Lisa
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“
elluviimiseks“ juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine“
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning
innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia)
rakendamiseks.
1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse
ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks.
1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes
1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti
on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamiseks.
1.4. Kui käesoleva käskkirja lisa punktis 7.2. nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa
Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 26 ja sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
1.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust taotlejatele ja
partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse
tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.
1.6. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust lisaks punktis 1.5.
nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-4c ja 5 sätestatud
juhtudel.
1.7. Riigiabi puhul peab toetusel olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikkel 6
mõistes.
2. Mõisted
1) Tippkeskus: autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega
tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni H2020 teaming1
meetme suunistest, on tippkeskuse (i.k. Center of Excellence) eesmärk luua sünergiat
tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja
majanduslikule arengule.2
2) Tippkeskuse juhtkomitee: vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv
kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti välispartnerite
esindajad (Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja Forum Virium Helsinki (Helsingi
linnale kuuluv targa linna piloote ettevalmistav ja läbiviiv innovatsiooniettevõte, edaspidi
FV-Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi
HTM) esindaja.
3) Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis
võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3.
detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab
ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist,
et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil
kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid
võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada
Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu
rakendusinstrumendiga.
4) Tippkeskuse põhimäärus: Tallinna Tehnikaülikool rektori käskkirjaga kinnitatud
korraldus, mis kehtestab Targa linna tippkeskuse tegutsemise alused Tallinna
Tehnikaülikoolis.
5) H2020 grandileping: Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 teaming’u leping (grant nr
856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti
koordineerib Tallinna Tehnikaülikool, välispartneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning
MKM.
6) Tippkeskuse valdkonnad: Vastavalt tippkeskuse põhimäärusele ja Horisont 2020
grandilepingule keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-
arhitektuur, andmed ja valitsemine.
7) Piloot: linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle
rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse
strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema
potentsiaaliga lahendused.
1
Horisont 2020 alaprogramm „tipptaseme levik ja osaluse laiendamine,“ mis aitab vähem edukates liikmesriikides
arendada tipptasemel teadusarendustegevust. „Osaluse laiendamise meetmeid on kokku kolm – teaming, ERA
chairs ja twinning. Teaming meetme eesmärk on uute (suurte) tippkeskuste loomine või olemasolevate taseme
märgatav tõstmine, mida Euroopa Komisjon rahastab 7 aasta jooksul kuni 15 miljoni euroga ja millesse peab
olema kaasatud vähemalt üks kõrge tasemega teadusarendusega riigist. Samuti eeldab teamingu meede
vähemeduka riigi lisarahastust, orienteerivalt samas suurusjärgus. Vt lisa: https://ec.europa.eu/info/funding-
tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/widespread-01-2018-2019;
https://www.horisont2020.ee/struktuur/osaluse-laiendamise-meetmed/
2
https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623-
faqs_teaming_2014_en.doc
2
8) Linn: asustusüksus, mis omab linnastaatust, või kohaliku omavalitsuse üksus, mis piirneb
linnastaatust omava asustusüksusega või kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu
linn asustusüksusena kuulub.
3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus ja seos arengukavadega
3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse
suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi
„T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja
nähtav” saavutamiseks.
3.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide
täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega.
3.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes
1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt
ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks.
Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal
suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi
kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste
innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks.
3.4. Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja
konkurentsivõime suurendamisele, kasvatades teadus- ja arendusasutuste võimekust
rakendada sünergiast Horisont 2020 koostöövõrgustikega tekkivaid teadustulemusi
ühiskonna ja majanduse huvidest ja vajadustest lähtuvalt.
3.5. Toetuse andmise tulemusena paraneb Eesti teadus- ja arendusasutuste võimekus osaleda
rahvusvahelistes võrgustikes ning rakendada koostööprojektide tulemusi ühiskonna ja
majanduse vajadustest lähtuvalt.
3.6. Tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitajasse „Eesti edukus EL programmis
Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta protsendina Euroopa keskmisest“.
Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Välismaalastest teadlaste osakaal
Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust“.
4. Rakendusasutus ja –üksus
4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus-ja Teadusministeerium.
