1905 532322 ‘Our rural areas are the fabric of our society and the heartbeat of our economy. The diversity of landscape, culture and heritage is one of Europe’s most defining and remarkable features. They are a core part of our identity and our economic potential.’ ‘ We will cherish and preserve our rural areas and invest in their future.’ President von der Leyen – July 2019 (Political guidelines for 2019-2024) 0 0 ‘Our rural areas are the fabric of our society and the heartbeat of our economy. The diversity of landscape, culture and heritage is one of Europe’s most defining and remarkable features. They are a core part of our identity and our economic potential.’ ‘ We will cherish and preserve our rural areas and invest in their future.’ President von der Leyen – July 2019 (Political guidelines for 2019-2024) Introduction: the call for a long-term vision for the EU’s rural areas The EU’s rural areas are a core part of the European way of life. They are home to 137 million people representing almost 30% of its population and over 80% of its territory, considering all communes and municipalities of Europe with low population size or density . They are widely recognise d and valued for food production, management of natural resources, protection of natural landscapes, as well as recreation and tourism. Many of our traditions, festivals and culture are rooted in Europe’s rural areas. As emphasised by the European Commissi on’s President, Ursula von der Leyen, ‘Europe would not be whole without its countryside’ . Yet social and economic changes of the last decades, including globalisation and urbanisation, are changing the role and nature of rural areas, which are also affe cted by population decline and ageing . Many Europeans are worried about the erosion of rural infrastructure and service provision, including access to healthcare, social services and education as well as to postal and banking services. Others express conc erns about shrinking employment opportunities and possible drop in income in rural areas or limited transport and digital connectivity. There is a growing understanding, that the role and importance of rural areas is under-appreciated and insufficiently r ewarded. Almost 40% of those who replied to the public consultation organised in preparation of this Communication said they felt left behind by society and policy-makers. This perception and the factors driving it need to be addressed. This Communication on a long-term Vision for the EU’s rural areas aims to address these challenges and concerns, by building on the emerging opportunities of the EU’s green and digital transitions and on the lessons learnt from the COVID 19 pandemic , and b y identifying means to improve rural quality of life, achieve balanced territorial development and stimulate economic growth in rural areas along with the help of the newly launched Atlas of Demography. It builds on analysis, foresight activities, extensiv e consultations and contributions from communities. It sets out the vision as well as the policy tools, to achieve it, including best practices that can be replicated. The Communication promotes and helps to achieve the 2030 Agenda and its Sustainable Deve lopment Goals. Rural areas are active players in the EU’s green and digital transitions . Through sustainable production of food, preservation of biodiversity and the fight against climate change, they play a key role in achieving the European Union’s Green Deal , Farm to Fork and biodiversity targets. In parallel, the roll-out of new technologies in rural areas will be indispensable to make Europe’s Digital Decade a reality. Reaching the targets of the EU’s digital ambitions for 2030 can also provide mor e opportunities for the sustainable development of rural areas beyond agriculture, farming and forestry. It can contribute to developing new perspectives for the growth and geographical distribution of manufacturing and especially services. Europe’s rural areas are very diverse . Variations in natural and climatic conditions, geographic features, historic and cultural developments, demographic and social changes, national and regional specificities and economic prosperity mean that no two rural areas are al ike. This diversity calls for locally designed responses and solutions corresponding to each territory’s specific needs and possibilities. It also means that territorial development strategies should address rural areas according to their individual charac teristics and in relation to their environment. In this respect, actions need to focus particularly on remote and less developed rural regions . Changes to society, including the latest ones caused by COVID-19, should be turned into opportunities for rural areas. We need to avoid an asymmetric recovery and ensure that all of the EU’s territories have the means to bounce back equally from the pandemic. The European Commission, in line with its strong commitment to democracy and equality, and mindful of the impact of demographic change, is committed to leave no one and no place behind and to bring the EU closer to its citizens . With this Communication, it has the ambition to create a new momentum for rural areas by changing the way they are perceived and by b uilding new opportunities, with a stronger voice for rural communities, which are an integral part of building the future of Europe. Rural communities also play a pivotal role in implementing the 20 principles of the European Pillar of Social Rights , cont ributing to a strong social Europe that is fair, inclusive and full of opportunity. Balanced territorial development, anchored in place-based approaches and the involvement of all governance levels, as outlined in the recently adopted new Territorial Ag enda of the EU , is necessary to make the most of the potential of rural areas. The Commission is committed to reducing regional disparities and helping rural areas catch up. This commitment is enshrined in Article 174 TFEU which lays out that particular attention should be paid to ‘rural areas, areas affected by industrial transition, and regions which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps such as the northernmost regions with very low population density and island, cross-borde r and mountain regions ’. The specific status of the outermost regions and their rural areas is recognised by Article 349 TFEU. These Treaty principles need to be observed and embraced at all levels: no policy, action or measure should hamper regional conv ergence nor aggravate the regional divide. Against this background, this Communication sets out a long-term Vision for the EU’s rural areas up to 2040. It identifies areas of action towards stronger, connected, resilient and prosperous rural areas and com munities. A Rural Pact will mobilise public authorities, and stakeholders to act on the needs and aspirations of rural residents. The accompanying EU Rural Action Plan will pave the way to fostering territorial cohesion and create new opportunities to attr act innovative businesses, provide access to quality jobs, promote new and improved skills, ensure better infrastructure and services, and leverage the role of sustainable agriculture as well as diversified economic activities. EU’s rural areas today 1. 1. Trends and challenges The EU’s population is ageing and will slowly start to shrink in the coming decade. The population in rural areas is already older , on average, than the population in towns and suburbs and cities. Rural regions have, on average, s een a reduction in population in recent years mainly due to negative natural population change , not compensated by sufficient positive net migration. Certain eastern and southern Member States are even confronted with both challenges, as natural population change and net movement in their rural regions have been negative. Moreover, young women are more likely to leave rural regions than young men. These demographic trends, when coupled with a lack of connectivity, infrastructure and productivity challenges and low access to public services including education and care, can contribute to the lower attractiveness of rural areas as places to live and work. For centuries, ‘rural’ meant ‘agricultural’ with millions of farmers nurturing European societ y. Life in many rural areas, especially in more remote and peripheral parts, remains intrinsically linked to agriculture – over 40% of land in rural areas is used for agriculture. Over time, the contribution of agriculture, forestry and fisheries to rural regions has decreased both in economic and employment terms to 12% of all jobs and 4% of gross value added, while crucially maintaining food security in the EU. In parallel, t he weight of services (e.g. tourism, recreation) increased and marked a structur al change in many rural economies, while the share of the industry and construction sector remained constant. While higher growth has enabled the gap to narrow since 2000, gross domestic product (GDP) per capita in rural regions was still considerably low er (at 75%) than the EU average in 2018. The economic catching-up did not reach remote rural regions (which remain at around 70% of EU GDP per capita). This overall economic context highlights the need to continue pursuing the economic diversification of r ural areas, encompassing all dimensions and sectors, to make the most of their potential in relation to services and manufacturing . The average employment rate in the EU’s rural areas increased between 2012 and 2020 (from 67.5% to 73.1%, i.e. higher than in cities), while the average unemployment rate dropped (from 10.4% to 5.9%, i.e. lower than in cities). These favourable overall dynamics mask different realities, notably a very diverse situation in the Member States and the fact that young people have a higher unemployment rate compared to the general working age population, also in rural areas. Moreover, in terms of share of population that is at risk of poverty or social exclusion, the figures in 2019 are higher in rural areas (22.4%), compared to citi es (21.3%) and towns and suburbs (19.2%), and in ten Member States the percentage of the population at-risk-of-poverty in rural areas has risen since 2012. . There is a gap between male and female employment in rural areas of 13 percentage points (versus 1 0 percentage points in cities), rising to over 20 in certain Member States. This gap has remained fairly stable at EU level since 2012. In over half of the Member States, this gender gap is wider in rural areas than cities. Attention should be paid to the fact that many women have precarious contracts (e.g. seasonal workers) or play an ‘invisible role’ in rural societies (e.g. assisting spouses), which may leave them exposed to vulnerable situations (such as no access to social protection or maternity benef its, in some cases). At the same time, women represent a significant driving force for prosperity and social inclusion in rural areas, notably through entrepreneurship. The share of population with higher education in rural areas remains low despite an in crease from 18% in 2012 to 22% in 2019. The difference between rural areas and cities also increased from 17 percentage points in 2012 to 19 in 2019 (being stable or growing in most Member States). As regards basic skills (reading, mathematics and science) , the performance gap between urban and rural areas is also wide in many countries, as indicated by the results of PISA 2018. In terms of at least basic digital skills the gap amounted to 14 percentage points (48% for rural areas vs 62% for cities) in 2019 and is stable since 2015. In addition, at EU level the rate of early leavers from education and training is higher in rural areas and towns than in cities. Schools in some rural areas often struggle to provide quality education due to their geographical i solation and small size. They are faced with insufficient infrastructure and educational support services, a limited educational offer and a lack of experienced teachers. This can limit the uptake of e-services and the potential to study and work remotely, which influences the availability of quality jobs in rural areas. Life in rural areas crucially depends on access to quality public services and infrastructure . The public consultation identified infrastructure, access to facilities and amenities, digita l connectivity and employment as the most urgent needs. In particular, essential services and related infrastructure - such as water, sanitation, energy, transport, financial services and digital communications - are key to guaranteeing social and economic inclusion. They complement and facilitate access to other services that fulfil an enabling function, such as childcare, education, long-term care, housing, labour market and social services and they can also be an important source of job creation. Access to public services and infrastructure is influenced by the density and proximity of people, which differs between rural areas across Member States and between rural areas close to a city and remote rural areas . The less urbanised and the more remote an a rea is, the longer the average road distance to the nearest service is. One third of the population of rural regions, lives in a border region. On average, these rural border regions have weaker road and rail performance and access to fewer passenger flig hts than other rural regions. People in rural border regions have to travel further to reach a primary or secondary school or a hospital compared to other rural regions. Longer distances, lower population density and larger catchment areas make both delive ry and access to services in rural areas more difficult. However , delivering services of general interest in rural areas with comparable quality to those in urban areas is key to maintaining equitable living standards for all citizens and across all territ ories, including in the most remote rural areas and in the outermost regions. Rural communities are also potentially exposed to greater costs associated with the climate transition. Longer travelling distances to e.g. hospitals, schools and shops, coupled with greater dependency on private cars due to scarce public transport service leads to higher travel costs . Retail, doctors, pharmacies, banks, post offices, public transport, childcare facilities and schools are essential to rural life and jobs, as wel l as to ensure no-one and no place is left behind . The absence of these services can quickly lead to feelings of remoteness and social exclusion. S mall cities and towns can act as driving forces for rural attractiveness and development and provide access to a number of services for their surrounding rural areas. It is important to reflect and try new ways to organise national and regional public serv ices, taking advantage of digitalisation in the process . Business models and approaches such as e-services, mobile service solutions, private-public partnerships, social enterprises, cultural and creative industries as well as cooperatives can help reach less populated areas and are more generally a key factor for rural socio-economic development. They crucially depend on the level of digital skills and the availability and affordability of adequate digital infrastructure, and the capacities to effectively deploy digital technologies , such as digital service platforms. The key prerequisite for the digital transformation is internet connectivity. Despite recent improvements in high-speed broadband connectivity, only 59% of households in rural regions have ac cess to next generation access (NGA) broadband (>30Mbps), compared to 87% of the households in the EU. Finally rural areas face specific challenges related to climate change and environmental degradation. For instance farming and forestry are more vulnerable than urban economic activities to more frequent adverse climate events such as storms, floods and dr oughts. These sectors are among the first to feel the consequences when biodiversity is lost posing a threat for the long-term economic perspectives of the rural communities that depend on them. 1.2. Opportunities in rural areas New societal demands, the opportunities of the green economy, the possibilities opened up by digital technology together with the consequences of the COVID-19 pandemic and the expansion of teleworking have brought renewed attention to rural areas as places of well-being, security, eco-living and new possibilities for social and economic renewal. The natural resources of rural areas are key defining assets on which to build a sustainable and prosperous future. When well-managed, rural landscapes covered by forests and natural areas help regulate water flows, capture carbon and air pollutants from the atmosphere, prevent soil erosion and provide ecosystem services. Sustainable farming and forestry management which encompasses environmental, economic and social sustainability, helps s afeguard decent work and livelihoods, ecological systems and biodiversity and also enhances climate and risk resilience. Improving the quality of produced output and supporting farmers, foresters and rural entrepreneurs who are the enablers of the transiti on towards a greener society and economy is essential . The increased focus on mitigating climate change, including through renewable energy production , is an opportunity for rural areas to combat energy poverty provided that ecosystem services are appropr iately valued and business models retain value within rural communities. In the context of the European Green Deal , Europe’s new growth strategy, rural areas will play an important role in making the EU the first climate neutral continent by 2050 . The gre en transition will require the development of partnerships in all economic activities in rural areas, between businesses of all sectors, local authorities, researchers and services based on innovation, knowledge sharing and cooperation , including within sm art specialisation processes . The bioeconomy is one of the Union's largest sectors. It encompasses agriculture, forestry, fisheries, aquaculture, and the production of food, feed, bio-energy and bio-based products. It can help the EU accelerate progress towards a circular and low-carbon economy and will contribute to the modernisation and strengthening of its food sector as well as the industrial base of rural areas. Sustainable bio- and circular economy will create new, more diverse value chains and gree ner, more cost-effective processes, while protecting biodiversity and the environment. In 2017 the bioeconomy generated EUR 614 billion of value added and employed around 17.5 million people in the EU . Within rural areas, the bioeconomy can drive innovati ve business solutions and can be supported through initiatives such as Startup Villages and support to SME’s. Alongside these new economic opportunities and to create employment in the affected areas, sustainable and innovative ways to use former mines a nd mineral extraction sites must also be identified, notably by restoring degraded ecosystems and the services they provide to local communities. The evolving consumer demand for better quality, more sustainable and healthy food including organic products can generate new opportunities for farmers and the rural economy. The transition towards organic production methods, the development of short supply chains, local processing and innovative products, in line with the EU’s Farm to Fork Strategy and the Acti on Plan for the Development of Organic Production , can contribute to strengthening the role of farmers and increasing their income. Sectors like tourism also benefit from a wider offer of quality touristic activities, including on-farm activities, the pr oduction of local quality products, the adequate management of landscapes and sea-land interactions in coastal rural areas. ‘Bio-districts’ - geographical areas where farmers, the public, tourist operators, associations and public authorities enter into an agreement for the sustainable management of local resources based on organic principles and practices - is a promising concept in this regard, in particular in combination with the Natura 2000 network. It is therefore important to account for the needs of small and medium sized farmers , attracting young, new and female farmers and preventing land abandonment as well as facilitating land access. This should also include agricultural workers, including seasonal workers and those with a migrant background. Th e development and management of tourist offers, making full use of technology and digital services should also be supported. Digital connectivity is a key enabler for the diversification of economic activities in rural areas. It will make it easier for en trepreneurs and start-ups to set up and grow their businesses and thus creating new economic opportunities for rural areas. The development of innovation ecosystems will allow rural communities to create high quality jobs in rural areas in all sectors. Ano ther important set of opportunities for rural areas lies in the quality of life and the involvement of local communities in decision making. Possibilities for active participation in public and social life, including artistic and cultural activities, are a lso likely to influence the relative attractiveness of rural areas. A vision for rural areas towards 2040 The challenges and opportunities rural areas face, several of which are likely to continue in the future, are the foundation for the exercise un dertaken to define the Vision. Citizens and organisations from rural areas were strongly involved in designing this Vision depicting where rural areas want to be in 2040. In addition, a dedicated foresight exercise was conducted. It considered megatrends driving transformations to 2040 and identified key underlying factors of change, the so-called ‘drivers’, that are expected to shape the future of rural areas (see graph 1). Demography and governance were highlighted as the most impactful and uncertain d rivers and were the axes along which four scenarios were developed. Each one illustrates a possible future for rural areas in 2040, depending on whether they attract new inhabitants or not, and on the quality of multi-level governance. The scenarios also a ddress rural-urban interdependencies . Drawing on the identified drivers, the scenarios and numerous consultation activities, four complementary areas of action emerged, embodying a long-term Vision from , by and for stronger, connected, resilient and pros perous rural areas by 2040 . Graph 1: Main drivers shaping the future of rural areas for 2040 and the four complementary areas for action 62377 189230 Stronger Empowered communities Access to services Social innovation 0 0 Stronger Empowered communities Access to services Social innovation 3855749 64770 Connected Digital connectivity Transport links and new mobilities 0 0 Connected Digital connectivity Transport links and new mobilities 1306085 4527 0 0 52380 151927 Prosperous Diversification of economic activities Sustainable food production 0 0 Prosperous Diversification of economic activities Sustainable food production 3856281 165410 Resilient Resilience to climate change Environmental resilience Social resilience 0 0 Resilient Resilience to climate change Environmental resilience Social resilience Source: European Commission 1506499 405511 ‘Innovation in rural areas is not led by big corporates. It is community-led.’ ‘ From ‘rural inhabitants’ to rural communities . Everyone invited, everyone involved.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Innovation in rural areas is not led by big corporates. It is community-led.’ ‘ From ‘rural inhabitants’ to rural communities . Everyone invited, everyone involved.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) (Consultation activities for the long-term Vision) Stronger rural areas Rural areas should be home to empowered and vibrant lo cal communities . Enabling all individuals to take active part in policy and decision-making processes, involving a broad range of stakeholders and networks as well as all levels of governance is key to developing tailor-made, place-based and integrated policy solutions and investments. New p ossib ilities for active public participation such as consultations of rural constituencies or online voting can make rural areas, particularly remote and depopulating ones, more attractive by engaging people in decisions on their own future and in how to make t he most of the cultural and economic strengths of their area. While situations vary between Member States, the population of a number of the EU’s rural areas is mostly shrinking and growing older, which may put pressure on the provision of public and priv ate services. Ensuring rural areas are attractive places to live and work is key. In this respect, the effective access to essential services of sufficient quality, such as water, sanitation, healthcare, energy, transport, financial services and digital co mmunications, has to be guarantee d for all . Innovative solutions for the provisions of services should also be developed, making the best of the possibilities offered by digital tools and encouraging strongly social innovation. Connected rural areas 1417320 89812 ‘ The countryside is still struggling with numerous white spots in terms of infrastructure - roads, transport, sewage and water supply.’ ‘Broadband needs to be an essential service. It is a means to an end, not the end itself.’ (Consultation activities for t he long-term Vision ) ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘ The countryside is still struggling with numerous white spots in terms of infrastructure - roads, transport, sewage and water supply.’ ‘Broadband needs to be an essential service. It is a means to an end, not the end itself.’ (Consultation activities for t he long-term Vision ) ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 61430 0 0 The further development of rural areas is dependent on them being well connected between each other and to peri-urban and urban areas. This makes them easier to access while improving access to a wider range of services for local communities. In terms of transport, this means maintaining or improving affordable public transport servi ces, and infrastructure such as railways, inland waterways, roads, charging and refuelling stations to support e-mobility solutions, cycling paths, multimodal connections including to active means of transport, as well as short-sea shipping and air transpo rt links, which are often the only means of connecting islands and certain peripheral regions. The potential for rural areas to act as hubs for the development, testing and deployment of sustainable and innovative mobility solutions should also be further explored. Digital infrastructure is an essential enabler for rural areas to contribute to and make the most of the digital transition . The development of digital capacities in rural areas will improve their attractiveness. Digital technologies will offer services such as multi-modal intelligent transport systems, rapid emergency assistance in case of accidents, more targeted waste manage ment solutions, smart energy and lighting solutions, resource optimisation, and more. Resilient rural areas that foster well-being 1377315 46355 ‘ The vision must promote sustainable resilience and inclusive development, and enhance the well-being of inhabitants.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘ The vision must promote sustainable resilience and inclusive development, and enhance the well-being of inhabitants.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 7455 0 0 Rural areas can and should play a central role in the European Green Deal. The preservation of natural resources, the restoration of landscapes, including cultural ones, the greening of farming activit ies and shortening supply chains will make rural areas more resilient to climate change, natural hazards and economic crises . As providers of services that protect ecosystems and solutions for carbon neutrality, rural areas have an increasingly important r ole to play in climate change mitigation and the sustainable bio- and circular economy. Rural areas should build on sustainable farming, forestry, agri-food economic activities and a diversified range of greener economic activities promoting carbon-farmin g and local, community-based high-quality production. For the benefit of rural areas, different sustainable activities should be able to coexist. Family agricultural activities should be carried out in harmony with other economic activities , all the while respecting and preserving the proper autonomy of economic sectors via appropriate land use planning and zoning . Likewise, agricultural production should be mindful of its impact on waters and marine ecosystems. The green and digital transitions should be fair and take the needs of all rural community members into account, including those from disadvantaged groups to strengthen the social resilience of rural areas. Making rural areas more socially resilient requires tapping into the full breadth of talents and diversity in our societies. Everyone should be able to access re- and upskilling, opening the possibility of good quality jobs and opportunities, and they should be equally represented in decision making, at the national, regional and local levels. Gen der-based violence and gender stereotypes should be addressed. Particular attention should also be paid to young people as well as older persons, persons with disabilities, children, LGBTQI+ people, people with a migrant background and Roma communities tha t sometimes lack access to basic services, such as adequate social and educational services and health care. Prosperous rural areas 1424940 93980 ‘Continue the commitment to support the diversification of activities and functions of rural areas, harnessing local st rengths, knowledge and opportunities and providing greater support for small and micro scale projects, especially promoted by young people and unemployed, avoiding their leaving for the cities.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘Continue the commitment to support the diversification of activities and functions of rural areas, harnessing local st rengths, knowledge and opportunities and providing greater support for small and micro scale projects, especially promoted by young people and unemployed, avoiding their leaving for the cities.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) Rural areas can become more prosperous by diversifying economic activities to new sectors with positive effects on employment , and improving the value added of farming and agri-food activities. The diversification of economic activities should be based o n sustainable local economic strategies including measures that make their environment attractive to companies. Economic diversification also requires giving access to digital and hybrid education and training for communities to acquire new skills and supp ort entrepreneurial mind-sets. Improved networking of smaller businesses can be an alternative to consolidation, which often leads to the transfer of power and profit away from rural areas. The important economic role played by agriculture, forestry and f isheries should be preserved. Developing short supply chains, making use of labelling schemes acknowledging the quality and variety of local and traditional food products will have a positive impact on local economies. Producer organisations can contribute to promoting products and their regions through activities, such as advertising campaigns. This also plays a role in satisfying the increasing demand for local products - linked to the specific rural areas they are from - and contributes to preserving the self-sufficiency and sustainability of European food production. The Rural Pact and the EU rural action plan A Rural Pact and an EU Rural Action Plan with tangible flagship projects and new tools will help achieve the goals of the Vision (see point 3.1). They will drive the revitalisation of rural areas, mitigate the impact of negative trends and allow the monitoring and reporting on the achievements towards 2040. 8890 381608 ‘Ensuring alignment and complementarity between International, National and Loca l policies which impact on rural development will maximise the positive effects of our collective efforts.’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Ensuring alignment and complementarity between International, National and Loca l policies which impact on rural development will maximise the positive effects of our collective efforts.’ (Consultation activities for the long-term Vision) The Rural Pact – strengthened governance for EU rural areas A Rural Pact will be developed with a ll levels of governance and stakeholders supporting the shared goals of the Vision which are proposed in this Communication (see below). The Pact will provide a common framework for the engagement and cooperation of a wide range of actors at the EU, nation al, regional and local level. It will contribute to increased synergies, complementarities and coherence between the EU, national, regional and territorial policies and interventions to achieve the objectives of this long-term Vision and respond to the com mon aspirations of rural communities. Interactions between all levels of governance and stakeholders on rural development will be encouraged through existing networks that will be mobilised to involve rural stakeholders. The Commission will act as a facil itator for the Pact to be a successful framework. National authorities and stakeholders will be able to exchange ideas on the ways to reach the shared goals of the Vision. Sharing experiences and best practises in the development of strategies, action plan s and concrete measures that have been taken will contribute to ensuring that all rural areas are stronger, connected, resilient and prosperous by 2040. Member States, regional and local governments that have not yet designed a strategy and an action plan to address the challenges faced by rural areas will be invited to do so. A particular focus will be placed on the management of structural transitions and multi-level and participatory governance to design and implement solutions that work best for rural a reas. -10767 790243 Attractive spaces, developed in harmonious territorial development , unlocking their specific potential, making them places of opportunity and providing local solutions to help tackle the local effects of global challenges. Engaged in multi-level and place-based governance , developing integrated strategies using collaborative and participatory approaches, benefitting from tailor-made policy mixes and interdependencies between urban and rural areas. Providers of food security, economic opportunities, goods and services for wider society, such as bio-based materials and energy but also local, community-based high-quality products, renewable energy, retaining a fair share of the value generated. Dynamic communities focu sing on well-being , including livelihoods, fairness, prosperity and quality of life, where all people live and work well together, with adequate capacity for mutual support. Inclusive communities of inter-generational solidarity fairness and renewal , open to newcomers and fostering equal opportunities for all. Flourishing sources of nature , enhanced by and contributing to the objectives of the Green Deal, including climate neutrality , as well as sustainable management of natural resources. Fully benefiting from digital innovation with equal access to emerging technologies, widespread digital literacy and opportunities to acquire more advanced skills. Entrepreneurial, innovative and skilled people, co-creating technological, ecological and social progress. L ively places equipped with efficient, accessible and affordable public and private services, including cross border services, providing tailored solutions (such as transport, education, training, health and care, including long-term care, social life and r etail business). Places of diversity , making the most out of their unique assets, talents and potential. Beyond the diversity of rural areas, which is an asset for successful adaptation, these aspirations reflect common ground and possible EU added value and are therefore proposed as shared goals for endorsement for a long term Vision for EU’s rural areas . 0 0 Attractive spaces, developed in harmonious territorial development , unlocking their specific potential, making them places of opportunity and providing local solutions to help tackle the local effects of global challenges. Engaged in multi-level and place-based governance , developing integrated strategies using collaborative and participatory approaches, benefitting from tailor-made policy mixes and interdependencies between urban and rural areas. Providers of food security, economic opportunities, goods and services for wider society, such as bio-based materials and energy but also local, community-based high-quality products, renewable energy, retaining a fair share of the value generated. Dynamic communities focu sing on well-being , including livelihoods, fairness, prosperity and quality of life, where all people live and work well together, with adequate capacity for mutual support. Inclusive communities of inter-generational solidarity fairness and renewal , open to newcomers and fostering equal opportunities for all. Flourishing sources of nature , enhanced by and contributing to the objectives of the Green Deal, including climate neutrality , as well as sustainable management of natural resources. Fully benefiting from digital innovation with equal access to emerging technologies, widespread digital literacy and opportunities to acquire more advanced skills. Entrepreneurial, innovative and skilled people, co-creating technological, ecological and social progress. L ively places equipped with efficient, accessible and affordable public and private services, including cross border services, providing tailored solutions (such as transport, education, training, health and care, including long-term care, social life and r etail business). Places of diversity , making the most out of their unique assets, talents and potential. Beyond the diversity of rural areas, which is an asset for successful adaptation, these aspirations reflect common ground and possible EU added value and are therefore proposed as shared goals for endorsement for a long term Vision for EU’s rural areas . The four strands – Stronger, Connected, Resilient and Prosperous – summarise common aspirations of rural communities and stakeholders for rural areas in 2040 to become: EU Rural Action Plan Testifying to the Commission’s renewed commitment to rural communities and the development of rural areas, this Communication proposes a Rural Action Plan articulated around flagship initiatives. Several EU policie s already provide support to address rural challenges and opportunities and contribute to the balanced, fair, green and innovative development of rural areas. The reformed Common Agricultural Policy (CAP) , and in particular its European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD), is one of the key sources of EU funding for rural areas, by fostering a smart, resilient and diversified agricultural sector, bolstering environmental care and climate action and by strengthening the socio-economic fabric of rural areas. Cohesion Policy is the other major source of support for rural areas, promoting and supporting the harmonious overall development of Member States, regions and territories. To reach these objectives the European Regional Development Fund (ER DF), the Cohesion Fund (CF) and the European Social Fund Plus (ESF+) mobilise significant investments in people and infrastructure in rural areas. It also allows the design of tailor made strategies to the needs of each territory through new policy objecti ves of the 2021-2027 Cohesion Policy the: ‘Europe closer to citizens and ‘a more social and inclusive Europe’. It provides a flexible and adaptable framework for Member States and regions to support integrated territorial development with multi-level gover nance. It also offers the possibility to support place based solutions developed in and by rural areas. Member States should therefore seize the opportunities offered by the CAP Strategic Plans and the Cohesion policy programmes for the 2021-2027 period t o prompt sustainable and integrated rural development. In addition they should use the very significant potential of the Recovery and Resilience Facility (RRF), InvestEU, and other EU programmes, as well as of the European Investment Bank to cover existing investments gaps in rural areas. Funding needs to be mobilised coherently, in complementarity with national and regional Member State interventions, which remain crucial to providing comprehensive support to rural areas. Beyond these key funding opportun ities, the EU Rural Action Plan underpinning this Vision will articulate tangible projects and initiatives, based on the four strands of actions and bringing different EU policy areas together to turn this Vision into a reality. To deliver on the Vision, a number of initiatives have been regrouped around flagships that launch the joint effort to deliver on the Vision’s shared goals and typically regroup a number of actions that work together. The flagships are actionable projects, reinforced by accompanying actions described in detail in Annex . 4502997 -344191 0 0 -64135 440055 ‘The vital importance of rural territories to society as a whole must be recognised, its image and perception among urban populations and decision-makers must be improved, with a deconstruction of stereotypes.’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘The vital importance of rural territories to society as a whole must be recognised, its image and perception among urban populations and decision-makers must be improved, with a deconstruction of stereotypes.’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives supporting stronger rural areas Local communities are best placed to assess the relative strengths of their territories and build on them. Over the past 30 years, communities have be en empowered to develop local strategies with CAP funding under the LEADER approach. There is also a well-established feature of Cohesion policy, through so-called Community-Led Local Development (CLLD), in particular in peri-urban and coastal areas as wel l on islands. Building on existing and future local development strategies, enhanced networking should help provide more advice to local communities, notably on access to funding and the conception of such strategies. The Smart Villages approach will also continue to be promoted in this context. To foster the dynamism of rural areas, the following initiatives are proposed: Rural revitalisation platform The Commission will set-up a one-stop shop platform for information on existing projects and funding possibilities for rural communities, rural project holders and local authorities alike to collaborate. It will provide an opportunity for rural citizens an d communities to highlight how they have been able to leverage the specificities of their territory into new economic opportunities or provision of services for their population . This will in turn allow project holders or rural authorities to adapt these s trategies to their own reality. It will predominantly support rural areas affected by population loss, ageing and a lack of economic opportunities, who will be able to access information and best practices on tools and strategies. Research and innovation f or rural communities Strong innovation ecosystems that bring together public and private players are a key opportunity for rural communities to thrive again, for rural areas to be attractive places for innovators to work and live, and for Europe to mobilise the wealth of innovation pockets, talents and creative minds located outside of key knowledge hubs. Actions under this flagship will promote the strengthening of such ecosystems. Rural-focused R&I activities under Horizon Europe will support the d evelopment of innovations by and for rural communities, training, as well as knowledge exchange between the actors of rural innovation through yearly forum of Startup Villages to accelerate the spread and adoption of innovations. These flagships will be co mplemented by accompanying actions. The Commission will assess how to best incentivise optimal land use planning and zoning to protect and promote sustainable farming and other economic activities and further enhance the networking around LEADER and Smart Villages. New programmes such as Erasmus+ and the European Solidarity Corps will also reach more people in rural areas through inclusion measures. 4632014 -306099 0 0 1270 405130 ‘No matter how much effort is spent on education, promotion of tourism, development of new economic init iatives, etc.: accessibility remains a key to success for any development initiative. The absence of a good accessibility and connectivity affects any development strategy implemented in rural territories.’ (Consultation activities for the long-term Visio n) 0 0 ‘No matter how much effort is spent on education, promotion of tourism, development of new economic init iatives, etc.: accessibility remains a key to success for any development initiative. The absence of a good accessibility and connectivity affects any development strategy implemented in rural territories.’ (Consultation activities for the long-term Visio n) Flagship initiatives encouraging connected rural areas The Commission calls on Member States and regions to develop sustainable rural mobility strategies. These should focus on specific rural mobility challenges , taking cross-border and macro-regional links into account to make the most of existing networks. They should draw on the European guidelines on sustainable urban mobility planning (SUMP) . Urban areas are also encouraged to adopt sustainable mobility plans that pay attention to their surroundi ng peri-urban and rural areas. Broadband coverage, including 5G, is key for businesses and people to work remotely and adapt to innovations and new economic activities. It also allows for innovative ways to acquire new skills and is a prerequisite for acc essible e-services such as eHealth, retail, online banking, travel information and access to public administrations. A combination of terrestrial and space-based connectivity, ensuring high-speed broadband everywhere for resilient and cost-effective servic es will help achieve this. Developing widespread digital literacy is also crucial to ensure accessibility. Finally, data should be used to the benefit of rural areas. It can support improved and efficient service delivery, citizen involvement and innovatio n in sectors such as mobility, energy, food supply and health. To encourage rural connectivity, the following initiatives are proposed: Sustainable multimodal mobility best practices for rural areas It is imperative to improve existing transport connections. To this end, sustainable multimodal mobility solutions and connections should be optimised, making use of digitalisation. Building on its experience with urban mobility networks, the Commission will support rural municipalities in discussing a nd identifying mobility solutions. By showcasing local level initiatives, local authorities will be able to discuss rural mobility issues and adapt such initiative to address mobility in their territories, improving the sustainability of transport and the accessibility of rural areas. ‘Rural Digital Futures’ Rural areas and communities need to be at the core of digitalisation. ‘Rural Digital Futures’ proposes an integrated set of actions to boost the sustainable digital transformation of rural areas, raise their attractiveness for people and businesses to stay or return. It will address: Digital connectivity: closing the gap between rural and urban areas and enabling universal and affordable access to high speed connectivity. This will be achieved by mobilising private-sector investments. Digital technology: digital innovation and new technologies such as artificial intelligence, robotics, Internet of Things solutions and Digital Innovation Hubs contributing to the development of rural areas. People: boosting competencies needed for the digital transformation of rural areas, including access to and being part of a high-performing digital education ecosystem as per the strategic objectives of the Digital Education Action Plan 2021-2027 , and promoting digital skills and entrepreneurship, so that everyone is able to benefit from the digital transition. Measuring progress towards closing the digital gap between urban and rural areas by re-arranging existing indicators, notably from the Digital Economy and Society Index, in a Rural Digital Index. By 2030, the EU’s o bjective is to ensure that democratic life and public services will be fully accessible to everyone online. In line with the 2030 Digital Compass, 100% online provision of key public services would be available for European citizens and businesses; 100% of European citizens would have access to medical records (e-records); and 80% of citizens would use a digital ID solution by 2030 . European funding from the EAFRD, the ERDF, the ESF + and the Connecting Europe Facility (CEF), the RRF as well as national an d private funding, should work together to invest in infrastructure, technology and people. These investments will contribute to reaching the goal of 100% fast broadband coverage in rural areas by 2025. It is to be noted that a minimum of 20% from the Reco very and Resilience Facility should support the digital transition. As mentioned in the Digital Decade Communication all European households should be covered by a Gigabit network and all populated areas covered by 5G by 2030. Alongside these flagship acti ons, the Commission will also provide support to Broadband Competence Offices to facilitate the roll-out of broadband. CAP, Cohesion Policy, Horizon 2020 and Horizon Europe funding will allow for further digitalisation, notably of the agricultural sector. In terms of transport, urban-rural linkages will be addressed in the new EU Urban Mobility Framework and rural needs will be taken into account in the Drone Strategy 2.0. 4481683 8255 0 0 1270 464866 ‘ The idea of sustainability needs to build into every aspect of the development of rural areas.’ - ‘For farmers, climate-friendly production methods create new niches and opportunities for the future.’ ‘COVID-19 has shown the various weaknesses and opportun ities of different territories. For rural areas in particular, while risks of spreading the disease would seem lower than in densely urbanised areas, the population had to face the lack of proximity health institutions and services, with an overall older a nd therefore more vulnerable population’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘ The idea of sustainability needs to build into every aspect of the development of rural areas.’ - ‘For farmers, climate-friendly production methods create new niches and opportunities for the future.’ ‘COVID-19 has shown the various weaknesses and opportun ities of different territories. For rural areas in particular, while risks of spreading the disease would seem lower than in densely urbanised areas, the population had to face the lack of proximity health institutions and services, with an overall older a nd therefore more vulnerable population’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives supporting resilient rural areas Actions under this block will contribute to increasing the environmental, climatic and social resilience of ru ral areas and focus on businesses and authorities, as they may bear a disproportionate share of the costs of the transition. They should ensure the inclusion of EU citizens at risk of being deprived of their rights, the promotion of gender equality, the eq uality and inclusion of people with a minority ethnic or racial background living in rural areas or seasonal workers, and give equal priority to economic and social advancement. To contribute to resilient rural areas, the following initiatives are proposed : Support rural municipalities in energy transition and fighting climate change The Covenant of Mayors for Energy and Climate Change is the world’s largest network of municipalities. A rural work stream will be created for rural signatories to exchange bes t practices, access funds, and increase awareness on the contribution they make to fighting climate change. European funds can finance the renovation of buildings in rural areas, supporting the EU’s recovery from the COVID-19 pandemic by providing jobs an d contributing to the Green Deal objectives by increasing energy efficiency, local renewable energy production and reducing energy poverty in the EU. Rural areas will also be fully represented in the New European Bauhaus , which connects the European Green Deal to our living spaces, adapting buildings and public spaces. Climate action in peatland through carbon farming Restoration, rewetting and conservation of wetlands and peatlands has great potential in terms of climate benefits as it can deliver immediately significant emission reductions in a relatively small area, while at the same time delivering several co-benefi ts related to water management and biodiversity. This transition would be more effective with a territorial approach, in particular in those rural areas hosting extensive peatlands. These regions, could make benefit from support under the Just Transition Fund. Carbon farming initiatives could be a further source of income for their farmers and foresters, rewarding them for carbon sequestration. As set out in the Farm-to-Fork Strategy, a new EU carbon farming initiative will promote this new business model. CAP, the Cohesion Policy and the LIFE programme can provide support to develop pilot carbon-farming initiatives in their regions. Ensuring strong advisory support to farmers and foresters will be particularly relevant. The proposed EU Mission on soil health and food The proposed mission in the area of ’Soil health and food’, under Horizon Europe, aims at implementing an ambitious research and innovation programme. The mission should contribute to tackle soil challenges in rural areas, but also in urban settings, building connections between rural and urban practices. The mission should also implement citizen engagement activities and seek to improve knowledge on soil. Social resilience and Women in rural areas Support for women will be provided for entrepreneurship, participation in decision making and investments in work-life balance services, such as early childhood education and care, as well as services for older people. There can also be opportunities to increase w omen’s integration in the labour market. As announced in the Gender Equality Strategy 2020-2025 , the Commission will continue supporting Member States’ work on improving the availability, accessibility and affordability of quality education and care serv ices for children and other dependents in rural areas through investments from the European Social Fund Plus, the European Regional Development Fund, the InvestEU programme and the European Agricultural Fund for Rural Development. Special attention will a lso be paid to people in vulnerable situations. These four flagships will be complemented by other actions for demographic and social resilience. These will include, among others, actions supporting the analysis of the drivers of demographic decline in th e rural areas that suffer from it in Europe, and inclusion and integration measures for people with a migrant background and other minorities . 4561988 12065 0 0 1270 437933 ‘Diversify the economy, promote innovation of rural enterprises, especially micro enterprises, and, ultima tely, increase the competitiveness of the business fabric in rural areas is vital for their future’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Diversify the economy, promote innovation of rural enterprises, especially micro enterprises, and, ultima tely, increase the competitiveness of the business fabric in rural areas is vital for their future’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives promoting prosperous rural areas A ctions in this field should contribute to the economic diversification in rural areas around the green and digital transformation of society and lead to the strengthening of value chains in manufacturing and in cultural and creative industries. Relevant ac tions should be well articulated with regional smart specialisation strategies and should ensure that rural regions remain attractive for investments of industry and other economic activities. The diversification of rural areas beyond the food and farming sector should also be supported. Synergies between tourism , farm marketing and processing, including the promotion of geographical indications, will contribute to the development of rural areas. This could cover the commercialisation of products with geo graphical indications which reflect a strong association between a product and its territorial origin. Goods produced in well managed Natura 2000 sites demonstrating the compatibility of their production with nature conservation may also benefit . Regions will be supported in developing strategies that make the most of their intrinsic strengths, notably in areas linked to the Green Deal as well as in the manufacturing, service and creative sectors, while preserving self-sufficiency and sustainability of foo d production. The development and transition of the industrial and service sectors in rural areas is therefore key, along with value chains linked to the raw materials and energy sectors, but not detracting from agricultural production or encroaching on su stainable agricultural land use . The manufacturing energy and cultural and creative sectors have close connections to and support productivity and employment growth in other sectors in rural areas. The European Pillar of Social Rights Action Plan sets th e target of 78% of the population aged 20 to 64 in employment by 2030. To achieve this, the participation in the labour market of people living in rural areas (among others) need to be ensured. The Action Plan further sets out that by 2030, 60% of all adul ts should participate in training every year. Funding from the ESF+ will support the training of people in rural areas to ensure they have the tools required to be competitive on a changing job market. The initiatives planned under the European Education A rea will contribute to foster the quality and inclusiveness of national education and training systems with an impact also on rural and remote areas. The following broad action will be promoted: Entrepreneurship and social economy in rural areas. The Commission will undertake a series of actions, including research and innovation funding activities, paying special attention to small and medium sized enterprises already settled or planning to settle in rural areas. This will enable entrepreneurs and small businesses to move to rural areas and contribute to their adaptation to the changing economic environment, provide opportunities to innovative business practices, cooperate and cluster as well as develop new sectors of the economy. This will be part ly achieved through funding from Horizon Europe as well as the Commission’s Single Market Programme, which will specifically address the needs of small and medium rural businesses. Social economy organisations hold significant potential to increase reside ntial attractiveness and empower citizens and communities. The European Action Plan on Social Economy and the European Cluster Collaboration Platform will address challenges and opportunities by promoting social economy and social enterprises innovations a nd helping to pool business resources in rural areas, as well as to support social economy stakeholders in innovation, quality job creation and social inclusion. Networking between rural businesses will also be enhanced through the European Enterprise Netw orks, Europe’s largest network of small and medium sized enterprises, as well as through calls for inter-regional cooperation through the European Social Economy Missions. A specific focus will be placed on short supply chains of agri-food products, direct ly linking producers to consumers. The flagship will be complemented by actions developing, among other things, employment and learning opportunities for young people and the sustainable development of the bioeconomy. Implementation of the EU Rural Action Plan The Commission will support and monitor the implementation of the EU Rural Action Plan and regularly update it to ensure its relevance and account for new EU policy actions. It will liaise with the Member States, stakeholders, bodies and instit utions on a regular basis to offer a platform for exchanges on rural issues. It is envisaged that the current EU and national rural networks, the Cohesion Policy networks, the Inform EU network and the future CAP networks will play an active role in involv ing stakeholders, sharing good practices and taking actions forward across a wide range of the proposed topics and actions. Rural proofing Given the multidimensional nature of rural development and the fact the Treaties aim for economic, social and territ orial cohesion, there is a need to review EU policies through a rural lens, considering their potential impacts and implications on rural jobs and growth as well as development prospects, social well-being and equal opportunities for all, and the environme ntal quality of rural areas. As part of the Better Regulation Agenda, a rural proofing mechanism will be put in place, notably to assess the anticipated impact of major EU legislative initiatives on rural areas. Its purpose will be to ensure coherence, con sistency and complementarity between policies to benefit rural areas and communities. Rural proofing policy initiatives will increase their impact on the ground. Putting in place such a mechanism was recommended in the Cork 2.0 Declaration ‘A better life f or rural areas’ , confirmed by the 2017 Commission Communication on the Future of Food and Farming as well as the recently adopted Communication on Better Regulation and stressed by local and regional authorities and rural stakeholders during consultatio n activities. It will draw – among other things – on territorial impact assessments and a better monitoring of the situation of rural areas. The way in which rural areas are integrated in the EU’s policies will be monitored, notably through regular reports on the implementation of relevant policies. The Commission also invites Member States to consider implementing the rural proofing principle at the national, regional and local level. EU Rural Observatory More and better data are essential to understand th e rural dimension of economic, social and demographic conditions and to act on them. A Rural Observatory will be set up within the Commission to further improve data collection and analysis on rural areas. This Observatory will also provide evidence to inf orm policy making in relation to rural development while supporting the overall implementation of the Rural Action Plan . It will be tasked with: Centralising and analysing data, ensuring a bridge between data sources through a rural data portal. Sex-disag gregated data will be used where available. Informing on relevant EU initiatives for rural areas. Analysing the achievements of the EU Rural Action Plan. While the observatory’s scope will be rural, it will naturally contribute to the analysis of diverse territories (cross-border, outermost regions, mountains, islands, sparsely populated etc.) to reflect the multiple dimensions of rural areas and their links with other territories. In this respect it will work in synergy with Eurostat, the Joint Research C entre’s Knowledge Centre for Territorial Policies and ESPON . Rural-focused research and innovation activities funded under Horizon Europe will also support the rural observatory with strengthened evidence. In this context, the Commission will establish a common approach for the use of Geospatial Information Systems. This will increase the publication of georeferenced statistics and geospatial information will be included in statistical production. As a result, the Commission will be able to produce more d etailed regional, local and cross-border level statistics in areas such as demography, health, education, tourism and agriculture. Toolkit on EU Funding opportunities for rural areas To reach the goals of the Vision, existing EU policy support needs to be enhanced and further strengthened. A first step will be to improve synergies and complementarities between funds that contribute to rural development. The Commission will develop a t oolkit on access to, and optimal combination of EU funding opportunities for rural areas . It will aim to be a guide to the different funding opportunities, centralising information in one document which will be accessible to local authorities, stakeholders , project holders and managing authorities. The toolkit will support integrated territorial and local development strategies, providing inspirational solutions and examples to rural areas to trigger revitalisation by making full use of the new opportunitie s offered by the new 2021-2027 budget. Next steps This Communication, which also contributes to the work of the Conference on the Future of Europe, is only the first step of a process which, through the Rural Pact and the rolling EU Rural Action Plan , s hould ultimately fulfil the objectives of the long-term Vision for the EU’s rural areas in 2040. Delivering on the goals of the Vision and adapting to changing economic and social realities can only be done in cooperation with citizens living in rural area s, national and regional administrations, local authorities and all rural stakeholders. By the end of 2021, the Commission will, together with the stakeholders, launch the Rural Pact, linking with the Committee of the Regions, to examine the path towards achieving the goals of the Vision. This process will discuss rural issues in dedicated events, including within networks under the CAP, and other existing networks under the Cohesion Policy Funds. The Commission will further engage the European Rural Parli ament, which can act as forums of exchange on the implementation of the Vision. By mid-2023, the Commission will take stock of what actions have been carried out and programmed in support schemes for rural areas financed by the EU and Member States in the 2021-2027 programming period for the CAP and Cohesion Policy Funds and will highlight gaps where necessary. A set of reflections on possible orientations for enhanced support action and financing for rural areas, as well as on the ways forward, will be in cluded in a public report by the first quarter 2024, based on the implementation of the EU Rural Action Plan. The discussions around the report will feed the reflection on the preparation of the proposals for the 2028-2034 programming period.
