuvad küsimused, soovituslik kirjandus jm
ning lapsendamise ja hoolduspereks saamise protsessikirjeldus koostöös SKA-ga). Vt siit -
https://tarkvanem.ee/kasupere/
“Märka Last” veebiajakirja sisuloomega tegelemine (intervjuu M. Petersoniga ja Irene
Petersoniga, projektijuhi ja PRIDE koolitaja koostöös valminud artikkel jm). vt siit -
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2019/05/13/marka-last-maikuu-number/
Kasupere teema kajastamine “Hommik Anuga” emadepäeva saates
Pressiteate edastamine eestikeelsele meediale - “Südames sündinud” lavastus on nüüd vaadatav
veebikeskkonnas.
Toimus meedias esinemise soovituste mustandi välja töötamine peredele koostöös Lastekaitse
Liiduga. Infomaterjal valmib II poolaastal.
Märtsikuus sai „Südames sündinud“ kampaania kuldmuna auhinna (grand Prix ja sotsiaalkampaania
kuld), mille kaudu sai kampaania ja kasuvanemluse teema uuesti tähelepanu.
https://www.kuldmuna.ee/kuldmuna/uudised/kuldmuna-2019-grand-prix-sudames-sundinud.
06.03. korraldati asendushoolduse valdkonna partneritele teavitustegevuste koosolek, kus räägiti
asendushoolduse teavituskampaania kokkuvõttest, sh küsiti ideid, mida saaks teha teisiti ja paremini.
77
Arutati jätkutegevuste esialgset plaani ehk kuidas liikuda n-ö fooni loomiselt edasi värbamistasandi
kampaaniale kogukondades ja samas jätkata ka elanikkonna üldise teavitamisega.
Tegevustele on I poolaastal eelarvest kulunud umbes 4 %. Eelarve kasutus suureneb märkimisväärset
II poolasta lõpus. Tegevused on ajakavas ja eesmärgipärased. Jätkukampaania tehniline teostus
(etenduse monteerimine veebi minekuks) võttis aga agentuurilt oodatust rohkem aega. Jätkukampaania
teema tõstatamise nähtavus oli rahuldav.
Teise poolaasta alguses (1. juunil) osalesid TAI ja SKA esindajad väljapanekuga iga-aastasel Paide
Perepäeval, kus huvilistele jagati hoolduspereks saamise võimalusi tutvustavat infot ja temaatilisi
trükimaterjale (selleks valmistati ette hoolduspereks saamise üleskutsega roll-up ning voldikud eesti ja
vene keeles).
Suvel tegeleti hooldusperede rolli tutvustava kampaania lähteülesande koostamise ja täpsustamisega
ning suuna ja fookuse valikuga. Muuhulgas viidi juunis läbi küsitlus asendushoolduse võrgustiku
osapoolte seas, et uurida liikmete meelsust üldise teavituskampaania mõtete osas. Seejärel otsiti
kampaania tarbeks võrgustiku kaasabil intervjueerimiseks sobiva profiiliga noori täiskasvanuid, kes
oleksid valmis oma nime ja näoga kampaanias osalema ning jagama enda pikema- või lühemaajalise
hooldusperes elamise kogemust laiema avalikkusega. Sügis-talvisel perioodil tegeleti
kampaaniamaterjalide ettevalmistustöödega (peamised sõnumid, videote filmimine, helindamine ja
montaaž, kujunduslahenduste loomine).
Sügisel valmis meediaga suhtlemise juhis peredele, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last
või lapsi ning soovivad enda peres kasvava lapse ja pere lugu avalikkuse ees jagada („Laps ja kasupere
meedias. Kuidas anda laste ja perede olukorrast meediasse infot laste õigusi riivamata?“, eesti- ja
venekeelne juhis on kättesaadav tarkvanem.ee/kasupere lehelt).
Valmis asendushooldust tutvustav ülevaatlik elektrooniline väljaanne potentsiaalsetele ja
olemasolevatele kasuperedele („Kas sinu südames on ruumi?“, eesti- ja venekeelne materjal on
kättesaadav TAI lehelt).
23.12.19 algas teavituskampaania „Hoolduspere muutis minu elu“, mis räägib noorte hooldusperedes
kasvamise kogemustest ning julgustab inimesi mõtlema, kas ka nemad sooviksid ja oleksid võimelised
hakkama hoolduspereks, pakkudes kodu lapsele, kes ei saa elada oma sünniperes.
Kampaania peamine eesmärk on tutvustada hoolduspereks olemise võimalust kui ühte perepõhise
asendushoolduse vormi. Kampaania jätkas aasta tagasi Eesti kasuperede intervjuude põhjal valminud
dokumentaallavastuse „Südames sündinud“ teemaliini. 2019. a kampaania keskmes on intervjuud kolme
noore täiskasvanuga, kes oma lapsepõlves lühemat või pikemat aega kasvasid hooldusperes.
Kampaania tuumaks on väärtused, mis jäävad inimesega kogu eluks. Noorte kogemuslugusid saab
vaadata veebilehelt tarkvanem.ee, kust leiab ka asjakohase info hoolduspereks saamise võimalustest
ja enamlevinud küsimustest ning saab teha lühitesti enda sobivusest kasuvanemaks. Kampaania
kanaliteks on tele, raadio, välimeedia ja internet.
Kampaania raames luuakse ka näitus-videoinstallatsioon „Südame ruum”, mis avatakse T1 Mall of
Tallinna neljanda korruse aatriumis. Näitus pakub läbi T-särkidele trükitud laste joonistuste sissevaadet
nende laste mõtetesse, kes praegu elavad asenduskodus, ning läbi videote inimeste ellu, kes on veetnud
osa elust hooldusperes.
Tervise Arengu Instituudi poolt 2019. aastal alustatud teavituskampaania tegevused jätkuvad osaliselt
veel ka 2020. a jaanuaris, misjärel valmib kampaania kokkuvõte ja järeluuring.
II poolaastal toimusid mitmed kohtumised ja arutelud:
18.09 teavitustegevuste arutelu TAI, SoM-i ja SKA esindajate osalusel. Arutati
teavituskampaania detaile ja kaaluti eri stsenaariume teavitustegevuste korraldamiseks 2020.
aastal.
24.09 Skype-koosolek TAI ja Lastekaitse Liidu esindajate vahel seoses asendushoolduse
teavitustegevustega 2020 ning ansambli Curly Strings ettepanekuga koostööks.
78
02.10 TAT-i 2020 teavitustegevuste arutelu SoM-is TAI ja SoM-i esindajate osalusel. Kaaluti eri
variante teavitustegevuste korraldamiseks 2020. aastal.
08.10 TAT-i 2020 teavitustegevuste läbiviimise küsimuste arutelu SKA-s TAI, SoM-i ja SKA
esindajate ja valdkonna juhtide osalusel, et rääkida läbi ootused ja plaanid 2020
teavitustegevustele, ülesannete ja vastutuse jaotus, koostöökohad. Kohtumisel lepiti kokku, et
teavitustegevuste läbiviijaks 2020. a jääb TAI ning fookus saab olema värbamisel.
Oktoober 2019 - TAI kohtumised agentuuriga, uuringute eksperdiga ning oma meeskonna
siseselt, et planeerida järgmisi samme ja ettevalmistustöid.
Oktoobri lõpus tegi SoM SKA-le ettepaneku viia TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“
teavitustegevused alates 01.01.2020 Tervise Arengu Instituudist SKA-sse.
05.11 toimus arutelu Lastekaitse Liidus, et arutada Curly Stringsi ettepanekut koostööks
(kontserdi korraldamist 31.05 Paide Perepäeval) asendushoolduse teavitustegevuste raames.
Läbirääkimised jätkuvad 2020. aasta alguses.
Alates 2020. aastast koordineerib asendushoolduse valdkonna teavitustegevusi
Sotsiaalkindlustusamet.
Tegevustele on eelarvest kulunud 2019. aasta lõpuks umbes 60 %. Kuna osa aasta lõpus alanud
tegevusi lõppeb jaanuaris, siis ülejäänud eelarve kasutatakse ära jaanuaris laekuvate arvete
tasumiseks.
1.01.2020 – 31.12.2020
Alates 2020. aastast on asendushoolduse teavitustegevuse koordineerimine sotsiaalkindlustusameti
ülesanne. Siiani koordineeris valdkondlikku teavitust TAI ja tegevuse eesmärkideks on olnud tõsta
ühiskonna üldist teadlikkust erinevatest perepõhise asendushoolduse võimalustest ja normaliseerida
teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine oma peres, aidata kaasa ühiskonna toetavale hoiakule
teises peres sündinud last kasvatavate perede ja laste endi suhtes ning julgustada inimesi mõtlema, kas
nad sooviksid ja oleksid võimelised kasvatama oma peres last või lapsi, kes ei saa elada oma
sünniperes. 2020. teavitustegevus on suunatud kindlale perepõhise asendushoolduse vormile –
hooldusperele, st perele, kes soovib, on valmis ja suuteline kas ajutiselt või pikaajaliselt kasvatama
teistest vanematest sündinud last.
SKA on võtnud teavitustegevuse eesmärgiks uute hooldusperede leidmine, lisaks inimeste
teadlikkuse tõstmine ja asendushoolduse teema normaliseerimine ühiskonnas.
Tegevuse tulemuste hindamisel on põhimõõdikuks potentsiaalsete hooldusperede sooviavalduste
arvu kasv - oodatav tulemus on 10% kasv (2019. aastal pöördus sotsiaalkindlustusametisse
sooviavaldusega 51 pere, seega 2020. aasta oodatavaks tulemuseks on vähemalt 56 pere
sooviavaldust). Lisaks on mõõdikuks hoolduspereks saamise vastu huvi tundvate inimeste arvu kasv –
soovitakse kõnetada inimesi, suunata neid mõtlema võimalusele avada oma süda ja pakkuda kodu,
hoolt, tuge, turvatunnet ja armastust lapsele, kes mingil põhjusel ei saa seda kõike oma sünnikodust
(pöördumised SKA spetsialistide poole ja https://tarkvanem.ee/kasupere/ lehe infoga tutvumine).
Selleks on 2020. aastal sotsiaalkindlustusametil planeeritud ja töös järgmised tegevused:
- koostöös kohalike omavalitsustega järjepidev hooldusperede lugude ja spetsialistide kommentaaride,
kogemuste ning sõnumite kajastamine ja levitamine teema avamiseks ja pildis hoidmiseks;
- teema laiem kajastus, sh asendushoolduse olukorra, eesmärkide, suundade ja protsesside
tutvustamine ning selgitamine, hooldusperede ja lastekaitsetöötajate kogemuste tutvustamine jms;
- infomaterjalide loomine ja uuendamine ning jagamine (trüki- ja veebipõhine infomaterjal);
- koostöös kohalike omavalitsustega diskussioonide korraldamine kohalikul tasandil kaasates
asendushoolduse valdkonna ja võimalusel ka teiste valdkondade esindajad (info levitamine ja arutelud
kogukonnas);
- Töös on hange, mille esemeks on vastavalt teavitustegevuse eesmärkidele perepõhise
asendushoolduse teemalise jätkusuutliku teavitustegevuse strateegia väljatöötamine ja üleriigilise
teavituskampaania läbiviimine (kampaania läbiviimine on planeeritud sügisel 2020). Eesmärgiks on uute
79
hooldusperede leidmine, inimeste teadlikkuse tõstmine ja teema normaliseerimine ühiskonnas. Selleks
on vajalik toimiva ja sihtgruppi ning erinevaid teemaga seotud osapooli (SKA, KOV jt valdkonna
esindajad) toetava teavituse suuna võtmine ja juhtimine ning jätkusuutliku teavitusmaterjali
väljatöötamine (löövad ja toimivad sõnumid, kõnetav infomaterjal, juhised jm, mida erinevad osapooled
ja eelkõige KOVd saavad edaspidi eesmärgi saavutamiseks järjepidevalt kasutada). Selle
väljatöötamiseks on vajalik asjatundliku loovagentuuri abi.
- kokkuvõtted ja ettepanekud edasisteks tegevusteks ning materjali koondamine.
TAI teavitustegevuste jätkutegevustena jätkus 2020. aasta jaanuaris 23.12.2019 alanud
teavituskampaania „Hoolduspere muutis minu elu“ / «Приемная семья изменила мою жизнь». Üle-
eestilise katvusega meediakampaania keskmes olid intervjuud kolme noore täiskasvanuga, kes oma
lapsepõlves lühemat või pikemat aega kasvasid hooldusperes. Videolugudes rääkisid noored, milline
mõju on hooldusperel olnud nende arengule ja valikutele elus. Videolugude persoone kasutati ka teistes
meedialahendustes (visuaalidel). Kampaania kanaliteks olid tele, raadio, välimeedia ja internet.
Meediakampaania esmane eesmärk oli suunata inimesi veebi vaatama lisainfot (tarkvanem.ee/kasupere
– vaatama videosid, tegema testi, lugema KKK-sid, helistama SKA infonumbril). Kampaania esmane
sihtgrupp olid potentsiaalsed hoolduspered (nii eesti- kui venekeelsed), laiemalt oli kampaania suunatud
elanikkonna hoiakute mõjutamiseks. Aktiivne meediakampaania kestis kolm nädalat (23.12.19–
12.01.20).
Noorte kogemuslugusid saab jätkuvalt vaadata veebilehelt tarkvanem.ee/kasupere/, kust leiab ka
asjakohase info hoolduspereks saamise võimalustest.
Kampaania raames loodi lisaks näitus-videoinstallatsioon „Südame ruum”, et pakkuda sissevaadet
inimeste ellu, kes on veetnud osa elust hooldusperes, ja laste mõtetesse, kes elavad praegu
asenduskodus. Selleks võtsime ühendust asenduskodudega ja palusime, et neis elavad lapsed
joonistaksid või kirjutaksid midagi, mis neile meeldib või mis rõõmu valmistab. Kokku sai üle 130 vahva
ja isikupäraseid teose, mis trükiti T-särkidele. Näitus oli avatud 8.–31. jaanuarini 2020 T1 Mall of Tallinna
neljanda korruse aatriumis. Näituse fotogalerii:
https://www.facebook.com/pg/tarkvanem/photos/?tab=album&album_id=3230666756961750
Kampaaniat toetavad PR-tegevused ja meediakajastused:
• Postimees: Hooldusperes kasvanud räägivad, kuidas see nende elu muutis
• Goodnews: Kas sooviksid ja oleksid valmis hakkama hoolduspereks, pakkudes kodu lapsele,
kes ei saa elada enda sünniperes?
• Intervuud kampaania algusest
23. detsember 2019, Raadio Kuku hommikuprogramm
26. detsember 2019, Vikerraadio Vikerhommik
• Teemapakkumised meediale:
Russkoe Radio, 17. jaanuar
ETV+ 2. jaanuar
PBK, 19. jaanuar
TV3 Duubel (võtted 10. veebruar)
• Vikerraadio Huvitaja saatesari: Elu hooldusperes. Kolm noort räägivad enda loo
Näituse pressiteate kajastused fotogaleriiga:
Postimees
ERR
• Artiklid hooldusperes kasvanud noortega (artiklite kirjutamine ja vahendamine meediale):
Viru Prospekt 13.02
Delfi Pere ja Kodu
Postimees
2020. a veebruaris lõpus valmis kampaania järeluuring, kus kaardistati järgnevaid teemasid:
Arvamused kasuperedesse suunatavatest lastest ning suhtumine perekonnas hooldamise teenuse
kontseptsiooni;
Valmidus võtta perre hooldusele asendushooldusele suunatud lapsi;
80
Hooldusperede teemalise teavituskampaania märkamine ning arvamused sellest kampaaniast.
Uuringu raportis esitati ajalised võrdlused varasemate samalaadsete küsitluste tulemustega, mis
toimusid 2017. aasta kevadel ning 2018. aasta sügisel.
5.03 toimus teavitustegevuste kohtumine SOM-i, TAI ja SKA esindajate osalusel. Kohtumisel esitles TAI
teavitustegevuste 2017–2019 kokkuvõtet ja kampaania järeluuringu tulemusi (failid on edastatud ka
elektroonselt) ning arutati edasisi samme.
3.04 toimus Skype-koosolek TAI ja SKA esindajate vahel, teemaks TAI hallatava veebilehe
tarkvanem.ee kasupere alamleht ning asendushoolduse teavitustegevuste võimendamine Targa
Vanema Facebooki lehe kaudu. Lühiajalise lahendusena on SKA töötajale võimaldatud ligipääs
tarkvanem.ee/kasupere alamlehele artiklite lisamiseks ja sisu ajakohasena hoidmiseks (nt
hooldusperede toetuse summade muutumisel jms). Pikema perspektiivi plaani kokkuleppimiseks
vajalike tegevuste planeerimisega tegeleb SKA, kuhu alates 2020. aastast liikus vastutus
asendushoolduse teavitustegevuste juhtimise ja läbiviimise eest. Pikemaajalise detailse
teavitustegevuste plaani tekkides on TAI-l võimalik hinnata ja läbi rääkida, kas ning kuidas on edaspidi
võimalik pakkuda Targa Vanema teavitusplatvormi kasuvanemlust puudutava info koondamiseks ja
võimendamiseks.
Perioodil jaanuar-märts 2020 toimusid ettevalmistavad tegevused (spetsialistide värbamine, statistika
jm valdkonda puudutava info ja sisendi kogumine, toimunud tegevustega tutvumine, tegevuskava
koostamine). Märtsis asusid tööle 2 peaspetsialisti 0,2 koormusega, kes tegelevad turunduse ja
kommunikatsiooni valdkonnaga. 1. aprillil asus tööle nõunik, kes koordineerib teavitustegevust. Selle
aasta teavitustegevus on suunatud kindlale eesmärgile – uute hooldusperede leidmine, lisaks inimeste
teadlikkuse tõstmisele ning teema normaliseerimisele ühiskonnas, seekaudu perepõhise
asendushoolduse osakaalu tõstmisele. Oluliseks eesmärgiks on jõuda teemaga enam kohalikule
tasandile, selleks on vajalik: KOVde ja valdkonna partnerite ning teiste oluliste osapoolte aktiivne
kaasamine ja koostöö, sh olemasolevate hooldusperede ja spetsialistide kogemuste ning sõnumite
kajastamisel-jagamisel ning kogukondades ja laiemalt diskussioonide korraldamisel. Lisaks on aktiivses
töös suhtlus meediaga, infomaterjalide (visuaalid, sõnumid jms) ja sihtgrupini ja laiemalt elanikkonnani
teemaga jõudmiseks vajalike tööriistade väljatöötamine (nt uudiskiri). Töö hõlmab aktiivset suhtlemist
erinevate valdkondade esindajatega ja nende teadlikku kaasamist. Olulised on strateegiline
planeerimine ja valdkonna tundmine (suhtlus, hankeprotsess jm), kommunikatsiooni- ja
turundusvaldkonna tundmine ja selles orienteerumine ning nende teadmiste rakendamine. Seetõttu on
täna koosseisus erinevate valdkondade esindajad, kes ühtse meeskonnana viivad ellu teavitustegevusi
(sotsiaal-, turundus- ja kommunikatsioonivaldkond).
Perioodil aprill-mai 2020 on SKA poolt läbiviidud järgmised tegevused:
1. Kolme Põhja-Eestis elava hoolduspere intervjueerimine ja perelugude kirjutamine ning koostöös
piirkonna kohalike omavalitsuste ja meediakanalitega nende lugude ning juurde lisatud spetsialistide
kommentaaride kajastamine kohalike meedia kanalite kaudu. Lugusid on kajastatud tarkvanem.ee lehel
ning erinevates kohaliku meedia väljaannetes: Viimsi vallas elava hoolduspere lugu „Viimsi Teataja“
trüki- ja veebiversioonis, Harku vallas elava hoolduspere lugu „Harku Valla Teataja“ trüki- ja
veebiversioonis. Harku valla lugu koos kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja (vt valdkonna esindaja)
kommentaariga kajastati ka teiste Põhja-Eesti piirkondlike meediaväljaannete kaudu, sh „Haju Elu“, Rae
valla koduleht ja sotsiaalmeedia kanal, „Maardu Panoraam“, ajaleht „Pealinn“ ja „Kiili Leht“. Mais valmis
koostöös Saue Vallavalitsuse lastekaitsetöötajaga Saue vallas elava hoolduspere lugu, mis on
kajastatud nii tarkvanem.ee lehel kui ka Saue valla ajalehes „Saue Valdur“. Toimuvad läbirääkimised loo
kajastamise osas kohalikus meedias ja koostöös kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatega Paide
linna ja Rapla vallaga ning läbirääkimisi peetakse ka Delfi.ru-ga
Lisaks on ilmunud Põhja-Eestis elava hoolduspere lugu ajakirjas „Buduaar“.