4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
5. Elluviija ja partnerid
5.1. Tegevuste elluviija on Tallinn Tehnikaülikool.
5.2. Tegevuste partneriteks on Eesti linnad, millel tekivad tegevuse 1 elluviimisega kulud, mida
hüvitatakse antud meetmest. Linnad on kaasatud tegevuse 1 raames pilootide
elluviimisesse. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse
lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning
konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb kõikide tegevuste
elluviimisel. Lisaks võivad tegevuse 1 elluviimisel osaleda koostööpartnerid, kellel ei teki
antud meetmest hüvitamist nõudvaid kulusid.
3
6. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 - 31.08.2023.
7. Toetatavad tegevused, nende elluviijad ja tegevuste tulemused
7.1. Tegevus 1: Teadmussiire targa linna pilootide kaudu
Peamiseks tegevuseks on targa linna pilootide ettevalmistamine ja läbiviimine. Iga piloodi
läbiviimisel peab osalema vähemalt üks linn, kelle probleemile/väljakutsele piloodi kaudu
lahendust otsitakse.
Piloot on linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle
rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse
strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema potentsiaaliga
lahendused.
Pilootide strateegiline teadusarenduslik planeerimine on seotud ka H2020 projekti tööpaketiga
7 (Targa linna piloodiprogramm, vastutaja FV-Helsinki). Samuti on pilootidega seotud
tööpakett 4 (targa linna kaksiklinna platvorm – vastutaja FV-Helsinki), tööpakett 5
(Strateegiline teadusarenduskava, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool), tööpakett 6
(teadusarenduskava elluviimine 2020-2022, vastutaja Aalto) ning tööpakett 7
(teadusarenduskava elluviimine 2023-2026, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool).
Detailseid pilootide valikutingimused töötatakse välja etapiviisiliselt (sh esimene etapp kolme
kuu jooksul; teine etapp kuue kuu jooksul ja kolmas etapp üheksa kuu jooksul pärast
toetusmeetme allkirjastamist) ja need kooskõlastatakse ka tippkeskuse juhtkomiteega (sh
HTMiga). Piloote valitakse välja ja viiakse ellu iga-aastaselt alates 2021. aastast.
Pilootide läbiviimise iga-aastane skeem:
1. Üldiste probleemide kaardistamine sisendina teadusaredustegevuseks
Pilootide elluviimise esimene etapp on üldiste linnakeskkonna probleemide kaardistamine,
mis on lahendatavad teadus- ja arendustegevusega. Probleemide kaardistamise
meetoditeks on kirjalik teemade/probleemide korje, külastuste käigus toimuvad intervjuud
ja ajurünnakud linnades kohapea ja linnade esindajate osavõtul toimuvad avatud töötoad.
Probleemide kaardistuse tulemusena valitakse konsensuslikult koos linnadega kümme
üldist probleemi, millele hakatakse lahendusi otsima teadusarendustegevuse abil antud
tegevuse teises ja kolmandas etapis. Lõplik valikuprotsess toimub kõigile linnadele avatud
töötoa kui ka kirjaliku konsultatsiooni kaudu.
Valdkondade üleselt on protsess järgnev:
1.1. Kirjalik konsultatsioon linnade probleemide kaardistamiseks teadusarendustegevuse
sisendina. Kutse saadetakse kõigile Eesti linnadele.
1.2. Valikulised linnadega läbiviidavad intervjuud ja töötoad probleemide detailsemaks
kaardistamiseks (kaastakse vähemalt 10 suuremat linna elanike arvult, neid võib
asendada ka väiksematega, sõltuvalt kirjaliku konsultatsiooni tulemustest).
1.3. Kirjalik konsultatsioon kõigi linnadega välja valitud probleemide prioriteetide
seadmiseks.
1.4. Avatud konsensuskohtumine koos linnadega, mille käigus valitakse välja kümme
üldist probleemi, mida teadusarendustegevuse abil lahendada. Nende kaudu tekkivad
lahendused ja teenused on ülekantavad teistesse linnadesse nii Eestis kui ka mujal
maailmas. Konsensuskohtumisele on oodatud kõigi linnade esindajad, samuti
4
ministeeriumite esindajaid, kes antud valdkonnaga tegelevad ning ka
hindamiskomisjonide esindajaid.
Kuludeks on probleemide kaardistamise kaasamisürituste korraldamine (seminarid,
töötoad), turunduskulu ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu.