Action title Start date Description Stronger rural areas Flagship: Set-up a rural revitalisation platform 2022/2023 The rural revitalisation platform will be a one-stop shop for rural communities, rural project holders and local authorities alike to collaborate. It will predominantly support rural areas affected by population loss, ageing and a lack of economic opportun ities, by sharing information and best practices on tools and strategies. It will promote LEADER, Smart Villages, Interreg and integrated territorial strategies with a view to making rural areas more attractive and making services accessible to all. It wi ll link up with the pilot action ‘Small Places Matter’ under the Territorial Agenda and the ‘Smart Rural 21’ project to develop smart village approaches. Flagship: Research and innovation for rural communities 2021 Research and innovation activities will support the development of innovations by and for rural communities as well as training and knowledge exchange to accelerate the spread and adoption of these innovations. These will include, in the first two years o f Horizon Europe, the creation of an ‘expertise and training centre on rural innovation’ together with actions targeting smart solutions for smart rural communities, innovations in farming and rural areas and innovations in the field of corporate social re sponsibility to improve health and safety at work in farming. The development of rural innovation ecosystems and related analysis of triggering factors will be supported by the set-up of a yearly forum of Start-up Villages for rural innovation, connecting rural innovation actors across the EU. Enhanced networking for LEADER/CLLD and Smart Villages. 2021 Over the past 30 years, communities have been empowered to develop local strategies with CAP funding under the LEADER approach, which has been extended to other funds through so-called Community-Led Local Development (CLLD). Enhanced networking will promot e these approaches, along with others such as Smart Villages and sustainable coastal communities, and provide more advice to local communities, notably on access to funding and the conception of such strategies. Develop a study on land use linked to sustainable farming. 2022 The Commission will develop a study on land use linked to sustainable farming, and will assess how it can further incentivise optimal land use planning/zoning. Support education, training, youth, sport and volunteering activities in rural areas. 2021 The new Erasmus+ and European Solidarity Corps Programmes (2021-2027 ) will reach more people in rural areas through inclusion measures covering all fields of educa tion, training, youth, sport and volunteering such as: Specific financial mechanisms Targeted communication activities Easier-to-access mobility and cooperation activity formats Expanded set of digital measures (particularly suited for cooperation and init iatives at local and regional level) Training and networking opportunities. Connected rural areas Flagship: Develop rural mobility through (1) support to rural municipalities in identifying best practices (2) Multimodal digital mobility services 2021 It is imperative to improve existing transport connections. To this end, sustainable multimodal mobility solutions and connections should be optimised, making use of digitalisation. Building on its experience with urban mobility networks, the Commission w ill support rural municipalities in discussing and identifying mobility solutions. The network will showcase local level initiatives which local authorities could replicate in their territory and provide a forum for discussion on rural mobility issues. Imp roving connections between road, rail, waterways and air transport can make them more accessible to rural areas. Digital platforms should also be used to create multimodal real-time information, ticketing or booking services, allowing people to easily reac h their final destination through the most sustainable mode of transport. Flagship: Rural Digital Futures 2021 1. Digital connectivity: closing the gaps between rural and urban areas and enabling universal and affordable access to high-speed broadband, including 5G. This will be achieved by mobilising private-sector investments through complementary public funding from national and European sources, notably from the Recovery and Resilience Facility, the ESIF and the Connecting Europe Facility (CEF). 2. D igital technology: digital innovation and new technologies such as artificial intelligence, robotics, Internet of Things solutions and Digital Innovation Hubs contributing to the development of rural areas by implementing the actions of Europe’s digital de cade. New European programmes such as Horizon Europe and the Digital Europe Programme will be mobilized to support innovation and deployment of digital capacities. 3. People (“human capital”): boosting competencies needed for the digital transformation of rural areas, including digital skills and entrepreneurship. The European Social Fund Plus, the EAFRD and other European programmes will contribute to make this happen. 4. Measuring the progress towards closing the digital gap between urban and rural areas by re-arranging existing indicators, notably from the Digital Economy and Society Index, in a Rural in Digital Index. Support the roll-out of broadband in rural areas. 2022 Broadband Competence Offices (BCOs) are contact points in Member States or regions. They provide guidance and advice to broadband project promoters, investors and users (local and regional public authorities, citizens, operators, businesses and any relevant stakeholder). A strengthened support facility will support the BCO networ k to improve rural broadband roll-out and facilitate investments. Continue promoting the digitalisation of the agricultural sector through capacity building (including in digital skills), research and innovation, and demonstration including in the fields of Internet of Things, robotics and automation, big data management and use 2021 The CAP and Horizon Europe will continue to support the digitalisation of agriculture through, training, advice and innovation actions under the CAP and funding large-scale p ilot projects under Horizon 2020, and R&I actions under Horizon Europe. Highlight urban-rural linkages in the new EU Urban Mobility Framework 2021 The new EU Urban Mobility Framework will include specific actions to better integrate the urban, peri-urban and rural linkages. This will be done through further development of the Sustainable Urban Mobility Plans (SUMPs), where dedicated attention will go to better support connectivity between rural, peri-urban areas and metropolitan/urban areas. Thi s via safe and sustainable mobility options. Improve accessibility of rural areas through the Drone Strategy 2.0. 2022 In addition to utility services (field inspections and measurements), drones can improve accessibility in remote rural area. They can b e used for delivery of small goods in rural area (eg. Small packages, prescribed medicine to patient homes, mail, food, small automotive parts, etc.). The European Commission will take this into account in its Drone Strategy 2.0. Resilient rural areas Flagship: Support rural municipalities in energy transition and fighting climate change 2022 (1) The creation of a work stream on rural areas in the Covenant of Mayors A rural work stream within the Covenant of Mayors will be created to disseminate best practices and support rural municipalities in accessing EU funding to support the green transition. (2) The use of structural funding to finance the renovation wave Memb er States, regions and local authorities should further seize the opportunity to finance investments through territorial instruments of the European Regional Development Fund (ERDF) and the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD): Integrat ed Territorial Investments (ITI’s), Community-Led Local Development (CLLD) and LEADER. (3) Address rural areas in the New European Bauhaus The New European Bauhaus, which connects the European Green Deal to our living spaces by adapting buildings and pub lic spaces will also play an important role and be promoted in this respect. Flagship: Climate action in peatland through carbon farming 2021 Rural areas can become relevant actors in addressing climate change and restoring biodiversity. To that end, the provision of ecosystem services by farmers and foresters should benefit from further recognition. For instance, the restoration, rewetting and conservation of wetlands and peatlands has great potential in terms of climate benefits as it can deliver immedi ately significant emission reductions in a relatively small area, while at the same time delivering several co-benefits related to water management and biodiversity. This transition would be more effective with a territorial approach, in particular in those rural areas hosting extensive peatlands. These regions could make benefit from support under the Just Transition Fund. Carbon farming initiatives could be a further source of income for their farmers and foresters, rewarding them for carbon sequestra tion. As set out in the Farm-to-Fork Strategy, a new EU carbon farming initiative will promote this new business model. CAP, the Cohesion Policy and the LIFE programme can provide support to develop pilot carbon-farming initiatives in their regions. Ensuri ng strong advisory support to farmers and foresters will be particularly relevant. This support is key to the success of environmental land management schemes involving farms of all sizes. Flagship: the proposed EU Mission on soil health and food. 2021 T his proposed mission funded under Horizon Europe, aims at implementing an ambitious research and innovation programme funded under Horizon Europe, including the development of innovation in ‘living laboratories’ involving stakeholders, citizens, scientists and other actors (e.g. local authorities) and lighthouses (sites with exemplary practices) with the objective to improve soil health and with strong social dimensions. The proposed mission should contribute to tackle soil challenges in rural areas, but al so in urban settings, building connections between rural and urban practices. The mission should also implement citizen engagement activities and seek to improve knowledge on soil. Synergies should be sought with the Horizon Europe Mission on healthy ocean s and waters, to improve the health of EU’s water systems, in particular achieve zero pollution. Flagship : Social resilience and Women in rural areas. 2021 Support for women will be provided to entrepreneurship, participation in decision-making and investments in work-life balance services, such as early childhood education and care, as well as services for older people. There can also be opportunities to increase women’s participation in the labour market, in particular in agriculture, under the Com mon Agricultural Policy or the schemes and support of European Institute of Innovation and Technology (EIT). The Commission will continue supporting Member States’ work on improving the availability, accessibility and affordability of quality education an d care services for children, older persons and persons with disabilities in rural areas through investments from the European Social Fund Plus, the European Regional Development Fund, the InvestEU programme and the European Agricultural Fund for Rural Dev elopment. Special attention will also be paid to people in vulnerable situation. Analyse spatial mobility in demographically declining areas in Europe. 2021 The Commission will analyse the drivers of demographically declining and left behind areas in Europe, and will examine the demographic, economic, social, labour market and cultural effects of urban-rural mobility in both sending and receiving areas. It will promote rural development, sustainability and socio-economic equality and it will identify p olicy recommendations focusing on the return of individuals to their place of origin. Prepare a study on the working conditions of agricultural seasonal workers. 2022 The Commission will launch a study looking into the working conditions of seasonal workers in the agricultural sector. It will address the general situation of their working conditions in the EU, focusing on identification of applicable rules and regulations. Address the inclusion and integration of people with a migrant background in rural areas. 2022 As part of the implementation of the Action plan on integration and inclusion 2021-2027, the Commission will explore options to build rural partnerships to prom ote inclusion and integration of migrants in rural areas. Ensure equal opportunities to children in rural areas 2021 Ensure equal opportunities to children in rural areas by implementing the European Child Guarantee and providing children in need with free access to early childhood education and care, education and school-based activities, at least one healthy meal each school day, healthcare, and effective access to heathy nutrition and adequate housing. Address the needs of people with disabilities in rural areas. 2021 By i mplementing the New Strategy for the Rights of Persons with Disabilities 2021-2030 in collaboration with the MS, the Commission will support improved access to their rights in rural ar eas. Prosperous rural areas Flagship: Entrepreneurship and the social economy in rural areas. 2021 The flagship promotes sharing and supporting experiences across the Single Market to revitalise rural areas through cooperation, best practice and knowledge exchange. A series of actions is proposed to enable industry entrepreneurs, SMEs and social economy organisations to return to, transform and thrive in rural areas: Develop SMEs in rural areas by favouring clustering, networking and cooperation through the Single Market Programme, COSME and European Enterprise Network; Promote social economy business m odels in rural areas through the European action plan for the social economy; Boost retail and local supply chains in rural areas by e.g. improving the interface of local producers and retail and creating local food hubs; Creation and support of innovative environments in rural areas through educating and empowering future entrepreneurs to develop societal or business models and solutions that would cater for the needs of local communities, with the help, expertise and service provisions of the EIT KICs. Continue encouraging Member States to increase education, training and employment opportunities for young people in rural and remote areas under the reinforced Youth Guarantee and the European Education Area. 2021 The reinforced Youth Guarantee is a co mmitment by the EU Member States that all young people under 30 receive a good quality offer of employment, continued education, apprenticeship or traineeship. As part of this commitment, Member States should address the needs of young people in rural and remote areas. Particular attention will be paid to making jobs and other opportunities available. The Commission monitors the implementation of the reinforced Youth Guarantee, including the progress in the situation of young people in rural areas. The Commission Communication on Achieving the European Education Area by 2025 outlines the Commission’s vision and foresees important initiative to foster the quality and inclusiveness of national education and training systems, which will have an impact o n rural and remote areas. Promote the development of a sustainable bioeconomy, including in the framework of the EU Forest Strategy and in the carbon-farming initiative. 2021 The Commission will propose a new EU Forest Strategy with a number of actions, including to plant 3 billion trees by 2030. This will provide opportunities for jobs and growth through forest restoration activities, and will support farmers and rural communities in adapting to climate change, protecting their crops from more frequent a dverse weather events (floods, droughts, heatwaves, etc.) and diversify their revenues. A network of forest-dominant rural areas and municipalities will be also promoted, to give voice to forest rural areas, ensuring their representation in key initiatives and facilitating specific assessments of reality and needs of forest areas across the EU. Highlight the role of Producer Organisations (POs) in rural development and strengthen producers group of geographical indications 2022 POs can strengthen the social fabric in rural areas by offering their members a sense of belonging and by increasing the level of social capital and trust within the communities where they are based. They can contribute to increasing the standard of living in rural areas by securing jobs and livelihoods. POs not only directly employ people; they also indirectly help producers earn their living from farming. The Commission will address the role of producer organisations and their contribution to rural devel opment in future events with the aim to highlight and give visibility to their contribution. The Commission will also empower the producers groups of geographical indications with additional tools for further strengthening their position in the food supply chain to keep securing a fair return for their products. Implementation of RAP and governance Apply rural proofing notably to the Commission's major legislative proposals which affect rural areas. 2022 Mechanism to assess the impact of major legislation and initiatives on rural areas. Set-up a Rural Observatory to bring together all data collected by the Commission on rural areas, including official statistics. 2022 The Observatory will be put in plac e through a European Commission research group in charge of improving and centralising data collection and analysis specifically for rural areas, in synergy and complementarity with existing relevant initiatives such as the Knowledge Centre for Territorial Policies and the Knowledge Centre on Migration and Demography, as well as monitoring and data collection under the various instruments of the European Pillar of Social Rights Action Plan. The Observatory will also support the dissemination of data on rur al areas. Enhance availability of statistics on rural areas through: (1) making available new detailed data collected in the framework of the 2021 round of population and housing censuses in the EU disseminated via the 2021 Census Statistical Atlas; (2) further increasing the availability and quality of official statistics on rural areas by modernising the legal framework for demographic statistics. (3) developing Pan-European geospatial datasets (4) Mainstreaming the degree of urbanisation 2021 The Comm ission will continue its work to reinforce statistical data collection and provision on rural areas. (1) While publications of demographic statistics at NUTS3 level in line with Regulation (EC) No 1260/1230 will continue, the 2021 round of population and housing censuses will provide detailed regional information, including collection of georeferenced population data at 1 km square grid from all Member States for the first time; (2) Pending the outcome of the ongoing evaluation and impact assessment of Eu ropean statistics on population, the Commission will propose a new framework regulation integrating census, demography, migration statistics and extending the data requirements towards their geographical detail to enhance the score of statistics relevant f or rural areas; (3)The European Commission will establish a harmonised approach on the use of Geospatial Information Systems, developing pan-European geospatial datasets (for example on public transport, education, health care etc.) and enabling the produc tion of more georeferenced statistics and related indicators (like accessibility of schools, hospitals, etc.). Work on the definition of functional rural areas 2022 The European Commission will continue discussion with stakeholders to define functional rural areas. Propose a Rural Pact to national, regional and local authorities committing to address the specific needs of rural areas. 2021 A Rural Pact is proposed to the national, regional and local authorities and stakeholders. This Pact will aim to address unmet rural needs, especially focusing on remote and depopulated areas, which are often most affected Publish a toolkit on the combination of EU funds for the revitalisation of rural areas 2022 Guide providing operational and practical solutions to rural stakeholders to make full use of the opportunities offered by post 2020 EU Funds. It will also provide practical examples of innovative investments combining fu nding sources and getting better value for support. Links with methodological support for integrated territorial strategies under Cohesion Policy are foreseen.
Sissejuhatus. Üleskutse töötada välja ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon „Maapiirkonnad on meie ühiskonna alus ja majanduse jaoks eluliselt tähtsad. Maastikutüüpide, kultuuri ja ajaloopärandi mitmekesisus on Euroopa üks kõige iseloomulikumaid ja silmatorkavamaid tunnusjooni. See on meie identiteedi ja majanduspotentsiaali lahut amatu osa.“ „Kavatseme väärtustada ja kaitsta oma maapiirkondi ja investeerida nende tulevikku.“ President von der Leyen – juuli 2019 (Poliitilised suunised aastateks 2019–2024) „Maapiirkonnad on meie ühiskonna alus ja majanduse jaoks eluliselt tähtsad. Maastikutüüpide, kultuuri ja ajaloopärandi mitmekesisus on Euroopa üks kõige iseloomulikumaid ja silmatorkavamaid tunnusjooni. See on meie identiteedi ja majanduspotentsiaali lahut amatu osa.“ „Kavatseme väärtustada ja kaitsta oma maapiirkondi ja investeerida nende tulevikku.“ President von der Leyen – juuli 2019 (Poliitilised suunised aastateks 2019–2024) ELi maapiirkonnad on euroopalikus elulaadis kesksel kohal. Euroopa maapiirko ndades elab 137 miljonit inimest, st peaaegu 30 % Euroopa elanikkonnast, ja maapiirkonnad ise moodustavad 80 % Euroopa territooriumist, võttes arvesse kõiki vähese rahvaarvuga ja väikese rahvastikutihedusega omavalitsusüksusi Euroopas . Maapiirkondadel on laialdaselt tunnustatud ja väärtustatud osatähtsus toiduainete tootmises, loodusvarade majandamises, loodusmaastike kaitses ning vaba aja veetmisel ja turismis. Paljud meie traditsioonid, festivalid ja kultuurisündmused pärinevad Euroopa maapiirkondadest. Nagu rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „ilma maapiirkondadeta ei oleks Euroopa terviklik“ . Viimaste kümnendite sotsiaalsete ja majanduslike muutuste, sealhulgas üleilmastumise ja linnastumise tõttu on aga muutumas maapiirkondade o satähtsus ja laad. Seda mõjutavad ka rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine . Paljudele eurooplastele teeb muret taristu ja teenuste, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, hariduse ning posti- ja pangateenuste, kättesaadavuse vähenemine maapii rkondades. Teiste jaoks on murekohaks töökohtade arvu vähenemine ja võimalik sissetuleku vähenemine maapiirkondades või kehv transpordi- või digiühendus. Üha enam levib arusaam, et maapiirkondade rolli ja tähtsust alahinnatakse ja tunnustatakse liiga vähe . Käesoleva teatise ettevalmistamisel korraldatud avaliku konsultatsiooni küsimustikule vastanutest leidis ligikaudu 40 %, et nende arvates on poliitikakujundajad nad ühiskonnas tagaplaanile jätnud. Sellise seisukohaga ja seda ajendavate teguritega tuleb t egelda . Käesolevas teatises, milles käsitletakse ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni, püütakse neid probleeme ja murekohti lahendada, tuginedes ELi rohe- ja digipöörde uutele võimalustele ja COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele ning määrates kindlaks vahendid maapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks, tasakaalustatud territoriaalarengu saavutamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks maapiirkondades koos äsja käivitatud demograafiaatlase algatusega. See arenguvisioon põhineb analü üsil, prognoosimisel, ulatuslikel konsultatsioonidel ja kogukondade arvamustel. Selles esitatakse eesmärgi saavutamist võimaldavad arusaamad ja poliitikavahendid, sealhulgas korratavad parimad tavad. Teatisega edendatakse kestliku arengu 2030. aasta tegevu skava ja selle kestliku arengu eesmärke ning aidatakse neid saavutada. Maapiirkonnad osalevad aktiivselt ELi rohe- ja digipöördes. Jätkusuutliku toidutootmisega, elurikkuse säilitamisega ja kliimamuutustevastase võitlusega on neil keskne roll Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe, algatuse „Talust taldrikule“ ja elurikkuse eesmärkide saavutamisel. Et Euroopa digikümnendi algatus saaks teoks, on hädavajalik võtta maapiirkondades kasutusele uued tehnoloogialahendused. ELi digieesmärkide saavutamine 2030. aasta ks võib pakkuda maapiirkondadele ka muid kestliku arengu võimalusi kui üksnes põllu- ja talumajandus ning metsandus. See võib anda uusi võimalusi suuremaks ja geograafiliselt ulatuslikumaks tootmiseks ja eriti teenuste osutamiseks. Euroopa maapiirkonnad on väga eripalgelised. Erinevad loodus- ja ilmastikutingimused, geograafilised iseärasused, erinev ajalugu ja kultuur, mitmesugused erinevad demograafia- ja sotsiaalmuutused, riikide ja piirkondade eripära ning erinev majanduslik heaolu – kõik see tähendab , et ükski maapiirkond ei sarnane teisega. Selline mitmekesisus nõuab kohalikul tasandil välja töötatud lahendusi, mis vastavad iga piirkonna konkreetsetele vajadustele ja võimalustele. Ühtlasi tähendab see, et territoriaalarengu strateegiates tuleks käsit leda maapiirkondi vastavalt nende eripärale ja keskkonnast sõltuvalt. Seda arvesse võttes tuleb meetmetes keskenduda eelkõige äärepoolsetele ja vähem arenenud maapiirkondadele. Praegu ühiskonnas toimuv, sealhulgas viimatised COVID-19 põhjustatud muutused, tuleks muuta maapiirkondade võimalusteks . Me peame vältima ebaühtlast taastumist pandeemiast ja tagama, et kõigil ELi territooriumidel oleks vahendid sellest võrdväärselt välja tulla. Lähtudes oma pühendumusest demokraatiale ja võrdsusele ning pidades si lmas demograafiliste muutuste mõju, on Euroopa Komisjon võtnud kohustuse mitte kedagi ega ühtki kohta tagaplaanile jätta ning muuta EL kodanikele lähedasemaks . Käesoleva teatisega soovitakse anda uut hoogu maapiirkondade arengule, muutes suhtumist neisse, luues uusi võimalusi ja andes maakogukondadele rohkem sõnaõigust – kõik see on Euroopa tuleviku ülesehitamise lahutamatu osa. Maakogukonnad on kesksel kohal ka Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte rakendamisel, aidates saavutada tugevat sotsiaalset Euroopa, mis on õiglane, kaasav ja võimalusterohke. Selleks et maapiirkondade potentsiaali täielikult ära kasutada, on vaja tasakaalustatud ja kohalikele oludele vastavat territoriaalarengut, millesse on kaasatud kõik valitsustasandid, nagu on kirjeldat ud hiljuti vastu võetud uues ELi territoriaalses tegevuskavas . Komisjon on võtnud kohustuse vähendada piirkondade erinevusi ja aidata maapiirkondadel oma arengus järele jõuda. See kohustus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174 , kus on öeldud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhj apoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele. Äärepoolseimate piirkondade ja sealsete maapiirkondade eristaatust on tunnustatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Neid aluslepingu põhimõtteid tuleb järgida ja rakendada kõigil tasanditel: ükski poliitika, tegevus ega meede ei tohiks takistada piirkondade lähenemist üksteisele ega suurendada lõhet nende vahel. Seda arvesse võttes esitatakse käesolevas teatises ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon aastani 2040 . Selles mä äratakse kindlaks valdkonnad, kus tegutsedes püütakse saavutada tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad maapiirkonnad ning -kogukonnad. Maaelupakt ühendab avaliku sektori asutusi ja sidusrühmi eesmärgiga tegutseda vastavalt maapiirkondade elani ke vajadustele ja püüdlustele. Visioonile lisatud ELi maaelu arengu tegevuskavaga soodustatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja luuakse uusi võimalusi, et meelitada maapiirkondadesse innovaatilisi ettevõtteid, pakkuda kvaliteetseid töökohti, edendada uusi ja täiustatud oskusi, tagada parem taristu ja paremad teenused ning võimendada kestliku põllumajanduse ja mitmekesise majandustegevuse rolli. ELi maapiirkonnad praegu 1.1. Suundumused ja probleemid ELi elanikkond vananeb ja järgmisel kümnendil hakkab r ahvaarv tasapisi vähenema. Maapiirkondade elanikkond on juba praegu keskmiselt vanem kui linnade ja äärelinnade elanikkond. Maapiirkondade rahvaarv on viimastel aastatel keskmiselt vähenenud peamiselt rahvastiku negatiivse loomuliku iibe tõttu, mida posi tiivne rändesaldo piisavalt ei kompenseeri. Mõnes ida- ja lõunapoolsemas liikmesriigis esinevad koguni mõlemad probleemid, kuna sealsetes maapiirkondades on loomulik iive ja netomigratsioon olnud negatiivsed . Lisaks lahkuvad maapiirkondadest tõenäolisemal t noored naised kui noored mehed. Need demograafiasuundumused, millele lisanduvad veel ühendusvõimaluste ja taristu puudumine, tootlikkusega seotud probleemid ning avalike teenuste, näiteks hariduse ja hoolekandeteenuste vähene kättesaadavus, muudavadki maapiirkonnad elu- ja töökohana vähem atraktiivseks . Sajandeid on mõiste „maa“ all mõeldud põllumajandust ja Euroopa ühiskonda toetavaid miljoneid põllumajandustootjaid. Elu paljudes maapiirkondades, eriti äärepoolsemates ja kaugetes piirkondades, on lahu tamatult seotud põllumajandusega – maapiirkondade maast üle 40 % on kasutusel põllumajanduse tarbeks. Aja jooksul on põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse osatähtsus maapiirkondades vähenenud nii majanduse kui ka tööhõive seisukohast ning nüüdseks moodus tavad need sektorid 12 % kõigist töökohtadest ja 4 % kogulisandväärtusest, samal ajal aga tagatakse just nende abil ELis toiduga kindlustatus. Teisalt on suurenenud teenuste (nt turism, puhketeenused) osakaal, mis annab tunnistust paljude maapiirkondade m ajanduse struktuuri muutumisest, samal ajal kui tööstus- ja ehitussektori osakaal on jäänud samaks. Kuigi tänu suuremale majanduskasvule on lõhe alates 2000. aastast vähenenud, oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maapiirkondades 2018. aastal ELi keskmisest siiski märkimisväärselt väiksem (75 %). Äärepoolsemate maapiirkondade majandus ei ole muudele maapiirkondadele järele jõudnud (endiselt ligikaudu 70 % ELi SKPst elaniku kohta). Selline üldine majandusolukord annab tunnistust vajadusest jätk ata maapiirkondade majanduse mitmekesistamist, pidades silmas kõiki aspekte ja sektoreid, et maksimaalselt ära kasutada teenuste osutamise ja tootmistegevuse potentsiaali nendes piirkondades. ELi maapiirkondade keskmine tööhõivemäär kerkis aastatel 2012–2 020 (67,5 %-lt 73,1 %-le, st kõrgemale kui linnades), samal ajal kui keskmine töötusmäär langes (10,4 %-lt 5,9 %-le, st madalamale kui linnades). Selline soodne ülddünaamika varjab eripalgelist tegelikkust – täpsemalt on eri liikmesriikide olukord väga eri nev ja võrreldes tööealise elanikkonnaga üldiselt on töötusmäär noorte inimeste seas kõrgem, seda ka maapiirkondades. Lisaks näitavad 2019. aasta andmed, et vaesusriiskiga või sotsiaalse tõrjutuse riskiga inimeste osakaal on suurem maapiirkondades (22,4 %) kui suurlinnades (21,3 %) ning linnades ja äärelinnades (19,2 %) ning kümnes liikmesriigis on vaesusriskiga inimeste osakaal maapiirkondades alates 2012. aastast suurenenud . Maapiirkondades erineb meeste ja naiste tööhõive määr 13 protsendipunkti (võrrel des 10 protsendipunktiga linnades), mõnes liikmesriigis on see üle 20 protsendipunkti. See erinevus on alates 2012. aastast püsinud ELis üsna stabiilsena. Rohkem kui pooltes liikmesriikides on sooline ebavõrdsus maapiirkondades suurem kui linnades. Tähelep anu tuleks pöörata asjaolule, et paljudel naistel on ebakindlad töölepingud (nt hooajatöötajad) või on neil maapiirkonna ühiskonnas nn nähtamatu roll (nt abistavad abikaasad), mistõttu võivad nad jääda kaitsetusse olukorda (näiteks puudub neil mõnel juhul võimalus saada sotsiaalkaitset või rasedus- ja sünnitushüvitist). Samal ajal on maapiirkondade naistel jõukuse ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast oluline roll, seda eelkõige ettevõtluse kaudu. Maapiirkondades on kõrgharidusega inimeste osakaal elanikkonna st endiselt väike, kuigi ajavahemikus 2012–2019 suurenes see 18 %-lt 22 %-le. Erinevus maapiirkondade ja suurlinnade vahel suurenes samuti 17 protsendipunktilt 2012. aastal 19 protsendipunktile 2019. aastal (enamikus liikmesriikidest on see näitaja stabii lne või suureneb). Nagu näitavad PISA 2018 tulemused, on ka põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) osas linna- ja maapiirkondade tulemuste erinevus paljudes riikides suur. Vähemalt algtaseme digioskuste erinevus oli 2019. aastal kuni 14 prot sendipunkti (maapiirkondades 48 % ja linnades 62 %) ja alates 2015. aastast on see näitaja püsinud stabiilne. Lisaks on madala haridustasemega noorte osakaal ELi maapiirkondades ja linnades suurem kui suurlinnades. Mõne maapiirkonna koolidel on geograafili se eraldatuse ja väiksuse tõttu sageli raske pakkuda kvaliteetset haridust. Nende probleemideks on ebapiisav taristu ja ebapiisavad hariduse tugiteenused, vähesed haridusvõimalused ja kogenud õpetajate puudumine. See võib piirata e-teenuste kasutuselevõttu ning kaugõppe- ja -töövõimalusi, mis mõjutab kvaliteetsete töökohtade kättesaadavust maapiirkondades. Maapiirkondades on eluliselt tähtsad kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus ja juurdepääs taristule . Avaliku konsultatsiooni käigus selgitati välj a, et kõige pakilisemad vajadused on taristu olemasolu, juurdepääs rajatistele, kommunaalteenuste kättesaadavus, digitaalne ühendatus ja tööhõive. Sotsiaalse ja majandusliku kaasamise tagamiseks on eriti olulised teenused ja nendega seotud taristu – vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne side. Need täiendavad selliseid muid tugifunktsiooniga teenuseid nagu lastehoid, haridus, pikaajaline hooldus, eluase, tööturg ja sotsiaalteenused, ning hõlbustavad nende kättesaadavust, üht lasi võivad need olla ka oluliseks töökohtade loomise allikaks . Avalike teenuste kättesaadavust ja juurdepääsu taristule mõjutab rahvastiku tihedus ja inimeste lähedus, mis on eri liikmesriikides ning linnalähedastes ja äärepoolsetes maapiirkondades erine v . Mida vähem linnastunud ja äärepoolsem on piirkond, seda pikem on keskmine vahemaa lähima teenuseni . Üks kolmandik maapiirkondade elanikest elab piirialal. Keskmiselt on nendes piiriääsetes maapiirkondades maanteede ja raudteedega seotud näitajad kehve mad ning reisilennuvõimalusi on seal vähem kui muudes maapiirkondades. Muude maapiirkondade elanikega võrreldes peavad piiriääsete maapiirkondade elanikud sõitma kaugemale, et minna alg- või keskkooli või haiglasse. Pikemad vahemaad, väiksem rahvastikutihe dus ja suuremad teeninduspiirkonnad muudavad teenuste osutamise ja nende kättesaadavuse maapiirkondades raskemaks. Samas on põhitähtis, et maapiirkondades osutatavate üldhuviteenuste kvaliteet oleks võrreldav linnapiirkondade teenuste kvaliteediga , et kõig ile kodanikele ja kõigil territooriumidel, sealhulgas kõige kaugemates maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades, säiliks võrdväärne elatustase. Maakogukondade jaoks võivad ka kliimapöördega seotud kulud olla suuremad. Kuna vahemaad nt haiglasse, k ooli ja poodi on pikemad ning vajadus isikliku sõiduauto järele suurem, sest ühistransporditeenuseid napib, on ka sõidukulud suuremad . Jaemüüjad, arstid, apteegid, pangad, postkontorid, ühistransport, lastehoiuasutused ja koolid on olulised maapiirkondade eluolu ja töökohtade jaoks ning selle tagamiseks, et kedagi ega ühtki kohta ei jäetaks tagaplaanile . Kui need teenused puuduvad, võib kiiresti tekkida eraldatuse ja sotsiaalse tõrjutuse tunne. Maapiirkondade atraktiivseks muutmisele ja arengu käivitamisel e võivad aidata kaasa väikelinnad ning muuta mitmed teenused ümbritsevatele maapiirkondadele kättesaadavaks. Oluline on kaaluda ja katsetada uusi avalike teenuste korraldamise võimalusi riigi ja piirkonna tasandil, kasutades selleks digiteerimise eeliseid. Ärimudelid ja -võimalused, näiteks e-teenused, mobiilsidelahendused, avaliku ja erasektori partnerlus, sotsiaalettevõtted, kultuuri- ja loomemajandus ning ühistud, võivad aidata jõuda hõredamalt asustatud piirkondadeni ning on üldjuhul maapiirkondade sot siaalmajandusarengu põhiteguriks. Olulisel määral sõltuvad need digioskuste tasemest, piisava digitaristu olemasolust ja taskukohasusest ning suutlikkusest digitehnoloogialahendusi , näiteks digiteenuste platvorme, tõhusalt kasutusele võtta . Digipöörde peam ine eeltingimus on internetiühendus. Hoolimata kiire lairibaühenduse võimaluste hiljutisest parandamisest on ainult 59 %-l maapiirkondade majapidamistest juurdepääs järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgule (>30 Mbit/s), samal ajal kui kogu ELi majapidamiste p uhul on see näitaja 87 %. Lisaks on maapiirkondades konkreetsed probleemid seoses kliimamuutustega ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Näiteks põllumajandus ja metsandus on sagedasemate ebasoodsate ilmastikutingimuste, nagu tormid, üleujutused ja põuad, suhtes haavatavamad kui maja ndustegevus linnas. Need sektorid on ühed esimesed, kus elurikkuse kadumise tagajärjed on tunda ja ohtu satuvad nendest sektoritest sõltuvate maakogukondade pikaajalise majandustegevuse võimalused. 