Kavas on koostöös kohalike omavalitustega jt valdkonna esindajatega perede lugude ja spetsialistide
sõnumite kajastamine kohalikul tasandil üle Eesti (planeeritud järjekorras põhja, lõuna, ida ja lääne
81
piirkonnad). Lisaks lugude kajastamisele on planeeritud asendushooldust vajavate laste ja hoolduspere
temaatikat avavate diskussioonide korraldamine kogukondades (teisel poolaastal).
2. Valminud on laiemalt perepõhise asendushoolduse teemat avav artikkel eesti ja vene keeles
(perepõhise asendushoolduse vormide, protsesside ning erinevate osapoolte rollide kirjeldus).
Kajastatud esmakordselt vene keeles ajalehes MK Estonia. Toimuvad läbirääkimised kajastamise osas
ka muude kanalite kaudu.
3. Töös on asendushoolduse uudiskiri. Sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused ja valdkonna partnerid.
Eesmärgiks on jagada regulaarselt infot ja hooldusperede lugusid, samuti lastekaitsetöötajate ja teiste
spetsialistide lugusid, kõnetada sihtrühma, tunnustada ja väärtustada hooldusperesid ja
lastekaitsetöötaja tööd, olla toeks, ühendajaks ja inspiratsiooniks, tekitada õlg-õla kõrval ühise eesmärgi
suunas liikumise tunnet. Uudiskirja abil on soov jõuda enam teemaga kohalikule tasandile,
kogukondadesse. Uudiskiri tekitab kindla silla KOVdega (ka teiste partneritega), aitab jõuda kõikide
KOVdeni ning võib olla abiks koostöö tõhustamisel, motiveerib ja annab jõudu edasisteks tegevusteks
perede suunal.
4. Töös on hange, mille esemeks on vastavalt teavitustegevuse eesmärkidele perepõhise
asendushoolduse teemalise üleriigilise teavituskampaania strateegia väljatöötamine ja kampaania
läbiviimine. Kampaania läbiviimine on planeeritud sügisel 2020.
Lisaks on töös hooldusperede ja asendushooldusega laiemalt oma töös otseselt kokku puutuvate
lastekaitsetöötajate persoonilugude kajastamine. Eesmärgiks on valdkonda avava info inimesteni
toomine (asendushooldust vaavad lapsed jm kaasnev) ning peede ja lastekaitsetöötajate tunnustamine,
nende vahel tugevama koostöösilla loomine. Töös on Põhja piirkonnas tegutseva lastekaitsetöötaja
lugu.
Ülevaatamisel ja uuendamisel on teavitusmaterjalide veebi- ja trükiversioonid.
Alustatud on hoolduspere temaatikat avavate audiosalvestustega (podcast). Esimene kajastus toimus
mais 2020. https://anchor.fm/sotsiaalkindlustusamet/episodes/3-Asendushooldus-edtb3t/a-
a25nr0r?fbclid=IwAR24N3AMUth7zSfVZMAwx2Bm5AAh89oSNhO0lGWc403DfxbC7c8Ilh2Zfr8
Käivitatud on ka juba loodud teavitusmaterjali taaskajastus, nt dokumentaallavastuse „Südames
sündinud“ kajastamine veebis ERR Jupiteri kaudu - https://jupiter.err.ee/1086442/sudames-
sundinud?fbclid=IwAR1gris7VNRSHtYYfBssW9n0DQ8Rb-8GcO2r9KGE4KLHN7LOAZhVnLGLuZM
Siiani ei ole teavitustegevuse eelarvest palju kulunud, sest tegevusi on ellu viinud 3 peaspetsialisti (1
täiskoormusega ja 2 osakoormusega). Tegevuse eelarvest on 31.05.2020 seisuga kulunud 0,6%.
Eelarve on peamiselt planeeritud teavituskampaania jaoks, mis toimub teisel poolaastal.
Teisel poolaastal
Perioodil 1.06.-31.12.2020 VIIS SKA teavitustegevuse raames läbi järgmised tegevused:
Läbi on viidud mitmed intervjuud Eesti eri piirkondades elavate hooldusperede ja asendushoolduse
valdkonnas tegutsevate spetsialistidega ning valmis saanud kirjalikud lood (nii eesti kui ka vene keeles,
dubleeritult), mis on kajastatud erinevates meediakanalites (suuremad meediakajastused, nt „Pere ja
kodu“, sotsiaalmeedia, nt Facebook), lisatud veebilehele tarkvanem.ee ja jagatud kohalike
omavalitsustega jt valdkonna partneritega asendushoolduse uudiskirja kaudu:
- Tartu lastekaitsetöötaja Brit Peterson: perest eraldatud lapsi on praegu rohkem kui peresid, kes
on valmis neid enda juurde võtma - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/brit-peterson/;
- Hoolduspere vanemate pahupidi tore elu (Lõuna-Eestis elava hoolduspere lugu) -
https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/hoolduspere-vanemate-pahupidi-tore-elu/ (ilmunud
ajakirjas „Pere ja kodu“);
82
- Lapsendamise teekonnal algul hoolduspereks (Lääne-Eestis elava pere lugu – pere, kes oli
alguses hoolduspereks, hiljem aga lapsendas lapse) - https://tarkvanem.ee/kasupere-
artiklid/lapsendamise-teekonnal-algul-hoolduspereks/ (ilmunud ajakirjas „Pere ja kodu“);
- Asenduskodu kasvataja Marina Sepp: soovin, et me märkaks ja tunnustaks rohkem inimlikku
headust - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/asenduskodu-kasvataja-marina-sepp-intervjuu/
(ilmunud ajakirjas „Naistekas“ eesti keeles);
- Kohtla-Järve lastekaitse peaspetsialist: teismelistele on raskem uut peret leida, aga kõik on
võimalik - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kohtla-jarve-lastekaitse-peaspetsialist-
teismelistele-on-raskem-uut-peret-leida-aga-koik-on-voimalik/ (ilmunud ajalehes „MK Estonia“
vene keeles);
- Kui võtad perre lapse, ole valmis võtma vastu ka tema „seljakott“. Anna ja Maria lugu (Ida-Eestis
elava hoolduspere lugu) - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kui-votad-perre-lapse-ole-
valmis-votma-vastu-ka-tema-seljakott-anna-ja-maria-lugu/ (ilmunud ajalehes „Põhjarannik“ nii
eesti kui ka vene keeles);
Lisaks:
- Isadepäevaks valmis saanud Põhja-Eestis elava hoolduspere lugu - Kahe isaga kasvav poiss:
„Mina valisin nemad välja“ - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kahe-isaga-kasvav-poiss-
mina-valisin-nemad-valja/ (ilmunud ajakirjas „Pere ja kodu“);
- Haridusvaldkonnas tegutsevatele inimestele suunatud lugu „Kuidas toetada koolilast, kes ei
kasva sünniperes?“ - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kuidas-toetada-koolilast-kes-ei-
kasva-sunniperes/ (ilmunud ajalehes „Õpetajate Leht“ ja jagatud haridusvaldkonna FB
gruppides);
- Üldine, asendushoolduse valdkonda puudutav ja olukorda ning eesmärke kirjeldav lugu
„Asendushooldus – kus me oleme ja kuhu jõuda tahame?“ - https://tarkvanem.ee/kasupere-
artiklid/asendushooldus-kus-me-oleme-ja-kuhu-jouda-tahame/.
Kirjalike lugude sari jätkub ka 2021. aastal
Alustatud on regulaarse asendushoolduse uudiskirjaga (ilmub vähemalt kord kvartalis, saadetakse
kohalikele omavalitsustele jt valdkonna partneritele ning kõigile huvilistele – uudiskirjaga liitumine toimub
siin. 2020. aastal saadeti uudiskiri välja juunis, septembris ja novembris. Uudiskirja koondatakse kokku
valminud lugusid, valdkonna uudiseid ja infot valdkonnas toimuvate sündmuste-tegevuste kohta (nii SKA
kui ka teiste osapoolte info) jms (viimane, novembri uudiskiri on leitav siit). Uudiskiri ilmub ka edaspidi,
2021. aastal regulaarsusega vähemalt kord kvartalis.
Alustatud on valdkonna teemaliste podcast`idega (SKA taskuhääling #jutusoniva raames). Valminud on
kolm podcast`i - spetsialistide lood (leitavad veebis tarkvanem.ee eesti keeles
https://tarkvanem.ee/kasupere/taskuhaaling/ ja vene keeles https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-
semja/podkasty/, jagatud sotsiaalmeedias), töös on kaks hoolduspere lugu (ilmuvad 2021. aasta
alguses). Podcast`ide sari jätkub ka 2021. aastal.
Läbi on viidud kaks vestlusringi teemal „Hoolduspered ja hooldusperet vajavad lapsed“, kus
hoolduspered ja valdkonna spetsialistid jagasid oma kogemusi ja vastasid huviliste küsimustele. Paraku
rohkem vestlusringe pandeemia tõttu korraldada ei õnnestunud, kuid tegevus kindlasti jätkub ka 2021.
aastal (sh arvestades alternatiivseid lahendusi, nt podcast, veeb, raadio vms).
Läbi on viidud riigihange „Hoolduspere teemalise teavitusstrateegia väljatöötamine ja üleriigilise
teavituskampaania läbiviimine Sotsiaalkindlustusametile“, mille esemeks on hoolduspere teemalise
praktilise ja jätkusuutliku teavitusstrateegia väljatöötamine, sh valdkondlike, teavitustegevuste eesmärke
toetavate infomaterjalide jm töövahendite väljatöötamine ning üleriigilise teavituskampaania läbiviimine
ja kampaania tulemuste hindamine. Kampaania fookuses on hoolduspereks saamise, kui ühe
asendushoolduse vormi ja vanemluse võimaluse, esile toomine; selle kohta inimesteni info viimine ja
83
ühiskonnas diskussiooni korraldamine ning selle kaudu potentsiaalsete hooldusperede juurde leidmine
ja perepõhise asendushoolduse osakaalu tõstmine ning teema normaliseerimine ühiskonnas.
Laekunud pakkumuste vastavuse ja sisuline hindamine toimus perioodil 4.11.-18.12.2020. 18.12.2020
avaldati andmed pakkujatele Riigihangete registri kaudu. Lepingu sõlmimine on planeeritud 2021. aasta
alguses, millele järgneb tegevuste ettevalmistus. Üleriigilise kampaania algus on planeeritud 2021.a
esimese kvartali jooksul.
Kokku on koondatud info 2020.a läbiviidud tegevuste kohta, esmane kokkuvõte (järeldused ja suunised)
jagatakse 2021.a alguses (esimese kvartali jooksul). Põhjalikum info (kokkuvõte, materjalid ja suunised)
jagatakse 2021.a teise poolaasta jooksul, pärast hankelepingu raames toimuvat strateegia
väljatöötamist ja kampaania läbiviimist (viie kuu möödumisel alates hankelepingu sõlmimisest).
Valminud on asendushoolduse teemalised meened, mille eesmärk on teavitada ja kutsuda inimesi
hoolduspere teema kohta täpsemalt uurima (meenetel on vastav sõnum ja kontaktandmed). Samuti
kasutame meeneid koostööpartnerite tänamiseks ja seeläbi ka koostöö tugevdamiseks ja ühtsustunde
tekitamiseks valdkonnas tegutsejate vahel. Vajadusel tellitakse lisamaterjale 2021. aastal.
Eelarvest on kasutatud u 5%, kuna keerulise hankemenetluse tõttu viibis teavituskampaania läbiviimine
ja strateegia väljatöötamine, mis algselt oli planeeritud 2020. aastasse. Planeeritud tegevused toimvad
2021. aastal.
01.01.2021 - 31.05.2021
Perioodil jaanuar-mai 2021 on SKA poolt läbiviidud järgmised teavitustegevused:
Läbi on viidud mitmed intervjuud Eesti eri piirkondades elavate hooldusperede (sh hooldusperes
elava/elanud noortega) ja asendushoolduse valdkonnas tegutsevate spetsialistidega ning valmis saanud
kirjalikud lood (nii eesti kui ka vene keeles, dubleeritult, sh asendushoolduse spetsiifilisemad
temaatilised artiklid) mis on avaldatud erinevates meediakanalites (suuremad meediakajastused, nt Delfi
„Pere ja Kodu“, Delfi „Naistekas“, sotsiaalmeedia, nt Facebook), lisatud veebilehele tarkvanem.ee ja
jagatud kohalike omavalitsustega jt koostööpartneritega asendushoolduse uudiskirja kaudu (8 lugu):
- „Jane Snaith: Seda, mis on lähisuhtes katki läinud, saab parandada ainult lähisuhtes“ -
https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/jane-snaith-seda-mis-on-lahisuhtes-katki-lainud-saab-
parandada-ainult-lahisuhtes/ (avaldatud mh veebis Delfi „Naistekas“);
- „Aga mul ei ole blenderit!“ – kasuperede müüdid ja hirmud - https://tarkvanem.ee/kasupere-
artiklid/aga-mul-ei-ole-blenderit-kasuperede-muudid-ja-hirmud/ (avaldatud mh veebis Delfi „Pere
ja Kodu);
- „Üksikvanemast hoolduspere ema: kõik kiruvad koroona-aastat, aga minu jaoks on see olnud elu
parim“ - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/uksikvanemast-hoolduspere-ema/ (avaldatud mh
veebis Delfi „Pere ja Kodu“);
- „Toetav tugiisik on abiks asendushoolduselt lahkuvale noorele iseseisvasse ellu astumisel“ -
https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/toetav-tugiisik-on-abiks-asendushoolduselt-lahkuvale-
noorele-iseseisvasse-ellu-astumisel/;
- „MTÜ Oma Pere juht Liis Saarna: „Aina rohkem täiskasvanud lapsendatuid soovib teada oma
lugu““ - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/mtu-oma-pere-juht-liis-saarna-aina-rohkem-
taiskasvanud-lapsendatuid-soovib-teada-oma-lugu/;
- Sandri lugu: „Hooldusperes sain oma elu esimese sünnipäevakoogi ja -kingituse” -
https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/sandri-lugu/ (avaldatud mh veebis „Emmede klubis“);
84
- „Lastekaitsetöötaja Marit Pauk: „Me ei ole vaenlased, me tahame aidata!““ -
https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/lastekaitsetootaja-marit-pauk-me-ei-ole-vaenlased-me-
tahame-aidata/.
Lisaks on valminud 2 lugu koostöös kahe ajalehega:
- Virumaa Teataja: Kodu on koht, kus olla, aga pere annab kuuluvustunde -
https://virumaateataja.postimees.ee/7137089/kodu-on-koht-kus-olla-aga-pere-annab-
kuuluvustunde; https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kodu-on-koht-kus-olla-aga-pere-annab-
kuuluvustunde/ (Lääne-Virumaa);
- MK-Estonia: „Истории семей, которые решили подарить свою любовь чужим детям“ -
https://www.mke.ee/sobytija/istorii-semej-kotorye-reshili-podarit-svoyu-lyubov-chuzhim-detyam.
On tehtud koostööd lääne piirkonna kohalike omavalitsustega. Kohalikul tasandil on avaldatud 5 lugu:
- Koostöös Pärnu Linnavalitsusega avaldati artikkel kohalikes meediakanalites (sh Pärnu linna
kuulutus hooldusperede leidmiseks) - https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/uksikvanemast-
hoolduspere-ema/;
- Koostöös Saaremaa Vallavalitsusega avaldati 2 artiklit Saaremaa ajalehtedes: „Saarte hääl“ -
https://saartehaal.postimees.ee/7211023/kuidas-pakkuda-kodusoojust-lapsele-kes-ei-saa-
elada-sunniperes?fbclid=IwAR3UH2KbSRA5otoxs6HlAlkDIMKinjwiCaTTTho-
kvnC6Nt8mLRxvcTXKCg ja „Saaremaa Teataja“
https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/17950486/Saaremaa+Teataja+15.04.2021
.pdf/56e044b1-000f-4032-88f4-89e634da3bb7;
- Haapsalu Linnavalitsuse ja Lääne-Nigula Vallavalitsusega valmis ja avaldati artikkel ajalehes
„Lääne elu“ – „Läänemaa lapsed ootavad kodusoojust“ -
https://online.le.ee/2021/05/30/laanemaa-lapsed-ootavad-kodusoojust/;
- Koostöös Tallinna Linnaga on valminud lugu kriisihooldusperede teemal – ilmunud ajalehes
„Pealinn“ - „Tallinn otsib kriisihooldusperesid lastele“ https://pealinn.ee/2021/04/05/tallinn-otsib-
kriisihooldusperesid-lastele/
On valminud 3 podcast`i: „Hoolduspere kogemus“ (eesti keeles), „Hoolduspere kogemus“ (vene keeles),
„SKA spetsialistide kogemused“ (eesti keeles). Podcast`id on leitavad veebis – eesti keeles
https://tarkvanem.ee/kasupere/taskuhaaling/; vene keeles https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-
semja/podkasty/.
On ilmunud 2 asendushoolduse teemalist uudiskirja (jagatud kohalike omavalitsustega jt huvilistega):
märtsis ja mais.
Teavitustegevuste teemat on arutatud koostööpartneritega – tugiorganisatsioonidega. On tehtud
kokkulepped 2021.a teavitusürituste osas maakondlikul tasandil (sh koostöös kohalike omavalitsustega,
esimene infotund toimus 05.06.2021 Raplamaal).
Riigihanke „Hoolduspere teemalise teavitusstrateegia väljatöötamine ja üleriigilise teavituskampaania
läbiviimine Sotsiaalkindlustusametile“ leping sõlmiti 12.01.2021 loovagentuuriga Havas Eesti (Idea AD
AS). Jaanurist mai keskpaigani toimus teavitusstrateegia ja -kampaania ettevalmistamine (kampaania
algusaeg oli COVID-19 viiruse leviku ja vabariigis kehtestatud piirangute tõttu edasi lükatud – algne aeg
oli 29.03, kampaania algas tegelikult 17.05 – vormistati lepingumuudatus).
Kampaania raames on valminud mitmed infomaterjalid: informatiivne voldik eesti ja vene keeles; lisaks
skeem „Hoolduspere teekond“; 4 lühifilmi, kus oma teadmisi ja kogemusi jagavad hoolduspered ning
valdkonna spetsialistid (kättesaadav veebis https://tarkvanem.ee/kasupere/ ja YouTube’i lehel;
kajastatud mh veebis „Delfi „Pere ja kodu“ ning sotsiaalmeedias), samuti on valminud lühiklipp
(kajastatakse televisioonis, sotsiaalmeedias, veebis, on kättesaadav mh veebis
https://tarkvanem.ee/kasupere/ ja YouTube’i lehel). On valminud kampaania visuaalid ja sõnumid, mida
kajastatakse nii välimeedias kui ka laiemalt (veeb, sotsiaalmeedia, kohalikud lehed jms). On läbiviidud
mitmed tegevused, nt kampaania ettevalmistamiseks vajalikud arutelud, fookusgrupiintervjuud,
eeluuring (järeluuring toimub kampaania järgselt); on valminud ja valmistatakse mitmeid kirjalikke
artikleid (hooldusperede ja valdkonna spetsialistide kogemused jms), teemast on räägitud raadios ja
televisioonis (eesti ja vene keeles). Kampaania kestab kuni juuli keskpaigani. Mh on 11.06.2021
85
planeeritud suurem teavitusüritus „Elav raamatukogu“. Detailne kokkuvõte kampaania tegevustest (sh
järeluuringu tulemused) tehakse 2021 II poolaastal.
Kohalikele omavalitsustele on saadetud ülevaade SKA teavitustegevustest (sh valminud materjalidest)
ning esmased soovitused teavitusse panustamiseks kohalikul tasandil. Täpsemad juhised ja soovitused
saadetakse II poolaastal (suvel-sügisel 2021). Koostöö kohalike omavalitsustega jätkub.