Kokku viiakse läbi üks suurem probleemide kaardistamine ja seda vaadatakse koostöös
linnadega üle iga-aastaselt konsensuskohtumise formaadis, vajadusel ka 1.1-1.3 punkte
korrates.
Tulemus: linnadega valitakse välja ja sõnastatakse kuni kümme probleemi viies
tippkeskuse valdkonnas, mida teadus- ja arendustegevuse abil lahendada teises ja
kolmandas etapis.
2. Ideekorje probleemidele lahenduste otsimiseks
Pilootide elluviimise teine etapp on ideekorje esimeses etapis tuvastatud ning väljavalitud
probleemidele lahenduse leidmiseks. Ideekorje kuulutab välja tippkeskus
rahvusvahelisena. Lahendusideesid hindab tippkeskuse ekspertidest koosnev
hindamiskomisjon lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest:
1) teaduslik potentsiaal;
2) innovaatilisus;
3) lahenduse kasvupotentsiaal (sh ülekantavus teistesse linnadesse);
4) teostatavus;
5) tegelik mõju linnakeskkonnale.
Rahvusvahelise hindamiskomisjoni kutsub kokku tippkeskus ja selle kinnitab juhtkomitee.
Hindamiskomisjoni liikmeteks on:
1. Tippkeskuse poolt määratud esindaja (komisjoni esimees);
2. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt määratud esindaja;
3. Aalto Ülikooli poolt määratud esindaja;
4. HTMi poolt määratud esindaja;
5. FV-Helsinki määratud esindaja;
6. MKM poolt määratud esindaja.
Lisaks võib tippkeskus hindamiskomisjoni määrata kuni viis eksperti:
1. Rahvusvaheline targa linna ekspert,
2. Eesti targa linna ekspert;
3. Erialaliitude või klastrite esindaja (nt Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Tartu Smart City Lab või Eesti Arhitektide Liit);
4. HTM ja MKM ettepanekul kuni 2 esindajat teistest ministeeriumitest.
Hindamiskomisjoni töö tulemuseks on järjestatud nimekiri kuni kümnest paremast ideest.
Iga idee kohta esitatakse avalik kokkuvõte (1-2 leheküljel). Hindamiskomisjoni töö
koosneb kahest osast:
1. Kirjalik individuaalne lahenduste hindamine ja prioritiseerimine
2. Konsensuskohtumine, mille käigus otsustakse lahenduste lõplik prioriteetsus
5
Kuludeks on ideekorje turunduskulu, kaasamisüritused (seminarid, töötoad, konverents),
võidutööde preemiafond, žüriiliikmete töö ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku
viiakse läbi üks ideekorje, mida vajadusel korratakse iga-aastaselt.
3. Pakutud ideede teostamine
Pilootide elluviimise viimaseks etapiks on teises etapis pakutud ideede teostamine
vastavalt prioriteetsuse järjekorrale ja tippkeskuse tegevusvaldkondadele. Iga piloodi
teostamise juures peab osalema vähemalt üks Eesti linn. Ideede teostamiseks luuakse
tippkeskuses projektimeeskonnad ning määratakse meeskonna juht. Iga piloodi teostamise
meeskond koostab piloodi teostamise detailse eelarve ja tegevuskava, mida saab hakata
ellu viima pärast tippkeskuse juhtkomitee kinnitust. Pilootide teostamiseks on võimalik
kasutada järgmisi rahastusskeeme:
Tallinna Tehnikaülikooli projektimeeskondade poolt pilootide tegevustega
kaasnevate personali- teadustöö ja muude kulude rahastamine elluviimiseks;
Sisseostetavad teenused ja tooted hankemenetluse kaudu (sh innovatsioonihanked);
Partnerite (kohalikud omavalitsused) tegevused pilootide elluviimisel
partnerluslepingute alusel.
Iga piloodi raames võib antud rahastamisskeeme vastavalt eesmärgile kombineerida.
Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga
vähemalt neli targa linna pilooti valikuliselt viies valdkonnas (transport, energia, ehitus-
arhitektuur, andmed ja valitsemine). Piloodi tulemusel valmib reaalne terviklik ja
kasutatav lahendus, mida on võimalik reaalsetes oludes piloteerida. Lisaks lahendusele
kuulub piloodi juurde ka plaan, kuidas seda lahendust on võimalik laiendada/üle kanda
ühe või mitme linna keskkonda terviklikult. Kokku viiakse tippkeskuse perioodi jooksul
(2020-2027) läbi vähemalt 10 pilooti, igas valdkonnas kaks. Neli suuremat pilooti viiakse
läbi hiljemalt 31.05.2023. Kaks keskmise suurusega pilooti plaanitakse käivitada algusega
01.01.2022 ning viiakse läbi hiljemalt 31.05.2023. Kuus suurt pilooti viiakse läbi järgmisel
rahastamisperioodil aastatel 2024-2027).
7.2. Tegevus 2: Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja arendustegevuse taristu
Tegevuse eesmärgiks on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse targa linna tippkeskuse
tegevuste elluviimiseks vajalik töökeskkond koos vajaliku sisseseade ja teadus- ja
arendustegevuse (edaspidi TA) taristuga (demoala ja nutikas linnak).
Peamiseks tegevuseks on targa linna tippkeskuse töökeskkonna ja TA tegevuseks vajamineva
taristu loomine Tallinna Tehnikaülikooli linnakus. Tippkeskuse füüsilise keskkonna loomine
hõlmab ruumide kohandamist vastavalt tippkeskuse vajadustele ning töökohtade sisustamist
vähemalt 20-le tippkeskuse töötajale, samuti paindlikud võimalused töötamiseks
projektipõhistele töötajatele ja targa linna lahenduste kuvamiseks, koosolekuruum koos
köögialaga külastajate vastuvõtmiseks. TA taristu hõlmab targa linna lahenduste demoala ja
nutika ülikoolilinnaku (tark linnak) lahenduste loomist. Demoala ja targa linnaku eesmärgiks
on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse ülikiire mobiilne andmesidevõrk, käivitada
linnaku andmete kogumine koos pilveteenusega. Sellega luuakse Eestisse kiire interneti ja
avatud andmetega testkeskkond, mida saaksid kasutada nii teadlased, avalik sektor kui ka
6
ettevõtted. TTÜ linnaku andmete kogumise lahendus koosneb punktipilvest, BIM mudelist, 2D
joonistest, eksplikatsioonidest ja hoonete ja lähiala fotogrammeetrial baseeruv 3D
situatsioonimudelist. Loodava haldusmudeli osadeks on hoone energiaanalüüsi mudel, hoone
kasutusmudel, parkimismudel ja hoone digitaalse hooldustarkvara integreerimine hoone
haldusmudelisse. Samuti luuakse dashboard andmete esitlemiseks tippkeskuse tööruumides,
mis täidab ka demoala funktsioone.
Tippkeskuse tööruumid, sh targa linna demoala ja nutika linnaku lahendused valmivad
hiljemalt 31.12.2022.
8. Sihtgrupid
Otseseks sihtgrupiks on teadlased ja avaliku sektori asutused, sh kohalikud omavalitsused. Igas
piloodis peab osalema vähemalt üks linn ning soositakse ka ettevõtete kaasamist hangete ning
partnerluste kaudu. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna.
9. Tegevuse juhtimine
9.1. Tippkeskus on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, millel on oma põhimäärus ja
omaette juhtimisstruktuur.
9.2. Toetusmeetme tegevuste juhtimine toimub juhtkomitee poolt, juhtkomitee ülesanded
seoses tippkeskuse kõikide tegevuste juhtimisega on sätestatud põhimääruses ja
grandilepingus.
9.3. Juhtkomitee ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on:
9.3.1. kinnitada pilootide läbiviibimise tingimused, hindamiskomisjon ning detailsed
projektiplaanid;
9.3.2. kinnitada tippkeskuse demoala ja targa linnaku investeerimisplaanid;
9.3.3. anda hinnang iga-aastasele tegevusaruandele ja teha ettepanekuid tegevuskava
muutmiseks;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Toetuslepingu sõlmimise järgselt on HTMil õigus nimetada oma esindaja tippkeskuse
juhtkomiteesse ja saada infot otsuste kohta, kuid HTMi esindaja otsustusõigus on piiratud
toetuslepinguga.