1.2. Maapiirkondade võimalused Uued ühiskonna nõudmised, rohemajanduse pakutavad ja digitehnoloogiaga avanenud võimalused, COVID-19 pandeemia tagajärjed ja kaugtöö osakaalu suurenemine on taas seadnud tähelepanu keskmesse maapiirkonnad kui paigad, kus on hea ja turvaline olla, mis on keskkonnasäästlikud ning kus on uued sotsiaal- ja majandusarengu võimalused. Maapiirkondade loodusrikkused on see põhiväärtus, millele rajada kestlik ja jõukas tulevik. Maapiirkondade maastikud, kui neid hästi majandada ning kui need on kaetud metsade ja looduslike aladega , aitavad reguleerida veevoolu, siduda atmosfäärist CO 2 ja õhusaasteaineid, hoida ära mullaerosiooni ja pakkuda ökosüsteemi teenuseid . Kestlik põllu- ja metsamajandus , mis tähendab keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri kestlikkust, aitavad tagada inimväärse töö ja elatise, kaitsevad ökosüsteeme ja elurikkust ning suurendavad ka vastupidavust ilmastikutingimustele ja riskidele. Äärmiselt tähtis on parandada toodangu kvaliteeti ning toetada põllumajandustootjaid, metsandusettevõtjaid ja maapiirkondade ettevõtjaid, ke s võimaldavad üle minna keskkonnasäästlikumale ühiskonna- ja majanduskorrale . Maapiirkondades on võimalik võidelda energiaostuvõimetusega nii, et toodetakse taastuvenergiat , ühtlasi pööratakse sellega suuremat tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele, tin gimusel et maakogukonnad hindavad ökosüsteemi teenuseid vajalikul määral ja et ärimudelid on nende jaoks jätkuvalt väärtuslikud. Pidades silmas Euroopa rohelist kokkulepet ja Euroopa uut majanduskasvu strateegiat, on maapiirkondadel tähtis roll ELi muutmi sel 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks . Rohepöördeks on vaja arendada innovatsioonil, teadmiste jagamisel ja koostööl põhinevaid partnerlussuhteid kõikides maapiirkondade majandustegevuse valdkondades kõikide sektorite ettevõtjate, koh alike omavalitsuste, teadlaste ja teenuseosutajate vahel, sealhulgas aruka spetsialiseerumise protsesside raames . Biomajandus on liidu üks suurimatest sektoritest. Selle alla kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ning toidu, sööda, bi oenergia ja bioressursipõhiste toodete tootmine. See võib aidata ELil kiiremini arendada ringmajandust ja vähese CO 2 -heitega majandust ning ajakohastada ja tugevdada toidusektorit ja maapiirkondade tööstusbaasi. Kestlikus bio- ja ringmajanduses tekivad uue d, mitmekesisemad väärtusahelad ning luuakse keskkonnahoidlikumaid ja kulutõhusamaid protsesse, kaitstes samal ajal elurikkust ja keskkonda. 2017. aastal andis biomajandus ELis lisandväärtust 614 miljardit eurot ja tööd ligikaudu 17,5 miljonile inimesele . Maapiirkondades võib biomajandus anda hoogu innovaatiliste ärilahenduste tekkele ning biomajandust saab toetada selliste algatustega nagu idufirmade külad ( Startup Villages ) ja VKEde toetamisega. Lisaks nendele uutele majandusvõimalustega ja selleks, et luua uusi töökohti mõjutatud piirkondades, tuleb ka välja selgitada, kuidas säästvalt ja innovaatiliselt kasutada endisi kaevandusi ja karjääre , eelkõige taastades kahjustatud ökosüsteeme ja nende abil pakkuda teenuseid kohalikele kogukondadele. Tarbijate üha suurem nõudlus kvaliteetsema, säästvama ja tervislikuma toidu, sealhulgas mahepõllumajanduslike toodete järele võib tekitada uusi võimalusi põllumajandustootjatele ja maapiirkondade majandusele. Üleminek mahetootmismeetodite kasutamisele ning lühikest e tarneahelate, kohapeal töötlemise ja innovaatiliste toodete arendamine kooskõlas ELi strateegiaga „Talust taldrikule“ ning mahetootmise arendamise tegevuskavaga võivad aidata suurendada põllumajandustootjate osatähtsust ja sissetulekut. Sellised sektor id nagu turism saavad kasu ka kvaliteetsete turismiteenuste laialdasemast pakkumisest, sealhulgas põllumajandusettevõtetes kohapeal pakutavatest teenustest, kohalike kvaliteettoodete tootmisest, maastike piisavast majandamisest ning mere- ja maismaaühendus test rannikualade maapiirkondades. Nn mahepiirkonnad , s.o geograafilised piirkonnad, kus põllumajandustootjad, üldsus, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused sõlmivad sellise kokkuleppe kohalike ressursside säästva majandamise kohta, mis põhineb mah epõllumajanduslikel põhimõtetel ja tavadel, on selles suhtes paljulubavad, eelkõige koostoimes Natura 2000 võrgustikuga. Seepärast on oluline võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate vajadusi, meelitada ligi noori, uusi ja naissoost põllumajandustootjaid, vältida maa sööti jätmist ning hõlbustada maakasutust. See peaks hõlmama ka põllumajandustöötajaid, sealhulgas hooajatöölisi ja rändetaustaga töötajaid. Toetada tuleks ka turismivõimaluste laialdasemat pakkumis ning turismi majandust, kasutades igakülgselt ära tehnoloogiat ja digiteenuseid. Maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise üks põhitegur on digitaalne ühendatus. Tänu sellele saavad ettevõtjad ja idufirmad lihtsamini ettevõtlust alustada ja selle mahtu suurenda da ning maapiirkondades tekivad uued majandusvõimalused. Innovatsiooni ökosüsteemide arendamine võimaldab maakogukondadel luua kvaliteetseid töökohti kõigis maapiirkondade sektorites. Teine oluline võimaluste kogum maapiirkondade jaoks seisneb kohaliku kog ukonna elukvaliteedis ja selle kaasamises otsuste tegemisse . Võimalused aktiivselt osaleda avalikus ja ühiskondlikus elus, sealhulgas kunsti- ja kultuuritegevuses, võivad samuti mõjutada maapiirkondade suhtelist atraktiivsust. Maapiirkondade arengu vis ioon aastani 2040 Arenguvisiooni kindlaksmääramisel tuleb lähtuda praegustest probleemidest ja võimalustest, millest mitmed esinevad tõenäoliselt ka tulevikus. Maapiirkondade kodanikud ja organisatsioonid aitasid igakülgselt välja töötada seda visiooni, milles kujutatakse maapiirkondade soovitavat olukorda 2040. aastal. Lisaks koostati spetsiaalne prognoos . Selles käsitleti 2040. aastaks muutusi tingivaid megatrende ning määrati kindlaks peamised muutusi põhjustavad tegurid, nn käivitustegurid , mis eel datavasti kujundavad maapiirkondade tulevikku (vt joonis 1). Kõige mõjukamate ja ebakindlamate käivitusteguritena märgiti demograafiat ja juhtimist ning nendest lähtudes töötati välja neli stsenaariumi . Iga stsenaarium kirjeldab maapiirkondade võimalikku t ulevikku aastal 2040, sõltuvalt sellest, kas meelitatakse ligi uusi elanikke või mitte ning kuivõrd kvaliteetne on mitmetasandilise valitsemine. Stsenaariumides käsitletakse ka maa- ja linnapiirkondade vastastikust sõltuvust . Tuginedes kindlaksmääratud k äivitusteguritele, stsenaariumidele ja arvukatele konsultatsioonidele, kerkis esile neli üksteist täiendavat tegevusvaldkonda , mis kõik kokku moodustavad pikaajalise visiooni, mis on koorunud välja aastaks 2040 saavutatavate tugevamate, ühendatud, vastupan uvõimeliste ja jõukate maapiirkondade kontseptsioonist ja maapiirkondade esitatud seisukohtadest ning mõeldud selliste piirkondade jaoks . Joonis 1. Maapiirkondade tulevikku 2040. aastaks kujundavad peamised käivitustegurid ja neli üksteist täiendavat te gevusvaldkonda 62377 189230 Tugevam Mõjukad kogukonnad Teenuste kättesaadavus Sotsiaalne innovatsioon 0 0 Tugevam Mõjukad kogukonnad Teenuste kättesaadavus Sotsiaalne innovatsioon 3851334 57401 Ühendatud Digitaalne ühendatus Transpordiühendused ja uued liikuvusvõimalused 0 0 Ühendatud Digitaalne ühendatus Transpordiühendused ja uued liikuvusvõimalused 1306085 4527 0 0 3851334 162841 Vastupanuvõimeline Vastupanuvõime kliimamuutustele Vastupanuvõime keskkonnamuutustele Sotsiaalne vastupanuvõime 0 0 Vastupanuvõimeline Vastupanuvõime kliimamuutustele Vastupanuvõime keskkonnamuutustele Sotsiaalne vastupanuvõime 52380 151927 Jõukas Mitmekesine majandustegevus Kestlik toidutootmine 0 0 Jõukas Mitmekesine majandustegevus Kestlik toidutootmine Allikas: Euroopa Komisjon 1506499 405511 „Maapiirkondade innovatsiooni ei juhi suurettevõtted. Seda teevad kogukonnad.“ „ Alates „maaelanikest “ kuni maakogukondadeni – kõik on kutsutud ja oodatud.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade innovatsiooni ei juhi suurettevõtted. Seda teevad kogukonnad.“ „ Alates „maaelanikest “ kuni maakogukondadeni – kõik on kutsutud ja oodatud.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Tugevamad maapiirkonnad Maapiirkonnad peaksid olema koduks mõjukatele ja elujõulistele kohalikele kogukondadele . Selleks et töötada välja kohalikele oludele kohandatud, kohapõhised ja integreeritud poliitikalahendused ja investeeringud, on väga oluline, et kõik inimesed saaksid aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemises ning et kaasatud oleksid paljud erinevad sidusrühmad ja võrgustikud ning kõik valit semistasandid. Uued üldsuse aktiivse osalemise võimalused, näiteks maapiirkondade valijaskonnaga konsulteerimine või veebihääletus, võivad muuta maapiirkonnad, eriti äärepoolsed ja elanikest tühjenevad piirkonnad, atraktiivsemaks, kui inimesi kaasatakse ne nde tulevikku mõjutavate ning piirkonna kultuuri- ja majandusvõimaluste maksimaalse ärakasutamise otsuste tegemisse. Olukord liikmesriigiti on küll erinev, kuid paljude ELi maapiirkondade elanike arv peamiselt väheneb ja elanikkond vananeb, mistõttu satub surve alla avalike ja erateenuste osutamine. Põhitähtis on muuta maapiirkonnad ligitõmbavaks elu- ja töökohaks. Selles suhtes tuleb kõikidele inimestele tagada piisava kvaliteediga esmatähtsate teenuste, näiteks vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne side, igakülgne kättesaadavus. Samuti tuleks välja töötada innovaatilised teenuselahendused, kasutades maksimaalselt ära digivahendite võimalusi ja igati soodustada sotsiaalset innovatsiooni. Ühendatud maapiirkonnad 1416050 92710 „Maapiirkondades on ikka veel arvukaid valgeid taristulaike – maanteede, transpordi, kanalisatsiooni ja veevarustuse osas.“ „Lairibaühendus peab olema iseenesest mõistetav. Tegemist on eesmärgi saavutamise vahendiga, mitte eesmärgi endaga.“ (Pikaajalise vi siooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondades on ikka veel arvukaid valgeid taristulaike – maanteede, transpordi, kanalisatsiooni ja veevarustuse osas.“ „Lairibaühendus peab olema iseenesest mõistetav. Tegemist on eesmärgi saavutamise vahendiga, mitte eesmärgi endaga.“ (Pikaajalise vi siooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 61430 0 0 Maapiirkondade edasine areng sõltub sellest, kui hästi need on omavahel ning linnalähi- ja linnapiirkondadega ühendatud . See lihtsustab maapiirkondadesse pääsemist ja samal ajal teeb suuremal arvul teenuseid kohalike kogukondade jaoks kättesaadavaks. Transpordi valdkonnas tähendab see seda, et säilitatakse või täiustatakse taskukohase hinnaga ühistransporditeenuseid ja -taristut, nagu raudteed, siseveeteed ja maanteed, elektromobiilsust toetavad laa dimisjaamad ja tanklad, jalgrattateed, mitmeliigilise transpordi ühendused, sealhulgas aktiivsete transpordivahenditega, ning lähimerevedu ja lennuühendused, mis on sageli ainus võimalus ühendada saari ja teatavaid äärealasid. Põhjalikumalt tuleks uurida k a maapiirkondade potentsiaali olla jätkusuutlike ja innovaatiliste liikuvuslahenduste väljatöötamise, katsetamise ja kasutuselevõtu keskusteks. Digitaristu on maapiirkondade jaoks eluliselt vajalik digipöörde elluviimiseks ja selle võimaluste maksimaalsek s ärakasutamiseks . Digivõimekuse areng maapiirkondades muudab need atraktiivsemaks. Digitehnoloogia pakub selliseid teenuseid nagu mitmeliigilised intelligentsed transpordisüsteemid, kiire hädaabi õnnetusjuhtumite korral, sihipärasemad jäätmekäitluslahend used, arukad energia- ja valguslahendused, ressursside optimeerimine jne. Vastupanuvõimelised, heaolu pakkuvad maapiirkonnad 1377315 46355 „Arenguvisioon peab soodustama jätkusuutlikku vastupanuvõimet ja kaasavat arengut ning suurendama elanike heaolu.“ (Pikaajal ise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Arenguvisioon peab soodustama jätkusuutlikku vastupanuvõimet ja kaasavat arengut ning suurendama elanike heaolu.“ (Pikaajal ise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 7455 0 0 Maapiirkonnad saavad etendada ja peaksid etendama keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Loodusvarade säilitamine, maastike, sealhulgas kultuurimaastike taastamine, põllumajanduse muutmine keskkonnahoidlikumaks ja tarneahelate l ühendamine – kõik see muudab maapiirkonnad kliimamuutustele, looduslikele ohtudele ja majanduskriisidele vastupanuvõimeliseks . Ökosüsteeme kaitsvate teenuste osutajana ja CO 2 -neutraalsuse tagavate lahenduste pakkujana on maapiirkondadel üha tähtsam roll kl iimamuutuste leevendamises ning kestlikus bio- ja ringmajanduses. Maapiirkonnad peaksid tuginema kestlikule põllumajandusele, metsandusele, põllumajanduse toiduainete tööstusele ja mitmekesisele keskkonnasäästlikumale majandustegevusele, mis edendavad süs inikku siduvat põllumajandust ning kohapealset kogukonnapõhist kvaliteetset tootmist. Maapiirkondade arengu tagamiseks tuleks ühel ja samal ajal arendada mitmesuguseid erinevaid kestliku tegevuse valdkondi. Perekondlik põllumajandustegevus peaks olema koo skõlas muu majandustegevusega ning samal ajal tuleks maakasutuse planeerimisega ja üldplaneerimisega järgida majandussektorite asjakohast autonoomiat ning see säilitada. Samamoodi tuleks silmas pidada põllumajandustootmise mõju vee- ja mereökosüsteemidele. Rohe- ja digipööre peaksid kulgema õiglaselt ja arvesse tuleks võtta kõigi maakogukondade liikmete, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi, et tugevdada maapiirkondade sotsiaalset vastupanuvõimet . Selleks et muuta maapiirkonnad sotsiaals elt vastupanuvõimelisemaks, tuleb kasutada ära ühiskonna eripärasid ja kõiki selle andekaid liikmeid. Kõikidel inimestel peaks olema võimalus ümber õppida ja oskusi täiendada ning niiviisi leida kvaliteetseid töökohti ja -võimalusi ning riigi, piirkonna ja kohalikul tasandi otsuste tegemisel peaksid kõik olema võrdselt esindatud. Tegeleda tuleks soolise vägivalla ja soostereotüüpide probleemidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka noortele, eakamatele ja puuetega inimestele, lastele, LGBTIQ+-inimestele, rändetaustaga inimestele ja romade kogukondadele, kelle jaoks mõnikord ei ole põhiteenused, näiteks piisavad sotsiaal- ja haridusteenused ning tervishoid, kättesaadavad. Jõukad maapiirkonnad 1424940 93980 „ Jätkata võetud kohustust toetada maapiirkondade tegevuse j a funktsioonide mitmekesistamist, kasutades ära kohapealseid tugevaid külgi, teadmisi ja võimalusi ning pakkudes suuremat toetust väikestele ja mikroprojektidele, mida edendavad eelkõige noored ja töötud, vältides nende lahkumist suurlinnadest. “ (Pikaajali se visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „ Jätkata võetud kohustust toetada maapiirkondade tegevuse j a funktsioonide mitmekesistamist, kasutades ära kohapealseid tugevaid külgi, teadmisi ja võimalusi ning pakkudes suuremat toetust väikestele ja mikroprojektidele, mida edendavad eelkõige noored ja töötud, vältides nende lahkumist suurlinnadest. “ (Pikaajali se visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkonnad muutuvad jõukamaks , kui majandustegevus mitmekesistub ja lisanduvad tööhõivet positiivselt mõjutavad uued sektorid ning kui põllumajandus ja põllumajanduslik toidutööstus annavad lisandväärtust. Mitmekesise majandustegevuse aluseks peaksid olema kohalikud majandusstrateegiad, sealhulgas meetmed, mis muudavad majanduskeskkonna ettevõtete jaoks atraktiivseks. Majanduse mitmekesistamiseks tuleks kogukondade jaoks teha kättesaadavaks ka digi- ja hübriidhariduse ja -koolituse võimalused, et nad saaksid omandada uusi oskusi ja et toetada ettevõtlikkust. Väiksemate ettevõtete tihedam võrgustik võib olla alternatiiv konsolide erumisele, mille tulemusena võim ja kasum sageli lahkuvad maapiirkondadest. Põllumajandus, metsandus ja kalandus peaksid jääma majanduslikult oluliseks. Kohapealset majandust mõjutavad positiivselt lühikeste tarneahelate arendamine ning kohalike ja tradit siooniliste toiduainete kvaliteeti ja mitmekesisust tunnustavate märgistussüsteemide kasutamine. Tootjaorganisatsioonid saavad edendada tooteid ja piirkondi näiteks reklaamikampaaniatega. Niimoodi on ka võimalik rahuldada suurenevat nõudlust selliste kohal ike toodete järele, mis on seotud konkreetsete maapiirkondadega, kust need pärinevad, ning tagada Euroopa toiduainete tootmise sõltumatus ja jätkusuutlikkus ka tulevikus. Maaelupakt ja ELi maaelu arengu tegevuskava Arenguvisiooni eesmärke aitavad sa avutada maaelupakt, ELi maaelu arengu tegevuskava, konkreetsed juhtprojektid ja uued vahendid (vt punkt 3.1). Need hoogustavad maapiirkondade taaselustamist, leevendavad negatiivsete suundumuste mõju ning võimaldavad jälgida 2040. aastaks seatud eesmärkide saavutamist ja sellest aru anda. 8890 381608 „Maaelu arengut mõjutava rahvusvahelise ning riigi ja kohaliku tasandi poliitika omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus suurendavad meie ühiste jõupingutuste positiivset mõju.“ (Pikaajalise visiooni teemal k orraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maaelu arengut mõjutava rahvusvahelise ning riigi ja kohaliku tasandi poliitika omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus suurendavad meie ühiste jõupingutuste positiivset mõju.“ (Pikaajalise visiooni teemal k orraldatud konsultatsioonid) Maaelupakt – ELi maapiirkondade parem juhtimine Maapiirkondade pakt töötatakse välja koos kõigi valitsemistasandite ja sidusrühmadega, kes toetavad käesolevas teatises esitatud arenguvisiooni ühiseid eesmärke (vt tagapool). Pak t loob ühisraamistiku paljude eri osalejate kaasamiseks ja nende koostööks ELi, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil . See suurendab ELi, riikide, piirkondade ja territoriaalse poliitika ja sekkumismeetmete omavahelist koostoimet, täienda vust ja sidusust, et saavutada selle pikaajalise visiooni eesmärke ning järgida maakogukondade ühiseid püüdlusi. Kõigi valitsemistasandite ja sidusrühmade vahelist suhtlust maaelu arengu valdkonnas soodustatakse olemasolevate võrgustike kaudu, mida kasutat akse maapiirkondade sidusrühmade kaasamiseks. Komisjon aitab kaasa sellele, et paktist saaks edukas raamistik. Riikide ametiasutused ja sidusrühmad saavad vahetada mõtteid selle kohta, kuidas saavutada arenguvisiooni ühiseid eesmärke. Kogemuste ja parimat e tavade jagamine strateegiate, tegevuskavade ja konkreetsete meetmete väljatöötamine aitab tagada, et 2040. aastaks on kõik maapiirkonnad tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad. Liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi, kus ei ole ve el kujundatud strateegiat ega tegevuskava pakiliste probleemide lahendamiseks, kutsutakse üles seda tegema. Eriline tähelepanu suunatakse struktuurse ülemineku juhtimisele ning mitmetasandilise ja osalusjuhtimise väljakujundamisele ning maapiirkondade jaok s kõige sobivamate lahenduste rakendamisele. Neli tegevussuunda – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad maapiirkonnad – võtavad kokku maakogukondade ja sidusrühmade ühised püüdlused, milline peaks olema maapiirkondade olukord 2040. aastal. Atraktiivsed piirkonnad, mis on välja arendatud kooskõlas harmoonilise territoriaalarenguga , kasutades ära nende konkreetset potentsiaali, andes neile uusi võimalusi ja pakkudes lahendusi kohapeal, et aidata toime tulla üleilmsete probleemide kohaliku mõjuga. Osalemine mitmetasandilises kohalikus valitsemise süsteemis, töötades koostöö- ja osaluspõhiste lähenemisviiside abil välja integreeritud strateegiaid ning kasuta des ära kohalikele oludele kohandatud eri poliitikameetmetest ning linna- ja maapiirkondade omavahelisest sõltuvusest saadavat kasu. Toiduga kindlustatuse ja majandusvõimaluste tagamine ning selliste kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnas laiemalt, nagu bioressursipõhised materjalid ja energia, aga ka kohalikud kogukonnapõhised kvaliteettooted, taastuvenergia, säilitades õiglase osa loodud väärtusest. Dünaamilised kogukonnad, kus keskendutakse heaolule , sealhulgas elatusvahenditele, õiglusele, jõukusele ja elukvaliteedile, kus kõik inimesed elavad ja töötavad hästi koos, ning piisavale vastastikusele toetusvõimele. Põlvkondadevahelist solidaarsust, õiglust ja uuenemist edendavad kaasavad kogukonnad, mis on avatud uustulnukatele ja kus soodustatakse kõikide jaoks võrdseid võimalusi. Rikkalikud looduslikud allikad, mida aitab suurendada rohelise kokkulepe eesmärkide saavutamine ja mis ise aitavad kaasa nende eesmärkide, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamisele, ning loodusvarad e säästev majandamine. Digitaalse innovatsiooni võimaluste täielik ärakasutamine ning kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste, laialdase digikirjaoskuse ja paremate oskuste omandamise võimaluste võrdväärne kättesaadavus. Ettevõtlikud, innovatiivsed ja kvali fitseeritud inimesed, kes üheskoos aitavad kaasa tehnoloogilisele, ökoloogilisele ja sotsiaalsele progressile. Elu täis paigad, kus osutatakse tõhusaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid avalikke ja erateenuseid, sealhulgas piiriüleseid teenuseid, ning pakut akse vastavalt olukorrale kohandatud lahendusi (nt transport, haridus, koolitus, tervishoid ja hoolekanne, sealhulgas pikaajaline hooldus, sotsiaalelu ja jaekaubandus). Eripalgelised paigad , kasutades maksimaalselt ära neile ainuomaseid eeliseid, andekaid inimesi ja potentsiaali. Lisaks maapiirkondade mitmekesisusele, mis on eduka kohanemise üks eelis, on nende püüdluste puhul tegemist ühise seisukohaga ja ELi jaoks võib-olla ka lisaväärtusega ning seetõttu esitatakse need ühiste eesmärkidena , et kinnitada ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni . Atraktiivsed piirkonnad, mis on välja arendatud kooskõlas harmoonilise territoriaalarenguga , kasutades ära nende konkreetset potentsiaali, andes neile uusi võimalusi ja pakkudes lahendusi kohapeal, et aidata toime tulla üleilmsete probleemide kohaliku mõjuga. Osalemine mitmetasandilises kohalikus valitsemise süsteemis, töötades koostöö- ja osaluspõhiste lähenemisviiside abil välja integreeritud strateegiaid ning kasuta des ära kohalikele oludele kohandatud eri poliitikameetmetest ning linna- ja maapiirkondade omavahelisest sõltuvusest saadavat kasu. Toiduga kindlustatuse ja majandusvõimaluste tagamine ning selliste kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnas laiemalt, nagu bioressursipõhised materjalid ja energia, aga ka kohalikud kogukonnapõhised kvaliteettooted, taastuvenergia, säilitades õiglase osa loodud väärtusest. Dünaamilised kogukonnad, kus keskendutakse heaolule , sealhulgas elatusvahenditele, õiglusele, jõukusele ja elukvaliteedile, kus kõik inimesed elavad ja töötavad hästi koos, ning piisavale vastastikusele toetusvõimele. Põlvkondadevahelist solidaarsust, õiglust ja uuenemist edendavad kaasavad kogukonnad, mis on avatud uustulnukatele ja kus soodustatakse kõikide jaoks võrdseid võimalusi. Rikkalikud looduslikud allikad, mida aitab suurendada rohelise kokkulepe eesmärkide saavutamine ja mis ise aitavad kaasa nende eesmärkide, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamisele, ning loodusvarad e säästev majandamine. Digitaalse innovatsiooni võimaluste täielik ärakasutamine ning kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste, laialdase digikirjaoskuse ja paremate oskuste omandamise võimaluste võrdväärne kättesaadavus. Ettevõtlikud, innovatiivsed ja kvali fitseeritud inimesed, kes üheskoos aitavad kaasa tehnoloogilisele, ökoloogilisele ja sotsiaalsele progressile. Elu täis paigad, kus osutatakse tõhusaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid avalikke ja erateenuseid, sealhulgas piiriüleseid teenuseid, ning pakut akse vastavalt olukorrale kohandatud lahendusi (nt transport, haridus, koolitus, tervishoid ja hoolekanne, sealhulgas pikaajaline hooldus, sotsiaalelu ja jaekaubandus). Eripalgelised paigad , kasutades maksimaalselt ära neile ainuomaseid eeliseid, andekaid inimesi ja potentsiaali. Lisaks maapiirkondade mitmekesisusele, mis on eduka kohanemise üks eelis, on nende püüdluste puhul tegemist ühise seisukohaga ja ELi jaoks võib-olla ka lisaväärtusega ning seetõttu esitatakse need ühiste eesmärkidena , et kinnitada ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni . ELi maaelu arengu tegevuskava Kuna komisjon on taas võtnud südameasjaks pühenduda maakogukondadele ja maapiirkondade arengule, tehakse käesolevas teatises ettepanek töötada välja juhtalgatustele keskend uv maaelu arengu tegevuskava. Mitmes ELi poliitikavaldkonnas juba toetatakse maapiirkondade probleemide lahendamist ning nende piirkondade tasakaalustatud, õiglast, keskkonnahoidlikku ja innovaatilist arengut. Reformitud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) , eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), on üks peamisi ELi maapiirkondade rahastamise allikaid, mille abil edendatakse arukat, vastupanuvõimelist ja mitmekesist põllumajandussektorit ning keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning tugevdata kse maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ühtekuuluvuspoliitika on teine peamine võimalus toetada maapiirkondi ning selle raames saab edendada ja toetada liikmesriikide, piirkondade ja territooriumide üldist harmoonilist arengut. Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) kaudu märkimisväärseid investeeringuid maapiirkondade inimestesse ja taristusse. Nii on ühtekuuluvuspoliitika uute poliitikaeesmärkide (2021–202 7) „kodanikele lähemal olev Euroopa“ ning „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa“ kaudu võimalik ka välja kujundada iga piirkonna vajadustele kohandatud strateegiaid. Tänu sellele saavad liikmesriigid ja piirkonnad paindlikult kohandatava raamistiku, mille aluse l toetada integreeritud territoriaalarengut mitmetasandilise valitsemise kaudu. Samuti pakub see võimalust toetada maapiirkondades ja nende poolt välja töötatud kohapõhiseid lahendusi. Seepärast peaksid liikmesriigid kestliku ja integreeritud maaeluarengu hoogustamiseks kasutama ära ÜPP strateegiakavadega ja ühtekuuluvuspoliitika programmidega aastateks 2021–2027 pakutavaid võimalusi. Peale selle peaksid nad maapiirkondade investeerimispuudujääkide täitmiseks kasutama suurepäraseid võimalusi, mida pakuvad taaste- ja vastupidavusrahastu, programm „InvestEU“ ja muud ELi programmid ning Euroopa Investeerimispank. Rahastamisvahendeid tuleb kasutada sidusalt, täiendusena liikmesriikide ja piirkondade sekkumismeetmetele, mis on ka edaspidi äärmiselt olulised maap iirkondade ulatuslikuks toetamiseks. Lisaks neile peamistele rahastamisvõimalustele käsitletakse käesoleva arenguvisiooni aluseks olevas ELi maaelu arengu tegevuskavas konkreetseid projekte ja algatusi, mis põhinevad neljal tegevussuunal ja ühendavad ELi eri poliitikavaldkondi eesmärgiga see visioon reaalselt ellu viia. Arenguvisiooni elluviimiseks on juhtalgatuste raames välja toodud mitu algatust, mida ühiselt rakendades saavutada visiooni ühiseid eesmärke ja mille alla on tavaliselt koondatud mitu koost öömeedet. Juhtalgatused on teostatavad projektid, mida toetavad lisas üksikasjalikult kirjeldatud täiendmeetmed . 4502997 -344191 0 0 -64135 440055 „Tunnustada tuleb maapiirkondade elulist tähtsust ühiskonna kui terviku jaoks ja parandada nende mainet ning linlaste ja otsusetegijate suhtumist neisse. Selleks on vaja purustada stereotüübid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Tunnustada tuleb maapiirkondade elulist tähtsust ühiskonna kui terviku jaoks ja parandada nende mainet ning linlaste ja otsusetegijate suhtumist neisse. Selleks on vaja purustada stereotüübid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondi tugevdavad juhtalgatused Kohalikud kogukonnad saavad kõige paremini hinnata oma territooriumi tugevaid külgi ja neile toetuda. Viimase 30 aasta jooksul on kogukondadel olnud võimalik töötada kohapeal välja strateegiaid ÜPP rahaliste vahendite abil algatuse „LEADER“ raames. Üks üht ekuuluvuspoliitika silmapaistev tunnusjoon on ka nn kogukonna juhitud kohaliku arengu algatus, seda eelkõige linnalähipiirkondades, rannikualadel ja saartel. Praegustele ja tulevastele kohaliku arengu strateegiatele tuginedes peaksid kohalikud kogukonnad s aama tõhustatud võrgustiku kaudu küsida rohkem nõu, eelkõige rahastamisvõimaluste kättesaadavuse kohta ja selliste strateegiate väljatöötamise kohta. Selles osas jätkatakse ka arukate külade strateegia edendamist. Selleks et muuta maapiirkonnad dünaamilis emaks, pakutakse välja järgmised algatused. Maapiirkondade taaselustamise platvorm Komisjon loob ühtse kontaktpunktina tegutseva platvormi, kust saab teavet olemasolevate projektide ja rahastamisvõimaluste kohta ning kus saavad koostööd teha maakogukonna d, maaelu arengu projektide haldajad ja kohalikud omavalitsused. See annab maaelanikele ja -kogukondadele võimaluse rõhutada oma territooriumi eripära ja seda, kuidas nad on suutnud seda rakendada uute majandusvõimaluste tingimustes või missuguseid uusi te enuseid nad on oma elanikele pakkunud. See omakorda võimaldab projektihaldajatel või maapiirkondade ametiasutustel kohandada neid strateegiaid vastavalt tegelikule olukorrale. Niiviisi toetatakse peamiselt neid maapiirkondi, kus elanike arv väheneb, elanik kond vananeb ja majandusvõimalused puuduvad ning millel on nüüd võimalik saada teavet ja rakendada parimaid tavasid vahendite ja strateegiate kohta. Teadusuuringud ja innovatsioon maakogukondade jaoks Tugevad innovatsiooni ökosüsteemid, mis ühendavad aval iku ja erasektori osalejaid, on maakogukondade põhiline võimalus uut indu juurde saada, et maapiirkonnad muutuksid novaatorite jaoks atraktiivseks töö- ja elukohaks, ning Euroopa võimalus koondada ühtekokku väljaspool peamisi teadmuskeskusi paiknevaid arvu kaid innovatsioonivõimalusi ning andekaid ja loomingulisi inimesi. Selle juhtalgatuse raames võetavad meetmed aitavad tugevdada sellisid ökosüsteeme. Maaelule keskenduv teadus- ja innovatsioonitegevus programmi „Euroopa horisont“ raames toetab maakogukonda des tehtavat ja nende jaoks mõeldud innovatsioonitegevust, koolitust ning teadmiste vahetamist sealses innovatsioonitegevuses osalejate vahel ning innovaatiliste lahenduste levitamiseks ja kasutusele võtmiseks kasutatakse iga-aastast idufirmade külade foor umit. Lisaks neile juhtalgatustele võetakse ka täiendmeetmeid. Komisjon hindab, kuidas kõige paremini stimuleerida optimaalset maakasutuse planeerimist ja üldplaneerimist, et kaitsta ja soodustada kestlikku põllumajandust ja muud majandustegevust ning suur endada võrgustikke programmi LEADER ja arukate külade algatuse raames. Tänu kaasamismeetmetele jõuavad maapiirkondades suurema hulga inimesteni ka sellised uued programmid nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus. 4632014 -306099 0 0 1270 405130 „Olenemata sellest, kui palju kulut atakse haridusele, turismi edendamisele, uute majandusalgatuste väljatöötamisele jne, on mis tahes arengualgatuse puhul kesksel kohal juurdepääsuvõimalused. Kui puuduvad head juurdepääsuvõimalused ja ühendused, mõjutab see kõiki maapiirkondades rakendatava id arengustrateegiaid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Olenemata sellest, kui palju kulut atakse haridusele, turismi edendamisele, uute majandusalgatuste väljatöötamisele jne, on mis tahes arengualgatuse puhul kesksel kohal juurdepääsuvõimalused. Kui puuduvad head juurdepääsuvõimalused ja ühendused, mõjutab see kõiki maapiirkondades rakendatava id arengustrateegiaid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade ühendatust soodustavad juhtalgatused Komisjon kutsub liikmesriike ja piirkondi üles arendama kestliku liikuvuse strateegiaid maapiirkondades. Olemasolevate võrgustike kõige paremaks ärakasutamiseks tuleks neis keskenduda konkreetsetele maapiirkondade liikuvuse probleemidele ning võtta arvesse piiriüleseid ja makropiirkondade ühendusi. Aluseks tuleks võtta Euroopa suunised kestliku linnalise liikumiskeskkonna kava kohta . Ka linnapiirkondi kutsutakse üles võtma vastu kestliku liikuvuse kava, milles pööratakse tähelepanu ümbritsevatele linnalähi- ja maapiirkondadele. Ettevõtluse ja kaugtöö jaoks ning innovatsiooni ja uute majandusvaldkondadega kohanemiseks on ettevõtjate ja inimeste jaoks äärmiselt oluline lairibaühenduse, sh 5G leviala olemasolu. See võimaldab ka omandada oskusi innovaatilisel viisil ning on eeltingimus selliste e-teenuste kasutamiseks nagu e-tervis, jaemüük, internetipangandus, reisiteave ja juurdepääs avaliku halduse asutustele. Vastupidavate ja kulutõhusate teenuste osutamiseks on vaja ühendada maapealse ja kosmoseside võimalused ning tagada kõikjal kiire lairibaühendus. Juurdepääsu tagamiseks on väga oluline ka laialdaselt arendada digikirj aoskust. Maapiirkondade arendamisel tuleks lähtuda ka andmetest. Nii saab toetada paremat ja tõhusat teenuste osutamist, kaasata kodanikke ja soodustada innovatsiooni sellistes valdkondades nagu liikuvus, energeetika, toiduga varustatus ja tervishoid. M aapiirkondade paremaks ühendamiseks pakutakse välja järgmised algatused. Kestliku mitmeliigilise liikuvuse parimad tavad maapiirkondade jaoks Hädavajalik on täiustada olemasolevaid transpordiühendusi. Selleks tuleks digiteerimise abil optimeerida kestliku mitmeliigilise liikuvuse lahendusi ja ühendusvõimalusi. Tuginedes linnalise liikumiskeskkonna võrgustike tegevusega seoses saadud kogemustele, toetab komisjon maapiirkondade omavalitsusi liikuvuslahenduste arutamisel ja väljaselgitamisel. Kohaliku tasandi algatuste tutvustamisega saavad kohalikud omavalitsused arutada maapiirkondade liikuvusküsimusi ja kohandada algatust vastavalt oma territooriumile ning muuta transpordivõimalused kestlikumaks ja maapiirkonnad ligipääsetavamaks . Maapiirkondade digitulevi k Digipöörde puhul tuleb seada kesksele kohale maapiirkonnad ja -kogukonnad. Algatusega „Maapiirkondade digitulevik“ nähakse ette integreeritud meetmekogum, et hoogustada kestlikku digipööret maapiirkondades ning muuta need piirkonnad elanike ja ettevõtja te jaoks atraktiivsemaks, et ettevõtjad ja elanikud kas jääksid kohale või tuleksid sinna tagasi. Algatuses käsitletakse järgmist küsimusi: digitaalne ühendatus: kõrvaldada erinevus maa- ja linnapiirkondade vahel ning tagada üleüldine ja taskukohane kiire internetiühendus. Selle saavutamiseks kaasatakse erasektori investeeringud; digitehnoloogia; maapiirkondade arengut toetavad digitaalne inn ovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, asjade interneti lahendused ja digitaalse innovatsiooni keskused; inimesed: suurendada pädevust, mis on vajalik digipöördeks maapiirkondades, sealhulgas tagada juurdepääs hästi toimiv ale digihariduse ökosüsteemile ja võimalus selles osaleda, nagu on sätestatud 2021.–2027. aasta digiõppe tegevuskava strateegilistes eesmärkides, ning edendada digioskusi ja ettevõtlust, et digipöördest oleks kasu kõigile. mõõta linna- ja maapiirkondade v ahelise digilõhe kõrvaldamisel tehtud edusamme ning vaadata üle praegused näitajad, muutes eelkõige digimajanduse ja -ühiskonna indeksi maapiirkondade digiindeksiks. Aastaks 2030 on ELi eesmärk tagada, et demokraatlik elukorraldus ja avalikud teenused olek sid kõigile veebis täielikult kättesaadavad. Kooskõlas 2030. aastaks ette nähtud digikompassi algatusega peaksid põhilised avalikud teenused muutuma Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele veebis 100 % kättesaadavaks, 100 %-l Euroopa kodanikest saaks olema juu rdepääs oma terviseandmetele (e-tervise andmed) ning 80 % kodanikest kasutaks 2030. aastaks e-identimist . Taristusse, tehnoloogiasse ja inimestesse investeerimisel tuleks ühendada Euroopa-poolsed rahalised vahendid EAFRDst, ERFist, ESF+-ist, Euroopa ühend amise rahastust ning taaste- ja vastupidavusrahastust riiklike ja erasektori vahenditega. Need investeeringud aitavad tagada kõigis maapiirkondades kiire lairibaühenduse 2025. aastaks. Tuleb märkida, et taaste- ja vastupidavusrahastust vähemalt 20 % peaks minema digipöörde toetuseks. Nagu digikümnendit käsitlevas teatises märgitud, peaksid 2030. aastaks olema kõik Euroopa majapidamised kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud alad 5G-võrguga. 4478655 1179215 0 0 Lairibaühenduse kasutuselevõtu hõlbustamiseks toetab komisjon li saks neile juhtalgatustele ka pädevaid lairibaühenduse asutusi. ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ning programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames eraldatavad rahalised vahendid võimaldavad digiteerimisega veelgi edasi minna, seda eelkõige põllumajan dussektoris. Mis puudutab transporti, siis linna- ja maapiirkondade ühendusi käsitletakse ELi uues linnalise liikuvuse keskkonna raamistikus ning maapiirkondade vajadusi võetakse arvesse ELi droonistrateegia versioonis 2.0. -75565 419735 „Maapiirkondade kestlikuks muutmiseks tuleb silmas pidada kõiki nende arengu aspekte.“ – „Põllumeestele tähendavad ilmastikusõbralikud tootmismeetodid uusi võimalusi tulevikuks.“ „COVID-19 ajal on ilmnenud eri territooriumide puudused ja võimalused. Just maapiirkondades, kus haiguse leviku oht tundub väiksem kui tihedalt linnastunud piirkondades, tundsid elanikud puudust lähedal asuvatest tervishoiuasutustest ja -teenustest, kusjuures üldiselt on sealne elanikkond vanem ja seega ka ohtudele vastuvõtlikum.“ (Pikaajalise visiooni teema l korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade kestlikuks muutmiseks tuleb silmas pidada kõiki nende arengu aspekte.“ – „Põllumeestele tähendavad ilmastikusõbralikud tootmismeetodid uusi võimalusi tulevikuks.“ „COVID-19 ajal on ilmnenud eri territooriumide puudused ja võimalused. Just maapiirkondades, kus haiguse leviku oht tundub väiksem kui tihedalt linnastunud piirkondades, tundsid elanikud puudust lähedal asuvatest tervishoiuasutustest ja -teenustest, kusjuures üldiselt on sealne elanikkond vanem ja seega ka ohtudele vastuvõtlikum.