Teavitusüritused (vestlusringid, infotunnid vms) on planeeritud II poolaastaks koostöös
tugiorganisatsioonide ja kohalike omavalitsustega (sh Arvamusfestival 14.08.2021).
Eelarvest on kulunud 28%.
Alamtegevuse nr ja 2.1.5 Arendustegevused (alates 2017. aastast)
nimetus6
Tegevuse või 01.08.2017 – 31.12.2022 Tegevuse või 28.08.2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Arendustegevused KAVANDATUD: 01.08.2017– 31.12.2022 TEGELIK: 28.08.2017-
01.06.2017 – 31.12.2017
Asendushoolduse nõunik alustas tööd alates 28.08.2017. Arendustegevuste läbiviimise käigus on
toimunud erinevad kohtumised siht- ja sidusgruppidega ning valminud tööprotsesside kirjeldused ning
soovituslikud juhised KOV-idele asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks. Juhendmaterjalide
koostamise eesmärgil olid korraldatud järgmised infopäevad ja kohtumised KOV-idega:
15.09.2017 infopäev Põhja piirkonnas;
17.10.2017 infopäeva Lõuna piirkonnas Jõgeva MV-s;
18.10.2017 kohtumine Pärnu linnavalitsuses;
20.09 2017 kohtumine Ida piirkonna MTÜ-de ja teenuseosutajatega Narvas;
25.10.2017 infopäev Ida piirkonnas;
KOV-idel, hooldusperedel ning võrgustikku kuuluvatel organisatsioonidel on tekkinud asendushoolduse
muudatustega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud nii individuaalselt kui infopäevadel, sh
on selgitatud muudatuste eesmärke ja rakendatavaid abinõusid. Sai valmis ülevaatlik materjal
asendushoolduse korraldamiseks, mis asub siin. Samuti sai lisatud info SKA kodulehele hoolduspereks
saada soovijatele. Jätkub KOV-ide ja hooldusperede nõustamine.
Hooldusperede riikliku süsteemi käivitamise eesmärgil korraldati asendushoolduse meeskonna
koolitust, mis toimus 20.12 - 21.12. Koolituse teemaks oli asendushoolduse muudatused ning KOV-ide
nõustamine rahastamise, õigusaktide, tugiteenuste teemal, tutvustati ajutist lahendust kuni STAR registri
valmimiseni ning anti ülevaade PRIDE koolitusest ja pereuuringust. Toimusid ka suuremad seminarid
piirkondades; 07.12.2017 Tartus, 14.12.2017 Tallinnas ja 19.12.2017 Jõhvis. Seminarid olid suunatud
sh ka avalikule võrgustikule. Kõik planeeritud arendustegevused on Sotsiaalministeeriumiga läbi
räägitud ning täidetud õigeaegselt.
01.01.2018 – 31.12.2018
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
86
Alates 01.01.2018 jõustusid SHSi muudatused asendushoolduse valdkonnas ning asendus- ja
järelhooldusteenuse korraldamise ülesanne anti üle kohalikele omavalitsustele. Toetusfondi kaudu
eraldati KOV-dele vahendid teenuste osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
Seoses sellega tekkis põhjendatud vajadus mitmete oluliste SKA tehtavate arendustegevuste järele ning
vajadus nõustada ja toetada KOV-e uute kohustuste täitmisel. Oleme korraldanud maakondlikke
asendushoolduse muudatusi tutvustavaid seminare (kokku 16 seminari). Seminaridel osalesid KOV-ide
lastekaitsetöötajad, sotsiaalvaldkonna nõunikud, sotsiaalosakonna juhatajad, abivallavanemad ja
teenuseosutajad. Seminaride toimumiskohad on märgitud Lisas 1.
Seminaridel käsitleti asendus- ja järelhoolduse korraldamisega kerkinuid küsimusi juhtumipõhiselt,
selgitati asendushoolduse rahastamist ja lepingute jätkamist ning uute lepingute sõlmimist. Samuti
tutvustati asendushoolduse ja järelhoolduse tugiteenuseid. Täpsemalt on kohtumised kirjas Lisas 1.
Veebruaris Ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö asendushoolduse muudatusi tutvustav artikkel. Aasta alguses (u.
kuni aprilli keskpaigani) toimus KOV-ide, teenuseosutajate, MTÜ-de ja perede aktiivne nõustamine ja
muudatustega seoses kerkinud küsimustele vastamine telefonitsi ja e-kirja teel. Paralleelselt täiendati
asendushoolduse KKK küsimuste rubriiki ning asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise juhist.
Mais valmisid asendushoolduse teemalised voldikud koos tugiteenuseid tutvustava infoga ning põhjaliku
protsessikirjeldusega. Paralleelselt käivitati hooldusperede riiklikku süsteemi, täiendati ja ajakohastati
siseprotsesse ning perede hindamisega seotud juhiseid. Põhjusel, et STAR hooldusperede register ei
saanud õigeaegselt valmis, olime sunnitud välja mõtlema ajutise lahenduse ning töötasime välja registrit
asendava andmehoidja ning teostasime toiminguid lapsendajaregistris. Koostöös SKA
kvaliteediosakonnaga koostasime asendushooldusteenuse kvaliteedijuhise hooldusperedele, kus
sõnastasime teenuse kvaliteedi ühtseid põhimõtteid, teenuse kriteeriumi sisu ja kontrollmehhanisme.
Tegevusi viidi ellu töid tellimata. Eelarvet on tegevuste jaoks kulunud 3% eelarvest ning tegevused on
ellu viidud vastavalt planeeritud ajakavale.
Teisel poolaastal
Teisel poolaastal jätkati arendus- ja koostöötegevuste elluviimist. Toetamaks asendushoolduse
meeskonna jätkusuutlikku funktsioneerimist vajalike muudatuste elluviimisel ja seatud eesmärgidele
jõudmist, korraldati SKA asendushoolduse meeskonnale arendustegevuste raames temaatilisi koolitusi
ja supervisioone. Tegevuste oodatavaks tulemuseks on asendushoolduse muudatuste rakendamise
toetamine, asendushoolduse valdkonna spetsialistide kompetentsi toetamine ja tegevuste ühtlustamine,
süsteemi kui terviku arendamine. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ESF perioodi ajal alustatud
tegevuste jätkusuutlikkusele jätkamisele ka projekti lõppemise järel. Asendushoolduse meeskonna
supervisiooni ja koolitusi viis läbi Eesti Pereteraapia Kool. Koolitused ja supervisioonid toimusid: 11.09,
25.09, 31.10, 27.11-28.11. Lisaks asendushooldus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks kohaliku
omavalitsuse üksusele suunatud soovitusliku juhise täiendmaine, samuti valdkonna infolehe
täiendamine (info hoolduspereks ja lapsendajaks saada soovijale).
Eelarvet on tegevuste jaoks kulunud 25% 2018.aasta eelarvest ning tegevused on ellu viidud vastavalt
planeeritud ajakavale.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal jätkusid asendushoolduse teemalised arendus- ja koostöötegevused.
Toimusid mitmed kohtumised ja ümarlauad Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna töötajatele,
KOV lastekaitse spetsialistidele jmt partneritele eesmärgiga muuta tõhusamaks KOV nõustamist
asendushoolduse teemadel (sh toetusfondi kasutamine, juhtumitöö jm teemad).
14.03 – võrgustikukohtumine Sotsiaalministeeriumis SKA asendushoolduse valdkonna spetsialistide,
KOV lastekaitse spetsilistide jm partneritega eesmärgiga tõhustada omavahelist koostööd läbi
rolliselguse ja vastutuse piiride kokku leppimise (vastutus ja rollid, mis puudutab lapse eraldamist ning
asendushooldusele suunamist jm).
Asendushoolduse valdkonna arengute kitsaskohtadena võib välja tuua erinevate osapoolte erinev
praktika ja kogemus, vähene koostöö asendushoolduse muudatuste valguses ning spetsialistide
koolitusvajadus (sh KOV lastekaitsetöötajate vajadus koolitada end teemal lapse arvamuse ära
87
kuulamine ning asendushooldusel viibiva lapse sidemete säilitamine tema päritolu perekonnaga, sh
võimalusel nendega kontakti hoidmine).
Uuel poolaastal jätkuvad järgmised tegevused asendushoolduse valdkonna arendamiseks: erinevate
võrgustikupartnerite kohtumised koostöö tihendamiseks ning praktika ühtlustamiseks; asendushoolduse
valdkonna spetsialistide (sh SKA ja KOV lk töötajate) koolitused; jmt.
2019. aastaks planeeritud eelarvest on 31.05.2019 seisuga kasutatud u 5%. Esimesel poolaastal on
eelarvekasutus vähene, kuna on tegeletud arendustegevuste konkreetsema vajaduse välja
selgitamisega. Koondatud info põhjal on planeeritud teise poolaastasse täiendavaid tegevusi, mistõttu
teisel poolaastal kasutatakse valdav enamus planeeritud eelarvevahendeid.
Teisel poolaastal toimusid asendushoolduse teemapäevad:
4.06.2019 – Ida piirkonnas Jõhvis
11.10.2019 – Lõuna piirkonnas Kambjas
12.11.2019 – Põhja piirkonnas Tallinnas.
Lääne piirkonna esindajad osalesid lõuna ja põhja teemapäevadel.
Teemapäevade eesmärgiks oli tuua kokku asendushoolduse valdkonna erinevad osapooled
(riigiasutused, kohaliku omavalitsuse esindajad (lastekaitsetöötajad ja valdkonnajuhid),
asendushooldusteenuse osutajad, pered). Üritusel oli lisaks lühikesele info jagamisele põhirõhk ühistel
grupiaruteludel teemadel, mis asendushoolduse valdkonna arendamiseks on olulised. Fookuses olid
teemad: lapse õigus päritolule ja suhtele bioloogilise perega, erinevate osapoolte rollid suhte
säilitamises, probleemid ja lahendused – kogemuste jagamine; töö lapse elulooga, sh elulooraamatu
meetod. Osapoolte kokkutoomine, et valdkonnas ühist väärtusruumi arendada, on väga oluline.
Sarnaste kohtumistega on plaanis jätkata ka 2020. aastal.
Toimusid projekti meeskonna poolt asendushooldusteenuse osutajate külastused, et läbi vahetu
suhtlemise kuulda teenuseosutajate arvamusi teenuste korraldamisest ja vajadustest, jagada
põhjalikumat infot projekti teenuste kohta ning saada sisendit tugiteenuste arendamisse.
- 5.-6.06.2019 külastas projekti meeskond Kohtla-Järve SOS Lasteküla, Narva-Jõesuu SOS
Lasteküla ning Narva Lastekodu.
- 11.09.2019 külastas projekti meeskond Tilsi perekodu ja Taheva sanatooriumit.
Toimusid projekti meeskonna koolitused, supervisioonid ja strateegiakohtumised eesmärgiga arendada
koostöövõimekust meeskonnas, jõuda ühtsete arusaamadeni eesmärkidest ning rollidest ja panna paika
tegevusplaan prioriteetsete projekti tegevuste elluviimiseks. Kuna projekti meeskonna liikmed asuvad 4
asukohas üle Eesti on sellised kohtumised äärmiselt olulised, et tegevuste elluviimine ühtselt ja aktiivselt
saaks toimuda. Meeskonnakoolitus toimus 10.09.2019, strateegiakohtumine 7.11.2019, supervisioon
25.11.2019.
Trükiti paberversioonina materjali „Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja
elluastumise toetamine. Soovituslik juhend asendus- ja järelhooldusteenuse osutajatele“. Seni oli
materjal kättesaadav elektrooniliselt SKA kodulehel, kuid paberil on selle kasutamise võimalus sihtgrupi
poolt oluliselt suurem. Materjali jagatakse erinevatel kohtumistel asendus- ja perekodude töötajatega
ning huvi korral ka KOV lastekaitsetöötajatega.
2019. a eelarvest kasutati 94%.
01.01.2020 - 31.12.2020
Arendustegevuste raames oli planeeritud lastega vestlemise koolitus aprillis ning piirkondlikud
kohtumised KOV lastekaitsetöötajate, asendus- ja perekodude, hooldus-, eestkoste- ja
lapsendajaperede ning SKA vahel aprillis-mais. Koroonaviirusega seotud piirangute tõttu jäid need
üritused esimesel poolaastal ära ning on planeeritud teise poolaastasse.
Arendustegevuste eelarvest on kulunud 2,25%.
88
II poolaasta
Arendustegevuse raames viidi läbi järgmised koolitused:
- 29.10.2020 lastega vestlemise koolitus SKA kvaliteediosakonna järelevalveametnikele. Kuna
lastega vestlemine on oluline osa järelevalvest, on vaja sellealaseid teadmisi ja oskuseid pidevalt
arendada ja värskendada. Koolituse põhirõhk oli praktilistel harjutustel.
- 3.12.2020 koolitus „Traumateadlik hoolitsus“ SKA lastekaitse osakonna asendushoolduse
talituse ja kvaliteediosakonna töötajatele. Koolitus oli vajalik, et olla rohkem kursis tänapäevaste
lähenemistega traumakogemusele ja selle mõjudele; meetoditega, kuidas aidata
traumateadlikku last. Selline teadlikkus on vajalik nii perede hindamisel ja ettevalmistamisel,
nõustamisel kui järelevalve teostamisel.
- 18.12.2020 koolitus „Nügimine ehk müksamine“ (teooria ja praktika) kogu SKA asendushoolduse
talituse meeskonnale. Koolitus oli vajalik, et leida erinevaid uusi võimalusi paremate tulemuste
saavutamiseks nii perede värbamisel, tugiteenuste osalemises, koostöös partneritega jms.
Asendushoolduse teemapäevi ja seminare 2020. aastal läbi viia ei õnnestunud koroonapandeemia tõttu.
Eelarvest on seetõttu kasutatud 50%.
01.01.2021 - 31.05.2021
Kompetentsimudelid asendushoolduse valdkonnas
Et asendushoolduse kvaliteeti süsteemselt arendada, on alustatud valdkonnas oluliste ametikohtade,
teenuseosutajate jt võtmeisikute kompetentsimudelite loomisega. Kompetentsimudelid kirjeldavad,
millised oskused, teadmised, hoiakud, omadused aitavad inimesel ülesandeid ootuspäraselt täita ning
saavutada häid tulemusi. Seega aitab kompetentsimudel värvata, hinnata ja valida asendushoolduse
valdkonnas erinevatesse rollidesse sobivaid inimesi, kellel on oskused, teadmised, hoiakud ja
omadused, mis aitavad olla edukad. Kompetentsimudel aitab ka hinnata, kus on arengu- ja
koolitusvajadused.
Planeeritakse välja töötada järgmised kompetentsimudelid:
1. SKA lastekaitseosakonna peaspetsialistile, kes hindab inimese sobivust lapsendajaks või
hoolduspereks;
2. hoolduspere vanemale ja lapsendajale;
3. asendus- ja perekodu kasvatajale ja perevanemale;
4. hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede peretoetajale.
I poolaastal viidi läbi hange kompetentsimudelite koostamise tellimiseks, eduka pakkujaga sõlmiti
leping 21.05.2021. Esimesena alustatakse SKA lastekaitseosakonna peaspetsialisti
kompetentsimudeli väljatöötamist.
Supervisioonid ja koostöökohtumised
Selleks, et hoida ja tugevdada töötajate infovahetust, koostöötahet, motivatsiooni, toimusid järgmised
koostöökohtumised ja supervisioonid:
- Projektijuht osaleb regulaarselt asendushoolduse talituse juhtrühma koosolekutel, et tõhustada
infovahetust ja koostööd projekti tegevuste ning talituse teiste arendustegevuste vahel.
- 14.04.2021 veebisupervisioon projekti töötajatele
Eelarvest on kasutatud alla 5%. Suurem osa eelarvest leiab kasutust teisel poolaastal, kui piirangute ja
viiruseohu vähenemine lubab eeldatavasti korraldada erinevaid vajalikke üritusi ning toimuvad
kompetentsimudelite koostamise lepingujärgsed väljamaksed.
Tegevuse nr ja 2.2 Järelhoolduse arendamine
nimetus
89
Alamtegevuse nr ja -
7
nimetus
Tegevuse või 15.04.2015 – 31.12.2022 Tegevuse või 11.05.2015 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
Asendushoolduselt elluastujate uuring KAVANDATUD: 15.04.2015 – 01.10.2016
TEGELIK: 11.05.2015 – 05.09.2016
01.01.2015 – 31.12.2015
Analüüsi lähteülesande koostamine
Koostati lähteülesanne (algselt kavandatust pisut hiljem, seetõttu hilines tegevuste alustamine mõningal
määral) ning valmistati ette hankedokumendid.
Hanke korraldamine (hankedokumendi koostamine, välja kuulutamine, hankemenetluse
läbiviimine ning hankelepingu sõlmimine jm)
Hanketeade avaldati 16.09.2015 Riigihangete registris. Laekus kaks pakkumust (Tallinna Ülikool, SA
Poliitikauuringute Keskus Praxis). Majanduslikult soodsamaks pakkumuseks osutus SA
Poliitikuuringute Keskuse Praxise pakkumus, kellega alustati lepinguläbirääkimisi. Võitjaks osutunud
pakkuja loobus lepingu sõlmimisest ning hankekonkurss tühistati (17.11.2015).
Hankedokumendis tehti korrektiive ning kuulutati välja uus hankekonkurss (08.12.2015). Laekunud
pakkumused on hindamisel.
01.01.2016 – 31.12.2016
Laekus kaks pakkumust, mille esitajateks olid jälle Tallinna Ülikool ja SA Poliitikauuringute Keskus
Praxis. Majanduslikult soodsaima pakkumuse tegi uuesti Praxis, kellega sõlmiti leping 04.03.2016.
Lepingu lõpptähtaeg on 05.09.2016.
Analüüsi läbiviimine ning analüüsiraportite koostamine teenusepakkuja poolt
01.01.2016 – 31.12.2016
Asendushoolduselt elluastujate uuringu tegevused on käimas. Tööde teostaja Praxis on paralleelselt
läbi viimas registrite andmete ühendamist ning asendushoolduselt elluastujate ja ellu astunud noortega
küsitlustöid ja intervjuusid. Asenduskodudes elavate noortega on küsitlustööd läbi viidud. Hooldusperest
noortega on küsitlustööd veel käimas. Intervjuud on sihtrühmas osaliselt tehtud ja osaliselt veel ees.
Esmased analüüsitulemused peaks kajastuma vaheraportis (lepingujärgne tähtaeg 16.06, mille osas on
võimalik sanktsioonideta viivitus tulenevalt andmetaotlus protsessist kuni 23 tööpäeva).
Koostöö on laabunud tööde teostaja ja Sotsiaalministeeriumi vahel väga ladusalt. Kõik tegevused, mille
osas on ettenähtud Sotsiaalministeeriumi poolne kooskõlastus, on õigeaegselt ja etteteatamisega läbi
räägitud (ankeetide ja intervjuukavade koostamine, samuti meeskonnaliikme vahetus). Ka muude
ilmnenud probleemide korral on tööde teostaja meid aegsasti informeerinud ja nõu küsinud. Seni on
küsimuskohad suudetud jooksvalt lahendada.
Analüüs on ajakava järgselt teostamisel. Analüüsi eelarve on prognoosi järgselt täitmisel.
Teisel poolaastal teostati töö tähtaegselt (5.09.2016 esitatud lõppraport ja muud materjalid) ja Lepingus
sätestatud nõuete kohaselt, kuid väheses osas töid asendades. Ettenähtud intervjuudest jäid osad
teostamata (kokku erinevates sihtrühmades 10 ehk teostati kokku 18 intervjuud ettenähtud 28-st).
Kokkuleppel Hankijaga see osa tööst asendati järgmiselt: puudu jäänud intervjuude asemel panustati
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
90
suuremas mahus intervjueeritute värbamisse ja viidi läbi 2 fookusgrupi intervjuud uues seonduvas
sihtrühmas (kokku osalejaid 12).
Praxis viis läbi uuringu tulemuste tutvustamise Sotsiaalministeeriumis. Töö on kinnitatud ja vastu võetud.