10. Tulemus- ja väljundnäitajad
10.1. Rakenduskava tulemusnäitajad
Näitaja nimetus Lõpptase Andme- Aruand-
2023 allikas luse
sagedus
Rakenduskava Eesti edukus EL TA programmis 100 Eurostat, Kord
tulemusnäitaja Horisont 2020: võidetud lepingute Horisont aastas
maht elaniku kohta protsendina 2020
Euroopa keskmisest andme-
baas
Projekti Välismaalastest teadlaste osakaal 7,4% Statistika Kord
tulemusnäitaja Eesti teadlaste ja inseneride -amet aastas
koguarvust
7
(rakenduskava
väljundnäitaja)
10.2. Tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad
Sihtväärtus 2023
Andmeallikas
Aruandluse
Algväärtus
Väljundnäitaja
Baasaasta
Mõõtühik
sagedus
Uute töökohtade arv (teadlased ja Töökohtade 0 2019 20 Elluviija Kord
insenerid) arv aastas
Targa linna piloodid piloot 0 2019 4 Elluviija Kord
tegevusvaldkondades aastas
Pilootidesse kaasatud tippkeskuse partner 0 2019 8 Elluviija Kord
väliste koostööpartnerite arv aastas
Tegevuse raames alustanud vastuvõetu 0 2019 15 Elluviija Kord
doktorantide arv d aastas
doktorantid
e arv
11. Eelarve
Tegevuse kogumaksumus on 8 600 000 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Regionaalarengu Fond 7 310 000 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riigi kaas-
finantseering 1 290 000 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100 %.
11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes
Nr Tegevus EL toetus Riiklik Kulud kokku
kaasfinantseering
1. Teadmussiire targa linna 5 480 939 967 224 6 448 163
pilootide kaudu
2. Tippkeskuse töökeskkond 1 602 697 282 829 1 885 526
ning teadus- ja
arendustegevuse taristu
3. Horisontaalsed tegevused 226 364 39 947 266 311
KOKKU 7 310 000 1 290 000 8 600 000
8
11.2. Kogueelarve
Nr Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste Sh elluviija Sh
eelarve eelarve partnerite
eelarve
1. Teadmussiire targa linna pilootide kaudu 6 448 163 5 000 070 1 448 093
sh Otsene personalikulu 3 623 544 2 896 565 726 979
sh Muud kulud (teenused) 2 281 087 1 669 020 612 067
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 543 532 434 485 109 047
personalikuludest)
2. Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja 1 885 526 1 885 526 0
arendustegevuse taristu
sh Otsene personalikulu 173 400 173 400 0
sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 686 116 1 686 116 0
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 26 010 26 010 0
personalikuludest)
3. Horisontaalsed tegevused 266 311 266 311 0
sh Otsene personalikulu 231 575 231 575 0
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 34 736 34 736 0
personalikuludest)
KOKKU EELARVE 8 600 000 7 151 907 1 448 093
11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja punktis 12 nimetatud abikõlblikud kulud ja
maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 26 toodud
tingimustele. Riigiabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse
tehtud investeeringu kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 29 ja
30 toodud definitsioonidele.
12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud
tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud:
12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4;
12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3-6;
12.2.3. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega
seotud kulud;
12.2.4. tippkeskuse ruumide ja TA taristu (demoala ja tark linnak) projekteerimise,
renoveerimise ja sisustamise kulud;
12.2.5. tippkeskuse ja demoala sisseseadeks ja targa linnaku andmekorjeks vajaliku
aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute
9
teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja
sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise,
paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud;
12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja
sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
12.2.7. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning
populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.2.8. konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh
üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide
ettevalmistamisega seotud kulud;
12.2.9. pilootide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh
ideekorjega seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete
tasustamine, parimate ideede preemiafond) ning tarkvaralahenduse kulu;
12.2.10. Õppevisiitide korraldamisega seotud kulud.
12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud.
12.4. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile
1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29
lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste
keskkonna kaudu.
13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele
kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja
jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on
puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või
sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg
puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud
juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija ja partnerite kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
10
14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga
aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15
tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas
kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist;
14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja
tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
14.2.4. järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need on asjakohased;
14.2.5. Teavitama rakendusüksust ning esitama sellekohased andmed, kui projekti
majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri
üldisest aastasest mahust.