“ (Pikaajalise visiooni teema l korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade vastupanuvõimet toetavad juhtalgatused Selle teema raames võetavad meetmed aitavad suurendada maapiirkondade vastupanu keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmuutustele ning keskenduvad ettevõtjatele ja ametiasutustele, kuna nende üleminekukulud võivad olla ebaproportsionaalselt suured. Kaasata tuleks need ELi kodanikud, kes võivad jääda ilma oma õigustest, samuti tuleks tagada tuleks sooline võrdõiguslikkus, maapiirkondades elavate vähemusrahvuste või ra ssilise taustaga inimeste või hooajatöötajate võrdõiguslikkus ja kaasamise ning seada samaväärselt esikohale majandus- ja sotsiaalareng. Selleks et muuta maapiirkonnad vastupidavaks, pakutakse välja järgmised algatused. Maapiirkondade omavalitsuste toetamine energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel Linnapeade kliima- ja energiapakti näol on tegemist maailma suurima omavalitsuste võrgustikuga. Maapiirkondadest pärit allakirjutanutele luuakse maapiirkondade arenguga seotud tegevussuund, et vahetada parimaid tavasid, pääseda ligi rahalistele vahenditele ja suurendada teadlikkust nende osatähtsusest kliimamuutuste vastu võitlemises. Euroopa vahenditest on võimalik rahastada hoonete renoveerimist maapiirkondades, toetades tööko htade tagamisega ELi taastumist COVID-19 pandeemiast ja aidates saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke sellega, et suurendatakse energiatõhusust ja taastuvenergia tootmist kohapeal ning vähendatakse energiaostuvõimetust ELis. Maapiirkonnad on ka igakülgse lt esindatud algatuses „Uus Euroopa Bauhaus“, mille raames ühendatakse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid meie elukohaga, st hoonete ja avaliku ruumi kohandamisega. Süsinikku siduval põllumajandusel põhinevad kliimameetmed turbaaladel Märg- ja turbaal ade taastamine, taassoostamine ja säilitamine võib olla väga kasulik kliimaprobleemide seisukohast, kuna tänu sellele on võimalik heitkoguseid kohe silmatorkavalt vähendada suhteliselt väikeses piirkonnas ning samal ajal saada mitmeti lisakasu seoses veema janduse ja elurikkusega. Territoriaalselt tegutsedes oleks selline üleminek tõhusam, seda eriti ulatuslike turbaaladega maapiirkondades. Need piirkondi võiks toetada õiglase ülemineku fondist. Süsinikku siduva põllumajanduse algatused võiksid olla põlluma jandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks lisasissetulekuks kui preemia CO 2 sidumise eest. Nagu strateegias „Talust taldrikule“ märgitud, soodustab uus süsinikku siduva põllumajanduse algatus seda uut ärimudelit. Süsinikku siduva põllumajanduse algatuse arendamiseks piirkondades on võimalik saada toetust ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ja programmi LIFE raames. Eriti vajalik on tagada põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate põhjalik nõustamine. Kavandatav ELi missioon mulla seisundi ja toidu valdkonnas Algatusega „Mulla seisund ja toit“ seoses kavandatud missiooniga, mida rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames, soovitakse rakendada ambitsioonikat teadusuuringute ja innovatsiooni programmi. Missioon peaks aitama lahendada mullaprobleeme maapii rkondades, aga ka linnakeskkonnas, ning looma sideme maa- ja linnapiirkondade tavade vahel. Missiooni eesmärk peaks olema ka rakendada kodanike kaasamise meetmeid ja püüda parandada teadmisi mulla kohta. Sotsiaalne vastupanuvõime ja naised maapiirkondades Naisi toetatakse ettevõtlusega tegelemisel, otsustusprotsessis osalemisel ning investeerimisel töö- ja eraelu tasakaalustamise teenustesse, nagu alusharidus ja lapsehoid, samuti toetatakse eakatele mõeldud teenuseid. Ka on võimalik naisi tööturule rohkem lõimida. Nagu on märgitud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025, toetab komisjon jätkuvalt liikmesriikide tegevust, mille eesmärk on parandada maapiirkondades lastele ja muudele ülalpeetavatele isikutele mõeldud kvaliteetsete haridus- ja hooldusteenuste kättesaadavust ja taskukohasust, tehes selleks investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „InvestEU“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Erilist tähelepanu pööratakse ka h alvemas olukorras elanikele. Neile neljale juhtalgatusele lisanduvad muud demograafilist ja sotsiaalset vastupanuvõimet käsitlevad meetmed. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas meetmed, mille toetusel analüüsitakse tegureid, mille tõttu rahvastik Euroopa teata vates maapiirkondades väheneb, ning meetmeid, mille abil kaasata ja lõimida rändetaustaga inimesi ja muid vähemusi. 4561988 12065 0 0 1270 437933 „Maapiirkondade tuleviku seisukohast on eluliselt tähtis mitmekesistada majandust, edendada innovatsiooni sealsetes ettevõtetes, eriti mikroettevõtetes, ja muuta nende piirkondade ettevõtlusstruktuur konkurentsivõimelisemaks.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade tuleviku seisukohast on eluliselt tähtis mitmekesistada majandust, edendada innovatsiooni sealsetes ettevõtetes, eriti mikroettevõtetes, ja muuta nende piirkondade ettevõtlusstruktuur konkurentsivõimelisemaks.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade jõukust edendavad juhtalgatused Selle valdkonna meetmed peaksid aitama mitmekesis tada maapiirkondade majandust ühiskonnas toimuva rohe- ja digipöörde kontekstis ning tagama tugevamad väärtusahelad tootmises ning kultuuri- ja loomemajanduses. Asjakohased meetmed peaksid olema hästi kooskõlas piirkondlike aruka spetsialiseerumise stratee giatega ja tagama, et maapiirkonnad oleksid jätkuvalt atraktiivsed tööstusesse ja muusse majandustegevusse investeerimiseks. Toetada tuleks ka maapiirkondade mitmekesistamist väljaspool toidu- ja põllumajandussektorit. Maapiirkondade arengule aitab kaasa ka see, kui tagada turismi ning põllumajandusettevõtetes turustamise ja töötlemise omavaheline koostoime, sealhulgas tuleks edendada geograafiliste tähiste kasutamist. See võiks hõlmata selliste geograafiliste tähistega toodete turustamist, mis näitavad t oote ja selle territoriaalse päritolu tugevat seost. Nii oleks parem turustada kaupu, mis on toodetud hästi hallatud Natura 2000 aladel, kuna see näitab tootmise kokkusobivust looduskaitsega. Piirkondadel aidatakse välja töötada strateegiaid, milles kasut atakse maksimaalselt ära piirkondade tugevaid külgi, seda eelkõige rohelise kokkuleppega seotud valdkondades ning tootmis-, teenindus- ja loomesektoris, säilitades samas toidutootmise sõltumatuse ja kestlikkuse. Seetõttu on põhitähtis arendada maapiirkonda de tööstus- ja teenindussektorit, aga ka tooraine- ja energeetikasektoriga seotud väärtusahelaid, ning aidata neid üleminekul, jätmata samas tähelepanuta põllumajandustootmist ega kasutada põllumajandusmaad mittesäästlikult. Tootmis-, energeetika-, kultuur i- ja loomesektor on tihedalt seotud tootlikkusega ja tööhõive suurenemisega maapiirkondade muudes sektorites ning toetavad neid. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab töötama 78 % 20–64aastastest inimeste st. Selle saavutamiseks tuleb (muu hulgas) tagada maapiirkondade inimeste osalemine tööturul. Samuti on tegevuskavaga ette nähtud, et 2030. aastaks peaks 60 % kõigist täiskasvanutest osalema igal aastal mingil koolitusel. ESF+ vahenditest toetatakse maapii rkondade inimeste koolitamist, et tagada neile vajalikud vahendid, et olla muutuval tööturul konkurentsivõimeline. Euroopa haridusruumi strateegia raames kavandatud algatused aitavad parandada riikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja muudavad n eed kaasavamaks, mis mõjutab ka maapiirkondi ja äärepoolseid piirkondi. Selleks edendatakse järgmisi meetmeid. Ettevõtlus ja sotsiaalmajandus maapiirkondades Komisjon võtab arvukalt meetmeid, kaasa arvatud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes juba tegutsevad maapiirkondades või kavatsevad seda tegema hakata. See võimaldab e ttevõtjatel ja väikeettevõtetel end maapiirkondades sisse seada ja aidata neil kohaneda muutuvas majanduskeskkonnas, ühtlasi võimaldab see teha äri ja koostööd ning luua ettevõtlusklastreid innovaatilisel viisil ning arendada uusi majandussektoreid. Osalis elt kasutatakse selleks programmi „Euroopa horisont“ ja komisjoni ühtse turu programmi raames eraldatavaid vahendeid, millega konkreetselt rahuldada maapiirkondade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi. Maapiirkondade kui elukoha atraktiivsu st ning elanike ja kogukondade mõjuvõimu saavad olulisel määral suurendada sotsiaalmajanduse organisatsioonid. Probleeme ja võimalusi käsitletakse Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava raames ja Euroopa klastrite koostööplatvormil, edendades innovatsiooni sotsiaalmajanduses ja sotsiaalsetes ettevõtetes, aidates koondada maapiirkondade ettevõtlusressursse ning toetades sotsiaalmajanduse sidusrühmi innovatsioonitegevuses, kvaliteetsete töökohtade loomises ja sotsiaalses kaasamises. Maapiirkondade ettevõtjate võrgustike loomist soodustatakse ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, s.t suurima Euroopas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ühendava võrgustiku kaudu ning Euroopa sotsiaalmajandusmissioonide raames tehtavaks piirkondadevaheliseks koostööks korraldatav ate üleskutsetega. Erilist tähelepanu pööratakse põllumajanduslike toiduainete lühikestele tarneahelatele, kus tootjad on otseselt seotud tarbijatega. Juhtalgatust täiendatakse meetmetega, millega muu hulgas arendatakse noorte tööhõive- ja õppimisvõimalusi ning biomajanduse kestlikku arengut. ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamine Komisjon toetab ja jälgib ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamist ning ajakohastab seda korrapäraselt, et kava oleks asjakohane ja vastaks ELi uutele poliitikameetmetele. Komisjon teeb korrapäraselt koostööd liikmesriikide, sidusrühmade, asutuste ja institutsioonidega, et võimaldada vahetada teavet maaelu küsimustes. Praegused ELi ja riikide maaeluvõrgustikud, ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisalasse kuul uvad võrgustikud, ELi teabevõrgustik ja tulevased ÜPP kohaldamisalasse kuuluvad võrgustikud peaksid hakkama aktiivselt kaasama sidusrühmi, jagama häid tavasid ja võtma meetmeid mitmesugustes erinevates kavandavates küsimustes ja tegevusvaldkondades. Maapi irkondadele avalduva mõju hindamine Arvestades maaelu arengu teema mitmemõõtmelisust ja asjaolu, et aluslepingute eesmärk on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, on vaja ELi poliitikavaldkonnad maaelu seisukohast lähtudes läbi vaadata, v õttes arvesse mõju, mida need valdkonnad võivad avaldada maapiirkondade tööhõivele ja majanduskasvule, arenguvõimalustele, sotsiaalsele heaolule ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ning nende piirkondade keskkonna kvaliteedile. Parema õigusloome tege vuskava ühe osana kehtestatakse maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanism, seda eelkõige selleks, et hinnata ELi põhiliste seadusandlike algatuste eeldatavat mõju maapiirkondadele. Niiviisi püütakse tagada poliitikavaldkondade sidusus, järjepidevu s ja vastastikune täiendavus, et sellest oleks maapiirkondadele ja -kogukondadele kasu. Selline mõju hindamine võimaldab suurendada nende algatuste mõju kohapeal. Sellise mehhanismi loomist soovitati Corki deklaratsiooni versiooni 2.0 „Parem elu maapiirkon dades“ ning kinnitati komisjoni 2017. aasta teatisega toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta , samuti hiljuti vastu võetud teatisega parema õigusloome kohta, ning konsultatsioonide käigus rõhutasid seda ka kohalikud ja piirkondade omavalitsused n ing maapiirkondade sidusrühmad. Muu hulgas tugineb see territoriaalmõju hindamisele ja maapiirkondade olukorra paremale jälgimisele. Jälgitakse maapiirkondade lõimimist ELi poliitikavaldkondadesse, esitades eelkõige korrapäraselt aruandeid asjakohaste poli itikavaldkondade rakendamise kohta. Komisjon kutsub liikmesriike ka üles arutama, kas rakendada maapiirkondadele avalduva mõju hindamise põhimõtet riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil. ELi maapiirkondade vaatluskeskus Selleks et mõista majand us-, sotsiaal- ja demograafiatingimuste maaelulist mõõdet, on vaja saada ja arvesse võtta rohkem ja kvaliteetsemaid andmeid. Et veelgi parandada maapiirkondade kohta andmete kogumist ja nende analüüsimist, luuakse komisjoni juurde maapiirkondade vaatluskes kus . Vaatluskeskus annab ka teavet maaelu arenguga seotud poliitika kujundamiseks ja samal ajal toetab maaelu arengu tegevuskava rakendamist. Vaatluskeskuse ülesanded on järgmised: andmete keskne salvestamine ja analüüsimine, ühendades andmeallikad maapii rkondade andmeportaali kaudu. Võimaluse korral kasutatakse sooliselt segregeeritud andmeid; asjakohastest maapiirkondi käsitlevatest ELi algatustest teavitamine; ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamise tulemuste analüüsimine. Kuigi vaatluskeskuse tegevu sulatus oleks maapiirkonnad, aitab keskus mõistagi analüüsida andmeid eri territooriumide (piiriülesed territooriumid, äärepoolseimad piirkonnad, mäestikupiirkonnad, saared, hõredalt asustatud alad jne) kohta, et anda ülevaade maapiirkondade eripärast ja n ende seostest muude territooriumidega. Sellega seoses teeb vaatluskeskus koostööd Eurostati, Teadusuuringute Ühiskeskuse territoriaalpoliitika teadmuskeskuse ja Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrguga (ESPON) . Täpsemat teavet saab m aapiirkondade vaatluskeskus ka programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavast maaelule suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusest. Sellega seoses kehtestab komisjon geoinfosüsteemide kasutamise ühtse korra. Niiviisi suurendatakse geoviidetega statistik aandmete avaldamist ja statistika koostamisel lisatakse geoteave. Tänu sellele saab komisjon koostada üksikasjalikumat piirkondlikku, kohalikku ja piiriülest statistikat sellistes valdkondades nagu demograafia, tervishoid, haridus, turism ja põllumajandus. ELi juhend maapiirkondadele mõeldud rahastamisvõimaluste kohta Arenguvisiooni eesmärkide saavutamiseks tuleb praegust ELi-poolset poliitilist toetust tõhustada ja veelgi tugevdada. Kõigepealt tuleb suurendada maaelu arengut soodustavate vahendite omavahe list koostoimet, nii et need üksteist täiendaksid. Komisjon töötab välja juhendi , mille abil muuta maapiirkondadele kättesaadavaks ELi-poolse rahastamise võimalused ja neid omavahel optimaalselt kombineerida. Selle juhendi eesmärk on anda teavet mitmesuguste rahastamisvõimaluste kohta, koondades teabe ühte dokumenti, mis on kättesaadav kohalikele omavalitsustele, sidusrühmadele, projektihaldajatele ja korraldusasutustele. Juhendiga toetatakse integreeritud ter ritoriaalse ja kohaliku arengu strateegiaid ning antakse maapiirkondadele taaselustamiseks lahendusideid ja tuuakse näiteid, kasutades täielikult ära uue 2021.–2027. aasta eelarve pakutavaid uusi võimalusi. Järgmised sammud Käesolev teatis, mis on oluline panus ka Euroopa tuleviku konverentsi töö jaoks, on vaid esimene samm selles suunas, et maaelupakti ja juba rakendatava ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu saavutatakse 2040. aastaks ELi maapiirkondade arengu pikaajalise vis iooni eesmärgid. Arenguvisiooni eesmärke on võimalik saavutada ning muutuvas majandus- ja sotsiaalolukorras kohaneda üksnes koostöös maapiirkondade elanikega, riikide ja piirkondade haldusasutustega, kohalike omavalitsustega ja kõigi maapiirkondade sidusrü hmadega. Selleks et jälgida pikaajalise visiooni eesmärkide saavutamist, hakkab komisjon 2021. aasta lõpus koos sidusrühmadega Regioonide Komitee algatatud maaelupakti ellu viima. Sellega seoses arutatakse maaeluküsimusi temaatilistel üritustel, sealhulga s ÜPP kohaldamisalasse kuuluvates võrgustikes ja muudes ühtekuuluvuspoliitika fondide alla kuuluvates olemasolevates võrgustikes. Komisjon kaasab rohkem oma tegevusse Euroopa maapiirkondade parlamendi, mis toimib arenguvisiooni rakendamise teemaliste arvam uste vahetamise foorumina. 2023. aasta keskpaigaks teeb komisjon kokkuvõtte sellest, missuguseid meetmeid on võetud ja missuguseid kavandatakse ELi ja liikmesriikide rahastatavates maapiirkondade toetamise kavades ÜPP ning Euroopa struktuuri- ja investeer imisfondide programmitöö perioodil 2021–2027, ning toob vajaduse korral välja puudujäägid. ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamisest lähtudes lisatakse 2024. aasta esimeseks kvartaliks avalikku aruandesse ideed maapiirkondade tõhusama toetamise meetmete ja rahastamise võimalike suundade ning edasise tegevuse kohta. Aruande üle peetavaid arutelusid võetakse arvesse 2028.–2034. aasta programmitöö perioodi ettepanekute ettevalmistamisel.
Meetme pealkiri Alguskuupäev Kirjeldus Tugevamad maapiirkonnad Juhtalgatus: maapiirkondade taaselustamise platvormi loomine 2022/2023 Maapiirkondade taaselustamise platvorm on ühtne kontaktpunkt koostööst huvitatud maakogukondadele, maapiirkondade projektiarendajatele ja kohalikele omavalitsustele. Eelkõige soovitakse platvormi abil toetada elanikkonna vähenemise ja vananemise ning majan duslike võimaluste puudumise all kannatavaid maapiirkondi, jagades neile teavet ja parimaid tavasid vahendite ja strateegiate kohta. Platvorm aitab edendada LEADERit, arukate külade strateegiat, Interregi ja integreeritud territoriaalseid strateegiaid, mi lle eesmärk on muuta maapiirkonnad atraktiivsemaks ja teenused kõigile kättesaadavaks. Platvormi abil luuakse seoseid territoriaalse tegevuskava alla kuuluva katsemeetmega „Väikesed kohad on olulised“ ja projektiga „Arukad maapiirkonnad 21“, mille eesmärk on töötada välja arukaid külasid käsitlevad lähenemisviisid. Juhtalgatus: teadusuuringud ja innovatsioon maakogukondade jaoks 2021 Teadus- ja innovatsioonitegevustega kavatsetakse arendada maakogukondade enda ja nende jaoks mõeldud innovatsiooni, samuti hakkab see toetama koolitust ja teadmiste vahetamist, et kiirendada innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu. Programmi „Euroopa hor isont“ esimese kahe aasta jooksul tähendab see maapiirkondade innovatsiooni teemalist eksperdi- ja koolituskeskuse loomist ning meetmeid, mis on suunatud arukatele lahendustele arukates maakogukondades, innovatsioonile põllumajanduses ja maapiirkondades ni ng ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et parandada töötervishoidu ja -ohutust põllumajanduses. Maaelualaste innovatsiooni ökosüsteemide arendamise ja seda käivitavate tegurite analüüsi toetuseks luuakse kogu ELis maapiirkondade innovatsioonis osal ejatele mõeldud iga-aastane maapiirkondade innovatsiooniga tegelevate idufirmade külade ( Start-up Villages ) foorum. Tõhusamad võrgustikud programmi LEADER / kogukonna juhitud kohaliku arengu algatusele ning arukate külade strateegiale. 2021 Viimase 30 aasta jooksul on kogukondadele antud võimalus töötada kohapeal välja strateegiaid ÜPP rahaliste vahendite abil programmi LEADER raames ja nüüd on kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames laiendatud seda võimalust ka muudele vahenditel e. Tõhusamate võrgustike abil kavandatakse edendada nii neid kui ka muid lähenemisviise, nagu arukate külade ja kestlike rannikukogukondade algatused, samuti hakatakse nende abil andma kohalikele kogukondadele rohkem nõu, eelkõige seoses juurdepääsuga raha stamisele ja vastavate strateegiate väljatöötamisega. Töötada välja uuring kestlikul põllumajandusel põhineva maakasutuse kohta. 2022 Komisjon töötab välja kestlikul põllumajandusel põhinevat maakasutust käsitleva uuringu ja hindab, kuidas selle abil veelgi stimuleerida maakasutuse optimaalset planeerimist / üldplaneerimist. Toetada maapiirkondades haridust, koolitust, noorsootööd, sporti ja vabatahtlikku tegevust. 2021 Tänu kaasamismeetmetele, mis hõlmavad kõiki hariduse, koolituse, noorsootöö, spordi ja vabatahtliku tegevuse valdkondi, jõutakse uute programmide „Erasmus+“ ja „Euroopa solidaarsuskorpus“ (2021–2027) abil maapiirkondades suurema hulga inimesteni. Kaasamismeetmete alla kuuluvad: konkreetsed rahastamismehhanismid, sihipärane teavitus tegevus, lihtsamini juurdepääsetavad liikuvus- ja koostöövormid, laiem valik digimeetmeid (eriti sobiv kohaliku ja piirkonna tasandi koostööks ja algatusteks), koolituse ja võrgustike loomise võimalused. Ühendatud maapiirkonnad Juhtalgatus: arendada liikuvust maapiirkondades: 1) aidata kohalikel omavalitsustel teha kindlaks parimad tavad 2) võtta kasutusele digitaalsed mitmeliigilised liikuvusteenused 2021 Hädavajalik on täiustada olemasolevaid transpordiühendusi. Selleks tuleks digiteerimise abil optimeerida kestliku mitmeliigilise liikuvuse lahendusi ja -ühendusvõimalusi. Tuginedes linnalise liikumiskeskkonna võrgustike tegevusega seoses saadud kogemustele, toetab komisjon maapiirkondade omavalitsusi liikuvuslahenduste arutamisel ja kindlaksmääram isel. Võrgustikus tutvustatakse kohaliku tasandi algatusi, mida kohalikud omavalitsused võiksid oma territooriumil üle võtta, ning see on foorumiks, kus arutada maapiirkondade liikuvusküsimusi. Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi ühenduste parandam ine muudaks need maapiirkondadele kättesaadavamaks. Digiplatvorme saaks kasutada ka selleks, et luua reaalajas toimivaid mitmeliigilisi teabe-, piletimüügi- või broneerimisteenuseid, tänu millele saaksid inimesed jõuda oma lõppsihtkohta hõlpsasti kõige kes tlikuma transpordiliigiga. Juhtalgatus: maapiirkondade digitulevik 2021 1. Digitaalne ühendatus: kõrvaldada lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel ning võimaldada üldist ja taskukohast juurdepääsu kiirele lairibaühendusele, sealhulgas 5G-võrgule. Selleks on vaja kaasata erasektori investeeringuid avaliku sektori poolse täiendava rahastamise kaudu riiklikest ja Euroopa Liidu vahenditest, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning Euroopa ühendamise rahastust. 2. Digitehnoloogia: digitaalne innovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, asjade interneti lahendused ja digitaalse innovatsiooni keskused, mis aitavad kaasa maapiirkondade arengule, rakendades Euroopa digikümnendi strateeg ia meetmeid. Innovatsiooni ja digivõimekuse ärakasutamiseks võetakse kasutusele uued Euroopa programmid, nagu „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. 3. Inimesed (inimkapital): edendada maapiirkondade digiüleminekuks vajalikke pädevusi, sealhulgas digi oskusi ja ettevõtlust. Selle saavutamisele aitavad kaasa Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja muud Euroopa programmid. 4. Mõõta edusamme digilõhe kõrvaldamisel linna- ja maapiirkondade vahel, vaadates üle olemasolevad näitajad, muutes eelkõige digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi ümber maapiirkondade digiindeksiks. Toetada lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades. 2022 Pädevad lairibaühenduse asutused toimivad liikmesriikides või piirkondades kontaktpunktina. Need annavad juhiseid ja nõu lairibaprojektide arendajatele, investoritele ja kasutajatele (kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kodanikud, ettevõtjad, ettevõt ted ja kõik asjaomased sidusrühmad). Suuremate võimalustega rahastust toetatakse lairibaühenduse asutuste võrku, et parandada lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades ja hõlbustada investeeringuid. Jätkata põllumajandussektori digiteerimise edendamist suutlikkuse suurendamise (sh digioskuste valdkonnas), teadusuuringute ja innovatsiooni ning tutvustamistegevuse kaudu, sealhulgas asjade interneti, robootika ja automatiseerimise, suurandmete haldamise ja kasutamise valdkonnas. 2021 ÜPP ja progr amm „Euroopa horisont“ jätkavad põllumajanduse digipöörde toetamist ÜPP raames võetavate koolitus-, nõustamis- ja innovatsioonimeetmete kaudu ning suurte katseprojektide rahastamist programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames võetavate teadus- ja innovatsioonimeetmete kaudu. Linna- ja maapiirkondade seoste esiletõstmine uues ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistikus 2021 ELi uus linnalise liikumiskeskkonna raamistik sisaldab konkreetseid meetmeid linna-, linnalähi- ja maapiirkondade ühenduste paremaks integreerimiseks. Seda tehakse kestliku linnalise liikumiskeskkonna kava edasiarendamise kaudu, milles pööratakse erilist tähelepanu maa- ja linnalähipiirkondade ning suurlinna- ja linnapiirkondade paremale ühendatusele. Selleks edendata kse ohutu ja kestliku liikuvuse võimalusi. Parandada juurdepääsu maapiirkondadele strateegia „Drone Strategy 2.0“ kaudu. 2022 Lisaks kommunaalteenustele (kohapealsed kontrollid ja mõõtmised) saab mehitamata õhusõidukite abil parandada juurdepääsu kaugema tele maapiirkondadele. Mehitamata õhusõidukeid võib kasutada väikeste kaupade tarnimiseks maapiirkondades (nt väikepakendid, retseptiravimid patsientidele, post, toit, väikesed autoosad jne). Euroopa Komisjon võtab seda arvesse oma strateegias „Drone Strat egy 2.0“. Vastupanuvõimelised maapiirkonnad Juhtalgatus: maapiirkondade omavalitsuste toetamine energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel 2022 1) Maapiirkondadega seotud töösuuna loomine linnapeade pakti raames Linnapeade pakti raames luuakse maapiirkondadega seotud töösuund, et levitada parimaid tavasid ja toetada maapiirkondade omavalitsusi juurdepääsul ELi rahastamisele, et toetada roheüleminekut. 2) Struktuurifondide kasutamine renoveerimislaine rahastamisek s Lisaks peaksid liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused kasutama võimalust rahastada investeeringuid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) järgmistest territoriaalsetest vahenditest: integreer itud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng ja LEADER. 3) Maapiirkondadega tegelemine algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames Algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ tuuakse Euroopa roheline kokkulepe meie eluruumi, kohandatakse hooneid j a avalikku ruumi ning sellel on ka maapiirkondade jaoks oluline roll ja seda tuleb edendada. Juhtalgatus: süsinikku siduval põllumajandusel põhinevad kliimameetmed turbaaladel 2021 Maapiirkonnad võivad saada oluliseks kliimamuutustega kohanemisel ja elur ikkuse taastamisel. Selleks tuleks põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate osutatavaid ökosüsteemi teenuseid paremini tunnustada. Näiteks on märg- ja turbaalade taastamisel, taassoostamisel ja säilitamisel suur potentsiaal kliimaga seotud kasu seisuk ohast, kuna tänu sellisele tegevusele võivad heitkogused kohe oluliselt väheneda suhteliselt väikeses piirkonnas ning ühtlasi saadakse seeläbi kasu veel mitmes aspektis seoses veemajanduse ja elurikkusega. Territoriaalselt tegutsedes oleks selline üleminek tõhusam, seda eriti ulatuslike turbaaladega maapiirkondades. Neid piirkondi võiks toetada õiglase ülemineku fondist. Süsinikku siduva põllumajanduse algatused võiksid olla põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks lisasissetulekuks kui p reemia CO 2 sidumise eest. Nagu strateegias „Talust taldrikule“ märgitud, soodustab uus süsinikku siduva põllumajanduse algatus seda uut ärimudelit. Süsinikku siduva põllumajanduse algatuse arendamiseks piirkondades on võimalik saada toetust ÜPP, ühtekuuluv uspoliitika ja programmi LIFE raames. Eriti vajalik on tagada põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate põhjalik nõustamine. See toetus on igas suuruses põllumajandusettevõtjaid hõlmavate keskkonnasäästliku maamajanduse kavade edu võti. Juhtalgatus: k avandatav ELi missioon mulla seisundi ja toidu valdkonnas. 2021 Programmi „Euroopa horisont“ raames rahastada kavatsetava missiooni eesmärk on rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavat ambitsioonikat teadus- ja innovatsiooniprogrammi, sealhulgas arendada innovatsiooni nn eluslaborites, ning kaasata tegevusse sidusrühmad, kodanikud, teadlased ja muud asjaosalejad (nt kohalikud omavalitsused) ning nn näidismajakad (kohad, milles kasutatavad tavad võivad olla eeskujuks). Eesmärk on paranda da mulla seisundit ja sellel on ka tugev sotsiaalmõõde. Kavandatav missioon aitab lahendada mullaprobleeme maapiirkondades, aga ka linnakeskkonnas, ning sellega luuakse side maa- ja linnapiirkondade tavade vahel. Missiooni eesmärk peaks olema ka rakendada kodanike kaasamise meetmeid ja püüda parandada teadmisi mulla kohta. Selleks et parandada ELi veesüsteemide seisundit, eelkõige saavutada nullsaaste eesmärk, tuleks tagada koostoime programmi „Euroopa horisont“ raames rakendatava heas seisundis ookeane ja veekogusid käsitleva missiooniga. Juhtalgatus : sotsiaalne vastupanuvõime ja naised maapiirkondades. 2021 Naistele pakutakse toetust tegeleda ettevõtlusega, osaleda otsustusprotsessis ning investeerida töö- ja eraelu tasakaalu teenustesse, nagu alusharidus ja lastehoid, samuti eakatele suunatud teenustesse. Selleks et suurendada naiste osalemist tööturul, eelkõige põllumajanduses, võib võimalusi ette näha ka ÜPP raames või Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kavade ja toetuse al t. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriikide tegevust, mille eesmärk on parandada maapiirkondades lastele, eakatele ja puuetega inimestele mõeldud kvaliteetsete haridus- ja hooldusteenuste kättesaadavust ja taskukohasust, tehes selleks investeeringuid Euro opa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „InvestEU“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Erilist tähelepanu pööratakse ka kaitsetumas olukorras olevatele inimestele. Analüüsida geograafilist liikuvust Euroopa piirkondades, kus elanike arv väheneb. 2021 Komisjon analüüsib tegureid, mille tõttu Euroopas piirkondade elanikkond väheneb või piirkonnad tühjaks jäävad, samuti uurib ta linna- ja maapiirkondade vahelise liikuvuse mõju demograafia, majanduse, sotsiaalsfä äri, tööturu ja kultuuri seisukohast nii elanikest tühjenevates kui ka elanikega täituvates piirkondades. Sellega edendatakse maaelu arengut, kestlikkust ja sotsiaalmajanduslikku võrdsust ning määratakse kindlaks poliitilised soovitused, milles keskendutak se üksikisikute tagasipöördumisele päritolukohta. Valmistada ette uuring põllumajanduse hooajatöötajate töötingimuste kohta. 2022 Komisjon algatab uuringu põllumajandussektoris tegutsevate hooajatöötajate töötingimuste kohta. Selles käsitletakse nende töötingimuste üldist olukorda ELis ja keskendutakse kohaldatavate eeskirjade ja määruste kindlaksmääramisele. Tegeleda rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimisega maapiirkondades. 2022 Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (2021–2027) rakendamise raames uurib komisjon võimalusi luua maapiirkondades partnerlusi, et edendada välismaalaste kaasamist ja lõimimist maapiirkondades. Tagada maapiirkondades lastele võrdsed võimalused. 2021 Tagada maapiirkondades lastele võrdsed võimalused, rakendades Euroopa lastegarantii algatust ja tagades abi vajavatele lastele tasuta alushariduse ja lastehoiu ning hariduse ja koolipõhise tegevuse, vähemalt ühe tervisliku toidukorra koolipäevas ning tervishoiu, tervisliku toidu ja nõuetekohase eluaseme. Tegeleda puuetega inimeste vajadustega maapiirkondades. 2021 Rakendades koostöös liikmesriikidega uut puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030, toetab komisjon nende õiguste paremat kättesaadavust maapiirkondades. Jõukad maapiirkonnad Juhtalgatus: ettevõtlus ja sotsiaalmajandus maapiirkondades. 2021 Juhtalgatusega edendatakse kogemuste jagamist ja toetamist kogu ühtsel turul, et elavdada maapiirkondi koostöö, parimate tavade ja teadmiste vahetamise kaudu. Tehakse ettepanek võtta rida meetmeid, et võimaldada tööstusettevõtjatel, VKEdel ja sotsiaalmajan duse organisatsioonidel naasta maapiirkondadesse, oma tegevust seal ümber kujundada ja edasi arendada: arendada maapiirkondades VKEsid, soodustades klastrite ja võrgustike loomist ning koostööd ühtse turu programmi, COSME programmi ja Euroopa ettevõtlusvõ rgustiku kaudu; edendada sotsiaalmajanduse ettevõtlusmudeleid maapiirkondades Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava kaudu; elavdada jaemüüki ja kohalikke tarneahelaid maapiirkondades, näiteks parandades kohalike tootjate ja jaemüüjate kontakte ning luues k ohapeal toodetud toidu keskusi; Luua ja toetada innovaatilisi keskkondi maapiirkondades tulevaste ettevõtjate harimise ja nende mõjuvõimu suurendamise kaudu, et arendada ühiskondlikke või ärimudeleid ja lahendusi, mis vastaksid kohalike kogukondade vajadus tele, kasutades EIT teadmus- ja innovaatikakogukondade abi, eksperditeadmisi ja teenuseid. Kutsuda liikmesriike jätkuvalt üles suurendama noorte tööhõive tugevdamise algatuse ja Euroopa haridusruumi algatuse raames pakutavaid noorte haridus-, koolitus- j a tööhõivevõimalusi maa- ja äärepoolsetes piirkondades. 2021 Noorte tööhõive tugevdamise algatus on ELi liikmesriikide poolt võetud kohustus, mille kohaselt peavad kõik alla 30aastased noored saama kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise või õpipo isiõppe võimaluse või praktikakoha. Selle kohustuse raames peaksid liikmesriigid tegelema maa- ja äärepoolsetes piirkondade noorte vajadustega. Erilist tähelepanu pööratakse töökohtade ja muude võimaluste kättesaadavaks tegemisele. Komisjon jälgib noorte t ööhõive tugevdamise algatuse rakendamist, sealhulgas maapiirkondades noorte olukorra parandamisel tehtavaid edusamme. Komisjoni teatises „Euroopa haridusruumi loomine aastaks 2025“ esitatakse komisjoni seisukohad ja nähakse ette oluline algatus, et parandada riikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, mis mõjutab maa- ja äärepoolsemaid piirkondi. Are ndada kestlikku biomajandust, sealhulgas ELi metsastrateegia ja süsinikku siduva põllumajanduse algatuse raames. 2021 Komisjon teeb ettepaneku uue ELi metsastrateegia kohta, mis sisaldab mitmeid meetmeid, sealhulgas kolme miljardi puu istutamine 2030. aast aks. Halvenenud seisundiga metsade taastamise kaudu pakutakse nii võimalusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks ning toetatakse põllumajandustootjaid ja maakogukondi kliimamuutustega kohanemisel, kaitstes nende põllukultuure sagedasemate ebasoodsate il mastikunähtuste eest (üleujutused, põuad, kuumalained jne) ja mitmekesistades nende sissetulekuallikaid. Edendatakse ka valdavalt metsaga kaetud maapiirkondade ja omavalitsuste võrgustikku, et anda metsapiirkondadele sõnaõigus, st tagada nende esindatus pe amistes algatustes ning hõlbustada metsaalade tegeliku olukorra ja vajaduste konkreetset hindamist kogu ELis. Toonitada tootjaorganisatsioonide rolli maaelu arengus ja tugevdada geograafilise tähisega toote tootjarühmi. 2022 Tootjaorganisatsioonidel on võimalus tugevdada sotsiaalset seotust maapiirkondades, kui nad pakuvad oma liikmetele organisatsiooni kuuluvuse tunnet ning suurendavad seega sotsiaalset kapitali ja usaldust oma kogukondades. Nad võivad aidata tõsta maapiirkon dade elatustaset, luues töökohti ja tagades elatusvahendeid. Tootjaorganisatsioonid ei palka mitte ainult otseselt töötajaid, vaid aitavad tootjatel põllumajandusest kaudselt elatist teenida. Komisjon käsitleb tulevastel üritustel tootjaorganisatsioonide rolli ja nende panust maaelu arengusse, et nende tegevust rõhutada ja nad nähtavaks muuta. Komisjon annab geograafiliste tähiste tootjarühmadele ka täiendavad vahendid oma positsiooni tugevdamiseks toiduainete tarneahelas, et tagada nende toodete eest jätk uvalt õiglane tasu. Maapiirkondade arengu tegevuskava rakendamine ja juhtimine Teha maapiirkondadele avalduva mõju hindamine eelkõige selliste komisjoni peamiste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis mõjutavad maapiirkondi. 2022 Mehhanism, millega hinnatakse peamiste õigusaktide ja algatuste mõju maapiirkondadele. Luua maapiirkondade vaatluskeskus, et koondada kokku kõik andmed, mida komisjon on kogunud maapiirkondade kohta, sealhulgas ametlik statistika. 2022 Vaatluskeskus hak kab tegutsema Euroopa Komisjoni uurimisrühma kaudu, kelle ülesanne koostoimes ja täiendusena olemasolevatele asjakohastele algatustele, nagu territoriaalpoliitika teadmuskeskus ning rände ja demograafia teadmuskeskus, on parandada ja tsentraliseerida konkr eetselt maapiirkondade kohta andmete kogumist ja analüüsimist, samuti teostada järelevalvet ja koguda andmeid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eri vahendite raames. Vaatluskeskus toetab ka maapiirkondi käsitlevate andmete levitamist. Parandada maapiirkondade statistika kättesaadavust: 1) tehes kättesaadavaks ELis rahva ja eluruumide loenduse 2021. aasta vooru raames kogutud uued üksikasjalikud andmed, mida levitatakse 2021. aasta rahvaloenduse statistika kaudu; 2) veelgi parandada ma apiirkondade ametliku statistika kättesaadavust ja kvaliteeti, ajakohastades rahvastikustatistika õigusraamistikku; 3) üleeuroopaliste georuumiandmete kogumite väljatöötamine; 4) linnastumismääraga arvestamine. 2021 Komisjon jätkab tööd, et tõhustada maapi irkondade kohta statistiliste andmete kogumist ja esitamist. 1) Kuigi rahvastikustatistika avaldamine NUTS 3 tasandil kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1260/1230 jätkub, esitatakse rahva ja eluruumide loenduse 2021. aasta voorus üksikasjalikku piirkondlikku tea vet, sealhulgas kogutakse esimest korda kõigist liikmesriikidest geoviidetega rahvastikuandmeid 1 km ruutvõrgus. 2) Kuni elanikkonda käsitleva Euroopa statistika käimasoleva hindamise ja mõjuhindamise tulemuste selgumiseni teeb komisjon ettepaneku uue raa mmääruse kohta, millega integreeritakse loendus, demograafia ja rändestatistika ning laiendatakse andmenõudeid üksikasjalikele geograafilistele andmetele, et suurendada maapiirkondade jaoks asjakohase statistika punktisummat. 3) Euroopa Komisjon kehtestab ühtlustatud lähenemisviisi georuumiliste infosüsteemide kasutamisele, töötab välja üleeuroopalised georuumiandmete kogumid (näiteks ühistranspordi, hariduse, tervishoiu jne kohta) ning võimaldab koostada rohkem geoviidetega statistikat ja seotud näitajaid (nt koolide, haiglate jne olemasolu). Toimivate maapiirkondade määratlemisega seotud töö. 2022 Euroopa Komisjon jätkab arutelu sidusrühmadega, et määrata kindlaks toimivad maapiirkonnad. Teha riikide, piirkondlade ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanek võtta vastu maaelupakt, et tegeleda maapiirkondade erivajadustega. 2021 Riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste asutustele ning sidusrühmadele tehakse ettepanek võtta vastu m aaelupakt. Pakti eesmärk on tegeleda maapiirkondade rahuldamata vajadustega, keskendudes eelkõige kaugetele ja hõredalt asustatud piirkondadele, mis on sageli kõige enam mõjutatud. Avaldada vahendite kogum maapiirkondade taaselustamiseks mõeldud ELi vahendite kombineerimise kohta. 2022 Juhend, milles pakutakse operatiivseid ja praktilisi lahendusi maapiirkondade sidusrühmadele 2020. aasta järgsete ELi fondide pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks. Selles pakutakse ka praktilisi näiteid inno vaatilistest investeeringutest, mis ühendavad rahastamisallikaid ja suurendavad toetuse väärtust. Nähakse ette seosed ühtekuuluvuspoliitika raames integreeritud territoriaalstrateegiate metoodilise toetamisega.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Maaeluministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-01578
Resolutsiooni teema: Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon
Adressaat: Maaeluministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja
jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks, COM(2021) 345.