01.06.2020 – 31.12.2020
Asendushoolduselt elluastujate järeluuringu läbiviimiseks korraldati hange, mis avaldati 09.10.2020,
kuid hankele ei laekunud ühtegi pakkumust. 20.11.2020 avaldati järeluuringu läbiviimiseks uus hange,
millele laekus üks pakkumus. Pakkumus on hinnatud, kui lepingu sõlmimine on planeeritud 2021.
aasta algusesse.
01.01.2021 – 31.05.2021
Elluastujate järeluuringu elluviimiseks on sõlmitud hankeleping Civittaga. Seisuga 31.05.2021 on
hankepartner esitanud kooskõlastamiseks erinevad küsimustikud ning intervjuude kavad.
Hankepartner on kaasanud küsimustike tagasisidestamisse ka Sotsiaalkindlustusameti ning erinevad
asendushoolduse valdkonna ettevõtted. Küsitluste läbiviimine on planeeritud II poolaasta alguses.
Tugiteenuste arendamine ja osutamine asendushoolduselt elluastujatele KAVANDATUD:
01.07.2015 – 31.12.2022 TEGELIK: 01.07.2015 –
01.01.2015 – 31.12.2015
Tegevuste planeerimine ja vajalike inimeste värbamine
26.10.2015 asus tööle projektijuht.
Tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamine, hanke korraldamine ja
teenusepakkujaga lepingu sõlmimine
Alustati tugiisikuteenuse hanke lähteülesande koostamist (kuna projektijuht alustas tööl mõningase
viibimisega, siis viibis lähteülesandega alustamine). Viidi läbi sissejuhatavad arutelud
Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel tegevuste planeerimiseks (5.11.2015
ja 25.11.2015).
Alustati asendushoolduselt elluastujate ja –astunud noorte professionaalse tugiisikuteenuse kirjelduse
koostamisega. Selleks võetakse arvesse eelkõige Vanemliku hoolitsusega laste asendushoolduse
poliitika rohelise raamatu soovitusi, kogemusi seniste sarnaste teenustega ning ekspertide ja
sidusrühmade arvamusi ja ettepanekuid. Sisendi saamiseks on kohtutud erinevate MTÜde esindajatega:
SOS Lasteküla Eesti ühing (4.12.2015), Eesti Asenduskodu Töötajate Liit (7.12.2015), Caritas Eesti
MTÜ (14.12.2015), MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus (16.12.2015).
Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi esindajate vahel toimus teenuse kirjelduse põhimõtete
arutelu-töökoosolek 29.12.2015.
01.01.2016 – 31.12.2016
Viidi läbi riigihange tugiisikuteenuse osutaja leidmiseks. Hanketeade avaldati riigihangete registris
9.03.2016. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 7.04.2016. Pakkumusi esitas 2 pakkujat, kokku esitatud 1
pakkumus Põhja piirkonna, 1 Ida piirkonna ning 2 Lõuna piirkonna kohta. Ühe pakkuja pakkumused (2)
lükati tagasi hanke tingimustele mitte vastamise tõttu. Edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus Lõuna ja
Ida piirkonnas teenuse osutamiseks. Leping allkirjastati 23.05.2016. Põhja ning Lääne piirkonnas
teenuseosutaja leidmiseks on kavas läbi viia kordushange, hanketeade avaldatakse juuni alguses.
SKA projektijuht kohtus lepingupartneriga 27.05 (kohtumisel osalesid OÜ Keerub poolt Ivar Alt, Ivika
Abner ning Reeli Tamm). Arutati üksikasjalikult läbi teenuse tingimused ja dokumentatsiooni täitmise
nõuded. Samuti arutati, milliste partneritega oleks mõistlik koostööd arendada, et teenust paremini läbi
viia.
91
Lepingupartner on tegelenud tugiisikute baaskoolituse ettevalmistamisega (koolitus on planeeritud
toimuma juunis-juulis 2016) ning teenuse osutamise ettevalmistamisega, kaardistades seniseid
kogemusi valdkonnas ning koostöövõimalusi omavalitsuste ning asenduskodudega.
Tugiisikuteenusest on teavitatud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitseametnikke Harjumaa,
Järvamaa, Raplamaa ja Ida- Virumaa infopäevadel:
Järvamaa infopäev 2.03.2016
Harjumaa infopäev 24.03.2016
Ida-Virumaa infopäev 7.04.2016
Raplamaa infopäev 18.05.2016
Maikuus saadeti kõigile KOVidele lühike küsimustik selle kohta, kui palju on järgneva kahe aasta jooksul
asendushoolduselt lahkujaid, et saada parem ülevaade võimalikust teenuse vajadusest erinevates
piirkondades. Vastuste laekumine oli piirkonniti erinev. Kokkuvõte Ida ja Lõuna piirkonna vastustest
edastati ka teenusepakkujale seal piirkondades.
Pärast teenuseosutajaga lepingu sõlmimist on Ida ja Lõuna piirkonna kohalikele omavalitsustele
saadetud info teenusele saamise tingimuste kohta ning teenuseosutaja kontaktandmed.
Riigihanke käigus ei õnnestunud leida teenuseosutajat igasse piirkonda, Põhja ja Lääne piirkond jäid
katmata. Seejuures ei esitatud Lääne piirkonna kohta ühtegi pakkumust. Kordushanke puhul püütakse
hankest teavitada laiemat võimalikke pakkujate ringi.
Omavalitsustel on tekkinud teenusega seoses mitmeid küsimusi. Küsimusi on selgitatud jooksvalt,
lähtudes kehtivatest õigusaktidest (sotsiaalhoolekande seadus) ning individuaalse ja paindliku
lähenemise põhimõttest.
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta eelarvet pole tegevustele kulunud, kuna siiani
ellu viidud tegevused on olnud ettevalmistavad. Personalikulu on olnud vastavalt eelarvele.
Teisel poolaastal viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks põhja ja lääne piirkonda.
Hanketeade avaldati riigihangete registris 4.06.2016, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 29.06.2016.
Esitati 2 pakkumust, edukaks osutus OÜ Keerub pakkumus põhja piirkonnas ning OÜ Febrec pakkumus
lääne piirkonnas. Lepingud sõlmiti põhja piirkonna osas 22.07.2016 ja lääne piirkonna osas 1.08.2016.
01.01.2017 – 31.12.2017
Alustatud on täiendavate tugiteenuste arendamisega, võttes aluseks 2016. a sügisel valminud Praxise
„Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuringu“ ning arutelud erinevate osapooltega:
18.03.2017 – Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu noorteseminaril töötuba teemal, millist täiendavat tuge
noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel
24.03.2017 – ümarlaud järelhooldusega seotud tugiteenuste arendamiseks (osalesid asenduskodude
töötajad, KOVide esindajad, asendushoolduse valdkonnas tegutsevate MTÜde esindajad,
asendushooldusel kasvanud noored)
3.04.2017 – arutelu MTÜ Caritas esindajaga
5.04.2017 – arutelu ELNHÜ esindajatega
12.04.2017 – arutelu MTÜ Asenduskodude Laste Liidu esindajatega
3.06.2017 – aruteluseminar asendushooldusel kasvanud ja kasvavate noorte osavõtul teemal, millist
täiendavat tuge noored vajaksid elluastumiseks valmistumisel.
Teisel poolaastal
Kuna tugiisikuteenuse osutamise raamlepingud lõpevad 31.05.18, alustati 2017 II poolaastal uue hanke
ettevalmistamisega. Uue lepinguga on plaanis tugiisikuteenuse tingimusi laiendada selliselt, et
võimaldada igal noorel leida endale kõige sobivam tugiisik ning seega laiendada teenuse kasutamist ja
selle kasutegurit noortele. Uue hanke esmane lähteülesanne saadeti SKA poolt Riigi Tugiteenuste
Keskusele (RTK) 23.08.2017. Kuna riigihangete läbiviimise korraldus on muutunud (riigihankeid viib SKA
läbi koostöös RTKga ning 1.09.2017 hakkas kehtima uus riigihangete seadus) ning tegemist on keerulise
hankega, on hanke ettevalmistamine aega võtnud ning 2017. aastal tugiisikuteenuse uut hanget välja
92
kuulutada ei jõutud. SKA ning RTK koostöös jätkub hanke ettevalmistamine 2018 alguses ning hange
kuulutatakse välja võimalikult kiiresti.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses, mis
hakkasid kehtima 2018. a alguses, on plaanis lisaks tugiisikuteenusele koostada ka juhendmaterjalid
järelhoolduse planeerimiseks ja rakendamiseks. Juhendmaterjale on planeeritud kolme tüüpi: kohalikele
omavalitsustele, asendushoolduse pakkujatele ning asendushooldusel kasvavatele noortele. Vastavaid
hankeid on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hanked kuulutatakse välja 2018 alguses, eesmärgiks on
materjalide valmimine 2018. aastal.
Lisaks on plaanis töötada välja noorte arenguprogramm, et toetada senisest süsteemsemalt
asendushoolduselt elluastuvate noorte valmisolekut võimetekohaseks iseseisvaks toimetulekuks läbi
korduvate grupitegevuste, mis keskenduvad nii enesearengule kui praktilisele infole. Arenguprogramm
on plaanis välja töötada 2018 esimeses pooles ning ellu rakendada alates 2018 sügisest. Vastavat
hanget on 2017 II poolaastal ette valmistatud, hange kuulutatakse välja 2018 alguses.
01.01.2018 – 31.12.2018
Koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega viidi läbi hange tugiisikuteenuse osutamiseks
asendushoolduselt elluastujatele. Hankes oli 5 osa: põhja, lõuna, ida, lääne piirkond ning „Noorelt
noorele“ tugiisikuteenus. Hange kuulutati välja 2.03.2018, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 26.03.2018.
Hankest huvitatud isikutele toimus ka infotund 16.03.18. Laekus 3 pakkumust: 1 ida, 1 põhja, 1 lääne
piirkonna kohta. Kõik pakkujad osutusid edukaks ning lepingud sõlmiti vastavalt 24.04.28 (ida – MTÜ
Virumaa Tugiteenused), 1.05.2018 (põhja – MTÜ Suunatuli); 2.05.2018 (lääne – OÜ Febrec). Lepingud
kehtivad kuni 31.05.2020. Lõuna piirkonna ning „Noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas korraldati uus
hange – hange kuulutati välja 9.05.2018, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.05.2018. Lõuna
piirkonnas laekus 2 pakkumust, „Noorelt noorele“ teenuse osas 1 pakkumus. Seirearuande esitamise
ajal pakkumusi veel menetletakse.
Viidi läbi hange „Noorelt noorele“ tugiisiku kandidaatidele koolituse läbiviimiseks. Pakkumuskutsed
saadeti 21.02.18 välja viiele võimalikule pakkujale, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 12.03.2018.
Laekus 1 pakkumus (Tallinna Ülikool). Leping koolituse korraldamiseks sõlmiti 14.05.18. Koolituse
läbiviimise tähtaeg on 31.08.2018, kuid kuna selle korraldamine on seotud „Noorelt noorele“
tugiisikuteenuse hanke tulemustega, siis võib lõpptähtaeg edasi lükkuda.
Viidi läbi hange noorte arenguprogrammi koostamiseks. Pakkumuskutsed saadeti välja 5.03.2018
kolmele võimalikule pakkujale, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.03.2018. Laekus 1 pakkumus (MTÜ
Lastekaitse Liit). Leping noorte arenguprogrammi välja töötamiseks sõlmiti 24.04.2018. Esimene
kohtumine SKA projektijuhi ning Lastekaitse Liidu kontaktisiku vahel toimus 27.04.18, kus lepiti kokku
koostöö üldpõhimõtted ja ajakava. Töögrupi esimene kohtumine toimus 11.05.18, kus tutvustati
programmi koostamise eesmärke ning koguti sidusrühmadelt sisendit. Ekspertide kohtumine toimus
17.05.18, kus piiritleti täpsemalt programmi teemade ringi ning planeeriti sisendi kogumist noortelt.
Juunikuu jooksul viiakse läbi vestlusringid ning internetipõhine küsitlus noorte seas. Programmi
valmimise tähtaeg on september 2018.
Viidi läbi hange järelhoolduse juhendmaterjalide koostamiseks (koostöös RTKga). Hange kuulutati välja
29.03.18, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.04.18. Laekus 1 pakkumus (Tallinna Ülikool). Leping
pakkujaga sõlmiti 28.05.18. Esimene kohtumine SKA projektijuhi ning Tallinna Ülikooli kontaktisiku vahel
toimus 29.05.18, kus lepiti kokku üldised koostööpõhimõtted ja ajakava. Projektimeeskonna kohtumine
toimub 14.06.18, kus osaleb ka SKA projektijuht.
31.05.2018 lõppesid senised tugiisikuteenuse osutamise lepingud: lõuna, ida ja põhja piirkonnas OÜ
Keerub ning lääne piirkonnas OÜ Febrec. Kuna lepinguga oli antud võimalus jätkata vajadusel
pooleliolevaid teenuseid ka pärast lepingu lõppemist kuni teenuse lubatud mahu täitumiseni või vajaduse
äralangemiseni, jätkub pärast 31.05.18 üks teenus lääne piirkonnas ning üks teenus põhja piirkonnas.
Hangete läbiviimine koostöös RTKga on osutunud väga vaevaliseks ning aeganõudvaks.
93
Teisel poolaastal
Tugiisikuteenuse osutamiseks viidi läbi kordushange teenuseosutaja leidmiseks lõuna piirkonda ning
„noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas, mille puhul esimese hankega ei õnnestunud teenuseosutajat
leida. Lõuna piirkonna kohta esitati teises hankes kaks pakkumust, edukaks osutus SA Elva Laste- ja
Perekeskuse pakkumus, kellega sõlmiti leping 17.07.2018.
Muutsime 2018 uue hankega teenuse tingimusi, lisades usaldus-tugiisiku võimaluse (usaldus-tugiisik on
noorele varasemast tuttav ja lähedane isik, kes vastab ka teatud kvalifikatsioonikriteeriumidele).
Usaldus-tugiisiku võimalus sobib ilmselt paljudele noortele paremini kui professionaalne tugiisik, seda
kasutatakse rohkem. Samas sisaldab see ka ohtusid – noorel ei pruugi olla valikuvõimalust; võib esineda
mõjutamist ja survestamist; noore kontaktide ring ei laiene; on küsitav, kas annab alati lisaväärtust.
Endiselt on murekoht selles, kas suudame tugiisikuteenusele kliente leida. Paljud probleemid on
endised, ntnoorte vähene huvi, asenduskodude vähene usaldus, KOVide madal huvi/teadlikkus,
raskendatud hooldus- või eestkosteperede noorte leidmine. Seega indikaatorite täitmine on keeruline.
„Noorelt noorele“ tugiisikuteenuse osas tuli kokku läbi viia 3 hanget teenuseosutaja leidmiseks, kuna
huviliste ring on väga piiratud ning nende ajaressurss vähene. Kolmanda hanke tulemusena sõlmiti
leping Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga (EATL) 22.08.2018.
„Noorelt noorele“ tugiisikute koolituseks oli leping sõlmitud Tallinna Ülikooliga juba 14.05.2018. Pärast
teenuseosutajaga lepingu sõlmimist sai asuda koolitust korraldama. Koolitus noortele toimus 6.10-
2.12.18. Koolituse läbimise tunnistuseni jõudis 9 noort. Detsembri algusest 2018 on noored tugiisikud
olnud valmis teenust osutama. 2018 jooksul veel ühtegi teenust ei käivitatud, kuid läbirääkimisi mõne
noore osas alustati.
Noorte arenguprogrammi väljatöötamiseks sõlmiti leping Lastekaitse Liiduga aprillis. Eesmärk oli
koostada programm asendushooldusel elavatele noortele vanuses 16-19, et toetada nende
enesearengut ning seeläbi edukamat toimetulekut tulevikus. Programmi koostasid eksperdid Ingrid Sindi
ja Heidi Paabort, kaasates valdkonna eksperte (kohtumised + kirjalik info ja arvamuste vahetus) ja noori
(fookusgrupid ning küsitlus interneti teel). Programm valmis 18.09.2018. Selle alusel valmistame ette
hanget koolitajate leidmiseks. 31.12.2018 seisuga tegeleb jurist hankedokumendi viimistlemisega.
Programmi elluviimisega on plaanis alustada 2019.
Juhendmaterjalid KOVidele, teenuseosutajatele, noortele – leping Tallinna Ülikooliga sõlmiti mai lõpus.
Esimene projektimeeskonna kohtumine toimus 14.06.2018 (osales ka SKA projektijuht). Lepingu
sõlmimisest kuni 31.12.2018 on toimunud ettenähtud kaasamiskohtumised nii noorte, KOVide kui
asenduskodude esindajatega. Koostatud on materjalide esmased versioonid, mida on korduvalt edasi
arendatud nii töögrupi, SKA LKO kui SOMi kommentaaride alusel, lisaks on küsitud tagasisidet
materjalide esmastele versioonidele sihtgrupilt (nö piloteerimine noorte, KOVide ja asenduskodude
seas) ning selle põhjal tehtud täiendusi ja täpsustusi. Noortele ning KOVidele mõeldud materjal on
saadetud keeletoimetamisele. Materjalid peaks lõplikult valmima 2019 I kvartalis.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal on tugiisikuteenuse osutamine olnud vaiksel tõusuteel. „Noorelt noorele“
tugiisikuteenusel on siiani siiski vaid üks klient.
31.03 toimus tugiisikute üle-eestiline seminar, mille eesmärk on motivatsiooni ja meeskonnatunde
arendamine. Osavõtt oli siiski vähene, otsustati, et edaspidi tuleks selliseid üritusi korraldada pigem
piirkonniti.
22.05 kohtus SKA esindaja ja lõuna piirkonna teenuseosutaja ning tema koostööpartnerid. Arutati
teenuse kulgemist piirkonnas, kerkinud küsimusi, edasisi tegevusi ja tööjaotust.
94
Noorteprogrammi elluviimiseks korraldatud hange veebruaris-märtsis 2019 kukkus kahjuks läbi.
Kordushanke läbiviimine kohe ei õnnestunud, kuna toimusid muutused projekti personalis ning muutus
juriidilise toe pakkumise korraldus (koostöö RTKga), millest tulenes viivitus hankedokumentide
ettevalmistamisel. Kordushange on plaanis läbi viia teise poolaasta alguses, et sügisel saaks siiski
koolitusgruppide tegevusega alustada.
Juhendmaterjalid KOVidele, teenuseosutajatele ja noortele on valminud. Juhend KOVidele on
kättesaadav SKA kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-
editors/Lastekaitse/Noustamisteenused/jarelhoolduse_soovituslik_juhend_kohalikele_omavalitsustele.
pdf
Noortele mõeldud eestikeelne juhend on kättesaadav SKA kodulehel:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Lastekaitse/noorteinfo.pdf
Noorte materjal on tõlgitud ka vene keelde, hetkel on see kujundamisel ning seejärel saab ka see
kättesaadavaks kodulehel. Samuti on plaanis mõlemas keele materjalid trükkida paberversioonis.
Asenduskodudele mõeldud materjal on lõpliku kujundamise faasis ning saab juunis 2019
kättesaadavaks SKA kodulehel. KOVide ja asenduskodude juhendeid paberversioonina ei trükita.
Juhendeid on tutvustatud järgnevatel üritustel:
SEB Heategevusfondi karjääripäev 17.03.2019
EATLi noorteseminar 30.03.2019
SOS Lasteküla korraldatud koolitus „Hoolduselt lahkumise toetamine“ 27.03. ja 10.03.2019
Infopäev Rapla- ja Järvamaa lastekaitsetöötajatele Paides 30.04.2019
Infopäev Tallinna ja Harjumaa lastekaitsetöötajatele Tallinnas 2.05.2019
Teisel poolaastal viidi noorte arenguprogrammi elluviimiseks läbi uus hange mille tulemusena sõlmiti
raamlepingud kokku 5 koolitajate meeskonnaga: 1 venekeelse ja 4 eestikeelse meeskonnaga.
Detsembris 2019 alustas üks eestikeelne grupp, jaanuaris 2020 on planeeritud alustada veel kahe
grupiga. Noorte kaasamine programmis osalemiseks on osutunud väga keeruliseks, kirjalike kutsete
saatmine ei ole piisav, olulised on isiklikud kontaktid, mille saavutamine on aga ajamahukas.