14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud
kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse
keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös
takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. Aruandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja
väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu lõpparuande hiljemalt 45
päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks
punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust
läbivatele teemadele.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline
taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega, valdkondlikku
komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad
sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi
rakendamise eest. Muudatuse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks elluviijale ja
rakendusüksusele.
16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis
11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
11
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele,
rakendusüksusele ja elluviijale.
17. Finantskorrektsioonid
17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule.
17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija
need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud
tekkisid.
17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Riigiabi puhul tuleb abi andjal säilitada dokumendid kümme aastat alatest meetme raames
viimasest riigiabi andmisest.
19. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud
vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
12
Seletuskiri
„Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“ muutmise“ eelnõu juurde
1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK
Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“.
Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime
suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja
kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks.
Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13
lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning käskkirja lisa kehtestatakse uue terviktekstina.
Toetuse andmise tingimuste muutmisega muudetakse tegevuste 1 ja 2 lõpptähtaegu,
täpsustatakse tegevuse 2 sisu ning muudetakse eelarvet.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna
peaekspert Mariann Saaliste (735 0214,
[email protected]), õigusosakonna õigusnõunik
Kadi Mölder (735 0234;
[email protected]) ja rahandusosakonna välisvahendite juht Inge
Oopkaup (735 0279,
[email protected]).
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Muudatused tehakse käskkirja lisa järgmistes punktides:
Punktis 7 muudetakse alapunktis 7.1. toodud tegevuste lõpptähtaegu. Algselt oli plaanis 2
pilooti läbi viia hiljemalt 31.05.2022 ning 2 pilooti hiljemalt 31.05.2023. Targa linna
tippkeskuse juhtkomitee arutas 17.12.2020 nelja pilootprojekti kestvust ja tegi konsensusliku
ettepaneku, et kõik piloodid antakse üle hiljemalt 31.05.2023. Kõik 4 pilooti käivitusid
jaanuarist 2021. Algne kahele piloodile Toetuse andmise tingimustes seatud tähtaeg lähtus
eeldusest, et esimeste pilootidega on võimalik alustada 2020. a esimeses pooles, kuid toetuse
andmise tingimuste allkirjastamine leidis aset alles aprillis 2020.
Alapunktis 7.2. muudetakse samuti tegevuste lõpptähtaega. Algselt planeeriti targa linna
demoala ja nutika linnaku rajamine lõpetada 01.06.2022, kuid seoses ülikiire mobiilse
andmesidevõrgu ning linnaku andmete kogumise lahendustega seotud hangete ettevalmistuse
keerulise protsessiga võtab see aega oodatust kauem ning valmib hiljemalt 31.12.2022.
Täpsustatakse ka tegevuse 2 kirjeldust.
Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse rajatakse terviklik töökeskkond targa linna tippkeskusele
2. korpuse IV korrusele, kus on ka töökohad 20le tippkeskuse töötajale, paindlikud võimalused
1
lühiajaliseks töötamiseks projektipõhistele töötajatele ja targa linna lahenduste kuvamiseks,
ning ka koosolekuruum koos köögialaga külaliste vastuvõtmiseks. Kiire ja turvalise
andmesideühenduse loomise prioriteedi raames luuakse hotspotid mobiilise interneti levikuks
linnakus. Püsilahendused eeldavad paremat mobiilse interneti kiirust, latentsust ja ühenduse
kvaliteeti läbivalt terves linnakus. Tegevuse tulemus: kiire internetiühenduse (5G) testbed koos
viie tugijaama, emulaatori, kasutajateenuste ning tarkvaraga, mis annab võimaluse seda võrku
testida koos võimalike siseruumide ja väliskeskkonna kasutajalugudega targa linna kontekstis.
Reaalajas linnaku andmete kogumiseks püstitatakse Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse
erinevad andmekogumispunktid koos turvalise ning lihtsalt juurdepääsetava keskkonnaga,
mille eesmärk on digitaliseerida ülikooli linnak luues digitaalne avatud formaatidel põhinev
platvorm ehk haldusmudel rakendamaks ja liitmaks olemasolevaid tehnoloogiaid, mis aitavad
vastu võtta andmeanalüüsil põhinevad otsused. Tööde I etapi raames luuakse linnaku digitaalne
kaksik, II etapi raames luuakse haldusmudeli osamudelid (energiaanalüüs, kasutusanalüüs,
digitaalne hooldustarkvara, parkimismudel, dashboard andmete koondamiseks, mida saab
näidata tippkeskuse koosolekuruumi ekraanil). Targa linna kasutajalugude prioriteedi raames
saab läbi viia ka nutika parkimise, jäätmehalduse, lumehoolduse, hoonete sisekliima,
liikluskorralduse, veejuhtimise jt näidislahendusi.