EISi toimiku nr: 21-0850
Tähtaeg: 11.10.2021
Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Maaeluministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 01.09.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.10.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.10.2021) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.10.2021.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 14.07.2021
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
1905 532322 ‘Our rural areas are the fabric of our society and the heartbeat of our economy. The diversity of landscape, culture and heritage is one of Europe’s most defining and remarkable features. They are a core part of our identity and our economic potential.’ ‘We will cherish and preserve our rural areas and invest in their future.’ President von der Leyen – July 2019 (Political guidelines for 2019-2024) 0 0 ‘Our rural areas are the fabric of our society and the heartbeat of our economy. The diversity of landscape, culture and heritage is one of Europe’s most defining and remarkable features. They are a core part of our identity and our economic potential.’ ‘We will cherish and preserve our rural areas and invest in their future.’ President von der Leyen – July 2019 (Political guidelines for 2019-2024) Introduction: the call for a long-term vision for the EU’s rural areas The EU’s rural areas are a core part of the European way of life. They are home to 137 million people representing almost 30% of its population and over 80% of its territory, considering all communes and municipalities of Europe with low population size or density . They are widely recognised and valued for food production, management of natural resources, protection of natural landscapes, as well as recreation and tourism. Many of our traditions, festivals and culture are rooted in Europe’s rural areas. As emphasised by the European Commission’s President, Ursula von der Leyen, ‘Europe would not be whole without its countryside’ . Yet social and economic changes of the last decades, including globalisation and urbanisation, are changing the role and nature of rural areas, which are also affected by population decline and ageing . Many Europeans are worried about the erosion of rural infrastructure and service provision, including access to healthcare, social services and education as well as to postal and banking services. Others express concerns about shrinking employment opportunities and possible drop in income in rural areas or limited transport and digital connectivity. There is a growing understanding, that the role and importance of rural areas is under-appreciated and insufficiently rewarded. Almost 40% of those who replied to the public consultation organised in preparation of this Communication said they felt left behind by society and policy-makers. This perception and the factors driving it need to be addressed. This Communication on a long-term Vision for the EU’s rural areas aims to address these challenges and concerns, by building on the emerging opportunities of the EU’s green and digital transitions and on the lessons learnt from the COVID 19 pandemic , and by identifying means to improve rural quality of life, achieve balanced territorial development and stimulate economic growth in rural areas along with the help of the newly launched Atlas of Demography. It builds on analysis, foresight activities, extensive consultations and contributions from communities. It sets out the vision as well as the policy tools, to achieve it, including best practices that can be replicated. The Communication promotes and helps to achieve the 2030 Agenda and its Sustainable Development Goals. Rural areas are active players in the EU’s green and digital transitions . Through sustainable production of food, preservation of biodiversity and the fight against climate change, they play a key role in achieving the European Union’s Green Deal , Farm to Fork and biodiversity targets. In parallel, the roll-out of new technologies in rural areas will be indispensable to make Europe’s Digital Decade a reality. Reaching the targets of the EU’s digital ambitions for 2030 can also provide more opportunities for the sustainable development of rural areas beyond agriculture, farming and forestry. It can contribute to developing new perspectives for the growth and geographical distribution of manufacturing and especially services. Europe’s rural areas are very diverse . Variations in natural and climatic conditions, geographic features, historic and cultural developments, demographic and social changes, national and regional specificities and economic prosperity mean that no two rural areas are alike. This diversity calls for locally designed responses and solutions corresponding to each territory’s specific needs and possibilities. It also means that territorial development strategies should address rural areas according to their individual characteristics and in relation to their environment. In this respect, actions need to focus particularly on remote and less developed rural regions . Changes to society, including the latest ones caused by COVID-19, should be turned into opportunities for rural areas. We need to avoid an asymmetric recovery and ensure that all of the EU’s territories have the means to bounce back equally from the pandemic. The European Commission, in line with its strong commitment to democracy and equality, and mindful of the impact of demographic change, is committed to leave no one and no place behind and to bring the EU closer to its citizens . With this Communication, it has the ambition to create a new momentum for rural areas by changing the way they are perceived and by building new opportunities, with a stronger voice for rural communities, which are an integral part of building the future of Europe. Rural communities also play a pivotal role in implementing the 20 principles of the European Pillar of Social Rights , contributing to a strong social Europe that is fair, inclusive and full of opportunity. Balanced territorial development, anchored in place-based approaches and the involvement of all governance levels, as outlined in the recently adopted new Territorial Agenda of the EU , is necessary to make the most of the potential of rural areas. The Commission is committed to reducing regional disparities and helping rural areas catch up. This commitment is enshrined in Article 174 TFEU which lays out that particular attention should be paid to ‘rural areas, areas affected by industrial transition, and regions which suffer from severe and permanent natural or demographic handicaps such as the northernmost regions with very low population density and island, cross-border and mountain regions ’. The specific status of the outermost regions and their rural areas is recognised by Article 349 TFEU. These Treaty principles need to be observed and embraced at all levels: no policy, action or measure should hamper regional convergence nor aggravate the regional divide. Against this background, this Communication sets out a long-term Vision for the EU’s rural areas up to 2040. It identifies areas of action towards stronger, connected, resilient and prosperous rural areas and communities. A Rural Pact will mobilise public authorities, and stakeholders to act on the needs and aspirations of rural residents. The accompanying EU Rural Action Plan will pave the way to fostering territorial cohesion and create new opportunities to attract innovative businesses, provide access to quality jobs, promote new and improved skills, ensure better infrastructure and services, and leverage the role of sustainable agriculture as well as diversified economic activities. EU’s rural areas today 1.1. Trends and challenges The EU’s population is ageing and will slowly start to shrink in the coming decade. The population in rural areas is already older , on average, than the population in towns and suburbs and cities. Rural regions have, on average, seen a reduction in population in recent years mainly due to negative natural population change , not compensated by sufficient positive net migration. Certain eastern and southern Member States are even confronted with both challenges, as natural population change and net movement in their rural regions have been negative. Moreover, young women are more likely to leave rural regions than young men. These demographic trends, when coupled with a lack of connectivity, infrastructure and productivity challenges and low access to public services including education and care, can contribute to the lower attractiveness of rural areas as places to live and work. For centuries, ‘rural’ meant ‘agricultural’ with millions of farmers nurturing European society. Life in many rural areas, especially in more remote and peripheral parts, remains intrinsically linked to agriculture – over 40% of land in rural areas is used for agriculture. Over time, the contribution of agriculture, forestry and fisheries to rural regions has decreased both in economic and employment terms to 12% of all jobs and 4% of gross value added, while crucially maintaining food security in the EU. In parallel, t he weight of services (e.g. tourism, recreation) increased and marked a structural change in many rural economies, while the share of the industry and construction sector remained constant. While higher growth has enabled the gap to narrow since 2000, gross domestic product (GDP) per capita in rural regions was still considerably lower (at 75%) than the EU average in 2018. The economic catching-up did not reach remote rural regions (which remain at around 70% of EU GDP per capita). This overall economic context highlights the need to continue pursuing the economic diversification of rural areas, encompassing all dimensions and sectors, to make the most of their potential in relation to services and manufacturing . The average employment rate in the EU’s rural areas increased between 2012 and 2020 (from 67.5% to 73.1%, i.e. higher than in cities), while the average unemployment rate dropped (from 10.4% to 5.9%, i.e. lower than in cities). These favourable overall dynamics mask different realities, notably a very diverse situation in the Member States and the fact that young people have a higher unemployment rate compared to the general working age population, also in rural areas. Moreover, in terms of share of population that is at risk of poverty or social exclusion, the figures in 2019 are higher in rural areas (22.4%), compared to cities (21.3%) and towns and suburbs (19.2%), and in ten Member States the percentage of the population at-risk-of-poverty in rural areas has risen since 2012. . There is a gap between male and female employment in rural areas of 13 percentage points (versus 10 percentage points in cities), rising to over 20 in certain Member States. This gap has remained fairly stable at EU level since 2012. In over half of the Member States, this gender gap is wider in rural areas than cities. Attention should be paid to the fact that many women have precarious contracts (e.g. seasonal workers) or play an ‘invisible role’ in rural societies (e.g. assisting spouses), which may leave them exposed to vulnerable situations (such as no access to social protection or maternity benefits, in some cases). At the same time, women represent a significant driving force for prosperity and social inclusion in rural areas, notably through entrepreneurship. The share of population with higher education in rural areas remains low despite an increase from 18% in 2012 to 22% in 2019. The difference between rural areas and cities also increased from 17 percentage points in 2012 to 19 in 2019 (being stable or growing in most Member States). As regards basic skills (reading, mathematics and science), the performance gap between urban and rural areas is also wide in many countries, as indicated by the results of PISA 2018. In terms of at least basic digital skills the gap amounted to 14 percentage points (48% for rural areas vs 62% for cities) in 2019 and is stable since 2015. In addition, at EU level the rate of early leavers from education and training is higher in rural areas and towns than in cities. Schools in some rural areas often struggle to provide quality education due to their geographical isolation and small size. They are faced with insufficient infrastructure and educational support services, a limited educational offer and a lack of experienced teachers. This can limit the uptake of e-services and the potential to study and work remotely, which influences the availability of quality jobs in rural areas. Life in rural areas crucially depends on access to quality public services and infrastructure . The public consultation identified infrastructure, access to facilities and amenities, digital connectivity and employment as the most urgent needs. In particular, essential services and related infrastructure - such as water, sanitation, energy, transport, financial services and digital communications - are key to guaranteeing social and economic inclusion. They complement and facilitate access to other services that fulfil an enabling function, such as childcare, education, long-term care, housing, labour market and social services and they can also be an important source of job creation. Access to public services and infrastructure is influenced by the density and proximity of people, which differs between rural areas across Member States and between rural areas close to a city and remote rural areas . The less urbanised and the more remote an area is, the longer the average road distance to the nearest service is. One third of the population of rural regions, lives in a border region. On average, these rural border regions have weaker road and rail performance and access to fewer passenger flights than other rural regions. People in rural border regions have to travel further to reach a primary or secondary school or a hospital compared to other rural regions. Longer distances, lower population density and larger catchment areas make both delivery and access to services in rural areas more difficult. However , delivering services of general interest in rural areas with comparable quality to those in urban areas is key to maintaining equitable living standards for all citizens and across all territories, including in the most remote rural areas and in the outermost regions. Rural communities are also potentially exposed to greater costs associated with the climate transition. Longer travelling distances to e.g. hospitals, schools and shops, coupled with greater dependency on private cars due to scarce public transport service leads to higher travel costs . Retail, doctors, pharmacies, banks, post offices, public transport, childcare facilities and schools are essential to rural life and jobs, as well as to ensure no-one and no place is left behind . The absence of these services can quickly lead to feelings of remoteness and social exclusion. S mall cities and towns can act as driving forces for rural attractiveness and development and provide access to a number of services for their surrounding rural areas. It is important to reflect and try new ways to organise national and regional public services, taking advantage of digitalisation in the process . Business models and approaches such as e-services, mobile service solutions, private-public partnerships, social enterprises, cultural and creative industries as well as cooperatives can help reach less populated areas and are more generally a key factor for rural socio-economic development. They crucially depend on the level of digital skills and the availability and affordability of adequate digital infrastructure, and the capacities to effectively deploy digital technologies , such as digital service platforms. The key prerequisite for the digital transformation is internet connectivity. Despite recent improvements in high-speed broadband connectivity, only 59% of households in rural regions have access to next generation access (NGA) broadband (>30Mbps), compared to 87% of the households in the EU. Finally rural areas face specific challenges related to climate change and environmental degradation. For instance farming and forestry are more vulnerable than urban economic activities to more frequent adverse climate events such as storms, floods and droughts. These sectors are among the first to feel the consequences when biodiversity is lost posing a threat for the long-term economic perspectives of the rural communities that depend on them. 1.2. Opportunities in rural areas New societal demands, the opportunities of the green economy, the possibilities opened up by digital technology together with the consequences of the COVID-19 pandemic and the expansion of teleworking have brought renewed attention to rural areas as places of well-being, security, eco-living and new possibilities for social and economic renewal. The natural resources of rural areas are key defining assets on which to build a sustainable and prosperous future. When well-managed, rural landscapes covered by forests and natural areas help regulate water flows, capture carbon and air pollutants from the atmosphere, prevent soil erosion and provide ecosystem services. Sustainable farming and forestry management which encompasses environmental, economic and social sustainability, helps safeguard decent work and livelihoods, ecological systems and biodiversity and also enhances climate and risk resilience. Improving the quality of produced output and supporting farmers, foresters and rural entrepreneurs who are the enablers of the transition towards a greener society and economy is essential . The increased focus on mitigating climate change, including through renewable energy production , is an opportunity for rural areas to combat energy poverty provided that ecosystem services are appropriately valued and business models retain value within rural communities. In the context of the European Green Deal , Europe’s new growth strategy, rural areas will play an important role in making the EU the first climate neutral continent by 2050 . The green transition will require the development of partnerships in all economic activities in rural areas, between businesses of all sectors, local authorities, researchers and services based on innovation, knowledge sharing and cooperation , including within smart specialisation processes . The bioeconomy is one of the Union's largest sectors. It encompasses agriculture, forestry, fisheries, aquaculture, and the production of food, feed, bio-energy and bio-based products. It can help the EU accelerate progress towards a circular and low-carbon economy and will contribute to the modernisation and strengthening of its food sector as well as the industrial base of rural areas. Sustainable bio- and circular economy will create new, more diverse value chains and greener, more cost-effective processes, while protecting biodiversity and the environment. In 2017 the bioeconomy generated EUR 614 billion of value added and employed around 17.5 million people in the EU . Within rural areas, the bioeconomy can drive innovative business solutions and can be supported through initiatives such as Startup Villages and support to SME’s. Alongside these new economic opportunities and to create employment in the affected areas, sustainable and innovative ways to use former mines and mineral extraction sites must also be identified, notably by restoring degraded ecosystems and the services they provide to local communities. The evolving consumer demand for better quality, more sustainable and healthy food including organic products can generate new opportunities for farmers and the rural economy. The transition towards organic production methods, the development of short supply chains, local processing and innovative products, in line with the EU’s Farm to Fork Strategy and the Action Plan for the Development of Organic Production , can contribute to strengthening the role of farmers and increasing their income. Sectors like tourism also benefit from a wider offer of quality touristic activities, including on-farm activities, the production of local quality products, the adequate management of landscapes and sea-land interactions in coastal rural areas. ‘Bio-districts’ - geographical areas where farmers, the public, tourist operators, associations and public authorities enter into an agreement for the sustainable management of local resources based on organic principles and practices - is a promising concept in this regard, in particular in combination with the Natura 2000 network. It is therefore important to account for the needs of small and medium sized farmers , attracting young, new and female farmers and preventing land abandonment as well as facilitating land access. This should also include agricultural workers, including seasonal workers and those with a migrant background. The development and management of tourist offers, making full use of technology and digital services should also be supported. Digital connectivity is a key enabler for the diversification of economic activities in rural areas. It will make it easier for entrepreneurs and start-ups to set up and grow their businesses and thus creating new economic opportunities for rural areas. The development of innovation ecosystems will allow rural communities to create high quality jobs in rural areas in all sectors. Another important set of opportunities for rural areas lies in the quality of life and the involvement of local communities in decision making. Possibilities for active participation in public and social life, including artistic and cultural activities, are also likely to influence the relative attractiveness of rural areas. A vision for rural areas towards 2040 The challenges and opportunities rural areas face, several of which are likely to continue in the future, are the foundation for the exercise undertaken to define the Vision. Citizens and organisations from rural areas were strongly involved in designing this Vision depicting where rural areas want to be in 2040. In addition, a dedicated foresight exercise was conducted. It considered megatrends driving transformations to 2040 and identified key underlying factors of change, the so-called ‘drivers’, that are expected to shape the future of rural areas (see graph 1). Demography and governance were highlighted as the most impactful and uncertain drivers and were the axes along which four scenarios were developed. Each one illustrates a possible future for rural areas in 2040, depending on whether they attract new inhabitants or not, and on the quality of multi-level governance. The scenarios also address rural-urban interdependencies . Drawing on the identified drivers, the scenarios and numerous consultation activities, four complementary areas of action emerged, embodying a long-term Vision from , by and for stronger, connected, resilient and prosperous rural areas by 2040 . Graph 1: Main drivers shaping the future of rural areas for 2040 and the four complementary areas for action 62377 189230 Stronger Empowered communities Access to services Social innovation 0 0 Stronger Empowered communities Access to services Social innovation 3855749 64770 Connected Digital connectivity Transport links and new mobilities 0 0 Connected Digital connectivity Transport links and new mobilities 1306085 4527 0 0 52380 151927 Prosperous Diversification of economic activities Sustainable food production 0 0 Prosperous Diversification of economic activities Sustainable food production 3856281 165410 Resilient Resilience to climate change Environmental resilience Social resilience 0 0 Resilient Resilience to climate change Environmental resilience Social resilience Source: European Commission 1506499 405511 ‘Innovation in rural areas is not led by big corporates. It is community-led.’ ‘ From ‘rural inhabitants’ to rural communities . Everyone invited, everyone involved.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Innovation in rural areas is not led by big corporates. It is community-led.’ ‘ From ‘rural inhabitants’ to rural communities . Everyone invited, everyone involved.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) (Consultation activities for the long-term Vision) Stronger rural areas Rural areas should be home to empowered and vibrant local communities . Enabling all individuals to take active part in policy and decision-making processes, involving a broad range of stakeholders and networks as well as all levels of governance is key to developing tailor-made, place-based and integrated policy solutions and investments. New p ossibilities for active public participation such as consultations of rural constituencies or online voting can make rural areas, particularly remote and depopulating ones, more attractive by engaging people in decisions on their own future and in how to make the most of the cultural and economic strengths of their area. While situations vary between Member States, the population of a number of the EU’s rural areas is mostly shrinking and growing older, which may put pressure on the provision of public and private services. Ensuring rural areas are attractive places to live and work is key. In this respect, the effective access to essential services of sufficient quality, such as water, sanitation, healthcare, energy, transport, financial services and digital communications, has to be guarantee d for all . Innovative solutions for the provisions of services should also be developed, making the best of the possibilities offered by digital tools and encouraging strongly social innovation. Connected rural areas 1417320 89812 ‘The countryside is still struggling with numerous white spots in terms of infrastructure - roads, transport, sewage and water supply.’ ‘Broadband needs to be an essential service. It is a means to an end, not the end itself.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘The countryside is still struggling with numerous white spots in terms of infrastructure - roads, transport, sewage and water supply.’ ‘Broadband needs to be an essential service. It is a means to an end, not the end itself.’ (Consultation activities for the long-term Vision ) ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 61430 0 0 The further development of rural areas is dependent on them being well connected between each other and to peri-urban and urban areas. This makes them easier to access while improving access to a wider range of services for local communities. In terms of transport, this means maintaining or improving affordable public transport services, and infrastructure such as railways, inland waterways, roads, charging and refuelling stations to support e-mobility solutions, cycling paths, multimodal connections including to active means of transport, as well as short-sea shipping and air transport links, which are often the only means of connecting islands and certain peripheral regions. The potential for rural areas to act as hubs for the development, testing and deployment of sustainable and innovative mobility solutions should also be further explored. Digital infrastructure is an essential enabler for rural areas to contribute to and make the most of the digital transition . The development of digital capacities in rural areas will improve their attractiveness. Digital technologies will offer services such as multi-modal intelligent transport systems, rapid emergency assistance in case of accidents, more targeted waste management solutions, smart energy and lighting solutions, resource optimisation, and more. Resilient rural areas that foster well-being 1377315 46355 ‘ The vision must promote sustainable resilience and inclusive development, and enhance the well-being of inhabitants.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘ The vision must promote sustainable resilience and inclusive development, and enhance the well-being of inhabitants.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 7455 0 0 Rural areas can and should play a central role in the European Green Deal. The preservation of natural resources, the restoration of landscapes, including cultural ones, the greening of farming activities and shortening supply chains will make rural areas more resilient to climate change, natural hazards and economic crises . As providers of services that protect ecosystems and solutions for carbon neutrality, rural areas have an increasingly important role to play in climate change mitigation and the sustainable bio- and circular economy. Rural areas should build on sustainable farming, forestry, agri-food economic activities and a diversified range of greener economic activities promoting carbon-farming and local, community-based high-quality production. For the benefit of rural areas, different sustainable activities should be able to coexist. Family agricultural activities should be carried out in harmony with other economic activities , all the while respecting and preserving the proper autonomy of economic sectors via appropriate land use planning and zoning . Likewise, agricultural production should be mindful of its impact on waters and marine ecosystems. The green and digital transitions should be fair and take the needs of all rural community members into account, including those from disadvantaged groups to strengthen the social resilience of rural areas. Making rural areas more socially resilient requires tapping into the full breadth of talents and diversity in our societies. Everyone should be able to access re- and upskilling, opening the possibility of good quality jobs and opportunities, and they should be equally represented in decision making, at the national, regional and local levels. Gender-based violence and gender stereotypes should be addressed. Particular attention should also be paid to young people as well as older persons, persons with disabilities, children, LGBTQI+ people, people with a migrant background and Roma communities that sometimes lack access to basic services, such as adequate social and educational services and health care. Prosperous rural areas 1424940 93980 ‘Continue the commitment to support the diversification of activities and functions of rural areas, harnessing local strengths, knowledge and opportunities and providing greater support for small and micro scale projects, especially promoted by young people and unemployed, avoiding their leaving for the cities.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) 0 0 ‘Continue the commitment to support the diversification of activities and functions of rural areas, harnessing local strengths, knowledge and opportunities and providing greater support for small and micro scale projects, especially promoted by young people and unemployed, avoiding their leaving for the cities.’ ( Consultation activities for the long-term Vision ) Rural areas can become more prosperous by diversifying economic activities to new sectors with positive effects on employment , and improving the value added of farming and agri-food activities. The diversification of economic activities should be based on sustainable local economic strategies including measures that make their environment attractive to companies. Economic diversification also requires giving access to digital and hybrid education and training for communities to acquire new skills and support entrepreneurial mind-sets. Improved networking of smaller businesses can be an alternative to consolidation, which often leads to the transfer of power and profit away from rural areas. The important economic role played by agriculture, forestry and fisheries should be preserved. Developing short supply chains, making use of labelling schemes acknowledging the quality and variety of local and traditional food products will have a positive impact on local economies. Producer organisations can contribute to promoting products and their regions through activities, such as advertising campaigns. This also plays a role in satisfying the increasing demand for local products - linked to the specific rural areas they are from - and contributes to preserving the self-sufficiency and sustainability of European food production. The Rural Pact and the EU rural action plan A Rural Pact and an EU Rural Action Plan with tangible flagship projects and new tools will help achieve the goals of the Vision (see point 3.1). They will drive the revitalisation of rural areas, mitigate the impact of negative trends and allow the monitoring and reporting on the achievements towards 2040. 8890 381608 ‘Ensuring alignment and complementarity between International, National and Local policies which impact on rural development will maximise the positive effects of our collective efforts.’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Ensuring alignment and complementarity between International, National and Local policies which impact on rural development will maximise the positive effects of our collective efforts.’ (Consultation activities for the long-term Vision) The Rural Pact – strengthened governance for EU rural areas A Rural Pact will be developed with all levels of governance and stakeholders supporting the shared goals of the Vision which are proposed in this Communication (see below). The Pact will provide a common framework for the engagement and cooperation of a wide range of actors at the EU, national, regional and local level. It will contribute to increased synergies, complementarities and coherence between the EU, national, regional and territorial policies and interventions to achieve the objectives of this long-term Vision and respond to the common aspirations of rural communities. Interactions between all levels of governance and stakeholders on rural development will be encouraged through existing networks that will be mobilised to involve rural stakeholders. The Commission will act as a facilitator for the Pact to be a successful framework. National authorities and stakeholders will be able to exchange ideas on the ways to reach the shared goals of the Vision. Sharing experiences and best practises in the development of strategies, action plans and concrete measures that have been taken will contribute to ensuring that all rural areas are stronger, connected, resilient and prosperous by 2040. Member States, regional and local governments that have not yet designed a strategy and an action plan to address the challenges faced by rural areas will be invited to do so. A particular focus will be placed on the management of structural transitions and multi-level and participatory governance to design and implement solutions that work best for rural areas. -10767 790243 Attractive spaces, developed in harmonious territorial development , unlocking their specific potential, making them places of opportunity and providing local solutions to help tackle the local effects of global challenges. Engaged in multi-level and place-based governance , developing integrated strategies using collaborative and participatory approaches, benefitting from tailor-made policy mixes and interdependencies between urban and rural areas. Providers of food security, economic opportunities, goods and services for wider society, such as bio-based materials and energy but also local, community-based high-quality products, renewable energy, retaining a fair share of the value generated. Dynamic communities focusing on well-being , including livelihoods, fairness, prosperity and quality of life, where all people live and work well together, with adequate capacity for mutual support. Inclusive communities of inter-generational solidarity fairness and renewal , open to newcomers and fostering equal opportunities for all. Flourishing sources of nature , enhanced by and contributing to the objectives of the Green Deal, including climate neutrality , as well as sustainable management of natural resources. Fully benefiting from digital innovation with equal access to emerging technologies, widespread digital literacy and opportunities to acquire more advanced skills. Entrepreneurial, innovative and skilled people, co-creating technological, ecological and social progress. Lively places equipped with efficient, accessible and affordable public and private services, including cross border services, providing tailored solutions (such as transport, education, training, health and care, including long-term care, social life and retail business). Places of diversity , making the most out of their unique assets, talents and potential. Beyond the diversity of rural areas, which is an asset for successful adaptation, these aspirations reflect common ground and possible EU added value and are therefore proposed as shared goals for endorsement for a long term Vision for EU’s rural areas . 0 0 Attractive spaces, developed in harmonious territorial development , unlocking their specific potential, making them places of opportunity and providing local solutions to help tackle the local effects of global challenges. Engaged in multi-level and place-based governance , developing integrated strategies using collaborative and participatory approaches, benefitting from tailor-made policy mixes and interdependencies between urban and rural areas. Providers of food security, economic opportunities, goods and services for wider society, such as bio-based materials and energy but also local, community-based high-quality products, renewable energy, retaining a fair share of the value generated. Dynamic communities focusing on well-being , including livelihoods, fairness, prosperity and quality of life, where all people live and work well together, with adequate capacity for mutual support. Inclusive communities of inter-generational solidarity fairness and renewal , open to newcomers and fostering equal opportunities for all. Flourishing sources of nature , enhanced by and contributing to the objectives of the Green Deal, including climate neutrality , as well as sustainable management of natural resources. Fully benefiting from digital innovation with equal access to emerging technologies, widespread digital literacy and opportunities to acquire more advanced skills. Entrepreneurial, innovative and skilled people, co-creating technological, ecological and social progress. Lively places equipped with efficient, accessible and affordable public and private services, including cross border services, providing tailored solutions (such as transport, education, training, health and care, including long-term care, social life and retail business). Places of diversity , making the most out of their unique assets, talents and potential. Beyond the diversity of rural areas, which is an asset for successful adaptation, these aspirations reflect common ground and possible EU added value and are therefore proposed as shared goals for endorsement for a long term Vision for EU’s rural areas . The four strands – Stronger, Connected, Resilient and Prosperous – summarise common aspirations of rural communities and stakeholders for rural areas in 2040 to become: EU Rural Action Plan Testifying to the Commission’s renewed commitment to rural communities and the development of rural areas, this Communication proposes a Rural Action Plan articulated around flagship initiatives. Several EU policies already provide support to address rural challenges and opportunities and contribute to the balanced, fair, green and innovative development of rural areas. The reformed Common Agricultural Policy (CAP) , and in particular its European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD), is one of the key sources of EU funding for rural areas, by fostering a smart, resilient and diversified agricultural sector, bolstering environmental care and climate action and by strengthening the socio-economic fabric of rural areas. Cohesion Policy is the other major source of support for rural areas, promoting and supporting the harmonious overall development of Member States, regions and territories. To reach these objectives the European Regional Development Fund (ERDF), the Cohesion Fund (CF) and the European Social Fund Plus (ESF+) mobilise significant investments in people and infrastructure in rural areas. It also allows the design of tailor made strategies to the needs of each territory through new policy objectives of the 2021-2027 Cohesion Policy the: ‘Europe closer to citizens and ‘a more social and inclusive Europe’. It provides a flexible and adaptable framework for Member States and regions to support integrated territorial development with multi-level governance. It also offers the possibility to support place based solutions developed in and by rural areas. Member States should therefore seize the opportunities offered by the CAP Strategic Plans and the Cohesion policy programmes for the 2021-2027 period to prompt sustainable and integrated rural development. In addition they should use the very significant potential of the Recovery and Resilience Facility (RRF), InvestEU, and other EU programmes, as well as of the European Investment Bank to cover existing investments gaps in rural areas. Funding needs to be mobilised coherently, in complementarity with national and regional Member State interventions, which remain crucial to providing comprehensive support to rural areas. Beyond these key funding opportunities, the EU Rural Action Plan underpinning this Vision will articulate tangible projects and initiatives, based on the four strands of actions and bringing different EU policy areas together to turn this Vision into a reality. To deliver on the Vision, a number of initiatives have been regrouped around flagships that launch the joint effort to deliver on the Vision’s shared goals and typically regroup a number of actions that work together. The flagships are actionable projects, reinforced by accompanying actions described in detail in Annex . 4502997 -344191 0 0 -64135 440055 ‘The vital importance of rural territories to society as a whole must be recognised, its image and perception among urban populations and decision-makers must be improved, with a deconstruction of stereotypes.’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘The vital importance of rural territories to society as a whole must be recognised, its image and perception among urban populations and decision-makers must be improved, with a deconstruction of stereotypes.’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives supporting stronger rural areas Local communities are best placed to assess the relative strengths of their territories and build on them. Over the past 30 years, communities have been empowered to develop local strategies with CAP funding under the LEADER approach. There is also a well-established feature of Cohesion policy, through so-called Community-Led Local Development (CLLD), in particular in peri-urban and coastal areas as well on islands. Building on existing and future local development strategies, enhanced networking should help provide more advice to local communities, notably on access to funding and the conception of such strategies. The Smart Villages approach will also continue to be promoted in this context. To foster the dynamism of rural areas, the following initiatives are proposed: Rural revitalisation platform The Commission will set-up a one-stop shop platform for information on existing projects and funding possibilities for rural communities, rural project holders and local authorities alike to collaborate. It will provide an opportunity for rural citizens and communities to highlight how they have been able to leverage the specificities of their territory into new economic opportunities or provision of services for their population . This will in turn allow project holders or rural authorities to adapt these strategies to their own reality. It will predominantly support rural areas affected by population loss, ageing and a lack of economic opportunities, who will be able to access information and best practices on tools and strategies. Research and innovation for rural communities Strong innovation ecosystems that bring together public and private players are a key opportunity for rural communities to thrive again, for rural areas to be attractive places for innovators to work and live, and for Europe to mobilise the wealth of innovation pockets, talents and creative minds located outside of key knowledge hubs. Actions under this flagship will promote the strengthening of such ecosystems. Rural-focused R&I activities under Horizon Europe will support the development of innovations by and for rural communities, training, as well as knowledge exchange between the actors of rural innovation through yearly forum of Startup Villages to accelerate the spread and adoption of innovations. These flagships will be complemented by accompanying actions. The Commission will assess how to best incentivise optimal land use planning and zoning to protect and promote sustainable farming and other economic activities and further enhance the networking around LEADER and Smart Villages. New programmes such as Erasmus+ and the European Solidarity Corps will also reach more people in rural areas through inclusion measures. 4632014 -306099 0 0 1270 405130 ‘No matter how much effort is spent on education, promotion of tourism, development of new economic initiatives, etc.: accessibility remains a key to success for any development initiative. The absence of a good accessibility and connectivity affects any development strategy implemented in rural territories.’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘No matter how much effort is spent on education, promotion of tourism, development of new economic initiatives, etc.: accessibility remains a key to success for any development initiative. The absence of a good accessibility and connectivity affects any development strategy implemented in rural territories.’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives encouraging connected rural areas The Commission calls on Member States and regions to develop sustainable rural mobility strategies. These should focus on specific rural mobility challenges , taking cross-border and macro-regional links into account to make the most of existing networks. They should draw on the European guidelines on sustainable urban mobility planning (SUMP) . Urban areas are also encouraged to adopt sustainable mobility plans that pay attention to their surrounding peri-urban and rural areas. Broadband coverage, including 5G, is key for businesses and people to work remotely and adapt to innovations and new economic activities. It also allows for innovative ways to acquire new skills and is a prerequisite for accessible e-services such as eHealth, retail, online banking, travel information and access to public administrations. A combination of terrestrial and space-based connectivity, ensuring high-speed broadband everywhere for resilient and cost-effective services will help achieve this. Developing widespread digital literacy is also crucial to ensure accessibility. Finally, data should be used to the benefit of rural areas. It can support improved and efficient service delivery, citizen involvement and innovation in sectors such as mobility, energy, food supply and health. To encourage rural connectivity, the following initiatives are proposed: Sustainable multimodal mobility best practices for rural areas It is imperative to improve existing transport connections. To this end, sustainable multimodal mobility solutions and connections should be optimised, making use of digitalisation. Building on its experience with urban mobility networks, the Commission will support rural municipalities in discussing and identifying mobility solutions. By showcasing local level initiatives, local authorities will be able to discuss rural mobility issues and adapt such initiative to address mobility in their territories, improving the sustainability of transport and the accessibility of rural areas. ‘Rural Digital Futures’ Rural areas and communities need to be at the core of digitalisation. ‘Rural Digital Futures’ proposes an integrated set of actions to boost the sustainable digital transformation of rural areas, raise their attractiveness for people and businesses to stay or return. It will address: Digital connectivity: closing the gap between rural and urban areas and enabling universal and affordable access to high speed connectivity. This will be achieved by mobilising private-sector investments. Digital technology: digital innovation and new technologies such as artificial intelligence, robotics, Internet of Things solutions and Digital Innovation Hubs contributing to the development of rural areas. People: boosting competencies needed for the digital transformation of rural areas, including access to and being part of a high-performing digital education ecosystem as per the strategic objectives of the Digital Education Action Plan 2021-2027 , and promoting digital skills and entrepreneurship, so that everyone is able to benefit from the digital transition. Measuring progress towards closing the digital gap between urban and rural areas by re-arranging existing indicators, notably from the Digital Economy and Society Index, in a Rural Digital Index. By 2030, the EU’s objective is to ensure that democratic life and public services will be fully accessible to everyone online. In line with the 2030 Digital Compass, 100% online provision of key public services would be available for European citizens and businesses; 100% of European citizens would have access to medical records (e-records); and 80% of citizens would use a digital ID solution by 2030 . European funding from the EAFRD, the ERDF, the ESF + and the Connecting Europe Facility (CEF), the RRF as well as national and private funding, should work together to invest in infrastructure, technology and people. These investments will contribute to reaching the goal of 100% fast broadband coverage in rural areas by 2025. It is to be noted that a minimum of 20% from the Recovery and Resilience Facility should support the digital transition. As mentioned in the Digital Decade Communication all European households should be covered by a Gigabit network and all populated areas covered by 5G by 2030. Alongside these flagship actions, the Commission will also provide support to Broadband Competence Offices to facilitate the roll-out of broadband. CAP, Cohesion Policy, Horizon 2020 and Horizon Europe funding will allow for further digitalisation, notably of the agricultural sector. In terms of transport, urban-rural linkages will be addressed in the new EU Urban Mobility Framework and rural needs will be taken into account in the Drone Strategy 2.0. 4481683 8255 0 0 1270 464866 ‘ The idea of sustainability needs to build into every aspect of the development of rural areas.’ - ‘For farmers, climate-friendly production methods create new niches and opportunities for the future.’ ‘COVID-19 has shown the various weaknesses and opportunities of different territories. For rural areas in particular, while risks of spreading the disease would seem lower than in densely urbanised areas, the population had to face the lack of proximity health institutions and services, with an overall older and therefore more vulnerable population’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘ The idea of sustainability needs to build into every aspect of the development of rural areas.’ - ‘For farmers, climate-friendly production methods create new niches and opportunities for the future.’ ‘COVID-19 has shown the various weaknesses and opportunities of different territories. For rural areas in particular, while risks of spreading the disease would seem lower than in densely urbanised areas, the population had to face the lack of proximity health institutions and services, with an overall older and therefore more vulnerable population’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives supporting resilient rural areas Actions under this block will contribute to increasing the environmental, climatic and social resilience of rural areas and focus on businesses and authorities, as they may bear a disproportionate share of the costs of the transition. They should ensure the inclusion of EU citizens at risk of being deprived of their rights, the promotion of gender equality, the equality and inclusion of people with a minority ethnic or racial background living in rural areas or seasonal workers, and give equal priority to economic and social advancement. To contribute to resilient rural areas, the following initiatives are proposed: Support rural municipalities in energy transition and fighting climate change The Covenant of Mayors for Energy and Climate Change is the world’s largest network of municipalities. A rural work stream will be created for rural signatories to exchange best practices, access funds, and increase awareness on the contribution they make to fighting climate change. European funds can finance the renovation of buildings in rural areas, supporting the EU’s recovery from the COVID-19 pandemic by providing jobs and contributing to the Green Deal objectives by increasing energy efficiency, local renewable energy production and reducing energy poverty in the EU. Rural areas will also be fully represented in the New European Bauhaus , which connects the European Green Deal to our living spaces, adapting buildings and public spaces. Climate action in peatland through carbon farming Restoration, rewetting and conservation of wetlands and peatlands has great potential in terms of climate benefits as it can deliver immediately significant emission reductions in a relatively small area, while at the same time delivering several co-benefits related to water management and biodiversity. This transition would be more effective with a territorial approach, in particular in those rural areas hosting extensive peatlands. These regions, could make benefit from support under the Just Transition Fund. Carbon farming initiatives could be a further source of income for their farmers and foresters, rewarding them for carbon sequestration. As set out in the Farm-to-Fork Strategy, a new EU carbon farming initiative will promote this new business model. CAP, the Cohesion Policy and the LIFE programme can provide support to develop pilot carbon-farming initiatives in their regions. Ensuring strong advisory support to farmers and foresters will be particularly relevant. The proposed EU Mission on soil health and food The proposed mission in the area of ’Soil health and food’, under Horizon Europe, aims at implementing an ambitious research and innovation programme. The mission should contribute to tackle soil challenges in rural areas, but also in urban settings, building connections between rural and urban practices. The mission should also implement citizen engagement activities and seek to improve knowledge on soil. Social resilience and Women in rural areas Support for women will be provided for entrepreneurship, participation in decision making and investments in work-life balance services, such as early childhood education and care, as well as services for older people. There can also be opportunities to increase women’s integration in the labour market. As announced in the Gender Equality Strategy 2020-2025 , the Commission will continue supporting Member States’ work on improving the availability, accessibility and affordability of quality education and care services for children and other dependents in rural areas through investments from the European Social Fund Plus, the European Regional Development Fund, the InvestEU programme and the European Agricultural Fund for Rural Development. Special attention will also be paid to people in vulnerable situations. These four flagships will be complemented by other actions for demographic and social resilience. These will include, among others, actions supporting the analysis of the drivers of demographic decline in the rural areas that suffer from it in Europe, and inclusion and integration measures for people with a migrant background and other minorities . 4561988 12065 0 0 1270 437933 ‘Diversify the economy, promote innovation of rural enterprises, especially micro enterprises, and, ultimately, increase the competitiveness of the business fabric in rural areas is vital for their future’ (Consultation activities for the long-term Vision) 0 0 ‘Diversify the economy, promote innovation of rural enterprises, especially micro enterprises, and, ultimately, increase the competitiveness of the business fabric in rural areas is vital for their future’ (Consultation activities for the long-term Vision) Flagship initiatives promoting prosperous rural areas A ctions in this field should contribute to the economic diversification in rural areas around the green and digital transformation of society and lead to the strengthening of value chains in manufacturing and in cultural and creative industries. Relevant actions should be well articulated with regional smart specialisation strategies and should ensure that rural regions remain attractive for investments of industry and other economic activities. The diversification of rural areas beyond the food and farming sector should also be supported. Synergies between tourism , farm marketing and processing, including the promotion of geographical indications, will contribute to the development of rural areas. This could cover the commercialisation of products with geographical indications which reflect a strong association between a product and its territorial origin. Goods produced in well managed Natura 2000 sites demonstrating the compatibility of their production with nature conservation may also benefit . Regions will be supported in developing strategies that make the most of their intrinsic strengths, notably in areas linked to the Green Deal as well as in the manufacturing, service and creative sectors, while preserving self-sufficiency and sustainability of food production. The development and transition of the industrial and service sectors in rural areas is therefore key, along with value chains linked to the raw materials and energy sectors, but not detracting from agricultural production or encroaching on sustainable agricultural land use . The manufacturing energy and cultural and creative sectors have close connections to and support productivity and employment growth in other sectors in rural areas. The European Pillar of Social Rights Action Plan sets the target of 78% of the population aged 20 to 64 in employment by 2030. To achieve this, the participation in the labour market of people living in rural areas (among others) need to be ensured. The Action Plan further sets out that by 2030, 60% of all adults should participate in training every year. Funding from the ESF+ will support the training of people in rural areas to ensure they have the tools required to be competitive on a changing job market. The initiatives planned under the European Education Area will contribute to foster the quality and inclusiveness of national education and training systems with an impact also on rural and remote areas. The following broad action will be promoted: Entrepreneurship and social economy in rural areas. The Commission will undertake a series of actions, including research and innovation funding activities, paying special attention to small and medium sized enterprises already settled or planning to settle in rural areas. This will enable entrepreneurs and small businesses to move to rural areas and contribute to their adaptation to the changing economic environment, provide opportunities to innovative business practices, cooperate and cluster as well as develop new sectors of the economy. This will be partly achieved through funding from Horizon Europe as well as the Commission’s Single Market Programme, which will specifically address the needs of small and medium rural businesses. Social economy organisations hold significant potential to increase residential attractiveness and empower citizens and communities. The European Action Plan on Social Economy and the European Cluster Collaboration Platform will address challenges and opportunities by promoting social economy and social enterprises innovations and helping to pool business resources in rural areas, as well as to support social economy stakeholders in innovation, quality job creation and social inclusion. Networking between rural businesses will also be enhanced through the European Enterprise Networks, Europe’s largest network of small and medium sized enterprises, as well as through calls for inter-regional cooperation through the European Social Economy Missions. A specific focus will be placed on short supply chains of agri-food products, directly linking producers to consumers. The flagship will be complemented by actions developing, among other things, employment and learning opportunities for young people and the sustainable development of the bioeconomy. Implementation of the EU Rural Action Plan The Commission will support and monitor the implementation of the EU Rural Action Plan and regularly update it to ensure its relevance and account for new EU policy actions. It will liaise with the Member States, stakeholders, bodies and institutions on a regular basis to offer a platform for exchanges on rural issues. It is envisaged that the current EU and national rural networks, the Cohesion Policy networks, the Inform EU network and the future CAP networks will play an active role in involving stakeholders, sharing good practices and taking actions forward across a wide range of the proposed topics and actions. Rural proofing Given the multidimensional nature of rural development and the fact the Treaties aim for economic, social and territorial cohesion, there is a need to review EU policies through a rural lens, considering their potential impacts and implications on rural jobs and growth as well as development prospects, social well-being and equal opportunities for all, and the environmental quality of rural areas. As part of the Better Regulation Agenda, a rural proofing mechanism will be put in place, notably to assess the anticipated impact of major EU legislative initiatives on rural areas. Its purpose will be to ensure coherence, consistency and complementarity between policies to benefit rural areas and communities. Rural proofing policy initiatives will increase their impact on the ground. Putting in place such a mechanism was recommended in the Cork 2.0 Declaration ‘A better life for rural areas’ , confirmed by the 2017 Commission Communication on the Future of Food and Farming as well as the recently adopted Communication on Better Regulation and stressed by local and regional authorities and rural stakeholders during consultation activities. It will draw – among other things – on territorial impact assessments and a better monitoring of the situation of rural areas. The way in which rural areas are integrated in the EU’s policies will be monitored, notably through regular reports on the implementation of relevant policies. The Commission also invites Member States to consider implementing the rural proofing principle at the national, regional and local level. EU Rural Observatory More and better data are essential to understand the rural dimension of economic, social and demographic conditions and to act on them. A Rural Observatory will be set up within the Commission to further improve data collection and analysis on rural areas. This Observatory will also provide evidence to inform policy making in relation to rural development while supporting the overall implementation of the Rural Action Plan . It will be tasked with: Centralising and analysing data, ensuring a bridge between data sources through a rural data portal. Sex-disaggregated data will be used where available. Informing on relevant EU initiatives for rural areas. Analysing the achievements of the EU Rural Action Plan. While the observatory’s scope will be rural, it will naturally contribute to the analysis of diverse territories (cross-border, outermost regions, mountains, islands, sparsely populated etc.) to reflect the multiple dimensions of rural areas and their links with other territories. In this respect it will work in synergy with Eurostat, the Joint Research Centre’s Knowledge Centre for Territorial Policies and ESPON . Rural-focused research and innovation activities funded under Horizon Europe will also support the rural observatory with strengthened evidence. In this context, the Commission will establish a common approach for the use of Geospatial Information Systems. This will increase the publication of georeferenced statistics and geospatial information will be included in statistical production. As a result, the Commission will be able to produce more detailed regional, local and cross-border level statistics in areas such as demography, health, education, tourism and agriculture. Toolkit on EU Funding opportunities for rural areas To reach the goals of the Vision, existing EU policy support needs to be enhanced and further strengthened. A first step will be to improve synergies and complementarities between funds that contribute to rural development. The Commission will develop a toolkit on access to, and optimal combination of EU funding opportunities for rural areas . It will aim to be a guide to the different funding opportunities, centralising information in one document which will be accessible to local authorities, stakeholders, project holders and managing authorities. The toolkit will support integrated territorial and local development strategies, providing inspirational solutions and examples to rural areas to trigger revitalisation by making full use of the new opportunities offered by the new 2021-2027 budget. Next steps This Communication, which also contributes to the work of the Conference on the Future of Europe, is only the first step of a process which, through the Rural Pact and the rolling EU Rural Action Plan , should ultimately fulfil the objectives of the long-term Vision for the EU’s rural areas in 2040. Delivering on the goals of the Vision and adapting to changing economic and social realities can only be done in cooperation with citizens living in rural areas, national and regional administrations, local authorities and all rural stakeholders. By the end of 2021, the Commission will, together with the stakeholders, launch the Rural Pact, linking with the Committee of the Regions, to examine the path towards achieving the goals of the Vision. This process will discuss rural issues in dedicated events, including within networks under the CAP, and other existing networks under the Cohesion Policy Funds. The Commission will further engage the European Rural Parliament, which can act as forums of exchange on the implementation of the Vision. By mid-2023, the Commission will take stock of what actions have been carried out and programmed in support schemes for rural areas financed by the EU and Member States in the 2021-2027 programming period for the CAP and Cohesion Policy Funds and will highlight gaps where necessary. A set of reflections on possible orientations for enhanced support action and financing for rural areas, as well as on the ways forward, will be included in a public report by the first quarter 2024, based on the implementation of the EU Rural Action Plan. The discussions around the report will feed the reflection on the preparation of the proposals for the 2028-2034 programming period.