Järelhoolduse juhendmaterjale tutvustati ka asendushoolduse teemapäevadel 4.06.19 Jõhvis, 11.10.19
Tartus, 12.11.19 Tallinnas.
Noortele mõeldud infomaterjale „Sinu iseseisev elu“ jagati mh EATLi suvekoolis juulis 2019, SEB
karjääripäeval oktoobris 2019, teemapäevadel jm kohtumistel asenduskodudega ja KOVidega.
01.01.2020 - 31.12.2020
Tugiisikuteenuse lepingud lõppesid 31.05.20. Aprillis-mais viidi läbi hange tugiisikuteenuse osutamiseks
senistel tingimustel kuni 31.12.2020. Hankes osalesid samad teenusepakkujad, kes on siiani
tugiisikuteenust osutanud, uued lepingud sõlmiti tähtaegselt kehtivusega alates 1.06.2020.
Alustatud on ettevalmistust noorte tugiteenuste korraldamiseks projekti raames aastatel 2021-2022.
Eesmärk on anda senisest suurem roll kohalikule omavalitsusele, kuid pakkuda siiski tuge teenuste
pakkumiseks noortele. Veebruaris toimus arutelu SKA ja SoMi vahel tugiisikuteenuse arengute teemal,
mais on toimunud arutelud kohalike omavalitsuste esindajate ning tänaste hankepartneritega.
Planeeritud silmast silma kohtumised on eriolukorra tõttu ära jäänud, selle asemel on toimunud arutelud
veebi vahendusel.
II poolaasta
Arutelude käigus Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel jõuti järeldusele, et on vaja veel
2021. aastal jätkata asendushoolduse noortele tugiisikuteenuse pakkumisega sarnaselt varasemaga, et
95
noored ei jääks haavatavasse olukorda KOVide vähese teadlikkuse või suutlikkuse tõttu. Seetõttu viidi
sügisel läbi hanked 2021. aastaks. Detsembris sõlmiti lepingud 2021. aastaks järgnevalt:
- Põhja piirkond: MTÜ Suunatuli
- Lõuna piirkond: SA Elva Laste- ja Perekeskus
- Ida piirkond: MTÜ Virumaa Tugiteenused
- Lääne piirkond: MTÜ Suunatuli
- „Noorelt noorele“ tugiisikuteenus: Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
01.01.2021 - 31.05.2021
Tugiisikuteenuse lepingud kestavad 2021. aasta lõpuni. Järgmiseks aastaks tugiisikuteenuse
rahastamist enam ei planeerita, kuna teenuse korraldamise rolli võtab üle kohalik omavalitsus. Sellest
tulenevalt panustatakse 2021. aastal teavitustegevustesse ja nõustamisse, et tõsta teadlikkust ja
jõustada kohalikke omavalitsusi edaspidi asendushoolduse noori toetada peale ESFi rahastusperioodi
lõppu.
Tugiteenuse osutamine
01.01.2016 – 31.12.2016
Teisel poolaastal toimusid koolitused tugiisikutele mitmes grupis. Ida ja lõuna piirkonna koolitus toimus
6.-13.07.2016. Põhja piirkonna koolitus toimus 26.08.-1.09.2016. Lääne piirkonna koolitus toimus 7.10-
7.11.2016.
Kõigis piirkondades tekkis olukordi, kus kõik pakkumuses olnud tugiisikud ei soovinud/saanud enam
projektis osaleda (nt elukohavahetuse tõttu, töökoormuse muutuse tõttu, ei olnud võimalik koolitusel
osaleda vm). Lepingu kohaselt on võimalik tugiisikuid asendada samaväärse kvalifikatsiooniga
isikutega. Seega asendati lahkunud tugiisikud uutega ning tehti vastavad muudatused hankelepingusse.
Muudatused meeskondades toimusid enne koolitusi.
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
E-maili teel teavitamised:
01.08.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile asenduskodudele (SKA)
02.08.2016 – infokiri teenuse kohta valdkonnaga seotud MTÜdele (SKA)
22.08.2016 – infokiri Ida- ja Lääne-Virumaa maavalitsuste sotsiaalnõunikele – teenuse tutvustamisest
ning maakondlikel infopäevadel osalemisest (OÜ Keerub)
12.09.2016 – infokiri teenuse kohta kõigile KOVidele (SKA)
14.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile põhja piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid oma
piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta neile lõuna ja ida piirkonna KOVidele, kes ei olnud esitanud andmeid
oma piirkonna teenust vajavate noorte kohta (SKA)
15.09.2016 – infokiri teenuse kohta maavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimestele (SKA)
01.11.2016 – infokiri teenuse kohta lääne piirkonna asenduskodudele ja omavalitsustele (OÜ Febrec)
02.11.2016 – infokiri ja ettepanek kohtumiseks asenduskodudele (OÜ Keerub)
11.11.2016 – infokiri katusorganisatsioonidele koostööks (MTÜ Igale lapsele pere, MTÜ Oma Pere,
Kasuperede Liit) (OÜ Febrec)
27.12.2016 – korduskiri asenduskodudele ettepanekuga noortega kohtuda (OÜ Keerub).
Lisaks on teenuseosutajad suhelnud paljude KOVidega telefoni teel, et teenust tutvustada ja kaardistada
teenuse vajadust.
Infopäevad jm teavitusüritused:
96
12.10.2016 - maavalitsuse infopäev Lääne-Virumaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
23.10.2016 – SEB Heategevusfondi Karjääripäev asenduskodude noortele, teenuse tutvustamine (OÜ
Keerub)
24.10.2016 – maavalitsuse infopäev Põlvamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
26.10.2016 – maavalitsuse infopäev Viljandimaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Saaremaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Febrec)
03.11.2016 – maavalitsuse infopäev Jõgevamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
16.11.2016 – maavalitsuse infopäev Raplamaa omavalitsustele, teenuse tutvustamine (OÜ Keerub)
1.-2.12.2016 – Sotsiaalministeeriumi infopäevad lastekaitsetöötajatele, teenuse tutvustamine (SKA)
Muud võrgustikukohtumised:
15.06.2016 – kohtumine Tartus SKA esindaja (Maarja Kuldjärv), OÜ Keerub esindajate (Ivar Alt, Ivika
Abner, Laura Kiur, Reeli Tamm), ELNHÜ esindajate (Karis Mugamäe, Gerda Kiipli-Hiir, Hilkka Raba)
vahel. OÜ Keerub tutvustas teenust, arutati võimalikke kitsaskohti ning koostöökohti teenuse
tutvustamiseks noortele.
13.10.2016 – teenuse tutvustamine ELNHÜ üldkoosolekul (SKA)
18.10.2016 – teenuse tutvustamine Ida- ja Lääne-Viru asenduskodude juhtidele ja maavalitsuste
ametnikele (SKA)
24.10.2016 – kohtumine Tallinnas EATLi ettepanekul, et arutada teenuse käivitamisega seotud raskusi
ja koostöövõimalusi. Osalesid SKA esindajad, teenuseosutajate esindajad, ELNHÜ esindajad, EATLi
esindajad, MTÜ Igale Lapsele Pere esindaja. Raskusi tekitas osapoolte erinev arusaam teenuse
otstarbekast korraldamisest. Lepiti kokku, et teenuseosutajad võtavad lähiajal ühendust kõigi
asenduskodudega eraldi ning pakuvad välja noortega kohtumise võimaluse. ELNHÜ avaldas soovi, et
teenuse käivitumisest võiks uuesti rääkida ELNHÜ üldkoosolekul veebruaris.
11.11.2016 - Sotsiaalministeeriumi, SKA ja teenuseosutajate kohtumine. Tutvustati seni tehtut, arutati
edasisi tegevusi.
Lisaks on toimunud mitmeid kohtumisi teenuseosutajate ning KOV ametnike ja/või asenduskodude
töötajate vahel, et arutada konkreetse omavalitsuse või asenduskodu noortele teenuse osutamist.
SKA ja teenuseosutajad on regulaarselt kohtunud, et vaadata üle senised tulemused ning leppida kokku
järgmised tegevused.
Meedia:
05.12.2016 – Saadetud põhja, ida ja lõuna piirkonna kohalikesse ajalehtedesse artikkel, mis tutvustab
tugiisikuteenust asendushoolduselt elluastujatele (OÜ Keerub).
Klientide leidmine teenusele on osutunud raskeks. Probleemid on:
- Teenusepakkujad on valdkonnas uued, neid ei tunta ning usalduse tekkimine on aeganõudev
- Asenduskodud sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. SoMi nägemus
teenuse väljatöötajana on aga, et tugiisikud peavad olema väljastpoolt, et tagada teenuse
ühtne kättesaadavus ning kvaliteet; ning asenduskodude kasvatajatel peab olema võimalus
pühenduda asenduskoduteenusel olevate laste eest hoolitsemisele.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Tihti ei õnnestu noori motiveerida teenusele tulema, kuigi KOV ja asenduskodu võivad teenust
vajalikuks pidada. Nt peetakse piinlikuks; täisealiseks saades ei soovita enam olla seotud KOVi
ametnikega ega sotsiaalteenustega.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
31.12.2016 seisuga on tugiisikuteenusel 8 noort.
97
Tegevused on ellu viidud vastavalt ajakavale. 2016. aasta planeeritud eelarvest on kulunud 5%, kuna
klientide teenusele saamine on olnud ülaltoodud põhjustel aeganõudev. Selleks, et kliendid teenusele
jõuaks, on tegeletud teavitustööga. Saadetud on infokirju kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele,
asenduskodudele, valdkonnaga seotud MTÜdele. Teenusepakkuja on kohtunud kohalike
omavalitsustega ja tutvustanud teenust. Kasutatud on ka meedia teel info edastamist.
Personalikulu on kulunud vastavalt eelarvele.
01.01.2017 – 31.12.2017
Nii SKA kui teenuseosutajad on pidevalt tegelenud teenusest teavitamise ja tutvustamisega.
Korraldatud on infopäevi jm teavitusüritusi, kus on tutvustatud tugiisikuteenust (täpsem nimekiri
kohtumistest aruande Lisas 1).
Samuti on toimunud kohtumised erinevate TATi osapoolte vahel asendushoolduse valdkonna
poliitikamuudatuste ning TAT tegevuste seostamise arutamiseks, koostöö planeerimiseks ning TAT
muutmise korraldamiseks. Kohtutud on ka asenduskodudes teenuse tutvustamiseks ning teenust
vajavate noorte leidmiseks (täpsem nimekiri kohtumistest aruande Lisas 1).
Kõigi asenduskodudega on suheldud e-kirjade ja telefoni teel, et teenust tutvustada, koguda infot teenust
vajada võivate noorte kohta, pakkuda võimalusi kohtumiseks. Osa asenduskodudega on kohtumised
planeeritud aasta teise poolde. Iga asenduskoduga on eraldi kokku lepitud, kas oleks vajalik põhjalikum
teenuse tutvustamine kohapeal ning millal see võiks toimuda – nende asenduskodudega, kus oli
potentsiaalseid teenust vajavaid noori, kohtuti 2017 kevadel. Nendega, kus noori hetkel ei olnud, on
kohtumised planeeritud aasta teise poolde. Kui teenuselt lahkuvaid noori on vaid mõni üksik, ei ole SKA
ja asenduskodu kokkuleppel kokkusaamisi otstarbekaks peetud, kuid on konkreetsete noorte osas
individuaalselt koos KOVidega arutatud teenuse vajadust.
Koostatud teavitusmaterjalid:
Teenust tutvustav flaier noortele – jagatud noortega kohtumistel ning saadetud asenduskodudele, kes
on olnud huvitatud.
Teenust tutvustav voldik KOVidele – jagatud teavitusüritustel, samuti SKA LKO piirkondlikele üksustele
KOVidele jagamiseks.
Meedia:
12.01.2017 saadetud venekeelsetele kohalikele lehtedele vene keeles artikkel teenuse tutvustamiseks.
01.05 - 15.05 - teavitustöö Lääne piirkonna KOV-ide vallalehtedesse, kodulehtedele teenuse info
lisamise osas
Kuna teenusele on jõudnud mitmeid noori emasid, korraldati tugiisikutele 18.02.2017 seminar, kuidas
toetada asendushooldusel kasvanud noort ema. Seminaril käsitleti asendushooldusel kasvavate
noortega tööd KOVi vaatevinklist (SKA LKO Anne Sundja); kiindumussuhte ja kiindumushäire teemat
(Sirje Rass); praktilisi nõuandeid tugiisikule tööks noore emaga (Heidi Rätsep, MTÜ Caritas). Osales 17
tugiisikut.
Kuna noored liiguvad palju ning võivad elukohta muuta, muutsime lepingutes teenuse tingimusi
paindlikumaks, võimaldades tugiisikutel ka jätkata noorega tööd ka juhul, kui noor liigub teise piirkonda.
Samas ei saa eeldada, et tugiisikud on valmis üle Eesti liikuma, seega võib sellistes olukordades tekkida
vajadus teenus lõpetada või tugiisikut vahetada.
Koostasime teenuseosutajatele täiendava juhise tugiisikuteenuse sisu osas. Lepingus on teenuse sisu
kirjeldatud laialt, kuna soovime lähtuda iga noore individuaalsetest vajadustest. Praktikas on siiski
98
tekkinud ka probleeme erinevate arusaamadega, mis peaks tugiisiku ja noore vahelise koostöö sisu
olema. Juhisega andsime selleks täpsemaid suuniseid.
Tähelepanekud tugiisikuteenusega seoses:
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud noori emasid väikese lapsega. Seetõttu korraldasime ka
tugiisikutele sel teemal täiendava seminari veebruaris 2017.
Suhteliselt palju on teenusele jõudnud puude ja erivajadusega noori. Mitmel puhul on teenusele
tulnud ka sellised noored, kes hiljem suunduvad siiski erihoolekandeteenusele (st ei ole meie
teenuse sihtgrupp ning tugiisik ei saa neid piisavalt aidata).
Jääb mulje, et teenuse olemasolu teadvustavad KOVid ja asenduskodud nende noorte puhul,
kel on mingi tugev erivajadus, nö tavanoorte jaoks ei peeta teenust vajalikuks (kuigi see oli neile
mõeldud).
Kuigi üks tugevamaid kriitikaid teenuse suhtes on, et võõra inimesega ei ole võimalik saavutada
usalduslikku suhet, on enamasti tugiisikutel õnnestunud kliendiga kontakt saavutada ning
koostööd teha, ühtki teenust ei ole pidanud lõpetama seetõttu, et koostöö ei laabuks.
Noored liiguvad erinevate elukohtade vahel ning plaanid võivad kiiresti muutuda. Seetõttu on
tulnud ka tugiisikut mõnel juhul vahetada, kuigi seda tahaks vältida kui vähegi võimalik. Vahetus
on siiski sujunud ladusalt ning uue tugiisikuga on koostöö laabumas. Muutsime seetõttu ka
teenuse tingimusi paindlikumaks, võimaldades tugiisikul jätkata tööd noorega ka juhul, kui noor
liigub elama teise piirkonda.
On olukordi, kus tugiisikuks on noore endine hoolduspere vanem. Oleme seda võimaldanud, kui
hoolduspere vanem on teenuseosutaja tugiisikute kinnitatud meeskonnas ja noor elab eraldi ning
tugiisikuteenuse sisuks on konkreetsed ajaliselt piiratud tegevused ja eesmärgid. Kuna paljudelt
valdkonnaga seotud osapooltelt ning ka Praxise uuringust tuleb soovitusi, et hooldusvanem võiks
olla tugiisikuks, piloteerime selliseid olukordi. Võib näha, et eristuvad kaks suunda: (1) endisest
hooldusvanemast tugiisik mõistab erinevaid rolle ning suudab hoida vahet; (2) endisest
hooldusvanemast tugiisik ja noor suhtlevad selliselt nagu suhtleksid ka ilma projektita,
lisaväärtust noorele ei teki. Seega tuleb selliste olukordade puhul kontrollida tugiisikute tegevusi.
Klientide leidmine teenusele on endiselt keeruline. Probleemid on:
- Noored ei ole teenusest (sellisel kujul) eriti huvitatud.
o Asenduskoduteenusel kasvanud noored ei soovi tihti üldse mingeid sotsiaalteenuseid.
o Kuna mitmed noored on asenduskoduteenusel oluliselt kauem kui 18-aastaseni, on nad
lahkumise ajaks juba piisavalt hästi toimetulevad, et ei vaja tugiisikut.
o Perekonnas hooldamisel või eestkostel kasvavatel noortel on sagedasti perekonna tugi
olemas; neid, kel siiski võiks teenust vaja olla, on selle sihtgrupi seast raske leida.
- Osa asenduskodusid sooviksid, et nende töötajatel oleks võimalus tugiisikuks olla. Seetõttu ei
ole asenduskodud ka eriti aktiivsed noortele teenust soovitama.
- KOVidel võtab teenuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni koostamine aega, kuna töökoormus on
suur, ei ole piisavalt oskusi ja kogemusi juhtumiplaanide koostamisel.
- Teenusele jõudmine tundub sõltuvat KOV lastekaitse- või sotsiaaltöötaja aktiivsusest. Märgata
on, et kui KOV teenust kasutab, siis suunab tihti teenusele mitu noort.
- Sihtgrupp on suhteliselt väike ja hajali, nendeni jõudmine on keeruline (KOVide teadlikkus oma
piirkonna noortest on erinev).
Teenusepakkujad:
Teenusepakkujatele ei ole teenus osutunud majanduslikult tasuvaks, mistõttu ei jätku
motivatsiooni ega aktiivsust panustada teavitustegevusse ja klientide otsimisse.
Mõni teenusepakkuja ei ole suuteline tugiisikute meeskonda koos hoidma ja motiveerima ning
ei näe ka seda enda ülesandena. Seetõttu oleme planeerimas teist korda tugiisikute vahetamist
ja lisamist, et tagada kõigi piirkondade kaetus.
Teisel poolaastal
Jätkunud on teavitustegevused (täpsem nimekiri Lisas 1).
99
10.12.17 toimus tugiisikute seminar ja arutelu teenusepakkujatega (OÜ Keerub ja Febrec, Tallinn).
Seminari üks eesmärke oli toetada tugiisikute motivatsiooni ning meeskonnatunnet, mis teenuse
edukaks toimimiseks on väga olulised.
Teenuseosutajad on vastavalt lepingule läbi viinud kovisioone tugiisikutele. Kui mingil põhjusel ei ole
jõudnud kovisiooni läbi viia tähtaegselt, on kokkuleppel SKAga tehtud seda väikese hilinemisega.
Kuna Ida-Virumaal oli teenusepakkujal raskusi tugiisikute tagamisel, tehti 25.07.17 hankelepingu
muudatus, millega lisati juurde uued tugiisikud. Kuna uued tugiisikud ei ole läbinud algset lepingu raames
ellu viidud tugiisikute koolitust, hinnati nende kvalifikatsiooni varasema hariduse ja koolituse põhjal ning
tunnistati sobivaks. Lisaks viidi uutele tugiisikutele läbi õppekäik Sillamäe Lastekodusse 28.08.17.
Seoses asendushoolduse korraldust puudutavate muudatustega sotsiaalhoolekande seaduses
korraldati projekti raames infopäevad 6.12 Tartus, 14.12 Tallinnas ja 19.12 Jõhvis, kus tutvustati
muuhulgas ka tugiisikuteenust ning plaanitavaid järelhoolduse arendustegevusi. 2018. a I kvartalis on
planeeritud infoseminarid kõigis maakondades KOV lastekaitsetöötajate, asenduskodude ning
perepõhise asendushoolduse pakkujate esindajate osavõtul, kus muuhulgas tutvustatakse ka
tugiisikuteenust ning järelhoolduse arendustegevusi.
2017. aasta lõpu seisuga on teenusel 24 noort. Kokku on teenust saanud 29 noort. 2017. aastal kulus
tugiisikuteenusele 15% planeeritud eelarvest. Takistused, mistõttu väga palju noori teenusele ei jõua,
ning seetõttu ka eelarvest on kulunud vaid väike osa, on jäänud samaks (vt ülal). Seetõttu on 2017. a II
poolaastal tegeletud eelkõige teenuse tingimuste paindlikumaks kujundamisega ning uue hanke
ettevalmistamisega.