Punktis 11 muudetakse tegevuste eelarvet. Tegevuse 1 eelarvet suurendatakse 82 163 euro
võrra, mille võrra vähendatakse tegevuste 2 ja 3 eelarvet. Tegevuse 1 raames suurendatakse
personalikulude eelarvet ja vähendatakse selle võrra sisseostetavate teenuste eelarvet. Eelarve
muutmise põhjuseks on asjaolu, et TalTechis on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik
ekspertiis ning puudub vajadus nii suure osa teenuste sisseostmiseks väljastpoolt. Seoses
personalikulude eelarve suurendamisega muutub ka tegevuse kaudsete kulude eelarve.
Partnerite (omavalitsused) eelarve vähendamise põhjuseks on asjaolu, et eelarve pilootide osa
sisaldab ka tippkeskuse kulusid ideekonkursi korraldamiseks ja turundamiseks, millest 25% ei
lähe omavalitsustele. Pilootprojektide eelarvest on kuni 25% planeeritud partnerite eelarveks.
Kinnitatud pilootide eelarves on omavalitsuste eelarved keskmiselt 22%, mis lähtub reaalsetest
pilootide plaanidest ja partneromavalitsuste planeeritud reaalsetest kuludest pilootide
elluviimisel. Seetõttu on TTÜ eelarve osa algselt planeeritud eelarvest suurem ja omavalitsuste
osa väiksem. Vähendatakse tegevuste 2 ja 3 personalikulusid, kuna tegevused algasid
planeeritust mõnevõrra hiljem.
Kokkuvõte eelarvemuudatustest:
Nr Tegevused ja kindlaksmääratud Tegevuste Tegevuste Muudatus
kulukohad uus eelarve kehtiv
eelarve
1. Teadmussiire targa linna pilootide 6 448 163 6 366 000 82 163
kaudu
sh Otsene personalikulu 3 623 544 2 542 780 1 080 764
sh Muud kulud (teenused) 2 281 087 3 441 803 -1 160 716
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 543 532 381 417 162 115
otsestest personalikuludest)
2. Tippkeskuse töökeskkond ning 1 885 526 1 935 000 -49 474
teadus- ja arendustegevuse taristu
sh Otsene personalikulu 173 400 290 250 -116 850
sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 686 116 1 601 213 84 903
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 26 010 43 537 -17 527
otsestest personalikuludest)
2
3. Horisontaalsed tegevused 266 311 299 000 -32 689
sh Otsene personalikulu 231 575 260 000 -28 425
sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 34 736 39 000 -4 264
otsestest personalikuludest)
KOKKU EELARVE 8 600 000 8 600 000 0
3. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD
TÄIENDAVAD KULUTUSED
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju läbivatele teemadele (regionaalsele
arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele,
ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too.
Muudatuste rakendamine võimaldab tegevuste vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat
kasutamist. Eelnõu rakendamine toob kaasa ministeeriumite kaasrahastatavate uuringute arvu
suurenemise ning erialaliitude teadus-arendusalase teadlikkuse olulise tõusu.
5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigikantseleile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti
Teaduste Akadeemiale ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
Katrin Pihor
teadusosakonna juhataja
3
EELNÕU
30.06.2021
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a
käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete
1 ja 4 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“
elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Kooskõlastamiseks: 30.06.2021 nr 8-2/21/2861
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme
rakendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust
või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
Minister
Lisad:
1. Ministri_KK_eelnõu.pdf
2. KK_Lisa.pdf
3. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Teaduste Akadeemia
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Tallinna Tehnikaülikool
Mariann Saaliste
735 0214
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/21-0868 - Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a
käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse
toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.07.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22f25ec1-a201-4d3d-bddd-a55b7019a256
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22f25ec1-a201-4d3d-bddd-a55b7019a256?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main