Action title Start date Description Stronger rural areas Flagship: Set-up a rural revitalisation platform 2022/2023 The rural revitalisation platform will be a one-stop shop for rural communities, rural project holders and local authorities alike to collaborate. It will predominantly support rural areas affected by population loss, ageing and a lack of economic opportunities, by sharing information and best practices on tools and strategies. It will promote LEADER, Smart Villages, Interreg and integrated territorial strategies with a view to making rural areas more attractive and making services accessible to all. It will link up with the pilot action ‘Small Places Matter’ under the Territorial Agenda and the ‘Smart Rural 21’ project to develop smart village approaches. Flagship: Research and innovation for rural communities 2021 Research and innovation activities will support the development of innovations by and for rural communities as well as training and knowledge exchange to accelerate the spread and adoption of these innovations. These will include, in the first two years of Horizon Europe, the creation of an ‘expertise and training centre on rural innovation’ together with actions targeting smart solutions for smart rural communities, innovations in farming and rural areas and innovations in the field of corporate social responsibility to improve health and safety at work in farming. The development of rural innovation ecosystems and related analysis of triggering factors will be supported by the set-up of a yearly forum of Start-up Villages for rural innovation, connecting rural innovation actors across the EU. Enhanced networking for LEADER/CLLD and Smart Villages. 2021 Over the past 30 years, communities have been empowered to develop local strategies with CAP funding under the LEADER approach, which has been extended to other funds through so-called Community-Led Local Development (CLLD). Enhanced networking will promote these approaches, along with others such as Smart Villages and sustainable coastal communities, and provide more advice to local communities, notably on access to funding and the conception of such strategies. Develop a study on land use linked to sustainable farming. 2022 The Commission will develop a study on land use linked to sustainable farming, and will assess how it can further incentivise optimal land use planning/zoning. Support education, training, youth, sport and volunteering activities in rural areas. 2021 The new Erasmus+ and European Solidarity Corps Programmes (2021-2027 ) will reach more people in rural areas through inclusion measures covering all fields of education, training, youth, sport and volunteering such as: Specific financial mechanisms Targeted communication activities Easier-to-access mobility and cooperation activity formats Expanded set of digital measures (particularly suited for cooperation and initiatives at local and regional level) Training and networking opportunities. Connected rural areas Flagship: Develop rural mobility through (1) support to rural municipalities in identifying best practices (2) Multimodal digital mobility services 2021 It is imperative to improve existing transport connections. To this end, sustainable multimodal mobility solutions and connections should be optimised, making use of digitalisation. Building on its experience with urban mobility networks, the Commission will support rural municipalities in discussing and identifying mobility solutions. The network will showcase local level initiatives which local authorities could replicate in their territory and provide a forum for discussion on rural mobility issues. Improving connections between road, rail, waterways and air transport can make them more accessible to rural areas. Digital platforms should also be used to create multimodal real-time information, ticketing or booking services, allowing people to easily reach their final destination through the most sustainable mode of transport. Flagship: Rural Digital Futures 2021 1. Digital connectivity: closing the gaps between rural and urban areas and enabling universal and affordable access to high-speed broadband, including 5G. This will be achieved by mobilising private-sector investments through complementary public funding from national and European sources, notably from the Recovery and Resilience Facility, the ESIF and the Connecting Europe Facility (CEF). 2. Digital technology: digital innovation and new technologies such as artificial intelligence, robotics, Internet of Things solutions and Digital Innovation Hubs contributing to the development of rural areas by implementing the actions of Europe’s digital decade. New European programmes such as Horizon Europe and the Digital Europe Programme will be mobilized to support innovation and deployment of digital capacities. 3. People (“human capital”): boosting competencies needed for the digital transformation of rural areas, including digital skills and entrepreneurship. The European Social Fund Plus, the EAFRD and other European programmes will contribute to make this happen. 4. Measuring the progress towards closing the digital gap between urban and rural areas by re-arranging existing indicators, notably from the Digital Economy and Society Index, in a Rural in Digital Index. Support the roll-out of broadband in rural areas. 2022 Broadband Competence Offices (BCOs) are contact points in Member States or regions. They provide guidance and advice to broadband project promoters, investors and users (local and regional public authorities, citizens, operators, businesses and any relevant stakeholder). A strengthened support facility will support the BCO network to improve rural broadband roll-out and facilitate investments. Continue promoting the digitalisation of the agricultural sector through capacity building (including in digital skills), research and innovation, and demonstration including in the fields of Internet of Things, robotics and automation, big data management and use 2021 The CAP and Horizon Europe will continue to support the digitalisation of agriculture through, training, advice and innovation actions under the CAP and funding large-scale pilot projects under Horizon 2020, and R&I actions under Horizon Europe. Highlight urban-rural linkages in the new EU Urban Mobility Framework 2021 The new EU Urban Mobility Framework will include specific actions to better integrate the urban, peri-urban and rural linkages. This will be done through further development of the Sustainable Urban Mobility Plans (SUMPs), where dedicated attention will go to better support connectivity between rural, peri-urban areas and metropolitan/urban areas. This via safe and sustainable mobility options. Improve accessibility of rural areas through the Drone Strategy 2.0. 2022 In addition to utility services (field inspections and measurements), drones can improve accessibility in remote rural area. They can be used for delivery of small goods in rural area (eg. Small packages, prescribed medicine to patient homes, mail, food, small automotive parts, etc.). The European Commission will take this into account in its Drone Strategy 2.0. Resilient rural areas Flagship: Support rural municipalities in energy transition and fighting climate change 2022 (1) The creation of a work stream on rural areas in the Covenant of Mayors A rural work stream within the Covenant of Mayors will be created to disseminate best practices and support rural municipalities in accessing EU funding to support the green transition. (2) The use of structural funding to finance the renovation wave Member States, regions and local authorities should further seize the opportunity to finance investments through territorial instruments of the European Regional Development Fund (ERDF) and the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD): Integrated Territorial Investments (ITI’s), Community-Led Local Development (CLLD) and LEADER. (3) Address rural areas in the New European Bauhaus The New European Bauhaus, which connects the European Green Deal to our living spaces by adapting buildings and public spaces will also play an important role and be promoted in this respect. Flagship: Climate action in peatland through carbon farming 2021 Rural areas can become relevant actors in addressing climate change and restoring biodiversity. To that end, the provision of ecosystem services by farmers and foresters should benefit from further recognition. For instance, the restoration, rewetting and conservation of wetlands and peatlands has great potential in terms of climate benefits as it can deliver immediately significant emission reductions in a relatively small area, while at the same time delivering several co-benefits related to water management and biodiversity. This transition would be more effective with a territorial approach, in particular in those rural areas hosting extensive peatlands. These regions could make benefit from support under the Just Transition Fund. Carbon farming initiatives could be a further source of income for their farmers and foresters, rewarding them for carbon sequestration. As set out in the Farm-to-Fork Strategy, a new EU carbon farming initiative will promote this new business model. CAP, the Cohesion Policy and the LIFE programme can provide support to develop pilot carbon-farming initiatives in their regions. Ensuring strong advisory support to farmers and foresters will be particularly relevant. This support is key to the success of environmental land management schemes involving farms of all sizes. Flagship: the proposed EU Mission on soil health and food. 2021 This proposed mission funded under Horizon Europe, aims at implementing an ambitious research and innovation programme funded under Horizon Europe, including the development of innovation in ‘living laboratories’ involving stakeholders, citizens, scientists and other actors (e.g. local authorities) and lighthouses (sites with exemplary practices) with the objective to improve soil health and with strong social dimensions. The proposed mission should contribute to tackle soil challenges in rural areas, but also in urban settings, building connections between rural and urban practices. The mission should also implement citizen engagement activities and seek to improve knowledge on soil. Synergies should be sought with the Horizon Europe Mission on healthy oceans and waters, to improve the health of EU’s water systems, in particular achieve zero pollution. Flagship : Social resilience and Women in rural areas. 2021 Support for women will be provided to entrepreneurship, participation in decision-making and investments in work-life balance services, such as early childhood education and care, as well as services for older people. There can also be opportunities to increase women’s participation in the labour market, in particular in agriculture, under the Common Agricultural Policy or the schemes and support of European Institute of Innovation and Technology (EIT). The Commission will continue supporting Member States’ work on improving the availability, accessibility and affordability of quality education and care services for children, older persons and persons with disabilities in rural areas through investments from the European Social Fund Plus, the European Regional Development Fund, the InvestEU programme and the European Agricultural Fund for Rural Development. Special attention will also be paid to people in vulnerable situation. Analyse spatial mobility in demographically declining areas in Europe. 2021 The Commission will analyse the drivers of demographically declining and left behind areas in Europe, and will examine the demographic, economic, social, labour market and cultural effects of urban-rural mobility in both sending and receiving areas. It will promote rural development, sustainability and socio-economic equality and it will identify policy recommendations focusing on the return of individuals to their place of origin. Prepare a study on the working conditions of agricultural seasonal workers. 2022 The Commission will launch a study looking into the working conditions of seasonal workers in the agricultural sector. It will address the general situation of their working conditions in the EU, focusing on identification of applicable rules and regulations. Address the inclusion and integration of people with a migrant background in rural areas. 2022 As part of the implementation of the Action plan on integration and inclusion 2021-2027, the Commission will explore options to build rural partnerships to promote inclusion and integration of migrants in rural areas. Ensure equal opportunities to children in rural areas 2021 Ensure equal opportunities to children in rural areas by implementing the European Child Guarantee and providing children in need with free access to early childhood education and care, education and school-based activities, at least one healthy meal each school day, healthcare, and effective access to heathy nutrition and adequate housing. Address the needs of people with disabilities in rural areas. 2021 By i mplementing the New Strategy for the Rights of Persons with Disabilities 2021-2030 in collaboration with the MS, the Commission will support improved access to their rights in rural areas. Prosperous rural areas Flagship: Entrepreneurship and the social economy in rural areas. 2021 The flagship promotes sharing and supporting experiences across the Single Market to revitalise rural areas through cooperation, best practice and knowledge exchange. A series of actions is proposed to enable industry entrepreneurs, SMEs and social economy organisations to return to, transform and thrive in rural areas: Develop SMEs in rural areas by favouring clustering, networking and cooperation through the Single Market Programme, COSME and European Enterprise Network; Promote social economy business models in rural areas through the European action plan for the social economy; Boost retail and local supply chains in rural areas by e.g. improving the interface of local producers and retail and creating local food hubs; Creation and support of innovative environments in rural areas through educating and empowering future entrepreneurs to develop societal or business models and solutions that would cater for the needs of local communities, with the help, expertise and service provisions of the EIT KICs. Continue encouraging Member States to increase education, training and employment opportunities for young people in rural and remote areas under the reinforced Youth Guarantee and the European Education Area. 2021 The reinforced Youth Guarantee is a commitment by the EU Member States that all young people under 30 receive a good quality offer of employment, continued education, apprenticeship or traineeship. As part of this commitment, Member States should address the needs of young people in rural and remote areas. Particular attention will be paid to making jobs and other opportunities available. The Commission monitors the implementation of the reinforced Youth Guarantee, including the progress in the situation of young people in rural areas. The Commission Communication on Achieving the European Education Area by 2025 outlines the Commission’s vision and foresees important initiative to foster the quality and inclusiveness of national education and training systems, which will have an impact on rural and remote areas. Promote the development of a sustainable bioeconomy, including in the framework of the EU Forest Strategy and in the carbon-farming initiative. 2021 The Commission will propose a new EU Forest Strategy with a number of actions, including to plant 3 billion trees by 2030. This will provide opportunities for jobs and growth through forest restoration activities, and will support farmers and rural communities in adapting to climate change, protecting their crops from more frequent adverse weather events (floods, droughts, heatwaves, etc.) and diversify their revenues. A network of forest-dominant rural areas and municipalities will be also promoted, to give voice to forest rural areas, ensuring their representation in key initiatives and facilitating specific assessments of reality and needs of forest areas across the EU. Highlight the role of Producer Organisations (POs) in rural development and strengthen producers group of geographical indications 2022 POs can strengthen the social fabric in rural areas by offering their members a sense of belonging and by increasing the level of social capital and trust within the communities where they are based. They can contribute to increasing the standard of living in rural areas by securing jobs and livelihoods. POs not only directly employ people; they also indirectly help producers earn their living from farming. The Commission will address the role of producer organisations and their contribution to rural development in future events with the aim to highlight and give visibility to their contribution. The Commission will also empower the producers groups of geographical indications with additional tools for further strengthening their position in the food supply chain to keep securing a fair return for their products. Implementation of RAP and governance Apply rural proofing notably to the Commission's major legislative proposals which affect rural areas. 2022 Mechanism to assess the impact of major legislation and initiatives on rural areas. Set-up a Rural Observatory to bring together all data collected by the Commission on rural areas, including official statistics. 2022 The Observatory will be put in place through a European Commission research group in charge of improving and centralising data collection and analysis specifically for rural areas, in synergy and complementarity with existing relevant initiatives such as the Knowledge Centre for Territorial Policies and the Knowledge Centre on Migration and Demography, as well as monitoring and data collection under the various instruments of the European Pillar of Social Rights Action Plan. The Observatory will also support the dissemination of data on rural areas. Enhance availability of statistics on rural areas through: (1) making available new detailed data collected in the framework of the 2021 round of population and housing censuses in the EU disseminated via the 2021 Census Statistical Atlas; (2) further increasing the availability and quality of official statistics on rural areas by modernising the legal framework for demographic statistics. (3) developing Pan-European geospatial datasets (4) Mainstreaming the degree of urbanisation 2021 The Commission will continue its work to reinforce statistical data collection and provision on rural areas. (1) While publications of demographic statistics at NUTS3 level in line with Regulation (EC) No 1260/1230 will continue, the 2021 round of population and housing censuses will provide detailed regional information, including collection of georeferenced population data at 1 km square grid from all Member States for the first time; (2) Pending the outcome of the ongoing evaluation and impact assessment of European statistics on population, the Commission will propose a new framework regulation integrating census, demography, migration statistics and extending the data requirements towards their geographical detail to enhance the score of statistics relevant for rural areas; (3)The European Commission will establish a harmonised approach on the use of Geospatial Information Systems, developing pan-European geospatial datasets (for example on public transport, education, health care etc.) and enabling the production of more georeferenced statistics and related indicators (like accessibility of schools, hospitals, etc.). Work on the definition of functional rural areas 2022 The European Commission will continue discussion with stakeholders to define functional rural areas. Propose a Rural Pact to national, regional and local authorities committing to address the specific needs of rural areas. 2021 A Rural Pact is proposed to the national, regional and local authorities and stakeholders. This Pact will aim to address unmet rural needs, especially focusing on remote and depopulated areas, which are often most affected Publish a toolkit on the combination of EU funds for the revitalisation of rural areas 2022 Guide providing operational and practical solutions to rural stakeholders to make full use of the opportunities offered by post 2020 EU Funds. It will also provide practical examples of innovative investments combining funding sources and getting better value for support. Links with methodological support for integrated territorial strategies under Cohesion Policy are foreseen.
Sissejuhatus. Üleskutse töötada välja ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon „Maapiirkonnad on meie ühiskonna alus ja majanduse jaoks eluliselt tähtsad. Maastikutüüpide, kultuuri ja ajaloopärandi mitmekesisus on Euroopa üks kõige iseloomulikumaid ja silmatorkavamaid tunnusjooni. See on meie identiteedi ja majanduspotentsiaali lahutamatu osa.“ „Kavatseme väärtustada ja kaitsta oma maapiirkondi ja investeerida nende tulevikku.“ President von der Leyen – juuli 2019 (Poliitilised suunised aastateks 2019–2024) „Maapiirkonnad on meie ühiskonna alus ja majanduse jaoks eluliselt tähtsad. Maastikutüüpide, kultuuri ja ajaloopärandi mitmekesisus on Euroopa üks kõige iseloomulikumaid ja silmatorkavamaid tunnusjooni. See on meie identiteedi ja majanduspotentsiaali lahutamatu osa.“ „Kavatseme väärtustada ja kaitsta oma maapiirkondi ja investeerida nende tulevikku.“ President von der Leyen – juuli 2019 (Poliitilised suunised aastateks 2019–2024) ELi maapiirkonnad on euroopalikus elulaadis kesksel kohal. Euroopa maapiirkondades elab 137 miljonit inimest, st peaaegu 30 % Euroopa elanikkonnast, ja maapiirkonnad ise moodustavad 80 % Euroopa territooriumist, võttes arvesse kõiki vähese rahvaarvuga ja väikese rahvastikutihedusega omavalitsusüksusi Euroopas . Maapiirkondadel on laialdaselt tunnustatud ja väärtustatud osatähtsus toiduainete tootmises, loodusvarade majandamises, loodusmaastike kaitses ning vaba aja veetmisel ja turismis. Paljud meie traditsioonid, festivalid ja kultuurisündmused pärinevad Euroopa maapiirkondadest. Nagu rõhutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „ilma maapiirkondadeta ei oleks Euroopa terviklik“ . Viimaste kümnendite sotsiaalsete ja majanduslike muutuste, sealhulgas üleilmastumise ja linnastumise tõttu on aga muutumas maapiirkondade osatähtsus ja laad. Seda mõjutavad ka rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine . Paljudele eurooplastele teeb muret taristu ja teenuste, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, hariduse ning posti- ja pangateenuste, kättesaadavuse vähenemine maapiirkondades. Teiste jaoks on murekohaks töökohtade arvu vähenemine ja võimalik sissetuleku vähenemine maapiirkondades või kehv transpordi- või digiühendus. Üha enam levib arusaam, et maapiirkondade rolli ja tähtsust alahinnatakse ja tunnustatakse liiga vähe. Käesoleva teatise ettevalmistamisel korraldatud avaliku konsultatsiooni küsimustikule vastanutest leidis ligikaudu 40 %, et nende arvates on poliitikakujundajad nad ühiskonnas tagaplaanile jätnud. Sellise seisukohaga ja seda ajendavate teguritega tuleb tegelda . Käesolevas teatises, milles käsitletakse ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni, püütakse neid probleeme ja murekohti lahendada, tuginedes ELi rohe- ja digipöörde uutele võimalustele ja COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele ning määrates kindlaks vahendid maapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks, tasakaalustatud territoriaalarengu saavutamiseks ja majanduskasvu soodustamiseks maapiirkondades koos äsja käivitatud demograafiaatlase algatusega. See arenguvisioon põhineb analüüsil, prognoosimisel, ulatuslikel konsultatsioonidel ja kogukondade arvamustel. Selles esitatakse eesmärgi saavutamist võimaldavad arusaamad ja poliitikavahendid, sealhulgas korratavad parimad tavad. Teatisega edendatakse kestliku arengu 2030. aasta tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärke ning aidatakse neid saavutada. Maapiirkonnad osalevad aktiivselt ELi rohe- ja digipöördes. Jätkusuutliku toidutootmisega, elurikkuse säilitamisega ja kliimamuutustevastase võitlusega on neil keskne roll Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe, algatuse „Talust taldrikule“ ja elurikkuse eesmärkide saavutamisel. Et Euroopa digikümnendi algatus saaks teoks, on hädavajalik võtta maapiirkondades kasutusele uued tehnoloogialahendused. ELi digieesmärkide saavutamine 2030. aastaks võib pakkuda maapiirkondadele ka muid kestliku arengu võimalusi kui üksnes põllu- ja talumajandus ning metsandus. See võib anda uusi võimalusi suuremaks ja geograafiliselt ulatuslikumaks tootmiseks ja eriti teenuste osutamiseks. Euroopa maapiirkonnad on väga eripalgelised. Erinevad loodus- ja ilmastikutingimused, geograafilised iseärasused, erinev ajalugu ja kultuur, mitmesugused erinevad demograafia- ja sotsiaalmuutused, riikide ja piirkondade eripära ning erinev majanduslik heaolu – kõik see tähendab, et ükski maapiirkond ei sarnane teisega. Selline mitmekesisus nõuab kohalikul tasandil välja töötatud lahendusi, mis vastavad iga piirkonna konkreetsetele vajadustele ja võimalustele. Ühtlasi tähendab see, et territoriaalarengu strateegiates tuleks käsitleda maapiirkondi vastavalt nende eripärale ja keskkonnast sõltuvalt. Seda arvesse võttes tuleb meetmetes keskenduda eelkõige äärepoolsetele ja vähem arenenud maapiirkondadele. Praegu ühiskonnas toimuv, sealhulgas viimatised COVID-19 põhjustatud muutused, tuleks muuta maapiirkondade võimalusteks . Me peame vältima ebaühtlast taastumist pandeemiast ja tagama, et kõigil ELi territooriumidel oleks vahendid sellest võrdväärselt välja tulla. Lähtudes oma pühendumusest demokraatiale ja võrdsusele ning pidades silmas demograafiliste muutuste mõju, on Euroopa Komisjon võtnud kohustuse mitte kedagi ega ühtki kohta tagaplaanile jätta ning muuta EL kodanikele lähedasemaks . Käesoleva teatisega soovitakse anda uut hoogu maapiirkondade arengule, muutes suhtumist neisse, luues uusi võimalusi ja andes maakogukondadele rohkem sõnaõigust – kõik see on Euroopa tuleviku ülesehitamise lahutamatu osa. Maakogukonnad on kesksel kohal ka Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte rakendamisel, aidates saavutada tugevat sotsiaalset Euroopa, mis on õiglane, kaasav ja võimalusterohke. Selleks et maapiirkondade potentsiaali täielikult ära kasutada, on vaja tasakaalustatud ja kohalikele oludele vastavat territoriaalarengut, millesse on kaasatud kõik valitsustasandid, nagu on kirjeldatud hiljuti vastu võetud uues ELi territoriaalses tegevuskavas . Komisjon on võtnud kohustuse vähendada piirkondade erinevusi ja aidata maapiirkondadel oma arengus järele jõuda. See kohustus on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174 , kus on öeldud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele. Äärepoolseimate piirkondade ja sealsete maapiirkondade eristaatust on tunnustatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Neid aluslepingu põhimõtteid tuleb järgida ja rakendada kõigil tasanditel: ükski poliitika, tegevus ega meede ei tohiks takistada piirkondade lähenemist üksteisele ega suurendada lõhet nende vahel. Seda arvesse võttes esitatakse käesolevas teatises ELi maapiirkondade arengu pikaajaline visioon aastani 2040 . Selles määratakse kindlaks valdkonnad, kus tegutsedes püütakse saavutada tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad maapiirkonnad ning -kogukonnad. Maaelupakt ühendab avaliku sektori asutusi ja sidusrühmi eesmärgiga tegutseda vastavalt maapiirkondade elanike vajadustele ja püüdlustele. Visioonile lisatud ELi maaelu arengu tegevuskavaga soodustatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja luuakse uusi võimalusi, et meelitada maapiirkondadesse innovaatilisi ettevõtteid, pakkuda kvaliteetseid töökohti, edendada uusi ja täiustatud oskusi, tagada parem taristu ja paremad teenused ning võimendada kestliku põllumajanduse ja mitmekesise majandustegevuse rolli. ELi maapiirkonnad praegu 1.1. Suundumused ja probleemid ELi elanikkond vananeb ja järgmisel kümnendil hakkab rahvaarv tasapisi vähenema. Maapiirkondade elanikkond on juba praegu keskmiselt vanem kui linnade ja äärelinnade elanikkond. Maapiirkondade rahvaarv on viimastel aastatel keskmiselt vähenenud peamiselt rahvastiku negatiivse loomuliku iibe tõttu, mida positiivne rändesaldo piisavalt ei kompenseeri. Mõnes ida- ja lõunapoolsemas liikmesriigis esinevad koguni mõlemad probleemid, kuna sealsetes maapiirkondades on loomulik iive ja netomigratsioon olnud negatiivsed . Lisaks lahkuvad maapiirkondadest tõenäolisemalt noored naised kui noored mehed. Need demograafiasuundumused, millele lisanduvad veel ühendusvõimaluste ja taristu puudumine, tootlikkusega seotud probleemid ning avalike teenuste, näiteks hariduse ja hoolekandeteenuste vähene kättesaadavus, muudavadki maapiirkonnad elu- ja töökohana vähem atraktiivseks . Sajandeid on mõiste „maa“ all mõeldud põllumajandust ja Euroopa ühiskonda toetavaid miljoneid põllumajandustootjaid. Elu paljudes maapiirkondades, eriti äärepoolsemates ja kaugetes piirkondades, on lahutamatult seotud põllumajandusega – maapiirkondade maast üle 40 % on kasutusel põllumajanduse tarbeks. Aja jooksul on põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse osatähtsus maapiirkondades vähenenud nii majanduse kui ka tööhõive seisukohast ning nüüdseks moodustavad need sektorid 12 % kõigist töökohtadest ja 4 % kogulisandväärtusest, samal ajal aga tagatakse just nende abil ELis toiduga kindlustatus. Teisalt on suurenenud teenuste (nt turism, puhketeenused) osakaal, mis annab tunnistust paljude maapiirkondade majanduse struktuuri muutumisest, samal ajal kui tööstus- ja ehitussektori osakaal on jäänud samaks. Kuigi tänu suuremale majanduskasvule on lõhe alates 2000. aastast vähenenud, oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta maapiirkondades 2018. aastal ELi keskmisest siiski märkimisväärselt väiksem (75 %). Äärepoolsemate maapiirkondade majandus ei ole muudele maapiirkondadele järele jõudnud (endiselt ligikaudu 70 % ELi SKPst elaniku kohta). Selline üldine majandusolukord annab tunnistust vajadusest jätkata maapiirkondade majanduse mitmekesistamist, pidades silmas kõiki aspekte ja sektoreid, et maksimaalselt ära kasutada teenuste osutamise ja tootmistegevuse potentsiaali nendes piirkondades. ELi maapiirkondade keskmine tööhõivemäär kerkis aastatel 2012–2020 (67,5 %-lt 73,1 %-le, st kõrgemale kui linnades), samal ajal kui keskmine töötusmäär langes (10,4 %-lt 5,9 %-le, st madalamale kui linnades). Selline soodne ülddünaamika varjab eripalgelist tegelikkust – täpsemalt on eri liikmesriikide olukord väga erinev ja võrreldes tööealise elanikkonnaga üldiselt on töötusmäär noorte inimeste seas kõrgem, seda ka maapiirkondades. Lisaks näitavad 2019. aasta andmed, et vaesusriiskiga või sotsiaalse tõrjutuse riskiga inimeste osakaal on suurem maapiirkondades (22,4 %) kui suurlinnades (21,3 %) ning linnades ja äärelinnades (19,2 %) ning kümnes liikmesriigis on vaesusriskiga inimeste osakaal maapiirkondades alates 2012. aastast suurenenud . Maapiirkondades erineb meeste ja naiste tööhõive määr 13 protsendipunkti (võrreldes 10 protsendipunktiga linnades), mõnes liikmesriigis on see üle 20 protsendipunkti. See erinevus on alates 2012. aastast püsinud ELis üsna stabiilsena. Rohkem kui pooltes liikmesriikides on sooline ebavõrdsus maapiirkondades suurem kui linnades. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et paljudel naistel on ebakindlad töölepingud (nt hooajatöötajad) või on neil maapiirkonna ühiskonnas nn nähtamatu roll (nt abistavad abikaasad), mistõttu võivad nad jääda kaitsetusse olukorda (näiteks puudub neil mõnel juhul võimalus saada sotsiaalkaitset või rasedus- ja sünnitushüvitist). Samal ajal on maapiirkondade naistel jõukuse ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast oluline roll, seda eelkõige ettevõtluse kaudu. Maapiirkondades on kõrgharidusega inimeste osakaal elanikkonnast endiselt väike, kuigi ajavahemikus 2012–2019 suurenes see 18 %-lt 22 %-le. Erinevus maapiirkondade ja suurlinnade vahel suurenes samuti 17 protsendipunktilt 2012. aastal 19 protsendipunktile 2019. aastal (enamikus liikmesriikidest on see näitaja stabiilne või suureneb). Nagu näitavad PISA 2018 tulemused, on ka põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) osas linna- ja maapiirkondade tulemuste erinevus paljudes riikides suur. Vähemalt algtaseme digioskuste erinevus oli 2019. aastal kuni 14 protsendipunkti (maapiirkondades 48 % ja linnades 62 %) ja alates 2015. aastast on see näitaja püsinud stabiilne. Lisaks on madala haridustasemega noorte osakaal ELi maapiirkondades ja linnades suurem kui suurlinnades. Mõne maapiirkonna koolidel on geograafilise eraldatuse ja väiksuse tõttu sageli raske pakkuda kvaliteetset haridust. Nende probleemideks on ebapiisav taristu ja ebapiisavad hariduse tugiteenused, vähesed haridusvõimalused ja kogenud õpetajate puudumine. See võib piirata e-teenuste kasutuselevõttu ning kaugõppe- ja -töövõimalusi, mis mõjutab kvaliteetsete töökohtade kättesaadavust maapiirkondades. Maapiirkondades on eluliselt tähtsad kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus ja juurdepääs taristule . Avaliku konsultatsiooni käigus selgitati välja, et kõige pakilisemad vajadused on taristu olemasolu, juurdepääs rajatistele, kommunaalteenuste kättesaadavus, digitaalne ühendatus ja tööhõive. Sotsiaalse ja majandusliku kaasamise tagamiseks on eriti olulised teenused ja nendega seotud taristu – vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne side. Need täiendavad selliseid muid tugifunktsiooniga teenuseid nagu lastehoid, haridus, pikaajaline hooldus, eluase, tööturg ja sotsiaalteenused, ning hõlbustavad nende kättesaadavust, ühtlasi võivad need olla ka oluliseks töökohtade loomise allikaks . Avalike teenuste kättesaadavust ja juurdepääsu taristule mõjutab rahvastiku tihedus ja inimeste lähedus, mis on eri liikmesriikides ning linnalähedastes ja äärepoolsetes maapiirkondades erinev . Mida vähem linnastunud ja äärepoolsem on piirkond, seda pikem on keskmine vahemaa lähima teenuseni . Üks kolmandik maapiirkondade elanikest elab piirialal. Keskmiselt on nendes piiriääsetes maapiirkondades maanteede ja raudteedega seotud näitajad kehvemad ning reisilennuvõimalusi on seal vähem kui muudes maapiirkondades. Muude maapiirkondade elanikega võrreldes peavad piiriääsete maapiirkondade elanikud sõitma kaugemale, et minna alg- või keskkooli või haiglasse. Pikemad vahemaad, väiksem rahvastikutihedus ja suuremad teeninduspiirkonnad muudavad teenuste osutamise ja nende kättesaadavuse maapiirkondades raskemaks. Samas on põhitähtis, et maapiirkondades osutatavate üldhuviteenuste kvaliteet oleks võrreldav linnapiirkondade teenuste kvaliteediga , et kõigile kodanikele ja kõigil territooriumidel, sealhulgas kõige kaugemates maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades, säiliks võrdväärne elatustase. Maakogukondade jaoks võivad ka kliimapöördega seotud kulud olla suuremad. Kuna vahemaad nt haiglasse, kooli ja poodi on pikemad ning vajadus isikliku sõiduauto järele suurem, sest ühistransporditeenuseid napib, on ka sõidukulud suuremad . Jaemüüjad, arstid, apteegid, pangad, postkontorid, ühistransport, lastehoiuasutused ja koolid on olulised maapiirkondade eluolu ja töökohtade jaoks ning selle tagamiseks, et kedagi ega ühtki kohta ei jäetaks tagaplaanile . Kui need teenused puuduvad, võib kiiresti tekkida eraldatuse ja sotsiaalse tõrjutuse tunne. Maapiirkondade atraktiivseks muutmisele ja arengu käivitamisele võivad aidata kaasa väikelinnad ning muuta mitmed teenused ümbritsevatele maapiirkondadele kättesaadavaks. Oluline on kaaluda ja katsetada uusi avalike teenuste korraldamise võimalusi riigi ja piirkonna tasandil, kasutades selleks digiteerimise eeliseid. Ärimudelid ja -võimalused, näiteks e-teenused, mobiilsidelahendused, avaliku ja erasektori partnerlus, sotsiaalettevõtted, kultuuri- ja loomemajandus ning ühistud, võivad aidata jõuda hõredamalt asustatud piirkondadeni ning on üldjuhul maapiirkondade sotsiaalmajandusarengu põhiteguriks. Olulisel määral sõltuvad need digioskuste tasemest, piisava digitaristu olemasolust ja taskukohasusest ning suutlikkusest digitehnoloogialahendusi , näiteks digiteenuste platvorme, tõhusalt kasutusele võtta . Digipöörde peamine eeltingimus on internetiühendus. Hoolimata kiire lairibaühenduse võimaluste hiljutisest parandamisest on ainult 59 %-l maapiirkondade majapidamistest juurdepääs järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgule (>30 Mbit/s), samal ajal kui kogu ELi majapidamiste puhul on see näitaja 87 %. Lisaks on maapiirkondades konkreetsed probleemid seoses kliimamuutustega ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Näiteks põllumajandus ja metsandus on sagedasemate ebasoodsate ilmastikutingimuste, nagu tormid, üleujutused ja põuad, suhtes haavatavamad kui majandustegevus linnas. Need sektorid on ühed esimesed, kus elurikkuse kadumise tagajärjed on tunda ja ohtu satuvad nendest sektoritest sõltuvate maakogukondade pikaajalise majandustegevuse võimalused. 1.2. Maapiirkondade võimalused Uued ühiskonna nõudmised, rohemajanduse pakutavad ja digitehnoloogiaga avanenud võimalused, COVID-19 pandeemia tagajärjed ja kaugtöö osakaalu suurenemine on taas seadnud tähelepanu keskmesse maapiirkonnad kui paigad, kus on hea ja turvaline olla, mis on keskkonnasäästlikud ning kus on uued sotsiaal- ja majandusarengu võimalused. Maapiirkondade loodusrikkused on see põhiväärtus, millele rajada kestlik ja jõukas tulevik. Maapiirkondade maastikud, kui neid hästi majandada ning kui need on kaetud metsade ja looduslike aladega , aitavad reguleerida veevoolu, siduda atmosfäärist CO 2 ja õhusaasteaineid, hoida ära mullaerosiooni ja pakkuda ökosüsteemi teenuseid . Kestlik põllu- ja metsamajandus , mis tähendab keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri kestlikkust, aitavad tagada inimväärse töö ja elatise, kaitsevad ökosüsteeme ja elurikkust ning suurendavad ka vastupidavust ilmastikutingimustele ja riskidele. Äärmiselt tähtis on parandada toodangu kvaliteeti ning toetada põllumajandustootjaid, metsandusettevõtjaid ja maapiirkondade ettevõtjaid, kes võimaldavad üle minna keskkonnasäästlikumale ühiskonna- ja majanduskorrale . Maapiirkondades on võimalik võidelda energiaostuvõimetusega nii, et toodetakse taastuvenergiat , ühtlasi pööratakse sellega suuremat tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele, tingimusel et maakogukonnad hindavad ökosüsteemi teenuseid vajalikul määral ja et ärimudelid on nende jaoks jätkuvalt väärtuslikud. Pidades silmas Euroopa rohelist kokkulepet ja Euroopa uut majanduskasvu strateegiat, on maapiirkondadel tähtis roll ELi muutmisel 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks . Rohepöördeks on vaja arendada innovatsioonil, teadmiste jagamisel ja koostööl põhinevaid partnerlussuhteid kõikides maapiirkondade majandustegevuse valdkondades kõikide sektorite ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja teenuseosutajate vahel, sealhulgas aruka spetsialiseerumise protsesside raames . Biomajandus on liidu üks suurimatest sektoritest. Selle alla kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ning toidu, sööda, bioenergia ja bioressursipõhiste toodete tootmine. See võib aidata ELil kiiremini arendada ringmajandust ja vähese CO 2 -heitega majandust ning ajakohastada ja tugevdada toidusektorit ja maapiirkondade tööstusbaasi. Kestlikus bio- ja ringmajanduses tekivad uued, mitmekesisemad väärtusahelad ning luuakse keskkonnahoidlikumaid ja kulutõhusamaid protsesse, kaitstes samal ajal elurikkust ja keskkonda. 