01.01.2018 – 31.12.2018
Aprilli lõpus-mai alguses sõlmiti põhja, ida ja lääne piirkonna osas lepingud uute teenuseosutajatega.
Mai esimeses pooles toimusid ka esimesed kohtumised SKA projektijuhi ning uute lepingupartneritega,
et rääkida põhjalikult läbi teenuse tingimused ning planeerida esialgsed tegevused.
Uue hanke tulemusel sõlmitud tugiisikuteenuse osutamise lepingutes on muudetud teenuse tingimusi
paindlikumaks. Erinevalt varasemast ei osuta teenust vaid hankelepingus esitatud tugiisikud, vaid
kvalifikatsiooninõuetele vastavad tugiisikud lisanduvad jooksvalt. Seetõttu ei korraldata ka tugiisikutele
ühtset koolitust, vaid tugiisikud peavad vastama seatud kvalifikatsiooninõuetele. Täiendavalt on sisse
viidud usaldus-tugiisiku kontseptsioon – st tugiisikuks võib olla noorele varasemast tuttav ja lähedane
isik (teatud tingimustel). Käivitamisel on ka „noorelt noorele“ tugiisikuteenus, kus tugiisikuteks on
asendushoolduse taustaga noored ise. Samuti tasustatakse edaspidi lisaks kontakttundidele teatud
määral ka suhtlemist telefoni ja interneti teel, kuna paljudele noortele on see oluline suhtlusviis.
Uute teenuseosutajate esimese tegutsemiskuu jooksul on teenusele jõudnud 6 klienti (5 põhjas ja 1
idas). Alustatud on nii professionaalse tugiisiku kui usaldus-tugiisiku teenust. Teada on, et juuni jooksul
on mitmed lisandumas.
Senise teenusepakkujaga OÜ Keerub toimus koostööd kokkuvõttev kohtumine 8.06.18 Rakveres.
Kahjuks ilmneb, et hoolimata võimalusest jätkata vajadusel teenuseid ka pärast lepingu lõppemist, on
teenusepakkuja otsustanud teenused lõpetada, kuigi mitmed teenusel olnud noored ilmselt vajaksid ka
edaspidi tuge. Püüame saada kontakti vajalike KOVidega ja vajadusel jätkata teenusel osutamist uue
teenusepakkuja vahendusel.
SKA ja teenuseosutaja korraldatud täpsematest teavitustegevustest on ülevaade Lisas 1.
31.05.2018 seisuga on teenust saanud 41 noort (neist osa vähem kui 32 tunni ulatuses). 31.05.2018
seisuga on teenusel 8 noort. Eelarvest on kasutatud 4,6% aastaks planeeritud eelarvest.
Teisel poolaastal
100
Iga piirkonna uue tugiisikuteenuse osutajaga toimusid arutelud piirkonnas teavitustegevuse
läbiviimiseks, kus osalesid teenuseosutaja, SKA projektijuht ning SKA LKO vastava piirkonna inimesed
(põhjas 15.06, idas 19.06, läänes 25.06, lõunas 6.09). Lepiti kokku tööjaotus ja rollid teenusest
teavitamise osas.
Kõigi piirkondade teenuseosutajate ühine kohtumine toimus 18.09.18 Tallinnas, et tutvuda, vahetada
kogemusi, arutada ühiselt tekkinud küsimusi ning teha plaane edaspidiseks.
Lepinguga on ette nähtud, et SKA korraldab tugiisikutele kvartaalselt temaatilisi seminare piirkonniti.
2018. aasta jooksul asus tegutsema alles liiga vähe tugiisikuid, et oleks saanud seda tegevust ellu viia
(31.12.18 seisuga põhja piirkonnas 8 tugiisikut, idas 4, läänes 1 ja lõunas 2). Teenuseosutajate arutelu
tulemusena leiti, et efektiivsem ja tugiisikutele kasulikum on korraldada seminari-laadseid kokkusaamisi
harvem ja pigem üle-Eestilise terve päeva üritusena. Ühiselt leiti, et sobiv aeg on 2019 märtsis.
Kovisioonid tugiisikutele on toimunud plaanipäraselt põhja piirkonnas. Idas on seni ühine kovisioon
asendatud individuaalse supervisiooniga, kuna tugiisikud on erineva emakeelega ning elavad ka
üksteisest üpris kaugel. Läänes ja lõunas ei saanud 2018 uute lepingute alusel kovisioone läbi viia
tegutsevate tugiisikute vähesuse tõttu. Kui tugiisikute arv kasvab, alustatakse ka kovisioonidega.
Teenusest teavitamiseks on tehtud järgmist:
- Pärast lõuna piirkonna teenuseosutajaga lepingu sõlmimist infokirjad e-posti teel kõigile lõuna
piirkonna KOV lastekaitsetöötajatele 1.08.2018
- Info tugiisikuteenuse kohta kajastub üldistes perepõhiste tugiteenuste infomaterjalides
- Teenuse tutvustamine ELNHÜ koosolekul 9.10.18
- Teenuse tutvustamine piirkondlikel asenduskodude ja KOV lastekaitsetöötajate kohtumistel
(14.09.19 Ida-Virumaal, 28.09.18 Lääne-Virumaal, 30.11.18 Haiba Lastekodus).
- Teenuse tutvustamine maakondlikel teenuste messidel okt-nov 2018 (suunatud küll
riskikäitumisega noorte teenustele eelkõige, kuid noortega tegelevad spetsialistid on suuresti
kattuvad)
Tugiisikuteenuse tutvustamine noortele SEB Heategevusfondi karjääripäeval 21.10.2018 (SKA
projektijuht ja põhja piirkonna teenuseosutaja)
- Pärast „noorelt noorele“ tugiisikute koolituse lõppemist infokirjad tugiisikuteenuse kohta kõigile
KOV lastekaitsetöötajatele e-posti teel detsembri esimesel nädalal.
- Teenuse tutvustamine otsesuhtluses hooldus- ja eestkosteperedega, KOV
lastekaitsetöötajatega juhtumipõhiselt nii SKA kui teenuseosutajate poolt
- Lisaks põhja piirkonna teenuseosutaja poolt: 17.10 kohtumine Tallinna Sotsiaal-ja
Tervishoiuametis Harjumaa lastekaitsetöötajatega, 30.09 Tallinna Lastekodu noortekodus
(Hooldekodu 5/1) ja 10.10 Tallinna Lastekodu noortekodus (Pähkli 15/1) kasvatajate ja noortega.
Noorte informeerimine on toimunud projekti Leaving Care – An Integrated Approach to Capacity
Building of Professionals and Young People kaudu, mille on ellu kutsunud SOS Lasteküla Eesti
Ühing. Loodud on kontakt MTÜ Igale Lapsele Perega, et arendada koostööd ja ergutada
hooldusperedest ellu astuvaid noori kasutama tugiisikuteenust.
Tähelepanekud ja probleemid:
- Tugiisikute kovisioonid on vajalikud ja tugiisikud on andnud nende kohta positiivset tagasisidet.
- Asendushooldusteenuse pakkujad, kes osutavad järelhooldusteenust ei näe vajadust
tugiisikuteenuse järgi väljaspool asenduskodu. Kohati võib tekkida konkurents asutusepõhise
järelhooldusteenuse osutamise ja tugiisikuteenuse osutamise vahel. Lahenduseks on
kohtumised asenduskodudes ja koostöövõimaluste otsimine.
- Väga erinevad on nii teenuseosutajate kui noorte nägemused ja vajadused selles osas, mil
määral suhtlevad noor ja tugiisik interneti ja telefoni vahendusel. Lisasime uues hankes
võimaluse rahastada 20% ulatuses suhtlemist telefoni ja interneti teel. Mõnes piirkonnas ei
kasutata seda üldse, kohati aga leitakse, et sellist võimalust peab olema palju rohkem. Tuleb
kaaluda, kuidas oleks mõistlik, et saaks tekkida või säilida inimlik kontakt noore ja tugiisiku vahel,
samas arvestades noorte tänapäevaseid harjumusi suhtluskanalite osas.
101
- Mitmed KOVid kasutavad teisi võimalusi tugiisikuteenuse korraldamiseks ja rahastamiseks (nt
ESF avatud taotlusvoorust saadud rahastus kohalikul tasandil hoolekandeteenuste
korraldamiseks), seetõttu ei ole neil vajadust riiklikul tasandil keskselt korraldatud
tugiisikuteenuse järele spetsiifilisele sihtgrupile.
- Endiselt on raske tugiisikuteenusele kliente leida, paljud probleemid on endised (noorte vähene
huvi, asenduskodude usaldus, KOVide huvi/teadlikkus, hooldus- või eestkosteperede noorte
leidmine).
- Usaldus-tugiisiku võimalus sobib paljudele noortele, seda kasutatakse aktiivselt. Samas lisandub
sellega ka riske teenuse ärakasutamiseks mittesihipäraselt, mida tuleb jälgida.
- Rahastamisskeem (teenusetunni põhine) ei võimalda teenuseosutajatel aktiivselt tegeleda
teavitamise ja võrgustikutööga, mis on ülioluline sellise teenuse korraldamisel.
31.12.2018 seisuga on tugiisikuteenust saanud 63 noort (neist osa vähem kui 32 tundi, mistõttu ei lähe
nad indikaatorina arvesse). Teenus on lõpetatud 31 noorega, hetkel on teenusel 34 noort.
Planeeritud 2018. aasta eelarvest on kasutatud 37%.
01.01.2019-31.12.2019
Esimesel poolaastal on tugiisikuteenuse osutamine jätkunud vaiksel tõusuteel. 31.05.2019 seisuga on
teenusel 48 noort. Kokku on teenust saanud projekti jooksul 81 noort (sh kõigil ei ole täitunud üle 32
teenusetunni, mis on vajalik, et projekti indikaatorina arvestada).
Teenuse kasutamine on kõige aktiivsem ida piirkonnas, seejärel põhja piirkonnas. Lääne piirkonnas on
kliente vähe kuna seal on ka asendushooldusel kasvavaid lapsi ja noori oluliselt vähem kui teistes
piirkondades. Lõuna piirkonnas on teenus oodatust vähem kasutatud, SKA ja teenusepakkuja koostöös
tegeleme lõunas veel aktiivselt teavitustegevusega.
Esimesel poolaastal on nii SKA kui teenusepakkujad tegelenud jätkuvalt teavitustegevustega, et
informeerida KOV lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaid, asenduskodude juhte ja töötajaid ning noori
tugiisikuteenuse olemasolust. Teenust on tutvustatud erinevatel infopäevadel, seminaridel, koolitustel,
koosolekutel; on saadetud infokirju KOVidele ja asenduskodudele. Teavitustegevus jätkub ka teisel
poolaastal.
2019. aastaks planeeritud eelarvest on 31.05.2019 seisuga kasutatud 55,5%.Eelarve täitmine vastab
ootustele. Tegevused on ellu viidud plaanipäraselt, mõningane viivitus on ilmnenud noorte
arenguprogrammi rakendamisel.
Teisel poolaastal jätkus tugiisikuteenuse osutamine senises tempos. 31.12.2019 seisuga on kokku
teenust saanud projekti jooksul 98 noort (sh kõigil ei ole täitunud üle 32 teenusetunni, mis on vajalik, et
projekti indikaatorina arvestada).
Tugiisikute kovisioonid on üldjoontes piirkonniti toimunud plaanipäraselt. Kohati on teenuseosutaja
asendanud kovisiooni supervisiooniga. Mõnel juhul on grupikohtumine asendatud individuaalse
supervisiooniga (nt kui vahemaad on pikad või tugiisikutel erinev emakeel). Tugiisikute nõustamine ja
toetamine teenuseosutaja poolt (nii kovisiooni/supervisiooni näol kui igapäevaselt individuaalses
suhtluses) on oluline lisaväärtus mida käesolev projektipõhine korraldus tugiisikuteenusele annab.
11.11.2019 toimus Tallinnas lühikoolitus tugiisikutele „Kuidas mõista teismelist“, kust oli võimalik osa
võtta tugiisikutel üle Eesti. Väljastpoolt Tallinna osales siiski vaid 1 tugiisik. Edaspidi püüame korraldada
tugiisikutele lühiseminare vm kohtumisi ka teistes piirkondades, kuid on siiski selgelt näha, et tugiisikute
kokkusaamine on väga keeruline, kuna kohtumistel tuleb osaleda vabast ajast ja tasuta.
2019. aasta eelarvest kasutati 87%. Täielik eelarve kasutamine jäi eelkõige selle taha, et
noorteprogrammiga ei olnud võimalik siiski alustada suuremas mahus juba 2019. aastal. Kuigi leiti
teenusepakkujad ja alustati gruppide komplekteerimist, jõudis 2019. aastal alustada vaid Põhja-Eesti
102
grupp – nii koolitajate kui noorte jaoks oli vaja pikemaajalist etteteatamist ning seega alustavad
ülejäänud grupid 2020. aastal.
01.01.2020 - 31.12.2020
Tugiisikuteenuse osutamine jätkus senisel moel. Eriolukorra ajal tehti lepingute muudatused, mis
võimaldasid eriolukorra ajal ja kuni 1 kuu pärast seda osutada teenust telefoni või interneti teel ja esitada
aruandluseks vaid tugiisiku allkirjaga kliendipäevikud. Muutusi teenuse mahus eriolukorra tõttu otseselt
ei tekkinud. Lisaks tavapärastele teemadele toetasid tugiisikud noori eriolukorraga seotud teemadega –
info eriolukorrast, reeglitest, juhendamine; stressi ja hirmudega toimetulek; suhtlusvajadusega,
üksinduse ja igatsusega toimetulek; distantsõppes toetamine ja juhendamine.
Koostöö kohalike omavalitsustega on erinev. On omavalitsusi, kes teevad sisulist koostööd, tunnevad
huvi noore käekäigu vastu ka pärast tugiisikuteenusele suunamist ning suhtlevad tugiisiku ja/või
noorega. Kahjuks on ka neid, kes näevad tugiisikut kui juhtumikorraldajat, oodates tugiisikult liigse
vastutuse võtmist noore elu ja käekäigu eest ning sisuliselt omavalitsuse rolli ülevõtmist.
30.04.2020 seisuga oli tugiisikuteenust saanud kokku 109 noort.
Noorteprogramm toimus 3 grupile noortele (1 grupp alustas 2019, teised 2020), sh 1 venekeelne ja 2
eestikeelset. Kokku osales 43 noort, iga grupp kohtus 3x2 päeva. Noorte teavitamine ja motiveerimine
osalema oli väga keeruline, siin oli võtmekohaks koostöö koolitajate ja asenduskodudega. Noorte
kutsumisel on oluline isiklik kontakt, universaalsest teavitusest ei piisa. Teemad, millega gruppides
tegeleti, olid näiteks:
- Iseseisvaks eluks vajalikud oskused, noorte enda arvamused nendest oskustest, mida nad
vajaksid selleks, et iseseisvalt paremini toime tulla.
- Suhtlemisoskus; enesekehtestamine, „ei“ ütlemise oskus.
- Meeskonnatöö oskused - koos loodi visuaalselt lugu, eesmärk sellest, milline nende arvates
võiks nende iseseisev elu välja näha ja kuhu nad tahaksid jõuda (paljud tõid välja oma pere
loomise).
- Mitmed ülesanded olid üles ehitatud suhtlemisele ja üksteise tundma õppimisele (kuulamisoskus
ja julgus).
- Meeskonnatöö oskust omandati mh toiduvalmistamise protsessi kaudu (eelplaneerimine, eelarve
koostamine, toidu hankimine, toidu valmistamine ning tulemuse analüüs).
- Vaja oli palju ise kaasa mõelda; mugavustsoonist välja astuda ja endast rääkida, mida kõik
noored ei olnud kohe valmis tegema. Kuigi mõni teema tekitas esialgu ebakindlust ja hirmu (mis
võis peituda naeru ja veiderdamise taha, ei jäänud keegi tegevustest eemale.
Kuna koolitajad olid kogenud noorsootöötajad, oli koolitus noorte jaoks kasulik, huvitav ja lõbus.
Osalenud noored jäid väga rahule.
Iga kord osales noorte kohtumisel ka koordinaator või projektijuht, et tagada, et kõik korralduslikult sujuks
ning saada ka ülevaade ja tunnetus, kuidas programm osalejatele sobib ja meeldib.
Koolitajad tegelevad noorte põhjalikuma tagasiside koondamisega, mis esitatakse SKAle teisel
poolaastal. Eriolukorra tõttu jäid ära 2 kevadesse planeeritud gruppi, mis loodetakse läbi viia sügisel.
Eelarvest on kulunud 41%.
II poolaasta
Jätkus tugiisikuteenuse osutamine mai lõpus sõlmitud uute lepingute alusel. Kuna kõigis piirkondades
jäid teenuseosutajad samaks, sujus uue lepinguperioodi algus tõrgeteta.
103
27.08.20 toimus tugiisikute seminar, kus tutvustati Töötukassa teenuseid, programmi STEP ning
järelhooldusteenust. Seminarile oli kutsutud üle Eesti kõik tugiisikud, siiski olid kohal vaid põhja piirkonna
tugiisikud. Osalenud jäid väga rahule.
Uue koroonalaine tõusuga sügisel lepiti vastavalt lepingutingimustele kokku SKA ja teenuseosutajate
vahel, et teenust võib osutada suuremal määral telefoni ja interneti tee. Tööd tuli teha suuremal määral
suheldes distantsilt muude kanalite abil.
Põhja piirkonna kogemused
-Tugiisikuteenus on saavutanud kindlama koha ja on tunda, et vajadus teenuse järele on olemas.
-Koostöös SKAga korraldatud koolitus oli väga vajalik. Lühikoolitused tugiisikutele on vajalikud ja
arendavad.
-Teisest koroonalainest tingitud muudatus teenuse osutamisel oli vajalik. See kindlustas teenuse
osutamise järjepidevuse ja noortele toe.
-Intellektipuudega noore jaoks on tugiisiku toel hakkama saamine elulise tähtsusega ja motiveeriv. See
on hea võimalus proovimaks, kas üldse on võimalik isesesvalt hakkama saada.
Probleemid ja ettevõetud abinõud
-Uue koroonalaine tõttu jäi ära tugiisikute sügisene kovisioon. Abinõuks olid personaalsed nõustamised,
kuid see ei asenda omavahelist kogemuste jagamist. Edasise abinõuna praeguses koroona olukorras
tuleb proovida teha veebikohtumisi.
-Tänased teenuse tingimused ei sobi hästi noortele, kes vajavad tugiisikut eelkõige kui psühho-
sotsiaalset tuge ja teadmist, et neil on inimene olemas, kuid ei vaja aktiivset tegutsemist. Abinõuks on
tugiisiku initsiatiiv ja kontakti hoidmine.
Lõuna piirkonna kogemused:
Tugiisikutel on olnud teenuse osutamisel keerukusi, sest noored ei ole pidanud alati kokkulepetest kinni.
Näiteks on seetõttu jäänud ära kokkulepitud kohtumisi või jäänud allkirjastamata kliendipäevikud.
Lahendusteks on olnud uued kohtumised ja allkirjastatud kliendipäevikute hiljem esitamine – järgmiste
kuude aruannetes. Noorte probleemide lahendamisega seonduvalt on toimunud koostöö ning
infovahetus ja vajadusel võrgustikukohtumised kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate/ lastekaitse
spetsialistide või teiste noorte formaalse võrgustikuliikmetega. Samuti on teenusepakkuja juhendanud
kohalikke omavalitsusi noortele teenuse saamiseks juhtumiplaani täitmisel ja Sotsiaalkindlustusametile
esitamisel.
Peamised teemad, millega tugiisikud noori toetasid olid töö- ja õppimise, majandusliku toimetuleku
(võlad, raha kasutamise planeerimise), tervislike eluviiside järgimise ja terviseprobleemide lahendamise,
asjaajamise ja ametiasutustega suhtlemise (toetuste taotlemine), igapäevaoskuste, eluaseme ja
lähisuhete ning sõjaväekohustusega seonduv.
Noorteprogramm
Novembrikuus alustati taas noorteprogrammiga ja kutsuti asendushoolduselt iseseisvasse ellu
suunduvaid noori osalema. Läbiviimiseks sõlmisime hankelepingu Eesti Asenduskodu Töötajate
Liiduga.
Seekord õnnestus lisaks asendus- ja perekodude noortele kutsuda osalema ka eestkosteperede noori.
Piirkonna koordinaator kontakteerus ca 109 Põhja piirkonna perega, kus olid sihtgruppi kuuluvad noored.
Töö oli tulemuslik ja eestikeelne grupp täitus kiiresti. Esimene kohtumine toimus 7. -8. 11. 2020
Kloogaranna noortelaagris. Kohal oli 20 noort. Kaks järgmist kohtumist noortega tuli üle viia veebi, sest
koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu ei saanud teha kontaktkohtumisi. 5.12. ja 19.12. toimusid
kohtumised veebis. Programmi läbiviija püüab sel moel hoida noortega kontakti kuni õnnestub jätkata
programmi tegevustega. Pikendasime hankelepingut kuni 30.03.2021, et oleks võimalik alustatud grupp
lõpule viia.
Püüti korraldada ka venekeelset noorteprogrammi gruppi, kuid piisavat gruppi noori ei õnnestunud kokku
saada, mistõttu see grupp jäi ära.
Arutelude käigus Sotsiaalministeeriumiga jõuti järeldusele, et on vaja veel 2021. aastal jätkata
asendushoolduse noortele tugiisikuteenuse pakkumisega riigi poolt, et noored ei jääks haavatavasse
104
olukorda KOVide vähese teadlikkuse või suutlikkuse tõttu. Seetõttu viidi sügisel läbi hanked 2021.
aastaks. Detsembris sõlmiti lepingud 2021. aastaks järgnevalt:
Põhja piirkond: MTÜ Suunatuli
Lõuna piirkond: SA Elva Laste- ja Perekeskus
Ida piirkond: MTÜ Virumaa Tugiteenused
Lääne piirkond: MTÜ Suunatuli
„Noorelt noorele“ tugiisikuteenus: Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
Kuna noorteprogrammi ei õnnestunud koroonaviiruse leviku tõttu planeeritud mahus läbi viia, on
eelarvest kasutatud aasta lõpuks 76%.
01.01.2021 - 31.05.2021
Selleks, et põhjalikumalt tegeleda tugiisikuteenuse koordineerimisega, tugiisikute toetamisega, KOVide
nõustamisega järelhoolduse ja noorte toetamise osas, viidi 2021. aasta algusest sisse muudatus, mille
kohaselt noorte tugiteenustega tegeleb üks koordinaator (varem eraldi inimest selle teema peal ei olnud).
Perioodil 01.01.- 31.05. 2021 on tugiisikuteenust saanud 14 noort. Tugiisikuteenuse osutamine kõigis
piirkondades sujus tõrgeteta ja koostöö teenuseosutajatega (MTÜ Suunatuli, SA Elva Laste- ja
Perekeskus, MTÜ Virumaa Tugiteenused ja Eesti Asenduskodu Töötajate Liit) toimis hästi. Riigis
kehtestatud piirangute tõttu sõlmiti kohe aasta alguses SKA ja teenuseosutajate vahel kokkulepe, mille
kohaselt võib teenuseid osutada veebi teel kuni järgmise vastava kirjani SKA poolt. Aasta esimese 5 kuu
jooksul on piirangud olnud pidevad ning kokkulepe on säilinud. Kontaktkohtumised vähenesid ja
tugiisikud hoidsid noortega kontakti veebikanalite ning telefoni teel.
Selleks, et hoida tugiisikuid ühtses infoväljas ning pakkuda neile noorte toetamisel vajalikke teadmisi,
samuti meeskonnatunde tekitamiseks, korraldati tugiisikutele veebikoolitusi. Veebikoolituse formaat
võimaldab koolitusel osaleda kõigil tugiisikutel üle Eesti, olenemata asukohast. Ettepanekud käsitlevate
teemade kohta on tulnud tugiisikutelt endilt. Toimunud on kaks veebikoolitust ja kokku on lepitud ka
kolmanda koolituse aeg ning teemadering koos läbiviijatega. Kaks esimest veebikoolitust keskendusid
Töötukassa teenustele, noorte vaimse tervise teemadele ning erihoolekandele. Teemade kajastajateks
olid Töötukassa esindaja, SKA ohvriabi osakonna MDFT terapeudid, SKA erihoolekande spetsialist ning
MTÜ Peaasi esindaja. Kolmas veebikoolitus on planeeritud keskenduma töösuhetele ja
inimkaubandusele (koolitajaks on Tööinspektsiooni esindaja ning SKA Ohvriabi osakonna
inimkaubanduse spetsialist).
Töös on tugiisiku koolituse läbinud isikutele asendushoolduse koolitusmooduli korraldamine.
Hankedokumendid selleks on valminud, hange viiakse läbi juunis 2021, koolitus on plaanis läbi viia
sügisel.
2021. aasta läbivaks teemaks on valmistumine tugiisikuteenuse üle andmiseks kohalikele
omavalitsustele aastal 2022. Olulisel kohal on teavitustegevused. Mais saadeti informatiivne kiri
kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele. Projektijuht rääkis tugiisikuteenusest ja teenuse üleminekust
koostöökohtumisel Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, koordinaator käsitles teemat Eesti Laste ja Noorte
Hoolekandeasutuste Ühenduse koosolekul. Samuti on sellest kirjutatud asendushoolduse uudiskirjas.
Noorteprogrammi ei õnnestunud koroonaviiruse ulatusliku leviku ja piirangute tõttu jätkata. Programmi
läbiviija hoiab veebi teel noortega kontakti kuni õnnestub jätkata programmi tegevustega. Hankelepingut
pikendati taas kuni 30.06.2021, et oleks võimalik alustatud grupi tegevused lõpule viia.
Noorteprogrammi grupid toimuvad taas 12.-13.juunil ja 29.-30.juunil. Ettevalmistavad tegevused
toimumise koha, toitlustuse, transpordi, seminariruumi jms. osas on tehtud ja noortele on
registreerumine avatud. Grupp täitub kiiresti.
Jätkatakse järelhooldusteenuse alase nõustamisega. Sellega seoses lisati SKA kodulehele
informatsiooni järelhooldusteenuse kohta. Lisaks kaardistati asendushooldusteenusel ja
eestkosteperedes kasvavad sihtrühma kuuluvad noored ja pöörduti kirja teel kõigi Eesti kohalike
omavalitsuste poole (lastekaitsespetsialistid, sotsiaalosakondade juhid, sotsiaaltöötajad). Kirja eesmärk
105
oli teavitada kohalikku omavalitsust sihtrühma kuuluvate noorte suurusjärgust nende linnas või vallas
ning kutsuda kohalikku omavalitsust üles toetama iseseisvuvaid noori läbi järelhooldusteenuse. Lisaks
on planeeritud SKA koordinaatori pöördumised kõigi Eesti kohalike omavalitsuste poole individuaalselt
(telefoni teel). 31.05.2021 seisuga on tehtud ca 25 kõnet ja tegevus jätkub. Sagenenud on
korduvkontaktide arv, kus kohalik omavalitsus soovib saada lisainformatsiooni või arutada
üksikjuhtumeid, mistõttu võib pidada tegevust tulemuslikuks.
Eelarvest on kasutatud 23% (ei sisalda maikuu teenuseid).
8. Näitajate8 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide TAT Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või
punktile, missugusest saavutustase saavutustase alatäimisel
9
tegevusest kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Tegevus 1. 1200 1287 01.01.2021 – 31.05.2021
Asendushoolduse Näitajad on 2021. aasta I kvartali
mitmekesistamine ning lõpu seisuga. 2021. aasta I
tugitegevused (Perepõhiste kvartalis lisandus 104 uut
asendushoolduse vormide unikaalset osalejat.
pakkujate arv)
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Näitaja 1
Näitaja 2
TAT spetsiifilised väljundnäitajad10
Tegevus 1. 1200 1287 01.01.2021 – 31.05.2021
Asendushoolduse Näitajad on 2021. aasta I kvartali
mitmekesistamine ning lõpu seisuga. 2021. aasta I
tugitegevused (Perepõhiste kvartalis lisandus 104 uut
asendushoolduse vormide unikaalset osalejat.
pakkujate arv)
Tegevus 1. 500 1040 01.01.2021 – 31.05.2021
Asendushoolduse Püstitatud indikaator on üle
mitmekesistamine ning täidetud, kuna
tugitegevused (Koolitusel asenduskoduteenuse osutajate
osalenud või tugiteenust kättesaadavus ning nende huvi
saanud asenduskoduteenuse teenuste ja koolituste vastu on
osutajate ja järelevalve kõrge. 2021. aasta I kvartalis
teostajate arv) sisenes 41 unikaalset osalejat.
Tegevus 2. Järelhoolduse 200 159 01.01.2021 – 31.05.2021
arendamine (Tugiteenuseid Seni on näitaja alatäidetud
saanud asendushoolduselt tugiisikuteenuse vähese
ellu astuvate noorte arv) kasutamise tõttu. 2021. aasta I
kvartalil sisenes 6 unikaalset
osalejat.
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad11
8
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
9
TATs fikseeritud saavutustase.
10
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
11
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
106
Näitaja 1
Näitaja 2
Näitaja 3
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Jah
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Ei
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele
või avalike teenuste osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute
ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud 0
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise 0
selgitus:
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele12
01.01.2015 – 31.12.2015
TATis kavandatud tegevuste rakendamise ettevalmistustega on alustatud, toimunud on erinevaid
koostöökohtumisi ning töögruppe. Enamus kavandatud tegevusi on alguse saanud, kuid tõrkeid on
esinenud kavandatud hangete läbi viimisel: nt on viibinud tugiteenuste hanke perepõhise
asendushoolduse pakkujatele väljakuulutamine. Läbi on viidud Asendushoolduse korralduse ja rahastuse
analüüsi hange ning Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hange. Mõlemad hanked nurjusid ning
tuleb uuesti läbi viia. Asendushoolduselt lahkunud noorte uuringu hankekonkurss on uuesti välja
kuulutatud ning toimub pakkumuste hindamine.
TATi elluviimisel on selgunud, et on vajalik muuta mõningate tegevuste elluviimise detaile: tulenevalt
ettepanekutest sätestada selgelt partneri kohustused, muuta eelarvet jms. Selleks on alustatud TATi
muutmise protsessiga.
01.01.2016 – 31.12.2016
31.03.2016 allkirjastas minister TATi muutmise käskkirja, mille alusel täpsustati TATis 4. peatüki ning
toetuse saaja ja partneri kohustuste sõnastusi. Samuti asendati lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B.
Mitmed vajalikud hanked teenuste pakkumiseks on läbi viidud. Alustatud on tugiteenuste pakkumisega
perepõhistele asendushoolduse pakkujatele. Kahes piirkonnas on alustatud asendushoolduselt
elluastujatele tugiisikuteenuse pakkumise ettevalmistustega.
RAKE viis läbi PRIDE koolituse analüüsi, mille teostus oli ebakvaliteetne ning TAI sätestas lepingu järgi
leppetrahvi, mistõttu TAI koostas lisaks täpsustava miniuuringu PRIDE koolituse kohta. Alustati tegevuste
edasise planeerimisega ning otsustati koos ekspertidega, et Eesti jaoks arendatakse PRIDE koolitus
vanade koolitusmaterjalide baasilt. Asendushoolduselt elluastujate uuringut on teostamas Praxis, mis on
hetkel ajakavajärgselt läbiviimisel. Hankedokumendid asendushoolduse järelevalve tõhustamise ja
asenduskoduteenuse osutajate tugiteenuste kohta on koostatud ning peagi kuulutatakse mõlemad
hanked välja. Ajakirja Sotsiaaltöö maikuu numbris (2/2016) ilmus TAT „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ kõikide tegevuste tutvustus.
Hangete läbiviimisel on esinenud probleeme, mistõttu on ka edasi lükkunud tegevuste elluviimine.
Tegevuste elluviimiseks on ettevalmistavad tegevused samuti aega võtnud ning seetõttu on ka
12
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
107
kuluprognoos alatäidetud. Planeeritud tegevused on käivitumas suuremas mahus alates 2016. aasta
sügisest.
TATi teksti muudatused viidi läbi detsembris. Põhilised muudatused kajastasid sihtgrupi täpsustust,
järelevalve metoodika ja koolituste tegevuse edasilükkamist, analüüsi mitte läbiviimist, tugiteenuste
detailsemat kirjeldust ja arendustegevuste lisamist.
Kõikide planeeritud teenuste ja koolituste pakkumistega on alustatud. PRIDE koolitusi pakutakse ning
väljatöötamisel on uus PRIDE koolituste moodul, mille koostamiseks koostati arendusmeeskond.
Asenduskoduteenuse pakkujate täienduskoolituste analüüsi tulemusel on koostatud uus koolituskava.
Perepõhistele asendushoolduse pakkujatele on tugiteenuste pakkumisega olnud probleeme. SKA on
omalt poolt tegelenud aktiivselt teavitustegevustega, et osalejaid teenustele aidata. Asenduskoduteenuse
töötajatele pakutud tugiteenustel on aktiivne osalemine. Asendushoolduselt elluastuvate noorte
tugiisikuteenuse kasutamine on olnud oodatud aeglasem. SKA on analüüsinud teenusele jõudmise
probleeme ning tegeletakse laialdase teavitamisega. Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring on
Praxise poolt ellu viidud ning tulemusi tutvustatud sihtgrupile.
Planeeritud teenuste ja koolituste arendamine ja pakkumine on käimas. SKA toetab aktiivselt teenuste
pakkumisel esinenud probleemide lahendamist.
Eelarve on tegevuste osas alatäidetud, kuna tegevuste ellu rakendumine ei ole olnud nii hoogne kui
esialgselt planeeritud oli.
01.01.2017 – 31.12.2017
2017. aasta veebruaris muudeti TATi sõnastust, kuna haldus- ja riigireformi muudatused mõjutasid ka
TATi tegevuste kirjeldusi ja sihtgruppi. Juulis muudeti tegevuskava kirjeldust ja eelarvet, kuna selginesid
maavalitsuste kaotamisega seotud järelevalve koolituste vajadused, muudeti perepõhiste
asendushoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumise loogikat ning lähtuvalt asendushoolduse
valdkonnas toimuvate suurte muudatuste tulemusena oli kiirem vajadus arendustegevuste elluviimiseks.
Koolituste valdkonnas on 2017. aasta olnud eriti oluline, kuna koolituste materjalid on valminud. Neid on
täiendatud vastavalt tagasisidele ning piloteerimise tulemustele. PRIDE eelkoolituste pilootrühmad on
alustanud koolitustega. Koolitused asenduskodu kasvatusala töötajatele on samuti saanud alguse ning
neli esimest rühma on alustanud baaskoolitusprotsessiga. Lisakoolituste teemadega on samuti tegeletud
ja analüüsitud.
Teavitustegevustes on teavitusstrateegia valminud ja paika on pandud tegevuskava teavitustegevuste
elluviimiseks. Asendushoolduse muudatused mõjutavad olulisel määral teavitustegevuse põhisõnumeid,
mistõttu teavitustegevuse peab vastama muudatuste eesmärkidele.
Tugiteenuste pakkumine on asenduskodu töötajatele toimunud väga aktiivselt, kuna tugiteenused on
hästi vastu võetud ja peetud vajalikuks neid läbida. Tugiteenused perepõhise asendushoolduse
pakkujatele on jätkunud vaikselt kasvavas tempos ning nende pakkumine on samamoodi jätkunud.
Arendustegevustega alustati kiiremas tempos, kuna need tegevused on olulised toetavad tegevused
asendushoolduse muudatuste jaoks.
Seni on eelarve tegevuste osas siiski alatäidetud, kuna tegevuste kulutused ei ole olnud seni planeeritud
mahus. Oluline põhjus on ka selles, et kõik tegevused pole siiski veel alguse saanud ning järgemööda
toimub veel väljatöötamisprotsess, seda nii kutselise erihoolduspereteenuse, järelevalve koolituste ja
teavitustegevuste osas. 2018. aastal lisanduvad ka kulutused nende tegevuste osas.
TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 36% püstitatud lõpptasemest ehk
430 unikaalset osalejat 1200 osalejast. 2018. aasta vahetasemeni (750) ei pruugi näitaja 2018. aasta
jooksul tõusta, küll aga peaksid 2018. aasta jooksul saama alguse teavitustegevused, mis hakkavad
informeerima ühiskonda perepõhiste asendushoolduse võimalustest ning kutsuma perepõhist
asendushooldust pakkuma. Lisaks jätkuvad koolituste ja tugiteenuste pakkumised ning koordinaatorid
nõustavad pidevalt KOVe selleks, et nad saadaks üha enam perepõhise hoolduse pakkujaid koolitustele
ja tugiteenustele suunata.
TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 16% eelarvest. 2017. aastaks planeeritud
eelarvest kasutati ära 49%. Eelarve kasutus tõuseb 2018. aastal, kui lisanduvad teistele tegevustele
järelevalve koolituste pakkumine ja teavitustegevuste ellu viimine.
01.01.2018 – 31.12.2018
108
Aasta alguses lõppesid 2017. aastal alanud seitse PRIDE eelkoolitust, 2018. aasta II poolaastal toimus
kuus PRIDE eelkoolituse gruppi ning lisaks Tartus toimus eelkoolituse supervisioon. Mõju analüüsi jaoks
viidi läbi fookusgrupiintervjuud. PRIDE põhikoolituste teemad on välja arendatud ja sisustatud. Kokku on
kuus erinevat teemat, mis on kooskõlastatud perepõhiste tugiteenuste pakkujatega.
Jaanuaris valmis perevanema ja kasvataja koolituse mõjuanalüüs. 2018. aasta lõpuks saadi kõikidele
moodulitele mõlemas keeles koolitajad. 2018. aastal jooksul viidi läbi kaks gruppi koolitusi. Lisaks toimus
mõjuhindamise raames 2017. aastal perevanema ja kasvataja täienduskoolituse läbinutega kaks
fookusgruppi, et hinnata koolituse pikaajalist mõju. Aasta jooksul viidi läbi kaks perevanema ja kasvataja
täienduskoolituse gruppi. Lisaks toimus kaks lisakoolitust. Asendushoolduse pakkujatele ja võrgustikku
kuuluvatele spetsialistidele valmis täienduskoolituste koolitusvajaduse analüüs ning pilootkoolituse kava.
Perepõhiste tugiteenuste uus hankeleping sõlmiti MTÜga Oma Pere ning nende poolt pakutakse
piirkondlikke teenuseid: individuaalne psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine ja mentorlus. Üle-
eestilised teenused, telefoni- ja internetinõustamine on SKA koordinaatorite pädevuses. Tugiteenuseid
pere- ja asenduskodude töötajatele pakub MTÜ Moreno Keskusega. Teenusepakkuja jätkab teenuste
pakkumist vajaduspõhiselt kõigile Eesti asenduskodudele
Juuni-august toimus KOV-delt sisendi saamine ning koondamine kutselise erihoolduspereteenuse
mudelite loomise tarbeks. Lisaks uuriti erinevate välisriikide praktikaid sarnase süsteemi kohta ning
koondati statistikat Eesti olukorra kaardistamiseks ja vajaduse välja selgitamiseks. Koguti sisendit
peredelt, et selgitada välja perede valmisolek sellise teenuse osutamiseks, sh ettevalmistuse, teenuste,
toetamise jmt vajadus. 2018. aasta oktoobris telliti kutselise erihoolduspereteenuse ühe mudeli loomise
alusanalüüs, mille teostas SOS Lasteküla Eesti Ühing.
Perepõhise asendushoolduse tutvustamiseks korraldati kampaania, mille raames loodi
dokumentaallavastus „Südames sündinud“ . Perioodil 04.11.18-17.03.19 toimub 15 etendust üle Eesti
ning lavastus filmitakse ka üles hilisemaks kasutamiseks.