2017. aastal andis biomajandus ELis lisandväärtust 614 miljardit eurot ja tööd ligikaudu 17,5 miljonile inimesele . Maapiirkondades võib biomajandus anda hoogu innovaatiliste ärilahenduste tekkele ning biomajandust saab toetada selliste algatustega nagu idufirmade külad ( Startup Villages ) ja VKEde toetamisega. Lisaks nendele uutele majandusvõimalustega ja selleks, et luua uusi töökohti mõjutatud piirkondades, tuleb ka välja selgitada, kuidas säästvalt ja innovaatiliselt kasutada endisi kaevandusi ja karjääre , eelkõige taastades kahjustatud ökosüsteeme ja nende abil pakkuda teenuseid kohalikele kogukondadele. Tarbijate üha suurem nõudlus kvaliteetsema, säästvama ja tervislikuma toidu, sealhulgas mahepõllumajanduslike toodete järele võib tekitada uusi võimalusi põllumajandustootjatele ja maapiirkondade majandusele. Üleminek mahetootmismeetodite kasutamisele ning lühikeste tarneahelate, kohapeal töötlemise ja innovaatiliste toodete arendamine kooskõlas ELi strateegiaga „Talust taldrikule“ ning mahetootmise arendamise tegevuskavaga võivad aidata suurendada põllumajandustootjate osatähtsust ja sissetulekut. Sellised sektorid nagu turism saavad kasu ka kvaliteetsete turismiteenuste laialdasemast pakkumisest, sealhulgas põllumajandusettevõtetes kohapeal pakutavatest teenustest, kohalike kvaliteettoodete tootmisest, maastike piisavast majandamisest ning mere- ja maismaaühendustest rannikualade maapiirkondades. Nn mahepiirkonnad , s.o geograafilised piirkonnad, kus põllumajandustootjad, üldsus, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused sõlmivad sellise kokkuleppe kohalike ressursside säästva majandamise kohta, mis põhineb mahepõllumajanduslikel põhimõtetel ja tavadel, on selles suhtes paljulubavad, eelkõige koostoimes Natura 2000 võrgustikuga. Seepärast on oluline võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate vajadusi, meelitada ligi noori, uusi ja naissoost põllumajandustootjaid, vältida maa sööti jätmist ning hõlbustada maakasutust. See peaks hõlmama ka põllumajandustöötajaid, sealhulgas hooajatöölisi ja rändetaustaga töötajaid. Toetada tuleks ka turismivõimaluste laialdasemat pakkumis ning turismimajandust, kasutades igakülgselt ära tehnoloogiat ja digiteenuseid. Maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise üks põhitegur on digitaalne ühendatus. Tänu sellele saavad ettevõtjad ja idufirmad lihtsamini ettevõtlust alustada ja selle mahtu suurendada ning maapiirkondades tekivad uued majandusvõimalused. Innovatsiooni ökosüsteemide arendamine võimaldab maakogukondadel luua kvaliteetseid töökohti kõigis maapiirkondade sektorites. Teine oluline võimaluste kogum maapiirkondade jaoks seisneb kohaliku kogukonna elukvaliteedis ja selle kaasamises otsuste tegemisse . Võimalused aktiivselt osaleda avalikus ja ühiskondlikus elus, sealhulgas kunsti- ja kultuuritegevuses, võivad samuti mõjutada maapiirkondade suhtelist atraktiivsust. Maapiirkondade arengu visioon aastani 2040 Arenguvisiooni kindlaksmääramisel tuleb lähtuda praegustest probleemidest ja võimalustest, millest mitmed esinevad tõenäoliselt ka tulevikus. Maapiirkondade kodanikud ja organisatsioonid aitasid igakülgselt välja töötada seda visiooni, milles kujutatakse maapiirkondade soovitavat olukorda 2040. aastal. Lisaks koostati spetsiaalne prognoos . Selles käsitleti 2040. aastaks muutusi tingivaid megatrende ning määrati kindlaks peamised muutusi põhjustavad tegurid, nn käivitustegurid , mis eeldatavasti kujundavad maapiirkondade tulevikku (vt joonis 1). Kõige mõjukamate ja ebakindlamate käivitusteguritena märgiti demograafiat ja juhtimist ning nendest lähtudes töötati välja neli stsenaariumi . Iga stsenaarium kirjeldab maapiirkondade võimalikku tulevikku aastal 2040, sõltuvalt sellest, kas meelitatakse ligi uusi elanikke või mitte ning kuivõrd kvaliteetne on mitmetasandilise valitsemine. Stsenaariumides käsitletakse ka maa- ja linnapiirkondade vastastikust sõltuvust . Tuginedes kindlaksmääratud käivitusteguritele, stsenaariumidele ja arvukatele konsultatsioonidele, kerkis esile neli üksteist täiendavat tegevusvaldkonda , mis kõik kokku moodustavad pikaajalise visiooni, mis on koorunud välja aastaks 2040 saavutatavate tugevamate, ühendatud, vastupanuvõimeliste ja jõukate maapiirkondade kontseptsioonist ja maapiirkondade esitatud seisukohtadest ning mõeldud selliste piirkondade jaoks . Joonis 1. Maapiirkondade tulevikku 2040. aastaks kujundavad peamised käivitustegurid ja neli üksteist täiendavat tegevusvaldkonda 62377 189230 Tugevam Mõjukad kogukonnad Teenuste kättesaadavus Sotsiaalne innovatsioon 0 0 Tugevam Mõjukad kogukonnad Teenuste kättesaadavus Sotsiaalne innovatsioon 3851334 57401 Ühendatud Digitaalne ühendatus Transpordiühendused ja uued liikuvusvõimalused 0 0 Ühendatud Digitaalne ühendatus Transpordiühendused ja uued liikuvusvõimalused 1306085 4527 0 0 3851334 162841 Vastupanuvõimeline Vastupanuvõime kliimamuutustele Vastupanuvõime keskkonnamuutustele Sotsiaalne vastupanuvõime 0 0 Vastupanuvõimeline Vastupanuvõime kliimamuutustele Vastupanuvõime keskkonnamuutustele Sotsiaalne vastupanuvõime 52380 151927 Jõukas Mitmekesine majandustegevus Kestlik toidutootmine 0 0 Jõukas Mitmekesine majandustegevus Kestlik toidutootmine Allikas: Euroopa Komisjon 1506499 405511 „Maapiirkondade innovatsiooni ei juhi suurettevõtted. Seda teevad kogukonnad.“ „ Alates „maaelanikest “ kuni maakogukondadeni – kõik on kutsutud ja oodatud.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade innovatsiooni ei juhi suurettevõtted. Seda teevad kogukonnad.“ „ Alates „maaelanikest “ kuni maakogukondadeni – kõik on kutsutud ja oodatud.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Tugevamad maapiirkonnad Maapiirkonnad peaksid olema koduks mõjukatele ja elujõulistele kohalikele kogukondadele . Selleks et töötada välja kohalikele oludele kohandatud, kohapõhised ja integreeritud poliitikalahendused ja investeeringud, on väga oluline, et kõik inimesed saaksid aktiivselt osaleda poliitiliste otsuste tegemises ning et kaasatud oleksid paljud erinevad sidusrühmad ja võrgustikud ning kõik valitsemistasandid. Uued üldsuse aktiivse osalemise võimalused, näiteks maapiirkondade valijaskonnaga konsulteerimine või veebihääletus, võivad muuta maapiirkonnad, eriti äärepoolsed ja elanikest tühjenevad piirkonnad, atraktiivsemaks, kui inimesi kaasatakse nende tulevikku mõjutavate ning piirkonna kultuuri- ja majandusvõimaluste maksimaalse ärakasutamise otsuste tegemisse. Olukord liikmesriigiti on küll erinev, kuid paljude ELi maapiirkondade elanike arv peamiselt väheneb ja elanikkond vananeb, mistõttu satub surve alla avalike ja erateenuste osutamine. Põhitähtis on muuta maapiirkonnad ligitõmbavaks elu- ja töökohaks. Selles suhtes tuleb kõikidele inimestele tagada piisava kvaliteediga esmatähtsate teenuste, näiteks vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne side, igakülgne kättesaadavus. Samuti tuleks välja töötada innovaatilised teenuselahendused, kasutades maksimaalselt ära digivahendite võimalusi ja igati soodustada sotsiaalset innovatsiooni. Ühendatud maapiirkonnad 1416050 92710 „Maapiirkondades on ikka veel arvukaid valgeid taristulaike – maanteede, transpordi, kanalisatsiooni ja veevarustuse osas.“ „Lairibaühendus peab olema iseenesest mõistetav. Tegemist on eesmärgi saavutamise vahendiga, mitte eesmärgi endaga.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondades on ikka veel arvukaid valgeid taristulaike – maanteede, transpordi, kanalisatsiooni ja veevarustuse osas.“ „Lairibaühendus peab olema iseenesest mõistetav. Tegemist on eesmärgi saavutamise vahendiga, mitte eesmärgi endaga.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 61430 0 0 Maapiirkondade edasine areng sõltub sellest, kui hästi need on omavahel ning linnalähi- ja linnapiirkondadega ühendatud . See lihtsustab maapiirkondadesse pääsemist ja samal ajal teeb suuremal arvul teenuseid kohalike kogukondade jaoks kättesaadavaks. Transpordi valdkonnas tähendab see seda, et säilitatakse või täiustatakse taskukohase hinnaga ühistransporditeenuseid ja -taristut, nagu raudteed, siseveeteed ja maanteed, elektromobiilsust toetavad laadimisjaamad ja tanklad, jalgrattateed, mitmeliigilise transpordi ühendused, sealhulgas aktiivsete transpordivahenditega, ning lähimerevedu ja lennuühendused, mis on sageli ainus võimalus ühendada saari ja teatavaid äärealasid. Põhjalikumalt tuleks uurida ka maapiirkondade potentsiaali olla jätkusuutlike ja innovaatiliste liikuvuslahenduste väljatöötamise, katsetamise ja kasutuselevõtu keskusteks. Digitaristu on maapiirkondade jaoks eluliselt vajalik digipöörde elluviimiseks ja selle võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks . Digivõimekuse areng maapiirkondades muudab need atraktiivsemaks. Digitehnoloogia pakub selliseid teenuseid nagu mitmeliigilised intelligentsed transpordisüsteemid, kiire hädaabi õnnetusjuhtumite korral, sihipärasemad jäätmekäitluslahendused, arukad energia- ja valguslahendused, ressursside optimeerimine jne. Vastupanuvõimelised, heaolu pakkuvad maapiirkonnad 1377315 46355 „Arenguvisioon peab soodustama jätkusuutlikku vastupanuvõimet ja kaasavat arengut ning suurendama elanike heaolu.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Arenguvisioon peab soodustama jätkusuutlikku vastupanuvõimet ja kaasavat arengut ning suurendama elanike heaolu.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 7455 0 0 Maapiirkonnad saavad etendada ja peaksid etendama keskset rolli Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. Loodusvarade säilitamine, maastike, sealhulgas kultuurimaastike taastamine, põllumajanduse muutmine keskkonnahoidlikumaks ja tarneahelate lühendamine – kõik see muudab maapiirkonnad kliimamuutustele, looduslikele ohtudele ja majanduskriisidele vastupanuvõimeliseks . Ökosüsteeme kaitsvate teenuste osutajana ja CO 2 -neutraalsuse tagavate lahenduste pakkujana on maapiirkondadel üha tähtsam roll kliimamuutuste leevendamises ning kestlikus bio- ja ringmajanduses. Maapiirkonnad peaksid tuginema kestlikule põllumajandusele, metsandusele, põllumajanduse toiduainete tööstusele ja mitmekesisele keskkonnasäästlikumale majandustegevusele, mis edendavad süsinikku siduvat põllumajandust ning kohapealset kogukonnapõhist kvaliteetset tootmist. Maapiirkondade arengu tagamiseks tuleks ühel ja samal ajal arendada mitmesuguseid erinevaid kestliku tegevuse valdkondi. Perekondlik põllumajandustegevus peaks olema kooskõlas muu majandustegevusega ning samal ajal tuleks maakasutuse planeerimisega ja üldplaneerimisega järgida majandussektorite asjakohast autonoomiat ning see säilitada. Samamoodi tuleks silmas pidada põllumajandustootmise mõju vee- ja mereökosüsteemidele. Rohe- ja digipööre peaksid kulgema õiglaselt ja arvesse tuleks võtta kõigi maakogukondade liikmete, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajadusi, et tugevdada maapiirkondade sotsiaalset vastupanuvõimet . Selleks et muuta maapiirkonnad sotsiaalselt vastupanuvõimelisemaks, tuleb kasutada ära ühiskonna eripärasid ja kõiki selle andekaid liikmeid. Kõikidel inimestel peaks olema võimalus ümber õppida ja oskusi täiendada ning niiviisi leida kvaliteetseid töökohti ja -võimalusi ning riigi, piirkonna ja kohalikul tasandi otsuste tegemisel peaksid kõik olema võrdselt esindatud. Tegeleda tuleks soolise vägivalla ja soostereotüüpide probleemidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka noortele, eakamatele ja puuetega inimestele, lastele, LGBTIQ+-inimestele, rändetaustaga inimestele ja romade kogukondadele, kelle jaoks mõnikord ei ole põhiteenused, näiteks piisavad sotsiaal- ja haridusteenused ning tervishoid, kättesaadavad. Jõukad maapiirkonnad 1424940 93980 „ Jätkata võetud kohustust toetada maapiirkondade tegevuse ja funktsioonide mitmekesistamist, kasutades ära kohapealseid tugevaid külgi, teadmisi ja võimalusi ning pakkudes suuremat toetust väikestele ja mikroprojektidele, mida edendavad eelkõige noored ja töötud, vältides nende lahkumist suurlinnadest. “ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „ Jätkata võetud kohustust toetada maapiirkondade tegevuse ja funktsioonide mitmekesistamist, kasutades ära kohapealseid tugevaid külgi, teadmisi ja võimalusi ning pakkudes suuremat toetust väikestele ja mikroprojektidele, mida edendavad eelkõige noored ja töötud, vältides nende lahkumist suurlinnadest. “ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkonnad muutuvad jõukamaks , kui majandustegevus mitmekesistub ja lisanduvad tööhõivet positiivselt mõjutavad uued sektorid ning kui põllumajandus ja põllumajanduslik toidutööstus annavad lisandväärtust. Mitmekesise majandustegevuse aluseks peaksid olema kohalikud majandusstrateegiad, sealhulgas meetmed, mis muudavad majanduskeskkonna ettevõtete jaoks atraktiivseks. Majanduse mitmekesistamiseks tuleks kogukondade jaoks teha kättesaadavaks ka digi- ja hübriidhariduse ja -koolituse võimalused, et nad saaksid omandada uusi oskusi ja et toetada ettevõtlikkust. Väiksemate ettevõtete tihedam võrgustik võib olla alternatiiv konsolideerumisele, mille tulemusena võim ja kasum sageli lahkuvad maapiirkondadest. Põllumajandus, metsandus ja kalandus peaksid jääma majanduslikult oluliseks. Kohapealset majandust mõjutavad positiivselt lühikeste tarneahelate arendamine ning kohalike ja traditsiooniliste toiduainete kvaliteeti ja mitmekesisust tunnustavate märgistussüsteemide kasutamine. Tootjaorganisatsioonid saavad edendada tooteid ja piirkondi näiteks reklaamikampaaniatega. Niimoodi on ka võimalik rahuldada suurenevat nõudlust selliste kohalike toodete järele, mis on seotud konkreetsete maapiirkondadega, kust need pärinevad, ning tagada Euroopa toiduainete tootmise sõltumatus ja jätkusuutlikkus ka tulevikus. Maaelupakt ja ELi maaelu arengu tegevuskava Arenguvisiooni eesmärke aitavad saavutada maaelupakt, ELi maaelu arengu tegevuskava, konkreetsed juhtprojektid ja uued vahendid (vt punkt 3.1). Need hoogustavad maapiirkondade taaselustamist, leevendavad negatiivsete suundumuste mõju ning võimaldavad jälgida 2040. aastaks seatud eesmärkide saavutamist ja sellest aru anda. 8890 381608 „Maaelu arengut mõjutava rahvusvahelise ning riigi ja kohaliku tasandi poliitika omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus suurendavad meie ühiste jõupingutuste positiivset mõju.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maaelu arengut mõjutava rahvusvahelise ning riigi ja kohaliku tasandi poliitika omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus suurendavad meie ühiste jõupingutuste positiivset mõju.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maaelupakt – ELi maapiirkondade parem juhtimine Maapiirkondade pakt töötatakse välja koos kõigi valitsemistasandite ja sidusrühmadega, kes toetavad käesolevas teatises esitatud arenguvisiooni ühiseid eesmärke (vt tagapool). Pakt loob ühisraamistiku paljude eri osalejate kaasamiseks ja nende koostööks ELi, riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil . See suurendab ELi, riikide, piirkondade ja territoriaalse poliitika ja sekkumismeetmete omavahelist koostoimet, täiendavust ja sidusust, et saavutada selle pikaajalise visiooni eesmärke ning järgida maakogukondade ühiseid püüdlusi. Kõigi valitsemistasandite ja sidusrühmade vahelist suhtlust maaelu arengu valdkonnas soodustatakse olemasolevate võrgustike kaudu, mida kasutatakse maapiirkondade sidusrühmade kaasamiseks. Komisjon aitab kaasa sellele, et paktist saaks edukas raamistik. Riikide ametiasutused ja sidusrühmad saavad vahetada mõtteid selle kohta, kuidas saavutada arenguvisiooni ühiseid eesmärke. Kogemuste ja parimate tavade jagamine strateegiate, tegevuskavade ja konkreetsete meetmete väljatöötamine aitab tagada, et 2040. aastaks on kõik maapiirkonnad tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad. Liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi, kus ei ole veel kujundatud strateegiat ega tegevuskava pakiliste probleemide lahendamiseks, kutsutakse üles seda tegema. Eriline tähelepanu suunatakse struktuurse ülemineku juhtimisele ning mitmetasandilise ja osalusjuhtimise väljakujundamisele ning maapiirkondade jaoks kõige sobivamate lahenduste rakendamisele. Neli tegevussuunda – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad maapiirkonnad – võtavad kokku maakogukondade ja sidusrühmade ühised püüdlused, milline peaks olema maapiirkondade olukord 2040. aastal. Atraktiivsed piirkonnad, mis on välja arendatud kooskõlas harmoonilise territoriaalarenguga , kasutades ära nende konkreetset potentsiaali, andes neile uusi võimalusi ja pakkudes lahendusi kohapeal, et aidata toime tulla üleilmsete probleemide kohaliku mõjuga. Osalemine mitmetasandilises kohalikus valitsemise süsteemis, töötades koostöö- ja osaluspõhiste lähenemisviiside abil välja integreeritud strateegiaid ning kasutades ära kohalikele oludele kohandatud eri poliitikameetmetest ning linna- ja maapiirkondade omavahelisest sõltuvusest saadavat kasu. Toiduga kindlustatuse ja majandusvõimaluste tagamine ning selliste kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnas laiemalt, nagu bioressursipõhised materjalid ja energia, aga ka kohalikud kogukonnapõhised kvaliteettooted, taastuvenergia, säilitades õiglase osa loodud väärtusest. Dünaamilised kogukonnad, kus keskendutakse heaolule , sealhulgas elatusvahenditele, õiglusele, jõukusele ja elukvaliteedile, kus kõik inimesed elavad ja töötavad hästi koos, ning piisavale vastastikusele toetusvõimele. Põlvkondadevahelist solidaarsust, õiglust ja uuenemist edendavad kaasavad kogukonnad, mis on avatud uustulnukatele ja kus soodustatakse kõikide jaoks võrdseid võimalusi. Rikkalikud looduslikud allikad, mida aitab suurendada rohelise kokkulepe eesmärkide saavutamine ja mis ise aitavad kaasa nende eesmärkide, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamisele, ning loodusvarade säästev majandamine. Digitaalse innovatsiooni võimaluste täielik ärakasutamine ning kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste, laialdase digikirjaoskuse ja paremate oskuste omandamise võimaluste võrdväärne kättesaadavus. Ettevõtlikud, innovatiivsed ja kvalifitseeritud inimesed, kes üheskoos aitavad kaasa tehnoloogilisele, ökoloogilisele ja sotsiaalsele progressile. Elu täis paigad, kus osutatakse tõhusaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid avalikke ja erateenuseid, sealhulgas piiriüleseid teenuseid, ning pakutakse vastavalt olukorrale kohandatud lahendusi (nt transport, haridus, koolitus, tervishoid ja hoolekanne, sealhulgas pikaajaline hooldus, sotsiaalelu ja jaekaubandus). Eripalgelised paigad , kasutades maksimaalselt ära neile ainuomaseid eeliseid, andekaid inimesi ja potentsiaali. Lisaks maapiirkondade mitmekesisusele, mis on eduka kohanemise üks eelis, on nende püüdluste puhul tegemist ühise seisukohaga ja ELi jaoks võib-olla ka lisaväärtusega ning seetõttu esitatakse need ühiste eesmärkidena , et kinnitada ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni . Atraktiivsed piirkonnad, mis on välja arendatud kooskõlas harmoonilise territoriaalarenguga , kasutades ära nende konkreetset potentsiaali, andes neile uusi võimalusi ja pakkudes lahendusi kohapeal, et aidata toime tulla üleilmsete probleemide kohaliku mõjuga. Osalemine mitmetasandilises kohalikus valitsemise süsteemis, töötades koostöö- ja osaluspõhiste lähenemisviiside abil välja integreeritud strateegiaid ning kasutades ära kohalikele oludele kohandatud eri poliitikameetmetest ning linna- ja maapiirkondade omavahelisest sõltuvusest saadavat kasu. Toiduga kindlustatuse ja majandusvõimaluste tagamine ning selliste kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnas laiemalt, nagu bioressursipõhised materjalid ja energia, aga ka kohalikud kogukonnapõhised kvaliteettooted, taastuvenergia, säilitades õiglase osa loodud väärtusest. Dünaamilised kogukonnad, kus keskendutakse heaolule , sealhulgas elatusvahenditele, õiglusele, jõukusele ja elukvaliteedile, kus kõik inimesed elavad ja töötavad hästi koos, ning piisavale vastastikusele toetusvõimele. Põlvkondadevahelist solidaarsust, õiglust ja uuenemist edendavad kaasavad kogukonnad, mis on avatud uustulnukatele ja kus soodustatakse kõikide jaoks võrdseid võimalusi. Rikkalikud looduslikud allikad, mida aitab suurendada rohelise kokkulepe eesmärkide saavutamine ja mis ise aitavad kaasa nende eesmärkide, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamisele, ning loodusvarade säästev majandamine. Digitaalse innovatsiooni võimaluste täielik ärakasutamine ning kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste, laialdase digikirjaoskuse ja paremate oskuste omandamise võimaluste võrdväärne kättesaadavus. Ettevõtlikud, innovatiivsed ja kvalifitseeritud inimesed, kes üheskoos aitavad kaasa tehnoloogilisele, ökoloogilisele ja sotsiaalsele progressile. Elu täis paigad, kus osutatakse tõhusaid, kättesaadavaid ja taskukohaseid avalikke ja erateenuseid, sealhulgas piiriüleseid teenuseid, ning pakutakse vastavalt olukorrale kohandatud lahendusi (nt transport, haridus, koolitus, tervishoid ja hoolekanne, sealhulgas pikaajaline hooldus, sotsiaalelu ja jaekaubandus). Eripalgelised paigad , kasutades maksimaalselt ära neile ainuomaseid eeliseid, andekaid inimesi ja potentsiaali. Lisaks maapiirkondade mitmekesisusele, mis on eduka kohanemise üks eelis, on nende püüdluste puhul tegemist ühise seisukohaga ja ELi jaoks võib-olla ka lisaväärtusega ning seetõttu esitatakse need ühiste eesmärkidena , et kinnitada ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni . ELi maaelu arengu tegevuskava Kuna komisjon on taas võtnud südameasjaks pühenduda maakogukondadele ja maapiirkondade arengule, tehakse käesolevas teatises ettepanek töötada välja juhtalgatustele keskenduv maaelu arengu tegevuskava. Mitmes ELi poliitikavaldkonnas juba toetatakse maapiirkondade probleemide lahendamist ning nende piirkondade tasakaalustatud, õiglast, keskkonnahoidlikku ja innovaatilist arengut. Reformitud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD), on üks peamisi ELi maapiirkondade rahastamise allikaid, mille abil edendatakse arukat, vastupanuvõimelist ja mitmekesist põllumajandussektorit ning keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning tugevdatakse maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ühtekuuluvuspoliitika on teine peamine võimalus toetada maapiirkondi ning selle raames saab edendada ja toetada liikmesriikide, piirkondade ja territooriumide üldist harmoonilist arengut. Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) kaudu märkimisväärseid investeeringuid maapiirkondade inimestesse ja taristusse. Nii on ühtekuuluvuspoliitika uute poliitikaeesmärkide (2021–2027) „kodanikele lähemal olev Euroopa“ ning „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa“ kaudu võimalik ka välja kujundada iga piirkonna vajadustele kohandatud strateegiaid. Tänu sellele saavad liikmesriigid ja piirkonnad paindlikult kohandatava raamistiku, mille alusel toetada integreeritud territoriaalarengut mitmetasandilise valitsemise kaudu. Samuti pakub see võimalust toetada maapiirkondades ja nende poolt välja töötatud kohapõhiseid lahendusi. Seepärast peaksid liikmesriigid kestliku ja integreeritud maaeluarengu hoogustamiseks kasutama ära ÜPP strateegiakavadega ja ühtekuuluvuspoliitika programmidega aastateks 2021–2027 pakutavaid võimalusi. Peale selle peaksid nad maapiirkondade investeerimispuudujääkide täitmiseks kasutama suurepäraseid võimalusi, mida pakuvad taaste- ja vastupidavusrahastu, programm „InvestEU“ ja muud ELi programmid ning Euroopa Investeerimispank. Rahastamisvahendeid tuleb kasutada sidusalt, täiendusena liikmesriikide ja piirkondade sekkumismeetmetele, mis on ka edaspidi äärmiselt olulised maapiirkondade ulatuslikuks toetamiseks. Lisaks neile peamistele rahastamisvõimalustele käsitletakse käesoleva arenguvisiooni aluseks olevas ELi maaelu arengu tegevuskavas konkreetseid projekte ja algatusi, mis põhinevad neljal tegevussuunal ja ühendavad ELi eri poliitikavaldkondi eesmärgiga see visioon reaalselt ellu viia. Arenguvisiooni elluviimiseks on juhtalgatuste raames välja toodud mitu algatust, mida ühiselt rakendades saavutada visiooni ühiseid eesmärke ja mille alla on tavaliselt koondatud mitu koostöömeedet. Juhtalgatused on teostatavad projektid, mida toetavad lisas üksikasjalikult kirjeldatud täiendmeetmed . 4502997 -344191 0 0 -64135 440055 „Tunnustada tuleb maapiirkondade elulist tähtsust ühiskonna kui terviku jaoks ja parandada nende mainet ning linlaste ja otsusetegijate suhtumist neisse. Selleks on vaja purustada stereotüübid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Tunnustada tuleb maapiirkondade elulist tähtsust ühiskonna kui terviku jaoks ja parandada nende mainet ning linlaste ja otsusetegijate suhtumist neisse. Selleks on vaja purustada stereotüübid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondi tugevdavad juhtalgatused Kohalikud kogukonnad saavad kõige paremini hinnata oma territooriumi tugevaid külgi ja neile toetuda. Viimase 30 aasta jooksul on kogukondadel olnud võimalik töötada kohapeal välja strateegiaid ÜPP rahaliste vahendite abil algatuse „LEADER“ raames. Üks ühtekuuluvuspoliitika silmapaistev tunnusjoon on ka nn kogukonna juhitud kohaliku arengu algatus, seda eelkõige linnalähipiirkondades, rannikualadel ja saartel. Praegustele ja tulevastele kohaliku arengu strateegiatele tuginedes peaksid kohalikud kogukonnad saama tõhustatud võrgustiku kaudu küsida rohkem nõu, eelkõige rahastamisvõimaluste kättesaadavuse kohta ja selliste strateegiate väljatöötamise kohta. Selles osas jätkatakse ka arukate külade strateegia edendamist. Selleks et muuta maapiirkonnad dünaamilisemaks, pakutakse välja järgmised algatused. Maapiirkondade taaselustamise platvorm Komisjon loob ühtse kontaktpunktina tegutseva platvormi, kust saab teavet olemasolevate projektide ja rahastamisvõimaluste kohta ning kus saavad koostööd teha maakogukonnad, maaelu arengu projektide haldajad ja kohalikud omavalitsused. See annab maaelanikele ja -kogukondadele võimaluse rõhutada oma territooriumi eripära ja seda, kuidas nad on suutnud seda rakendada uute majandusvõimaluste tingimustes või missuguseid uusi teenuseid nad on oma elanikele pakkunud. See omakorda võimaldab projektihaldajatel või maapiirkondade ametiasutustel kohandada neid strateegiaid vastavalt tegelikule olukorrale. Niiviisi toetatakse peamiselt neid maapiirkondi, kus elanike arv väheneb, elanikkond vananeb ja majandusvõimalused puuduvad ning millel on nüüd võimalik saada teavet ja rakendada parimaid tavasid vahendite ja strateegiate kohta. Teadusuuringud ja innovatsioon maakogukondade jaoks Tugevad innovatsiooni ökosüsteemid, mis ühendavad avaliku ja erasektori osalejaid, on maakogukondade põhiline võimalus uut indu juurde saada, et maapiirkonnad muutuksid novaatorite jaoks atraktiivseks töö- ja elukohaks, ning Euroopa võimalus koondada ühtekokku väljaspool peamisi teadmuskeskusi paiknevaid arvukaid innovatsioonivõimalusi ning andekaid ja loomingulisi inimesi. Selle juhtalgatuse raames võetavad meetmed aitavad tugevdada sellisid ökosüsteeme. Maaelule keskenduv teadus- ja innovatsioonitegevus programmi „Euroopa horisont“ raames toetab maakogukondades tehtavat ja nende jaoks mõeldud innovatsioonitegevust, koolitust ning teadmiste vahetamist sealses innovatsioonitegevuses osalejate vahel ning innovaatiliste lahenduste levitamiseks ja kasutusele võtmiseks kasutatakse iga-aastast idufirmade külade foorumit. Lisaks neile juhtalgatustele võetakse ka täiendmeetmeid. Komisjon hindab, kuidas kõige paremini stimuleerida optimaalset maakasutuse planeerimist ja üldplaneerimist, et kaitsta ja soodustada kestlikku põllumajandust ja muud majandustegevust ning suurendada võrgustikke programmi LEADER ja arukate külade algatuse raames. Tänu kaasamismeetmetele jõuavad maapiirkondades suurema hulga inimesteni ka sellised uued programmid nagu Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus. 4632014 -306099 0 0 1270 405130 „Olenemata sellest, kui palju kulutatakse haridusele, turismi edendamisele, uute majandusalgatuste väljatöötamisele jne, on mis tahes arengualgatuse puhul kesksel kohal juurdepääsuvõimalused. Kui puuduvad head juurdepääsuvõimalused ja ühendused, mõjutab see kõiki maapiirkondades rakendatavaid arengustrateegiaid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Olenemata sellest, kui palju kulutatakse haridusele, turismi edendamisele, uute majandusalgatuste väljatöötamisele jne, on mis tahes arengualgatuse puhul kesksel kohal juurdepääsuvõimalused. Kui puuduvad head juurdepääsuvõimalused ja ühendused, mõjutab see kõiki maapiirkondades rakendatavaid arengustrateegiaid.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade ühendatust soodustavad juhtalgatused Komisjon kutsub liikmesriike ja piirkondi üles arendama kestliku liikuvuse strateegiaid maapiirkondades. Olemasolevate võrgustike kõige paremaks ärakasutamiseks tuleks neis keskenduda konkreetsetele maapiirkondade liikuvuse probleemidele ning võtta arvesse piiriüleseid ja makropiirkondade ühendusi. Aluseks tuleks võtta Euroopa suunised kestliku linnalise liikumiskeskkonna kava kohta . Ka linnapiirkondi kutsutakse üles võtma vastu kestliku liikuvuse kava, milles pööratakse tähelepanu ümbritsevatele linnalähi- ja maapiirkondadele. Ettevõtluse ja kaugtöö jaoks ning innovatsiooni ja uute majandusvaldkondadega kohanemiseks on ettevõtjate ja inimeste jaoks äärmiselt oluline lairibaühenduse, sh 5G leviala olemasolu. See võimaldab ka omandada oskusi innovaatilisel viisil ning on eeltingimus selliste e-teenuste kasutamiseks nagu e-tervis, jaemüük, internetipangandus, reisiteave ja juurdepääs avaliku halduse asutustele. Vastupidavate ja kulutõhusate teenuste osutamiseks on vaja ühendada maapealse ja kosmoseside võimalused ning tagada kõikjal kiire lairibaühendus. Juurdepääsu tagamiseks on väga oluline ka laialdaselt arendada digikirjaoskust. Maapiirkondade arendamisel tuleks lähtuda ka andmetest. Nii saab toetada paremat ja tõhusat teenuste osutamist, kaasata kodanikke ja soodustada innovatsiooni sellistes valdkondades nagu liikuvus, energeetika, toiduga varustatus ja tervishoid. Maapiirkondade paremaks ühendamiseks pakutakse välja järgmised algatused. Kestliku mitmeliigilise liikuvuse parimad tavad maapiirkondade jaoks Hädavajalik on täiustada olemasolevaid transpordiühendusi. Selleks tuleks digiteerimise abil optimeerida kestliku mitmeliigilise liikuvuse lahendusi ja ühendusvõimalusi. Tuginedes linnalise liikumiskeskkonna võrgustike tegevusega seoses saadud kogemustele, toetab komisjon maapiirkondade omavalitsusi liikuvuslahenduste arutamisel ja väljaselgitamisel. Kohaliku tasandi algatuste tutvustamisega saavad kohalikud omavalitsused arutada maapiirkondade liikuvusküsimusi ja kohandada algatust vastavalt oma territooriumile ning muuta transpordivõimalused kestlikumaks ja maapiirkonnad ligipääsetavamaks . Maapiirkondade digitulevik Digipöörde puhul tuleb seada kesksele kohale maapiirkonnad ja -kogukonnad. Algatusega „Maapiirkondade digitulevik“ nähakse ette integreeritud meetmekogum, et hoogustada kestlikku digipööret maapiirkondades ning muuta need piirkonnad elanike ja ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks, et ettevõtjad ja elanikud kas jääksid kohale või tuleksid sinna tagasi. Algatuses käsitletakse järgmist küsimusi: digitaalne ühendatus: kõrvaldada erinevus maa- ja linnapiirkondade vahel ning tagada üleüldine ja taskukohane kiire internetiühendus. Selle saavutamiseks kaasatakse erasektori investeeringud; digitehnoloogia; maapiirkondade arengut toetavad digitaalne innovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, asjade interneti lahendused ja digitaalse innovatsiooni keskused; inimesed: suurendada pädevust, mis on vajalik digipöördeks maapiirkondades, sealhulgas tagada juurdepääs hästi toimivale digihariduse ökosüsteemile ja võimalus selles osaleda, nagu on sätestatud 2021.–2027. aasta digiõppe tegevuskava strateegilistes eesmärkides, ning edendada digioskusi ja ettevõtlust, et digipöördest oleks kasu kõigile. mõõta linna- ja maapiirkondade vahelise digilõhe kõrvaldamisel tehtud edusamme ning vaadata üle praegused näitajad, muutes eelkõige digimajanduse ja -ühiskonna indeksi maapiirkondade digiindeksiks. Aastaks 2030 on ELi eesmärk tagada, et demokraatlik elukorraldus ja avalikud teenused oleksid kõigile veebis täielikult kättesaadavad. Kooskõlas 2030. aastaks ette nähtud digikompassi algatusega peaksid põhilised avalikud teenused muutuma Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele veebis 100 % kättesaadavaks, 100 %-l Euroopa kodanikest saaks olema juurdepääs oma terviseandmetele (e-tervise andmed) ning 80 % kodanikest kasutaks 2030. aastaks e-identimist . Taristusse, tehnoloogiasse ja inimestesse investeerimisel tuleks ühendada Euroopa-poolsed rahalised vahendid EAFRDst, ERFist, ESF+-ist, Euroopa ühendamise rahastust ning taaste- ja vastupidavusrahastust riiklike ja erasektori vahenditega. Need investeeringud aitavad tagada kõigis maapiirkondades kiire lairibaühenduse 2025. aastaks. Tuleb märkida, et taaste- ja vastupidavusrahastust vähemalt 20 % peaks minema digipöörde toetuseks. Nagu digikümnendit käsitlevas teatises märgitud, peaksid 2030. aastaks olema kõik Euroopa majapidamised kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud alad 5G-võrguga. 4478655 1179215 0 0 Lairibaühenduse kasutuselevõtu hõlbustamiseks toetab komisjon lisaks neile juhtalgatustele ka pädevaid lairibaühenduse asutusi. ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ning programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames eraldatavad rahalised vahendid võimaldavad digiteerimisega veelgi edasi minna, seda eelkõige põllumajandussektoris. Mis puudutab transporti, siis linna- ja maapiirkondade ühendusi käsitletakse ELi uues linnalise liikuvuse keskkonna raamistikus ning maapiirkondade vajadusi võetakse arvesse ELi droonistrateegia versioonis 2.0. -75565 419735 „Maapiirkondade kestlikuks muutmiseks tuleb silmas pidada kõiki nende arengu aspekte.“ – „Põllumeestele tähendavad ilmastikusõbralikud tootmismeetodid uusi võimalusi tulevikuks.“ „COVID-19 ajal on ilmnenud eri territooriumide puudused ja võimalused. Just maapiirkondades, kus haiguse leviku oht tundub väiksem kui tihedalt linnastunud piirkondades, tundsid elanikud puudust lähedal asuvatest tervishoiuasutustest ja -teenustest, kusjuures üldiselt on sealne elanikkond vanem ja seega ka ohtudele vastuvõtlikum.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade kestlikuks muutmiseks tuleb silmas pidada kõiki nende arengu aspekte.“ – „Põllumeestele tähendavad ilmastikusõbralikud tootmismeetodid uusi võimalusi tulevikuks.“ „COVID-19 ajal on ilmnenud eri territooriumide puudused ja võimalused. Just maapiirkondades, kus haiguse leviku oht tundub väiksem kui tihedalt linnastunud piirkondades, tundsid elanikud puudust lähedal asuvatest tervishoiuasutustest ja -teenustest, kusjuures üldiselt on sealne elanikkond vanem ja seega ka ohtudele vastuvõtlikum.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade vastupanuvõimet toetavad juhtalgatused Selle teema raames võetavad meetmed aitavad suurendada maapiirkondade vastupanu keskkonna-, kliima- ja sotsiaalmuutustele ning keskenduvad ettevõtjatele ja ametiasutustele, kuna nende üleminekukulud võivad olla ebaproportsionaalselt suured. Kaasata tuleks need ELi kodanikud, kes võivad jääda ilma oma õigustest, samuti tuleks tagada tuleks sooline võrdõiguslikkus, maapiirkondades elavate vähemusrahvuste või rassilise taustaga inimeste või hooajatöötajate võrdõiguslikkus ja kaasamise ning seada samaväärselt esikohale majandus- ja sotsiaalareng. Selleks et muuta maapiirkonnad vastupidavaks, pakutakse välja järgmised algatused. Maapiirkondade omavalitsuste toetamine energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel Linnapeade kliima- ja energiapakti näol on tegemist maailma suurima omavalitsuste võrgustikuga. Maapiirkondadest pärit allakirjutanutele luuakse maapiirkondade arenguga seotud tegevussuund, et vahetada parimaid tavasid, pääseda ligi rahalistele vahenditele ja suurendada teadlikkust nende osatähtsusest kliimamuutuste vastu võitlemises. Euroopa vahenditest on võimalik rahastada hoonete renoveerimist maapiirkondades, toetades töökohtade tagamisega ELi taastumist COVID-19 pandeemiast ja aidates saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke sellega, et suurendatakse energiatõhusust ja taastuvenergia tootmist kohapeal ning vähendatakse energiaostuvõimetust ELis. Maapiirkonnad on ka igakülgselt esindatud algatuses „Uus Euroopa Bauhaus“, mille raames ühendatakse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid meie elukohaga, st hoonete ja avaliku ruumi kohandamisega. Süsinikku siduval põllumajandusel põhinevad kliimameetmed turbaaladel Märg- ja turbaalade taastamine, taassoostamine ja säilitamine võib olla väga kasulik kliimaprobleemide seisukohast, kuna tänu sellele on võimalik heitkoguseid kohe silmatorkavalt vähendada suhteliselt väikeses piirkonnas ning samal ajal saada mitmeti lisakasu seoses veemajanduse ja elurikkusega. Territoriaalselt tegutsedes oleks selline üleminek tõhusam, seda eriti ulatuslike turbaaladega maapiirkondades. Need piirkondi võiks toetada õiglase ülemineku fondist. Süsinikku siduva põllumajanduse algatused võiksid olla põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks lisasissetulekuks kui preemia CO 2 sidumise eest. Nagu strateegias „Talust taldrikule“ märgitud, soodustab uus süsinikku siduva põllumajanduse algatus seda uut ärimudelit. Süsinikku siduva põllumajanduse algatuse arendamiseks piirkondades on võimalik saada toetust ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ja programmi LIFE raames. Eriti vajalik on tagada põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate põhjalik nõustamine. Kavandatav ELi missioon mulla seisundi ja toidu valdkonnas Algatusega „Mulla seisund ja toit“ seoses kavandatud missiooniga, mida rahastatakse programmi „Euroopa horisont“ raames, soovitakse rakendada ambitsioonikat teadusuuringute ja innovatsiooni programmi. Missioon peaks aitama lahendada mullaprobleeme maapiirkondades, aga ka linnakeskkonnas, ning looma sideme maa- ja linnapiirkondade tavade vahel. Missiooni eesmärk peaks olema ka rakendada kodanike kaasamise meetmeid ja püüda parandada teadmisi mulla kohta. Sotsiaalne vastupanuvõime ja naised maapiirkondades Naisi toetatakse ettevõtlusega tegelemisel, otsustusprotsessis osalemisel ning investeerimisel töö- ja eraelu tasakaalustamise teenustesse, nagu alusharidus ja lapsehoid, samuti toetatakse eakatele mõeldud teenuseid. Ka on võimalik naisi tööturule rohkem lõimida. Nagu on märgitud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025, toetab komisjon jätkuvalt liikmesriikide tegevust, mille eesmärk on parandada maapiirkondades lastele ja muudele ülalpeetavatele isikutele mõeldud kvaliteetsete haridus- ja hooldusteenuste kättesaadavust ja taskukohasust, tehes selleks investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „InvestEU“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Erilist tähelepanu pööratakse ka halvemas olukorras elanikele. Neile neljale juhtalgatusele lisanduvad muud demograafilist ja sotsiaalset vastupanuvõimet käsitlevad meetmed. Sinna hulka kuuluvad muu hulgas meetmed, mille toetusel analüüsitakse tegureid, mille tõttu rahvastik Euroopa teatavates maapiirkondades väheneb, ning meetmeid, mille abil kaasata ja lõimida rändetaustaga inimesi ja muid vähemusi. 