Järelevalve teemal toimus kaks koolitus. Üks oli järelevalve õigusraamistiku ja teine lastega vestlemise
koolitus. Järelhoolduse teenustele lisati 2018. aastal usaldus-tugiisiku võimalus. Lisandub ka noorelt
noorele tugiisikuteenus, mida hakkab pakkuma Eesti Asenduskodu Töötajate Liit. Noorelt noorele
tugiisikute koolitamisega tegeles Tallinna Ülikool. Lisaks töötati välja Lastekaitse Liidu poolt noorte
arenguprogramm, mille eesmärk on toetada noorte enesearengut ning seeläbi edukamat toimetulekut
tulevikus.
Oktoobris tehti tegevuskavas täiendus selle osas, et piirkondlikud koordinaatorid tegelevad nüüd ka
järelhoolduse tegevuste koordineerimisega lisaks tugiteenustele. Aasta lõpus koostati uus tegevuskava
ja eelarve 2019. aastaks.
TATi põhinäitaja perepõhiste asendushoolduse vormide arv on täidetud 57% püstitatud lõpptasemest ehk
680 unikaalset osalejat 1200 osalejast.
TATi kogueelarvest kuni aastani 2020 on kasutatud seni 36% eelarvest. 2018. aastaks planeeritud
eelarvest kasutati ära 52%.
01.01.2019 – 31.12.2019
PRIDE eelkoolituse gruppe alustas 2019. aastal kokku seitse ning põhikoolitusi korraldati kuuel korral.
PRIDE põhikoolituste teemadele lisandus perede vajaduse tõttu veel kaks teemat: positiivne vanemlus
ja vanema toimetuleku toetamine. TAI tegevus on eesmärgipärane, kuid eesmärgi saavutamine on
raksendatud osalejate loobumise ning loobumisest mitteteatamise või väga hilise teatamise tõttu.
I poolaastal toimus kahel korral PRIDE koolitajate supervisioonide ettevalmistamine ja korraldamine, mille
eesmärgiks on koolitajaid oma töös toetada ja julgustada, vahetada kogemusi ja säilitada PRIDE
eelkoolituse läbiviimise ühtne praktika. Aktiivselt tegeleti venekeelsete PRIDE materjalide kujundamise
protsessiga, mille tulemusena on venekeelsed materjalid valminud.
Perevanema ja kasvataja täienduskoolitusega alustas kolm gruppi. Lisakoolitusi korraldati kaheksal
korral käsitledes nelja erinevat teemat. Tegevused toimuvad plaanipäraselt, kuid suureks väljakutseks on
pädevate koolitajate leidmine ning nendega ühise aja leidmine koolituste läbiviimiseks.
2019. aastal toimunud hanke tulemusel korraldati „Seksuaalselt väärkoheldud ja/või inimkaubanduse
ohvriks langenud laste märkamine ja toetamine“ teemaline koolitus, mille eesmärk on toetada
109
asendushooldusteenuse pakkujaid ja lastekaitsetöötajaid teadmiste omandamisel seksuaalselt
väärkoheldud ja/või inimkaubanduse ohvriks langenud laste kohta, sh kuidas lapsi toetada ning aidata
neil oma tunnetega toime tulla. Koolituse sihtrühmadeks olid asendushooldusteenuse pakkujad
(asendus- ja perekodu töötajad või sotsiaaltöötajad) ja lastekaitsetöötajad. Koolitusel osalejate tagasiside
oli positiivne ning koolitusel osalejad leidsid, et koolituse teemad on nende töö jaoks vajalikud ja koolitusel
käsitletud teemad pakkusid neile palju uut informatsiooni. Kuigi tagasisidest lähtus, et kohati jäid
asenduskodude jaoks mõned teemad rohkem pinnapealseteks võrreldes lastekaitsetöötajatele mõeldud
teemadega, toetasid koolitusel osalejad mõlema sihtrühma koos koolitamist, sest kasulik on näha, kuidas
teine osapool oma tööd korraldab ja millised on koostöökohad.
Märtsis ja aprillis toimusid SKA ja MTÜ Oma Pere koostöös korraldatud ressursipäevad, mille eesmärk
oli tutvustada peredele lähemalt spetsialiste, kes osutavad erinevaid teenuseid nt psühholoogilist
nõustamist, et seeläbi julgustada peresid teenuseid kasutama. Üldjoontes sai ressursipäevade eesmärk
täidetud - on suurenenud psühholoogilise nõustamise teenuse pakkumise maht, eriti just ida piirkonnas,
ka põhja ja lõuna piirkonnas.
Asendushoolduse tugiteenuste osas on grupinõustamine jätkuvalt tõusuteel, ühes kuus toimub
keskmiselt 20 gruppi üle Eesti. Hästi on vastu võetud just psühholoogide ja pereterapeutide
grupinõustamised, teemad on pigem universaalsed. Peresid huvitab: piiride panek, heade suhete
hoidmine, digimaailma mured ning koolis toimetulek; samuti spetsiifilisemad teemad nagu lapsendamise
saladus, päritolu, asendushoolduse vormid. Venekeelsed temaatilised grupinõustamised toimuvad
aktiivselt nii Põhja kui Ida piirkonnas, kohati on osalejate arv kujunenud isegi liiga suureks (grupis üle 20
inimese).
Peredele tugiteenuste osutamiseks on 17.12.2019 seisuga kaetud kogu Eesti (MTÜga Oma Pere ja SOS
Lastekülaga ühispakkumuses; Kasuperede Liit; MTÜ Virumaa Tugiteenused ühispakkumuses Maria ja
Lapsed ning MTÜ Igale Lapsele Pere).
Supervisioonide läbiviimisel on raskusi tekitanud ka töötajate omavahelised ning töötajate ja juhi
vahelised lisapinged, mida supervisioonide abil püütakse lahendada.
Enam soovitakse arutada keerulisemaid juhtumeid ja töötajate suhtlemist juhtkonna või lastega. Oskused
lastega töötamiseks on paranenud, kuid töötajad vajavad põhjalikumaid teadmisi tööks probleemse
käitumisega lastega.
Kriisihooldusperede ja kutseliste erihiooldusperede osas toimusid planeeritud kaasamisüritused 18.06
Tallinnas ja 20.06 Tartus. Kogutud sisendi ning ka varem koondatud teadmiste põhjal valmistati 2019 II
poolaastal ette kriisihoolduspere ning kutselise erihoolduspere teenuse hange, mis avaldatakse 2020
jaanuaris.
Teisel poolaastal on SKA TATi meeskond aktiivselt panustanud asendushooldusega seotud
kvaliteedijuhiste väljatöötamisse. Projekti peaspetsialist on tegelenud asendushooldusteenuse
osutamise asendus- või perekodus, asendushooldusteenuse osutamise hooldusperes ning
turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste arendamisega. Kuna tegemist on materjalidega, millest
teenuseosutajad teenuse korraldamisel ja arendamisel lähtuvad, on äärmiselt oluline põhjalik lähenemine
ja teenuse olemusse süvenemine, mistõttu oli tegemist töömahuka protsessiga. 2019. lõpuks on
nimetatud kolm juhist edastatud SKA KVOle, kes 2020 aastal jätkab nende tutvustamist sihtrühmale.
Sügisel 2019 algas töö ka järelhoolduse kvaliteedijuhisega, mis jätkub 2020. aastal.
Sügisel valmis meediaga suhtlemise juhis peredele, kes kasvatavad teistest vanematest sündinud last
või lapsi ning soovivad enda peres kasvava lapse ja pere lugu avalikkuse ees jagada („Laps ja kasupere
meedias. Kuidas anda laste ja perede olukorrast meediasse infot laste õigusi riivamata?“, eesti- ja
venekeelne juhis on kättesaadav tarkvanem.ee/kasupere lehelt). Valmis ka asendushooldust tutvustav
ülevaatlik elektrooniline väljaanne potentsiaalsetele ja olemasolevatele kasuperedele („Kas sinu
südames on ruumi?“, eesti- ja venekeelne materjal on kättesaadav tarkvanem.ee/kasupere lehelt).
23.12.19 algas teavituskampaania „Hoolduspere muutis minu elu“, mis räägib noorte hooldusperedes
kasvamise kogemustest ning julgustab inimesi mõtlema, kas ka nemad sooviksid ja oleksid võimelised
hakkama hoolduspereks, pakkudes kodu lapsele, kes ei saa elada oma sünniperes.
110
Teavituskampaania tegevused jätkuvad osaliselt veel ka 2020. a jaanuaris, misjärel valmib kampaania
kokkuvõte ja järeluuring.
Alates 2020. aastast koordineerib asendushoolduse valdkonna teavitustegevusi Sotsiaalkindlustusamet.
2019 II poolaasta vältel toimusid erinevad koostöökohtumised, eriti tihedalt SKA ja SOM-iga, kellega
vahetati informatsiooni toimunud tegevustest, arutati valdkonna sisulisi teemasid jm. Sealhulgas toimusid
SKA ja SOM-iga mitmed koosolekud asendushoolduse valdkonna süsteemide väljatöötamiseks
(kriisihoolduspered, kutselised erihoolduspered ja kinnisel lasteasutusteenusel olevad asendushooldusel
olevad lapsed). Toimunud on ka TAI asendushoolduse meeskonnaga pidevad koosolekud tõhusama
informatsiooni vahetamise ja koostöö eesmärgil.
01.01.2020 – 31.12.2020
I poolaastal on olnud suur rõhk eriolukorrast tingitud ümberkorralduste tegemiseks.
Partnerid on viinud võimalikult paljud tegevused veebikeskkonda. Koolituste osas on vajalik täiendav
arendustöö, et ümber korraldada senine auditoorne õpe täielikult või osaliselt veebipõhiseks õppeks.
Enne eriolukorra väljakuulutamist toimusid nii PRIDE eelkoolitused, eelkoolituste supervisioonid kui ka
PRIDE põhikoolitused.
2019. aastal oli perede tugiteenuste osas seatud 2020. aasta eesmärgiks taaskäivitada teenused kõigis
Eesti piirkondades ning seada olulisele kohale SKA koordinaatorite ja teenuseosutajate tihe koostöö. I
poolaastal on tugiteenused käivitunud edukalt ka uute teenuseosutajate vaates ning SKA koordinaatorite
ja teenuseosutajate koostöö on sujunud hästi. Eriolukorrast tingituna on perede tugiteenuste osutamine
on samuti liikunud veebikeskkonda. Asendus- ja perekodude tugiteenuste osas vormistati eriolukorras
lepingu muudatus ning teenused toimusid telefoni ja interneti teel. Teenuste hulgas vähenes töötajate
grupisupervisioon (töötajatel ei olnud võimalik grupina koguneda, kuna lapsed olid pidevalt kodus ja
vajasid järelevalvet, suhtlemist, hoolitsust; pole piisavalt tehnilisi vahendeid jms), olulisel kohal oli aga
individuaalne supervisioon ning tihedalt toimus juhtide nö lühisupervisioon.
„Kriisihoolduspere teenus ja kutselise erihoolduspere teenus“ hanke tulemusel sõlmiti 28.05.2020.
hankeleping SOS Lasteküla Eesti Ühinguga. Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgse
seiresüsteemi väljatöötamise hankepartneriks sai Poliitikauuringute keskus Praxis. Teisel poolaastal oli
piloodiga liitunud 6 peret.
2020 aastast liikusid teavitustegevused TAI-st SKA-sse. 2020. aasta teavitustegevuste eesmärk on uute
hooldusperede leidmine, lisaks inimeste teadlikkuse tõstmine ja asendushoolduse teema
normaliseerimine ühiskonnas.
Järelhoolduse osas on alustatud ettevalmistustega noorte tugiteenuste korraldamiseks viisil, kus
kohalikul omavalitsusel on senisest suurem roll. Arutelude käigus jõuti siiski järeldusele, et aastast 2021
veel suuri muudatusi ei ole võimalik teha ning noortele tugiisiku teenuse osutamisel jätkatakse 2021.
aastal partneritega sõlmitud hankelepingute alusel sarnaselt 2020. aastale. 2021. aastal jätkatakse
koostöös SKA, SoM ja teiste võtmepartneritega võimaluste leidmist, et suurendada KOV rolli noortele
tugiteenuste osutamisel.
II poolaastal on seoses COVID-19 teise lainega osaliselt tegevused ära jäänud, kuna veebi vahendusel
tegevuste läbiviimine ei ole tulemuslik (nt asenduskodude supervisioonid). Üldiselt on paljude
tegevustega suudetud siiski minna üle veebi keskkonda. Teavitustegevuste hanke korraldamine osutus
oodatust keerulisemaks ning seetõttu on hankelepingu sõlmimine samuti viibinud.
Alustati uuesti elluastuvate noorte noorteprogrammiga, kuhu sel korral õnnestus osalema saada ka lisaks
asendus- ja perekodude noortele ka eeskosteperedest noori.
2020. aasta eelarve täitmine on olnud plaanitust veidi madalam tulenevalt eriolukorra tõttu edasi lükatud
tegevustest.
10. TAT mõju läbivatele teemadele13
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng X X
13
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
111
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Infoühiskond X X
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Riigivalitsemine X X
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Võrdsed võimalused X X
sh sooline võrdus X X
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
Sh võrdne kohtlemine X X
Selgitus: hinnang tegelikule mõjule antakse pärast kavandatud hangete läbiviimist ning teenuste
osutamisega alustamist.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele14
01.01.2015 – 31.12.2015
TATi partneriteks on Tervise Arengu Instituut ning Sotsiaalkindlustusamet.
Partnerlus toimib, tekkinud küsimusi arutatakse konstruktiivselt, kas töökoosoleku vormis või e-
kirja/telefonisuhtluse teel.
Partnerite poolt läbiviidavate hangete lähteülesannete koostamiseks on korraldatud mitmeid
koostöökohtumisi. Samuti on läbi viidud töökoosolekuid administratiivsete küsimuste arutamiseks ning
juhendamiseks. Arutatud on osalejate andmekorjet puudutavaid küsimusi (02.09.2015, 28.10.2015),
eelarve täitmist ja teisi olulisi TATi rakendamisega seotud administratiivseid küsimusi (nt 02.09.2015,
23.09.2015). Lisaks on läbi viidud teavitusnõudeid tutvustav arutelu (nt 23.09.2015).
01.01.2016 – 31.12.2016
Partnerid tegutsevad neile püstitatud eesmärke täites. SKA ja TAI täidavad aktiivselt neile pandud
ülesandeid. Koostöö partneritega on tihe ning produktiivne. Toimunud on kohtumised tegevuste
planeerimise, ESFi nõuete täpsustamise ja hankepartnerite probleemide lahendamiste osas. RA-l on
ülevaade partnerite tegevustest ning probleemidest. Probleemide esinemisel on nad pöördunud oma
hankepartnerite poole, võimaldades otsida probleemidele lahendusi, samas viinud läbi vajadusel
järelevalvet. Toimuvad regulaarsed kohtumised kõikide osapooltega ning vajadusel on kohtutud ka eraldi
konkreetsete tegevuste üle vaatamiseks.
01.01.2017 – 31.12. 2017
Partnerid tegutsevad eesmärgipäraselt oma ülesannete täitmisel. Takistuste ja probleemide korral
tegelevad aktiivselt neile lahenduste leidmisega. Ilmnenud takistusi ja probleeme (vähene elluastujate
tugiteenuste ja perepõhise hoolduse pakkujate tugiteenuste pakkumine) on kirjeldatud eelpool tegevuste
all ning välja on toodud ka lahendusi nendega toime tulekuks (uued tugiteenused elluastujatele, veel
laialdasem teavitamine ja KOVide nõustamine jms). Toimuvad pidevalt kohtumised partnerite ja
Sotsiaalministeeriumiga, et jälgida tegevuste edukust ja leida lahendusi takistustele.
14
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
112
Jätkuvad regulaarsed kohtumised tegevuste elluviimise jälgimiseks ning ette tulevate probleemide
lahenduste leidmiseks. Kõik partnerid on olnud aktiivsed oma tegevuste elluviijad. TAI on pälvinud
asendushoolduse projektimeeskond EATL poolt korraldatud galal „Kuldne Kartul“ aasta teo valdkonnas
tunnustuse, mis on oluline märk sellest, et valdkonnas tehtud arendustegevused on positiivselt vastu
võetud ning neid on märgatud ka väljastpoolt.
01.01.2018 – 31.12.2018
TATi tegevuste osas toimusid aasta alguses kohtumised kõigi projektijuhtidega, et saada ülevaade
tegevuste toimimisest, võimalikest probleemidest või takistustest ning edasistest sammudest.
Kohtumised andsid hea detailse sisendi tegevustest ning projektijuhid said vajadusel arutada
probleemseid kohti, et koos leida parim lahendus neile. Jätkuvalt toimuvad jooksvalt igapäevased
sisulised arutelud ja infovahetused projektijuhtide ja valdkonna vastutava nõuniku vahel. SKA on
tegevustele, mis eelnevalt ei toiminud nii hästi, kui oli vaja, jõudnud alternatiivsed lahendused tööle
panna. Koostöö SKAga on pidev ja eesmärgipärane. SKA on pidevalt kontaktis SOMiga ning annab
ülevaadet tegevuste toimimise kohta.
Aasta jooksul on toimunud igas kvartalis regulaarsed kogu asendushoolduse meeskonna kohtumised,
kus kõik osapooled annavad oma tegevustest ülevaate ning jagatakse infot, et veelgi enam olla kursis
üksteiste tegevustega ja koostööd teha. Aasta teises pooles koostati uus tegevuskava ja eelarve 2019.
aastaks. Sotsiaalministeerium on teinud partneritele ettepaneku välja töötada visioon, milline on kõige
mõistlikum meeskonna koosseis ning töökorraldus ESFi perioodi järgselt selleks, et asendushoolduse
valdkonna tegevusi edaspidi ellu viia.
01.01.2019-31.12.2019
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut viivad tegevusi ellu eesmärgipäraselt ning omavahel
kooskõlastatult. Regulaarselt ning vastavalt vajadusele toimuvad erinevate TAT teemadega seonduvalt
ühised arutelud. Samuti jätkuvad käesoleval aastal kogu TAT asendushoolduse meeskonna regulaarsed
ühiskohtumised, kus tehakse kokkuvõtteid eelmisest perioodist, jagatakse kõikide tegevuste raames
olulisemaid edusamme ja kitsaskohti ning planeeritakse koostöökohti. Sel aastal on seoses TAT juhi
vahetumisega toimunud üks kohtumine märtsis. Teisel poolaastal on toimunud mitmed erinevad
koostöökohtumised partneritega, kellega on arutatud nii TAT eesmärkide täitmise teemadel kui ka
valdkonna üldistel teemadel (sh asendushoolduse valdkonna süsteemide väljatöötamise
(kriisihoolduspered, kutselised erihoolduspered ja kinnisel lasteasutusteenusel olevad asendushooldusel
olevad lapsed, hooldusperede leidmise võimalused jm) teemadel.
Seoses projektiga seotud inimeste vahetumistega (partnerite poolsed projektijuhid ja ka TAT juhi
vahetus), toimub 2019. aasta II poolaastasse planeeritud kolmepoolne TAT meeskonna kohtumine
(SoM, SKA ja TAI) 2020. aasta jaanuaris.
01.01.2020 – 31.12.2020
Aasta algusest on toimunud aktiivsed koostöökohtumised nii TAI kui SKAga. Arutatud on sisutegevuste
detailsete plaanide üle kui suures osas planeeritud väljumisega seotud tegevusi, et tagada TAT-st
võimalikult sujuv väljumine. Seoses märtsis väljakuulutatud eriolukorraga on pidanud kõik osapooled oma
tööd ümber korraldama ja paljud planeeritud tegevused edasi lükkama. II poolaastal on osaliselt saanud
tegevused jätkuda, kuid COVID-19 teise laine tõttu on olnud vajalik ka sügisel teha ümberkorraldusi.
Partnerid on olnud tihedas koostöös ning tegevuste planeerimisel arvestatakse võimaliku paindlikkuse
tagamise vajalikkusega.
01.01.2021 – 31.05.2021
Aasta esimeses pooles on põhilisteks aruteluteemadeks olnud teenuste üleandmine kohalikele
omavalitsustele alates 2022. aastast, kuid planeeritud on ka TAT-st väljumist ning arutletud on vajadust
ümber korraldada 2022. aasta eelarvet. Koostöö on sujunud hästi.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
113
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Alice Juurik
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse digitaalne
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
114