4561988 12065 0 0 1270 437933 „Maapiirkondade tuleviku seisukohast on eluliselt tähtis mitmekesistada majandust, edendada innovatsiooni sealsetes ettevõtetes, eriti mikroettevõtetes, ja muuta nende piirkondade ettevõtlusstruktuur konkurentsivõimelisemaks.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) 0 0 „Maapiirkondade tuleviku seisukohast on eluliselt tähtis mitmekesistada majandust, edendada innovatsiooni sealsetes ettevõtetes, eriti mikroettevõtetes, ja muuta nende piirkondade ettevõtlusstruktuur konkurentsivõimelisemaks.“ (Pikaajalise visiooni teemal korraldatud konsultatsioonid) Maapiirkondade jõukust edendavad juhtalgatused Selle valdkonna meetmed peaksid aitama mitmekesistada maapiirkondade majandust ühiskonnas toimuva rohe- ja digipöörde kontekstis ning tagama tugevamad väärtusahelad tootmises ning kultuuri- ja loomemajanduses. Asjakohased meetmed peaksid olema hästi kooskõlas piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiatega ja tagama, et maapiirkonnad oleksid jätkuvalt atraktiivsed tööstusesse ja muusse majandustegevusse investeerimiseks. Toetada tuleks ka maapiirkondade mitmekesistamist väljaspool toidu- ja põllumajandussektorit. Maapiirkondade arengule aitab kaasa ka see, kui tagada turismi ning põllumajandusettevõtetes turustamise ja töötlemise omavaheline koostoime, sealhulgas tuleks edendada geograafiliste tähiste kasutamist. See võiks hõlmata selliste geograafiliste tähistega toodete turustamist, mis näitavad toote ja selle territoriaalse päritolu tugevat seost. Nii oleks parem turustada kaupu, mis on toodetud hästi hallatud Natura 2000 aladel, kuna see näitab tootmise kokkusobivust looduskaitsega. Piirkondadel aidatakse välja töötada strateegiaid, milles kasutatakse maksimaalselt ära piirkondade tugevaid külgi, seda eelkõige rohelise kokkuleppega seotud valdkondades ning tootmis-, teenindus- ja loomesektoris, säilitades samas toidutootmise sõltumatuse ja kestlikkuse. Seetõttu on põhitähtis arendada maapiirkondade tööstus- ja teenindussektorit, aga ka tooraine- ja energeetikasektoriga seotud väärtusahelaid, ning aidata neid üleminekul, jätmata samas tähelepanuta põllumajandustootmist ega kasutada põllumajandusmaad mittesäästlikult. Tootmis-, energeetika-, kultuuri- ja loomesektor on tihedalt seotud tootlikkusega ja tööhõive suurenemisega maapiirkondade muudes sektorites ning toetavad neid. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab töötama 78 % 20–64aastastest inimestest. Selle saavutamiseks tuleb (muu hulgas) tagada maapiirkondade inimeste osalemine tööturul. Samuti on tegevuskavaga ette nähtud, et 2030. aastaks peaks 60 % kõigist täiskasvanutest osalema igal aastal mingil koolitusel. ESF+ vahenditest toetatakse maapiirkondade inimeste koolitamist, et tagada neile vajalikud vahendid, et olla muutuval tööturul konkurentsivõimeline. Euroopa haridusruumi strateegia raames kavandatud algatused aitavad parandada riikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja muudavad need kaasavamaks, mis mõjutab ka maapiirkondi ja äärepoolseid piirkondi. Selleks edendatakse järgmisi meetmeid. Ettevõtlus ja sotsiaalmajandus maapiirkondades Komisjon võtab arvukalt meetmeid, kaasa arvatud teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes juba tegutsevad maapiirkondades või kavatsevad seda tegema hakata. See võimaldab ettevõtjatel ja väikeettevõtetel end maapiirkondades sisse seada ja aidata neil kohaneda muutuvas majanduskeskkonnas, ühtlasi võimaldab see teha äri ja koostööd ning luua ettevõtlusklastreid innovaatilisel viisil ning arendada uusi majandussektoreid. Osaliselt kasutatakse selleks programmi „Euroopa horisont“ ja komisjoni ühtse turu programmi raames eraldatavaid vahendeid, millega konkreetselt rahuldada maapiirkondade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi. Maapiirkondade kui elukoha atraktiivsust ning elanike ja kogukondade mõjuvõimu saavad olulisel määral suurendada sotsiaalmajanduse organisatsioonid. Probleeme ja võimalusi käsitletakse Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava raames ja Euroopa klastrite koostööplatvormil, edendades innovatsiooni sotsiaalmajanduses ja sotsiaalsetes ettevõtetes, aidates koondada maapiirkondade ettevõtlusressursse ning toetades sotsiaalmajanduse sidusrühmi innovatsioonitegevuses, kvaliteetsete töökohtade loomises ja sotsiaalses kaasamises. Maapiirkondade ettevõtjate võrgustike loomist soodustatakse ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, s.t suurima Euroopas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ühendava võrgustiku kaudu ning Euroopa sotsiaalmajandusmissioonide raames tehtavaks piirkondadevaheliseks koostööks korraldatavate üleskutsetega. Erilist tähelepanu pööratakse põllumajanduslike toiduainete lühikestele tarneahelatele, kus tootjad on otseselt seotud tarbijatega. Juhtalgatust täiendatakse meetmetega, millega muu hulgas arendatakse noorte tööhõive- ja õppimisvõimalusi ning biomajanduse kestlikku arengut. ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamine Komisjon toetab ja jälgib ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamist ning ajakohastab seda korrapäraselt, et kava oleks asjakohane ja vastaks ELi uutele poliitikameetmetele. Komisjon teeb korrapäraselt koostööd liikmesriikide, sidusrühmade, asutuste ja institutsioonidega, et võimaldada vahetada teavet maaelu küsimustes. Praegused ELi ja riikide maaeluvõrgustikud, ühtekuuluvuspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad võrgustikud, ELi teabevõrgustik ja tulevased ÜPP kohaldamisalasse kuuluvad võrgustikud peaksid hakkama aktiivselt kaasama sidusrühmi, jagama häid tavasid ja võtma meetmeid mitmesugustes erinevates kavandavates küsimustes ja tegevusvaldkondades. Maapiirkondadele avalduva mõju hindamine Arvestades maaelu arengu teema mitmemõõtmelisust ja asjaolu, et aluslepingute eesmärk on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, on vaja ELi poliitikavaldkonnad maaelu seisukohast lähtudes läbi vaadata, võttes arvesse mõju, mida need valdkonnad võivad avaldada maapiirkondade tööhõivele ja majanduskasvule, arenguvõimalustele, sotsiaalsele heaolule ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ning nende piirkondade keskkonna kvaliteedile. Parema õigusloome tegevuskava ühe osana kehtestatakse maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanism, seda eelkõige selleks, et hinnata ELi põhiliste seadusandlike algatuste eeldatavat mõju maapiirkondadele. Niiviisi püütakse tagada poliitikavaldkondade sidusus, järjepidevus ja vastastikune täiendavus, et sellest oleks maapiirkondadele ja -kogukondadele kasu. Selline mõju hindamine võimaldab suurendada nende algatuste mõju kohapeal. Sellise mehhanismi loomist soovitati Corki deklaratsiooni versiooni 2.0 „Parem elu maapiirkondades“ ning kinnitati komisjoni 2017. aasta teatisega toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta , samuti hiljuti vastu võetud teatisega parema õigusloome kohta, ning konsultatsioonide käigus rõhutasid seda ka kohalikud ja piirkondade omavalitsused ning maapiirkondade sidusrühmad. Muu hulgas tugineb see territoriaalmõju hindamisele ja maapiirkondade olukorra paremale jälgimisele. Jälgitakse maapiirkondade lõimimist ELi poliitikavaldkondadesse, esitades eelkõige korrapäraselt aruandeid asjakohaste poliitikavaldkondade rakendamise kohta. Komisjon kutsub liikmesriike ka üles arutama, kas rakendada maapiirkondadele avalduva mõju hindamise põhimõtet riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil. ELi maapiirkondade vaatluskeskus Selleks et mõista majandus-, sotsiaal- ja demograafiatingimuste maaelulist mõõdet, on vaja saada ja arvesse võtta rohkem ja kvaliteetsemaid andmeid. Et veelgi parandada maapiirkondade kohta andmete kogumist ja nende analüüsimist, luuakse komisjoni juurde maapiirkondade vaatluskeskus . Vaatluskeskus annab ka teavet maaelu arenguga seotud poliitika kujundamiseks ja samal ajal toetab maaelu arengu tegevuskava rakendamist. Vaatluskeskuse ülesanded on järgmised: andmete keskne salvestamine ja analüüsimine, ühendades andmeallikad maapiirkondade andmeportaali kaudu. Võimaluse korral kasutatakse sooliselt segregeeritud andmeid; asjakohastest maapiirkondi käsitlevatest ELi algatustest teavitamine; ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamise tulemuste analüüsimine. Kuigi vaatluskeskuse tegevusulatus oleks maapiirkonnad, aitab keskus mõistagi analüüsida andmeid eri territooriumide (piiriülesed territooriumid, äärepoolseimad piirkonnad, mäestikupiirkonnad, saared, hõredalt asustatud alad jne) kohta, et anda ülevaade maapiirkondade eripärast ja nende seostest muude territooriumidega. Sellega seoses teeb vaatluskeskus koostööd Eurostati, Teadusuuringute Ühiskeskuse territoriaalpoliitika teadmuskeskuse ja Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrguga (ESPON) . Täpsemat teavet saab maapiirkondade vaatluskeskus ka programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavast maaelule suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusest. Sellega seoses kehtestab komisjon geoinfosüsteemide kasutamise ühtse korra. Niiviisi suurendatakse geoviidetega statistikaandmete avaldamist ja statistika koostamisel lisatakse geoteave. Tänu sellele saab komisjon koostada üksikasjalikumat piirkondlikku, kohalikku ja piiriülest statistikat sellistes valdkondades nagu demograafia, tervishoid, haridus, turism ja põllumajandus. ELi juhend maapiirkondadele mõeldud rahastamisvõimaluste kohta Arenguvisiooni eesmärkide saavutamiseks tuleb praegust ELi-poolset poliitilist toetust tõhustada ja veelgi tugevdada. Kõigepealt tuleb suurendada maaelu arengut soodustavate vahendite omavahelist koostoimet, nii et need üksteist täiendaksid. Komisjon töötab välja juhendi , mille abil muuta maapiirkondadele kättesaadavaks ELi-poolse rahastamise võimalused ja neid omavahel optimaalselt kombineerida. Selle juhendi eesmärk on anda teavet mitmesuguste rahastamisvõimaluste kohta, koondades teabe ühte dokumenti, mis on kättesaadav kohalikele omavalitsustele, sidusrühmadele, projektihaldajatele ja korraldusasutustele. Juhendiga toetatakse integreeritud territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiaid ning antakse maapiirkondadele taaselustamiseks lahendusideid ja tuuakse näiteid, kasutades täielikult ära uue 2021.–2027. aasta eelarve pakutavaid uusi võimalusi. Järgmised sammud Käesolev teatis, mis on oluline panus ka Euroopa tuleviku konverentsi töö jaoks, on vaid esimene samm selles suunas, et maaelupakti ja juba rakendatava ELi maaelu arengu tegevuskava kaudu saavutatakse 2040. aastaks ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni eesmärgid. Arenguvisiooni eesmärke on võimalik saavutada ning muutuvas majandus- ja sotsiaalolukorras kohaneda üksnes koostöös maapiirkondade elanikega, riikide ja piirkondade haldusasutustega, kohalike omavalitsustega ja kõigi maapiirkondade sidusrühmadega. Selleks et jälgida pikaajalise visiooni eesmärkide saavutamist, hakkab komisjon 2021. aasta lõpus koos sidusrühmadega Regioonide Komitee algatatud maaelupakti ellu viima. Sellega seoses arutatakse maaeluküsimusi temaatilistel üritustel, sealhulgas ÜPP kohaldamisalasse kuuluvates võrgustikes ja muudes ühtekuuluvuspoliitika fondide alla kuuluvates olemasolevates võrgustikes. Komisjon kaasab rohkem oma tegevusse Euroopa maapiirkondade parlamendi, mis toimib arenguvisiooni rakendamise teemaliste arvamuste vahetamise foorumina. 2023. aasta keskpaigaks teeb komisjon kokkuvõtte sellest, missuguseid meetmeid on võetud ja missuguseid kavandatakse ELi ja liikmesriikide rahastatavates maapiirkondade toetamise kavades ÜPP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmitöö perioodil 2021–2027, ning toob vajaduse korral välja puudujäägid. ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamisest lähtudes lisatakse 2024. aasta esimeseks kvartaliks avalikku aruandesse ideed maapiirkondade tõhusama toetamise meetmete ja rahastamise võimalike suundade ning edasise tegevuse kohta. Aruande üle peetavaid arutelusid võetakse arvesse 2028.–2034. aasta programmitöö perioodi ettepanekute ettevalmistamisel.
Meetme pealkiri Alguskuupäev Kirjeldus Tugevamad maapiirkonnad Juhtalgatus: maapiirkondade taaselustamise platvormi loomine 2022/2023 Maapiirkondade taaselustamise platvorm on ühtne kontaktpunkt koostööst huvitatud maakogukondadele, maapiirkondade projektiarendajatele ja kohalikele omavalitsustele. Eelkõige soovitakse platvormi abil toetada elanikkonna vähenemise ja vananemise ning majanduslike võimaluste puudumise all kannatavaid maapiirkondi, jagades neile teavet ja parimaid tavasid vahendite ja strateegiate kohta. Platvorm aitab edendada LEADERit, arukate külade strateegiat, Interregi ja integreeritud territoriaalseid strateegiaid, mille eesmärk on muuta maapiirkonnad atraktiivsemaks ja teenused kõigile kättesaadavaks. Platvormi abil luuakse seoseid territoriaalse tegevuskava alla kuuluva katsemeetmega „Väikesed kohad on olulised“ ja projektiga „Arukad maapiirkonnad 21“, mille eesmärk on töötada välja arukaid külasid käsitlevad lähenemisviisid. Juhtalgatus: teadusuuringud ja innovatsioon maakogukondade jaoks 2021 Teadus- ja innovatsioonitegevustega kavatsetakse arendada maakogukondade enda ja nende jaoks mõeldud innovatsiooni, samuti hakkab see toetama koolitust ja teadmiste vahetamist, et kiirendada innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu. Programmi „Euroopa horisont“ esimese kahe aasta jooksul tähendab see maapiirkondade innovatsiooni teemalist eksperdi- ja koolituskeskuse loomist ning meetmeid, mis on suunatud arukatele lahendustele arukates maakogukondades, innovatsioonile põllumajanduses ja maapiirkondades ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et parandada töötervishoidu ja -ohutust põllumajanduses. Maaelualaste innovatsiooni ökosüsteemide arendamise ja seda käivitavate tegurite analüüsi toetuseks luuakse kogu ELis maapiirkondade innovatsioonis osalejatele mõeldud iga-aastane maapiirkondade innovatsiooniga tegelevate idufirmade külade ( Start-up Villages ) foorum. Tõhusamad võrgustikud programmi LEADER / kogukonna juhitud kohaliku arengu algatusele ning arukate külade strateegiale. 2021 Viimase 30 aasta jooksul on kogukondadele antud võimalus töötada kohapeal välja strateegiaid ÜPP rahaliste vahendite abil programmi LEADER raames ja nüüd on kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia raames laiendatud seda võimalust ka muudele vahenditele. Tõhusamate võrgustike abil kavandatakse edendada nii neid kui ka muid lähenemisviise, nagu arukate külade ja kestlike rannikukogukondade algatused, samuti hakatakse nende abil andma kohalikele kogukondadele rohkem nõu, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisele ja vastavate strateegiate väljatöötamisega. Töötada välja uuring kestlikul põllumajandusel põhineva maakasutuse kohta. 2022 Komisjon töötab välja kestlikul põllumajandusel põhinevat maakasutust käsitleva uuringu ja hindab, kuidas selle abil veelgi stimuleerida maakasutuse optimaalset planeerimist / üldplaneerimist. Toetada maapiirkondades haridust, koolitust, noorsootööd, sporti ja vabatahtlikku tegevust. 2021 Tänu kaasamismeetmetele, mis hõlmavad kõiki hariduse, koolituse, noorsootöö, spordi ja vabatahtliku tegevuse valdkondi, jõutakse uute programmide „Erasmus+“ ja „Euroopa solidaarsuskorpus“ (2021–2027) abil maapiirkondades suurema hulga inimesteni. Kaasamismeetmete alla kuuluvad: konkreetsed rahastamismehhanismid, sihipärane teavitustegevus, lihtsamini juurdepääsetavad liikuvus- ja koostöövormid, laiem valik digimeetmeid (eriti sobiv kohaliku ja piirkonna tasandi koostööks ja algatusteks), koolituse ja võrgustike loomise võimalused. Ühendatud maapiirkonnad Juhtalgatus: arendada liikuvust maapiirkondades: 1) aidata kohalikel omavalitsustel teha kindlaks parimad tavad 2) võtta kasutusele digitaalsed mitmeliigilised liikuvusteenused 2021 Hädavajalik on täiustada olemasolevaid transpordiühendusi. Selleks tuleks digiteerimise abil optimeerida kestliku mitmeliigilise liikuvuse lahendusi ja -ühendusvõimalusi. Tuginedes linnalise liikumiskeskkonna võrgustike tegevusega seoses saadud kogemustele, toetab komisjon maapiirkondade omavalitsusi liikuvuslahenduste arutamisel ja kindlaksmääramisel. Võrgustikus tutvustatakse kohaliku tasandi algatusi, mida kohalikud omavalitsused võiksid oma territooriumil üle võtta, ning see on foorumiks, kus arutada maapiirkondade liikuvusküsimusi. Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordi ühenduste parandamine muudaks need maapiirkondadele kättesaadavamaks. Digiplatvorme saaks kasutada ka selleks, et luua reaalajas toimivaid mitmeliigilisi teabe-, piletimüügi- või broneerimisteenuseid, tänu millele saaksid inimesed jõuda oma lõppsihtkohta hõlpsasti kõige kestlikuma transpordiliigiga. Juhtalgatus: maapiirkondade digitulevik 2021 1. Digitaalne ühendatus: kõrvaldada lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel ning võimaldada üldist ja taskukohast juurdepääsu kiirele lairibaühendusele, sealhulgas 5G-võrgule. Selleks on vaja kaasata erasektori investeeringuid avaliku sektori poolse täiendava rahastamise kaudu riiklikest ja Euroopa Liidu vahenditest, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning Euroopa ühendamise rahastust. 2. Digitehnoloogia: digitaalne innovatsioon ja uued tehnoloogialahendused, nagu tehisintellekt, robootika, asjade interneti lahendused ja digitaalse innovatsiooni keskused, mis aitavad kaasa maapiirkondade arengule, rakendades Euroopa digikümnendi strateegia meetmeid. Innovatsiooni ja digivõimekuse ärakasutamiseks võetakse kasutusele uued Euroopa programmid, nagu „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. 3. Inimesed (inimkapital): edendada maapiirkondade digiüleminekuks vajalikke pädevusi, sealhulgas digioskusi ja ettevõtlust. Selle saavutamisele aitavad kaasa Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja muud Euroopa programmid. 4. Mõõta edusamme digilõhe kõrvaldamisel linna- ja maapiirkondade vahel, vaadates üle olemasolevad näitajad, muutes eelkõige digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi ümber maapiirkondade digiindeksiks. Toetada lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades. 2022 Pädevad lairibaühenduse asutused toimivad liikmesriikides või piirkondades kontaktpunktina. Need annavad juhiseid ja nõu lairibaprojektide arendajatele, investoritele ja kasutajatele (kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, kodanikud, ettevõtjad, ettevõtted ja kõik asjaomased sidusrühmad). Suuremate võimalustega rahastust toetatakse lairibaühenduse asutuste võrku, et parandada lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades ja hõlbustada investeeringuid. Jätkata põllumajandussektori digiteerimise edendamist suutlikkuse suurendamise (sh digioskuste valdkonnas), teadusuuringute ja innovatsiooni ning tutvustamistegevuse kaudu, sealhulgas asjade interneti, robootika ja automatiseerimise, suurandmete haldamise ja kasutamise valdkonnas. 2021 ÜPP ja programm „Euroopa horisont“ jätkavad põllumajanduse digipöörde toetamist ÜPP raames võetavate koolitus-, nõustamis- ja innovatsioonimeetmete kaudu ning suurte katseprojektide rahastamist programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames võetavate teadus- ja innovatsioonimeetmete kaudu. Linna- ja maapiirkondade seoste esiletõstmine uues ELi linnalise liikumiskeskkonna raamistikus 2021 ELi uus linnalise liikumiskeskkonna raamistik sisaldab konkreetseid meetmeid linna-, linnalähi- ja maapiirkondade ühenduste paremaks integreerimiseks. Seda tehakse kestliku linnalise liikumiskeskkonna kava edasiarendamise kaudu, milles pööratakse erilist tähelepanu maa- ja linnalähipiirkondade ning suurlinna- ja linnapiirkondade paremale ühendatusele. Selleks edendatakse ohutu ja kestliku liikuvuse võimalusi. Parandada juurdepääsu maapiirkondadele strateegia „Drone Strategy 2.0“ kaudu. 2022 Lisaks kommunaalteenustele (kohapealsed kontrollid ja mõõtmised) saab mehitamata õhusõidukite abil parandada juurdepääsu kaugematele maapiirkondadele. Mehitamata õhusõidukeid võib kasutada väikeste kaupade tarnimiseks maapiirkondades (nt väikepakendid, retseptiravimid patsientidele, post, toit, väikesed autoosad jne). Euroopa Komisjon võtab seda arvesse oma strateegias „Drone Strategy 2.0“. Vastupanuvõimelised maapiirkonnad Juhtalgatus: maapiirkondade omavalitsuste toetamine energiasüsteemi ümberkujundamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel 2022 1) Maapiirkondadega seotud töösuuna loomine linnapeade pakti raames Linnapeade pakti raames luuakse maapiirkondadega seotud töösuund, et levitada parimaid tavasid ja toetada maapiirkondade omavalitsusi juurdepääsul ELi rahastamisele, et toetada roheüleminekut. 2) Struktuurifondide kasutamine renoveerimislaine rahastamiseks Lisaks peaksid liikmesriigid, piirkonnad ja kohalikud omavalitsused kasutama võimalust rahastada investeeringuid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) järgmistest territoriaalsetest vahenditest: integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng ja LEADER. 3) Maapiirkondadega tegelemine algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames Algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ tuuakse Euroopa roheline kokkulepe meie eluruumi, kohandatakse hooneid ja avalikku ruumi ning sellel on ka maapiirkondade jaoks oluline roll ja seda tuleb edendada. Juhtalgatus: süsinikku siduval põllumajandusel põhinevad kliimameetmed turbaaladel 2021 Maapiirkonnad võivad saada oluliseks kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse taastamisel. Selleks tuleks põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate osutatavaid ökosüsteemi teenuseid paremini tunnustada. Näiteks on märg- ja turbaalade taastamisel, taassoostamisel ja säilitamisel suur potentsiaal kliimaga seotud kasu seisukohast, kuna tänu sellisele tegevusele võivad heitkogused kohe oluliselt väheneda suhteliselt väikeses piirkonnas ning ühtlasi saadakse seeläbi kasu veel mitmes aspektis seoses veemajanduse ja elurikkusega. Territoriaalselt tegutsedes oleks selline üleminek tõhusam, seda eriti ulatuslike turbaaladega maapiirkondades. Neid piirkondi võiks toetada õiglase ülemineku fondist. Süsinikku siduva põllumajanduse algatused võiksid olla põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate jaoks lisasissetulekuks kui preemia CO 2 sidumise eest. Nagu strateegias „Talust taldrikule“ märgitud, soodustab uus süsinikku siduva põllumajanduse algatus seda uut ärimudelit. Süsinikku siduva põllumajanduse algatuse arendamiseks piirkondades on võimalik saada toetust ÜPP, ühtekuuluvuspoliitika ja programmi LIFE raames. Eriti vajalik on tagada põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjate põhjalik nõustamine. See toetus on igas suuruses põllumajandusettevõtjaid hõlmavate keskkonnasäästliku maamajanduse kavade edu võti. Juhtalgatus: kavandatav ELi missioon mulla seisundi ja toidu valdkonnas. 2021 Programmi „Euroopa horisont“ raames rahastada kavatsetava missiooni eesmärk on rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavat ambitsioonikat teadus- ja innovatsiooniprogrammi, sealhulgas arendada innovatsiooni nn eluslaborites, ning kaasata tegevusse sidusrühmad, kodanikud, teadlased ja muud asjaosalejad (nt kohalikud omavalitsused) ning nn näidismajakad (kohad, milles kasutatavad tavad võivad olla eeskujuks). Eesmärk on parandada mulla seisundit ja sellel on ka tugev sotsiaalmõõde. Kavandatav missioon aitab lahendada mullaprobleeme maapiirkondades, aga ka linnakeskkonnas, ning sellega luuakse side maa- ja linnapiirkondade tavade vahel. Missiooni eesmärk peaks olema ka rakendada kodanike kaasamise meetmeid ja püüda parandada teadmisi mulla kohta. Selleks et parandada ELi veesüsteemide seisundit, eelkõige saavutada nullsaaste eesmärk, tuleks tagada koostoime programmi „Euroopa horisont“ raames rakendatava heas seisundis ookeane ja veekogusid käsitleva missiooniga. Juhtalgatus : sotsiaalne vastupanuvõime ja naised maapiirkondades. 2021 Naistele pakutakse toetust tegeleda ettevõtlusega, osaleda otsustusprotsessis ning investeerida töö- ja eraelu tasakaalu teenustesse, nagu alusharidus ja lastehoid, samuti eakatele suunatud teenustesse. Selleks et suurendada naiste osalemist tööturul, eelkõige põllumajanduses, võib võimalusi ette näha ka ÜPP raames või Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kavade ja toetuse alt. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriikide tegevust, mille eesmärk on parandada maapiirkondades lastele, eakatele ja puuetega inimestele mõeldud kvaliteetsete haridus- ja hooldusteenuste kättesaadavust ja taskukohasust, tehes selleks investeeringuid Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „InvestEU“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Erilist tähelepanu pööratakse ka kaitsetumas olukorras olevatele inimestele. Analüüsida geograafilist liikuvust Euroopa piirkondades, kus elanike arv väheneb. 2021 Komisjon analüüsib tegureid, mille tõttu Euroopas piirkondade elanikkond väheneb või piirkonnad tühjaks jäävad, samuti uurib ta linna- ja maapiirkondade vahelise liikuvuse mõju demograafia, majanduse, sotsiaalsfääri, tööturu ja kultuuri seisukohast nii elanikest tühjenevates kui ka elanikega täituvates piirkondades. Sellega edendatakse maaelu arengut, kestlikkust ja sotsiaalmajanduslikku võrdsust ning määratakse kindlaks poliitilised soovitused, milles keskendutakse üksikisikute tagasipöördumisele päritolukohta. Valmistada ette uuring põllumajanduse hooajatöötajate töötingimuste kohta. 2022 Komisjon algatab uuringu põllumajandussektoris tegutsevate hooajatöötajate töötingimuste kohta. Selles käsitletakse nende töötingimuste üldist olukorda ELis ja keskendutakse kohaldatavate eeskirjade ja määruste kindlaksmääramisele. Tegeleda rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimisega maapiirkondades. 2022 Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava (2021–2027) rakendamise raames uurib komisjon võimalusi luua maapiirkondades partnerlusi, et edendada välismaalaste kaasamist ja lõimimist maapiirkondades. Tagada maapiirkondades lastele võrdsed võimalused. 2021 Tagada maapiirkondades lastele võrdsed võimalused, rakendades Euroopa lastegarantii algatust ja tagades abi vajavatele lastele tasuta alushariduse ja lastehoiu ning hariduse ja koolipõhise tegevuse, vähemalt ühe tervisliku toidukorra koolipäevas ning tervishoiu, tervisliku toidu ja nõuetekohase eluaseme. Tegeleda puuetega inimeste vajadustega maapiirkondades. 2021 Rakendades koostöös liikmesriikidega uut puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030, toetab komisjon nende õiguste paremat kättesaadavust maapiirkondades. Jõukad maapiirkonnad Juhtalgatus: ettevõtlus ja sotsiaalmajandus maapiirkondades. 2021 Juhtalgatusega edendatakse kogemuste jagamist ja toetamist kogu ühtsel turul, et elavdada maapiirkondi koostöö, parimate tavade ja teadmiste vahetamise kaudu. Tehakse ettepanek võtta rida meetmeid, et võimaldada tööstusettevõtjatel, VKEdel ja sotsiaalmajanduse organisatsioonidel naasta maapiirkondadesse, oma tegevust seal ümber kujundada ja edasi arendada: arendada maapiirkondades VKEsid, soodustades klastrite ja võrgustike loomist ning koostööd ühtse turu programmi, COSME programmi ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu; edendada sotsiaalmajanduse ettevõtlusmudeleid maapiirkondades Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava kaudu; elavdada jaemüüki ja kohalikke tarneahelaid maapiirkondades, näiteks parandades kohalike tootjate ja jaemüüjate kontakte ning luues kohapeal toodetud toidu keskusi; Luua ja toetada innovaatilisi keskkondi maapiirkondades tulevaste ettevõtjate harimise ja nende mõjuvõimu suurendamise kaudu, et arendada ühiskondlikke või ärimudeleid ja lahendusi, mis vastaksid kohalike kogukondade vajadustele, kasutades EIT teadmus- ja innovaatikakogukondade abi, eksperditeadmisi ja teenuseid. Kutsuda liikmesriike jätkuvalt üles suurendama noorte tööhõive tugevdamise algatuse ja Euroopa haridusruumi algatuse raames pakutavaid noorte haridus-, koolitus- ja tööhõivevõimalusi maa- ja äärepoolsetes piirkondades. 2021 Noorte tööhõive tugevdamise algatus on ELi liikmesriikide poolt võetud kohustus, mille kohaselt peavad kõik alla 30aastased noored saama kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise või õpipoisiõppe võimaluse või praktikakoha. Selle kohustuse raames peaksid liikmesriigid tegelema maa- ja äärepoolsetes piirkondade noorte vajadustega. Erilist tähelepanu pööratakse töökohtade ja muude võimaluste kättesaadavaks tegemisele. Komisjon jälgib noorte tööhõive tugevdamise algatuse rakendamist, sealhulgas maapiirkondades noorte olukorra parandamisel tehtavaid edusamme. Komisjoni teatises „Euroopa haridusruumi loomine aastaks 2025“ esitatakse komisjoni seisukohad ja nähakse ette oluline algatus, et parandada riikide haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti ja kaasavust, mis mõjutab maa- ja äärepoolsemaid piirkondi. Arendada kestlikku biomajandust, sealhulgas ELi metsastrateegia ja süsinikku siduva põllumajanduse algatuse raames. 2021 Komisjon teeb ettepaneku uue ELi metsastrateegia kohta, mis sisaldab mitmeid meetmeid, sealhulgas kolme miljardi puu istutamine 2030. aastaks. Halvenenud seisundiga metsade taastamise kaudu pakutakse nii võimalusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks ning toetatakse põllumajandustootjaid ja maakogukondi kliimamuutustega kohanemisel, kaitstes nende põllukultuure sagedasemate ebasoodsate ilmastikunähtuste eest (üleujutused, põuad, kuumalained jne) ja mitmekesistades nende sissetulekuallikaid. Edendatakse ka valdavalt metsaga kaetud maapiirkondade ja omavalitsuste võrgustikku, et anda metsapiirkondadele sõnaõigus, st tagada nende esindatus peamistes algatustes ning hõlbustada metsaalade tegeliku olukorra ja vajaduste konkreetset hindamist kogu ELis. Toonitada tootjaorganisatsioonide rolli maaelu arengus ja tugevdada geograafilise tähisega toote tootjarühmi. 2022 Tootjaorganisatsioonidel on võimalus tugevdada sotsiaalset seotust maapiirkondades, kui nad pakuvad oma liikmetele organisatsiooni kuuluvuse tunnet ning suurendavad seega sotsiaalset kapitali ja usaldust oma kogukondades. Nad võivad aidata tõsta maapiirkondade elatustaset, luues töökohti ja tagades elatusvahendeid. Tootjaorganisatsioonid ei palka mitte ainult otseselt töötajaid, vaid aitavad tootjatel põllumajandusest kaudselt elatist teenida. Komisjon käsitleb tulevastel üritustel tootjaorganisatsioonide rolli ja nende panust maaelu arengusse, et nende tegevust rõhutada ja nad nähtavaks muuta. Komisjon annab geograafiliste tähiste tootjarühmadele ka täiendavad vahendid oma positsiooni tugevdamiseks toiduainete tarneahelas, et tagada nende toodete eest jätkuvalt õiglane tasu. Maapiirkondade arengu tegevuskava rakendamine ja juhtimine Teha maapiirkondadele avalduva mõju hindamine eelkõige selliste komisjoni peamiste seadusandlike ettepanekute suhtes, mis mõjutavad maapiirkondi. 2022 Mehhanism, millega hinnatakse peamiste õigusaktide ja algatuste mõju maapiirkondadele. Luua maapiirkondade vaatluskeskus, et koondada kokku kõik andmed, mida komisjon on kogunud maapiirkondade kohta, sealhulgas ametlik statistika. 2022 Vaatluskeskus hakkab tegutsema Euroopa Komisjoni uurimisrühma kaudu, kelle ülesanne koostoimes ja täiendusena olemasolevatele asjakohastele algatustele, nagu territoriaalpoliitika teadmuskeskus ning rände ja demograafia teadmuskeskus, on parandada ja tsentraliseerida konkreetselt maapiirkondade kohta andmete kogumist ja analüüsimist, samuti teostada järelevalvet ja koguda andmeid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eri vahendite raames. Vaatluskeskus toetab ka maapiirkondi käsitlevate andmete levitamist. Parandada maapiirkondade statistika kättesaadavust: 1) tehes kättesaadavaks ELis rahva ja eluruumide loenduse 2021. aasta vooru raames kogutud uued üksikasjalikud andmed, mida levitatakse 2021. aasta rahvaloenduse statistika kaudu; 2) veelgi parandada maapiirkondade ametliku statistika kättesaadavust ja kvaliteeti, ajakohastades rahvastikustatistika õigusraamistikku; 3) üleeuroopaliste georuumiandmete kogumite väljatöötamine; 4) linnastumismääraga arvestamine. 2021 Komisjon jätkab tööd, et tõhustada maapiirkondade kohta statistiliste andmete kogumist ja esitamist. 1) Kuigi rahvastikustatistika avaldamine NUTS 3 tasandil kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1260/1230 jätkub, esitatakse rahva ja eluruumide loenduse 2021. aasta voorus üksikasjalikku piirkondlikku teavet, sealhulgas kogutakse esimest korda kõigist liikmesriikidest geoviidetega rahvastikuandmeid 1 km ruutvõrgus. 2) Kuni elanikkonda käsitleva Euroopa statistika käimasoleva hindamise ja mõjuhindamise tulemuste selgumiseni teeb komisjon ettepaneku uue raammääruse kohta, millega integreeritakse loendus, demograafia ja rändestatistika ning laiendatakse andmenõudeid üksikasjalikele geograafilistele andmetele, et suurendada maapiirkondade jaoks asjakohase statistika punktisummat. 3) Euroopa Komisjon kehtestab ühtlustatud lähenemisviisi georuumiliste infosüsteemide kasutamisele, töötab välja üleeuroopalised georuumiandmete kogumid (näiteks ühistranspordi, hariduse, tervishoiu jne kohta) ning võimaldab koostada rohkem geoviidetega statistikat ja seotud näitajaid (nt koolide, haiglate jne olemasolu). Toimivate maapiirkondade määratlemisega seotud töö. 2022 Euroopa Komisjon jätkab arutelu sidusrühmadega, et määrata kindlaks toimivad maapiirkonnad. Teha riikide, piirkondlade ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanek võtta vastu maaelupakt, et tegeleda maapiirkondade erivajadustega. 2021 Riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste asutustele ning sidusrühmadele tehakse ettepanek võtta vastu maaelupakt. Pakti eesmärk on tegeleda maapiirkondade rahuldamata vajadustega, keskendudes eelkõige kaugetele ja hõredalt asustatud piirkondadele, mis on sageli kõige enam mõjutatud. Avaldada vahendite kogum maapiirkondade taaselustamiseks mõeldud ELi vahendite kombineerimise kohta. 2022 Juhend, milles pakutakse operatiivseid ja praktilisi lahendusi maapiirkondade sidusrühmadele 2020. aasta järgsete ELi fondide pakutavate võimaluste täielikuks ärakasutamiseks. Selles pakutakse ka praktilisi näiteid innovaatilistest investeeringutest, mis ühendavad rahastamisallikaid ja suurendavad toetuse väärtust. Nähakse ette seosed ühtekuuluvuspoliitika raames integreeritud territoriaalstrateegiate metoodilise toetamisega.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Maaeluministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-01578
Resolutsiooni teema: Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon
Adressaat: Maaeluministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA
MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja
jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks, COM(2021) 345.
EISi toimiku nr: 21-0850
Tähtaeg: 11.10.2021
Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Maaeluministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 01.09.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.10.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (13.10.2021) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 11.10.2021.
Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 14.07.2021
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
Andmed algatuse kohta Nimetus Komisjoni teatis Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks Communication from the commission a long-term Vision for the EU's Rural Areas - Towards stronger, connected, resilient and prosperous rural areas by 2040 Eelnõu nr COM(2021) 345 final Esitamise kuupäev: 3 0 .0 6 .202 1 Menetluskord EL-is: n/a SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 21 . 10 VV istungile, 13 . 10 KOKi EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min MEM Kaasatud ministeeriumid KEM, SOM, RAM, MKM , SIM (sisendi tähtaeg 01 .0 9 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest " Kogu ELi maapiirkondade elanikkond on keskmiselt vanem kui linnapiirkondades ning elanike arv hakkab järgmisel kümnendil tasapisi vähenema. Kuna maapiirkondades puuduvad ühendusvõimalused, taristu on ebapiisav, puuduvad mitmekesised töövõimalused ja juurdepääs teenustele on kehv, on paljud maapiirkonnad elu- ja töökohana väheatraktiivsed. Samal ajal osalevad maapiirkonnad aktiivselt ELi rohe- ja digipöördes. ELi 2030. aasta digieesmärkide saavutamine võib pakkuda peale põllumajanduse ja metsanduse rohkem võimalusi maapiirkondade kestlikuks arenguks, kuna selle raames töötatakse välja uued väljavaated tootmise ja eelkõige teenuste kasvuks ning aidatakse kaasa teenuste ja tööstuse paremale geograafilisele jaotusele. ELi pikaajalise visiooni eesmärk on hakata nende probleemide ja murekohtadega tegelema, tuginedes ELi rohe- ja digipöörde uutele võimalustele ja COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemustele ning tehes kindlaks viisid, kuidas parandada maapiirkondade elukvaliteeti, saavutada tasakaalustatud territoriaalareng ja soodustada majanduskasvu. Maapiirkondade arengu pikaajalises visioonis ja tegevuskavas on määratud kindlaks neli tegevusvaldkonda, mida toetavad juhtalgatused, et maapiirkonnad oleksid: tugevamad, asetades rõhu maakogukondade mõjuvõimu suurendamisele, teenuste kättesaadavamaks tegemisele ja sotsiaalsele innovatsioonile; ühendatud, parandades nii transpordi- kui ka digiühendusi; vastupanuvõimelised, säilitades loodusvarasid ja muutes põllumajanduse keskkonnahoidlikumaks, et võidelda kliimamuutuste vastu, tagades samal ajal sotsiaalse vastupanuvõime, pakkudes koolituskursusi ja mitmekesise kvaliteetse töö võimalusi; jõukad, mitmekesistades majandustegevust ning suurendades põllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse ja põllumajandusturismi lisandväärtust. Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 10.1.1/21-0850 - COM(2021) 345 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks
Arvamuse andmine eelnõu kohta Maaeluministeeriumile vastavalt Riigikantselei 14.07.2021 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Tähtaeg: 01.09.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5044d5c9-f96d-4838-9040-c455954bf7e6
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5044d5c9-f96d-4838-9040-c455954bf7e6?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main